PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

106
σ = σ K
( 10.18)
zha
Seega on pinnase horisontaalsurve vertikaalpinge ja aktiivsurveteguri korrutis.
zv
a
10.4.2.2 Maapinnale mõjuva koormuse mõju pinnasesurvele
Kui maapinnale mõjub ühtlaselt jaotatud lauskoormus q, võib selle asendada samasuurt
koormust avaldava pinnasekihiga. Pinnasekihi paksus hp =q/γ (joonis 10.6). Horisontaalsurve
H H0
γH 0 K a
p
= +
H/2
H/3
(H + H 0 )γK a
γH 0 K a
γHK a
Joonis 10.6 Horisontaalsurve ühtlaselt jaotatud
lauskoormuse korral maapinnale
maapinna kõrgusel on hp γ Ka= q Ka ja sügavusel z (q + zγ) Ka . q+ zγ on vertikaalpinge
sügavusel z ja seega eeltoodud valem jääb kehtima ka maapinnale mõjuva lauskoormuse
puhul. Pinnase omakaalust põhjustatud vertikaalpingele tuleb ainult lisada maapinnale
mõjuvast koormusest tekkiv pinge. Pingeepüür on antud juhul trapets. Jõud mõjub trapetsi
raskuskeskmes. Praktilistes arvutustes jaotatakse epüür tavaliselt kaheks: täisnurkne epüür
maapinnale mõjuvast koormusest q Ka , mille raskuskese on poolel seina kõrgusel ja
kolmnurkne epüür zγKa , raskuskeskmega kolmandikul seina kõrgusest.
Maapinnale mõjuva kohaliku koormuse mõju arvestatakse tavaliselt kas elastsusteooria
seostega, graafiliste lahendustega või ligikaudsete võtetega.
q
z
a
B
Joonis 10.7 Ribakoormus seinatagusel
maapinnal
Ribakujulise koormuse q, mille laius on B ja kaugus seinast a (joonis10.7) , mõjul seinale
sügavusel z tekkiva horisontaalpinge saab elastsusteooria abil leida seosega
⎡
2 2
q − a B + a Bz( Ba + a − z )
( ) ⎥ ⎥ ⎤
σ
zh
= ⎢arctan
+ arctan +
2 2 2
( 10.19)
π
2 2
⎢⎣
z
z Ba + a − z + B z ⎦