Eksperthinnang Otepää looduspargi kaitse ... - Keskkonnaamet
Eksperthinnang Otepää looduspargi kaitse ... - Keskkonnaamet
Eksperthinnang Otepää looduspargi kaitse ... - Keskkonnaamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Eksperthinnang</strong> Otepää <strong>looduspargi</strong><br />
<strong>kaitse</strong>-eeskirja eelnõule ja<br />
tsoneeringule<br />
Täitjad: Eerik Leibak ja Uudo Timm<br />
Tartu 2011<br />
1
Sisukord<br />
1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3<br />
2. Otepää <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eeskirja analüüs ........................................................................ 4<br />
2.1. Kaitse-eesmärgid ja <strong>kaitse</strong>ala tüüp ........................................................................ 4<br />
2.2. Välispiir ................................................................................................................ 6<br />
2.3. Tsoneering ........................................................................................................... 13<br />
2.3.1. Palu siht<strong>kaitse</strong>vöönd ............................................................................... 13<br />
2.3.2. Kiriku siht<strong>kaitse</strong>vöönd ........................................................................... 14<br />
2.3.3. Kolmjärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd .................................................................... 14<br />
2.3.4. Päidla siht<strong>kaitse</strong>vöönd ............................................................................ 15<br />
2.3.5. Kortina siht<strong>kaitse</strong>vöönd ......................................................................... 16<br />
2.3.6. Vana-Otepää siht<strong>kaitse</strong>vöönd ................................................................. 17<br />
2.3.7. Murru siht<strong>kaitse</strong>vöönd ........................................................................... 17<br />
2.3.8. Lüüsjärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd ...................................................................... 18<br />
2.3.9. Alevijärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd ..................................................................... 18<br />
2.3.10. Trepimäe siht<strong>kaitse</strong>vöönd .................................................................... 18<br />
2.3.11. Pilkuse siht<strong>kaitse</strong>vöönd ........................................................................ 18<br />
2.3.12. Sokka siht<strong>kaitse</strong>vöönd .......................................................................... 19<br />
2.3.13. Tuisu siht<strong>kaitse</strong>vöönd ........................................................................... 20<br />
2.3.14. Kukemäe siht<strong>kaitse</strong>vöönd .................................................................... 20<br />
2.3.15. Pühajärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd .................................................................... 21<br />
2.3.16. Voki siht<strong>kaitse</strong>vöönd ............................................................................ 23<br />
2.3.17. Kääriku siht<strong>kaitse</strong>vöönd ....................................................................... 24<br />
2.3.18. Pülme siht<strong>kaitse</strong>vöönd ......................................................................... 24<br />
2.3.19. Trommi siht<strong>kaitse</strong>vöönd ...................................................................... 25<br />
2.3.20. Karja / Restu siht<strong>kaitse</strong>vöönd ............................................................... 25<br />
2.3.21. Pringi siht<strong>kaitse</strong>vöönd .......................................................................... 26<br />
2.3.22. Välkjärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd .................................................................... 26<br />
2.3.23. Kösti siht<strong>kaitse</strong>vöönd ........................................................................... 27<br />
2.3.24. Pursa siht<strong>kaitse</strong>vöönd ........................................................................... 28<br />
2.3.25. Arula siht<strong>kaitse</strong>vöönd ........................................................................... 28<br />
2.3.26. Päästjärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd ................................................................... 29<br />
2.3.27. Mädajärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd ................................................................... 29<br />
2.3.28. Tsorro siht<strong>kaitse</strong>vöönd ......................................................................... 30<br />
2.3.29. Tsema siht<strong>kaitse</strong>vöönd ......................................................................... 31<br />
2.3.30. Tedremäe siht<strong>kaitse</strong>vöönd .................................................................... 31<br />
2.3.31. Miljööväärtuse piiranguvöönd ............................................................. 31<br />
2.3.32. Pargi piiranguvöönd ............................................................................. 35<br />
2.3.33. Tavaala piiranguvöönd ......................................................................... 36<br />
2.4. Üldisi märkusi <strong>kaitse</strong>-eeskirja kohta .................................................................... 39<br />
2.4.1. Seletuskiri ............................................................................................. 39<br />
2.4.2. Üldsätted ............................................................................................... 39<br />
2.4.3. Kaitsekorra üldpõhimõtted ..................................................................... 40<br />
2.4.4. Siht<strong>kaitse</strong>vöönd ...................................................................................... 41<br />
2.4.5. Piiranguvöönd ........................................................................................ 42<br />
2.4.6. Rakendussäte ......................................................................................... 44<br />
3. Otepää linnu- ja loodusala piiritlemisest ja <strong>kaitse</strong>-eesmärkidest ......................................... 45<br />
2.3.1. Otepää linnuala (EE0080401) ................................................................ 45<br />
2.3.2. Otepää loodusala (EE0080401) ............................................................. 46<br />
Lisad ...................................................................................................................................... 48<br />
2
1. Sissejuhatus<br />
<strong>Keskkonnaamet</strong> tegi 2011.a. 5. aprillil avaliku pakkumise Otepää <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eeskirja<br />
eelnõule ja tsoneeringule eksperthinnangu andmiseks. Töö teostamiseks sõlmiti allakirjutanuga<br />
18. juulil 2011.a. töövõtuleping. Käesolev eksperthinnang ongi selle lepingu tulemuseks.<br />
<strong>Eksperthinnang</strong>u alusmaterjaliks oli Otepää <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eeskirja eelnõu (lisa 1) koos<br />
seletuskirja ja digitaalse kaardimaterjaliga. Töö tellijalt saadi ka 2011.a. kevadel<br />
maaomanikega peetud arutelude protokollid jm. abistavaid lisaandmeid. <strong>Eksperthinnang</strong>u<br />
koostamisel kasutati veel Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi, Eestimaa Looduse<br />
Fondi (ELF) loodus<strong>kaitse</strong>-andmebaasi jm andmekogusid ja allikmaterjale, Maakatastri<br />
katastriüksuste andmeid (2011.a. aprillikuu seisuga), Maa-ameti ortofotosid (veebiteenusena),<br />
Nele Nutt'i tööd "Otepää <strong>looduspargi</strong> maastikuline tsoneering" (Artes Terrae. Tartu 2009) jms.<br />
Et tegemist on suurepinnalise <strong>kaitse</strong>alaga, mille senine <strong>kaitse</strong>korraldus on alatasa tekitanud<br />
küsitavusi, kaasasin ekspertarvamuse koostamisse teise eksperdina Uudo Timm'i. Juriidiline<br />
ja lepinguline vastutus lasub mõistagi allakirjutanul.<br />
Ekspertarvamuse koostamise käigus tekkinud küsimuste lahendamiseks tehti kavandataval<br />
<strong>kaitse</strong>alal välitöid 10. septembril, 2., 9., 27. ja 30. oktoobril ning 20. novembril. Lisaks sellele<br />
tegi üks ekspertidest juunist augustini Otepää soode järelinventuuri, mille käigus saadi<br />
ajakohast infot ka piirnevatest kooslustest. Suuremast osast Otepää <strong>looduspargi</strong>st on ekspertidel<br />
(loodetavasti piisav) kogemus juba varasemast ajast. Looduspargi tsoneeringu küsimusis toimus<br />
<strong>Keskkonnaamet</strong>i Otepää kontoris 24. oktoobril ka vastavateemaline arutelu. Igakülgset abi<br />
eksperthinnangu koostamisel osutasid <strong>Keskkonnaamet</strong>i töötajad Reet Reiman, Tarmo Evestus,<br />
Priit Voolaid ja Pille Saarnits, EMÜ Limnoloogiakeskuse teadur Helle Mäemets ning Eesti<br />
Ornitoloogiaühingu eksperdid Andres Kalamees ja Andrus Kuus, kellele siinkohal suur tänu.<br />
Käesolev ekspertarvamus on vormistatud kolmes eksemplaris, mis jäävad <strong>Keskkonnaamet</strong>ile<br />
ning koostajaile. Kaardimaterjal on töö tellijale lisatud digitaliseeritult.<br />
Eerik Leibak<br />
30.11.2011<br />
3
2. Otepää <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eeskirja analüüs.<br />
2.1. Kaitse-eesmärgid ja <strong>kaitse</strong>ala tüüp<br />
Looduspark on Eesti loodus<strong>kaitse</strong>seaduse tähenduses maastiku<strong>kaitse</strong>ala eritüüp. Selliselt<br />
nimetatakse suurepinnalisi mitmekesise maastikuga (maastikuvormidega) kaitstavaid<br />
loodusobjekte, mis on tavaliselt ka atraktiivsed turismi- või puhkealad.<br />
Otepää <strong>looduspargi</strong> senist või ka kavandatavat tsoneeringut silmitsedes võib tähele panna, et<br />
siin on suurem osa alast piiranguvööndi(te)s; siht<strong>kaitse</strong>vööndid on väikesed ning paiknevad<br />
nagu rosinad saias. Seega on tsoneeringupilt vastupidine klassikaliste loodus<strong>kaitse</strong>alade ja<br />
tõsiseltvõetavate rahvusparkide omale, kus suurem osa kaitstavast loodusobjektist on<br />
tsoneeritud siht<strong>kaitse</strong>vöönditesse ja "rosinad" moodustuvad loodusreservaatidest, vähestel<br />
piiranguvöönditel on aga üksnes puhverdav või siduv funktsioon. Niisiis on ilmne, et Otepää<br />
<strong>kaitse</strong>ala vastab struktuurilt maastiku<strong>kaitse</strong>alale; suur pindala ning mõned erilised ja hästi<br />
tuntud üksikobjektid tagavad, et <strong>looduspargi</strong> nimetus on antud juhul õigustatud.<br />
Otepää piirkond on varasemal ajal olnud Lõuna-Tartumaa (Oandi e. Ugandi) südaala, kus<br />
kultuurmaastik saavutas ülekaalu ilmselt juba ammuses minevikus. Kuni põllumajandus toimis<br />
valdavalt käsi- ja hobujõul, sobisid siinsed suhteliselt viljakad alad maaviljeluseks ideaalselt<br />
hoolimata künklikkusest. Selle tulemusena raadati suur osa piirkonna looduskooslustest juba<br />
sajandeid tagasi põldudeks ja niitudeks ning maa suurima defitsiidi aegu XIX sajandi<br />
keskpaigast kuni 1960. aastateni oli Otepää kõrgustik muutunud valdavalt lagedaks künklikuks<br />
kultuurmaastikuks. Looduskooslusi säilis siin vaid servaaladel (nt kehvema pinnasega Palu<br />
piirkonnas), eriti järsunõlvalistel kuplitel ning kõige niiskemates sulglohkudes (sood).<br />
Põllumajanduse mehhaniseerimise tõttu muutus mõnedegi varasemate viljelusmaade harimine<br />
võimatuks või vähetasuvaks; paljud soostunud niidud kasvasid võssa; kaugemad väikesed<br />
põllulapid jäid sööti ja hiljem metsastusid jne. – toimus samalaadne areng nagu enamikus<br />
Eestist. Otepää kõrgustiku metsasusprotsent on Eesti keskmisest küll madalam, kuid ometi<br />
tunduvalt suurem kui sajand või pool sajandit tagasi.<br />
Kui ühe peamise <strong>kaitse</strong>-eesmärgina on püstitatud iseloomulike loodus- ja pärandmaastike<br />
<strong>kaitse</strong>, siis tekib kohe küsimus, millise ajajärgu maastikke silmas peetakse. Kas ideaaliks on<br />
vanaisade-aegne lage Otepää nagu 1930.–1950. aastate fotodel Või praeguseks kujunenud<br />
metsa-lageda-struktuuri säilitamine ja hoidmine Piiranguvööndi <strong>kaitse</strong>-eesmärgina on "avatud<br />
maastikuilme säilitamist" suisa rõhutatud (§ 13), ühe <strong>kaitse</strong>meetmena nähakse ette raadamist<br />
(§ 14 lg. 2) jne. Oleme sõna "avatud" § 13-st küll kustutanud, sest Otepää piiranguvööndid ei<br />
ole siiski kõrbelikult või tundralikult üleni lagedad, metsakõlvikute puhul oleks selline eesmärk<br />
aga valesti tõlgendatav või isegi kurjasti kasutatav. Kui tagatakse piisava hulga põllu- ja<br />
rohumaade püsimine, tagab see lageduse iseenesest, sest meie oludes on põllud olnud alati<br />
lagedad ja enamik niite viimasel sajandil samuti. Eesmärgi saavutamiseks on <strong>kaitse</strong>ala<br />
valitsejal võtmeks § 5 punkt 1, millega ta saab välistada kõlvikulise struktuuri muutumise<br />
soovimatus suunas.<br />
Kuid Otepää pole tagamaal asuv kultuurmaastik, mida käidaks majandamas mõnest keskusest<br />
või suisa väljastpoolt, vaid on alati olnud suhteliselt tihedasti asustatud. Pole täit selgust, kas<br />
siin oli ka muinasajal lausaline hajaasustus või on see tekkinud alles kesk(- ja uus)ajal<br />
väikekülade asemele, kuid vähemalt viimastel sajanditel on Otepää kõrgustikul olnud tüüpiline<br />
ja iseloomulik haja-asustustruktuur. Seetõttu pole erilisi alternatiive, millise struktuuriga peaks<br />
olema <strong>kaitse</strong>vääriline "iseloomulik pärandmaastik" inimasustuse seisukohast. Paraku tuleb<br />
tõdeda, et see arusaam näib mõnelgi vahepealsel <strong>kaitse</strong>ala valitsejal olnud teistsugune, sest<br />
uus"arendusi" on mõneski paigas rajatud või siiani planeerimisel pigem Viimsi valla mudeli<br />
kui eelnimetatud eesmärgi kohaselt. Tõsi, <strong>kaitse</strong>ala valitsejal ei olnud ega ole praegugi hooba<br />
välistamaks maaüksuste jagamist. Kuid sellesama § 5 lõige 1 abil saab ta ometi tagada, et<br />
maaüksuse tükeldamine ei too moodustunud väikekinnistute omanikele kaasa õigustatud ootust<br />
ehitamisele, s.t. õuemaa tekkimisele, sest selleks tuleb kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet<br />
4
ju eelnevalt muuta. Iseloomuliku asustusstruktuuri poolest pole <strong>looduspargi</strong> erinevad osad<br />
muidugi (enam) võrdse väärtusega ning sellest tulenevalt ongi varem ühtne piiranguvöönd<br />
õigustatult eristatud mitmeks erinevaks piiranguvööndiks, kus ka erinevad võimalused<br />
uusehitiste püstitamiseks (aga ka soovitava "lagedusmäära" saavutamiseks jne.). Aluseks on<br />
maastikuarhitekt Nele Nutt'i töö "Otepää <strong>looduspargi</strong> maastikuline tsoneering" (Tartu 2009),<br />
milles lisaks asustusstruktuurile – mis on vaieldamatult (ka) maastiku<strong>kaitse</strong> objekt – leiab<br />
käsitlemist ka <strong>looduspargi</strong> arhitektuuripärand.<br />
Kui seni kehtiva <strong>kaitse</strong>-eeskirja järgi on üllatavalt paljud siht<strong>kaitse</strong>vööndid seotud<br />
sookooslustega, siis uue eelnõu kohaselt on nii nende absoluutarv kui eriti suhteline osa<br />
oluliselt kahanenud. Tõepoolest – Otepää kõrgustikul puuduvad suurrabad, mis eeldaksid<br />
spetsiaalsete ulatuslike siht<strong>kaitse</strong>vööndite moodustamist. Siinsete väikesoode loodusväärtuste<br />
säilimise jaoks on aga tsoneeringust märksa olulisem, kuivõrd suudab <strong>kaitse</strong>ala valitseja<br />
kontrollida maaparandust ja kraavide rekonstrueerimist (tuleb tunnistada, et need võimalused<br />
on osalt puudulikud juba seaduspügalate hõredusest või puudumisest tulenevalt. Seetõttu pole<br />
üllatav, et näiteks Vahe-Lohu 63601:001:0900 ja Pikkaru 63601:001:1272 maaüksustel paiknev<br />
liigirikas madalsoo hävitati maaparanduse tulemusena alles sel sajandil). Kui aga soode<br />
hüdroloogiale vahetut ega ka naabrusmõju ei avaldata, püsivad ja arenevad nad üsna hästi ka<br />
piiranguvööndi tingimusis. Seevastu <strong>looduspargi</strong>s tuvastatud väärtuslike metsakoosluste soodsa<br />
loodus<strong>kaitse</strong>lise seisundi säilitamine piiranguvööndis sõltuks vaid maaomaniku heast tahtest<br />
ja nii määramatule tegurile loodusdirektiivi täitmist rajada ei saa ega lubatagi. Seetõttu on<br />
enamik uusi siht<strong>kaitse</strong>vööndeid rajatud just metsaga seotud loodusväärtuste <strong>kaitse</strong>ks.<br />
Esmapilgul üllatusena on enamik <strong>looduspargi</strong> järvedest jäänud või isegi viidud<br />
piiranguvööndisse. Kuid kalastamisele või sõudepaadiliiklusele tundlikke järvi Otepää<br />
kõrgustikul pole. Siinsete veekogudega seotud väärtuste säilimine sõltub hoopis sellest, kuidas<br />
käitub inimene kaldal ja valgalal.<br />
Lõppenud kümnendil osutus Otepää looduspark olevat nende <strong>kaitse</strong>alade ja Natura-alade tipus,<br />
mille <strong>kaitse</strong>väärtusi ohustati ja kahjustati kohatute arenduste või planeeringutega kõige enam.<br />
Nii mõnigi selline tegevus, meenutades kasvõi Väikese Munamäe hävingut, on jõudnud ka<br />
laiema avalikkuse ette. Seetõttu võisime käesoleva ekspertiisi käigus tehtud põgusatel välitööl<br />
kergendusega tõdeda, et <strong>kaitse</strong>ala seisundi üldpilt osutus kardetust siiski märksa paremaks.<br />
Niisiis – maastiku<strong>kaitse</strong>ala, täpsemalt selle alltüüp looduspark. Rahvusvahelise<br />
Loodus<strong>kaitse</strong>liidu (IUCN) süsteemi kasutades oleks <strong>kaitse</strong>ala kui terviku puhul tegemist V<br />
tüübi kaitstava loodusobjektiga 1 . Praeguses praktikas on Eesti nagu ka mitmed teised Euroopa<br />
riigid edastanud rahvusvahelises andmevahetuses andmeid IUCN-i kategooriate kohta siiski<br />
täpsemalt, vööndite tasemel.<br />
1<br />
- IUCN-i <strong>kaitse</strong>alade kategooriate süsteem on välja töötatud mõistmaks erinevates<br />
riikides erinevate tüübinimetustega tähistavate alade <strong>kaitse</strong>korra sisu. Käesolevas<br />
ekspertarvamuses oleme <strong>looduspargi</strong> ja ka iga selle vööndi puhul andnud <strong>kaitse</strong>ala valitsejale<br />
soovitusliku viite ka IUCN-i kategooriale. Kategooria määratletakse siseriiklikult kehtestatud<br />
<strong>kaitse</strong>korra alusel ja sellest ei tulene tagasiulatuvat mõju <strong>kaitse</strong>korra muutmiseks.<br />
5
2.2. Välispiir<br />
Alljärgnevalt analüüsime <strong>looduspargi</strong> välispiiris tehtud muudatusi ning esitame omapoolsed<br />
ettepanekud välispiiri muutmiseks. Käsitluse hõlbustamiseks oleme välispiiri jaganud viide<br />
lõiku: ringpiiri neljaks osaks ning Otepää linna eksklaavi piiri viiendana.<br />
2.2.1. Looduspargi NW-piir (Linnamäe - Mõrtsuka)<br />
Kibena küla põhjaserval on <strong>looduspargi</strong>st välja arvatud Linnamäe maaüksusest<br />
(60802:003:1361) põhja poole jääva "vaba" maa kaguserv, millega tuleb juba puht-tehnilisest<br />
küljest nõustuda – piir kulges siin mööda üheselt määratlemata lõike läbi maaüksuse. Alal<br />
paiknev liigivaene madalsoo on kuivendatud ja võsastunud ning pälvinud sooinventuuri käigus<br />
madalaima koondhinnangu (D). Kuid <strong>looduspargi</strong>st võiks välja arvata ka selle "vaba" maa<br />
idanurga, mis praegu mööda ebamäärast piiri on miskipärast <strong>kaitse</strong>alale jäetud, samuti<br />
Linnamäe maaüksuse (60802:003:1361) enda kas täielikult või vähemasti selle lääneosa, mis<br />
kaetud söödi või hüljatud rohumaaga ja kust loodusväärtusi samuti teada pole. Teadaolevaid<br />
väärtusi pole registreeritud ka Linnamäe 8 maaüksuselt (60802:003:1612), kuid siia hakkab<br />
kujunema puiskarjamaad (Natura-elupaik 9070) meenutav sekundaarne kooslus, mis maanteelt<br />
ka visuaalselt nauditav ja seetõttu peaks selle maaüksuse jätma loodusparki. [Samuti –<br />
Linnamäe 8 väljaarvamisel tuleb <strong>looduspargi</strong> algust tähistav silt püstitada Lauda<br />
(60802:003:0760) ja Farmi (60802:003:1780) maaüksustel paikneva laudakompleksi ette ning<br />
seesugust ebakõla peaks siiski vältima.]<br />
Meegaste külas on <strong>looduspargi</strong>st välja arvatud Väikse-Järve maaüksus (60802:003:0080), Ütti-<br />
Jaani mü (60802:003:0132) loodepool, Ütti-Jaani mü (60802:003:0131) edelaosa ning Ütti mü<br />
(60802:003:0920) loodeserv. Esimesena ning kahe viimasena mainitud kinnistul valdab<br />
kultuurmaastik ning ühtki otsese loodus<strong>kaitse</strong>väärtusega objekti pole sealt teada ka meile,<br />
seetõttu võib piirimuudatust pidada põhjendatuks. Küsitavusi tekitab aga Ütti-Jaani mü<br />
(60802:003:0132) loodepoole väljaarvamine, sest see kinnistu on põhiliselt kaetud sürjametsa<br />
ja -harvikuga, mille olemasolu <strong>looduspargi</strong>s pole häbenemisväärt. Metsa on küll tugevasti<br />
majandatud (harvendusraie, mis piiranguvööndi puhul pole jällegi midagi erakordset), kuid<br />
taastumispotentsiaal on hea ning kohati leidub päris palju laialehiseid puid (saar, vaher).<br />
Arvame, et nimetatud kinnistu tuleks loodusparki jätta edasi tervikuna seda enam, et teest kagu<br />
poole jääv kinnistuosa asub madalamal ning kui loodepool peaks (väljaspool loodusparki)<br />
lageraiutama, oleks <strong>kaitse</strong>ala piir üsna ebaloomulik ja esteetiliseltki kole.<br />
Välispiir tuleks ühitada Tsorro skv lõunatüki läänepiiriga, s.t. <strong>kaitse</strong>alasse ei ole põhjust arvata<br />
Järve mü (58201:002:0300) kagunurka [katastriüksuste piire on hiljuti korrigeeritud, praegu<br />
oleme diginud aprillikuise versiooni järgi]. Tsorro skv kahe lahustüki vahel ja põhjatükil<br />
kulgeb välispiir praegu mööda suvalisi jooni maaüksuste sees; siin tuleks ta ühitada maaüksuste<br />
piiridega selliselt, et <strong>kaitse</strong>alasse jääksid tervikuna Kulla mü-st kirdesse jääv "vaba" maa (välja<br />
arvatud selle kruusateest lääne poole jääv osa) ja Koolimetsa mü (58201:002:2150) ning<br />
täielikult jääksid välja Eedeni (58201:002:2121) ja Härma (58201:002:2740) mü-d.<br />
Kaitseala loodenurgas pole põhjust loodusparki arvata väikest tükikest Palupera karjääri<br />
(58201:002:0080) maast, mis jääb kinnistupiiri ja Karjamõisa talu sissesõidutee vahele. Küll<br />
aga on kummalisi, kaardil ja looduses määratlematuid jooni pidi <strong>kaitse</strong>alast välja lõigatud<br />
Karjamõisa talukoht, mille põhjus on teadmata. Siin tuleks piir jätta selle talu ("vaba" maa)<br />
põhjapiiril kulgeva pinnasetee serva, arvates kogu õuemaa loodusparki.<br />
Palu spordibaasi taga võiks välispiiri täielikult ühitada Palu jõe ja Elva jõega, see tähendab<br />
väikesi juurdelõikeid Uue-Aboala (58201:002:1322) ja Soka (58201:002:0710) kinnistutelt<br />
(paremkalda-alad).<br />
Kui välispiir läheb piki teemaaga riigimaantee (nt Hellenurme–Päidla tee) serva, siis ei tuleks<br />
seda joonistada resp. sätestada mitte mööda teeperve, vaid piki teemaa ja sellega piirneva<br />
6
maaüksuse piiri.<br />
Ilusa maaüksust (58202:001:0110) peaks välispiir läbima mööda kruusatee serva, mitte<br />
suvaliselt üle põllu. Ilmselt on lahknevus tekkinud siin seetõttu, et piir on joonistatud katastri<br />
aluskaardi või mõne muu ebatäpse kaardialuse järgi.<br />
2.2.2. Looduspargi NE-piir (Mõrtsuka - Vastsemõisa)<br />
Nagu eelmises lõigus, tuleks ka siin teemaaga riigimaanteede puhul kasutada piirijooneks<br />
teemaa ja piirnevate maaüksuste piiri, mitte maanteeperve.<br />
Kuna Neeruti külas läbis välispiir seni Tallimõisa (58202:003:1460) taluõue, siis nüüd on<br />
õuemaa <strong>kaitse</strong>alast välja joonistatud. Võib-olla oleks siin mõttekam jätta <strong>looduspargi</strong> piiride<br />
taha Tallimõisa maaüksus tervikuna ning Metsakurro maaüksuse (58202:003:0950) põhjaosa<br />
Elva jõe paremkaldal, sätestades välispiiri mööda kinnistupiire ning Elva jõge kuni<br />
Maaritsa–Otepää teeni. Ühtki Natura-elupaika ega kaitstava liigi leiukohta väljaarvatavale alale<br />
ei jää, valdavalt on siin tegemist põldude ja kultuurrohumaadega, mida ääristavad mõned<br />
talumetsatukad ja -ribad ning ületab elektriliin. Ojaoru madalsookestel olulist<br />
loodus<strong>kaitse</strong>väärtust pole.<br />
Kolga maaüksuse (63602:002:1290) lõunaosas vonkleb välispiir mööda suvalisi jooni läbi<br />
kinnistu. Siin võiks välispiirina kasutada pigem kinnistu lõunaosas olevat kraavi ja pinnaseteed.<br />
Jääb arusaamatuks, miks pole <strong>looduspargi</strong>ga vahetult piirnevat Hinnomäe väike-konnakotka<br />
püsielupaika liidetud <strong>kaitse</strong>alaga, vaid säilitatakse seda iseseisva kaitstava loodusobjektina<br />
Oleme püsielupaiga (asub "vabal" maal) arvanud Otepää loodusparki; pole välistatud, et koos<br />
