PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
139<br />
lõigule a-b mõjuva passiiv- ja aktiivsurve vahe võrra.<br />
10.7.8.3 Surve mitmes kõrguses toesta<strong>tud</strong> seinale<br />
Sügavate seinte puhul on otstarbekas asetada rohkem tugesid ja kasutada väiksema<br />
tugevusega seinaelemente (joonis 10.32 f). Selliste seinte puhul võib pinnasesurve jaotus<br />
oluliselt erineda tavaliselt kasutatava Coulomb’ lahenduse aktiivsurve jaotusest. Toimunud<br />
avariide analüüs näitas, et enamasti oli tegu ülemiste tugede purunemisega. Suurimad jõud<br />
tugedele peaksid olema just seina allosas, kus aktiivsurve arvutuse järgi on tunduvalt suurem.<br />
Probl<strong>ee</strong>mi selgitamiseks mõõdeti anduritega tegelikult tugedes esinevaid jõude ja nende<br />
suuruste järgi arvutati seinale mõjuva pinnasesurve suurus. Selgus, et pinnasesurve jaotus oli<br />
tunduvalt erinev tavalise m<strong>ee</strong>todiga arvuta<strong>tud</strong> aktiivsurve jaotusest ja s<strong>ee</strong>juures väga<br />
vari<strong>ee</strong>ruv erinevates mõõtekohtades (joonis 10.47).<br />
Mõõde<strong>tud</strong> surve<br />
Surve Coulomb’ järgi<br />
Mõõde<strong>tud</strong><br />
surv<strong>ee</strong>püüride<br />
mähkija<br />
Joonis 10.47 Pinnasesurve jaotus<br />
mitmes kõrguses toesta<strong>tud</strong> seinale<br />
Esialgu põhjustas s<strong>ee</strong> arvamuse, et tavalised pinnasesurve arvutamise m<strong>ee</strong>todid ei vasta<br />
tegelikkusele ning on kõlbma<strong>tud</strong> praktilisteks arvutusteks. Hilisem analüüs selgitas, et<br />
põhjuseks on seina liikumise erinevus Coulomb’ teoorias <strong>ee</strong>lda<strong>tud</strong> pöördumisest ümber<br />
alumise punkti. Kuni pinnas on kaeva<strong>tud</strong> välja esimese toe kõrguseni saab sein tõepoolest<br />
pöörduda vastavalt teoorias <strong>ee</strong>ldatule. Pärast toe asetamist s<strong>ee</strong> punkt fiks<strong>ee</strong>ritakse ja järgmise<br />
toe asetamiseni saab tea<strong>tud</strong> läbipainde ja pöördub teisiti. Nii kordub s<strong>ee</strong> iga toe puhul. Pealegi<br />
mõjutab olukorda tugede asetamise täpsus. Tugede kinnitamine kiilumisega suurendab neis<br />
jõudu ja s<strong>ee</strong>ga ka pinnasesurvet. Toe ja seina vahele jääva lõtku puhul saab sein liikuda<br />
pinnasest <strong>ee</strong>male ja võlviefekti tõ<strong>ttu</strong> väheneb pinnasesurve. Selliste tegurite mõju<br />
prognoosimine ei ole sisuliselt võimalik.<br />
Taolises olukorras on sobivaimaks lahenduseks pinnasesurve määramisel kasutada<br />
eksperimentaalselt lei<strong>tud</strong> surv<strong>ee</strong>püüride sirgjoontest koosnevat mähkijat. Muidugi peab<br />
kasutama samalaadse pinnasega teh<strong>tud</strong> katsetulemusi.<br />
Joonisel 10.48 on esita<strong>tud</strong> mõned enamtun<strong>tud</strong> survejaotused toesta<strong>tud</strong> seintele. Sk<strong>ee</strong>mil 10.48<br />
a on esita<strong>tud</strong> surve liivpinnastele Spilkeri uurimuste alusel ja sk<strong>ee</strong>mil b samuti liivpinnastele<br />
Norras teh<strong>tud</strong> uurimuste järgi K. Flaate andmetel. Sk<strong>ee</strong>mil c on survejaotus R. Pecki järgi ja<br />
sk<strong>ee</strong>mil d Norra uuringutel K. Flaate andmetel. Tegur m viimasel sk<strong>ee</strong>mil on Oslo savide<br />
jaoks 0,4 ja kõvemate Chicago savidel 0,74.
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language