PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
134<br />
a) P b)<br />
P<br />
Passiivsurve<br />
t<br />
P p<br />
Paigalseisusurve<br />
Aktiivsurve<br />
h⋅γ(K p –K a )<br />
∆t<br />
Joonis 10.40 Pinnasesse kinnita<strong>tud</strong> seina arvutusk<strong>ee</strong>mid<br />
Olenevalt paigutise suurusest ja suunast võib seina pinnal mõjuda aktiiv-, paigalseisu või<br />
passiivsurve. Joonisel 10.40 kujuta<strong>tud</strong> üleni pinnases asuva seina mõlemal küljel mõjub<br />
juhul, kui seinale ei mõju mingit jõudu (P = 0), paigalseisusurve. Jõu suurenedes hakkab sein<br />
pinnases pöörduma mingi punkti ümber. Seina liikudes hakkab ühel pool seina järk-järgult<br />
mobilis<strong>ee</strong>ruma passiivsurve, teisel pool seina langeb surve aktiivsurveni. Maksimaalse<br />
võimaliku jõu korral saavutab passiivsurve seina üla- ja alaosas oma maksimaalse<br />
võimaliku väärtuse. Sein on sellisel juhul piirseisundis. Pöördepunkti ei paigutu ja mõlemal<br />
pool seina mõjub paigalseisusurve. Surve jaotus on näida<strong>tud</strong> joonisel 10.40 a. Seinale mõjuv<br />
result<strong>ee</strong>ruv surve on nende kahe surve vahe, mis kõverjoonena esita<strong>tud</strong> joonisel 6.40 b. Seina<br />
tasakaalu puhul peab kõigi sellele mõjuvate horisontaaljõudude summa olema null. Nulliga<br />
peab võrduma kõigist jõududest põhjusta<strong>tud</strong> momentide summa näiteks seina alumises või<br />
ülemises otsas. N<strong>ee</strong>d kaks tingimust on vajalikud, kuid mitte piisavad seina vajaliku pikkuse<br />
määramiseks. Ilma surv<strong>ee</strong>püüri kuju teadmata ei ole võimalik määrata nii seinale mõjuvaid<br />
jõude kui ka momente. Asendades kõverjoone kahe sirgega (joonisel 10.40 b punktiir), on<br />
võimalik ülesanne ühtlase pinnase korral lahendada. Üldjuhul, kui koormus mõjub<br />
maapinnale, pinnas on kihiline ja tugevus on tingi<strong>tud</strong> nii sisehõõrdest kui nidususest, muutub<br />
analüütilise valemi leidmine võimatuks. S<strong>ee</strong>pärast on arvutuslikku surv<strong>ee</strong>püüri v<strong>ee</strong>lgi<br />
lihtsusta<strong>tud</strong>. Passiivsurve loetakse jõu suuna vastaspoolel mõjuvaks terves ulatuses. Teisel<br />
pool asendatakse jaota<strong>tud</strong> surve allosas koonda<strong>tud</strong> jõuga. Sellisel juhul on ülesanne<br />
lahendatav suhteliselt lihtsalt. Momentide tasakaalu tingimusest alumise otsa suhtes leitakse<br />
vajalik pikkus h. S<strong>ee</strong>järel jõudude tasakaalu tingimusest leitakse koonda<strong>tud</strong> jõud Pp. Kuna<br />
tegelikult mõjub alumises otsas jaota<strong>tud</strong> koormus, siis leitakse täiendav sügavus ∆t pinnase<br />
tugevusest sellel sügavusel.<br />
10.7.8.1 Konsoolseina arvutus<br />
Konsoolseina arvutus toimub <strong>ee</strong>lmises punktis esita<strong>tud</strong> põhimõtete alusel. Arvutussk<strong>ee</strong>m on<br />
toodud joonisel 10.41.
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language