PM rÃµhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

More documents

Recommendations

Info

136 Tingimusest Q = 0 saame ruutvõrrandi K − K 2 2 ( ) x − 2hK x − h K = 0 p a Selle võrrandi lahend annab sügavuse, kus tekib suurim moment. Asetades selle momendi avaldisse, leiame seinas tekkiva Mmax. Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina arvutusel tuleb arvestada ka veesurvet (joonis 10.42). a a Passiivsurve epüür Aktiivsurve epüür Veesurve epüür Joonis 10.42 Surveepüürid pinnasevee esinemisel Pinnase mahukaal allpool veetaset tuleb võtta arvestades vee üleslükke jõudu γ′ = γ − γw. Veesurve seinale suureneb kuni veetasemeni kaevikus lineaarselt sügavusega. Sügavamal on summaarne veesurve konstantne, kuna kaeviku poolt mõjub samuti lineaarselt sügavusega suurenev veesurve. Seina üldstabiilsust kontrollitakse samuti kui gravitatsioonseina korral mingi nõlva püsivuse kontrollimise meetodiga. a) s 1 s 2 s 3 c) h b) t h t Joonis 10.43 Konsoolseina ülemise otsa paigutise arvutus Seina ülemise otsa paigutus leitakse kolme paigutise summana. Joonisel 10.43 toodud skeemil s1 on kaeviku põhjast kõrgemale jääva seinaosa läbipaine. See arvutatakse kui kaeviku põhja kõrgusel kinnitatud konsooli läbipaine pinnase aktiivsurvest (joonis 10.43 b). s2 on allpool kaeviku põhja jääva seinaosa pöördumisest tingitud paigutus s2 = ψ h, kus ψ on seina pöördenurk kaeviku põhja kõrgusel. s3 on seina põhjast allapoole jääva seinaosa paigutus ψ ja s3 m määramiseks võib kasutada mingit elastsele alusele toetuva tala arvutusskeemi (joonis 10.43 c). Neid arvutuskeeme käsitletakse kursuse teises osas – geotehnika II. Kõik eelpooltoodud põhimõtted kehtivad ka keerulisematel juhtudel, kui surveepüürid ei ole
137 lihtsad kolmnurgad (kihiline pinnas, maapinnale mõjuv koormus, nidususe ja vee mõju arvestamisel). 10.7.8.2 Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada passiivsurve suurust. h P t P p z t t P a Joonis 10.44 Toega sulundseina arvutusskeem Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joonisel 10.44 toodud lihtsa skeemi puhul, kui pinnas on ühtlane, maapinnal koormus puudub ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus 2 ( h + t) Pa = γK a 2 Passiivsurve on P = 0,5t 2 γ p K p Aktiiv- ja passiivsurve momendid toepunkti suhtes on ⎡ ( + ) ⎤ ⎛ ⎞ = 2 h t 2 M ⎢ − ⎥ ja = ⎜ − + t a Pa zt M p Pp h zt ⎟ ⎣ 3 ⎦ ⎝ 3 ⎠ Võrdusest Ma = Mp leitakse vajalik süvis t. Seejärel saab arvutada Pa ja Pp suurused ning horisontaaljõudude tasakaalutingimusest toele langeva jõu P = P − P t Seejärel saab määrata samuti kui konsoolseina puhul paindemomendid seinas ning nende maksimaalse suuruse kohas, kus Q = 0. Tugistatud seina korral on seina liikumine teistsugune kui eeldatud külgsurve valemite tuletamisel. Sein ei pöördu ümber alumise punkti, vaid tema ülemine ots on toe või ankruga kinnitatud. Suhteliselt õhukese seina keskosa paindub. Seepärast võib arvata, et aktiivsurve jaguneb teisiti, kui eeldab Coulomb’ teooria. a p
Page 1 and 2: 101 10 Pinnase rõhk piiretele 10.1
Page 3 and 4: 103 K0 = 0,44 + 0,42 Ip . ( 10.2) L
Page 5 and 6: 105 1. Pinnase omakaal G = H 2 γ /
Page 7 and 8: 107 Ribakujulise koormuse mõjul el
Page 9 and 10: 109 2c K a - z c h + γhK a + 2c K
Page 11 and 12: 111 kus P 1 2 2 a = KaγH , ( 10.24
Page 13 and 14: 113 Kihilise pinnase (kihtide arv n
Page 15 and 16: 115 δ θ δ+ϕ W Q Q ϕ 90° + θ
Page 17 and 18: 117 45 Aktiivsurve kN/m 2 40 35 30
Page 19 and 20: 119 Tabel 10.3 Passiivsurvetegurid
Page 21 and 22: 121 Need meetodid kasutavad kas eba
Page 23 and 24: 123 passiivsurveteguritega on K γ
Page 25 and 26: 125 B z dz W P a T W+dW Joonis 10.2
Page 27 and 28: 127 Joonis 10.29 Muldesse asetatud
Page 29 and 30: 129 5. seina konstruktsiooni tugevu
Page 31 and 32: 131 Samal ajal ei tohiks nihutav j
Page 33 and 34: 133 ja äärepinge seosest σ max V
Page 35: 135 h P a t P p (h+t)γK a P p ′
Page 39 and 40: 139 lõigule a-b mõjuva passiiv- j

PM rÃµhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?