PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

129
5. seina konstruktsiooni tugevus,
6. seina paigutus oleks lubatavates piirides.
10.7.2 Kontroll ümberlükkele
Püsivus ümberlükkele on tagatud, kui kõikide seina kinnihoidvate jõudude moment talla
a)
P 2
z p
z 2
P 1
T a
q
P a
z t
z 1
z a
A
P p
z 2
P 2
z P P a
1 1
P p
z a
z p
Joonis 10.33 Gravitatsioontugiseina arvutusskeemid ümberlükkele ja lihkele
talla pinnas
b)
eesmise punkti A (joonis 10.33) suhtes on suurem ümberlükkavate jõudude momendist.
M
k
F ≥
M
kus F on projekteerimisnormidega määratud varutegur.
Massiivseina korral moodustavad kinnihoidvad jõud seina kaal P1, pinnase kaal eesmisel talla
väljaastel P2, passiivsurve jõud Pp ning hõõrdejõud seina ja pinnase vahel Ta.
Ümberlükkavaks on pinnase aktiivsurvejõud Pa. Seega peab
P z + P ⋅ z + P ⋅ z + T ⋅ z
1
⋅
1 2 2
P ⋅ z
a
olema suurem kui normidega määratud varutegur.
Õhukeseseinalise gravitatsioonseina arvutusel vaadeldakse seinana nii raudbetoonosa, kui ka
selle tallale jäävat pinnast vertikaalini B-C. Kuna kujutletaval eralduspinnal B-C liikumist ei
toimu, siis sellise arvutusskeemi juures hõõrdenurka δ ei arvestata. Kinnihoidvate ja
ümberlükkavate momentide suhe joonisel 6.33 b on seega
P z + P ⋅ z + P ⋅ z
a
a
1
⋅
1 2 2
P ⋅ z
Ajutist koormust maapinnale arvestatakse Pa arvutamisel ainult osast, mis jääb lõikest B–C
kaugemale. Õhukeseseinaliste gravitatsiooniseinte puhul kasutatakse ka teist arvutusskeemi,
mille puhul pinnasesurve loetakse mõjuvaks kaldpinnale, mis läbib seina ülemist punkti ja
a
A
p
ü
p
p
p
a
t
C
B
q