PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

120
10.5.3 Passiivsurve tasapinnast erineva lihkepinna puhul
Võrdlus täpsemate meetoditega näitab, et tasapinnalise lihkejoone eeldus võib anda oluliselt
suurema passiivsurve. Vertikaalse hõõrdevaba seina puhul langevad tulemused kokku, kuid
viga muutub suureks, kui pinnase ja seina vaheline hõõrdenurk läheneb sisehõõrdenurgale,
seda eriti suure sisehõõrdenurga korral. Viga suureneb ka vertikaalist erineva seina
kaldenurga korral.
24
K p
20 Coulomb
Log spiraal, Sokolovski
16
Eurocode 7
12
8
4
ϕ = 40
ϕ = 30
0
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Hõõrdenurk δ kraadi
Joonis 10.24 Mitmesuguste meetoditega
määratud passiivsurvetegurite võrdlus
Joonisel 10.24 on esitatud erinevate meetoditega leitud passiivsurve tegurite võrdlus.
Tabel 10.5
Kõik
meetodid
Coulomb Eurocode Sokolovski
ϕ
δ=0 δ=ϕ δ=ϕ δ=ϕ δ=2ϕ/3 ϕ/4 Erinevus võrreldes
Coulomb’-ga, kui δ=ϕ
10° 1,42 1,70 1,60 1,63 1,59 1,50 4,3%
15° 1,70 2,32 2,04 2,13 2,05 1,99 8,9%
20° 2,04 3,31 2,70 2,86 2,68 2,29 15.7%
25° 2,46 5,08 3,63 3,94 3,58 2,87 28,9%
30° 3,00 8,74 5,03 5,64 4,82 3,7 55,0%
35° 3,69 18,80 7,25 8,44 6,60 4,77 122,7%
40 4,60 70,90 11,03 13,3 9,21 6,35 433,1%
Jooniselt selgub, et Coulomb’i lahendus annab tunduvalt suurema Kp väärtuse, kui δ>ϕ/2.
Suure sisehõõrdenurga puhul võib viga olla mitmekordne.
Tabelis 10.5 on esitatud Coulomb’i ja Sokolovski meetodil leitud passiivsurvetegurid
vertikaalse seina kohta. Tabelist nähtub, et juhul kui δ=ϕ, muutub viga oluliseks juba
sisehõõrdenurga puhul 20°. Kuna viga on tagavara kahjuks, peaks juhul kui võetakse arvesse
hõõrdenurka pinnase ja seina vahel ning vertikaalist erineva seina korral, passiivsurve
arvutamisel kasutama kõverjoonelist lihkepinda arvestavaid meetodeid.