Otepää valla poolsete kinnistuosadega tuleks siia moodustada vajaliku <strong>kaitse</strong>korraga<br />
siht<strong>kaitse</strong>vöönd.<br />
Looduspargi idanurgast on välja arvatud 1,8-hektariline Juksinurga (63602:003:0021)<br />
maaüksus. Kuna Natura-elupaiku ega kaitstavate liikide leiukohti pole siin registreeritud, võib<br />
tehtud otsusega vaikimisi nõustuda, kehtestades välispiiriks riigimetsamaa piiri.<br />
2.2.3. Looduspargi SW-piir (Linnamäe - Restu)<br />
Nagu eelmistes lõikudes, tuleks ka siin teemaaga riigimaanteede puhul kasutada piirijooneks<br />
teemaa ja piirnevate maaüksuste piiri, mitte maanteeperve.<br />
Selles lõigus on välispiir jäetud täielikult senisele kujule ning Kibena – Pringi lõigus võib selle<br />
suhtumisega nõustuda. Natura-elupaiku on siin tuvastatud suhteliselt vähe, kuid ilmselt on<br />
metsade lausaline inventuur lihtsalt tegemata ning tõenäoliselt lisandub edaspidi nii mõnigi<br />
Natura-metsaelupaik (loodusmetsi on meile teadaolevalt näiteks Kuigatsi linnamäel ja selle<br />
lähiümbruses). 2009.-11.a. soode inventuuri käigus lisandus teavet mitme säilitamisväärse<br />
madal- ja siirdesookoosluse ning soostunud niidu kohta. Ka <strong>kaitse</strong>ala serva kultuurmaastiku<br />
puhul on tegemist vahelduva reljeefi ja maastikuliselt kauni alaga, mille jaoks <strong>looduspargi</strong><br />
piiranguvöönd on igati kohane.<br />
Pringi – Restu lõigus tekib aga küsimus, kas siinseid kultuurmaastiku-enamusega alasid ikka<br />
on põhjust <strong>looduspargi</strong>s pidada, kui kinnistu kinnistu järel pole tuvastatud ühtki Naturaelupaigale<br />
vastavat metsa- ega sookooslust; ka reljeefi poolest ja maastikuliselt pole see<br />
piirkond eelmisega võrreldav. Pole ju piki maanteeserva kulgev välispiir eesmärk omaette.<br />
Kuna tegemist on suure alaga, ei jõudnud me ise külastada kaugeltki kõiki maaüksusi ning<br />
sügisene aeg ei olnud kohane ka Natura-välitööde tegemiseks (mis küll polnudki meie<br />
ülesanne). Siiski pakume välja need alad, mille puhul võiks kaaluda <strong>looduspargi</strong>st<br />
väljaarvamist:<br />
7
a) Pringi I. Kõrtsi maaüksus (72401:001:0990) ning sellest NW ja SE jäävad "vaba" maa lapid.<br />
Eriti just viimased on loodus<strong>kaitse</strong>liselt väheolulised oma noore metsa ja võsa, laudavareme,<br />
vana tiigi, kaevise jms.-ga.; loodepoolsele tükile jääb mh ka võõrliigi - kanada pujukakra<br />
(Conyza canadensis) levikukolle. Kuid ka Kõrtsi maaüksust kattev haava-kuuse-kasepuistu<br />
loodus<strong>kaitse</strong>väärtus on madal kuni olematu. Natura-elupaiku ega kaitstavate liikide leiukohti<br />
alalt teada pole.<br />
b) Pringi II. Vana-Lipa (72401:001:1560), Kivistiku (72401:001:0410; ainult kruusateest W<br />
poolt), Johani (72401:001:1810), Marjamäe (72401:001:1030; ainult kruusateedest W ja S<br />
poolt, välja arvatud idasopp), Piitre-Pulga (72401:001:1530), Pulga (72401:001:1470) ja Berni<br />
(72401:001:1932). Tegemist on suhteliselt tasase (s.t. Otepää kõrgustikule mitte kuigi<br />
iseloomuliku) alaga, mida katab mõõdukalt kena Lõuna-Eesti talumaastik, kuid pelgalt selle<br />
fakti pärast ei pea see tingimata asuma ju <strong>looduspargi</strong>s. Natura-elupaiku ega kaitstavate liikide<br />
leiukohti alalt teada pole. Suur osa alast on varem olnud lage, praegu piiravad majandatud<br />
kultuurrohumaid ja sööte tüüpilised talumetsad (kask, kuusk, hall lepp), kuid kohati siiski ka<br />
pelgalt võsa (näiteks Berni mü-l). Esteetiliselt kõige ebameeldivama mulje jätab Vana-Lipa<br />
kinnistu; seevastu Kivistiku maaüksuse heinamaal on näha viimastel aastakümnetel suhteliselt<br />
haruldaseks jäänud kärpäsid (jäi küll lähemalt uurimata, mis ajast pärineva heinaga).<br />
c) Mäeküla. Mäepiksa (72401:002:1390), Verlaski (72401:002:1412), Mihkli 2<br />
(72401:002:0744; ainult lõunaosa Keeni ojast ja lähtekraavist lõuna pool), Herma<br />
(72401:002:0311; ainult lõunaosa vana kruusaauk), Ärma (72401:002:0520), Mihkli<br />
(72401:002:0700), Juraski (72401:002:0022; ainult lääneosa), Mihkli 2 (72401:002:0743),<br />
Matto (72401:002:1520; ainult lääneosa), Zäpste (72401:002:0020), Väike-Zäpste<br />
(72401:002:0019), Antsumäe (72401:002:0021), Kuusku (72401:002:1073), Savi<br />
(72401:002:0382 ja 72401:002:0383), viimasest SE jääv "vaba" maa (kultuurrohumaa-siil),<br />
Vaeva (72401:002:0752), Metsa-Zikstina (72401:002:0028), Odramäe (72401:003:0600),<br />
Zikstina (72401:002:0027) ja Mäe-Zikstina (72401:003:0014) ning Restu Aidakumäe<br />
(72401:003:1110) ja Tsänikõrtsi (72401:003:0593). Piirneb eelmise blokiga ja on üsna<br />
samalaadne, kuid pinnamood läheb lõuna suunas lainjamaks (nii nagu ka teest läänes, s.t.<br />
väljapool praegust loodusparki) ja ala on tihedama inimasustusega. Valdavad majandatud<br />
kultuurrohumaad (sh karjamaad), mille vahel tüüpilisi põlluvahetukki (kask, mänd), halllepikuid<br />
jms. Mihkli mü idaosas leidub ka keskealist jänesekapsa kkt. kuusikut, kuid<br />
samalaadne puistu jääb teisele poole pinnaseteed Herma kinnistu põhjaossa, mis peaks<br />
loodusparki kindlasti edasi jääma. Ainsa kõrgema künkana jääks väljaarvatavasse ossa (Zäpste<br />
ja Metsa-Zikstina mü-dele) teadmata nimega mägi, mis kogu Otepää kõrgustiku taustal omab<br />
vaid lokaalset tähtsust. Natura-elupaiku ega kaitstavate liikide leiukohti alalt teada pole, välja<br />
arvatud III kat. laialehise neiuvaiba kasvukoht Mihkli 2 maaüksusel. Mihkli mü kirdeserval<br />
kasvava jämeda remmelga võib soovi korral vormistada kaitstavaks üksikobjektiks.<br />
Tsänikõrtsi teeristilt kuni Restuni leidub samuti ilmetuma maastikuga lõike, kuid vaid laiguti;<br />
mitmelt poolt avanevad seevastu kenad vaated põhjapoolsel kõrgustikul olevale metsale. Restu<br />
pool läheb reljeef jälle lainelisemaks, maastikku ilmestab ojaorg (Nurmevahi talu taga) jne. –<br />
seega siin peaks välispiiri jätma endisesse paika Pringi–Restu tee servas.<br />
2.2.4. Looduspargi SE-piir (Restu - Vastsemõisa)<br />
Nagu eelmistes lõikudes, tuleks ka siin teemaaga riigimaanteede puhul kasutada piirijooneks<br />
teemaa ja piirnevate maaüksuste piiri, mitte maanteeperve.<br />
Märdi vanast sillast kuni Sihva–Vidrike maanteeni järgib kehtiv välispiir Väike-Emajõe<br />
vasakkallast, s.t. Emajõe veeala jääb loodusparki (nii on otseselt sätestatud ka 1997.a.<br />
tekstilises piirikirjelduses). Praegu on välispiir kohati digitud jõe keskjoonele, kohati<br />
paremkaldale. Arvame, et siin pole põhjust välispiiri muuta ja Emajõe veeala tuleks jätta<br />
loodusparki, välistamaks võimalikke kontrollimatuid kavatsusi jõe looduslikkuse<br />
vähendamisel. Pole ka välistatud, et Sakssoo maaparandusobjekti ja Härma vahel võib jõgi<br />
vastata Natura-elupaigatüübile 3260.<br />
8
Raudsepa ja Vidrike kooli lõigus on välispiir jätkuvalt sätestatud nagu 1997.a. Tookorne piir<br />
järgis 1940.a. kinnistupiire, praegune maakorraldus on kohati lahendatud aga teisiti ja seetõttu<br />
tuleks ka välispiiri korrigeerida järgmiselt:<br />
- <strong>looduspargi</strong>st on välja jäetud kitsas riba Marjamäe (63601:002:0960), Vilka<br />
(63601:002:0820), Aakre metskonna maatüki 158 (63601:002:0840) ja Väike-Ruusa<br />
(63601:002:2610) maaüksuste lõunaservas. Võimalik, et tegemist on lihtsalt digimispraagiga;<br />
välispiir peaks järgima nimetatud maaüksuste lõunapiiri;<br />
- pole teada põhjusi, miks peaks loodusparki kuuluma Rebase (63601:003:2150) maaüksuse<br />
põhjanurk. Välispiir võiks järgida selle kinnistu põhjapiiri;<br />
- <strong>looduspargi</strong> välispiir läbib praegu Metsa-Konno (63601:003:1740) maaüksust idaläänesuunaliste<br />
ebamääraste sirgjoontena. Siin võiks piiri ühitada Metsa-Konno maaüksuse<br />
põhjapiiriga kuni loode-kagusuunalise kraavini ja siis viimasega, tagamaks kontrolli kinnistu<br />
idaserva hüdroloogiliste tingimuste üle (s.t. vältimaks võimalikku negatiivset mõju Vidrike soo<br />
loodus<strong>kaitse</strong>väärtustega osadele). Soometsa maaüksus (63601:002:2770), mida välispiir praegu<br />
samuti läbib, tuleks loodusparki jätta samal põhjusel tervikuna;<br />
- tagamaks Vidrike soo põhjaosa loodus<strong>kaitse</strong>väärtusega koosluste säilimist, tuleks <strong>kaitse</strong>alaga<br />
liita Väike-Poslovitsa (63601:003:1662) mü põhjaserv ja Suur-Poslovitsa (63601:003:2482) mü<br />
loodenurk. Parema puudumisel kasutasime mõttelist sirgjoont, mille defineeritud murdepunkt<br />
on kraavi käänukohas (NB! Põhikaardile on kraav kantud ebatäpselt!);<br />
- Murru maaüksuse (63601:002:2010) kaguosas ei järgi piir selle maaüksuse kagupiiri; siin on<br />
ilmselt tegemist digimisveaga 1997. aastast.<br />
Looduspargi äärmises kaguservas on <strong>kaitse</strong>aluste maade hulka arvatud ka loodus<strong>kaitse</strong>liselt<br />
väheväärtuslikke sööte, suktsessioonifaasis talumetsi, metsakultuure ja õuemaad, mis tegelikult<br />
seostuvad lõunasse, <strong>looduspargi</strong>st välja jääva Vastsemõisa – Tülsu kultuurmaastikuga. Ala<br />
ilmestavad elektriliinid, idaosas ka mitmed sihid ja roobasteed, lääneosas paikneb vana()<br />
illegaalne() kruusaauk. Mõnes kohas mööda piiriteed kulgedes tekib maastikuväärtuste põhjal<br />
tunne, et looduspark paikneks justnagu teest lõuna, mitte põhja pool. Seetõttu soovitame siin<br />
välispiiriks kehtestada riigimetsamaa lõunapiiri ning arvata <strong>looduspargi</strong>st täielikult välja<br />
järgmised maaüksused: Arukase talu (63602:003:1540), Uuetoa (63602:003:0682), Laane<br />
(63602:003:0281), Üla-Tülsu (63602:003:1080) ja Ribametsa (63602:003:0990), samuti Suitsu<br />
(63602:003:0170) maaüksuse teest itta jääv kaguserv. Natura-elupaiku, kaitstavate liikide<br />
leiukohti jm olulisi loodusväärtusi nimetatud maaüksustel registreeritud pole. Muidugi, kui<br />
need maaüksused asuksid keset loodusparki, peaksid nad kahtlemata jääma sinna edasi, ning<br />
ka suure kruusatee perv <strong>looduspargi</strong> selge välispiirina on teisest küljest hinnatav. Seega on siin<br />
otsustajale kaks alternatiivi; oleme praegu diginud välispiiri piki riigimetsamaa piiri näitamaks,<br />
milline on meie pakutav võimalus.<br />
2.2.5. Looduspargi C-piir (Otepää eksklaav)<br />
Ühe suurima erinevusena praeguseni kehtivast välispiirist on <strong>looduspargi</strong>st välja arvatud<br />
Apteekrimägi koos lähiümbrusega. Väljaarvamise kohta <strong>Keskkonnaamet</strong>ist põhjendust küsides<br />
selgus, et tegemist on "tööõnnetusega" ning tegelikku soovi nimetatud ala väljaarvamiseks pole.<br />
Seetõttu loeme ennistatuks <strong>kaitse</strong>ala senise piiri, jättes peamiselt vana puistuga kaetud ja<br />
Otepää miljöö jaoks ilmset tähtsust omava Aakre metskonna maatüki 50 (55601:006:0070)<br />
ning sellest vahepealseil aastail erastatud Apteekrimäe mü (55601:006:0060) edasi <strong>looduspargi</strong><br />
koosseisu. Looduspargiga tuleks piirimääratlemise, aga ka hüdroloogilistel kaalutlustel arvata<br />
ka Sulaoja soo maaüksuse (55601:007:2050) kagusopp lõuna pool Marguse oja paremharu.<br />
<strong>Keskkonnaamet</strong>i Otepää kontori juures on välispiir digitud mööda kinnistupiiri, mis ilmselt on<br />
mõõdetud enne paisjärve rajamist. Vältimaks naeruväärset olukorda, kus mõned ruutmeetrid<br />
<strong>Keskkonnaamet</strong>i-alusest ja piirneval munitsipaalmaal paiknevast muruplatsist kuuluksid<br />
9
loodusparki ja ülejäänud mitte ning hoidumaks vahtralehe-serva kujulise välispiiri tähistamist<br />
paisjärvel (või on siin kavas installatsioon erivärvilistest poidest), teeme ettepaneku sätestada<br />
<strong>looduspargi</strong> välispiirina paisjärve kagukallas.<br />
Pühajärve kirdekaldal asuv siht<strong>kaitse</strong>vööndi maismaa-osa on kavas <strong>looduspargi</strong>st üldse välja<br />
arvata. Tõepoolest, siin paiknevad laululava, supelrand jms puhkemajanduslikud objektid<br />
(huvitav küll, kuidas need siht<strong>kaitse</strong>vööndisse tekkida said) ja vööndis asuv 150-aastane puistu<br />
loodus<strong>kaitse</strong>väärtus on muutunud küsitavaks. Teisalt ulatuks nüüd Pühajärve kaldajooneni riba,<br />
mis polegi <strong>kaitse</strong> all ning kus analoogilist kultuuristamist saaks kontrollimatult jätkata. Seetõttu<br />
võib pidada õigustatuks maismaa-osa väljaarvamist skv-st, kuid mitte <strong>kaitse</strong>alalt. Võrreldes<br />
kehtiva piiriga tuleks <strong>looduspargi</strong>st siiski täielikult välja jätta Otepää–Kääriku maantee äärne<br />
parkla koos lähiümbrusega, piiritledes <strong>looduspargi</strong> restorani ja laululava juurde suunduvate<br />
teedega. Ka parklast põhja poole jääv Otepää–Kääriku maantee teemaa ise ei peaks loodusparki<br />
kuuluma.<br />
Otepää linnast lääne pool jääb praegu loodusparki tööstusmaastikku, osa motoringrajast, vanu<br />
turbaauke, kõdusoopuistuid, linlikke elamukrunte jms. Seetõttu teeme ettpaneku arvata<br />
<strong>kaitse</strong>alalt välja järgmised maaüksused: Kivistiku (63601:001:0210), Laane (63601:001:0780),<br />
Hundisoosaare (63601:001:1970), Noortalu (63601:001:1060), Kasesalu (63601:001:1070),<br />
Platsi (63601:001:0013), Toome (63601:001:0012) ja puhtalt piiritlemisloogikast lähtuvalt ka<br />
Kruusamäe (63601:001:0960). Ilma nende maaüksusteta ei kaota looduspark ühtki teadaolevat<br />
väärtust, küll aga väldime arusaamatuid ja piinlikke momente, mida <strong>kaitse</strong>ala külastajad<br />
peavad <strong>looduspargi</strong> algust tähistava märgistuse taga seesugustes paikades "nautima".<br />
Põhja pool Rõngu - Otepää maanteed võiks <strong>looduspargi</strong>st välja arvata Mäe (63601:001:1002),<br />
Pedjamäe (63601:001:1000), Pedja (63601:001:1003), Järve (63601:001:1212), Metsaääre<br />
(63601:001:2332), Tuulemäe (63601:001:2331), Pedajakalda (63601:001:2333), Pedajaserva<br />
(63601:001:0055) maaüksused koos piirneva Rõngu–Otepää–Kanepi maantee teemaaga. Neist<br />
Mäe ja Pedjamäe asuvad osaliselt väljaspool loodusparki juba praegu. Maakatastrit vaadeldes<br />
on ilmne, et neile pisikruntidele kavatsetakse edaspidi rajada tihedat eramurajooni, mis oleks<br />
ilmses vastuolus <strong>looduspargi</strong> maastikuliste <strong>kaitse</strong>-eesmärkidega. Siin on tegemist linna<br />
tagamaaga ning nimetatud maaüksustest võib üsna valutult loobuda eeldusel, et selliseid<br />
maastikku oluliselt kahjustavaid arendusi <strong>looduspargi</strong>s endas suudetakse uue <strong>kaitse</strong>-eeskirja<br />
alusel vältida.<br />
Küsitava loodus<strong>kaitse</strong>väärtusega on Ees-Tamme (63602:001:0980) ja Tamme<br />
(63602:001:0810) maaüksuste lõunaosad, mis jäävad liinitrassi ja linna vahele. Ilmselt võiks<br />
<strong>looduspargi</strong> välispiiri sätestada mööda liinitrassi põhjaserva.<br />
Eelnõu koostajad on <strong>looduspargi</strong>st välja arvanud Otepää reoveepuhasti (63602:001:0022) ja<br />
Otepää veevärgi (63602:001:0026) maaüksused, kus igasugused looduskooslused puuduvad ja<br />
seepärast võib ettepanekuga vaid nõustuda. Võimalik, et neile tuleks lisada ka Veske mü<br />
(63602:001:0421) lõunaosa liinitrassidest lõuna poole jääv osa seda enam, et selle äärmine<br />
lõunasiil on <strong>kaitse</strong>alalt niigi välja jäetud (digimisviga), samuti kagusopp, mis kujutab endast<br />
majandamata lammirohumaid, aga ka biotiikide serva ruderaalkooslust.<br />
Suurim kavandatav väljaarvamine <strong>looduspargi</strong>st puudutab Otepää linnast põhja poole jäävat<br />
ala, kus paiknevad muuhulgas alajaam, biotiigid, kirikumõis, paar talukohta, korruselamute<br />
rajoon, uuseramuid, tankla, tööstusobjekte jms. Põhimõtteliselt võib selle väljaarvamisega<br />
nõustuda, sest otseseid loodus<strong>kaitse</strong>väärtusi alalt teada pole ning ka maastikuliselt on ala<br />
väärtus muutunud küsitavaks. Kõige ilmekam on vanast kalmistust vahetult itta jääv küngas,<br />
kuid arvestades kalmistute sanitaarnorme peaks selle säilimine olema tagatud ka ilma<br />
loodusparki kuulumata. Kahtlusi tekitab vaid väljaarvatava ala piiritlemine, mis kohati ei järgi<br />
maaüksuste piire (digimispraak), jätab loodusparki selle piiril olevaid teid (sh teemaaga<br />
riigimaantee) jms. Sisuliselt jääb kõige ebaveenvamaks põhjapiir: miks on <strong>kaitse</strong>alalt välja<br />
joonistatud "hammas" Tammemäe (63602:001:1570) maaüksuse kaguosast, aga mitte selle<br />
hamba ja Otepää - Maaritsa riigimaantee vahele jääv osa Teisalt – kas poleks kohasemaks<br />
piiriks Kunimäelt läände kulgev tee, mitte sellest sadakond meetrit põhja pool üle põllu kulgev<br />
10
sirgjoon, mis maaüksuste piire ei arvesta Või kui <strong>Keskkonnaamet</strong> on plaaninud lasta tee<br />
põhjaserva uuselamuid täis ehitada, miks ei valitud piiriks siis teest ca 200 m põhja poole<br />
jäävat Tammemäe mü lõunapiiri Kahjuks ei selgu ka seletuskirja eelnõust selle piirilõigu<br />
kavandamise üksikasju. Tutvusime piirkonnaga põgusalt ka maastikul ning pakume välja veelgi<br />
radikaalsema lähenemise: arvata <strong>looduspargi</strong>st välja kogu ala kuni Majasoo – Vana-Otepää<br />
teeni ja lihatööstuse kompleks koos selle loodeserva umbrohustuga, vähendamaks ühtlasi<br />
edaspidiseid taotlusi võimaldada Viimsi valla tüüpi "tavaarengut" muude võimaluste<br />
puudumisel <strong>looduspargi</strong>s. Enamik kirjeldatavast alast on reljeefilt tasane, vaid lõunasse<br />
(Kaarna oja suunas) on selge nõlv (mis osaliselt kavas <strong>looduspargi</strong>st niigi välja jätta); lainjam<br />
on ala idaosa koos järsema langusega Lüüsjärve suunas. (Ilmekamaks ja reljeefilt<br />
künklikumaks läheb maastik Majasoo – Vana-Otepää teest põhja pool ning see tuleks kindlasti<br />
loodusparki edasi jätta.) Enamik alast on kaetud majandatavate kultuurrohumaadega, sekka<br />
mõni vähene puistutukk ja talukoht ning vastu Vana-Otepää keskust kolm biotiiki.Teadaolevad<br />
koosluselised (elupaigalised) ja liigilised loodusväärtused alal puuduvad. Niisiis võiks<br />
<strong>looduspargi</strong>st täiendavalt välja arvata järgmised maaüksused: Möldre (63602:001:0511),<br />
Vahtramäe (63602:001:2020), Jõe (63602:001:0461 ja 63602:001:0462), Veske<br />
(63602:001:0422), Mäe (63602:001:2251), Vana-Savilaane (63602:001:1231), Majasoo<br />
(63602:001:1623 ja 63602:001:1624), Biotiigi (63602:001:1625), Rajasoo (63602:001:1110),<br />
Tammemäe (63602:001:1570), Karupää (63602:001:1922), Karumäe (63602:001:1482),<br />
Ojakalda (63602:001:0880), Mäepealse (63602:001:0384), Sirelimäe (63602:001:0710),<br />
Korruselamu 2 (63602:001:1450), Korruselamu 1 (63602:001:1460), "vaba" maa eelmise kahe<br />
mü ja Maaritsa–Otepää tee vahel, Tuuliku (63602:001:1820), Uue-Koidu (63602:001:1810),<br />
"vaba" maa eelmisest kirde pool, Edgari-Hoidla (63602:001:1630), Väike Edgari<br />
(63602:001:1330), Edgari (63602:001:0350), Gregori (63602:001:2190), Auna<br />
(63602:001:0007), Edgari-Küüni (63602:001:1860), Oskari (63602:001:0700) ning "vaba" maa<br />
lihatööstuse kompleksi ja Soku mü (63602:001:0732) vahel.<br />
Järgmine väljalõige <strong>kaitse</strong>alast jääb Otepää linnast ida poole; siin pannakse ette viia<br />
<strong>looduspargi</strong>st välja Otepää kirik koos ümbrusega ja Otepää linnamägi. Ehkki selle piirkonna<br />
ajalooline ja kultuurilooline väärtus on kahtlemata suuremad kui loodus<strong>kaitse</strong>line (lisaks<br />
mainituile jääb siia ka 13.–16. sajandi Otepää alevi kultuurkiht), ei saa me ettepanekut kuidagi<br />
heaks kiita. Kõnealune piirkond asub piiranguvööndis, s.t. leebe <strong>kaitse</strong>korraga alal ning<br />
viimasest ei tulene muinsus<strong>kaitse</strong>t ahistavaid kitsendusi vms vastuolusid. Küll aga toetab ala<br />
loodusparki jätmine Otepää Vallavalitsuse senist poliitikat hoida linnamäe ümbruse<br />
miljööväärtust, sh. vältida oru ja nõlvade hoonestamist. Tõsi, pikemas perspektiivis näeme<br />
Otepääd (Iru linnamäe kõrval) ühena kahest võimalikust paigast, kuhu võiks püstitada<br />
muinaslinnuse rekonstruktsiooni; see eeldab muidugi ala eelnevat täielikku arheoloogilist<br />
läbiuuritust ja seesugune ainukordne rajatis poleks meie arvates vastuolus ka <strong>looduspargi</strong><br />
<strong>kaitse</strong>-eesmärkidega. Kuid ka sellise rekonstruktsiooni võimalik rajamine eeldab linnamäe<br />
ümbruse säilimist nüüdishoonestuseta. Eeltoodust tulenevalt oleme veendunud, et loodusparki<br />
peaksid jääma järgmised maaüksused: Kiriku (63602:002:1831), Ööbikuoru (63602:002:1780),<br />
Kerkoveere (63602:002:1230), Oteksi (63602:002:1261), Linnamäe (63602:002:1620) ja sellest<br />
lõuna poole jääv kolmnurkne "vaba" maa (välja arvatud selle edelanurk pinnaseteest edela<br />
pool).<br />
Enamgi veel – <strong>looduspargi</strong>ga võiks taasliita sinna kuni 1997. aastani kuulunud maaüksused<br />
Vabadussõja (55601:004:0002, munitsipaalomandis), Linnamäe nõlv (55601:004:0003,<br />
munitsipaalomandis), Linnamäe tee 1 (55601:004:1340) ja Linnamäe org (55601:004:1870,<br />
munitsipaalomandis), välja arvatud viimase äärmine lõunaserv (tänav) ja ilmselt ka äärmine<br />
lääneserv (parkla, mida hakatakse laiendama – hetkel digisime välispiiri praeguse parkla järgi).<br />
Põhjused on samad, mis eelnevalt toodud, lisaks on Linnamäest läände jääval niidetaval<br />
sooniidul ka teatav koosluseline väärtus. Otepää Vallavalitsus on alale koostanud Ajaloo<br />
Teemapargi detailplaneeringu ja 2009.a. algatanud seda muutva detailplaneeringu ja nende<br />
alusel tuleks <strong>kaitse</strong>ala valitsejal koos vallavalitsuse ja muinsus<strong>kaitse</strong>ametiga nüüd hinnata, kas<br />
kavandatavad tegevused sobivad ka loodusparki või mitte. Kui Ajaloo Teemapark peaks<br />
lõpptulemusena endast kujutama Disneylandi-tüüpi maakasutust, tuleb see paratamatult<br />
<strong>looduspargi</strong>st välja jätta. Et aga praeguste rohumaade teisendamine muru kasvukohatüübiks<br />
ja asfaldiks poleks kooskõlas ajaloolise tõega, näevad käesoleva ekspertarvamuse koostajad<br />
11
eaalset võimalust vallavalitsuse kavade ühitamiseks <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eesmärkidega.<br />
Viimasena pannakse ette arvata <strong>looduspargi</strong>st välja Otepää linnast kagusse jääv Tehvandi<br />
suusastaadion koos piirneva hoonestusalaga. Olles fakti ees, et sellised totaalsed<br />
maastikumuudatused on <strong>looduspargi</strong>s juba aset leidnud (loodetavasti legaalselt), võime tehtava<br />
ettepanekuga vaid soostuda. Enamgi veel – väljalõikest edasi kagu ja lõuna poole jääv ala on<br />
samuti suurel määral kaotanud oma loodusliku seisundi suusavõistlusradade, teenindusteede,<br />
suusatrampliini laskumisnõlva, mitmesuguste abirajatiste, murunõlvade, minigolfiväljaku jms<br />
tõttu ning eelnõuga vaikivalt sätestatu – et selline ala peaks <strong>looduspargi</strong>s paiknema – jääb<br />
väheveenvaks. Õnneks on siin tegemist murdmaasuusatamisradadega, mille kasutamine eeldab<br />
reljeefierinevuste säilitamist ja seega peaks eemalt vaadeldav maastikuilme olema tagatud ka<br />
edaspidi. Ala (koosluste) seisund aga <strong>kaitse</strong>ala <strong>kaitse</strong>korda ei eelda, pigem on siin asetleidnud<br />
inimmõju <strong>looduspargi</strong>le kui sellisele devalveeriv. Seetõttu teeme ettepaneku arvata Otepää<br />
<strong>looduspargi</strong>st välja täiendavalt järgmised maaüksused: Olümpiakeskus Tehvandi<br />
(63602:002:2032, kogu ulatuses), Mustalätte (63602:002:2031), Tehvandi (63602:002:1551,<br />
63602:002:1552 ja 63602:002:1553), Anso 9 (63602:002:0132 ja 63602:002:0133, viimasest<br />
ainult kirdenurk), Tehvandi 2 (63602:002:1871 ja 63602:002:1872), Anso 8 (63602:002:0141)<br />
ja viimasest lõunasse jääv "vaba" maa (teemaa).<br />
Kokkuvõttes on meie pakutav <strong>looduspargi</strong> pindala 215 km 2 , samas kui meile eksperteerimiseks<br />
esitatud versioon hõlmas 221 km 2 ning <strong>looduspargi</strong> praegune pindala on 224 km 2 . Kaitseala<br />
pindala vähendamine on taotluslik, sellega on püütud i) välja arvata <strong>looduspargi</strong> servades<br />
paiknevaid vähem väärtuslikke maaüksusi, mille koormamine <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>korraga on<br />
vähe põhjendatud, ii) tekitada loodus<strong>kaitse</strong>liselt vähem väärtuslike piirkondade arvel Otepää<br />
linna kui areneva asula ümber ruumi "tavaarenguks", et <strong>kaitse</strong>alale sobimatuid arendusi ei<br />
peaks alternatiivide puudumisel tegema <strong>looduspargi</strong>s.<br />
12
2.3. Tsoneering<br />
Meile esitatud eelnõu kohaselt on Otepää looduspark tsoneeritud 22 siht<strong>kaitse</strong>vööndiks ja 3<br />
piiranguvööndiks. Alljärgnevalt analüüsime iga vööndi otstarbekust ja piiritlemist eraldi.<br />
Käsitlemist leiavad ka <strong>looduspargi</strong> kehtiva tsoneeringu järgsed, kuid uue eelnõuga kaotatavad<br />
vööndid.<br />
