Viljandi maavalitsus - Tallinn
Viljandi maavalitsus - Tallinn
Viljandi maavalitsus - Tallinn
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
HARJU MAAVALITSUS<br />
<strong>Tallinn</strong>a Linnavalitsus<br />
lvpost@tallinnlv.ee<br />
Teie 31.07.2012 nr LV-1/8471<br />
Meie 25.10.2012 nr 6-7/4557<br />
Toome pst 84 kinnistu detailplaneeringu järelevalve<br />
<strong>Tallinn</strong>a Linnavalitsus esitas 31.07.2012 kirjaga nr LV-1/8471 maavanemale heakskiidu saamiseks<br />
Toome pst 84 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi Detailplaneering).<br />
Planeeritav maa-ala asub Nõmme linnaosas Sõnajala tänava, Päikese puiestee, Õitse tänava ja Toome puiestee<br />
vahelises kvartalis Toome puiestee ääres. Planeeritava Toome pst 84 krundi suurus on 2551 m 2 ja<br />
maakasutuse sihtotstarve elamumaa. Kinnistul on 1940. aastal ehitatud terrassiga eramu ja kõrvalhoone<br />
ning üks rajatis, mille kohta ehitisregistris andmed puuduvad. Hooned on amortiseerunud ning<br />
lammutatakse. Detailplaneeringu eesmärk on Toome pst 84 kinnistule ehitusõiguse määramine 2 kuni kahe<br />
maapealse ja ühe maa-aluse korrusega kahe korteriga elamu rajamiseks. Krundi seniseid piire ega maakasutuse<br />
sihtotstarvet ei muudeta.<br />
<strong>Tallinn</strong>a Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “<strong>Tallinn</strong>a üldplaneeringuga” on<br />
planeeritava ala juhtotstarbeks määratud väikeelamute ala, s.o põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti<br />
üksikutele väiksematele 3–4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda<br />
teenindavaid asutusi ning väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid, olemasolevate väikeelamute<br />
piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas<br />
<strong>Tallinn</strong>a üldplaneeringuga. <strong>Tallinn</strong>a Linnavolikogu 28. oktoobri 2004 määrusega nr 36 kinnitatud<br />
“Nõmme linnaosa ehitusmääruse” järgi kuulub planeeritav ala II ehituspiirkonda ehk tegemist on<br />
põhiliselt eramute alaga. Kruntide võimalikud kasutusotstarbed võivad olla: elamud (eramud,<br />
korterelamud), kodukontorid, lähipiirkonda teenindavad kaubandus-, teenindusettevõtted ning<br />
väiketöökojad, lähipiirkonda teenindavad ühiskondlikud hooned, kultuuri-, tervishoiu- ja spordirajatised.<br />
Planeeringulahendusega kavandatav vastab Nõmme linnaosa ehitusmäärusele.<br />
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitati üks ühisarvamus Detailplaneeringu kohta Enno Kirt´i,<br />
Heljo-Reet Kirt´i, Toomas Kirt´i ja Mait Metslang´i poolt. Vastuväiteid esitanud isikutele vastas kohalik<br />
omavalitsus kirjalikult 21.novembri 2011 kirjaga nr 3-2/811.<br />
Vastuväidete menetlemine<br />
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 23 lg 3 punkti 5 kohaselt on järelevalvet teostava maavanema<br />
pädevuses avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamist<br />
korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vastuväidete kohta, kui neid<br />
vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Tulenevalt PlanS § 20 lõikest 1 on vastuväide<br />
planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et planeeringu<br />
menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid.<br />
Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452<br />
15077 TALLINN Faks 611 8602 info@mv.harju.ee<br />
www.harju.<strong>maavalitsus</strong>.ee
Vastavalt PlanS § 23 lg 3 punktile 5 korraldati Harju Maavalitsuses 3.10.2012 Detailplaneeringu avalikul<br />
väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade<br />
ärakuulamiseks nõupidamine. Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamisele tulid lisaks Harju<br />
Maavalitsuse planeeringute järelevalve komisjoni liikmetele kohale <strong>Tallinn</strong>a Linnaplaneerimise Ametist<br />
(edaspidi TLPA) Aet Pikk ja Kärt Linnamägi, Bf Projektibüroo OÜ esindaja Reimo Ilp, planeeritava<br />
