Viljandi maavalitsus - Tallinn
Viljandi maavalitsus - Tallinn
Viljandi maavalitsus - Tallinn
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kohalik omavalitsus tõdes, et igasugune tegevus seni hoonestamata alal kahjustab mingil määral olemasolevat<br />
haljastust, kuid antud juhul tagatakse normidekohane haljaspinna (rohkem kui 50% kogu krundist) säilimine ja<br />
ka kõrghaljastuse (rohkem kui 25%) osakaal krundil. Seega normikohane haljastus on ette nähtud säilitada.<br />
<strong>Tallinn</strong>a Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 “Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise korra” kohaseid<br />
I ja II väärtusklassi puid Toome pst 84 kinnistul ei kasva. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt likvideeritakse<br />
kaks III väärtusklassi hinnatud puud, mis kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt <strong>Tallinn</strong>a Linnavolikogu<br />
19. mai 2011 määrusele nr 17 “Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”. Lisaks on<br />
kavandatud likvideerida 15 V väärtusklassi kuuluvat puud, mida ei pea arvestama asendusistutuse arvutamisel<br />
ning mis ei vaja raieluba. TLPA asus oma kirjas seisukohale, et juhul, kui krundile planeeritakse aga vähem<br />
parkimiskohti, võib tekkida oht, et tulevased elanikud hakkavad oma sõidukeid parkima tänavamaal, mis<br />
omakorda võib naabrites tekitada rohkem meelehärmi ja takistada liiklust. Seega on kohaliku omavalitsuse<br />
hinnangul Detailplaneeringuga ettenähtud parkimiskohtade väljaehitamine krundil vajalik ning igati mõistlik ka<br />
naabrite huve silmas pidades.<br />
5) Ühisarvamuse esitajad leidsid, et nende arvamusega ei arvestata piisavalt ning tegid ettepaneku Toome pst 84<br />
kinnistul asuv olemasolev elamu renoveerida ja ehitada üks täiendav ühepereelamu.<br />
TLPA selgitas ühisarvamuse esitajatele, et piiratud kõrgusega elamud ei hakka varjama päikesevalgust naabrite<br />
eluruumides ega ole ka ette näha, et uued elamud võiksid tekitada ülemäärast müra või muud<br />
keskkonnareostust. Samas juhtis TLPA tähelepanu asjaolule, et ehitatakse eraomandis olevale naaberkinnistule,<br />
kusjuures peetakse kinni kõigist kehtestatud ehitusreeglitest ja piirangutest, mis peavad tagama piirkonnale<br />
iseloomuliku keskkonna säilimise. Kavandatavad hooned hakkavad paiknema krundipiiridest vähemalt 6 meetri<br />
kaugusel ja sellega ei mõjutata oluliselt elutingimusi ning ehitusvõimalusi naaberkruntidel. Lisaks juhtis TLPA<br />
oma kirjas tähelepanu asjaolule, et <strong>Tallinn</strong>a Kultuuriväärtuste Amet on Detailplaneeringu kooskõlastanud<br />
ning ei ole määranud nõuet, et Toome pst 84 kinnistul olemasolevat hoonet ei tohi lammutada.<br />
Järelevalve teostaja seisukoht vastuväidete kohta<br />
Järelevalve teostaja juhib ühisarvamuse esitajate tähelepanu eelkõige sellele, et vastavalt Eesti Vabariigi<br />
põhiseaduse §-le 32 on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seaduse järgi on igaühel õigus enda<br />
omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandi õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või<br />
teiste isikute, sh naaberkinnisasjade omanike õigustega. Naaberkinnisasjade omanike vahel tekib kindlasti<br />
huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. Sellest<br />
tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning naabrusõiguste<br />
näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Naaberkinnistute omanike<br />
suhteid reguleerivaks üldseaduseks on asjaõigusseadus (edaspidi AÕS). Selle seaduse § 89 lg 1 esimese<br />
lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui<br />
rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 143 ei reguleeri nn negatiivsete, s.h varjavate<br />
mõjutuste lubatavust. Negatiivsete varjavate mõjutuste all tuleb mõista sääraseid mõjutusi, mille puhul<br />
takistatakse aine, lainete või kiirguse pääs naaberkinnisasjale, nt takistatakse õhu, valguse või<br />
raadiolainete levi või varjatakse vaade. Ehitisega põhjustatud varjav mõjutus võib osutuda keelatud<br />
mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda vastavalt AÕS § 89 lõikele 1, kui see kahjustab teise<br />
isiku omandiõigust ja ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega. Eelnev ei<br />
tähenda iseenesest, et kõik varjavad mõjutused on keelatud, vaid eelkõige seda, et ka varjavaid mõjutusi<br />
tuleb avalikul võimul ehitamise reguleerimisel silmas pidada ning kooskõlas proportsionaalsuse<br />
põhimõttega võimalust mööda vältida. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste<br />
konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete<br />
kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on<br />
lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.<br />
Samas märgin, et planeeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev<br />
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi<br />
kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning<br />
4 (6)
Change language