2.3.1. Palu siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Vööndi eesmärgiks on Natura-elupaigatüüpide 9010, 9050 ja 9080 ning liikidest kanakulli<br />
(Accipiter gentilis), ainulehise soovalgu (Malaxis monophyllos), väikese käopõlle (Listera<br />
cordata), soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja<br />
kõdu-koralljuure (Corallorhiza trifida) <strong>kaitse</strong>. EELISe andmeil leidub vööndis veel järgmisi<br />
<strong>kaitse</strong>aluseid liike: sulgjas õhik (Neckera pennata), roomav öövilge (Goodyera repens),<br />
laialehine ja soo-neiuvaip (Epipactis helleborine et palustris), vööthuul- ja balti sõrmkäpp<br />
(Dactylorhiza fuchsii et baltica), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera<br />
ovata), ungrukold (Huperzia selago) ja karukold (Lycopodium clavatum). Käesoleva ekspertiisi<br />
välitöödel lisandus ka ohakasoomuka (Orobanche pallidiflora) leiukoht vööndi äärmises<br />
põhjanurgas.<br />
Võrreldes seniste piiridega on vööndit laiendatud loodesse, lõunasse ja kagusse, hõlmamaks<br />
tuvastatud Natura-elupaiku (9010); laiendus on otstarbekas. Vööndit on vähendatud idast, kus<br />
peamiselt keskealised kultuurpuistud, seega põhjendatult.<br />
Vööndi eesmärke ja selles olevaid <strong>kaitse</strong>väärtusi arvestades tuleks seda käsitleda loodusliku<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndina (IUCN Ib). Ühtlasi piltlikustavad Rõngu–Otepää–Kanepi riigimaanteed<br />
palistavad põhja- ja kirdetükk Rõngu poolt saabujale üheselt, et nüüd algab <strong>kaitse</strong>ala (mõne<br />
muu tee ääres ilmneb vahe <strong>looduspargi</strong> ja sellega piirneva ala vahel üksnes <strong>kaitse</strong>ala tähistavate<br />
siltide olemasolus).<br />
Põhjatükk on piiritletud sobivalt ja korrektselt ning loodetükigi piirid järgivad enamasti<br />
mõistetavaid ja tuvastatavaid jooni. Uue-Maksina maaüksusel (58201:002:0222) on<br />
kinnistusisese sihi valik mõistlik, jätmaks kinnistule ka tarbemetsa, aga loodeotsas tuleb<br />
sihipikendus tõmmata kinnistupiirini sirgelt (mitte mööda kõlvikupiiri) ja pole arusaadav,<br />
millisest punktist eemaldub piir kinnistusisesest sihist. Pigem võiks piiri sätestada mõttelise<br />
sirgjoonena kinnistusisese sihi käänupunktist otse Uue-Maksina põllu resp. rohumaa<br />
loodenurka.<br />
Põhitüki (pikliku tüki) idaosas Palumetsa mü-st (63601:001:1900) põhja pool on piiri eesmärk<br />
on arusaadav (jätta jõeäärsete eraldiste 11 ja 12 9050-tüüpi mets siht<strong>kaitse</strong>vööndisse ja<br />
lageraielank välja), aga teostus mitte – skv hõlmab praegu osaliselt ka lageraielanki. Parema<br />
puudumisel tuleks vööndpiir tõepoolest joonistada piki mainitud eraldiste põhjaserva (s.t. langi<br />
lõunaserva) kuni kvartalite 38 ja 39 vahelise piirini, siis aga seda kvartalipiiri pidi ning<br />
Palupera vallas kvartalite 36 ja 37 vahelist piiri ja Palu jõge pidi nagu seni. Edasi tuleks piir<br />
jätta Palu kanalile (mitte kõlvikupiirile) ja ühitada siis kvartalite 37 ja 36 loodepiiriga.<br />
Kagutükk/tükid: miks on siht<strong>kaitse</strong>vööndist välja lõigatud pinnasetee Kui seda tüüpi vööndites<br />
üldjuhul ei taheta lubada autoliiklust, siis on mõistlikum sätestada erisused (kus liiklus on<br />
lubatud) <strong>kaitse</strong>-eeskirjas, mitte aga joonistada teemaata teed vööndist välja. Kvartalite 39 ja<br />
41 kirdesiht vööndipiiriks sobib, aga muidugi ei saa vööndist välja arvata kv. 42 er. 17 (mis siis,<br />
et see on raiutud, küll ta taastub ka siht<strong>kaitse</strong>vööndi <strong>kaitse</strong>korra tingimustes). Tüki kagupiiriks<br />
ette pandav sirgjoon läbi kvartali 41 on arusaamatu, vööndi võiks siiski välja viia kvartali<br />
kagusihini. Seevastu tüki loodepiir näib kulgevat piki kunagist kirde-edelasuunalist vahesihti<br />
(kvartalis 39) ja see oleks mööndatav; digitud on see küll liiga kagusse. Lahustüki edelapiir<br />
vonkleb vahepeal suvalisi jooni pidi läbi kvartalite 39 ja 41 ning pole tõsiseltvõetav, see tuleks<br />
täies ulatuses ühitada läbi kvartalite 41 ja 39 kulgeva loode-kagusuunalise vahesihiga.<br />
13
2.3.2. Kiriku siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Vööndi eesmärk on Natura-elupaigatüüpide 9010, 9050 ja 9080 ning ainulehise soovalgu<br />
(Malaxis monophyllos) <strong>kaitse</strong>. Lisaks on EELISes näidatud <strong>kaitse</strong>aluste roomava öövilke<br />
(Goodyera repens), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii) ja pruunika pesajuure (Neottia<br />
nidus-avis) leiukohad. Kiriku siht<strong>kaitse</strong>vöönd kuulub nn. hooldatavate siht<strong>kaitse</strong>vööndite tüüpi<br />
(IUCN IV).<br />
Vööndit on laiendatud loodesse ja umbes samavõrra kärbitud lõunast ja kagust. Laienduse<br />
põhjuseks on Natura-elupaigatüübid 9010 ja 9080, laiendus on iseenesest õigustatud. Vanas<br />
osas leidub sooinventuuri andmeil Natura-elupaikadest veel 6430 (üldhinnang: C) ning<br />
<strong>kaitse</strong>alustest liikidest läänepoolsel liidendusel balti, kuradi- ja kahkjaspunane sõrmkäpp<br />
(Dactylorhiza baltica, maculata et incarnata) ning suur käopõll (Listera ovata). Kärbet<br />
põhjendatakse Natura-elupaikade vähesusega vööndi senises lõunaosas ning asjaoluga, et<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndite pindala Palu–Kiriku metsamassiivis olevat juba märkimisväärne (lisa 3).<br />
Piiritlemine. Vööndi loodeosas piir eemaldub kruusatee servast – ilmselt püütud noorendikku<br />
teeservas välja joonistada. Nii ei saa, tee olgu piiriks kuni piiri ärapöördekohani. Edasi on<br />
piiriks kv. 40 ja 42 vaheline kvartalisiht, kusjuures pool B-hinnanguga 9010-metsa (kv. 40 er.<br />
19-l) jääb välja. Kuna siin on metsa ja lageraielangi vaheline piir (kv. 40 er. 19 ja teiselt poolt<br />
er.-te 2 ja 13 vahel) siksakiline ja kohati ebamäärane, siis see vööndipiiriks tõepoolest ei sobi.<br />
Kv. 40 er.19 tuleks pv-s säilitada VEP-ina.<br />
Elva jõe ja Palu kanali ääres ei sobi piiriks metsa ja metsastuva luha vaheline kõlvikupiir, olgu<br />
see luht siis tervikuna siht<strong>kaitse</strong>vööndis. Hooldatavas skv-s pole mingit vastunäidustust luha<br />
majandamiseks ja kui seda ei tehta, sobib ka tulevane lammimets siht<strong>kaitse</strong>vööndisse hästi.<br />
Samuti on sisse võetud pool paisjärve – too võiks tervikuna jääda piirnevasse<br />
piiranguvööndisse (seda enam, et enamik looduslikke järvi pole kohta skv-des väärinud).<br />
Lõunapiir on tehniliselt korrektne, aga sisulisest küljest jäävad argumendid, põhjendamaks<br />
vööndi senise lõunaosa väljaarvamise siht<strong>kaitse</strong>vööndist, meile väheveenvaks. Kui elurikkuse<br />
seisukohast oleks tegemist väärtusetu metsaosaga, tuleks kaaluda selle (ja selliste)<br />
väljaarvamist <strong>kaitse</strong>alalt üldse. End. Kiriku metsavahikordonist lõunasse jääv okasmets<br />
tervikuna on põlismetsa-kriteeriumest lähtudes pigem väikese kuni keskmise väärtusega<br />
(läbiraiutuse tõttu) ja vastab kohati Natura-elupaiga 9010 kriteeriumele (üldhinnang: C). Tuleb<br />
arvestada, et täiesti inimpuutumatud palumetsad on eriti haruldased mitte ainult Eestis, vaid<br />
ka naaberaladel, pealegi ega selle puistu loodus<strong>kaitse</strong>väärtus piiranguvööndis kiiremini parane.<br />
Seetõttu võiks skv-sse jätta riigimetsatüki 27 (63601:001:2230) tervikuna ja Marsina mü<br />
(63601:001:0623) lõunaosa ("saba"), viimast soovitasid arutelul maaomanikud ka ise.<br />
Siht<strong>kaitse</strong>vööndisse jääks siis ka teine siinne EELISes olev sookäpa leiukoht, mis kasvukohta<br />
arvestades tundub küll olevat ekslikult paigustatud (vanas jänesekapsa-mustika kuusikus).<br />
Seevastu end. Kiriku metsavahikordonist itta jääv mets on kraavitatud, s.t. rikutud<br />
hüdroloogiaga, sealsed puistud on suhteliselt noored ja lausaliste majandamisjälgedega; soodest<br />
on siin tuvastatud elupaigad 7140 ja 6430 (üldhinnang: C). Seetõttu on viimati mainitud<br />
piirkonna väljaarvamine siht<strong>kaitse</strong>vööndist õigustatud.<br />
Vööndit läbiva (pinnase)tee väljajoonistamine pole põhjendatud, <strong>kaitse</strong>-eeskirjas tuleks lihtsalt<br />
anda erisus liiklemise kohta (vt. ka eespool Palu skv juures).<br />
2.3.3. Kolmjärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Looduslike siht<strong>kaitse</strong>vööndite (IUCN Ib) hulka kuuluva Kolmjärve skv eesmärkideks on<br />
Natura-elupaigatüüpide 7140, 7160, 7230, 9010, 9050, 9080 ja 91D0 ning liikidest väikese<br />
käopõlle (Listera cordata), kõdu-koralljuure (Corallorhiza trifida), kärbesõie (Ophrys<br />
insectifera), Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) ja kollase kiviriku (Saxifraga hirculus)<br />
<strong>kaitse</strong>. EELISe järgi leidub vööndis <strong>kaitse</strong>alustest liikidest veel ainulehist soovalku (Malaxis<br />
14
monophyllos), balti ja vööthuul-sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica et fuchsii), roomavat öövilget<br />
(Goodyera repens), laialehist ja soo-neiuvaipa (Epipactis helleborine et palustris), pruunikat<br />
pesajuurt (Neottia nidus-avis), suurt käopõlle (Listera ovata), ungrukolda (Huperzia selago)<br />
ja väike-konnakotkast (Aquila pomarina).<br />
Loetletud Natura-tüübid on looduses ja kaardikihil olemas, välja arvatud ilmselt 7230 –<br />
happelisi suurtarnasoid ei tohiks selle koodiga tähistada. Üks võimalik aluseline madalsoo<br />
siiski on, kuid see on metsastumas ja järelikult väheesinduslik. Seega Natura elupaigatüübi<br />
7230 <strong>kaitse</strong> ei peaks vööndi eesmärkide hulgas olema, kuid see-eest lisandub 6430.<br />
Sooinventuuride ja käesoleva ekspertiisi käigus on <strong>kaitse</strong>alustest liikidest alal tuvastatud veel<br />
ahtalehist ängelheina (Thalictrum lucidum), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata)<br />
ning tõenäoliselt ka harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea) ja lodukannikest (Viola<br />
uliginosa).<br />
Vööndi loodeosas tundub esmapilgul küsitav, miks on hõlmatud Jõemetsa mü<br />
(63601:001:1860) idaosa koos heinamaa ja küüniga siia, aga mitte piirnevasse Kiriku<br />
(hooldatavasse) skv-sse. Tegemist on siiski pikemat aega majandamata üsna liigivähese<br />
jäneskastiku-rohumaaga, mis suuresti juba metsastumas ja mille taaskasutusse võtmine (sh<br />
ligipääsutee rajamine) oleks vööndi <strong>kaitse</strong>väärtustega vastuolus. Mööda kraavi kulgev piir on<br />
ühene ja selge lahendus, mis välistab ka vööndi väärtusi mõjutavate hüdroloogiliste tingimuste<br />
muutmise.<br />
Võrreldes kehtiva tsoneeringuga on vööndit laiendatud kagu suunas ning kärbitud läänest.<br />
Põhimõte tundub mõistlik, kuid teostus ei kannata kohati kriitikat. Näiteks läänepiir läheb<br />
suvalist joont pidi läbi riigimetsa – kuna kv. 56 lõunaosa on kaetud väljakujunenud puistutega,<br />
peaks see kuuluma siht<strong>kaitse</strong>vööndisse lõuna suunas kuni Kirikuküla–Tõuka teeni. Miks on<br />
riigimets Ahunajärvest S koos kolmandiku Natura-elupaigaga siht<strong>kaitse</strong>vööndist välja jäetud<br />
(Samasugune lank pinnaseteest lääne pool on skv-sse sobinud küll!) Siin võiks piiri sätestada<br />
raiesmiku põhjaserva ja selle sirgjoonelist pikendust pidi Taga-Saviku mü (63601:001:0120)<br />
põhjatippu.<br />
Vööndi edela-, lõuna-, kagu- ja idapiiriks on kõlvikupiirid ja suvalised jooned nende vahel<br />
(vahetult Kolmjärvest idas on veel lagesoo ja metsa vaheline piir, mis hädapärast sobib, aga<br />
Kolmjärvest kagus puissoo ja metsa vaheline piir, edasi läheb vööndipiir suvaliselt läbi lageda<br />
lammisoo jne.). Ainsad kohased piirijooned siin on Kaarna oja Tõuka asundusest kagus ning<br />
põlluserv vastu metsa äärmises SSE-lõigus. Püüdsime välispiiri ühitada võimalikult palju<br />
olemasolevate väheste kinnistupiiridega, selgemini tuvastatavate kõlvikupiiridega ja<br />
sirglõikudega, mil mõlemad otsapunktid üheselt määratletud. Tõenäoliselt tuleb selle vööndi<br />
lõunaosa tsoneeringu parandamist edaspidigi jätkata.<br />
Kastolatsi Kiriku mü (63602:001:2042) lääneosas on siht<strong>kaitse</strong>vööndisse võetud<br />
väheväärtuslikke kuivendatud niidukooslusi ning ka siinne Kaarna oja luht on soostumata<br />
lamminiit, mida võiks soovi korral pigem edasi niita (see ei tohiks jääda looduslikku skv-sse).<br />
Praegu viidud piiranguvööndisse Kiriku mü osa, aga võibolla tuleks viia ka Ahunajärve mü-le<br />
(63601:001:1920) jääv luhaosa, ehkki siia niitmiseks ligipääsu pole. Igatahes tuleks<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndit Kiriku mü osas oluliselt kärpida (kolmest siinsest allikasoo-lapist, mis<br />
suhteliselt väärtuslikumad kooslused, on kaks niikuinii piiranguvööndisse jäetud; kas liita neist<br />
lõunapoolsem skv-ga Tehniliselt oleks see küll üsna raske).<br />
2.3.4. Päidla siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Seni kuulusid vööndisse Päidla Suurjärv ja Ahvenjärv, mis nüüd mõlemad piiranguvööndisse<br />
viidud. Seda põhjendatakse tõdemusega, et nende <strong>kaitse</strong> ei eelda siht<strong>kaitse</strong>vööndi <strong>kaitse</strong>korda<br />
(lisa 3). Järvedes leiduva nõtke näkirohu (Najas flexilis, I kat.) seisundit mõjutab eelkõige<br />
kallastel tehtav, eriti järve sisselastavad ained, saastamine jms. (Helle Mäemetsa arvamus). Kui<br />
nüüd selgub, et 2011.a. liigi olemasolu tuvastada enam ei suudetudki, võib see tekitada tõsiseid<br />
kahtlusi senise <strong>kaitse</strong>korra tõhususe suhtes. Ühelt poolt pole pelgalt järvede (veeala) formaalne<br />
15
nimetamine siht<strong>kaitse</strong>vööndiks järelikult olnud tulemuslik, samas on ilmne, et järvi ümbritseva<br />
puhta kultuurmaastiku arvamise siht<strong>kaitse</strong>vööndisse pole mõeldav. Seega tuleb nõtke näkirohu<br />
soodsa loodus<strong>kaitse</strong>lise seisundi säilitamise nimel kriitiliselt hinnata, mida tuleks edaspidises<br />
<strong>kaitse</strong>korralduses ja järelevalvetöös muuta – seda siis piiranguvööndi tingimustes.<br />
Niisiis on vööndi senine nimi kasutusel hoopis uue maa-ala jaoks, mille siht<strong>kaitse</strong>vööndisse<br />
viimine iseenesest tervitatav. See on mõeldud Natura-elupaigatüüpide 7140, 9010, 9050 ja<br />
9080 ning Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) <strong>kaitse</strong>ks. Kõik mainitud<br />
Natura-elupaigad on alal ka olemas. Siinsetest <strong>kaitse</strong>alustest liikidest on lisaks Russowi<br />
sõrmkäpale EELISesse kantud veel vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), soo-neiuvaiba<br />
(Epipactis palustris), roheka käokeele (Platanthera chlorantha), karukolla (Lycopodium<br />
clavatum) ja ungrukolla (Huperzia selago) leiukohad. Vööndi eesmärke ja biotoope arvestades<br />
peab see olema loodusliku siht<strong>kaitse</strong>vööndi <strong>kaitse</strong>korraga (IUCN Ib).<br />
Vöönd on piiritletud vastavalt kujunenud halvale tavale suuresti mööda kõlvikupiire ja suvalisi<br />
jooni. Näiteks põhjapiirist on mööndatavad lõigud Kirmi mü-l (58202:002:0231) põlluserva<br />
pidi ja Järva mü-l (58202:002:0100) põlluserva pidi, sellest SW sirgjoont pidi kinnistupiirile<br />
ja mööda viimast lõunasse, aga vahepealsed lõigud küsitavad – kuidas neid kavatsetakse<br />
looduses markeerida (RMK teeb visiirid). Eriti absurdne on läänepiir (kaarlev joon mööda<br />
riigimetsa). Siin pole meie arvates muud lahendust kui ühitada piir kv. 59 põhja-, lääne- ja<br />
edelapiiriga, mis siis, et pooled puistud on alles noorendikud (kv. 59 er. 1, 26, 12 ja 37 on<br />
see-eest täitsa arvestatava potsentsiaaliga). Kvartali läänepiir on ühtlasi liinitrassi serv, seega<br />
hea orientiir. Järelikult jääks ära eespool heaks kiidetud lõik mööda Järva mü edelapiiri. Kui<br />
lõuna- ja kagupiiri joonistamine mööda põllu ja metsa piiri on põhimõtteliselt paratamatu, siis<br />
tuleb piiriks võttagi põlluserv. Praegu läheb piir kohati mööda põldu (vt ortofotot!) ja SE-piir<br />
paaris lõigus läbi metsaserva.<br />
2.3.5. Kortina siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Meile antud dokumentides puudub otsene teave vööndi eesmärkide kohta. Natura-elupaikade<br />
kihilt on tuvastatavad Natura-elupaigad 7230, 9010 ja 9080; sooinventuuri andmeil pole<br />
välistatud, et Kortina soos leidub ka siirdesoofaasi jõudnud kooslusi. EELISesse on kantud<br />
<strong>kaitse</strong>aluste liikide – kärbesõie (Ophrys insectifera), Russowi ja täpilise sõrmkäpa<br />
(Dactylorhiza russowii et incarnata subsp. cruenta), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) ning<br />
pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) – leiukohad. Vöönd kuulub nn. hooldatavate<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndite tüüpi (IUCN IV).<br />
Kortina siht<strong>kaitse</strong>vööndit on võrreldes senisega oluliselt vähendatud: välja on jäetud lõunaosa<br />
Soku mü-l (63602:001:0731) ja kogu riigimets vööndi senises põhjaosas (viimasest on osa<br />
siiski liidetud Vana-Otepää skv-ga, vt allpool). Soku mü-st suure osa väljaarvamine on<br />
põhimõtteliselt õigustatud, sest see hõlmas hoonestatud alasid, tiiki, kultuuristatud kooslusi<br />
jms. Ka kv. 74 põhiosa väljajätt näib olevat arusaadav, sest siin valdavad metsakultuurid ja<br />
keskealised suktsessioonikooslused. Samas allesjäänud vööndiosa on kindlasti siht<strong>kaitse</strong>vööndi<br />
<strong>kaitse</strong>korda väärt.<br />
Enamikes lõikudes on piiritlemine õnnestunud, ka põhjas ja lõunas olev kõlvikupiir (põld/mets)<br />
on ortofotol terav ja parema puudumisel sobib. Lõunas on kõlvikupiiri mõtteline sirgjooneline<br />
pikendus läbi metsa idakagusse kraavini parema puudumisel arvestatav, kuid idapiir mööda<br />
jälgimatuid kõlvikupiire seevastu enam kui küsitav. Kas tõmmata mõtteline sirge mainitud<br />
kraavile jõudmise punktist riigimetsamaa kagunurka (kv. 74 er. 5 kagutippu) Nii jääks küll<br />
välja natuke 9080-elupaika, kuid see siin ongi C-väärtusega kraavitatud kooslus. Niikuinii tuleb<br />
<strong>kaitse</strong>ala resp. Natrura-loodusala valitsejal edaspidi tagada, et siht<strong>kaitse</strong>vööndiga piirnevatel<br />
aladel ei hakataks tegema või taastama kuivendust, mis võib Kortina sood negatiivselt<br />
mõjutada!<br />
16
2.3.6. Vana-Otepää siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Uus vöönd, varem oli vaid edelaserv Kortina skv-s. Vööndi eesmärgid on (vastavalt<br />
koosolekuprotokollile) "elupaikade soodne seisund, <strong>kaitse</strong>aluste liikide elupaikade ja<br />
kasvukohtade <strong>kaitse</strong>, tingimuste loomine metsade looduslikkuse ja elurikkuse suurendamiseks".<br />
Vööndis tuvastatud Natura-elupaigad 9010, 9050 ja 9080 paiknevad suhteliselt lähestikku ja<br />
moodustavad terviku ning kõigist tüüpidest on B-väärtusklassi kooslusi (9050 puhul isegi A,<br />
s.t. üle-eestilise või -euroopalise väärtusega puistuid!). Lisaks on siin veel väike-konnakotka<br />
püsielupaik ning <strong>kaitse</strong>alustest taimeliikidest EELISe järgi sulgja õhiku (Neckera pennata),<br />
ungrukolla (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), pruunika pesajuure<br />
(Neottia nidus-avis) ja laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) leiukoht. Seega on<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndi moodustamine igati õigustatud. Siin leiduvaid väärtusi arvestades peab see<br />
vöönd kuuluma looduslike siht<strong>kaitse</strong>vööndite kilda (IUCN Ib).<br />
Piiritlemine on lõunas ja idas hästi sooritatud, kuid kirdes on vonklev joon läbi metsa kohatu,<br />
nähtavasti püütakse vältida noore ja keskealise metsakultuuri (kv. 71 er. 16 ja kv. 73 er. 5-<br />
6) sattumist skv-sse. Alternatiiv oleks vöönd ikkagi piiritleda metsavahi sissesõidutee ja sellest<br />
loodesse hargneva pinnasetee ning kv. 73 põhjapiiri järgi. Ka läänepiiriks kavandatud<br />
vabakäejoon läbi kvartalite 72 ja 74 ei ole aktsepteeritav. Parema puudumise tuleks kasutada<br />
Kondi mü (63602:001:0523) idapiiri pikendust, siis sedasama idapiiri, sirgjoont Kondi mü<br />
kagutipust kvartali 72 lõunaosas olevasse kraaviristi, edasi kraavi läbi kvartalite 72 ja 74 kuni<br />
selle lõpuni (kv 74 keskel) ja siis ida-läänesuunalist sirgjoont itta kvartalisihile.<br />
Küsitav on aga vööndi nimi – ehkki see paikneb Vana-Otepää küla praegusel haldusalal, jääb<br />
ta Vana-Otepää keskmest tegelikult märksa kaugemale kui Kortina skv, kusjuures viimanegi<br />
paikneb Vana-Otepää asustusüksuse piires. Seetõttu võiks vööndi määratleda mõne kohaliku<br />
toponüümi järgi (Savilaane Käpa .............).<br />
2.3.7. Murru siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Meile antud dokumentides puudub piisav selgus vööndi eesmärkide kohta. Lisas 3 viidatakse<br />
siin kunagi leidunud raudtarnakooslusele, mida ilmselt kajastab Natura-elupaikade kihile<br />
kantud üksik 7230-tüüpi elupaik (üldhinnang: C), kuid sama ala on 2005.-2006.a. kirjeldatud<br />
sinihelmika domineerimisega kooslusena liituvusega 0,4 – järelikult juba puistuna, mis<br />
7230-elupaigatüübile enam ei vasta (lagedat kooslust on üksnes liinitrassil)(andmed ELFi<br />
andmebaasis). Sooinventuuri andmeil on mainitud sinihelmikakooslusest lõunas tuvastatud<br />
veel väike liigivaene soostunud niit (Natura-koodiks sobib ehk 6430), kuid seegi on<br />
väheväärtuslik. Vööndi lõunasopis leiduvad kuusikud on inventeerimata. EELISesse on<br />
<strong>kaitse</strong>alustest liikidest kantud üksnes soo-neiuvaip (Epipactis palustris).<br />
Tehniliselt on vöönd kaardikihil piiritletud hästi, küsitav on vaid läänepiiri määratlemine.<br />
Senist vööndit on vähendatud edelast ja loodest. Tundub, et selle vähendamisega võinuks<br />
lõpmatusse minna ja Murru skv praegustes piirides üldse likvideerida (mida <strong>kaitse</strong>-eeskirja<br />
eelnõu lõppversiooni järgi ongi tehtud, erinevalt kaardikihist).<br />
Küll aga on sooinventuuri käigus kirjeldatud märksa väärtuslikumaid sookooslusi teisel pool<br />
teed – pilliroo-allikasoomets (Natura-tüüp 9080) ja lage madalsoo (tüüp 7230). EELISesse on<br />
kantud siin leiduvatest <strong>kaitse</strong>alustest taimeliikidest soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja<br />
täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), sooinventuuri käigus lisandus ka<br />
kahkjaspunase sõrmkäpa põhivorm (D. incarnata subsp. incarnata). Seetõttu võiks vööndi "üle<br />
viia" Murru maaüksuse (63602:001:1841) SW-ossa ja Zeema mü (63602:001:0430) SW- ossa.<br />
Lõunas oleks piiriks kruusatee, läänes kõlvikupiir (põld/mets) ja kinnistupiir, põhjas kõlvikupiir<br />
(lage rohumaa/mets) ja sirgjoon läbi metsa, idas kõlvikupiir (rohumaa/mets) ja pinnasetee.<br />
Selle vööndi väärtuste säilitamiseks piisab nn hooldatava siht<strong>kaitse</strong>vööndi <strong>kaitse</strong>korrast (IUCN<br />
IV).<br />
17
2.3.8. Lüüsjärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Senine Lüüsjärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd on kaotatud (muudetud piiranguvööndiks). Sooinventuuril<br />
hinnati Lüüsjärve õõtsiksoo tõepoolest vaid C-väärtusklassi ja sellest kirdesse kraavi äärde jääv<br />
liigivaene soostunud niit loodus<strong>kaitse</strong>liselt väheväärtuslikuks (D). Lüüsjärve varasem<br />
ornitoloogiline tähtsus on vähenenud (loodetavasti mitte <strong>kaitse</strong>korra puuduliku rakendamise<br />
tõttu) ning vööndis püsima jäänud linnudirektiivi I lisa liikide nagu hüübi (Botaurus stellaris)<br />
ja roo-loorkulli (Circus aeruginosus) soodsa loodus<strong>kaitse</strong>seisundi tagamisel peaks<br />
piiranguvööndi <strong>kaitse</strong>korrast piisama (lisa 3). Viimase arvamusega võime nõustuda ja seega<br />
pidada siht<strong>kaitse</strong>vööndi taandamist õigustatuks.<br />
2.3.9. Alevijärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Senine Alevijärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd on kaotatud (muudetud piiranguvööndiks) samadel põhjustel<br />
nagu Lüüsjärve skv (lisa 3). (Endises) vööndis on registreeritud Natura-elupaigad 3140, 3150<br />
ja 7140. Meie andmeil lisandub veel 6430 (mitte kogu Alevijärve ümbritsev märgala pole<br />
õõtsiksoo), kuid kõigi mainitud ja neist kuni Otepää linnamäeni jäävate soo- ja niidukoosluste<br />
esinduslikkus ja üldhinnang on üsna madal. Arvestades vööndis olevate elupaikade tüüpi, võib<br />
eeldada, et siinsete järvede ja soodega seotud väärtusi õnnestub säilitada ka piiranguvööndi<br />
tingimustes. Seetõttu võib vööndi taandamist pidada õigustatuks.<br />
2.3.10. Trepimäe siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Senine Trepimäe siht<strong>kaitse</strong>vöönd on kaotatud (muudetud piiranguvööndiks), sest alal leiduvate<br />
Natura-elupaikade <strong>kaitse</strong> olevat võimalik ka piiranguvööndis (lisa 3). Natura-elupaikade kihile<br />
