PM rÃµhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

More documents

Recommendations

Info

104 saab horisontaalpinge sügavusel z avaldada kujul σ hz = σ vz K a ( 10.8) Seinale mõjuva aktiivjõu saame aktiivsurve epüüri pindalana. Kui seina kõrgus on H, siis 1 2 Pa = γ H K a ( 10.9) 2 Jõud mõjub epüüri raskuskeskmes, seega H/3 kõrgusel seina alumisest servast. Maapinnale mõjuva ühtlaselt jaotatud koormuse p korral võib selle asendada samasugusest pinnasest kihiga, kui on seina taga. Kihi paksus on H0=p/γ. Horisontaalsurve sügavusel z on sellisel juhul σ h = (z + H 0 ) γ K a ( 10.10) Horisontaalsurve epüür on (joonis 10.4) trapetsikujuline ja horisontaaljõu suurus H Pa = γ H( H 0 + ) K a ( 10.11) 2 H P a H/3 σ hz Joonis 10.4 Aktiivsurve ja aktiivsurve jõud Rankine järgi Jõud on rakendatud trapetsi raskuskeskmesse. Praktilistes arvutustes on lihtsam epüür jaotada kaheks osaks - 1) maapinnale mõjuvast koormusest põhjustatud täisnurkseks epüüriks, millest tulenev jõud on rakendatud seina poolele kõrgusele ja 2) pinnase omakaalust põhjustatud epüüriks, millest tulenev jõud rakendub kolmandiku kõrgusel 10.4.2 Coulomb' teooria külgsurve määramiseks. Coulomb' esitas oma pinnasesurve teooria enam kui 200 aastat tagasi (1776). Teooria võtab arvesse seina ja pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Arvestada on võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist. 10.4.2.1 Külgsurve vertikaalsele hõõrdevabale seinale horisontaalse maapinna puhul Külgsurve suurus leitakse libiseva pinnasemassiivi tasakaalutingimusest (joonis 10.5). Libisevale pinnasekiilule mõjuvad järgmised jõud:
105 1. Pinnase omakaal G = H 2 γ /2 tan α. 2. Libisemispinnale mõjuv jõud Q, mis on pinna normaalist kaldu hõõrdenurga ϕ võrra. 3. Pinnase poolt seinale mõjuv survejõud Pa, mis hõõrdevaba vertikaalseina puhul on horisontaalne. G Q P a P a α α - ϕ ϕ H α - ϕ G Q Joonis 10.5 Arvutusskeem külgsurve leidmiseks Coulomb’ järgi vertikaalse hõõrdevaba seina ja horisontaalse maapinna puhul Jõudude tasakaalu puhul peab nende jõudude hulknurk olema suletud. Täisnurksest kolmnurgast saame avaldada otsitava jõu Pa suuruse. H tan ( ) ( α − ϕ ) P a = G tan α − ϕ = γ ( 10.12) 2 tanα Maksimaalse Pa leidmiseks peab võtma tuletise ja võrdsustama selle nulliga. Siit saame π ϕ α = + ( 10.13) 4 2 Asetades selle Pa avaldusse saame seinale mõjuva jõu lõplikuks avalduseks 2 H γ 2⎛ ο ϕ ⎞ P a = tan ⎜45 − ⎟ ( 10.14) 2 ⎝ 2 ⎠ Sügavusest z ülespoole jäävale seinaosale mõjub jõud 2 z γ 2⎛ ο ϕ ⎞ P a = tan ⎜45 − ⎟ ( 10.15) 2 ⎝ 2 ⎠ Kuna jõud moodustub horisontaalsurvest seinale z ∫ P a = σ dz ( 10.16) 0 zha siis dP σ = a γ tan 2 ο zha = z (45 − ϕ / 2) ( 10.17) dz Pingeepüür on kolmnurkne. Jõud Pa mõjub pingeepüüri raskuskeskme kohal, järelikult seina alusest ühe kolmandikul seina kõrgusest. Tähistades Ka = tan 2 (45° - ϕ/2) ja arvestades, et zγ on vertikaalpinge pinnase omakaalust sügavusel z, saame horisontaalsurve avalduseks
Page 1 and 2: 101 10 Pinnase rõhk piiretele 10.1
Page 3: 103 K0 = 0,44 + 0,42 Ip . ( 10.2) L
Page 7 and 8: 107 Ribakujulise koormuse mõjul el
Page 9 and 10: 109 2c K a - z c h + γhK a + 2c K
Page 11 and 12: 111 kus P 1 2 2 a = KaγH , ( 10.24
Page 13 and 14: 113 Kihilise pinnase (kihtide arv n
Page 15 and 16: 115 δ θ δ+ϕ W Q Q ϕ 90° + θ
Page 17 and 18: 117 45 Aktiivsurve kN/m 2 40 35 30
Page 19 and 20: 119 Tabel 10.3 Passiivsurvetegurid
Page 21 and 22: 121 Need meetodid kasutavad kas eba
Page 23 and 24: 123 passiivsurveteguritega on K γ
Page 25 and 26: 125 B z dz W P a T W+dW Joonis 10.2
Page 27 and 28: 127 Joonis 10.29 Muldesse asetatud
Page 29 and 30: 129 5. seina konstruktsiooni tugevu
Page 31 and 32: 131 Samal ajal ei tohiks nihutav j
Page 33 and 34: 133 ja äärepinge seosest σ max V
Page 35 and 36: 135 h P a t P p (h+t)γK a P p ′
Page 37 and 38: 137 lihtsad kolmnurgad (kihiline pi
Page 39 and 40: 139 lõigule a-b mõjuva passiiv- j

PM rÃµhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?