PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

103
K0 = 0,44 + 0,42 Ip
.
( 10.2)
Larsson (1977) seob külgsurveteguri voolavuspiiriga
K0 = 0,15 + 0,7wL . ( 10.3)
Ületihenenud savipinnastel võib külgsurveteguri leida seosest
K0 = K0n
Rc
,
( 10.4)
kus K0n on normaalselt tihenenud pinnase külgsurvetegur ja Rc ületihenemistegur.
Jaky valem annab usaldusväärseid tulemusi suhteliselt kohevate liivade korral.
Tihendatud tagasitäidete korral alahindab valem K0 väärtust. Sherif jt. (1984) annavad oma
uurimistulemuste alusel valemi
γd
K0
= 1- sin ϕ + ( -1)5,5 ,
( 10.5)
γ
dmin
kus γd – pinnase kuivmahukaal,
γdmin – pinnase kuivmahukaal kohevaimas olekus.
Kui maapind seina taga tõuseb nurga β < ϕ all, võib külgsurveteguri leida seosega K0β
= K0(1 + sinβ).
Seina võib lugeda paigalolevaks ja külgsurve arvutada teguri K0 ja vertikaalpinge
korrutisena, kui seina paigutus on alla 0,005% tema kõrgusest.
10.4 Aktiivsurve
10.4.1 Rankine lahendus
Lihtsaimal juhul, kui sein on vertikaalne, maapind horisontaalne ning seina ja pinnase
a)
45° + ϕ/2 45° + ϕ/2 b)
45° - ϕ/2 45° - ϕ/2
Joonis 10.3 Purunemispinnad aktiivsurve a) ja passiivsurve korral b)
vahel ei ole hõõret, väheneb seina liikumisel pinnasest eemale horisontaalpinge sellise
väärtuseni, mille puhul pinnase tugevus ammendub. Seina ja teatud lihkepinna vahel on
pinnas plastses tasakaalus. Mohri ringi abil on lihtne näidata, et nidususeta pinnasel peab
piirseisundis horisontaalpinge olema
1 - sinϕ
2
σ h = σ v = σ
v tan (45°
- ϕ/2)
(10.6)
1+ sinϕ
Pinnase purunemine toimub pindadel, mis on peapingete σ1 = σh pinnast nurga all ω =
45+ϕ/2 (joonis 10.3). Vertikaalpinge pinnase omakaalust sügavusel z σv = zγ. Tähistades
2
K a = tan (45°
-ϕ/2)
( 10.7)