on märgitud Trepimäe järv (Natura-elupaik 3150) ja seda ümbritsev 7140, viitega<br />
Pärandkoosluste Ühingu (PKÜ) andmebaasile. Viimase järgi on 2003.a. seal registreeritud aga<br />
soostunud niit (Paal 1997 järgi 2.4.1), mis kuidagi ei vasta Natura-elupaigatüübile 7140 (siirdeja<br />
õõtsiksood). 2009.a. sooinventuuri ajal on kooslus vähemalt osaliselt hinnatud liigivaeseks<br />
madalsooks (3.1.1.1); sama on arvanud ala 2005.a. inventeerinud Kalle Remm. Seega võib<br />
eelmainitud Natura-koodi pidada ekslikuks; õige(d) on 7230 ja/või 6430.<br />
Kirjeldatud madalsoo ja sooniidu esinduslikkus on suhteliselt kõrge, kooslus on võsastumata.<br />
Tegemist on ka kahepaiksete ja selgrootute sigimisalaga. Samas piirneb kooslus kahest küljest<br />
põllu / kultuurniiduga, mis praegu on suures osas samuti arvatud siht<strong>kaitse</strong>vööndisse, kuid ei<br />
sobi sinna.<br />
Arvame, et vööndis olevaid loodusväärtusi on tõepoolest võimalik kaitsta ka piiranguvööndi<br />
tingimustes ja Trepimäe skv kaotamist võib pidada põhjendatuks.<br />
2.3.11. Pilkuse siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Pilkuse siht<strong>kaitse</strong>vööndit on laiendatud loode suunas, samal ajal on sellest välja arvatud umbes<br />
sama suur tükk endisest kaelakohast. Seega koosneb vöönd nüüd kahest osast. Kaelakoha välja<br />
lõikamise ja vööndi kaheks jagamise põhjusena tuuakse väidetav avalik huvi Tehvandi<br />
suusakompleksi jätkuvaks laiendamiseks (lisa 3). See kaelakoht on kaetud peamiselt 90-aastase<br />
looduslikult kujunenud segametsaga (sinilille, sarapuu-sürja- ja võib-olla ka jänesekapsa<br />
kkt.-d), mille põhjaosas leidub ka üle 100 aasta vanuseid haabu ja idaserval vanu tammesid.<br />
Vähemalt külastatud osades vastab see Tehvandi mäe idanõlval asuv mets elupaigatüübile<br />
9050. Tegemist pole sugugi vähem esindusliku kooslusega kui näiteks Võnnumäe maaüksusest<br />
(63602:002:1280) läände jääv 9080-mets, pigem on siin harvendusraie jälgi isegi vähem.<br />
Väljalõike lõunapiir on kavandatud mööda kraavi, kuid põhjapiir vonkleb suvaliselt läbi metsa<br />
ning on sellisel kujul vastuvõetamatu.<br />
Kuna vööndi kaelakohas kasvav metsakooslus vastab loodusdirektiivi I lisa kriteeriumidele,<br />
18
siis oleme sunnitud eeldama, et Natura-inventuur on selles lõigus jäetud tegemata või siis on<br />
selle tulemused kaardikihile jäetud kandmata nimme, vaikimaks maha elupaiga<br />
loodus<strong>kaitse</strong>seisundi kavandatavat teadlikku kahjustamist või hävitamist. Et Otepää looduspark<br />
kuulub Natura 2000 võrgustikku ja Otepää loodusala üheks eesmärgiks on 9050-elupaikade<br />
<strong>kaitse</strong>, ei ole selline teguviis aktsepteeritav ja võib viia hoopis muusuguste "võimalike<br />
konfliktsituatsioonideni" kui lisas 3 vihjatakse. Tõepoolest, loodusdirektiiv näeb teatud<br />
juhtudel ette ka elupaikade teadvat hävitamist, kuid see võib toimuda alles pärast<br />
konsultatsioone Euroopa Komisjoniga, asendusmeetmete tarvituselevõtmist ja üksnes üldiste<br />
huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel (Art. 6). Seega on tegemist märksa keerukama<br />
juhtumiga, mida käesoleva ekspertarvamuse käigus pole kindlasti võimalik lahendada<br />
(tegemata on Natura-hindamine; pole tõestatud, et suusahüppemäe teenindusala rajamine just<br />
selles kohas on eriti mõjuv põhjus jne.). Et juhtum ei tooks kaasa uut Euroopa Kohtu lahendit<br />
lisaks juba mitmele samateemalisele, tuleks asjasthuvitatud huvirühma taotlust talle mitte<br />
kuuluval maal "viia ellu arenguideid" (lisa 3) käsitleda põhjalikult ja seadusjärgselt, millele alal<br />
leiduvate loodusväärtuste mahasalgamine kindlasti kaasa ei aita. Praeguses faasis, ilma<br />
loodusdirektiivi art. 6 järgseid protseduure alustamatagi, tuleb vööndi katkestamist pidada<br />
õigustamatuks ning Pilkuse siht<strong>kaitse</strong>vöönd peab jääma ühte tükki.<br />
Pilkuse skv-s on registreeritud Natura-elupaigad 9010, 9020, 9050 ja 9080. Laiendusele jääb<br />
kahe laiguna kõrge ja väga kõrge väärtushinnangu saanud salukuusik (Natura-tüüp 9050),<br />
mistõttu vööndi laiendamist tuleb pidada õigustatuks. Kaitsealustest liikidest on vööndist teada<br />
vaid laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis).<br />
Pilkuse siht<strong>kaitse</strong>vöönd on liigitatud nn. hooldatavate siht<strong>kaitse</strong>vööndite tüüpi (IUCN IV).<br />
Piiritlemine. Ettepandav põhitükk kattub enamasti riigile kuuluva maatüki 63602:002:1930<br />
piiridega. Siiski pole põhjust viia siht<strong>kaitse</strong>vööndit 40 meetri ulatuses lõuna poole Pilkuse –<br />
Raudsepa teed. Võrreldes skv senise edelapiiriga (mis järgib riigimetsamaa piiri) on nüüdne<br />
vööndipiir kavandatud piki pinnaseteed, mistõttu kahes lõigus jääb riigimetsamaad vööndist<br />
välja ning vööndisse hõlmatakse väike osa Raudsepa mü (63602:002:0630) maast. Muudatust<br />
tuleb pidada loogiliseks, tagamaks skv metsa serva väljakujunemise vastu teed (kus on<br />
metsaserv niigi), mitte dubleerivalt veel vastu kinnistupiiri.<br />
Põhitükist on, nagu varemgi, välja lõigatud endine Pilkuse (Munamäe) metsavahikordon koos<br />
ümbrusega, mis nüüd moodustab Savimäe maaüksuse 63602:002:2020. Kummalisel kombel<br />
ei kuulu viimasesse aga elamumaast edelasse jääva põllumaa edelanurk, mis on praegu jäetud<br />
ka siht<strong>kaitse</strong>vööndisse. Ortofotolt ilmneb, et seda nurka on majandatud analoogiliselt ülejäänud<br />
põlluga, seetõttu tuleks see siht<strong>kaitse</strong>vööndist välja lõigata (analoogiliselt põhitüki põhjaosas<br />
oleva rohumaaga, mis uue piiri kohaselt juba kavatsetakse piiranguvööndisse viia).<br />
Vööndi põhjatükk resp. põhjaosa on suures osas kavandatud piki maaüksuste piire ja Juusa<br />
järve suubuvat oja. Nõustuda ei saa aga põhjapiiri tõmbamisega läbi Ritsu maaüksuse<br />
(63602:002:1541), kus vööndipiiriks sätestatud aru- ja soometsa vaheline piir on looduses<br />
praktiliselt määratlematu kõverjoon. Siin tuleks piir ühitada Ritsu mü piiriga alates Juusa järve<br />
suubuvast ojast ida suunas kuni Kaunissaare mü (63602:002:1451) kagunurgani, siis piki<br />
Kaunissaare mü lõunapiiri mõttelist sirgjoonelist pikendust itta kuni metsa ja põllu vahelise<br />
piirini ning edasi piki seda kagu suunas kuni Ritsu mü ja riigimetsamaa vahelise piirini.<br />
Kuna teeme ettepaneku moodustada <strong>looduspargi</strong>s ka Pilkuse piiranguvöönd (vt. 2.3.33.C),<br />
tuleks käesoleva vööndi nimetust muuta (Tehvandi ................).<br />
2.3.12. Sokka siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Uus vöönd, mis on rajatud Natura-elupaiga 9010 soodsa loodus<strong>kaitse</strong>lise seisundi tagamiseks.<br />
Siinset 160-170-aastast jänesekapsakuusikut on varem sanitaarraietega küll kahjustatud, kuid<br />
taastumispotentsiaal on siht<strong>kaitse</strong>vööndis kindlasti suurem kui piiranguvööndis. Seetõttu on<br />
vööndi moodustamise õigustatud. Kui meile esitatud kaardikihil on Sokka skv näidatud<br />
hooldatava siht<strong>kaitse</strong>vööndina, siis <strong>kaitse</strong>-eeskirja eelnõu kohaselt on ta tsoneeritud nn<br />
19
looduslike siht<strong>kaitse</strong>vööndite hulka (IUCN Ib). Arvestades vööndi <strong>kaitse</strong>-eesmärki on see<br />
muudatus kindlasti asjakohane.<br />
Vööndi piiritlemine on paraku täiesti kohatu, sest järgib peamiselt eraldisepiire jm läbi metsa<br />
kulgevaid kujuteldavaid jooni. Samuti on tsoneeringu koostajail ununenud väärtusliku koosluse<br />
puhverdamise põhimõtted. Seetõttu tuleks vööndipiirina sätestada: Rõngu–Otepää–Kanepi<br />
teemaa serv, pinnasetee kv. 137 kagunurgas, kvartalite 137 ja 136 lõunapiir, kruusatee läbi<br />
kvartalite 136 ja 137 kuni eelmainitud teemaani. Vööndisse jääb küll kolm kunagist raielanki,<br />
kuid edasiste puhastus- ja harvendusraiete vältimise korral sobituvad need vööndisse juba<br />
paarikümne aasta pärast.<br />
Ebasobivaks tuleb pidada ka vööndi nime. Alale nime andnud talud pole mitte Sokka-, vaid<br />
Soka-nimelised, kuid need paiknevad siit tükk maad lääne pool ning kavandatava vööndi alaga<br />
neil mingit seost pole. Pigem võiks vööndi nimetada sellest kohe põhjaloodes paiknenud<br />
Niiluse karjamõisa ja hilisema talukoha järgi.<br />
2.3.13. Tuisu siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Uus vöönd, mis suures osas kaetud Natura-tüübile 9010 vastavate palu- ja laanemetsadega,<br />
seega rajamine põhjendatud. Seletuskirja kohaselt peaks vööndisse jääma ka tüübi 9050 metsi,<br />
kuid Natura-kaardikihil pole neid miskipärast eristatud. Vööndi edelaosa sürjapuistu vastab<br />
pigem elupaigatüübile 9060.<br />
Kui meile esitatud kaardikihil on Tuisu skv näidatud hooldatava siht<strong>kaitse</strong>vööndina, siis <strong>kaitse</strong>eeskirja<br />
eelnõu kohaselt on ta tsoneeritud nn looduslike siht<strong>kaitse</strong>vööndite hulka (IUCN Ib).<br />
Arvestades vööndi <strong>kaitse</strong>-eesmärke on viimase lahendus õigustatud.<br />
Vöönd on määratletud Tuisu mü (63602:002:1771) välispiiriga ja seda kinnistut läbiva<br />
pinnaseteega ning saame tõdeda, et kogu vöönd on tehniliselt kavandatud veatult, s.t.<br />
piiritlemiseks sobivaid jooni mööda. Jääb aga selgusetuks, miks pole vööndisse hõlmatud<br />
piirnevaid Kellamäe (63602:002:1772) ja Vahe-Kellamäe (63602:002:0655) maaüksusi, välja<br />
arvatud nende põhjaosa pinnaseteest põhja pool, ning Suur-Kellamäe mü (63602:002:0659),<br />
välja arvatud selle lõunaosa ojast/kraavist lõuna pool Tegemist on valdavalt looduslikult<br />
kujunenud jänesekapsa- ja sinilille-tüüpi metsadega, kus hoonestus puudub (vaid<br />
Vahe-Kellamäe mü-le on püstitatud ajutine katusealune küttepuude hoiustamiseks) ning kus<br />
hooldusraiet on tehtud kooslusi vähe mõjutaval määral. Puurinne on tüübiomane, vaid<br />
liidenduse äärmises põhja- ja lääneosas leidub puhast männikut (ilmselt kunagine kultuur) ja<br />
loodeosas suktsessioonifaasis kase+kuusepuistut (kuid seegi on arenenud looduslikult); keset<br />
ala (Vahe- ja Suur-Kellamäe mü idaosas) paikneb kunagine lank, mis nüüd juba kaetud<br />
5-meetrise loodusliku uuendusega. Seega vastab vähemalt liidenduse ida- ja lõunaosa<br />
Natura-elupaigatüüpidele 9010 ja 9050 (LK-seisund B, esinduslikkus C, üldhinnang B-C);<br />
liidenduse äärmine lõuna- ja edelaosa vastavad ilmselt tüübile 9060, kuid on täpsemalt<br />
inventeerimata. Lisaks jääb liidendusele vähemalt kolm allikat ning neist lähtuvates uhtorgudes<br />
ojad.<br />
Et Otepää linnast lõuna pool on kahetsusväärselt palju muudetud ja lagastatudki maastikku<br />
(Tehvandi suusarajad, Väike-Munamägi jne.), siis Tuisu siht<strong>kaitse</strong>vööndis tuleks säilitada<br />
võimalikult looduslikuna võimalikult suuremat ala, tagamaks loodusmaastiku sidususe<br />
<strong>kaitse</strong>ala ida- ja lääneosa vahel. Nagu Otepää LP senised kogemused näitavad, pole see<br />
piiranguvööndi tingimustes õnnestunud.<br />
2.3.14. Kukemäe siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Vööndi <strong>kaitse</strong>-eesmärkideks on Natura-elupaikade 3150 ja 7140 ning mitmete kaitstavate<br />
taimeliikide – soohiilaka (Liparis loeselii), ainulehise soovalgu (Malaxis monophyllos),<br />
kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), soo- ja laialehise neiuvaiba (Epipactis<br />
20
palustris et helleborine) ning pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) – <strong>kaitse</strong>. Meile<br />
teadaolevalt lisanduvad eelmainitud elupaikadele ka 7230 ja 6430 (niitja tarna ja suurtarnade<br />
liigivaesed madalsookooslused), <strong>kaitse</strong>alustest liikidest on sooinventuuride andmeil tuvastatud<br />
veel sookäpp (Hammarbya paludosa)(K. Remm, 2005). Kukemäe ehk Kibatu järvel on varem<br />
olnud ka ornitoloogiline väärtus, kuid see EELISes ei kajastu. Vöönd kuulub nn. hooldatavate<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndite tüüpi (IUCN IV).<br />
Võrreldes senisega on Kukemäe siht<strong>kaitse</strong>vööndit kavas kärpida kaks ja pool korda (65,8 ha<br />
-> 26,5 ha). Tõepoolest, praeguse skv servadesse on haaratud teadaoleva loodus<strong>kaitse</strong>väärtuseta<br />
metsa- ja niidukooslusi, haritavat maad jms., mistõttu vööndi teatav vähendamine näib<br />
loogilisena. See on aga mõneski lõigus toonud kaasa küsitava kvaliteediga piiritlemist. Näiteks<br />
Kasemäe (63601:001:0160) ja Hirnusaare (63601:001:0958) maaüksustel on piiri tõmbamine<br />
vastu haritavat ja/või püsirohumaad paratamatu, vältimaks viimaste arvamist skv-sse (piir<br />
kulgeb piki sood ümbritseva puisturiba välisserva). Kuid Hirnusaare mü-l on nüüd skv-sse<br />
sattunud ka põõsasniitu (selle arvasime ortofoto alusel piiranguvööndisse); selle mü kaguosas<br />
ja piirneval Kalda mü-l (63601:001:1040) on aga vööndist välja jäänud Kukemäe soo<br />
kirdesopp. Seetõttu tuleb Hirnusaare mü-l haritava maa serva pidi kulgev vööndipiir tõmmata<br />
kinnistupiirini, Kalda mü-l kasutada parema puudumisel vööndipiiriks aga soo ja puistu<br />
vahelist piiri.<br />
Kalda, Kukemäe (63601:001:0713) ja Oru (63601:001:0712) maaüksustel on piir sätestatud<br />
mööda soo ja soostunud niidu vahelist tingjoont, mis on looduses määratlematu. Parema<br />
puudumisel saaks siin kasutada pigem õhuliini trassi või siis jätta skv-sse ka mainitud sooniit<br />
(ida suunas kuni maanteeäärse viljelusmaani). Uue-Oru (63601:001:0711) mü osas on<br />
vööndipiir analoogiline Kasemäe ja Hirnusaare mü-tel kulgevaga ja sellisena talutav, kuid<br />
kinnistu lääneosas ei kattu tegelik olukord põhikaardil kujutatud kõlvikupiiriga (märgala on<br />
laienenud) ja seetõttu on vööndipiir siin suvaline.<br />
Soosaare maaüksusel (63601:001:0183) asuvad metsa- ja rohumaakooslused kavatsetakse<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndist välja arvata kui väheväärtuslikud, näiteks on siinne kuusik sanitaarraietest<br />
mõjustatud (lisa 3). Kahjuks pole selge, kuidas aitaks tsoneeringumuutus kaasa selle kuusiku<br />
loodus<strong>kaitse</strong>lise seisundi paranemisele, mistõttu vähemalt lõigu ida- ja lõunaosas oleks<br />
mõttekam kasutada vööndipiirina kinnistupiiri. Vööndi senisel edelapiiril asuv liigivaene<br />
soostunud rohumaa pole tõepoolest olulise loodus<strong>kaitse</strong>väärtusega ja selle võiks<br />
piiranguvööndisse viia, ehkki koosluse (soovitav) majandamine poleks takistatud ka hooldatava<br />
skv <strong>kaitse</strong>korra tingimustes. Vööndi läänepiir on kavandatud puhtalt mööda Lannusaare mü<br />
(63601:001:0955) idapiiri, kuid hüdroloogilistel kaalutlustel tuleks see lõunaosas ühitada<br />
kraavidega.<br />
2.3.15. Pühajärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Vööndi paiknemises on tehtud olulisi muudatusi: välja on arvatud Pühajärv koos saartega ning<br />
maismaa-alasid Annimatsil, Otepää aedlinna all, Nüpli lähedal, Raudsepa küla juures jm.<br />
Pühajärve vee-ala on loodetavasti võimalik säilitada ka piiranguvööndi tingimustes ning ega<br />
sel toimuv inimtegevus (suplemine jm puhkemajandus, kalapüügivõistlused jne.)<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndiga kuigivõrd kokku sobinudki, seetõttu võib ettepanekuga nõustuda. Oluline<br />
on see, et kõik järvesaared on ka edaspidi siht<strong>kaitse</strong>vööndisse jäetud (neist Lepassaared<br />
moodustasid varem omaette range <strong>kaitse</strong>korraga siht<strong>kaitse</strong>vööndi). Vööndisse on juurde<br />
arvatud paar maismaa-tükki Nüpli–Sihva maantee ääres ning Mülke talust kirde pool.<br />
Pühajärve siht<strong>kaitse</strong>vööndi eesmärkideks nimetatakse Natura-elupaikade 3150, 7140, 7230,<br />
9010, 9020, 9050, 9060, 9080, 91D0 ja 91E0 ning mitmete kaitstavate taime- ja seeneliikide<br />
– rohelise kaksikhamba (Dicranum viride), kõdu-koralljuure (Corallorhiza trifida), ainulehise<br />
soovalgu (Malaxis monophyllos), Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii), kollase kiviriku<br />
(Saxifraga hirculus) ja limatünniku (Sarcosoma globosum) – <strong>kaitse</strong>t. Koosolekuprotokollis on<br />
eesmärkidena kirjas "muu hulgas ka poollooduslike koosluste taastamine ja <strong>kaitse</strong>,<br />
loodushariduse võimaluste loomine ning maastiku ilu ja puhkevõimaluste tagamine". Milliseid<br />
21
poollooduslikke kooslusi silmas peetakse, pole teada; praeguses vööndis neid sisuliselt pole.<br />
Enamik mainitud elupaikadest on tõesti ka Natura-kihil ja/või EELISes olemas, välja arvatud<br />
järgmised:<br />
- kui Pühajärve vee-ala kavatsetakse siht<strong>kaitse</strong>vööndist välja arvata, siis ei saa vööndi eesmärk<br />
olla ka elupaigatüübi 3150 <strong>kaitse</strong>;<br />
- elupaigatüüp 91E0 Majakolgal on määratletud ekslikult – see tüüp saab olla vaid<br />
perioodiliselt üleujutatavate jõgede kallastel, s.t. jõelammidel. Tõepoolest, loodusdirektiivi<br />
elupaigatüüpide käsiraamatus (Paal 2007: 223) viidatakse tüübi leidumisele ka "madalatel<br />
järveäärsetel üleujutusaladel", kuid Euroopa Komisjon peab lammielupaikadeks (6450, 91E0,<br />
91F0 jne) üksnes jõgedega seotud kooslusi, kuhu koguneb alluviaalset setet. Edaspidiste<br />
segaduste vältimiseks tuleks Majakolga kaela puistu kvalifitseerida Natura-tüübiks 9080;<br />
- elupaigatüübile 91E0 ei vasta ka puistu Hobusemäe hoonetest 350 m ida pool, kus pole samuti<br />
tegemist lammialaga. Soovi korral võib tüübiks 91E0 lugeda puistu Nüpli–Sihva maantee<br />
ääres, ehkki Poslovitsa (edelapoolsema) oja puhul pole Euroopa mõistes tegemist kuigi<br />
tõsiseltvõetava jõega;<br />
- loendis puuduvatest tüüpidest saaks lisada 6430 (mitu suurtarna-kõrgrohustut Pühajärve<br />
idakaldal) ning 7160 (pilliroo-allikasoo Mülke talust läänes, soomassiivi idaservas. Võimalik,<br />
et allikasooks tuleks määratleda ka osa Mülke talust kirdesse jäävast soost, mis Natura-kihil<br />
on tähistatud koodiga 7230. Tegemist on ebamäärast tüüpi allikalise toitega sooga, mille<br />
turbasammaldega kaetud osa vastab pigem tüübile 7140, teine pool on aga kas 7230 või 7160).<br />
Lisaks eelmainitud liikidele leidub EELISe andmeil Pühajärve skv-s veel järgmisi <strong>kaitse</strong>aluseid<br />
liike: sulgjas õhik (Neckera pennata), ungrukold (Huperzia selago), pruunikas pesajuur<br />
(Neottia nidus-avis), kahkjaspunane, balti, kuradi- ja vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza<br />
incarnata, baltica, maculata et fuchsii), laialehine ja soo-neiuvaip (Epipactis helleborine et<br />
palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), kahelehine käokeel (Platanthera<br />
bifolia), suur käopõll (Listera ovata), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum),<br />
karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja laanepüü (Bonasa bonasia).<br />
Arvestades vööndisse jäävaid loodusväärtusi ja ettepandavaid piirimuudatusi (pärand- ja<br />
uus-kultuurmaastik on sellest välja arvatud) tuleks Pühajärve skv jätta looduslikuks<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndiks (IUCN Ib). Sellele vastavat <strong>kaitse</strong>korda on tutvustatud kevadisel infopäeval<br />
ka maaomanikele.<br />
Vööndi piiritlemisest. Angunina tükist on välja jäetud senise siht<strong>kaitse</strong>vööndi loodeosa<br />
(peamiselt kv. 115), millega võib nõustuda – pea- ja vahekasutusraiete ning liinitrassiga on<br />
enamik siinsetest puistutest rikutud ning loodus<strong>kaitse</strong>liselt väheväärtuslikud. See-eest pole<br />
mingit vajadust vööndist välja arvata kvartalit 116 läbivat teed (vaid sätestada <strong>kaitse</strong>-eeskirjas<br />
erisus), samuti poolsaare ringteed ja Pühajärve kaldajoonelist metsa. Viimane on suures osas<br />
loetud vastavaks Natura-tüübile 9050 ning pole vähimatki vajadust seda piiranguvööndile<br />
omaste majandamisvõtetega ära "kultuuristada".<br />
Pühajärve kirdekaldal asuva siht<strong>kaitse</strong>vööndi maismaa-osa kohta vt. ptk. 2.2.5. Võib pidada<br />
õigustatuks selle maismaa-osa väljaarvamist siht<strong>kaitse</strong>vööndist, kuid mitte <strong>kaitse</strong>alalt.<br />
Kolga tüki põhjaosas hõlmab vöönd põhjendamatult tükikest Lõhmuse maaüksusest<br />
(63602:002:1012) ja vonkleb siit lõuna suunas üsna määratlematult. Et riigimetsamaa idanurka<br />
vööndisse jätta ei taheta (huvitav, kuidas on kehtiva <strong>kaitse</strong>-eeskirja toimimise ajal saadud<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndis teha sellist lageraiet – aga see jäägu juba <strong>kaitse</strong>ala valitseja<br />
südametunnistusele), tuleb piir määratleda mööda Lõhmuse mü läänepiiri ja siis sirgjooneliselt<br />
Küljemäe mü (63602:002:0393) põhjatippu. Edasi kattub vööndipiir riigimetsamaa piiriga, kuid<br />
riigimetsa äärmises kaguosas poolitab see nüüd B-väärtushinnanguga madal- (ja siirde)soo.<br />
Seetõttu tuleks skv-sse jätta ka Tsääramäe mü (63602:002:1690) ja ka sellest kohe põhja poole<br />
22
jääv Kõiu mü (63602:002:0172), mis on mõlemad valdavalt kaetud väheste<br />
majandamisjälgedega väljakujunenud sarapuu-tüüpi sürjametsaga (Natura-tüüp 9060;<br />
üldhinnang B-C) ja mille liitmine skv-ga tagaks kogu Tsääna()mäe jäämise sellesse kuni<br />
idanõlvani välja (praegu vööndipiir poolitab mäge). Ala läbiv suusarada pole skv <strong>kaitse</strong>korraga<br />
vastuolus seni, kuni seda laiendama või valgustama ei kavatseta hakata. Tüki lõunapiiril tuleks<br />
Paluotsa mü (63602:002:0293) lõunaosas olev rohumaa siht<strong>kaitse</strong>vööndist kõlvikupiiri pidi<br />
välja arvata. Vööndist on õigustatult välja jäetud Otepää–Nüpli–Sihva maantee ja<br />
Poslovitsa–Pühajärve maantee teemaa (asfaltkattega riigimaanteed, spordiürituste trass).<br />
Poslovitsa–Mülke tükk. Õigemini on siingi tegemist tükkidega (nagu Kolga puhul), sest<br />
Otepää–Nüpli–Sihva maantee teemaa on skv-st õigusega välja jäetud. Neist põhjapoolsemale<br />
tükile jääb Uue-Saare mü (63601:002:0854) lõunaosas paiknev heinamaa, millele viidatakse<br />
juba koosolekuprotokollis ja mis tuleks tegelikku kõlvikupiiri mööda skv-st välja arvata.<br />
Lõunapoolsel tükil on Saare III maaüksus (63601:002:0857) nüüd siht<strong>kaitse</strong>vööndist suuremas<br />
osas välja jäetud; ehkki siin on registreeritud 1 Natura-elupaik (B-väärtushinnangutega 9050),<br />
võib ettepanekuga nõustuda, sest valdavalt on selle mü lääneosa kaetud rohumaade, vana<br />
talukoha, kraavitatud metsade jms-ga. Niisiis vööndipiiriks sätestatud Saare–Marjamäe tee<br />
serv resp. maratoniraja serv sobib hästi. Edasi on piir määratletud mööda Raudsepa–Poslovitsa<br />
tee serva ja siis kõlvikupiire jm. ebamääraseid jooni pidi Hobusemäe mü (63601:002:0810)<br />
lõunapiirile, s.t. skv-st on põhjendusi esitamata välja arvatud metsariba Hobusemäe ja<br />
Marjamäe vahel. Ehkki siia jääb ka kaks C-väärtushinnangutega Natura-elupaika (9010 ja<br />
9050), pole Hobusemäe kultuurmaastik siht<strong>kaitse</strong>vööndisse kohane biotoop ja seetõttu tuleb<br />
muudatusega nõustuda (kusjuures Hobusemäe võsastunud rohumaa teest loode pool jääb<br />
teadvalt skv-sse). Mülke mü (63602:002:1110) lääneosa on vööndist välja jäetud (põhjendusi<br />
pole teada, kuid erilise väärtusega metsakooslusi siin ei näi leiduvat) ja sisse võetud põhjaosa.<br />
Paraku on selle piiritlemisel lisaks kõlvikupiirile kasutatud suisa suvalisi jooni ja kaari, mille<br />
asemel tuleks parema puudumisel kasutada sirgjoont kahe heinamaalapikese servapunktide<br />
vahel. Meoski (63602:002:0220) ja Ees-Meoski (63601:002:1391) maaüksustel sooritab<br />
vööndipiir taas uskumatuid "onu Raivo rännakuid"; ilmselt tuleks siin piir määratleda piki sihi<br />
mõttelist sirgjoonelist pikendust, põllumaa edelaserva ja pinnaseteid, et ka B-väärtusega<br />
9050-elupaik jääks tervikuna skv-sse.<br />
2.3.16. Voki siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Voki siht<strong>kaitse</strong>vöönd on säilitanud oma nime, kuid ühisosa senise samanimelise vööndiga on<br />
üsna väike. Kui senine vöönd hõlmas peamiselt Voki oja lammikooslusi ja siit Juusa järveni<br />
küündivaid metsi ja rohumaid, siis nüüd ettepandav vöönd asub üksnes Voki asula ja oja vahel<br />
ning on mõeldud Natura-elupaikade 7140, 9010 ja 9050 <strong>kaitse</strong>ks. Vööndisse jääb osaliselt ka<br />
Voki oja paremkalda lamminiit (6450), kuid seda <strong>kaitse</strong>-eesmärkide hulgas õigustatult ei<br />
mainita – vastasel juhul tekiks küsimus, miks on sellest, 2000.a. keskmise väärtushinnangu<br />
saanud kooslusest siht<strong>kaitse</strong>vööndisse võetud ainult üks väike osa. On küsitav, kas ka 7140<br />
üldse tuleks eesmärkide hulgas näidata – kooslus on väga tilluke (0,09 ha) ja seetõttu<br />
paratamatult madala esinduslikkusega. Teised Natura-elupaigad on hästi esindatud.<br />
Voki skv on tsoneeritud hooldatavaks siht<strong>kaitse</strong>vööndiks, kuid vööndis olevad väärtused<br />
