PM rÃµhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

More documents

Recommendations

Info

130 D q z 2 T P 2 z 1 P 1 P p z a z p A z t B P a Joonis 10.34 Õhukeseseinalise gravitatsioontugiseina teine arvutusskeem talla alumist, seinast kaugeimat punkti (joonisel 6.34 joon B-D). Sellest kaldpinnast tugiseina poole jäävat pinnast vaadeldakse kui ühtset tervikut tugiseinaga. Antud arvutusskeemis võib eeldada, et pinda B-D toimub tegelik lihkekeha liikumine ja seetõttu võib arvestada hõõrdega kahe libiseva keha vahel. Kuna tegelikult toimub liikumine pinnase sees, mitte pinnase ja seina kokkupuutepinnal, siis loogiliselt hõõrdenurk võrdub sisehõõrdenurgaga δ=ϕ. Otsustavaks jääb see arvutusskeem, mis annab väiksema püsivusteguri. Kuna passiivsurve mobiliseeritakse täielikult suure paigutuse korral, mis võib seina suhtes olla lubamatu, siis selle asemel arvestatakse kinnihoidva jõuna paigalseisusurvet P0, aktiivsurvet või võetakse passiivsurve ainult pooles ulatuses. Võimalike ettenägematute kaevetööde tõttu seina ees ei arvestata passiivsurvet ülemise 0,5÷1,0 m ulatuses. 10.7.3 Kontroll lihkele talla pinnas Lihkekindluse kontroll toimub samasuguste arvutusskeemide alusel kui kontroll ümberlükkamisele. Nihutavaks jõuks on pinnase aktiivsurve horisontaalkomponent, lihkele vastutöötavad on seinaesise pinnase passiivsurve ning hõõrdejõud (või adhesioon) pinnase ja talla vahel. Passiivjõudu käsitatakse sama ettevaatlikult, kui ümberlükke kontrollimisel. Liivpinnase puhul võetakse hõõrdenurk pinnase ja talla vahel võrdseks pinnase sisehõõrdenurgaga. Püsivustegur on seega ( P1 + P2 + T ) tanϕ V tanϕ F = = P − P P − P a Savipinnasele toetuva talla puhul tuleneb kinnihoidev jõud adhesioonist, mis võetakse võrdseks aluspinnase dreenimata nihketugevusega cu. Püsivustegur lihkele B′ cu F = P − P B′ on pinnasega kokkupuutuva tallaosa laius. Juhul kui tallale mõjuvate jõudude ekstsentrilisus on väiksem kuuendikust talla tegelikust laiusest B, siis B′=B. Suurema ekstsentrilisuse korral leitakse B′ seosest B M B′ ⎛ ⎞ = 3 ⎜ − ⎟ = 3( 0, 5B − e) ⎝ 2 V ⎠ kus M on kõigi jõudude moment talla keskpunkti suhtes, V kõigi tallale mõjuvate vertikaaljõudude summa ja e =M/V ekstsentrilisus. p a p a p
131 Samal ajal ei tohiks nihutav jõud Pa − Pp olla suurem, kui 0,4V. Juhul kui lihkekontrolli rahuldamisega tekib raskusi, tehakse tald kaldega või varustatakse hambaga (joonis 10.35). Joonis 10.35 Abinõud tugiseina lihkekindluse suurendamiseks Tugiseina ümberlükkamise ja lihkumise kontroll eeldavad, et seina mõõtmed on teada. Kui kontroll näitab, et püsivus ei ole tagatud, peab mõõtmeid suurendama ja kordama tegevust kuni püsivustegur vastab normidega nõutule. Kui kontrollides selgub, et püsivus on tagatud liialt suure varuga, peaks mõõtmeid vähendama. Optimaalse lahenduse puhul peaks püsivustegur võrduma normisuurusele. Seega toimub lõplike mõõtmete määramine järkjärgulise lähenemise teel. Mida täpsemalt on valitud esialgsed mõõtmed, seda kiiremini lõplik lahend leitakse. Joonisel 10.36 on esitatud orienteeruvad mõõtsuhted massiivsete (a) ja õhukeseseinaliste (b) tugiseinte jaoks. a) 1/12 h min 30 cm b) 1/24 h min 15 cm h 1/15÷1/8 h h d/3 h/12 1/8÷1/6 h h/12 1/3÷1/2 h d=1/2÷2/3 h Joonis 10.36 Gravitatsioontugiseinte orentieeruvad mõõted 10.7.4 Üldstabiilsuse kontroll Seina üldstabiilsust kontrollitakse ringsilindrilise lihkepinna, Bishopi, Janbu ja teiste nõlva püsivuse arvutamiseks kasutatavate meetoditega (joonis 10.37). Üldstabiilsuse kontroll on vajalik igal juhul, kuid eriti oluline on see siis, kui tugiseina tallast allapoole jääb nõrga pinnase kihte.
Page 1 and 2: 101 10 Pinnase rõhk piiretele 10.1
Page 3 and 4: 103 K0 = 0,44 + 0,42 Ip . ( 10.2) L
Page 5 and 6: 105 1. Pinnase omakaal G = H 2 γ /
Page 7 and 8: 107 Ribakujulise koormuse mõjul el
Page 9 and 10: 109 2c K a - z c h + γhK a + 2c K
Page 11 and 12: 111 kus P 1 2 2 a = KaγH , ( 10.24
Page 13 and 14: 113 Kihilise pinnase (kihtide arv n
Page 15 and 16: 115 δ θ δ+ϕ W Q Q ϕ 90° + θ
Page 17 and 18: 117 45 Aktiivsurve kN/m 2 40 35 30
Page 19 and 20: 119 Tabel 10.3 Passiivsurvetegurid
Page 21 and 22: 121 Need meetodid kasutavad kas eba
Page 23 and 24: 123 passiivsurveteguritega on K γ
Page 25 and 26: 125 B z dz W P a T W+dW Joonis 10.2
Page 27 and 28: 127 Joonis 10.29 Muldesse asetatud
Page 29: 129 5. seina konstruktsiooni tugevu
Page 33 and 34: 133 ja äärepinge seosest σ max V
Page 35 and 36: 135 h P a t P p (h+t)γK a P p ′
Page 37 and 38: 137 lihtsad kolmnurgad (kihiline pi
Page 39 and 40: 139 lõigule a-b mõjuva passiiv- j

PM rÃµhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?