PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
138<br />
Survejaotus<br />
Coulomb’ järgi<br />
Tegelik<br />
survejaotus<br />
Joonis 10.45 Survejaotus toesta<strong>tud</strong><br />
seinale<br />
Eksperimentaalsed uuringud ongi näidanud, et seina ülaosas − toe kohas – on surve<br />
teor<strong>ee</strong>tilisest suurem ja keskosas mõnevõrra väiksem (joonis 10.45). Sellise erinevuse tõ<strong>ttu</strong><br />
on toele mõjuv jõud mõnevõrra suurem ja paindemomendid seina keskosas veidi suuremad,<br />
kui arvuta<strong>tud</strong> lineaarset pingejaotust arvestades. Ankrujõu ja paindemomendi erinevuse<br />
suurus sõltub pinnase tugevusest ja seina jäikusest(mida suurem sisehõõrdenurk ja väiksem<br />
jäikus, seda suurem erinevus). Ankurda<strong>tud</strong> sulundseintega toimunud avariide analüüs näitab,<br />
et enamasti on põhjuseks tugede purunemine või ankru järeleandlikus. Praktiliselt kunagi ei<br />
ole põhjuseks olnud seina purunemine paindel. S<strong>ee</strong>pärast võetakse toe arvutamisel sellele<br />
mõjuv jõud 1,4÷1,5 korda suurem, kui annab <strong>ee</strong>ltoodud arvutussk<strong>ee</strong>m. Seina paindemomenti<br />
võiks vähendada üle 10 m pikkuste teraselementidest seina korral 30%.<br />
Kui seina kinnituspikkus allpool kaeviku põhja t on piisavalt palju suurem <strong>ee</strong>ltoodud<br />
arvutusega määra<strong>tud</strong> minimaalselt võimalikust, tekib kinnitusmoment nagu konsoolseina<br />
puhul ja seina võib vaadelda alt jäigalt ja ülalt vabalt toeta<strong>tud</strong> talana. S<strong>ee</strong>juures väheneb<br />
paindemoment seinas ja toele mõjuv jõud.<br />
Plaatankru kasutamisel peab s<strong>ee</strong> olema viidud seinast piisavalt kaugele, et jääks väljapoole<br />
potentsiaalset lihkepinda, mis on horisontaalist kalde all 45° + ϕ/2 .<br />
a c<br />
b<br />
45°-ϕ/2<br />
P t<br />
P p<br />
P a<br />
d<br />
45°+ϕ/2<br />
Joonis 10.46 Ankurda<strong>tud</strong> sulundseina ankru asend ja<br />
ankruplaadile mõjuvad jõud<br />
S<strong>ee</strong>pärast peab ankruplaat igal juhul jääma joonisel 10.46 näida<strong>tud</strong> joonest d-c kaugemale.<br />
Ankruplaati hoiab kinni passiivsurve plaadi <strong>ee</strong>s ja temale mõjub seina ankurdusjõud ja<br />
aktiivsurve plaadi taga. Et plaadi <strong>ee</strong>s saaks passiivsurve areneda täies ulatuses, peaks plaadi<br />
alumisest servast nurga all 45° - ϕ/2 tõmma<strong>tud</strong> passiivsurve lihkejoone lõikepunkt<br />
maapinnaga jääma seinast kaugemale, kui punkt c. Kui plaadi <strong>ee</strong>s tekkiv passiivsurve<br />
lihkejoon lõikab seina aktiivsurve joont (joonisel 10.46 punktiiriga näida<strong>tud</strong> plaadi asendi<br />
puhul), siis passiivsurve ei saa areneda täies suuruses. Sellisel juhul tuleks seda vähendada
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language