hooldamist ei vaja, eriti elupaigatüübi 9010 puhul oleks majandamine selgelt kahjustav.<br />
Seetõttu tuleks vöönd liigitada nn looduslike siht<strong>kaitse</strong>vööndite hulka (IUCN Ib).<br />
Kaitstavatest liikidest asustavad EELISe järgi vööndit soo-neiuvaip (Epipactis palustris), balti<br />
sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia<br />
nidus-avis), ungrukold (Huperzia selago) ja laanerähn (Picoides tridactylus).<br />
Piiritlemine. Vööndi idapiir ei järgi Vokimetsa mü (63601:002:3020) idapiiri, vaid teeb sellest<br />
erisusi: ortofoto alusel on välja joonistatud piirnevast tööstusalast mõjutatud servad. Selline<br />
lähenemine pole ilmselt õigustatud, sest tegemist saab olla üksnes Vokimetsa mü<br />
ebaseadusliku kasutamisega naaberkinnistu poolt, mis eeldatavasti ei kesta püsivalt. Erandi<br />
võib teha vaid vahetult Otepää–Kääriku maantee ääres.<br />
23
Vööndi endise põhjaosa (Voki oja ja Juusa järve vahel) väljaarvamine tuleneb sealsete<br />
koosluste madalast loodus<strong>kaitse</strong>väärtusest (lisa 3), millega võib nõustuda.<br />
2.3.17. Kääriku siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Vööndi eesmärkideks on Natura-elupaikade 9010 ja 9050 <strong>kaitse</strong>. Sooinventuuri andmeil<br />
paikneb vööndi põhjaosas ka 9080-elupaigalaik, et aga selle loodus<strong>kaitse</strong>line väärtus on veel<br />
madalavõitu, pole ehk põhjust seda tüüpi Natura-elupaikade loendis esitada. EELISesse on<br />
katud siinsed ungrukolla (Huperzia selago), karukolla (Lycopodium clavatum), pruunika<br />
pesajuure (Neottia nidus-avis), roheka käokeele (Platanthera chlorantha) ja<br />
vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii) leiukohad. Kääriku siht<strong>kaitse</strong>vöönd kuulub nn.<br />
hooldatavate siht<strong>kaitse</strong>vööndite tüüpi (IUCN IV).<br />
Vööndist on kavas välja arvata Kääriku järv ja sellest lõunasse jäävad alad (staadioni<br />
ümbruses), seevastu on vööndit laiendatud ida suunas. Esitatud lahendus näib olevat õigustatud,<br />
vaid vööndi piiritlemist saaks tehnilisest küljest paaris lõigus parandada. Nii pole kõlvikupiir<br />
Otepää–Kääriku–Kurevere maantee ja Nilsi oja vahel parim lahendus, pigem võinuks<br />
vööndipiiriks valida Nilsi oja alates maantee teemaast kuni Kääriku järveni. Kõlvikupiirid järve<br />
lõunakaldal ja edasine sirgjoon on vööndipiirina küsitavad. Siin võinuks vööndipiiriga minna<br />
mööda järve kaldajoont kuni paadisillani, edasi piki selleni tulevat teed ja staadioni idaserva<br />
(s.t. puistu serva), siis mööda pinnaseteed ida suunas kuni järsu käänakuni, siit mööda sirgjoont<br />
kraavikäänakuni ja edasi juba nagu soovitatud – mööda kraavi kuni Kääriku–Lepiku teeni.<br />
Sellisel juhul jääks ka kogu järvekalda-9050 skv-sse. Türgisoo mü (63601:002:1970) tuleks<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndist tervikuna välja jätta, sest seda vöönditüüpi eeldavaid loodusväärtusi siit<br />
teada pole.<br />
2.3.18. Pülme siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Senine Pülme siht<strong>kaitse</strong>vöönd on kaotatud (muudetud piiranguvööndiks), kuigi kevadistes<br />
koosolekuprotokollides on selle säilitamine olnud veel iseenesestmõistetav. Vöönditüübi<br />
taandamise põhjusteks tuuakse raskused loodusväärtuste säilitamisel, maaomaniku vastuseis<br />
ja Natura-elupaikadega kaetud ala madal osakaal (lisa 3). Et esimesed kaks tegurit pole<br />
olemasoleva skv <strong>kaitse</strong>korra tagamise suhtes kuigi veenvad, analüüsime vööndi olukorda<br />
põhjalikumalt.<br />
Vanadelt kaartidelt nähtub, et (endine) vöönd paikneb Otepää ja Sangaste kihelkonna piiril.<br />
Ometi pole tegemist ootuspärase tagamaaga, vaid vähemalt XIX ja XX sajandil on suurem osa<br />
vööndist olnud põllumajanduslikus kasutuses: valdasid põllud, heina- ja karjamaad ning<br />
talupuistud. Tõsiseltvõetavamad metsakooslused asusid Otepää kihelkonna poolel: järve<br />
loodekaldal ning laiguti (kultuurmaastikuga läbisegi) ka järve ja Männimäe talu vahelisel mäel.<br />
Sangaste khk. poolel domineeris kultuurmaastik, erandiks üks tõsisem metsalaik järvest<br />
vahetult lõunas. Seega võib ajaloolisi eeldusi siinse siht<strong>kaitse</strong>vööndi moodustamiseks pidada<br />
üsna väikesteks.<br />
Praeguseks on suur osa vööndist kattunud puistutega, kuid vööndi lääne- ja lõunaosas valdab<br />
endiselt kultuurmaastik (rohumaad, talumetsad, suktsessioonifaasis hall-lepikud, kuusekultuurpuistud<br />
jne.). Küllap lähtusid siht<strong>kaitse</strong>vööndi asutajad 1990. aastail eeldustest, et<br />
eelkõige Otepää kihelkonna poolel muutuvad puistud järjest looduslikumaks. Paraku läbib<br />
järvest loodesse jäävat kuusikut Pülme–Mesila sõidetav tee, mille äärde on rajatud kaks suvilat;<br />
samasugune uusasum on tekkinud järve idakaldale (4 õueala), kus mets on kohalikest teedest<br />
ja radadest hakitud rohkemgi kui loodekaldal. Kõike seda arvesse võttes pole ime, et alal<br />
registreeritud Natura-elupaigad 3140 (järv ise) ja 9050 (järvest S) katavad üksnes suhteliselt<br />
väikese osa vööndist (lisas 3 mainitav 9020 jääb vööndist suuresti välja). Võimalik, et<br />
formaalselt leiaks Natura-elupaiku siit veel (näiteks peaks vööndi kirdeserva sürjamets vastama<br />
9060-le), kuid nende esinduslikkus ja loodus<strong>kaitse</strong>väärtus pole kuigi kõrged. Seega pole<br />
24
paarikümne aasta tagust potentsiaali loodusmaastikusaarekese tekkeks suudetud ära kasutada;<br />
otse vastupidi – inimmõju on siin järjest suurenenud. Lisaks mainitud suvilaile on jätkuvalt<br />
asustatud kõik põlistalud (Mesila, Kaspre, Partsi = Arimäe, Männimäe), järve suundub ohtralt<br />
ujumis- ja/või paadisildu, järvest põhja pool paikneb vana kruusaauguke, metsade<br />
fragmenteerumine on taasalanud jne. Kokkuvõttes tuleb nentida, et reljeefilt ja koosluste<br />
poolest huvitav ja mitmekesine maastik kujunenud olukorras siht<strong>kaitse</strong>vööndit välja ei kanna<br />
ning ala muutmisega piiranguvööndiks tuleb leppida.<br />
2.3.19. Trommi siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Uus vöönd, kus leidub väga erinevaid Natura-elupaiku (6430, 7160, 9010, 9020, 9050, 9080,<br />
91F0) ning kaitstavatest liikidest väike-konnakotkas (Aquila pomarina). EELISe järgi leidub<br />
siin kaitstavatest liikidest veel balti, kahkjaspunast ja kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica,<br />
incarnata et maculata), laialehist ja soo-neiuvaipa (Epipactis helleborine et palustris),<br />
ungrukolda (Huperzia selago) ja karvast maarjaleppa (Agrimonia pilosa). 2011.a. tuvastasime<br />
ühes siinsetest allikasoodest ka ohtralt Russowi sõrmkäppa (Dactylorhiza russowii).<br />
Mainitud elupaigatüüpidest pole 9020 Natura-kaardikihile kantud ja seetõttu tuleb selle<br />
leidumist siin pidada kaheldavaks. Natura-kihil 6430ga märgitud liigivaesed soostunud niidud<br />
on 2005.a. inventeeritud kui lamminiidud ja seetõttu peaks neid pigem käsitlema elupaigatüübi<br />
6450 kooslustena. Tüüpi 6430 leidub sooinventuuri andmeil küll vööndi lõunaosas (Tissi<br />
talukohast põhja pool), kuid selle loodus<strong>kaitse</strong>väärtus on väga madal ja seetõttu pole tüüpi<br />
põhjust <strong>kaitse</strong>-eesmärkide hulgas näidata. Nii või teisiti on väärtuslike kooslustega kaetud suur<br />
osa kavandatavast vööndist, seega on selle asutamine igati õigustatud. Küll aga tuleks<br />
ühtlustada ettepandavat vöönditüüpi – enamik siin leiduvatest elupaikadest ja liikidest eeldab<br />
loodusliku siht<strong>kaitse</strong>vööndi <strong>kaitse</strong>korda (IUCN Ib), kaardikihil on vöönd aga näidatud nn.<br />
hooldatava skv-na.<br />
Vööndi piiritlemisel on küsitav sirgjoon läbi Vääsa mü (72401:003:0780), sest selle üks<br />
otspunktidest on määratlemata. Ilmselt tuleks see sirgjoon Vääsa mü (63601:002:2930)<br />
lõunatipust suunata sama maaüksuse läänetippu. Teine võimalus oleks määratleda vööndipiir<br />
mööda Kunstimäe mü (72401:003:0325) põhjapiiri ja siis selle maaüksuse põhjatipust Vääsa<br />
mü (63601:002:2930) läänetippu. Siiski võib selle vööndi piiritlemist pidada märksa paremini<br />
teostatuks kui enamiku eelnimetatute omi.<br />
2.3.20. Karja / Restu siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Meile edastatud taustmaterjalide kohaselt on vööndi eesmärkideks Natura-elupaikade 9010,<br />
9050 ja 9080 ning 1. kat. väike-konnakotka (Aquila pomarina) <strong>kaitse</strong>. Kõik need elupaigad on<br />
Natura-kaardikihile ka märgitud. Lisaks neile võiks kavandatava vööndi lõunaserval paiknevat<br />
lammisood tõlgendada kui elupaigatüübi 6430 esindajat, kuid selle väärtus Emajõe<br />
paremkaldal on väga väike (osa sellest on Natura-kaardikihil näidatud juba 9080 all, seda vast<br />
küll ennatlikult) ja seda tüüpi pole põhjust vööndi <strong>kaitse</strong>-eesmärkide hulgas nimetada. Vöönd<br />
on määratletud nn. hooldatava siht<strong>kaitse</strong>vööndina (IUCN IV kat.), kuid <strong>kaitse</strong>-eesmärke<br />
arvestades peaks see siiski olema nn. looduslik siht<strong>kaitse</strong>vöönd (IUCN Ib).<br />
EELISe järgi leidub <strong>kaitse</strong>alustest liikidest vööndis lisaks eelmainitule veel karvast<br />
maarjaleppa (Agrimonia pilosa) ja pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis).<br />
Kui senine vöönd kandis Karja nime ja nii nimetatakse seda ka meile edastatud<br />
taustmaterjalides, siis eksperteeritaval tsoneeringukihil on vöönd juba Restu-nimeline.<br />
Mõlemad nimeallikad jäävad vööndist välja umbes võrdsele kaugusele. Tegelikult võiks<br />
kaaluda hoopis Hobusaare nimetust vööndi kahe tüki vahele jääva talukoha järgi.<br />
Nagu mainitud, on kavas senine terviklik Karja siht<strong>kaitse</strong>vöönd jagada kaheks lahustükiks,<br />
kusjuures vööndit suurendatakse põhja ja lõuna suunas ning välja jäetakse senine ida- ja<br />
25
keskosa. Nüüd jääb vööndist välja seisundilt keskmise ja floristiliselt kõrgepoolse väärtusega<br />
lammi()niit Karja maaüksusel (72401:003:0092), kuid selle soodsa loodus<strong>kaitse</strong>lise seisundi<br />
tagamine on võimalik ka piiranguvööndi <strong>kaitse</strong>korra puhul. Muud ümbruses teadaolevad<br />
väärtuslikud kooslused on hõlmatud uutesse piiridesse, seetõttu võib vööndi "nihutamist"<br />
pidada õigustatuks.<br />
Edelas joonistatakse vööndipiir sirgjooneliselt läbi lammisoo ja siis mööda Restu paisjärve<br />
kaldajoont, kuid viimane on veekogu seisundit arvestades üsna määratlematu ja seetõttu<br />
vööndipiiriks kohatu. Küllap tuleks vööndipiir siiski ühitada riigimetsamaa (kv. 173)<br />
läänepiiriga, ehkki osa karvase maarjalepa leiukohti jääb skv-st nüüd välja. Et tegemist pole<br />
hemerofoobse liigiga, peaks tema soodsa loodus<strong>kaitse</strong>lise seisundi tagamine olema võimalik<br />
ka piiranguvööndi tingimusis.<br />
Põhjatüki mööda eraldisepiire ja sirgjooni kulgev põhjapiir ei sobi, see tuleb piki Kunstimäe<br />
teed välja vedada kvartalite 171 ja 172 vahelise sihini ja mööda seda Emajõeni. Kv. 172<br />
põhjaosa on lageraiega küll kahjustatud, kuid taastub siht<strong>kaitse</strong>vööndis vähemalt sama hästi<br />
kui piiranguvööndis.<br />
2.3.21. Pringi siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Uus vöönd, mille eesmärgiks Natura-elupaiga 9010 ja väike-konnakotka (Aquila pomarina)<br />
elupaiga <strong>kaitse</strong>. Väärtused on vööndis olemas ja kaardikihtidel kajastatud. Kuna need võtavad<br />
enda alla lõviosa vööndisse jäävast kahest kinnistust ja mõlema väärtuse säilitamiseks on<br />
metsakoosluste majandamine vastunäidustatud, siis jääb arusaamatuks, miks on siia<br />
tsoneeringu-kaardikihi järgi kavandatud hooldatav ja mitte looduslik siht<strong>kaitse</strong>vöönd Eelnõu<br />
kohaselt oleks tegu just viimasega (IUCN Ib), mis vööndi <strong>kaitse</strong>-eesmärke arvestades oleks<br />
kindlasti tulemuslikum ja vastaks ka koosolekuprotokollis märgitule ("Pringi ja Päästjärve<br />
oleksid looduslikud skv-d").<br />
Lisaks mainituile on vööndis EELISe andmeil ka laanerähni (Picoides tridactylus) pesapaik.<br />
Vöönd on piiritletud hästi. Uuela 3 (72401:001:1290) kagupiiri ja Kutsari mü (72401:001:1310)<br />
idapiiri asemel võiks alternatiivina vööndipiiri sätestada mööda oja läbi Tootsi mü<br />
(72401:001:0242) loodeosa (kaardikihil praegu jäetud endisele kujule).<br />
2.3.22. Välkjärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Uus vöönd, mille eesmärkideks Natura-elupaikade 7140, 9010, 9020, 9050 ja 9080 <strong>kaitse</strong>. Kõik<br />
nimetatud elupaigad on Natura-kaardikihil kujutatud, osa neist ulatub ka kavandatavast<br />
vööndist väljapoole. Küsitavusi võib tekitada vööndi lõunaosas asuva noore jalakapuistu<br />
määratlemine Natura-tüübina 9020 (vanad laialehised metsad), kuid selle esinduslikkus on<br />
õigustatult hinnatud vaid C-ga ning arvestada tuleb koosluse potentsiaali (tegemist on seni<br />
looduslikult arenenud puistuga).<br />
EELISe andmeil leidub vööndis kaitstavatest liikidest sulgjat õhikut (Neckera pennata) ja<br />
ungrukolda (Huperzia selago) ning võimalikul liidendusel (vt allpool) pruunikat pesajuurt<br />
(Neottia nidus-avis).<br />
Eelneva põhjal pole arusaadav, miks on vöönd tsoneeritud hooldatavaks skv-ks, kui siin on<br />
tuvastatud väärtuslikud looduskooslused. Välkjärve skv tuleb liigitada looduslikuks skv-ks<br />
(IUCN Ib).<br />
Vöönd on kavandatud kahe lahustükina – põhjapoolsema moodustab Aakre metskonna<br />
maatükk 54 (end. Otepää metskonna kvartal 106) oma ringpiires; lõunapoolsema Aakre mk.<br />
maatükk 56 (end. Otepää mk. kv. 107) koos Tsura mü (63601:002:1990) loodeosaga.<br />
Põhjapoolsema tüki loode- ja lääneosas ulatub Natura-elupaik 9050 ka piirnevale neljale<br />
26
eraõiguslikule maaüksusele (Lombi II, Luha ja Männiku mü-d ning Kaarna mü NW-osa), kuid<br />
kõigi nende puhul on tegemist vaid kinnistuservadega, mis enamasti külgnevad põldude,<br />
rohumaade jm kultuurmaastikuga. Seega pole olulist põhjust siht<strong>kaitse</strong>vööndi laiendamiseks<br />
nendele kinnistutele. Lõunatüki puhul kehtib sama Tiigi (63601:002:4081), Lutsu<br />
(63601:002:0284) ja ka Käo (63601:002:1840) maaüksustele jäävate Natura-elupaikade servede<br />
suhtes; vööndi kagupiir Tsura maaüksusel on lahendatud parema puudumisel optimaalselt.<br />
Kaarna maaüksuse (63601:002:1760) kaguosas on kõrge loodusväärtusega elupaikade<br />
kontsentratsioon aga liiga suur, et see ala jätta piiranguvööndisse. Piiritõmbamine pole siin<br />
lihtne, ehk sobiks vööndipiiriks joon läbi Kaarna maaüksuse, mis kulgeks kvartali 106<br />
lõunatipust kraavi murdepunkti Kaarna mü kagupiiri lähedal. Kaarna mü osalise liitmisega<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndiga moodustab see kahe lahustüki asemel ühe loode-kagusuunalise terviku.<br />
Kaarna ja Tiigi maaüksuste piirile jääva madalsoo loodus<strong>kaitse</strong>line väärtus on muutunud: kui<br />
2003.a. välitööde ajal (Vivika Meltsov, Kaili Kattai) registreeriti siin muuhulgas II kat. balti<br />
sõrmkäpp, samuti väga ohtralt III kat. soo-neiuvaipa, siis praegu on ala põhiosa tugevasti<br />
mõjustatud kopra tegevusest ning koosluste uus stabiilsus pole veel välja kujunenud (vahepeal<br />
lisandunud võsa ja puistu langeb ka edaspidi välja, osa alast on üle ujutatud jne.). Käpalised<br />
on soo lääneosa väiketarna-madalsoos siiski säilinud, kuid nende (ja selle koosluse)<br />
loodus<strong>kaitse</strong>seisundi tagamiseks pole siia tingimata vaja siht<strong>kaitse</strong>vööndit laiendada, piisab ka<br />
piiranguvööndi <strong>kaitse</strong>korrast.<br />
2.3.23. Kösti siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Nn. looduslike siht<strong>kaitse</strong>vööndite (IUCN Ib) hulka kuuluva vööndi eesmärgiks on<br />
Natura-elupaigatüüpide 9010, 9050 ja 91D0 ning liikidest kanakulli (Accipiter gentilis),<br />
väike-konnakotka (Aquila pomarina) ja laanerähni (Picoides tridactylus) <strong>kaitse</strong>. Loetletud<br />
Natura-tüüpidest on 91D0 asjakohatu, sest kui siht<strong>kaitse</strong>vööndisse peetakse vajalikuks võtta<br />
elupaigast vaid kolmandik, siis seda tegelikult ei väärtustata ning ta tuleb loendis ka esitamata<br />
jätta (kõrvalisi elupaiku, mis pole vööndi <strong>kaitse</strong>-eesmärgiks, on ju paljudes vööndites alatasa).<br />
Kösti siht<strong>kaitse</strong>vööndist jäävad napilt välja õõtsiksood, siirdesoo ja üks kanakulli pesapaikadest<br />
Ala-Kösti mü-l (63601:002:0991), aga soode soodsat loodus<strong>kaitse</strong>seisundit õnnestub ehk ka<br />
piiranguvööndis alles hoida (kõik sõltub veerežiimi ja veetaseme muutmise säilitamise<br />
tagamisest).<br />
Lisaks mainituile leidub EELISe andmeil vööndis kaitstavatest liikidest veel sulgjat õhikut<br />
(Neckera pennata) ja ungrukolda (Huperzia selago) ning võimalikul liidendusel (vt. allpool)<br />
karukolda (Lycopodium clavatum).<br />
Vööndit on laiendatud loodesse ja lõunasse, hõlmamaks 9010 ja 9050-elupaiku. Põhimõte õige,<br />
aga esimene on hõlmatud vaid osaliselt. Kui väärtuslik kooslus ulatub Voki ojast ka lääne<br />
poole, tuleks vööndipiir tuua piki Kõlli järve lõunakallast kuni Madsa-Kompuse mü<br />
(63601:002:2840) piirini, siis piki seda edela suunas pinnaseteeni, mööda viimast kagusse ja<br />
siis mööda ristuvat pinnaseteed ENE suunas kuni Voki oja truubini. Vööndi lõunaosas on<br />
sellest välja joonistatud pinnasetee (vt. kommentaari eespool Palu skv juures). Vööndi<br />
piiritlemine sellest pinnaseteest ida pool on kaheldava väärtusega. Kui pinnaseteest itta jääv<br />
osa üldse siht<strong>kaitse</strong>vööndisse jätta, siis tuleks kraavikese idapoolsemast käänupunktist viia<br />
sirgjoon Kösti mü (63601:002:0691) edelatippu, edasi järgiks välispiir Kösti mü läänepiiri kuni<br />
NW-tipuni, siis metsa ja raiesmiku vahelist piiri riigimetsamaa (63601:002:3430) lõunapiirini<br />
(halb piir, aga I kat. liigi <strong>kaitse</strong>ks paratamatu) ja edasi riigimetsamaa piiri.<br />
Maantee ääres põhjapiiriks kavandatud endine kõlvikupiir endise metsavahikoha() taga<br />
vööndipiiriks ei sobi, praegu läheb viimane suvaliselt läbi võsa. Tuleks õgvendada, kasutades<br />
sirgjoont Puru mü (63601:001:2374) edelanurgast kuni maanteeni praeguses lõikepunktis<br />
(rohumaa W-tipus). Ka loodepiiriks kavandatav sirgjoon läbi metsa on kohatu. Kui senine<br />
Pursa siht<strong>kaitse</strong>vöönd on kavas üldse ära kaotada, siis tuleks liita selle kirdeosa Kösti skv-ga<br />
– piiriks maantee teemaa, Pursa–Madsa tee, kvartali 98 lõunapiir ja edasi (nagu juba pakutud)<br />
kvartali 99 SW-siht.<br />
27
2.3.24. Pursa siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Senine Pursa siht<strong>kaitse</strong>vöönd on kaotatud: suurem osa muudetud piiranguvööndiks, kirdeosa<br />
liidetud Kösti skv-ga. (Endises) vööndis on registreeritud Natura-elupaigad 9010 ja 9080<br />
üksnes väga väiksel osal vööndi pindalast, mis ongi olnud vööndi tasalülitamise peamiseks<br />
põhjuseks. Vööndi loodeosa lammi-madalsoo on kobrastest mõjutatud ja väljakujunemata<br />
kooslusena mitte kuigi kõrge loodus<strong>kaitse</strong>väärtusega.<br />
Kösti siht<strong>kaitse</strong>vööndi käsitluse juures juba viitasime, et senise vööndi kogu idaosa<br />
Pursa–Madsa teeni väärib liitmist Kösti skv-ga. Nüüd piiranguvööndisse jäetavad<br />
Natura-elupaigad (eriti kõrge loodus<strong>kaitse</strong>väärtusega 9010) tuleb vormistada VEP-ina, sest<br />
Natura-loodusala piires registreeritud loodusdirektiivi I lisa elupaikade soodsa loodus<strong>kaitse</strong>lise<br />
seisundi halvenemine tuleb välistada sõltumata tsoneeringust.<br />
2.3.25. Arula siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Selle vööndi <strong>kaitse</strong>väärtustest tuuakse välja Natura-elupaigad 7140, 9010, 9020, 9050 ja 9080<br />
(lisa 3). Meile teadaolevalt leidub elupaigatüüpi 7140 laiemalt kui Natura-kaardikihil näidatud<br />
(sellele vastab ka Perajärve ümbritsev roogsoo), seevastu kaardikihil märgitud elupaigatüübi<br />
7230 leidumine vööndis on küsitav. Kindlasti ei vasta sellele Natura-tüübile Perajärvest põhja<br />
poole jääv sookooslus, mis nüüdseks on arenenud madalsoopuistuks (Natura-tüüp 9080; sellegi<br />
tüübi levik on seega laiem kui Natura-kihil esitatud); sama saatus on tabanud ka enamikku<br />
järvest läände jäävast lõunapoolsemast laigust. Võimalik, et 7230-elupaika järvest läände<br />
jäävatel laikudel siiski veel leidub, kuid nende esinduslikkus ja üldhinnang (A, B) tunduvad ala<br />
seisundit arvestades olevat üle hinnatud. Ka Kõllimäe kaguserva puistu on 9020-tüübi jaoks<br />
veel liiga noor (varasem kuusepõlvkond, mis tagas siin Natura-tüübi 9050 või 9060 olemasolu,<br />
on välja langenud ja välja raiutud), kuid puistu on selge potentsiaaliga 9020 suunas<br />
(Tilio-Acerion) ning seda tuleb kindlasti säilitada siht<strong>kaitse</strong>vööndis, tagamaks koosluse<br />
väärtuse edaspidist suurenemist.<br />
EELISe andmetel leidub vööndis <strong>kaitse</strong>alustest liikidest ainulehist soovalku (Malaxis<br />
monophyllos), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), laialehist ja soo-neiuvaipa (Epipactis<br />
helleborine et palustris), kahkjaspunast, vööthuul- ja Russowi sõrmkäppa (Dactylorhiza<br />
incarnata, fuchsii et russowii), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis), ungrukolda (Huperzia<br />
selago), kurdsirbikut (Hamatocaulis vernicosus) ja sulgjat õhikut (Neckera pennata). Ilmselt<br />
peaks vähemalt mõne loetletud liigi <strong>kaitse</strong> olema sätestatud ka vööndi <strong>kaitse</strong>-eesmärkide<br />
hulgas. Arula siht<strong>kaitse</strong>vöönd on liigitatud nn. hooldatavate siht<strong>kaitse</strong>vööndite tüüpi (IUCN<br />
IV).<br />
Vööndit on võrreldes varasemaga oluliselt kärbitud põhjast ja lõunast. Tõepoolest – ühtki<br />
Natura-elupaika vööndist välja arvatavale põhjapoolsemale tükile ei jää; küll aga on siin<br />
kultuurniite jm. siht<strong>kaitse</strong>vööndisse sobimatuid kooslusi. Lõunas välja arvataval tükil asub<br />
Arula Vahejärv koos õõtsiksooga; nende koosluste säilitamine on võimalik ka piiranguvööndi<br />
tingimusis. Et Vahejärve õõtsikuga piirnevad talud koos rohumaade jms-ga, võib Arula<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndi kärpimist pidada põhjendatuks.<br />
Piiritlemine. Kui vööndi loodeosas on Rebase (60802:003:0800) ja Rebase Tõnis 1<br />
(60802:003:0711) maaüksustel viljelusmaa ja võsa/metsa vahelise kõlvikupiiri kasutamine<br />
paratamatu, siis Otepää vallas ei ole see Variku mü-l (63601:002:2100) kuidagi õigustatud, eriti<br />
madalsoometsa ja soise võsa vahelisel lõigul. Siin tuleks selge piiritlemise huvides jätta skv-sse<br />
kogu metsamaa kuni haritava maa piirini. Vööndipiiriks sobimatud on joon läbi Perajärve mü<br />
(63601:002:0230), samuti kõlvikupiir Perajärve kagukalda lähedal – siin tuleks parema<br />
puudumisel kasutada metsa ja rohumaa piiri, õuemaa lääneserva ja sissesõiduteed. Järve mü-l<br />
(63601:002:2110) on kõlvikupiiri kasutamine paratamatu, siin võinuks vaid kaaluda, kas jätta<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndisse ka võsastuva rohumaa riba. Et Sarapuu (63601:002:3971) mü-le jääv<br />
roogsoo serv on juba metsastumas, võiks selle kinnistu skv-st üldse välja jätta. Arula meierei<br />
28
mü-l (:002:3940) on kõlvikupiiri kasutamine paratamatu, aga siin tulnuks digida ortofoto järgi<br />
(põhikaart on ebatäpne). Alliku mü-l (63601:002:3182) on allikaümbrise metsa väljajätmine<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndist õigustamatu; piiriks saab kraavi asemel kasutada allikakohast kirdesse<br />
kinnistupiirini suunduvat kustutatud sihti.<br />
2.3.26. Päästjärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Uus vöönd, mille eesmärgiks "potentsiaalsete loodusdirektiivi elupaikade 9050" ja<br />
väike-konnakotka elupaiga <strong>kaitse</strong>. Kaardile elupaiku kantud pole ja on teadmata, miks neid<br />
peetakse potentsiaalseteks. Kuna elupaigatüübi 9050 määratlemisel vanuse- ja<br />
kvaliteeditsensust pole (nagu nt 9010-l), siis tuleks need defineerida 9050-na juba praegu,<br />
lihtsalt nende esinduslikkus ja üldhinnang on madalamad (aga siht<strong>kaitse</strong>vööndi <strong>kaitse</strong>korra<br />
tingimustes need kahtlemata tõusevad). Eeldatavasti paikneb väärtuslik metsakooslus<br />
loode-kagusuunaliselt maaüksuse keskosas, võib olla ka kuni idaservani.<br />
Koosolekuprotokolli kohaselt "Pringi ja Päästjärve oleksid looduslikud skv-d", meile esitatud<br />
kaardikihil on vöönd aga tähistatud kui hooldatav skv. Arvestades vööndi iseloomu ja väärtusi,<br />
tuleks mõistagi jääda loodusliku siht<strong>kaitse</strong>vööndi <strong>kaitse</strong>korra juurde (IUCN Ib), nagu on kirjas<br />
