PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

126
juhul: kui z = 0 siis W = q. Tulemuseks on seos
W q
= qBe
Kui eeldada, et ϕ = δ, siis selgub et avalduse 2Ka tanϕ väärtus liivpinnasele iseloomulike ϕ
väärtuste 25° kuni 35° puhul on alati ligikaudu 0,19.
Tavaliselt taandatakse koormus tinglikuks koondatud jõuks p = W/ψ toru all ja peal, mis
vastab toru katsetamisel tingimustele. Tegur ψ sõltub toru aluse ettevalmistusviisist.
Profileerimata pinnasele vahetult asetatud toru puhul ψ = 1,15. Toru läbimõõdu järgi
profileeritud pinnasest või betoonist alusele paigaldatava toru puhul on tegur suurem.
Olenevalt alusest ja toru läbimõõdust (suurema läbimõõdu puhul suurem) on tegur 1,5 kuni 3.
Valemitest selgub, et surve torule on kraavi seintel tekkiva hõõrde tõttu tunduvalt väiksem
lihtsast pinnase omakaalu koormusest hγB. Teatud sügavusest alates jõud torule enam ei
kasva ja maapinnale mõjuv koormus ei mõjuta jõudu torule. Tabelis 10.7 on toodud torule
mõjuvad jõud järgmistel tingimustel: kaeviku laius 1,5 m, täite mahukaal 18 kN/m 3 ja
sisehõõrdenurk 30° ning maapinnale mõjuv koormus 20 kN/m 2 .
Tabel 10.7
h m W kN/m Wq kN/m Bhγ kN/m
1 23,8 23,2 27
2 42,3 18,0 54
3 56,6 13,9 81
4 67,6 10,8 108
5 76,2 8,3 135
6 82,8 6,5 162
8 91,9 3,9 219
10 97,3 2,3 270
12 100,6 1,4 324
14 102,6 0,8 378
16 103,7 0,5 432
Torule külgsuunas mõjuv pinnasesurve arvutatakse kui aktiivsurve toru kõrgusel (joonis
10.28). Külgsurve mõjub toru sisejõududele kasulikult, vähendades toru seina
paindemomenti. Kuid külgsurve realiseerumist on loota vaid siis, kui toru ja kraavi seina
vahele jääv pinnas tagasitäitmise ajal hoolikalt tihendatakse.
−αz
W
h
σ h =hγK a
Joonis 10.28 Külgsurve torule
Toru asetamisel muldesse on olukord vastupidine – koormus torule on suurem kui selle peal
oleva pinnasesamba kaal Bhγ. Toru jäikus on suurem ümbritseva pinnase jäikusest ning
pinnase deformeerudes koguneb torule koormus ka kõrval olevalt osalt (joonis 10.29).