Ãlevaade Põllumajandusuuringute Keskuse poolt ajavahemikul ...
Ãlevaade Põllumajandusuuringute Keskuse poolt ajavahemikul ...
Ãlevaade Põllumajandusuuringute Keskuse poolt ajavahemikul ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ülevaade Põllumajandusuuringute <strong>Keskuse</strong> <strong>poolt</strong> <strong>ajavahemikul</strong> 2004-2012 Eesti MAK 2004-2006/2007-2013 2. telje hindamiseks kasutatud<br />
indikaatoritest ja uuringutest (12.04.2012)<br />
PKT- põllumajaduslik keskkonnatoetus; KST- keskkonnasõbralik tootmine; KSM – keskkonnasõbralik majandamine; MAHE-mahepõllumajanduslik tootmine; ESAebasoodsamate<br />
alade toetus<br />
HINDAMISVALDKOND MULLASTIK<br />
Indikaator/uuring<br />
Indikaatori/uuringu<br />
eesmärk<br />
Seireperiood<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Seire metoodika<br />
(sh seiresamm)<br />
Seirealad aastati Läbiviija Kommentaarid<br />
Seotud<br />
meetmed<br />
2005 –seirealad paiknevad 12<br />
maastikuruudus või selle läheduses.<br />
1 500 mullaproovi kogutud ja<br />
analüüsitud<br />
Indikaatorid:<br />
Mullaviljakus (pH, K,<br />
P)<br />
Muutused mulla<br />
orgaanilises aines<br />
Mullaviljakuse ja<br />
orgaanilise aine<br />
uuring<br />
Hinnata muutusi<br />
mullaviljakuses<br />
seoses PKT<br />
meetmetega<br />
kasutades selleks<br />
makroelemente,<br />
orgaanilise aine ja<br />
mullareaktsiooni<br />
analüüse.<br />
X X X X X X X<br />
Mulla koondproovi<br />
analüüs (pH, P, K,<br />
Corg)<br />
2006 – koguti ja analüüsiti 247<br />
mullaproovi<br />
2007 – koguti ja analüüsiti 600<br />
mullaproovi<br />
2008 – koguti ja analüüsiti 200<br />
mullaproovi<br />
2010 - koguti ja analüüsiti 550<br />
mullaproovi<br />
Põllumajandusuuringute<br />
Keskus (PMK)<br />
KST/KSM,<br />
MAHE<br />
2011 – koguti ja analüüsiti 843<br />
mullaproovi<br />
2012 – planeeritakse koguda ja<br />
analüüsida 350-400<br />
Indikaator:<br />
Mullakadu<br />
Mullaerosiooni/<br />
deflatsiooni uuring<br />
Hinnata<br />
maakasutusel<br />
põhinevalt<br />
erosiooniohtlike<br />
alade ulatust Eestis.<br />
X X X X X<br />
Ortofotosid ja<br />
IACS/LPIS<br />
andmebaase<br />
kasutades viiakse<br />
läbi ühekordsed<br />
uuringud erinevatel<br />
uurimisaladel.<br />
2006 –vee-erosiooni uuringud-<br />
Valgjärve, Otepää and Haanja valdades<br />
2007 – tuule-erosiooni uuringu testalad<br />
- Pärnu mk, Audru vald, Hiiu mk, Käina<br />
vald, Jõgeva mk, Kasepää vald<br />
2007, 2008, ja 2009 – tuule-erosiooni<br />
uuringud - Pärnu mk, Audru vald,<br />
Harjumk, Altküla, Lääne mk, Piirsalu<br />
Eesti Maaülikool<br />
(EMÜ), PMK<br />
2009. aastal<br />
kasutati<br />
erosiooniuuringus<br />
USLE mudelit,<br />
millega määrati<br />
vee-erosioon<br />
(t/ha/a) Põlva,<br />
Võru ja Saare<br />
maakonnas<br />
KSM, MAHE
HINDAMISVALDKOND MULLASTIK<br />
Indikaator/uuring<br />
Indikaatori/uuringu<br />
eesmärk<br />
Seireperiood<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Seire metoodika<br />
(sh seiresamm)<br />
Seirealad aastati Läbiviija Kommentaarid Seotud meetmed<br />
X X X X X<br />
2009 – selgitati deflatsioonialade täpne<br />