kinnistu omanik Uku Loide, huvitatud isikud Illar Truumure ja Merike Merirand ning vastuväiteid<br />
esitanud Enno Kirt, Heljo-Reet Kirt ja Toomas Kirt.<br />
Toome pst 86 uued omanikud Illar Truumure ja Merike Merirand edastasid 10.oktoobril 2012 e-kirjaga<br />
omapoolse täiendava avalduse Detailplaneeringu kohta. Juhin siinkohal veelkord tähelepanu sellele, et<br />
maavanema pädevuses on seisukoha andmine vastuväidete kohta, mis esitati Detailplaneeringu avalikul<br />
väljapanekul. Seega ei saa käsitleda 10.10.2012 e-kirjas toodud seisukohti vastuväidetena PlanS-i<br />
tähenduses.<br />
Kuna vastuväiteid esitanud isikud ja kohaliku omavalitsuse esindajad ei jõudnud kokkuleppele<br />
vastuväidetega arvestamise osas, siis käsitleb järelevalve teostaja nende poolt avalikul väljapanekul<br />
esitatud kirjalikke vastuväiteid ülesjäänud vastuväidetena ning annab tulenevalt PlanS § 23 lõikest 4<br />
nende kohta oma kirjaliku seisukoha.<br />
Toome pst 82 ja 86 elanike ühisarvamuses on välja toodud hinnanguid, tõdemusi ja võrdlusi, milledele<br />
maavanem seaduse kohaselt oma seisukohta andma ei pea ning kirja koostamisel kasutab järelevalve<br />
teostaja õigust eristada vastuväited ettepanekutest ja muudest arvamusavaldustest diskretsiooniotsuse<br />
põhimõttel. Kuna Eesti Vabariigi seadusandlus ei sätesta kirja koostamise vorminõudeid, st kehtib<br />
vormivabadus, siis tugineb järelevalve teostaja esitatud vastuväidetele seisukoha andmisel kohaliku<br />
omavalitsuse poolt väljatöötatud skeemile, grupeerides isikute vastuväiteid.<br />
Avalikul väljapanekul esitatud vastuväited ja kohaliku omavalitsuse seisukohad<br />
Analüüsinud planeeringu materjalide ning esitatud seisukohtade vastavust seadustele ja teistele<br />
õigusaktidele, märgin järgmist:<br />
1) Ühisarvamuse esitajad juhtisid tähelepanu <strong>Tallinn</strong>a Kultuuriväärtuste Ameti 27. märtsi 2008 kirjale nr 4-<br />
1/293, milles väideti, et Detailplaneeringu eskiislahenduses puudus põhjendus elamu lammutamiseks ja viitasid<br />
sellele, et detailplaneeringu kaustas puudub eksperdi akt elamu lammutuse vajalikkuse kohta, mis on asendatud<br />
lammutust põhjendava kirjeldusega seletuskirjas. Ühtlasi tegid ühisarvamuse esitajad ettepaneku tellida<br />
sõltumatu eksperdi poolt kordushinnang ning lisada see detailplaneeringu dokumentide juurde.<br />
Kohalik omavalitsus juhtis oma vastuskirjas tähelepanu sellele, et koostatud detailplaneeringu seletuskirja<br />
punktis 1.1. Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus on lühidalt esitatud hoone kirjeldus ning hinnang.<br />
Täpne ajalooline ülevaade olemasolevast hoonest koostatakse ja esitatakse <strong>Tallinn</strong>a Kultuuriväärtuste Ametile<br />
hiljemalt lammutusloa taotlemise ajaks. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.3.1. Ehitiste olulisemad<br />
arhitektuurinõuded on esitatud nõue, et olemasoleva hoone lammutamiseks tuleb koostada hoone kohta<br />
ajalooline õiend ning lammutusprojekt. Samuti on määratud tingimus, et rajatava hoone arhitektuurne projekt<br />
kooskõlastatakse enne ehitusloa taotlemist <strong>Tallinn</strong>a Kultuuriväärtuste Ametiga. Vastavalt arhitektuuriajaloolisele<br />
inventeerimisele on olemasolev Toome pst 84 hoone klassifitseeritud kui „miljööväärtuslik“ (Töö<br />
nr 08-08, tellija: <strong>Tallinn</strong>a Kultuuriväärtuste Amet, koostaja: Osaühing EENSALU & PIHEL).<br />
TLPA märkis ka, et on tõenäoline, et omaniku otsus olemasolev ehitis lammutada ei muutu ka sel juhul, kui<br />
koostatakse hoone moraalse ja ehitustehnilise vananemise kohta analüüs eraldi dokumendina, mida nimetatakse<br />
aktiks, mis sisaldab hoone ajaloolist ülevaadet ning õiendit. Tänasel päeval puuduvad õiguslikud alused<br />
nõudmaks omanikult riikliku muinsuskaitse all mitteoleva ehitise säilitamist ning restaureerimist. Arvestades<br />
eeltoodud selgitusi, ei pidanud kohalik omavalitsus põhjendatuks tellida sõltumatu eksperdi poolt<br />
kordushinnangut.<br />
2 (6)