ka eelnõus.<br />
Vöönd on piiritletud Päästjärve II maaüksusega (60802:003:1840) selle ringpiires. Kuna idas<br />
piirneb ala suuresti rohumaade, noorendike ja järvekooslustega, kust erilisi loodusväärtusi<br />
teada pole, siis võib piiritlemist selles osas pidada otstarbekaks. Läänes piirneb ettepandava<br />
vööndiga kitsas riigimetsamaa riba (60802:003:0009) ja ehkki selles paiknevad puistud on<br />
enamikus nooremad ja/või madalama loodus<strong>kaitse</strong>väärtusega, võiks ainuüksi<br />
puhverdamis-eesmärgil liita vööndiga ka selle.<br />
Sooinventuuri andmeil jäävad ettepandavast vööndist lõunasse, Päästjärve läänekaldale<br />
väärtuslikud lagedad siirde- ja madalsookooslused – ka need võiks vööndisse arvata. Seega<br />
Päästjärve II mü lääne- ja lõunapiiri asemel võiks piir järgida Aakre metskonna maatüki 217<br />
(60802:003:0009) põhja- ja läänepiiri, siis mõttelist sirgjoont selle lõunatipust kuni Lauri mü<br />
(60802:003:0581) edelapiiri ristumiseni liinitrassiga, liinitrassi põhjaserva, puistu ja lageda<br />
rohumaa vahelist piiri Päästjärve kagukaldani ning Päästjärve lõuna- ja läänekallast. Niiviisi<br />
jääksid siht<strong>kaitse</strong>vööndisse ka EELIS-esse kantud <strong>kaitse</strong>aluste soohiilaka (Liparis loeselii;<br />
ühtlasi loodusdirektiivi II lisa liik) ja soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) kasvukohad.<br />
2.3.27. Mädajärve siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Meile edastatud taustmaterjalide kohaselt on vööndi eesmärkideks Natura-elupaikade 7140,<br />
9010 ja 9080 <strong>kaitse</strong>. Kõik need elupaigad on Natura-kaardikihile ka märgitud. EELIS-e järgi<br />
asub vööndis ka <strong>kaitse</strong>aluste ungrukolla (Huperzia selago) ja kurdsirbiku (Hamatocaulis<br />
vernicosus) leiukohti. Lisaks sellele on sooinventuuride käigus Mädajärve soos tuvastatud<br />
soohiilakas (Liparis loeselii) (Madli Linder, 2005), samuti erinevate inventeerijate poolt<br />
mitmeid tavalisemaid käpalisi: soo-neiuvaip (Epipactis palustris), kahkjaspunane sõrmkäpp<br />
(Dactylorhiza incarnata), väiksemas puissoos ka balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica).<br />
Vööndit on suurendatud lõuna suunas ja kahandatud kirdest. Lõunasuunaline laienemine<br />
Pommi (60802:003:0360) ja Atsi (60802:003:1150) mü-stele on põhjendatud, hõlmamaks<br />
tuvastatud Natura-elupaiku. Kirdeosa kahandamine pole aga kuidagi õigustatud, sest Mädajärve<br />
mü-l (63601:001:0057) on suure ja väikese soo vahel tuvastatud põlismetsa (Rein Kuresoo<br />
andmed; Natura-kaardikihil pole märgitud), mida ei tohiks jätta vööndi servale; kogu kompleks<br />
on looduslikult arenenud ja väärtuslik. Suhteliselt väärtuslik on ka Silla mü (63601:001:1850)<br />
edelanurka jääv madalsoo, kuid selle säilitamine on võimalik piiranguvööndigi tingimustes<br />
ning see ei kuulu Mädajärve soo + loodusmetsade vahetusse kompleksi.<br />
Kõike seda arvesse võttes on põhjendatud, miks on vöönd tsoneeritud nn. looduslikuks<br />
29
siht<strong>kaitse</strong>vööndiks (IUCN Ib)(kaardikihil ekslikult hooldatav skv). Koosolekuprotokollis on<br />
küll mainitud <strong>Keskkonnaamet</strong>i seisukoht, et "Mädajärve puhul võib kõne alla tulla koosluse<br />
kujundamine (soo servas metsa leviku piiramine, avatud ala säilitamiseks)". Hooldamistegevust<br />
siinsed siirdesoo-kooslused kindlasti ei vaja, selle käigus võib neid pigem kahjustada; kindlasti<br />
ei pea ka kogu <strong>looduspargi</strong> territoorium olema pargilikult eksponeeritud ja kujundatud. Kuid<br />
vajadusel tuleks kõne alla veerežiimi vm loodusliku seisundi taastamine, kui kooslust on<br />
näiteks rikutud kraavitamise vms inimmõjuga. Taastamis/Ennistamistöid saab aga teha ka<br />
looduslikus siht<strong>kaitse</strong>vööndis, eriti kui vastav klausel on <strong>kaitse</strong>-eeskirjas välja toodud.<br />
Kahtleme aga, kas see on Mädajärve soo puhul üldse vajalik.<br />
Piiritlemisest. Riigimetsamaa (Aakre mk. maatükk 192; 60802:003:0010) läänepiiri asemel<br />
kõlvikupiiri järgimine pole õigustatud. Ei loe ka asjaolu, et riigimetsamaast lääne poole jääva<br />
vaba maa kasutaja on paaris kohas oma põllumajanduslikku tegevust laiendanud<br />
riigimetsamaale: siin on kohaseks piiriks maatüki 192 läänepiir. Pommi ja Atsi mü-stel on<br />
kõlvikupiir paratamatu, osalt on siiski saadud kasutada pinnaseteed. Edasi talitleb lühikest<br />
maad välispiirina Ala-Albi mü (60802:003:1570) edelapiir (ilma kummalise sopistuseta, mis<br />
praegu digitud) ja edasi kõlvikupiir. Annemäe mü (63601:001:0056) edelanurka pole põhjust<br />
skv-sse hõlmata, sest siit loodusväärtusi teada pole. See-eest Mädajärve maaüksus, nagu<br />
eespool viidatud, peaks siht<strong>kaitse</strong>vööndisse kuuluma tervikuna.<br />
2.3.28. Tsorro siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Uus vöönd, mille eesmärkideks Natura-elupaikade 7230, 9010, 9020, 9050, 9060 ja 9080 ning<br />
liikidest Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) <strong>kaitse</strong>. Vastavalt koosolekuprotokollile<br />
on vööndi <strong>kaitse</strong>-eesmärgid sõnastatud veel järgmiselt: "elupaiga soodne seisund (pindala ja<br />
funktsioon ei vähene), <strong>kaitse</strong>aluste ja ohustatud liikide <strong>kaitse</strong> tagamine, tingimuste loomine<br />
metsade looduslikkuse ja elurikkuse suurenemiseks".<br />
Kõik nimetatud elupaigad on Natura-kaardikihil kujutatud, kuid elupaigatüübi 7230 leidumine<br />
lahustükil on küsitav – nii metsastunud kooslust ei tohiks selle koodi alla käivaks määratleda.<br />
Sooinventuuri tulemuste kohaselt ei vasta ka põhitüki lääneossa jäävatest<br />
madalsoo-tingmärgiga aladest (lammisoodest) 7230-le kumbki, põhitüki kirdeosa soo on<br />
kirjeldatud kui õõtsik-madalsoo ja vastab seega Natura-tüübile 7140.<br />
EELISe andmeil leidub vööndis <strong>kaitse</strong>alustest liikidest sulgjat õhikut (Neckera pennata),<br />
kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis),<br />
kahkjaspunast, kuradi-, vööthuul- ja Russowi sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata, maculata,<br />
fuchsii et russowii), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris) ja ungrukolda (Huperzia selago).<br />
Seetõttu võiks <strong>kaitse</strong>- eesmärgina olla sõnastatud ka näiteks "<strong>kaitse</strong>aluste käpaliste <strong>kaitse</strong>" või,<br />
kui seda peetakse sobimatuks, siis Lõuna-Eestis haruldase kuldkinga võiks ikka välja tuua.<br />
Tsorro skv on tsoneeritud hooldatavaks siht<strong>kaitse</strong>vööndiks, mida vööndi <strong>kaitse</strong>-eesmärke<br />
arvestades ei saa pidada kohaseks lahenduseks. Vöönd peaks kuuluma nn looduslike<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndite hulka (IUCN Ib).<br />
Vööndi põhitüki loodeosas on osa Natura-elupaiku vööndist miskipärast välja jäetud. Seetõttu<br />
võiks Ala-Nüssiku maaüksuse (58201:002:0028) pinnaseteest kagu poole jääv osa kuuluda<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndisse tervikuna. Siit ida suunas järgnevad määratlematud sirgjooned läbi vaba<br />
maa ja riigimetsamaa (kv. 34); nende asemel tuleks Kulla mü kagutipust viia piir läbi vaba maa<br />
riigimetsamaa servale kohta, kus see lõikub loode-kagusuunalise pinnaseteega, edasi piki seda<br />
kagusse ja piki kruusateed edelasse kuni Roopjärve mü (58201:002:0571) läänepiirini.<br />
Roopjärve mü lääne- ja edelapiir on vööndipiiriks kohane, kuid suvalised jooned läbi Kõrve<br />
mü (58201:002:1600) jälle sobimatud. Parema puudumisel tuleks piir viia piki Roopjärve mü<br />
edelapiiri Kõrve mü kirdetipuni ja siis sealt mööda sirgjoont sama kinnistu edelatippu. Ka<br />
sirgjoon läbi Tsorro mü (60802:003:0641) on küsitav, aga parema puudumisel tuleb seda<br />
taluda.<br />
30
Lahustükk on piiritletud <strong>kaitse</strong>ala välispiiri, Koolimetsa mü (58201:002:2150) idapiiri ja<br />
mõttelise sirgega läbi selle kinnistu. Viimane on digitud ebatäpselt, see peaks kulgema<br />
Veskimägi-2 maaüksuse (58201:002:0610) idatipust Silla mü (58201:002:0280) läänetippu.<br />
2.3.29. Tsema siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Algselt edastatud taustmaterjalide kohaselt oli meile teadmata paigas kavas moodustada ka<br />
Tsema siht<strong>kaitse</strong>vöönd Natura-elupaiga 9050 <strong>kaitse</strong>ks, kuid tsoneeringukihil ja <strong>kaitse</strong>-eeskirja<br />
eelnõus see puudub. Seega on ilmselt vööndi rajamisest töö käigus loobutud. Vööndil oli ka<br />
ilmselgelt vigane nimi (p.o. küllap Tseema).<br />
2.3.30. Tedremäe siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
Teeme ettepaneku lisada siht<strong>kaitse</strong>vööndite nimistusse täiendavalt Tedremägi (nimelise <strong>kaitse</strong><br />
all juba 1959. aastast), et see ei jagaks Väike-Munamäe saatust. Valdav osa mäge katvast saluja<br />
sürjametsast (Natura-elupaigatüübid 9050/9060) on tükk aega seisnud puutumatult, leidub<br />
rohkesti lamapuid ning laialehiste puude (vaher, saar) järelkasvu. Vaid mäe läänenõlval on<br />
näha vanu kände ja häile ning kagunõlval paikneva uhtoru ääres ja sees on äsja (käesoleva<br />
ekspertiisi tegemise ajal) raiutud kõik seal kasvanud sarapuud jm puittaimestik, kuid need ei<br />
muuda mäe keskmist kuni kõrget loodus<strong>kaitse</strong>väärtust (B-A) olematuks. Natura-esinduslikkus<br />
on hea (B), üldhinnang samuti B [kõrgeimat koodi A ei saa omistada just eelkirjeldatud<br />
kohatise inimmõju pärast]. Seega vastab vöönd nn. looduslike siht<strong>kaitse</strong>vööndite (IUCN Ib)<br />
kriteeriumele.<br />
Vöönd moodustuks Tedremäe maaüksusest (63602:002:2043), välja arvatud selle kirdeosa<br />
metsapiirist kirde pool, ja Silvia mü (63602:002:1800) loodeosast, kagus kuni metsa<br />
kõlvikupiirini.<br />
2.3.31. Miljööväärtuse piiranguvöönd<br />
Kaitse-eeskirjas ja seletuskirjas mainitakse Miljööväärtuse-nimelist piiranguvööndit; meile<br />
esitatud kaardikihilt selgub, et tegemist on siiski seitsme erineva ja erinimelise<br />
piiranguvööndiga (Päidla–Nõuni, Neeruti–Vana-Otepää, Pilkuse, Pedajamäe, Neitsijärve,<br />
Pühajärve ja Sihva). Loomulikult on kaardikihil esitatud lähenemine tavakohane ja õigustatud,<br />
eriti kui mõnes piiranguvööndis peaks teistega võrreldes tulema erisusi. Nende seitsme vööndi<br />
puhul on <strong>kaitse</strong>-eeskirjas eraldi toonitatud kõrget miljööväärtust, alale iseloomulikku<br />
maakasutust ja asustusstruktuuri, seega on tegemist suuresti asustuslooliste ja maakasutuslike<br />
kriteeriumidega. Nele Nutt'i töös "Otepää <strong>looduspargi</strong> maastikuline tsoneering" (Artes Terrae.<br />
Tartu 2009) rõhutatakse eraldi ka mõnede nende piirkondade arhitektuurilist väärtust. Kuna<br />
kõigil aladel on ka oluline kuni erakordne (Pühajärv) maastikuline väärtus, siis võib ka<br />
arhitektuuripärandi väärtuslikkuse <strong>kaitse</strong>-eeskirjas välja tuua kartmata, et vööndid<br />
kvalifitseeruksid üksnes muinsus<strong>kaitse</strong>alaks. Teisalt ei tähenda see, nagu võiks<br />
Muinsus<strong>kaitse</strong>amet jääda siinsete arhitektuuriväärtuste <strong>kaitse</strong>l edaspidi lootma üksnes<br />
<strong>Keskkonnaamet</strong>ile. Kui N. Nutt'i töös välja toodud hoiu- ja siht<strong>kaitse</strong>alad on piisavalt<br />
väärtuslikud, tuleks need kõik või vähemalt osa neist täiendavalt määratleda ka<br />
muinsus<strong>kaitse</strong>ala(de)na.<br />
Käsitleme järgnevalt kõiki tegelikke piiranguvööndeid ükshaaval. Looduspargi kõigi<br />
piiranguvööndite <strong>kaitse</strong>kord vastab IUCN V tüübile.<br />
2.3.31.A. Päidla–Nõuni piiranguvöönd<br />
Vööndi moodustamise aluseks näib olevat Nele Nutt'i eelviidatud töö, mille kohaselt paikneb<br />
umbes samades piirides Päidla–Nõuni maastikuline hoiuala. Tegemist on oma eriala<br />
31
spetsialistiga, kelle töö kvaliteet küsitavusi ei tekita, seega peame vööndi moodustamist<br />
põhjendatuks.<br />
Võrreldes Nutt'i määratletud hoiualaga on sellest välja jäetud Nõuni järve veeala ja Päidla<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndisse jääv maa-ala, mida tuleb pidada mõistetavaks. Seevastu Räbi järvest põhja<br />
poole jääva ala väljajätmine vööndist on küsitav, kuna see moodustab ühe maastikulise terviku<br />
just Mõrtsuka järve poole jääva kultuurmaastikuga. Seetõttu arvame, et sellesse<br />
piiranguvööndisse tuleks arvata ka Piiri (58202:001:0602), Sillamäe (58202:001:0330; kogu<br />
loodusparki jääv maa), Sillamäe-2 (58202:001:0380) ja Madise (58202:001:0712; idaläänesuunalisest<br />
kraavist ja selle mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest põhja poole jääv osa).<br />
Samuti tuleks sellesse piiranguvööndisse arvata ka Järva mü (58202:002:0100) edelaosa kuni<br />
kinnistupiirini ning Orava mü (58202:002:0751) liinitrassist ida poole jääva osa, seda puht<br />
piiritlemisloogika pärast.<br />
Nõuni–Kintsli tee ääres on piiranguvööndit võrreldes Nutt'i ettepanduga laiendatud lõuna<br />
suunas kuni Silla maaüksust (58202:002:0031) poolitava teeni ning Nurme mü<br />
(58202:002:0690) kirdepiirini, mida maastikulisest seisukohast tuleb pidada igati õigustatuks.<br />
Nõuni järve põhjakaldal on siia lisatud Pika (58202:002:0182), Kassioti (58202:002:0152),<br />
Raudsepa (58202:002:0803) ja Liivamäe (58202:002:0543) maaüksused, mida tuleb samuti<br />
pidada loogiliseks – on ju tegemist alaga, mis jääb vahetult <strong>looduspargi</strong> algust tähistava sildi<br />
taha ning on Tartu poolt saabujaile <strong>kaitse</strong>ala esimeseks visiitkaardiks.<br />
Vööndi nimeks on pakutud kaheosaline Päidla-Nõuni, mida sel juhul tuleks kirjutada<br />
mõttekriipsuga (tegemist pole mitte Vana-Otepää, vaid Tallinn–Tartu tüüpi liitnimega). Ehkki<br />
vööndi idaosa moodustab põline Nõuni küla, jääb praegune Nõuni keskus (Tüki) vööndist<br />
arusaadavalt välja, seetõttu võib Nõuni nimi siin mõjuda veidi eksitavalt. Ka Päidla keskus ei<br />
kuulu vööndisse. Seetõttu võiks vööndi nimeks soovitada "Mõrtsuka", tulenevalt Päidla küla<br />
põhjaosa unikaalsest paiganimest ning sellele nime andnud järve nimetusest. Niiviisi õnnestub<br />
vältida ka liitnime, mida soovitatakse kasutada vaid erandjuhtudel.<br />
2.3.31.B Neeruti–Vana-Otepää piiranguvöönd<br />
Vööndi moodustamise aluseks näib olevat Nele Nutt'i eelviidatud töö, mille kohaselt paikneb<br />
umbes samades piirides Neeruti–Vana-Otepää maastikuline hoiuala. Tegemist on oma eriala<br />
spetsialistiga, kelle töö kvaliteet küsitavusi ei tekita, seega peame vööndi moodustamist<br />
põhjendatuks.<br />
Võrreldes Nutt'i esitatud piiridega on kavandatavat piiranguvööndit kolmes kohas kahandatud:<br />
i) vööndi loodeosas on välja jäetud Kintsli ja Müüri oja org koos piirnevate metsade, märgalade<br />
ja põldudega. Eriti kõrget väärtust pole siinsetel metsadel ja soodel tõesti tuvastatud (muidu<br />
peaksid nad olema tsoneeritud siht<strong>kaitse</strong>vööndisse). Kuid maastikulise terviku seisukohast<br />
peaks ojade vasakkalda-osa siiski tervikuna jääma sellesse piiranguvööndisse (erandiks ehk<br />
Kintsli-Soo maaüksus 58202:002:0020, mis hõlmab peamiselt kraaviäärset koprasood).<br />
Seepärast tuleks vööndisse arvata Volja-13 (58202:002:0040) ja Ütsi (58202:002:1241)<br />
maaüksused tervikuna, nende vahele jääv "vaba" maa ning Vana-Jennu mü (58202:003:0340)<br />
loodenurk. Ühtlasi pääseb nüüd piiritõmbamisest mööda kõlvikupiire, sest vööndipiir järgib<br />
täielikult kas oja või siis Kintsli-Soo mü välispiiri;<br />
ii) Kastolatsilt idas on kavandatav piiranguvöönd väiksem kui Nutt'i ettepandu. See on<br />
põhjustatud peamiselt asjaolust, et Nutt'i piir kulgeb sirgjooneliselt läbi mitmete kinnistute ja<br />
sellist vööndipiiri <strong>kaitse</strong>ala puhul kasutada ei saa. Seetõttu tuleb <strong>kaitse</strong>-eeskirja koostajate<br />
lähenemist õigeks pidada. Siiski tuleks vööndisse arvata Veski-Uandi mü (63602:001:0120)<br />
tervikuna, samuti sellest itta jääv "vaba" maa. Ka Uska mü (63602:001:0130) juures oleme<br />
vööndipiiri pisut täpsustanud (ühitanud Uska mü piiriga);<br />
iii) Vana-Otepää – Pikajärve vahel on võrreldes Nutt'i ettepanduga vööndist välja jäetud hulk<br />
32
kinnistuid, selle põhjendus pole meile teada. Et tegemist on maastikuliselt väärtusliku alaga,<br />
kuhu liiati jääb senine Murru siht<strong>kaitse</strong>vöönd (vt. eespool 2.3.8), siis tuleks siin järgida Nutt'i<br />
soovitatud, kinnistupiire järgivat vööndipiiri ning arvata vööndisse järgmised maaüksused: Piiri<br />
(63602:001:0201; kogu loodusparki jääv maa-ala), Järveääre (63602:001:0202; kogu<br />
loodusparki jääv maa-ala), Raudsepa (63602:001:0751; kogu loodusparki jääv maa-ala), Suure-<br />
Möldre (63602:001:1260), Rähni (63602:001:1312), Väike-Möldre (63602:001:1313), Liivaku<br />
(63602:001:2150), Leerimäe (63602:001:1740), Autsi (63602:001:1314), Tsögandi<br />
(63602:001:1315), Haaviksaare (63602:001:1881), Väike-Jõerde (63602:001:1682), Aakre<br />
metskonna maatükid 155 (63602:001:1882) ja 153 (63602:001:1842), Lepikovi<br />
(63602:001:0182), Jõerde (63602:001:0181), Metsa-Kopli (63602:001:0342), Kaarnaoru<br />
(63602:001:0171) ja täiendavalt veel samasse asustussüsteemi ja maastikukompleksi kuuluv<br />
Kaarnamäe (63602:001:0590).<br />
Seevastu on <strong>kaitse</strong>-eeskirja koostajad vööndit laiendanud (võrreldes Nutt'i ettepanduga) edela<br />
suunas. Selles piirkonnas pole tegemist arhitektuuriliste ega asustusstruktuuriliste väärtustega,<br />
vaid liidenduse eesmärgiks on puht-maastikulised ja eeldatavasti ka zooloogilised kaalutlused:<br />
vöönd hõlmab muuhulgas senise Lüüsjärve siht<strong>kaitse</strong>vööndi (vt. eespool 2.3.9). Niisiis on siin<br />
õieti tegemist senise <strong>kaitse</strong>korra leevendamisega, millega võib nõustuda. Et liidenduse<br />
eesmärgid on aga asustuslooliselt eriti väärtuslikust ülejäänud vööndist mõnevõrra erinevad,<br />
võiks selle ala pigem liita siit lõunasse jääva Pilkuse piiranguvööndiga.<br />
Ebaõnnestunuks tuleb pidada vööndi liitnime, mis on kohmakas ja mille puhul pole<br />
õigekirjareegleid järgitud isegi meile eksperteerimiseks esitatud eelnõus (nimes on üks mõtteja<br />
üks sidekriips!). Sisuliselt küljest on nimetus ju täpne, sest pool vööndist paiknes tõepoolest<br />
Neeruti ja teine pool Vana-Otepää küla (mõisa jne.) maa-alal. Pärast Vana-Otepää keskme<br />
üleviimist lõunapoolsemasse piiranguvööndisse võiks sellest nimeosast loobuda ning jätta<br />
vööndinimeks näiteks Neeruti–Käpa või Neeruti–Turu (mõlemal juhul mõttekriipsuga!).<br />
2.3.31.C Pilkuse piiranguvöönd<br />
Pilkuse piiranguvööndi konkreetsete <strong>kaitse</strong>-eesmärkide sisu ja seega vööndi eristamise vajadus<br />
pole meile teada (seletuskirjas sellekohased viited puuduvad). Eeldame, et tegemist on seniste<br />
Alevijärve ja Trepimäe siht<strong>kaitse</strong>vööndite ning nende lähiümbruse järverohke maastiku,<br />
väärtuslike koosluste (3140- ja 3150-järved, õõtsik- ja madalsood, Kaarna järvesaare mets) ning<br />
kaitstavate liikide (hink Cobitis taenia, kurdsirbik Hamatocaulis vernicosus, balti ja<br />
kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza baltica et incarnata, soo-neiuvaip Epipactis palustris<br />
jt.) elupaikade <strong>kaitse</strong>ks eristatud piiranguvööndiga. Nagu juba eespool viidatud (2.3.9 ja<br />
2.3.10), näib siinsete väärtuste <strong>kaitse</strong>ks piiranguvööndi <strong>kaitse</strong>korrast piisavat ning seetõttu võib<br />
vööndi moodustamist pidada õigustatuks. Et tegemist pole hoonestuselt ja asustusstruktuurilt<br />
eriti väärtusliku alaga, pole ka põhjust selle liitmiseks piirneva spetsiifilise <strong>kaitse</strong>korraga<br />
Neeruti–Käpa piiranguvööndiga.<br />
Läänes on vöönd valdavalt piiritletud <strong>kaitse</strong>ala välispiiri ja Pilkuse siht<strong>kaitse</strong>vööndi idaservaga.<br />
Siiski tuleks kavandatav erand likvideerida ning liita vööndiga ka Otepää linnamägi ja Otepää<br />
kirik koos piirnevate niitudega kui eriti hinnaline maastik (pärast Väike-Munamäe lagastamist<br />
peamine Otepää tunnusmaastik), s.t. viia vöönd täies ulatuses <strong>kaitse</strong>ala välispiirini välja.<br />
Lõunapiir järgib valdavalt teid. Idapiir kulgeb suuresti mööda kinnistupiire, teid ja radu, kuid<br />
on ebatäpselt digitud. Vabakäejoone asemel Magasiaida maaüksusel (63602:002:1352)<br />
kasutasime piiritlemiseks teed ja kinnistupiiri.<br />
Et Kaarna järvest ida poole jääb väike, umbes kaheksast kinnistust koosnev laik, mis ei kuulu<br />
ühtegi piirnevasse vööndisse, liitsime ka need maaüksused selle vööndiga – idas kuni<br />
riigimetsamaani (Aakre metskonna maatükk 37; 63602:001:2140) ja Kopli maaüksuseni<br />
(63602:001:2060). Laigu asustusstruktuur on säilinud märksa paremini kui näiteks vahetult<br />
Kaarna järve ümber, seetõttu on siin traditsiooniline maastikuline väärtus vähemalt sama suur<br />
kui seni eristatud vööndi piires. Samuti liitsime vööndiga eelnõu koostajate tsoneeritud<br />
Neeruti–Vana-Otepää piiranguvööndi edelaosa (vt. 2.3.31.B).<br />
33
Kuna <strong>looduspargi</strong>s on juba Pilkuse siht<strong>kaitse</strong>vöönd ning sellenimelise piiranguvööndi teine<br />
kandidaat olemas (vt. 2.3.33.C), samuti arvestades asjaolu, et Pilkuse külakese siia vööndisse<br />
ei kuulu, võiks vööndi ümber nimetada näiteks Alevi piiranguvööndiks (kunagine Otepää<br />
aleviase koos samanimelise järvega jääb vööndisse), Kaarnajärve piiranguvööndiks vms.<br />
2.3.31.D Pedajamäe piiranguvöönd<br />
Pedajamäe piiranguvööndi konkreetsete <strong>kaitse</strong>-eesmärkide sisu ja seega vööndi eristamise<br />
vajadus pole meile teada (seletuskirjas sellekohased viited puuduvad). Natura-elupaiku siin<br />
pole, kaitstavatest liikidest on tuvastatud vaid valge-toonekurg (Ciconia ciconia) ja sooneiuvaip<br />
(Epipactis palustris). Arvestades vööndi paiknemist, võime eeldada, et <strong>kaitse</strong>-eeskirja<br />
koostajate sooviks on siin võimalikult samalaadsena säilitada kihelkonna loodeosa<br />
traditsioonilist põllumaastikku. Lisaks Otepääle omasele hajaasustusele leidub vööndi<br />
põhjaosas ka 4-6 talust koosnev sumbküla-laadne asustuskobar. Arhitektuuriliselt kavandatavat<br />
vööndit N. Nutt'i töö kohaselt kuigi oluliseks ei peeta. Igatahes võib vööndi otstarbekust pidada<br />
põhjendatuks juba kavatsuse pärast väärtustada siinset suhteliselt suurt kultuurmaastikumassiivi<br />
maastikulisest küljest.<br />
Vöönd on suures osas piiritletud kinnistupiiride ja teedega, kuid mõnes kohas pannakse<br />
piiridena ette ka mõttelisi sirgjooni. Antud juhul tuleks seda siiski võimalikult vältida, sest<br />
küsimus on ju kahe piiranguvööndi omavahelisest piiritlemises ning <strong>kaitse</strong>korra erinevused<br />
pole suured. Nii võiks Pärna (63601:001:0643) ja Mäe-Pauska (63601:001:0270) maaüksustel<br />
ühest otsapunktist määratlemata sirglõigu asemel ühitada vööndipiir kruusaaugust mööduva<br />
pinnaseteega (näha ortofotol). Tõuka uusasumikompleksist kagus tuleks piiritlemise huvides<br />
sisse võtta kogu Taga-Saviku mü (63601:001:0120) nurk. Kindlasti tuleks vööndisse arvata<br />
Kolmjärve ja Kiriku siht<strong>kaitse</strong>vööndi vahele küündiv piiranguvööndi riba, mis tipneb endise<br />
Kiriku metsavahikordoniga (Metsa mü 63601:001:1630), samuti Jaanimäe (63601:001:0720),<br />
Kopa (63601:001:0540) ja Pauska (63601:001:2112) maaüksuste servaosad ning Oru kinnistu<br />
(63601:001:1220) – ei pea ju vöönd lõppema põlluservaga, vaid võiks hõlmata talumaastiku<br />
ikka kompleksselt. Vööndi lõunaosa piiritlemisega võib sisuliselt küljest rahule jääda, kuid<br />
tehniliselt on taas digitud väga mustalt.<br />
2.3.31.E Sihva piiranguvöönd<br />
Vööndi moodustamise aluseks näib olevat Nele Nutt'i eelviidatud töö, mille kohaselt paikneb<br />
umbes samades piirides Sihva maastikuline hoiuala. Tegemist on oma eriala spetsialistiga,<br />
kelle töö kvaliteet küsitavusi ei tekita, seega peame vööndi moodustamist põhjendatuks.<br />
Vöönd asub Kösti siht<strong>kaitse</strong>vööndi ning Otepää–Kääriku maantee vahel ning on piiritletud<br />
enam-vähem vastavalt Nele Nutt'i ettepanekule. Vööndist on arusaadavalt välja jäetud Kösti<br />
skv-sse kuuluvad maad, ülejäänud erisused on küsitavad. Nii peaks vööndisse kuuluma Põnni<br />
maaüksus (63601:002:0922) tervikuna, praegu on sellest miskipärast välja jäetud kitsas riba<br />
edelaservas. Ka kirdes võiks ojale eelistada kinnistupiire nagu seda teeb Nutt (siis jääb oja<br />
tervikuna siia piiranguvööndisse), lisaks võiks siia arvata Tammuri mü (63601:002:2201)<br />
tervikuna ning nii sellega külgneva riigimetsamaa (63601:002:3420; Aakre metskonna maatükk<br />
