PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

117
45
Aktiivsurve kN/m 2
40
35
30
25
20
15
10
Dubrova q=0
Dubrova q=10 kN/m 2
Coulomb q=0
Coulomb q=10 kN/m 2
h=5 m
φ=25
γ=18 kN/m 3
5
0
0 1 2 3 4 5
Sügavus m
Joonis 10.22 Aktiivsurve jaotus ümber ülemise punkti
pöörduval seinal
Joonisel 10.22 on esitatud aktiivsurve jaotus ümber ülemise serva pöörava seinale ja
võrdluseks
samasuguste pinnaseandmete korral aktiivsurve Coulomb’i järgi. Võrdlusarvutused näitavad,
et summaarne survejõud Pa (surveepüüri pindala) on mõlemil juhul võrdlemisi lähedane
(erinevus enamasti alla 10%). Seepärast kasutatakse sageli Coulomb’ lahendust praktikas ka
teistsuguste seina liikumisvõimaluste korral kui ümber alumise serva. Tuleb aga arvestada, et
jõu rakenduspunkt asub siis veidi kõrgemal seina alumisest servast.
10.5 Passiivsurve
Arvutusskeemid passiivsurve määramiseks on sarnased aktiivsurve arvutusskeemidele.
Coulomb’ teooria puhul tuleb lihkejoon võtta horisontaalist nurga all 45° - ϕ/2. Valemi
tuletuskäik on sarnane. Sarnane on ka valemite kuju. Erinevus on märkides – ja +.
10.5.1 Passiivsurve vertikaalsele hõõrdevabale seinale horisontaalse
maapinna puhul
Passiivsurve arvutatakse valemiga
σ = σ K + 2c K
( 10.34)
pzh
zv
p
kus Kp on passiivsurve tegur Kp = tan 2 (45° + ϕ/2). Antud tingimustes Kp =1/Ka. σzv on nagu
aktiivsurvegi puhul vertikaalpinge sügavusel z. Passiivsurve mõjub enamasti ehitist
kinnihoidva jõuna. Piisava varu tagamiseks tuleks kasutada võimalikku vähimat passiivsurve
suurust. Seepärast ajutisi maapinnale mõjuvaid koormusi passiivsurve arvutamisel tavaliselt
ei arvestata.
p