2) Ühisarvamuse esitajad leidsid, et planeeringu koostaja ei ole piisavalt käsitlenud detailplaneeringu objekti<br />
vahetuid naabreid, aga samas on esitletud kaugemaid elamuid. Samuti leidsid ühisarvamuse esitajad, et<br />
planeeringu kooskõlastajad on olnud pealiskaudsed seletuskirja ja joonistega tutvumisel, kergekäeliselt on<br />
loobutud esitatud nõuete täitmisest ning järelevalvest.<br />
Kohalik omavalitsus ei nõustunud esitatud väitega ning selgitas oma vastuskirjas, et planeeringus on analüüsitud<br />
suuremat ala kui kaks kõrvalnaabrit ning välja on toodud kontaktvööndi olulisemad arhitektuursed objektid.<br />
Planeeringumaterjalidele on lisatud fotod Toome pst 82 ja Toome pst 86 asuvatest elamutest ning lisaks<br />
mõnedest teistest uuematest kontaktvööndi hoonetest. Samuti on kontaktvööndi analüüsimiseks lisatud<br />
linnaehitusliku analüüsi joonis, millel sisaldub täisehituse % kruntidel ja hoonestustihedus.<br />
Lisaks sellele asus kohalik omavalitsus seisukohale, et Detailplaneering vastab seadustele, hetkel kehtivatele<br />
haldusaktidele ja käesoleval ajal töös olevale Nõmme linnaosa üldplaneeringule ning selgitas ühisarvamuse<br />
esitajatele, et planeeringu korraldajaks ja kehtestajaks on <strong>Tallinn</strong>a linn. Kõik <strong>Tallinn</strong>a linna ametite kirjad ja<br />
ettepanekud on planeeringu koostamise üks osa, esitatud ettepanekute ning nõuete täitmiseks tehakse ametitega<br />
koostööd, mille tulemusel leitakse kõiki pooli rahuldav ja nõuetele vastav lahendus, millele võetakse<br />
kooskõlastused. Planeeringuid kontrollitakse põhjalikult enne vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse poolt.<br />
Vastavalt PlanS § 18 lg 1 teeb kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmise otsuse ning korraldab planeeringu<br />
avaliku väljapaneku. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või<br />
linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele<br />
õigusaktidele.<br />
3) Ühisarvamuse esitajate hinnangul on illustratsioonina esitatud näidised võimalikust hoonestusest täielikud<br />
võõrkehad, karjuv kontrast rohelise Nõmme Toome puiestee elamute mitmekesises reas. Muuhulgas leiti, et<br />
Detailplaneeringu sellisel kujul realiseerimine muudab oluliselt negatiivemaks lähinaabrite elukeskkonda ja<br />
Toome puiestee üldilmet, tekitab püsiva negatiivse mõju, sest planeeringulahendus annab õigustuse<br />
korterelamute ehitamiseks, millega seatakse teised piirkonna elanikud ebavõrdsesse olukorda ehk pole tagatud<br />
võrdne kohtlemine.<br />
TLPA märkis, et <strong>Tallinn</strong>a linna ehitusmääruse § 13 lõike 2 kohaselt peab detailplaneeringu koosseisus olema<br />
vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel<br />
osalejatele arusaadavamaks. Planeeringu koostaja on välja pakkunud illustratsiooni, ilmestamaks koostatud<br />
lahendust ja oma nägemuse kaasaaegsest funktsionaalsest hoonestusest ning on esitatud parameetrites ja<br />
välisviimistluses lähtutud Nõmmele omasest. Vastavad tingimused on Detailplaneeringu seletuskirja punktis<br />
2.3. Hoonete ja rajatiste ehitamise reeglid. Oma seisukoha kujundamisel lähtus kohalik omavalitsus asjaolust,<br />
et Nõmme vanemad elamud on väikesed, sest ka omanike majanduslikud võimalused olid toona väikesed.<br />
1920-1930. ja ka 1950. aastatel, mil enamik Nõmme majadest ehitati, rõhutati hoonete kujunduses kodust<br />
hubasust ning väärtustati ise ja käsitsi tehtut. Tänapäeval on perekonnad väiksemad, nende kasutuses olevad<br />
elamispinnad aga suuremad, arhitektuurilises kujunduses tuuakse esile ratsionaalsust ja tehnilist progressi.<br />
Kujunduses taotletakse sageli ka omapära või erinevust naabrusest, millega püütakse saavutada keskkonna<br />
mitmekesisust, huvitavust ning pälvida tähelepanu.<br />
Kohalik omavalitsus osundas mõistele „korterelamu“, mis käesolevas Detailplaneeringus ei ole päris kohane,<br />
sest tegemist on 2-korteriliste elamutega. Kahe korteriga elamud olid Nõmme kõige intensiivsemal<br />
