PM rõhk piiretele 10.pdf - tud.ttu.ee

114
q
E i
Culmani joon
E 1
E 2
B
C
δ + ϕ
D
P a
i′′
2′′
i′
• 1′′
δ
P a
A
1′
2′
ϕ
Joonis 10.18 Culmani graafiline võte aktiivsurvejõu leidmiseks
• Seina alumisest nurgast tõmbame horisontaalist nurga all ϕ abijoone B-D.
• Teise abijoone B-E tõmbame seinast nurga all δ+ϕ.
• Seejärel tõmbame punktist B rida võimalike lihkejooni B-C1, B-C2 jne.
• Määrame lihkejoone, maapinna ja seina vahelise osa pindala. Korrutades selle pinnase
mahukaaluga saame selle osa kaalu. Kui maapinnale mõjub vaadeldava lihkekiilu
ulatuses mingi koormus, lisame selle pinnase kaalule. Saame lihkejoonele mõjuva jõu G.
• Kanname selle jõu sobivas mõõtkavas abijoonele B-D alates punktist B.
• Tõmbame selle jõu lõpust teise abisirgega paralleeljoone kuni lõikumiseni valitud
lihkejoonega. Selle lõigu pikkus ongi otsitav seinale mõjuv jõud Pa. (muidugi samas
mõõtkavas kui G).
• Korrates seda toimingut mitmesuguste lihkejoontega, saame rea punkte lihkejoontel.
• Ühendades need punktid kõveraga saame nn Culmani kõvera.
• Tõmmates sellele kõverale puutuja, mis on paralleelne esimese abisirgega BD, saame
suurima võimaliku survejõu ning sellele vastava lihkejoone asukoha.
Culmani konstruktsioon põhineb asjaolul, kolmnurk on sarnane (vastavad nurgad on võrdsed)
suletud jõukolmnurgaga G, Pa ja Q (joonis 10.19).