47) kui ka vööndit loodest piirava (63601:002:3440; Aakre metskonna maatükk 44). See tagaks<br />
täisehitamata ala säilimise lõuna pool Pühajärve–Puka maanteed Mäha järve läänetipu<br />
tasandini.<br />
Äärmiselt ebasobivaks peame aga vööndi nimetust, sest Sihva külakese (kohapealses mõistes<br />
tegelik Sihva) jääb siit paar kilomeetrit lõuna poole. Vöönd tuleks nimetada selle keskmes<br />
paikneva põlise talukoha järgi Annimatsi piiranguvööndiks; sama nime kannab ka vööndisse<br />
jääv kämping ning maanteeäärne bussipeatus.<br />
34
2.3.31.F Pühajärve piiranguvöönd<br />
Pühajärve piiranguvööndi moodustamise põhjendusi seletuskirjas esitatud pole, kuid neid pole<br />
raske aimata. Tegemist on <strong>looduspargi</strong> südames asuva erilise väärtuse ja tähtsusega veekogu<br />
– Pühajärve – ning selle lähialade säilitamine võimalikult tavapärasel moel, ühtlasi tagamaks,<br />
et püsiksid vaated järvele ning säiliks maastiku üldilme. Vööndisse jääb ka tuntud üksikobjekt<br />
"Pühajärve sõjatamm", mis hiljutise maaparandustegevuse tõttu on tormihellaks muutunud ja<br />
mille seisund seetõttu oluliselt kahjustunud. Pindalaliselt suurem osa vööndist (järv ja mõned<br />
kalda-alad) on kehtiva tsoneeringu järgi siht<strong>kaitse</strong>vööndis (vt. ka arutelu eespool 2.3.15),<br />
seetõttu tuleb Pühajärve piiranguvööndi praegust eristamist pidada igati põhjendatuks..<br />
Vöönd on suures osas piiritletud Otepää–Kääriku–Kurevere, Otepää–Nüpli–Sihva ja<br />
Poslovitsa–Pühajärve maanteedega, neist väljub ta vaid Juusal ning kultuurilooliselt olulise<br />
Kolga talu juures. Neis paigus on vööndipiiriks väiksemad teed, liinitrass või kinnistupiirid,<br />
mille valikuga võib nõustuda.<br />
2.3.31.G Neitsijärve piiranguvöönd<br />
Vööndi moodustamise põhjusi pole samuti esitatud, kuid neid on ilmselt mitmeid: i)<br />
ornitoloogiliselt väärtusliku, juba 1930. aastail <strong>kaitse</strong> alla võetud Neitsijärve <strong>kaitse</strong>, ii)<br />
liigi<strong>kaitse</strong>line aspekt (eriti harivesiliku Triturus cristatus ja mudakonna Pelobates fuscus<br />
elupaikade <strong>kaitse</strong>), iii) Kukemäe siht<strong>kaitse</strong>vööndi puhverdamine (kuni eksperteeritava <strong>kaitse</strong>eeskirja<br />
kehtestamiseni kuulub osa sellest vööndist Kukemäe skv-sse, vt. ka 2.3.14), iii) Naturaelupaikade<br />
3140 ja 7140 <strong>kaitse</strong> (väiksema esinduslikkuse ja madalama üldhinnanguga Naturaelupaiku<br />
leidub siin veelgi), iv) Pühajärve tagamaa maastikulise ilme säilitamine (nimest<br />
hoolimata ulatub vöönd läänes peaaegu Mähani). Asustusstruktuuri ja arhitektuuri poolest<br />
vöönd tähtsust ei oma.<br />
Edelas tuleb vöönd viia Annimatsi piiranguvööndi servani (praegu lahutab seda kitsas<br />
metsariba ning vööndipiir vonkleb läbi kinnistute). Loodes saab Vallimäe (63601:001:0031)<br />
ja soovitavalt ka Andremäe (63601:001:1541) maaüksustel vööndipiir kulgeda mööda<br />
metsapiiri (mitte kahe lageda rohumaakõlviku piiril); Andremäe idaosas võiks see pigem<br />
kattuda kinnistupiiriga, et selle idaosa põld vööndist välja ei jääks. Vööndi kirdeosas on<br />
vööndipiir kohati küsitav, siin tuleks vöönd viia <strong>kaitse</strong>ala välispiirini välja (kui seda ei soovita<br />
teha, siis tekib küsimus, kas see servaala üldse väärib loodusparki jätmist. Neitsijärve<br />
veevarustuse lähtealana tuleks meie arvates seda ala siiski väärtustada). Samuti on kummaline<br />
Pühajärve sanatooriumist põhja poole jäetud enklaav. Ehkki koosluseliselt siit kuigi<br />
väärtuslikke elupaiku teada pole, on siiski tegemist maastikulise tervikuga, mille idaosas on<br />
muude kaitstavate liikide kõrval tuvastatud ka II kategooria kõdu-koralljuur (Corallorhiza<br />
trifida) ja ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos). Seepärast tuleks see lahustükk arvata<br />
ümbritsevasse piiranguvööndisse (igal juhul selle kirde- ja idaosa maaüksused!).<br />
Kuna vööndi <strong>kaitse</strong>väärtused sellega piirneva Pühajärve piiranguvööndi omist väga palju ei<br />
erine ning <strong>kaitse</strong>kord on kavandatud identne, tuleks vöönd ühendada Pühajärve<br />
piiranguvööndiga.<br />
2.3.32. Pargi piiranguvöönd<br />
Pargi piiranguvöönd on asutatud Pühajärve endise mõisapargi, nüüdse sanatooriumi pargi<br />
<strong>kaitse</strong>ks, sest selle elupaigatüübi puhul tuleb vastavalt loodus<strong>kaitse</strong>seadusele rakendada<br />
spetsiifilisi klausleid. Seepärast on vööndi eristamine põhjendatud. Nõustuda ei saa aga<br />
asjaoluga, et vööndipiir läbib sanatooriumihoonet nagu Berliini müür. Ortofoto alusel on kogu<br />
sanatooriumi hoonetekompleks viidud Pargi piiranguvööndisse, läänes kuni parkla tegeliku<br />
servani.<br />
35
2.3.33. Tavaala piiranguvöönd<br />
Kogu ülejäänud <strong>looduspargi</strong> ala, mis ei kuulu eelnimetatud vöönditesse, on tsoneeritud Tavaala<br />
piiranguvööndiks. Seda ei saa pidada õigustatud lahenduseks kahel põhjusel. Vormilisest<br />
küljest on sobimatu ala nimetus. Teatavasti moodustatakse vööndinimed pärisnimest ja sellele<br />
järgnevast vöönditüüpi näitavast üldnimest. "Tavaala" meenutab toponüüme "Somaali" või<br />
"Papeete" või siis valesti kirjutatud "Tavala"-t ja on sellisena eksitav. Pealegi on tegemist<br />
üldnimega; sellest loogikast lähtuvalt võinuks Nele Nutt maastikuvööndi nimetada<br />
"Piiranguvööndi tavaalaks"(!).<br />
Sisulisest küljest pole aga põhjust käsitleda kogu ülejäänud loodusparki ühtse, leebeima<br />
<strong>kaitse</strong>korraga piiranguvööndina, sest <strong>kaitse</strong>-eeskirja eelnõu autorid on unustanud Nutt'i<br />
eristatud siht<strong>kaitse</strong>alad. Need on "suhteliselt hästi säilinud külamaastikud, kus ei ole väga hästi<br />
säilinud taluõuede planeeringud ja hooned. Vajavad tähelepanelikku suhtumist ja käsitlemist<br />
ümber- ja juurdeehitamisel." Seetõttu tuleks ka Nutt'i siht<strong>kaitse</strong>aladel piirata ehitustegevust<br />
seniste hoonestusaladega; arhitektuurilisi kitsendusi pole neis siis põhjust seada. Muidugi,<br />
eelnõu § 15 lg. 2 p. 2 kohaselt on ka "Tavaala" piiranguvööndis ehitiste püstitamine lubatud<br />
üksnes <strong>kaitse</strong>ala valitseja nõusolekul. Praktikas pole selle punkti rakendamine aga olnud kuigi<br />
tulemuslik – valitseja on kasutanud oma kaalutlusõigust kergekäeliselt ning Otepää maastikuga<br />
täiesti sobimatut asustusstruktuuri on tekkinud ja tekkimas mitmele poole. Kui <strong>kaitse</strong>-eeskirjas<br />
ei taheta ehitustegevust piirata olemasolevate hoonestusalade ja varasemate talukohtadega üle<br />
kogu <strong>looduspargi</strong>, siis tuleb tsoneerida eraldi väärtuslikumad vööndid, kus see printsiip<br />
kindlasti kehtib ning mille puhul <strong>kaitse</strong>ala valitsejat ei saa mahitada tegemaks <strong>kaitse</strong>eesmärkidega<br />
vastuolus olevat kaalutlusotsust. Aluse nende väärtuslikumate alade<br />
määratlemiseks annab Nele Nutt'i eksperttöö.<br />
2.3.33.A Elvaveski piiranguvöönd<br />
Vöönd on Nele Nutt'i töös nimetatud Räbi piirkonnaks, kuid osa Räbi külast koos samanimelise<br />
järvega jääb sellest välja, teisalt hõlmab see aga Kastolatsi asustusüksuse loodeosa. Seetõttu<br />
võiks vööndinimena kasutada piirkonna üht põlisemat kohanime – Elva't, mille järgi on nime<br />
saanud jõgi ja omakorda selle järgi ka praegune Elva linn. Et ei tekiks segiajamist viimasega,<br />
võiks vööndinimele lisada täpsustuse "-veski".<br />
Vöönd on digitud Nutt'i soovitatud piires. Vaid loodeosas on vööndit laiendatud <strong>kaitse</strong>ala<br />
välispiirini, hõlmamaks ka Käpajärve ja Linajärve koos piirneva alaga (kuna kultuurmaastikku<br />
siin peaaegu pole, ei pälvinud see nähtavasti ka Nutt'i tähelepanu).<br />
2.3.33.B Mägestiku piiranguvöönd<br />
Vöönd on Nutt'i töös nimetatud Mägestiku–Miti–Meegaste siht<strong>kaitse</strong>alaks; et Mägestiku on<br />
keskne asustusüksus (teised jäävad vööndisse vaid osaliselt), võiks piiranguvööndi nimetamisel<br />
piirdudagi selle nimega.<br />
Vöönd on digitud Nutt'i soovitatud piires. Välja on sellest arvatud siinsed siht<strong>kaitse</strong>vööndid<br />
(Tsorro, Mädajärve, osaliselt ka Arula ja Palu). Vööndiga on täiendavalt liidetud sellega<br />
maastikuliselt ja paiknemiselt otseselt seotud maaüksused Rõngu–Otepää maante ääres: Palu<br />
(58201:002:1243) ja Pullisaare (58201:002:2251) vööndi põhjaosas ning Uue-Raudsepa<br />
(63601:001:0881), Väike-Raudsepa (63601:001:0440), Üla-Raudsepa (63601:001:0600),<br />
Raudsepa (63601:001:0451), Lõhmuse (63601:001:1200), Kuuri (63601:001:0551; põhjaserv)<br />
ja Kivitulba (63601:001:0260) vööndi idaserval. Samal põhjusel tuleks vööndiga liita ka Laane<br />
(63601:001:0873) ja Lilleoru (63601:001:0772) maaüksused vastu Mäha küla maid ning<br />
nendega külgnev riigimetsamaa (Aakre metskonna maatükk 34; 63601:001:2250).<br />
Et piirneva Pedajamäe piiranguvööndi (vt. eespool 2.3.31.D) ilme ja <strong>kaitse</strong>-eesmärgid on<br />
samalaadsed, on too vöönd liidetud Mägestiku piiranguvööndiga ühtseks tervikuks.<br />
36
2.3.33.C Pilkuse piiranguvöönd ("II")<br />
Nutt'i töös nimetatakse vööndit Pilkuse siht<strong>kaitse</strong>alaks. Ehkki Pilkuse-nimeline siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
on <strong>looduspargi</strong>s juba olemas ning Pilkuse külakese jääb vööndist välja, ei õnnestunud (Pilkuse)<br />
Mäeküla ja Alaküla maadel laiuvale vööndile muud ühendavat nime nime leida. Vahetada<br />
tuleks ilmselt hoopis Pilkuse skv nimi (vt. 2.3.11).<br />
Vöönd on digitud Nutti'i soovitatud piires ilma tema siht<strong>kaitse</strong>alasse jäävate<br />
siht<strong>kaitse</strong>vöönditeta (Pilkuse, Tuisu ja Niiluse). Põhjas on vööndisse arvatud ka Kondi<br />
maaüksus (63602:001:0960), kus kultuurmaastikku peaaegu pole ning mis seetõttu Nutt'i<br />
tähelepanu ei pälvinud, ning Ees-Arumäe (63602:001:1270) ja Väike-Arumäe<br />
(63602:001:0322) maaüksused, mis maastikuliselt moodustavad terviku neist ida poole jäävate<br />
kinnistutega. Lääneservas on juba loodus<strong>kaitse</strong>traditsioonide pärast vööndiga liidetud<br />
Munamäe (63602:002:0021), Vahtramäe (63602:002:1274) ja Kaga (63602:002:0245; osaliselt)<br />
maaüksused, s.t. Otepää kõrgustiku sümbol Väike Munamägi resp. see, mis temast veel<br />
säilinud on.<br />
2.3.33.D Vanamõisa–Restu piiranguvöönd<br />
Sellesse vööndisse on ühendatud Nutt'i eristatud Märdi, Restu–Mäeküla–Risttee ja Arula<br />
siht<strong>kaitse</strong>alad, mis kõik üksteisega külgnevad ning mille väärtused on samad. Moodustunud<br />
suuremale piirkonnale ühisnime leida pole lihtne, parema puudumisel on vöönd nimetatud<br />
Vanamõisa–Restu piiranguvööndiks.<br />
Vöönd on digitud Nutt'i soovitusi arvestades, jättes välja siinsed siht<strong>kaitse</strong>alad (Hobusaare,<br />
Trommi ja osaliselt Kääriku). Vööndi kirdepiiril tuleks siia arvata Tammemäe mü<br />
(63601:002:9320) koos seda ümbritseva "vaba" maaga, et senise Pülme siht<strong>kaitse</strong>vööndi<br />
seisund ja maastikuilme veelgi ei halveneks (vt. eespool 2.3.18), samuti Pülme mü<br />
(63601:002:2070) ja Raja maaüksuse (63601:002:2650) lääneosa, mis maastikuliselt liituvad<br />
läänepoolse tervikuga. Lääneservas võiks vöönd hõlmata Lauri maaüksust (72401:002:0730)<br />
tervikuna.<br />
2.3.33.E Otepää piiranguvöönd<br />
Alad, mis ühtegi eelmainitud vööndisse ei kuulu, võiks tsoneerida ka iga lapi haaval eraldi<br />
vööndisse. Kuna nende <strong>kaitse</strong>kord on aga identne ja kuna suurem osa neist moodustab siiski<br />
ühe keeruka kujuga polügoni, oleme need leebeima <strong>kaitse</strong>korraga alad tsoneerinud ühtseks<br />
Otepää piiranguvööndiks. Vööndi nimi kajastab mitte niivõrd Otepää linna (kuigi osa vööndist<br />
jääb ka selle vahetusse ümbrusesse) kui paiknemist hajali kogu Otepää kihelkonnas.<br />
Kokkuvõttes võib esitatud tsoneeringut pidada rahuldavalt koostatuks. Kaitse-eesmärkide<br />
saavutamise ning Natura-elupaikade ja -liikide soodsa loodus<strong>kaitse</strong>lise seisundi tagamiseks<br />
tegime eespool üsna ohtralt parandus- ja täiendusettepanekuid. Siht<strong>kaitse</strong>vööndite arv on<br />
võrreldes ettepanduga jäänud samasse suurusjärku, kuid <strong>kaitse</strong>korda tuleb mitmel pool<br />
karmistada. Eelnõu koostajad on pidanud vajalikuks viia siht<strong>kaitse</strong>vöönditest peaaegu kõik<br />
pärandkooslused piiranguvööndisse, mis osalt on arusaadav, arvestades nende tagasihoidlikku<br />
väärtust (peaaegu kõik praegused niidud on omaaegsed põllumaad; põlised rohumaad on<br />
nüüdseks aga metsastunud või kultuuristatud). Eelnõu peaks tõepoolest tagama väärtuslike sooja<br />
niidukoosluste soodsa <strong>kaitse</strong>staatuse säilitamise ka piiranguvööndi tingimusis (suurim oht<br />
on olemasolevate kraavide hooldamise ja kontrollimatu rekonstrueerimise mõjudes, kuid see<br />
probleem pole Otepääle omane, vaid puudutab peaaegu kõiki meie <strong>kaitse</strong>alasid).<br />
Siht<strong>kaitse</strong>vööndeile sellise sisu andmine tähendab aga, et neis ainuvaldavate looduslike<br />
koosluste <strong>kaitse</strong>ks tuleb märksa enam kehtestada loodusliku skv <strong>kaitse</strong>korda (IUCN Ib). Metsaja<br />
sooelupaikadega siht<strong>kaitse</strong>vöönditest on põhjust jätta hooldatavaks (IUCN IV) need, kus vaja<br />
37
jätkuvalt hooldada kraave (kord juba inimmõjustatud, aga nüüdseks stabiliseerunud koosluste<br />
puhul), võtta aeg-ajalt sookooslustelt võsa (kus see on kasvama hakanud kunagise kraavituse<br />
või naabrusmõju tulemusena) jms. Teemaata teede väljalõikamist siht<strong>kaitse</strong>vööndeist ei saa<br />
pidada põhjendatuks, vajadusel tuleb aga <strong>kaitse</strong>-eeskirjas täpsustada nende kasutustingimusi.<br />
Piiranguvööndeid tuleks eristada rohkem, tagamaks Otepää traditsioonilise asustusstruktuuri<br />
ja maastikuliste väärtuste säilimise.<br />
38
2.4. Üldisi märkusi <strong>kaitse</strong>-eeskirja kohta<br />
Alljärgnevalt ei kommenteeri me neid muudatusi, mis on seotud üksnes sõnastuse<br />
pisimuudatuste jms tehniliste aspektidega. Küll aga esitame lisas 4 terviklikul kujul Otepää<br />
<strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eeskirja, mis hõlmab eelnevalt ja järgnevalt toodud parandused-täiendused<br />
ning peaks vastama kehtivatele normitehnilistele nõuetele.<br />
2.4.1. Seletuskiri<br />
Seletuskiri eksperteerimiseks esitatud <strong>kaitse</strong>-eeskirja juurde on põhjalik ja vastab<br />
väljakujunenud normile. Selgelt tuuakse välja <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eesmärk, lisaks antakse<br />
ülevaade siin leiduvatest ja <strong>kaitse</strong>väärtust omavatest Natura-elupaikadest ja <strong>kaitse</strong>alustest<br />
liikidest. Erilise põhjalikkusega käsitletakse piiranguvööndi <strong>kaitse</strong>korda, mis – arvestades selle<br />
vöönditüübi ulatust Otepää <strong>looduspargi</strong>s – on arusaadav. Üksikasjalikult on kirjeldatud<br />
rakendatavaid kitsendusi, millest suure osaga oleme täielikult nõus ja seda pole allpool (ka<br />
järgmistes alapeatükkides) punkt-punkti haaval üle korratud. Peatunud oleme vaid nende<br />
lõigete, punktide ja/või põhimõtete juures, mis tekitavad küsitavusi või on vajaka.<br />
Seletuskirjas silmahakanud pisiasjadest võiks märkida, et Otepää looduspark asutati küll<br />
Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualade baasil, kuid need<br />
moodustasid <strong>looduspargi</strong>st vaid väikese osa. Ausam oleks <strong>looduspargi</strong> asutamise ajana näidata<br />
24. septembrit 1979, mil Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr. 497 "Loodus<strong>kaitse</strong>alade<br />
edasise väljaarendamise kohta" moodustati pindalalt samas suurusjärgus olev Otepää<br />
maastiku<strong>kaitse</strong>ala. Samalaadne küsitavus leidub juba kehtivas <strong>kaitse</strong>-eeskirjas (§ 1) ja see<br />
meenutab mõnede tuntud ettevõtete püüdu näidata oma asutamisajana kohaliku pruulikoja või<br />
leivaahju esmamainimist, s.t. võimalikult varajast aega. Otepää looduspark on piisavalt<br />
väärikas loodusobjekt, mis ei vaja oma õigustamiseks küsitava väärtusega aastaarve (seda<br />
enam, et eelmainitud kolmest objektist ühe loodus<strong>kaitse</strong>list seisundit on <strong>kaitse</strong>korra tingimustes<br />
oluliselt, kui mitte pöördumatult kahjustatud).<br />
Arusaadavalt on seletuskirjast esialgu puudu ülevaade maa- ja vallavalitsusega<br />
kooskõlastamisringil laekunud ettepanekutest ja täiendustest, need saab seletuskirja lisada<br />
pärast <strong>kaitse</strong>-eeskirja avalikustamisprotsessi. Üllataval kombel on juba esitatud paljude<br />
maaomanike ja -valdajate seisukohad, mis on saadud uue <strong>kaitse</strong>-eeskirja koostamise protsessi<br />
käigus ja mis kajastavad suhtumist esialgsesse tsoneeringusse ja <strong>kaitse</strong>korda. Võib eeldada, et<br />
pärast käesolevas ekspertarvamuses sisalduva uue eelnõu avalikustamist laekub täiendavaid<br />
ettepanekuid, mõni maaomanik muudab oma arvamust jms., mistõttu töö sellegi tabeliga on<br />
suuresti veel ees. Lõplik otsus (tulemuse veerus) peab kokkuvõttes kajastama, kas ettepanek<br />
võeti osaliselt või täielikult arvesse või jäeti arvestamata ja miks (otsused nagu "vaadatakse<br />
veelkord üle", "jääb esialgu lahtiseks" jms. on kohased tööprotsessis, s.t. praegu, aga mitte<br />
Vabariigi Valitsusele esitatavas lõppversioonis).<br />
2.4.2. Üldsätted<br />
1) § 1 lg. 1 on jäetud esitamata tavakohane viide Natura 2000 loodus- ja linnuala sätestavale<br />
Vabariigi Valitsuse korraldusele, õigemini on sellest <strong>kaitse</strong>-eeskirja lõpus normitehnilises<br />
märkuses säilinud viimane lause ("Määruse seletuskirjaga saab tutvuda<br />
Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee."). Lõpumärkus tuleks esitada täielikul kujul,<br />
näiteks järgnevas sõnastuses:<br />
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile<br />
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758; RT III, 28.12.2010, 2)<br />
lisa 1 punkti 1 alapunktist 38 hõlmab <strong>kaitse</strong>ala Otepää linnuala (EE0080401) ja punkti 2<br />
39
alapunktist 273 Otepää loodusala (EE0080401), kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle<br />
mõju <strong>kaitse</strong>-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.<br />
Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.<br />
2) § 1 lg. 1 p. 2 mainitud hallhaigur (Ardea cinerea) ja väiketüll (Charadrius dubius) ei ole<br />
linnudirektiivi I lisa liigid ning tuleks sellest nimistust eemaldada; väiketülli kui Eestis<br />
<strong>kaitse</strong>aluse liigi saab esitada punktis 4. Kuna Vabariigi Valitsuse vastavas korralduses, kus<br />
nimestik kajastamist leiab, on liigid järjestatud alfabeetiliselt, oleme praeguse kaootilise loendi<br />
samuti viinud teaduslike nimetuste tähestikulisse järjekorda. Vt. ka arutelu ptk. 3.1.<br />
3) Tundub, et § 1 lg. 1 p. 3 on loodusdirektiivi viitena esitatud uuendatud linnudirektiivi viide.<br />
Õige viide peaks olema endiselt: (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).<br />
Lõikes on unustatud esitamata elupaigatüüp 7160 (allikad ja allikasood), vt. täpsemalt ptk. 3.2.<br />
4) Sama paragrahvi ja lõike punktis 4 mainitav nurmkana (Perdix perdix) ei kuulu kaitstavate<br />
liikide hulka ning tuleks loendist eemaldada. Mis puutub täpilisse sõrmkäppa (Dactylorhiza<br />
incarnata subsp. cruenta), siis loodetavasti on tegemist tõestatud ja kindla määranguga, sest<br />
enamik varasemaid "täpilisi" sõrmkäppi on osutunud muude alamliikide esindajaiks (subsp.<br />
hyphaematodes jms.; Vilma Kuuse andmed). Kui tegemist pole tõestatud andmetega, tuleks see<br />
vorm <strong>kaitse</strong>-eesmärkide hulgast mõistagi välja jätta.<br />
Ka selle loendi (samuti eelmise lõike oma) viisime iga liigirühma sees teaduslike nimetuste<br />
järgi tähestikuliseks.<br />
5) § 1 lg. 3 ja § 7 lg. 2 on juttu 22 <strong>looduspargi</strong> siht<strong>kaitse</strong>vööndist, meile eksperteerimiseks<br />
esitatud kaardikihil on neid 23. Kui arvestatakse meie ettepanekuid tsoneeringumuudatuste<br />
osas, hakkab Otepää looduspark koosnema 24 siht<strong>kaitse</strong>vööndist ja 11 piiranguvööndist.<br />
6) § 2 on asustusüksustest nimetamata jäänud Palupera vallas Astuvere ja Hellenurme külad<br />
(mõlemad jäävad loodusparki väikeses ulatuses, kuid siiski). Kui arvestatakse eespool esitatud<br />
välispiiri muutmise ettepanekuid, tuleks nimekirja lisada ka Põlva maakonna Valgjärve valla<br />
Hauka küla.<br />
Formaalselt jääb loodusparki ka Palupera valla Palupera ja Urmi küla maid, kuid siin on<br />
küsimus Karjamõisa oja kandmise täpsuses põhikaardile ja sellest tulenevalt nende<br />
asutusüksuse piiritlemise korrektsuses. Et looduspark Karjamõisa oja vasakkaldale ei ulatu,<br />
pole põhjust ka neid asustusüksusi loendis mainida.<br />
2.4.3 Kaitsekorra üldpõhimõtted<br />
1) Kui inimeste viibimisega ja jahipidamisega seostuvat on <strong>kaitse</strong>-eeskirjas käsitletud<br />
adekvaatselt, siis kalapüügi üldist lubamist käsitletakse küll seletuskirjas, kuid <strong>kaitse</strong>-eeskirjast<br />
on regulatsioon välja ununenud. See tuleks lisada § 4 lg. 1.<br />
2) Telkimise ja lõkke tegemisega on § 4 lg. 3 p. 1 esitatud mõttetult range kitsendus. Kui<br />
tegemist on juba "selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtadega", on telkimiseks ja lõkke<br />
tegemiseks omanikult ja eriti valitsejalt igakordse nõusoleku küsimine tarbetu (küll võib<br />
selguda tähistuselt, kas eramaal selles laagripaigas ööbimiseks tuleb maaomanikult eraldi<br />
nõusolekut küsida või mitte. Kaitse-eeskirjas pole selliste kokkulepitud laagripaikade<br />
kasutamiskorda põhjust detailideni reguleerida, pealegi võib maaomanik oma tahet alati<br />
muuta). Seetõttu tuleks punktist ära jätta sõnad "kinnisasja omaniku ja <strong>kaitse</strong>ala valitseja<br />
nõusolekul". Kui punktis tahetakse näidata, et selliseid ette valmistatud laagripaiku saab rajada<br />
üksnes <strong>kaitse</strong>ala valitsejaga kooskõlastatud kohtadesse, tuleks <strong>kaitse</strong>-eeskirjas nii sätestadagi:<br />
"selleks ette valmistatud ja tähistatud ning <strong>kaitse</strong>ala valitsejaga kooskõlastatud kohtades".<br />
40
Samuti on sisutu punkti lõpuklausel ("..., välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhtudel<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndites"), sest siht<strong>kaitse</strong>vööndi <strong>kaitse</strong>korrast (§ 10 p. 3) mingeid täiendavaid<br />
piiranguid seesugustes puhkepaikades tegutsemise kohta ei lisandu..<br />
3) Kui seletuskirjas väidetakse, et "õuealal sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmist ei<br />
reguleerita", siis <strong>kaitse</strong>-eeskirja § 4 lg. 4 kohaselt tuleneb ometi, et sellekski oleks tarvis (lisaks<br />
kinnisasja valdaja nõusolekule) ka <strong>kaitse</strong>ala valitseja nõusolekut – tegemist on ju punktis 1<br />
reguleerimata tegevusega, mis järelikult läheb "muude juhtude" alla. Selle vältimiseks tuleks<br />
lõige ümber komponeerida:<br />
- esmalt sätestada, et teedel liiklemine on vaba;<br />
- seejärel sätestada, et maastikusõidukiga liiklemine on lubatud vaid <strong>kaitse</strong>ala valitseja ja<br />
kinnisasja valdaja nõusolekul (praegune punkt 2);<br />
- alles seejärel esitada loend tegevustest ja paikadest, mille puhul on liiklemine lubatud<br />
valitseja nõusolekuta. Kindluse mõttes võiks sinna lisada ka kõneks olnud "õueala".<br />
4) § 6 lõigete sõnastus on trafaretne ning kordub <strong>kaitse</strong>-eeskirjast eeskirja. Paaris kohas tuleks<br />
teksti sõnastust siiski täpsustada. Nii ei saa kõnelda mitte "<strong>kaitse</strong>ala <strong>kaitse</strong>-eesmärgi<br />
saavutamise või seisundi" kahjustamisest, vaid silmas peetakse ikkagi <strong>kaitse</strong>ala seisundit ja<br />
selle võimalikku kahjustamist (lõiked 1, 2, 3).<br />
2.4.4 Siht<strong>kaitse</strong>vöönd<br />
1) Nagu juba eespool viidatud, tuleks Pühajärve, Tsorro, Välkjärve, Voki ja Hobusaare<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndid viia nn looduslike skv-de hulka, s.t. nende <strong>kaitse</strong>-eesmärk peaks vastama §<br />
8 lg. 1 määratletule ja nad vastavad IUCN-i Ib kategooriale. Erinevalt varasemast on uue<br />
tsoneeringu kohaselt Pühajärve vööndisse jäetud peamiselt väljakujunenud looduslikud<br />
kooslused! Küll aga jääb just sellesse vööndisse kaks kaitstavat looduse üksikobjekti<br />
("Sõsarsaarte tammed 3 tk." ja "Kloostrisaare tammed 2 tk."), mistõttu lõike 1 <strong>kaitse</strong>eesmärkidesse<br />
tuleb lõikest 2 üle tuua kiilund "ja kaitstavate looduse üksikobjektide [<strong>kaitse</strong>]".<br />
