PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
130<br />
D<br />
q<br />
z 2<br />
T<br />
P 2<br />
z 1 P 1<br />
P p<br />
z a<br />
z p<br />
A<br />
z t<br />
B<br />
P a<br />
Joonis 10.34 Õhukeseseinalise<br />
gravitatsioontugiseina teine arvutussk<strong>ee</strong>m<br />
talla alumist, seinast kaugeimat punkti (joonisel 6.34 joon B-D). Sellest kaldpinnast tugiseina<br />
poole jäävat pinnast vaadeldakse kui ühtset tervikut tugiseinaga. An<strong>tud</strong> arvutussk<strong>ee</strong>mis võib<br />
<strong>ee</strong>ldada, et pinda B-D toimub tegelik lihkekeha liikumine ja s<strong>ee</strong>tõ<strong>ttu</strong> võib arvestada hõõrdega<br />
kahe libiseva keha vahel. Kuna tegelikult toimub liikumine pinnase s<strong>ee</strong>s, mitte pinnase ja<br />
seina kokkupuutepinnal, siis loogiliselt hõõrdenurk võrdub sisehõõrdenurgaga δ=ϕ.<br />
Otsustavaks jääb s<strong>ee</strong> arvutussk<strong>ee</strong>m, mis annab väiksema püsivusteguri.<br />
Kuna passiivsurve mobilis<strong>ee</strong>ritakse täielikult suure paigutuse korral, mis võib seina suhtes<br />
olla lubamatu, siis selle asemel arvestatakse kinnihoidva jõuna paigalseisusurvet P0,<br />
aktiivsurvet või võetakse passiivsurve ainult pooles ulatuses. Võimalike ettenägematute<br />
kaevetööde tõ<strong>ttu</strong> seina <strong>ee</strong>s ei arvestata passiivsurvet ülemise 0,5÷1,0 m ulatuses.<br />
10.7.3 Kontroll lihkele talla pinnas<br />
Lihkekindluse kontroll toimub samasuguste arvutussk<strong>ee</strong>mide alusel kui kontroll<br />
ümberlükkamisele. Nihutavaks jõuks on pinnase aktiivsurve horisontaalkomponent, lihkele<br />
vastutöötavad on seinaesise pinnase passiivsurve ning hõõrdejõud (või adhesioon) pinnase ja<br />
talla vahel. Passiivjõudu käsitatakse sama ettevaatlikult, kui ümberlükke kontrollimisel.<br />
Liivpinnase puhul võetakse hõõrdenurk pinnase ja talla vahel võrdseks pinnase<br />
sisehõõrdenurgaga. Püsivustegur on s<strong>ee</strong>ga<br />
( P1<br />
+ P2<br />
+ T ) tanϕ V tanϕ<br />
F =<br />
=<br />
P − P P − P<br />
a<br />
Savipinnasele toetuva talla puhul tuleneb kinnihoidev jõud adhesioonist, mis võetakse<br />
võrdseks aluspinnase dr<strong>ee</strong>nimata nihketugevusega cu. Püsivustegur lihkele<br />
B′<br />
cu<br />
F =<br />
P − P<br />
B′ on pinnasega kokkupuutuva tallaosa laius. Juhul kui tallale mõjuvate jõudude<br />
ekstsentrilisus on väiksem kuuendikust talla tegelikust laiusest B, siis B′=B. Suurema<br />
ekstsentrilisuse korral leitakse B′ seosest<br />
B M<br />
B′ ⎛ ⎞<br />
= 3 ⎜ − ⎟ = 3( 0, 5B<br />
− e)<br />
⎝ 2 V ⎠<br />
kus M on kõigi jõudude moment talla keskpunkti suhtes, V kõigi tallale mõjuvate<br />
vertikaaljõudude summa ja e =M/V ekstsentrilisus.<br />
p<br />
a<br />
p<br />
a<br />
p
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language