ehitusperioodil – 1920. aastate lõpul - kõige levinum hoonetüüp, seda küll eelkõige tolleaegse odava<br />
ehituslaenu saamise tingimuste tõttu. Traditsioonide ja võimaluste kohaselt ehitatutena asuvad nendes vanades<br />
elamutes korterid üksteise kohal. Käesoleva Detailplaneeringuga määratakse kinnistule Toome pst 84 samuti<br />
ehitusõigus kahe 2 korteriga elamu ehitamiseks, kusjuures erinevus traditsioonilistest Nõmme majadest on<br />
selles, et korterid asuvad nüüd üksteise kõrval ning mõlemal korteril on otseühendus maapinnaga. Lubatud<br />
maksimaalne ehituse maht on sealjuures 2 korteriga elamu jaoks määratud sama, tegelikult isegi väiksem, kui<br />
oleks samas asukohas võimalik ehitada üksikelamu või ka olemasolevale elamule juurdeehituse rajamise korral.<br />
Seega on kohaliku omavalitsuse hinnangul naabrite kartus nõmmeliku elukeskkonna hävimise ja<br />
naaberkrundile rajatava kahe 2 korteriga elamu ees asjatu.<br />
4) Muuhulgas leidsid ühisarvamuse esitajad, et planeeringualale 8–10 auto parkimisala eraldamine vähendab<br />
haljastuse, sh kõrghaljastuse osakaalu.<br />
3 (6)
Kohalik omavalitsus tõdes, et igasugune tegevus seni hoonestamata alal kahjustab mingil määral olemasolevat<br />
haljastust, kuid antud juhul tagatakse normidekohane haljaspinna (rohkem kui 50% kogu krundist) säilimine ja<br />
ka kõrghaljastuse (rohkem kui 25%) osakaal krundil. Seega normikohane haljastus on ette nähtud säilitada.<br />
<strong>Tallinn</strong>a Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 “Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise korra” kohaseid<br />
I ja II väärtusklassi puid Toome pst 84 kinnistul ei kasva. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt likvideeritakse<br />
kaks III väärtusklassi hinnatud puud, mis kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt <strong>Tallinn</strong>a Linnavolikogu<br />
19. mai 2011 määrusele nr 17 “Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”. Lisaks on<br />
kavandatud likvideerida 15 V väärtusklassi kuuluvat puud, mida ei pea arvestama asendusistutuse arvutamisel<br />
ning mis ei vaja raieluba. TLPA asus oma kirjas seisukohale, et juhul, kui krundile planeeritakse aga vähem<br />
parkimiskohti, võib tekkida oht, et tulevased elanikud hakkavad oma sõidukeid parkima tänavamaal, mis<br />
omakorda võib naabrites tekitada rohkem meelehärmi ja takistada liiklust. Seega on kohaliku omavalitsuse<br />
hinnangul Detailplaneeringuga ettenähtud parkimiskohtade väljaehitamine krundil vajalik ning igati mõistlik ka<br />
naabrite huve silmas pidades.<br />
5) Ühisarvamuse esitajad leidsid, et nende arvamusega ei arvestata piisavalt ning tegid ettepaneku Toome pst 84<br />
kinnistul asuv olemasolev elamu renoveerida ja ehitada üks täiendav ühepereelamu.<br />
TLPA selgitas ühisarvamuse esitajatele, et piiratud kõrgusega elamud ei hakka varjama päikesevalgust naabrite<br />
eluruumides ega ole ka ette näha, et uued elamud võiksid tekitada ülemäärast müra või muud<br />
keskkonnareostust. Samas juhtis TLPA tähelepanu asjaolule, et ehitatakse eraomandis olevale naaberkinnistule,<br />
kusjuures peetakse kinni kõigist kehtestatud ehitusreeglitest ja piirangutest, mis peavad tagama piirkonnale<br />
iseloomuliku keskkonna säilimise. Kavandatavad hooned hakkavad paiknema krundipiiridest vähemalt 6 meetri<br />
kaugusel ja sellega ei mõjutata oluliselt elutingimusi ning ehitusvõimalusi naaberkruntidel. Lisaks juhtis TLPA<br />
oma kirjas tähelepanu asjaolule, et <strong>Tallinn</strong>a Kultuuriväärtuste Amet on Detailplaneeringu kooskõlastanud<br />
ning ei ole määranud nõuet, et Toome pst 84 kinnistul olemasolevat hoonet ei tohi lammutada.<br />
Järelevalve teostaja seisukoht vastuväidete kohta<br />
Järelevalve teostaja juhib ühisarvamuse esitajate tähelepanu eelkõige sellele, et vastavalt Eesti Vabariigi<br />
põhiseaduse §-le 32 on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seaduse järgi on igaühel õigus enda<br />
omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandi õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või<br />
teiste isikute, sh naaberkinnisasjade omanike õigustega. Naaberkinnisasjade omanike vahel tekib kindlasti<br />
huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. Sellest<br />
tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning naabrusõiguste<br />
näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Naaberkinnistute omanike<br />
suhteid reguleerivaks üldseaduseks on asjaõigusseadus (edaspidi AÕS). Selle seaduse § 89 lg 1 esimese<br />
lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui<br />
rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 143 ei reguleeri nn negatiivsete, s.h varjavate<br />
mõjutuste lubatavust. Negatiivsete varjavate mõjutuste all tuleb mõista sääraseid mõjutusi, mille puhul<br />
takistatakse aine, lainete või kiirguse pääs naaberkinnisasjale, nt takistatakse õhu, valguse või<br />
raadiolainete levi või varjatakse vaade. Ehitisega põhjustatud varjav mõjutus võib osutuda keelatud<br />
mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda vastavalt AÕS § 89 lõikele 1, kui see kahjustab teise<br />
isiku omandiõigust ja ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega. Eelnev ei<br />
tähenda iseenesest, et kõik varjavad mõjutused on keelatud, vaid eelkõige seda, et ka varjavaid mõjutusi<br />
tuleb avalikul võimul ehitamise reguleerimisel silmas pidada ning kooskõlas proportsionaalsuse<br />
põhimõttega võimalust mööda vältida. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste<br />
konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete<br />
kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on<br />
lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.<br />
Samas märgin, et planeeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev<br />
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi<br />
kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning<br />
4 (6)
otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on<br />
erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja<br />
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.<br />
Rõhutan siinkohal, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 kohaselt on kohalik omavalitsus<br />
põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja<br />
kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu (sh territoriaalplaneerimist),<br />
lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu<br />
iseärasusi. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev<br />
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi<br />
kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning<br />
otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on<br />
erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja<br />
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.<br />
Veel pean vajalikuks juhtida tähelepanu PlanS § 4 lg 2 punktile 2, mille kohaselt on planeerimisalase<br />
tegevuse korraldamine linna või valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab<br />
tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on<br />
planeeringu kehtestamise eeldus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega<br />
võimalust mööda vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud<br />
isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist, kuid kuna kohaliku omavalitsuse peaeesmärgiks<br />
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei<br />
pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Planeeringu<br />
eesmärgid ja planeeringu koostamise alguses püstitatud lähteseisukohtadega arvestamise fikseerib kohalik<br />
omavalitsus planeeringu vastuvõtmise otsustamisega sellistena, nagu nad on kindlaks määratud<br />
planeeringu lahenduses. Lõpliku hinnangu eelnenud planeerimismenetluse käigule ja planeeringu<br />
lahendusele annab kohalik omavalitsus otsusega planeeringu kehtestamise kohta.<br />
