PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
102<br />
Aktiivsurve<br />
Surve seinale<br />
Paigalseisusurve<br />
Passiivsurve<br />
− 0,0 0,01<br />
Seina suhteline paigutis<br />
+<br />
Joonis 10.2 Seinale mõjuva surve<br />
sõltuvus suhtelisest paigutisest<br />
saavutanud miinimumväärtuse, saab täheldada, et s<strong>ee</strong> toimub ainult teatavas osas, mis jääb<br />
seina ja joone 1 vahele. Osakeste liikumine on võimalik ainult seal, kus pinnase nihketugevus<br />
on ammenda<strong>tud</strong>. Järelikult selles osas ning ka joonel 1 on nihkepinge võrdne<br />
nihketugevusega.<br />
Kui kruvi abil nihutada seina pinnase poole, hakkab dünamom<strong>ee</strong>tri näit suurenema.<br />
Järk-järgult hakkab seina nihutamiseks vajaliku jõu juurdekasv vähenema ja tea<strong>tud</strong> seina<br />
paigutise juures saavutab nihutamiseks vajalik jõud maksimumväärtuse - Pp, mida<br />
nimetatakse passiivsurvejõuks. Pinnaseterade liikumine toimub jällegi piira<strong>tud</strong> osas, kuid s<strong>ee</strong><br />
osa on tunduvalt suurem, kui aktiivsurve puhul ja asub seina ning joone 5 vahel.<br />
Katsed näitavad, et koheva liiva surve langeb aktiivsurveni seina pöördumisel nurga 0,001<br />
kuni 0,002 puhul (ülemise otsa paigutus 1/1000 kuni 1/500 seina kõrgusest). Tihedal liival<br />
piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobilis<strong>ee</strong>rimiseks on tarvis umbes 10<br />
korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina<br />
paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid,<br />
allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate (sulundseinad, horisontaalkoormusega<br />
vundamendid) konstruktsioonide projekt<strong>ee</strong>rimiseks on insenerile vajalikud nii paigalseisu kui<br />
ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised suurused.<br />
10.3 Paigalseisusurve<br />
Pinnasemassiivis sügavusel z maapinnast on vertikaalpinge σv=γz ja sellele vastav<br />
horisontaalpinge σh = K0σv, kus K0 on külgsurvetegur. Kui asendada osa pinnasemassiivist<br />
liikumatu seinaga, ei muuda s<strong>ee</strong> pingeolukorda ja paigalseisusurve võrdub<br />
horisontaalpingega. Kuna σv ja σh on pingete võimalikud ekstremaalväärtused, on n<strong>ee</strong>d<br />
peapinged ja nende mõjumispindadel puuduvad nihkepinged. Järelikult seina karedus ei<br />
mõjuta pingete väärtusi. Elastsusteooria järgi<br />
ν<br />
K0 =<br />
( 10.1)<br />
1 -ν<br />
Kuna Poissoni teguri määramine katseliselt tekitab raskusi, leitakse külgsurvetegur<br />
tavaliselt mingi empiirilise seosega. Liivpinnaste jaoks on enamlevinud Jaky (1948) valem K0<br />
= 1 – sin ϕ. Savipinnaste kohta soovitab Massarsch (1979) valemit (10.2) kus Ip on<br />
plastsusarv.
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language