paiknemine GIS-analüüsiga<br />
2011 - jätkati USLE mudeliga Eesti<br />
maakondades mulla ärakannete<br />
modelleerimist<br />
Tartu Ülikool<br />
USLE mudelit<br />
kasutati veeerosiooni<br />
(t/ha/a)<br />
määramiseks<br />
kogu Eestis<br />
Indikaator:<br />
Muutused mulla<br />
toiteelementides (P,<br />
K, Ca, Mg, Cu, Mn,<br />
B), happesuses,<br />
Nmin ja orgaanilise<br />
aine sisalduses.<br />
Mulla toiteelementide<br />
dünaamika uuring<br />
Hinnata muutusi<br />
mulla toiteelementide<br />
sisalduses ning<br />
nende dünaamikat<br />
mullaproovide<br />
kogumise perioodil.<br />
X X X<br />
Mullaproovi<br />
analüüs<br />
(täisanalüüs+Corg<br />
+Nmin)<br />
Mullaproove<br />
analüüsitakse<br />
vähemalt kolmel<br />
järjestikusel aastal.<br />
Seiret teostati kolmes piirkonnas üle<br />
Eesti: Saaremaa - Lümanda vald;<br />
Võrumaa - PMK Võru katsepunkt;<br />
Raplamaa - Kuusiku Katsekeskus<br />
2005 – analüüsiti 296 mullaproovi<br />
2006 – analüüsiti 384 mullaproovi<br />
2007 - analüüsiti 384 mullaproovi<br />
PMK KST/KSM, MAHE<br />
Põllumuldade<br />
tihenemise mõju<br />
taimede kasvule ja<br />
arengule ning<br />
tihenenud muldade<br />
ulatusest Eestis<br />
Hinnata<br />
põllumuldade<br />
tihenemise levikut<br />
ning põhjusi Eestis<br />
X<br />
Ühekordne, valiti<br />
15 põldu üle Eesti<br />
ja võeti mahukaalu<br />
proovid, määrati<br />
poorsus ja muud<br />
lähteandmed<br />
2008. a - 15 põldu üle Eesti, analüüs<br />
teotati 2009. aastal<br />
PMK KST/KSM, MAHE<br />
PKT mullaproovide<br />
võtmise kvaliteedi<br />
täpsustamise uuring<br />
Hinnata<br />
mullaproovide<br />
kvaliteedi erinevust<br />
sõltuvalt<br />
mullaproovide<br />
võtmise marsruudist<br />
ja sügavusest.<br />
X<br />
128 mullaproovi<br />
kogumine ja<br />
analüüsimine<br />
(täisanalüüs +<br />
Corg).<br />
1 seireala Viljandimaal and 2 seireala<br />
Tartumaa<br />
PMK KST/KSM, MAHE<br />
Mullaviljakuse<br />
hindamiseks<br />
kogutavate<br />
mullaproovide<br />
erinevate<br />
parameetrite<br />
muutumine sõltuvalt<br />
proovide<br />
analüüsieelsest<br />
säilitamisest,<br />
mullaomadustest ja<br />
säilitustingimustest<br />
Määrata kindlaks<br />
muutused mulla<br />
toeiteelementides<br />
säilitamise ajal enne<br />
laborianalüüse.<br />
X Ühekordne uuring<br />
Uuring teostati 2 piirkonnas, et oleks<br />
kaasatud karbonaatsed mullad<br />
(Saaremaa – Lümanda vald) ja<br />
happelised mullad (Tartumaa – Rõhu)<br />
PMK KST/KSM, MAHE
HINDAMISVALDKOND MULLASTIK<br />
Indikaator/uuring<br />
Indikaatori/uuringu<br />
eesmärk<br />
Seireperiood<br />
Seire metoodika (sh<br />
seiresamm)<br />
Seirealad aastati Läbiviija Kommentaarid<br />
Seotud<br />
meetmed<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Indikaator:<br />
Muutused mulla<br />
toiteelemendide (P,<br />
K, Ca, Mg, Cu, Mn,<br />
B) sisalduses,<br />
happesus, Nmin ja<br />
orgaanilise aine<br />
sisaldus<br />
Mulla toiteelementide<br />
sisalduse muutuse ja<br />
dünaamika uuring<br />
nitraaditundlikul alal<br />
Näärata muutused<br />
NO3 ja NH4<br />
sisaldustes NTA-l<br />
asuvates muldades,<br />
et hinnata nitraatide<br />
