PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

136
Tingimusest Q = 0 saame ruutvõrrandi
K − K
2
2
( ) x − 2hK
x − h K = 0
p
a
Selle võrrandi lahend annab sügavuse, kus tekib suurim moment. Asetades selle momendi
avaldisse, leiame seinas tekkiva Mmax.
Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina
arvutusel tuleb arvestada ka veesurvet (joonis 10.42).
a
a
Passiivsurve
epüür
Aktiivsurve
epüür
Veesurve
epüür
Joonis 10.42 Surveepüürid pinnasevee
esinemisel
Pinnase mahukaal allpool veetaset tuleb võtta arvestades vee üleslükke jõudu γ′ = γ − γw.
Veesurve seinale suureneb kuni veetasemeni kaevikus lineaarselt sügavusega. Sügavamal on
summaarne veesurve konstantne, kuna kaeviku poolt mõjub samuti lineaarselt sügavusega
suurenev veesurve.
Seina üldstabiilsust kontrollitakse samuti kui gravitatsioonseina korral mingi nõlva püsivuse
kontrollimise meetodiga.
a)
s 1 s 2 s 3
c)
h
b)
t
h
t
Joonis 10.43 Konsoolseina ülemise otsa paigutise arvutus
Seina ülemise otsa paigutus leitakse kolme paigutise summana. Joonisel 10.43 toodud
skeemil s1 on kaeviku põhjast kõrgemale jääva seinaosa läbipaine. See arvutatakse kui
kaeviku põhja kõrgusel kinnitatud konsooli läbipaine pinnase aktiivsurvest (joonis 10.43 b).
s2 on allpool kaeviku põhja jääva seinaosa pöördumisest tingitud paigutus s2 = ψ h, kus ψ on
seina pöördenurk kaeviku põhja kõrgusel. s3 on seina põhjast allapoole jääva seinaosa
paigutus ψ ja s3 m määramiseks võib kasutada mingit elastsele alusele toetuva tala
arvutusskeemi (joonis 10.43 c). Neid arvutuskeeme käsitletakse kursuse teises osas –
geotehnika II.
Kõik eelpooltoodud põhimõtted kehtivad ka keerulisematel juhtudel, kui surveepüürid ei ole