2) § 8 lg. 1 puhul tuuakse loend nimetatud vööndites kaitstavatest elupaikadest, ehkki vaid<br />
lause eespool on näidatud, et nendes vööndites on tagatud kõigi ökosüsteemide looduslik areng.<br />
Seetõttu on kohatu hakata eristama teatud elupaiku, mis oleksid "rohkem kaitstavad" kui teised;<br />
analoogiliselt võiks ära jätta vastava loendi ka lõikest 2.<br />
3) § 8 lg. 2 puhul ei saa ühe vööndi eesmärgiks olla "elupaigatüüpide taastamine, säilitamine<br />
ja tutvustamine", jutt on ikka konkreetsetest elupaikadest / kooslustest.<br />
4) § 9 lg. 2 p. 1 mainitavate "olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd" läheb vastuollu<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndite <strong>kaitse</strong>-eesmärgiga. Kui viimastes pole eelvooluks olevaid<br />
maaparandussüsteemide osi, ei tohi neis kraavihooldust kindlasti lubada. Seetõttu tuleks see<br />
osa punktist viia eraldi punktist ning sätestada vaid nende vööndite kohta, kus<br />
kraavihooldustööd on <strong>kaitse</strong>-eesmärkide saavutamiseks vajalikud või – eesvoolude korral –<br />
paratamatud. Seevastu "veerežiimi taastamise" ette võiks lisada epiteedi "loodusliku", et punkt<br />
ei põhjustaks mõne maaomaniku või -kasutaja õigustamatuid ootusi (selline täpsustus põhineb<br />
LKS § 12 lg. 2: sätestatakse piirangu osaline kehtivus).<br />
5) Siht<strong>kaitse</strong>vööndis on üldiselt lubatud rajatiste püstitamine <strong>kaitse</strong>ala ning õppe- ja<br />
matkaradade tarbeks. Sellele lisaks nähakse Kääriku, Pilkuse ja Pühajärve siht<strong>kaitse</strong>vööndis<br />
ette võimalus veel muusuguste rajatiste püstitamiseks. Kuna seletuskirjast ei selgu, missuguseid<br />
"täiendavaid turismi ja rekreatsioonirajatisi" silmas peetakse, pole seda võimalik siinkohal<br />
analüüsida. Ettevaatusprintsiibist lähtudes võib kahelda, kas leevendus ikka on põhjendatud<br />
seda enam, et suurem osa turistlikest objektidest jääb ju Pühajärve-äärsesse piiranguvööndisse.<br />
6) § 9 lg. 2 p. 5 kohane kaitstavate üksikobjektide hooldus puudutab üksnes Pühajärve<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndit, teistes skv-des selliseid üksikobjekte ei leidu.<br />
41
7) Eespool tegime ettepaneku mitte arvata siht<strong>kaitse</strong>vööndist välja kohalikke teid ja radu nende<br />
pervi pidi, vaid jätta needki ümbritsevasse skv-sse. Seetõttu tuleks § 10 täiendava punktina<br />
lisada nende teede loetelu, kus liiklus on lubatav <strong>kaitse</strong>ala valitseja nõusolekuta (vt eespool<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndi analüüsi juures).<br />
8) Mitte igal poolloodusliku koosluse esinemisalal ei ole vaja ühtaegu niita, karjatada ja võsa<br />
raiuda, vaid mõnel juhul piisab ka ühest või kahest mainitud tegevusest. Seetõttu võiks § 11<br />
lg. 1 taastada seadusjärgse sõnastuse, loetledes ilmet ja liigikoosseisu tagavad tegevused nagu<br />
niitmise jne. (siis ei pea ühel alal nõudma kõigi nende tegemist, kui see pole põhjendatud).<br />
9) § 11 lg. 1 käsitleb poollooduslike koosluste majandamist abstraktselt kõigis<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndites ning on sellisena kohatu, sest kehtiks ka nn looduslike siht<strong>kaitse</strong>vööndite<br />
puhul – viimastes on (endiste) pärandkoosluste majandamine aga <strong>kaitse</strong>-eesmärgiga vastuolus.<br />
Nii näiteks jääb Kolmjärve skv loodeossa kunagine rohumaa, mis praeguseks metsastumas ja<br />
mille taastamine (koos ligipääsuteede, truupide jms rajamisega) on kindlasti vastunäidustatud<br />
(vt eespool 2.3.3). Seetõttu tuleb täpselt loetleda, millistes vööndites leevendus/koormatis<br />
kehtib. Meie teada on selliseid pärandkooslusi vaid kahes seitsmest seda tüüpi vööndist (Kiriku<br />
skv põhjaosas soostunud ja lamminiidud Elva jõe ääres ja teadmata tüüpi, s.t. inventeerimata<br />
rohumaad Pilkuse skv idaosas), mujal on need kas kinni kasvanud (Kukemäe skv) või osutunud<br />
soodeks (Kortina skv). Sookooslusi on XIX ja XX sajandil maa defitsiidi aegu küll parema<br />
puudumisel majandatud, kuid neid ei saa kindlasti lugeda poollooduslikeks ning pidev<br />
niitmine, võsaraie jms pole ka vajalikud. Kui tegemist on kraavitusest rikutud või mõjutatud<br />
sooga, tuleb kaaluda loodusliku veerežiimi taastamist vastavalt § 9 lg. 3 p.1, kuid see on ühevõi<br />
paarikordne tegevus (sõltub konkreetsest projektist), mitte püsihooldamine.<br />
10) § 11 lg. 2 soovitaksime kindlasti välja jätta, sest loetletud vööndid ei sisalda parke,<br />
parkmetsi vms kooslusi, kus see oleks mööndatav. Umbes 2/3 nii Pühajärve kui ka Kääriku<br />
järve kaldajoonest jääb piiranguvööndisse, kus seesugune kujundamine on § 14 lg. 2 p. 2<br />
kohaselt lubatav. Siht<strong>kaitse</strong>vööndisse jäävate kolmandike puhul võiks siiski väärtustada<br />
looduslikke kooslusi, sh. järvekaldaid. Restu paisjärveni siht<strong>kaitse</strong>vöönd ei ulatu, kui<br />
arvestatakse meie soovitust skv piiri täpsustamiseks (vt. eespool 2.3.20). Võimalik, et <strong>kaitse</strong>ala<br />
valitsejal mõlgub mõtetes veel mõni puistu, mida kujundada, kuid sellekohaseid viiteid<br />
seletuskirjas toodud pole ning seetõttu pole neid võimalik ka analüüsida.<br />
2.4.5 Piiranguvöönd<br />
1) Nagu juba eespool viidatud, on § 12 loetletud kolme piiranguvööndi asemel neid tegelikult<br />
eristatud üheksa. Kui arvestatakse meie eelpool toodud ettepanekuid ja soovitusi, oleks<br />
erinevate piiranguvööndite arvuks kokku üksteist.<br />
2) Kõrgeima miljööväärtusega piiranguvööndite (Mõrtsuka, Neeruti–Käpa ja Annimatsi) ühe<br />
<strong>kaitse</strong>-eesmärgina võiks, nagu 2.3.31 juba käsitletud, viidata ka nende arhitektuurilisele<br />
miljööväärtusele. Vastasel juhul on raske põhjendada, miks sätestatakse § 15 lg. 1 ja 3<br />
piiranguid hoonete välisilme kohta.<br />
3) Nagu juba eespool viidatud (ptk. 2.3.31 – 2.3.33), tuleks piiranguvööndite struktuur ümber<br />
kujundada, et need tagaksid sealsete <strong>kaitse</strong>-eesmärkide tulemusliku saavutamise. See tingib ka<br />
olulised muudatused §§-des 12 ja 13. Näiteks jääb arusaamatuks, kas § 13 lg. 3 käib mõlema<br />
eelneva piiranguvööndi kohta – kui jah, siis tuleb see lisada nende määratluste loetellu.<br />
4) § 14 lg. 1 p. 4 kohaselt on lubatud "maapõue kasutamine oma kinnisasja piires". Ehk siiski<br />
anda täpsem sõnastus nagu mõnes muus <strong>kaitse</strong>-eeskirjas: ""Maapõueseaduse" § 59 lõike 2<br />
alusel liiva-, kruusa- ja savivõtt oma tarbeks <strong>kaitse</strong>ala valitsejaga kooskõlastatud kohtadest"<br />
5) § 14 lg. 2 p. 6 kohaselt on lubatud võõrliikide tõrjeks herbitsiidi kasutamine, kuid sama<br />
leevendus on juba tehtud § 14 lg. 1 p. 3, mille kohaselt biotsiidi kasutamine on lubatud ilma<br />
42
valitseja nõusolekutagi. Seletuskirjast ei tulene, nagu võiks valitseja loal herbitsiidi kasutada<br />
ka piiranguvööndi metsamaal, poollooduslikul rohumaal, veekogus ja vee<strong>kaitse</strong>vööndis,<br />
järelikult on see punkt tarbetu. Meil on küll kahtlusi, kas ilma herbitsiidi kasutamata on ikka<br />
võimalik saada lahti näiteks Vahe-Lohu (63601:001:0900) ja Pikkaru (63601:001:1272)<br />
maaüksustel maratoniraja äärsel metsamaal ja raielankidel vohama hakanud verevast<br />
lemmaltsast (Impatiens glandulifera), seetõttu võiks vastava erandi sätestamist metsa- ja<br />
rohumaa puhul veel kaaluda (tegemist on ju koosluse "päästetööga"). Täpsustav klausel peaks<br />
aga siis olema § 14 lg. 1 p. 3-s, et ta ei läheks selles praegu sisalduvaga vastuollu ega osutuks<br />
õigustühiseks.<br />
6) § 14 lg. 3 sätestab lageraie lubatavuse, kehtiva <strong>kaitse</strong>-eeskirjaga on see välistatud. Tõsi, langi<br />
suurus on piiratud, kuid siiski on tegemist olulise muudatusega, mille vajalikkus <strong>kaitse</strong>eesmärkide<br />
saavutamise seisukohast puudub. Ilmselt on tegemist maaomanike survega<br />
<strong>kaitse</strong>ala valitsejale ning viimane on pidanud lageraiet mööndatavaks. Arvestades asjaolu, et<br />
<strong>looduspargi</strong>s kasvab ka väheväärtuslikke ja uustekkelisi puistuid, ei ole käesoleva arvamuse<br />
koostajail põhjust uuendusraie sisseseadmisele kui sellisele vastu seista, kuigi see paneb<br />
<strong>kaitse</strong>ala valitsejale edaspidi suure vastutuse – kus seda raieliiki lubada ja kus mitte. Küll aga<br />
tuleks meie arvates arvestada järgmist:<br />
- künklikus maastikus tuleks lageraiele igal juhul eelistada veerraiet (ka kuuse enamusega<br />
puistute puhul) või siis kõrgusjooni pidi kulgevaid lageraielangi piire (lauskmaale omased<br />
ruudu- või ristkülikukujulised langid võivad siinset maastikupilti reostada samaväärselt<br />
sobimatute ehitiste jms-ga);<br />
- lageraie tuleks välistada kõrgeima miljööväärtusega vööndites (Mõrtsuka, Neeruti–Käpa,<br />
Annimatsi, Pühajärve), soovitavalt ka kõrge miljööväärtusega vööndites (Elvaveski, Mägestiku,<br />
Pilkuse, Vanamõisa–Restu);<br />
- uuendusraie tuleks välistada Natura 2000 elupaigatüüpidele vastavates puistutes, sest Naturaloodusaladel<br />
tuleb vastavalt loodusdirektiivile tagada nende soodus loodus<strong>kaitse</strong>line seisund<br />
ning uuendusraie ei taga seda kindlasti. Selle klausli lisamist <strong>kaitse</strong>-eeskirja võidakse pidada<br />
määratlematuks ("aga kus need puistud siis asuvad" jne.), kuid täpselt sama määratlematud on<br />
lõikes 3 mainitavad kõvalehtpuupuistud ja pärnikud (kui nimiliigid moodustavad puistuvalemis<br />
60%, kas nad siis vastavad määratlusele Aga 40% 25%);<br />
- lageraielankide maksimumpindalaks võiks taastada 1 hektari (nagu oli ka esialgses eelnõus),<br />
kokkupuutuvate lankide kogusuuruseks 2 ha ning langile jäetavate säilikpuude hulgaks<br />
vähemalt 20 tm/ha (nagu oli ka esialgses eelnõus).<br />
Samasse punkti lisatud klausel "valikraie" on asjassepuutumatu, sest LKS § 31 lg. 2 alusel on<br />
valikraie piiranguvööndis lubatud niikuinii ja seda <strong>kaitse</strong>-eeskirjas sätestatud piirangute alusel<br />
kitsendada ei ole võimalik.<br />
Punktis 1 on eksitav viidata "erineva omanikuga kinnistutele", sest piirnevail kinnistuil võib<br />
olla ka seesama omanik, klausel peaks kehtima aga sellistelgi juhtudel.<br />
7) Esimesel hetkel tundub, et § 15 lg. 1 lõpp ja lg. 3 on piisava seadusliku aluseta. Tegelikult<br />
on kavandatavad kooskõlastused siiski loodus<strong>kaitse</strong>seaduse järgsed: vastavalt LKS § lg. 2 p.<br />
8 antakse <strong>kaitse</strong>-eeskirjaga võimalus ehitise püstitamiseks (mis vaikimisi oleks üldse keelatud),<br />
kuid vastavalt LKS § 12 lg. 2 rakendatakse seda leevendust osaliselt, tagamaks hoonete<br />
asukoha sobivuse väljakujunenud asustustruktuuris ning nende välisilme kooskõla<br />
maastiku<strong>kaitse</strong>ala <strong>kaitse</strong>-eesmärkidega. Seda piirangut tuleks rakendada siiski vaid olulise<br />
arhitektuurilise väärtusega piiranguvööndite puhul (Mõrtsuka, Neeruti–Käpa, Annimatsi,<br />
soovitavalt ka Elvaveski, Mägestiku, Pilkuse ja Vanamõisa–Restu), mujal saab <strong>kaitse</strong>ala<br />
valitseja oma soovitusi ja ettekirjutusi anda planeeringute tasemel.<br />
8) § 15 lg. 2 p. 1 jääb arusaamatuks, mida tähendab vajadus ehitiste püstitamiseks<br />
"olemasoleva hoonestuse tarbeks väljaspool hoonestusala" (kas hoonestusala all mõeldakse siis<br />
43
tõesti ainult vundamente koos 1-meetrise ribaga). Samas on unustatud põllumajanduslike<br />
abihoonete ja rajatiste püstitamise vajadus, näiteks lambalaudad või -varjualused võivad<br />
paikneda ka hoonestusaladest eemal. Seega tuleks lõiget täiendada ja parandada, sätestades<br />
hoonete ja rajatiste ehitamisvõimalused eraldi (rajatiste puhul ei peaks regulatsioon olema<br />
samaväärselt karm hoonete omaga).<br />
Sama paragrahvi lõikes 2 võiks Otepää ("Tavaala") ja Pargi piiranguvööndi puhul siiski<br />
kitsendada, et hoonete püstitamine ei ole lubatud metsamaal ja looduslikel rohumaadel<br />
(pärandkooslustel), välja arvatud neil asuvail endistel talukohtadel.<br />
9) Poollooduslike koosluste all loodus<strong>kaitse</strong>seaduse tähenduses mõeldaksegi peamiselt<br />
rohumaid, seetõttu on § 17 sõnad "ja rohumaad" ülearune. Kui "rohumaade" all peetakse silmas<br />
kultuurrohumaid, siis viimased mõistagi poollooduslikud kooslused ei ole, aga seetõttu ei saa<br />
neis ka kohaldada paragrahvis kirjeldatud vajalikku tegevust (LKS § 17 lg. 1).<br />
Mitte igal poolloodusliku koosluse esinemisalal ei ole vaja ühtaegu niita, karjatada ja võsa<br />
raiuda, vaid mõnel juhul piisab ka ühest või kahest mainitud tegevusest. Seetõttu võiks<br />
paragrahvis taastada seadusjärgse sõnastuse, loetledes ilmet ja liigikoosseisu tagavad tegevused<br />
nagu niitmise jne. (siis ei pea ühel alal nõudma kõigi nende tegemist, kui see pole<br />
põhjendatud).<br />
2.4.6. Rakendussäte<br />
1) Täpsem oleks siiski väljendada, et Otepää <strong>looduspargi</strong> praegugi kehtiva <strong>kaitse</strong>-eeskirja<br />
kehtestanud määrus tunnistatakse kehtivuse kaotanuks. (Kehtetuks tunnistamine võib<br />
tähendada ka kehtetust algusest peale, mis võib tekitada <strong>kaitse</strong>ala valitsejale tõsiseid probleeme<br />
praeguse <strong>kaitse</strong>-eeskirja alusel tehtud kaalutlusotsuste jätkuva õiguslikkuse jms suhtes).<br />
Kokkuvõttes on Otepää <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eeskirja eelnõu kvaliteet üle keskmise. Selle edasise<br />
viimistlemise hõlbustamiseks esitame lisas 4 <strong>kaitse</strong>ala <strong>kaitse</strong>-eeskirja parandatud ja täiendatud<br />
variandi, milles on arvesse võetud selles ja eelmistes peatükkides mainitud muudatused ning<br />
mõned eespool viitamata keelelised ja vormistuslikud korrektiivid. Loodame, et täiendatud ja<br />
parandatud eelnõus sätestatud piirangud ja võimaldatavad leevendused on täies kooskõlas<br />
"Loodus<strong>kaitse</strong>seaduse" ja teiste seadusaktidega. Sätestatud piirangud ja võimaldatavad<br />
leevendused kajastavalt adekvaatselt püstitatud <strong>kaitse</strong>-eesmärkide saavutamist ning ei ole<br />
maaomanike ja -kasutajate suhtes ülemääraselt või ebaõiglaselt ranged.<br />
44
3. Otepää linnu- ja loodusala piiritlemisest ja <strong>kaitse</strong>-eesmärkidest<br />
Lisaks siseriiklikule kaitstava loodusobjekti staatusele on Otepää looduspark arvatud ka Natura<br />
2000 võrgustikku nii linnu- kui ka loodusalana. Seetõttu analüüsime järgnevalt, kas ja kuidas<br />
peaks ettepandavatest välispiiri muudatustest tulenevalt korrigeerima linnu- ja loodusala piiri.<br />
3.1. Otepää linnuala (EE0080401)<br />
Otepää linnuala on moodustatud järgmiste linnuliikide elupaikade <strong>kaitse</strong>ks: kanakull (Accipiter<br />
gentilis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), väike-konnakotkas<br />
(Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), väiketüll<br />
(Charadrius dubius), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus),<br />
väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija<br />
(Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus) ja roherähn e meltsas (Picus viridis). Käesoleva<br />
<strong>kaitse</strong>-eeskirja seletuskirja kohaselt on nimistus tehtud mitmeid muudatusi: lisandumas on<br />
händkakk (Strix uralensis), laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos<br />
leucotos), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), rukkirääk (Crex crex)<br />
ja mustviires (Chlidonias niger); nimestikust on välja võetud aga viupart, sinikael-part ja<br />
roherähn. Vt. ka eespool ptk. 2.4.2.<br />
Mõlema variandi puhul on nimekiri keskmise pikkusega, seni on see lisaks linnudirektiivi I lisa<br />
liikidele hõlmanud ka tavalisi rändliike. Muudatused nimestikus on enamasti asjakohased, sest<br />
kehtivas loendis leidub ka selliseid liike, kes ei pesitse alal juba aasta(kümne)id (roherähn),<br />
mitmed olulised liigid olid aga seni puudu. Ühtlasi tuleb <strong>kaitse</strong>ala valitsejal kas juba nüüd või<br />
siis samaaegselt uue <strong>kaitse</strong>korra kinnitamisega koostada õiend muudatuste ja paranduste<br />
tegemiseks Vabariigi Valitsuse korralduses "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000<br />
võrgustiku alade nimekiri" koos vastavate põhjenduste ja selgitustega.<br />
Praegune Otepää linnuala hõlmab kogu loodusparki (senistes piirides) ning kolme sellest<br />
eenduvat sopistust, mis loodusparki ei kuulu. Neist esimene paikneb Raudsepa külas ning<br />
hõlmab Sakssoo uudismaid, Marjamäe karjääri, põlde ja nendega piirnevaid metsi. Eesti<br />
Ornitoloogiaühingu andmeil on selle alaga linnudirektiivi liikidest seotud roo-loorkull,<br />
rukkirääk, punaselg-õgija, nõmmelõoke, herilaseviu, laanerähn ja händkakk; samuti on ala<br />
väike-konnakotka toitebiotoobiks ning mitmete rändliikide rändepeatuspaigaks. Seetõttu on<br />
selle liidenduse jätmine linnuala koosseisu põhjendatud. Teine sopistus paikneb <strong>looduspargi</strong><br />
idapiiril ning see on täpselt samades piirides meie poolt soovitatud võtta <strong>looduspargi</strong> koosseisu.<br />
Kolmas sopistus asub <strong>looduspargi</strong> loodeserval ning see ornitoloogilist tähtsust ei omavat.<br />
Seetõttu tuleks siin linnuala piir ühitada <strong>looduspargi</strong> välispiiriga.<br />
Alad, mida soovitame <strong>looduspargi</strong>st välja arvata, linnudirektiivi seisukohast tähtsust ei oma.<br />
Otepää linna lähisel väljaarvataval tükil pesitseb linnudirektiivi I lisa liikidest EELISe andmeil<br />
kaks paari valge-toonekurgi (Ciconia ciconia), kes pole aga Otepää linnuala jaoks oluliste<br />
liikide nimistus, ning usutavasti ka rukkirääk. Edelas, Sangaste Mäeküla väljaarvatavalt tükilt<br />
pole EELISesse kantud ühtki liiki; eeldatavasti on siinne LD I lisa liikide loend identne äsja<br />
loetletuga. Väiksemate väljaarvatavate tükkide ja servadega ükski Natura-linnuliik teadaolevalt<br />
seotud pole.<br />
Seetõttu võiks Otepää linnuala välispiiri korrigeerida selliselt, et see hõlmaks kogu Otepää<br />
<strong>looduspargi</strong> uutes ettepandavates piirides ning sellele lisaks Sakssoo täienduse senistes<br />
piirides.<br />
45
3.2. Otepää loodusala (EE0080401)<br />
Otepää loodusalal on loodusdirektiivi alusel väärtustatud järgmised elupaigatüübid ja liigid:<br />
I lisas nimetatud kaitstavatest elupaigatüüpidest liiva-alade vähetoitelised järved (3110),<br />
vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised<br />
kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260),<br />
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),<br />
lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood<br />
(7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230),<br />
vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud<br />
(9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja<br />
soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);<br />
II lisas nimetatud liikidest saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik<br />
vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), paksukojaline jõekarp (Unio<br />
crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), läikiv<br />
kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja nõtke näkirohi (Najas flexilis).<br />
Kaitse-eeskirja eelnõus on loetletud tüüpide ja liikide loendit mõningal määral muudetud.<br />
Elupaigatüüpidest on lisandunud laialehised lammimetsad kaldavallidel (91F0), liikidest suurrabakiil<br />
(Leucorrhinia pectoralis), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-kuldtiib (Lycaena dispar),<br />
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik<br />
(Saxifraga hirculus) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride).<br />
Tehtud muudatusi vaadeldes nendime, et loendist on arusaamatul kombel välja jäänud<br />
elupaigatüüp 7160 (allikad ja allikasood), mida sooinventuuri andmeil leidub <strong>looduspargi</strong>s<br />
mitmel pool (sealhulgas kõrge esinduslikkusega aladena, näiteks Trommi siht<strong>kaitse</strong>vööndis)<br />
ning allikasoodele viidatakse ka <strong>kaitse</strong>-eeskirja eelnõu § 8 ja seletuskirjas. Seevastu mõõkrohumadalsood<br />
(7210) on loendisse sattunud ilmse eksituse tõttu, sest lõuna pool Tatra ürgorgu pole<br />
meie teada mõõkrohtu kunagi leitud, järelikult ei saa Otepää loodusalal kõnelda<br />
mõõkrohukoosluste leidumisest, kõnelemata nende seadmisest <strong>kaitse</strong>-eesmärgiks. (Ilma<br />
mõõkrohuta raudtarnakooslusi käsitletakse Eestis nagu mõnedes naabermaadeski<br />
elupaigatüübi 7230 all). Eelnõu autorite poolt elupaigatüüpide loendisse lisatud tüübi 91F0<br />
leidumise kohta Otepää <strong>looduspargi</strong>s kahtlesime juba eespool (vt. 2.3.15). Kas Trommi skv-s<br />
registreeritud 91F0-elupaik on piisavalt esinduslik, võimaldamaks selle elupaigatüübi<br />
nimetamist loodusala <strong>kaitse</strong>-eesmärkide hulgas Ühe või teise Natura-elupaigatüübi või -liigi<br />
pelk leidumine <strong>looduspargi</strong>s ei tähenda siiski seda, et see peaks tingimata olema loetletud ka<br />
<strong>kaitse</strong>-eesmärkide hulgas. Tegemist võib olla Otepää jaoks väheesindusliku elupaigatüübi või<br />
liigiga, milliseid loetakse Natura-ala suhtes kaasnevaiks ja mida eesmärkide hulgas ei loetleta.<br />
Nii on loendis esitatud selliseid elupaigatüüpe (3260, 6510), mis puuduvad meile esitatud<br />
Natura-elupaikade kaardikihilt täielikult, mõni muu on esindatud vaid 1-2 alana jne.<br />
Kõigi selliste Natura-elupaikade esinduslikkuse ja olulisuse kriitiline analüüs tuleb eelnõu<br />
koostajail kindlasti veel teha otsustamaks, millised neist on põhjust jätta <strong>kaitse</strong>-eesmärkide<br />
kilda ja millised mitte. Samuti tuleks eelnõu koostajail hinnata, kas esitatud või esitamata<br />
jäetud elupaigatüüpide (ja liikide) hulgas on ka selliseid, mida leidub vaid Natura-loodusala<br />
neil laikudel, mis loodusparki ei kuulu Näiteks elupaigatüübid 6270* ja 6450 on kindlasti<br />
registreeritud loodusala selles osas, mis jääb <strong>looduspargi</strong>st välja (kuid vähemalt 6450 leidub<br />
ka Elva jõe ja Väike-Emajõe ääres). Kõike neid ja analoogilisi kaalutlusi arvesse võttes tuleks<br />
loendite kohasust veelkorra põhjalikult analüüsida, seejärel tuleb <strong>kaitse</strong>ala valitsejal aga<br />
koostada õiend muudatuste ja paranduste tegemiseks Vabariigi Valitsuse eelmainitud<br />
korralduses koos vastavate põhjenduste ja selgitustega.<br />
Otepää loodusala praegune välispiir on identne Otepää linnuala välispiiriga, s.t. hõlmab lisaks<br />
<strong>looduspargi</strong>le (senistes piirides) ka eelmainitud kolm sopistust. Neist idapoolse peaks meie<br />
ettepanekul liitma <strong>looduspargi</strong>ga, lõunapoolne (Sakssoo) aga loodusdirektiivi seisukohast<br />
tähtsust ei oma – üle poole sellest on kaetud sekundaarsete kooslustega (põllud,<br />
kultuurrohumaa, karjäär, tee) ning ka nendega piirnevates metsades pole registreeritud ühtki<br />
46
lisa I elupaika ega lisa II liigi leiukohta. Looduspargist loodesse (piki Elva jõge) suunduval<br />
sopistusel on aga teada 5 keskmise kuni kõrge väärtusega rohumaalaiku (niisked<br />
pärisaruniidud, liigirikkad soostunud niidud ja märjad lamminiidud; Natura-elupaigad 6270,<br />
7230 ja 6450). Seetõttu tuleks see sopistus jätkuvalt jätta loodusala koosseisu. Kui seda ei<br />
taheta teha täies mahus, siis võib vajadusel välja arvata Elva jõe vasakkalda-alad Käpalt lõuna<br />
pool – siinsed niidud on varem kultuuristatud ja kraavitatud ning nende loodus<strong>kaitse</strong>väärtus on<br />
paremkalda-omadega võrreldes väiksem.<br />
Looduspargist väljaarvatavate alade väärtust resp. väärtusetust loodusdirektiivi seisukohast<br />
oleme käsitlenud juba iga lõigu puhul eraldi (vt. eespool ptk. 2.2) ning võime siinkohal üle<br />
kinnitada, et <strong>looduspargi</strong> uus ettepandav välispiir sobib ka Otepää loodusala põhiosa<br />
välispiiriks.<br />
Seega võiks Otepää loodusala välispiiri korrigeerida selliselt, et see hõlmaks kogu Otepää<br />
<strong>looduspargi</strong> uutes ettepandavates piirides ning sellele lisaks Hellenurme-aluse täienduse<br />
soovitavalt senistes piirides (või siis ilma vasakkalda-alata Käpalt lõuna pool).<br />
47
Lisad<br />
Lisa 1. Otepää <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eeskiri (esialgne eelnõu).<br />
Lisa 2. Vabariigi Valitsuse määruse "Otepää <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eeskiri" eelnõu seletuskiri<br />
(esialgne eelnõu).<br />
Lisa 3. Põhjendused Otepää <strong>looduspargi</strong> siht<strong>kaitse</strong>vööndite piiride kahandamise või<br />
siht<strong>kaitse</strong>vööndite kustutamise osas.<br />
Lisa 4. Otepää <strong>looduspargi</strong> <strong>kaitse</strong>-eeskiri (uus eelnõu).<br />
48
Change language