Järelevalve teostamise tulemusena saan asuda seisukohale, et käesoleva Detailplaneeringu koostamisel ei<br />
ole rikutud neid vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid tagamisele<br />
järelevalve teostaja poolt. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-is sätestatud planeeringu<br />
avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.<br />
Detailplaneering on planeeringu materjalidest nähtuvalt teiste asutuste hulgas kooskõlastatud muuhulgas<br />
<strong>Tallinn</strong>a Keskkonnaametiga, <strong>Tallinn</strong>a Kultuuriväärtuste Ametiga, <strong>Tallinn</strong>a Transpordiametiga,<br />
Terviseameti Põhja talitusega ja Põhja-Eesti Päästekeskusega. Nimetatud asutuste poolt esitatud<br />
märkustega on planeeringu koostamisel arvestatud.<br />
Antud Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab kohalik<br />
omavalitsus, kas Detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja<br />
huvisid (sh ka vastuväiteid esitanud isikute huvisid). Vastuväiteid esitanud isikute seisukohad on<br />
planeeringu dokumentatsiooni lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on võimalik saada ülevaadet<br />
vastuväidete sisust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust<br />
teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades<br />
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise<br />
planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsustuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid<br />
ehitusõiguse lahendusi.<br />
Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et Toome pst 84 kinnistule sellise ehitusõiguse<br />
andmine on mõistlik ning ei piira ega kahjusta kuidagi vastuväidete esitajate õigusi. Järelevalve teostajana<br />
nõustun põhimõtteliselt kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ning leian, et Detailplaneering vastab hetkel<br />
kehtivatele seadustele, haldusaktidele ning käesoleval ajal töös olevale Nõmme linnaosa üldplaneeringule.<br />
Samas arvestades naaberkinnistute elanike tungivat soovi, soovitan siiski kohalikul omavalitsusel enne<br />
planeeringu kehtestamist täiendavalt kaaluda planeeringualale korterelamute asemel väikeelamute<br />
kavandamise võimalust.<br />
5 (6)
Vastavalt PlanS § 23 lõikele 6 peab järelevalve teostaja andma planeeringule heakskiidu pärast<br />
järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja vastuväidete kohta seisukoha andmist ning teeb kohalikule<br />
omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks. Käesolevas kirjas toodud põhjendustest tulenevalt<br />
ei ole põhjust keelduda Detailplaneeringule PlanS § 23 lõike 6 alusel heakskiidu andmisest. Maavanema<br />
poolt konkreetse planeeringulahenduse kehtestamisele antud heakskiit ei tähenda, et kohalik omavalitsus<br />
ei võiks keelduda sellise planeeringulahenduse kehtestamist, mida ei pea õigustatuks.<br />
Lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 23 lõike 6, annan Toome pst 84<br />
kinnistu detailplaneeringule oma heakskiidu ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele<br />
edasiseks menetlemiseks.<br />
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on vastuväiteid esitanud isikutel võimalik, kohaliku<br />
omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel,<br />
pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus<br />
sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 26 lg 1.<br />
Lugupidamisega<br />
/allkirjastatud digitaalselt/<br />
Ülle Rajasalu<br />
maavanem<br />
Ärakirjad:<br />
1. <strong>Tallinn</strong>a Linnaplaneerimise Amet, tlpa@tallinnlv.ee<br />
2. Uku Loide, uku@loide.ee<br />
3. OÜ Wasamerk, siivo@gorefield.ee<br />
4. Enno, Heljo-Reet ja Toomas Kirt, Toome pst 82, 10913 <strong>Tallinn</strong><br />
5. Mait Metslang, Toome pst 86, 10913 <strong>Tallinn</strong><br />
6. Bf Projektibüroo OÜ, info@bfprojekt.ee<br />
Margit Kartau 6118 795<br />
margit.kartau@mv.harju.ee<br />
6 (6)
Change language