leostumise riski<br />
erinevate<br />
maakasutusviiside<br />
ning<br />
ilmastukutingimuste<br />
korral.<br />
X X X X X X<br />
pH, Corg, NO 3, P, K,<br />
Ca, Mg, Cu, Mn, B, S<br />
+ pestitsiidide<br />
määramine mullas.<br />
Seiret teostatakse<br />
vähemalt kolmel<br />
järjestikusel aastal.<br />
Proove võetakse iga<br />
2 nädala tagant.<br />
2 seireala Järvamaal: Aravete and<br />
Kukevere (Ambla vald)<br />
PMK<br />
KST/KSM,<br />
MAHE<br />
Põllumuldade<br />
bioloogilise<br />
mitmekesisuse<br />
uurimine ja sobiva<br />
metoodika välja<br />
töötamine<br />
Hinnata muldade<br />
elurikkuse taset<br />
sõltuvalt<br />
maakasutusest,<br />
maaharimisviisidest<br />
ning mullatüübist.<br />
X X<br />
pH, P, K, Corg,<br />
mikroobide biomass<br />
hingamise meetodil,<br />
hooghännaliste<br />
arvukus ja liigiline<br />
koosseis<br />
9 ala – Ilmatsalu (3 ala), Olustvere (3<br />
ala), Rannu (2 ala), Ilmjärve (1 ala)<br />
PMK/Tallinna<br />
Tehnikaülikool<br />
KSM, MAHE<br />
Põllumuldade<br />
lupjamise mõju<br />
mullaomadustele<br />
erineva meliorandi ja<br />
kogusega töötlemisel<br />
Määrata ajas<br />
erinevate<br />
meliorantide mõju<br />
mulla omadustele<br />
peale lupjamist.<br />
X X<br />
Määrati pH, P, K, Ca,<br />
Mg, Corg<br />
Valimis 3-15 ala. 2009. aastast<br />
Sossmetsa Pärnu maakonnas<br />
PMK KSM, MAHE<br />
Soostunud ja<br />
soomuldade<br />
orgaanilise süsiniku<br />
sisaldus ja vastavalt<br />
sellele 1:10000<br />
mullakaardi võimalik<br />
korrigeerimine<br />
Kontrollida praegusel<br />
mullakaardil<br />
turvasmuldadena<br />
näidatud muldade<br />
tegelikku seisundit nii<br />
muldade<br />
klassifikatsiooni kui<br />
ka põllumajandusliku<br />
kasutuse<br />
seisukohast.<br />
X<br />
Soomuldadelt<br />
proovide kogumine ja<br />
Corg sisalduse<br />
määramine ning selle<br />
abil tegeliku<br />
mullatüübi<br />
selgitamine<br />
Proovialad üle Eesti turvasmuldadel PMK KSM, MAHE
HINDAMISVALDKOND MULLASTIK<br />
Indikaator/uuring<br />
Indikaatori/uuringu<br />
eesmärk<br />
Seireperiood<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Seire metoodika (sh<br />
seiresamm)<br />
Seirealad aastati Läbiviija Kommentaarid<br />
Seotud<br />
meetmed<br />
Mulla kvaliteedi ning<br />
maakasutuse uuring.<br />
Selgitada muldade ja<br />
maaksasutuse<br />
kvaliteeti viiel<br />
erineval<br />
maakasutustasandil<br />
ja hinnata nende<br />
sobivust<br />
põllumajandustegevu<br />
seks.<br />
X<br />
Analüüsis on<br />
kasutatud Eesti<br />
põhikaarti ning PRIA<br />
toetuste ning põldude<br />
registrit.<br />
PMK KSM, MAHE<br />
Minimeeritud<br />
harimise uuring<br />
Alüüsida otsekülvi<br />
(minimeeritud<br />
harimise) mõju<br />
muldade<br />
agrokeemilistele ja<br />
füüsikalistele<br />
omadustele ning<br />
mullaelustikule<br />
X X X<br />
Võrreldakse otsekülvi<br />
ja tavaharimise mõju<br />
mullaomadustele<br />
Põhineb teadusuuringutel, lisaks<br />
seiratakse 3 ala, kust võetakse<br />
proove iga-aastaselt.<br />
PMK KSM, MAHE<br />
Põllumajanduslike<br />
maade kasutusest<br />
välja jäämise uuring<br />
Hinnata ESA toetuse<br />
mõju (kas see on<br />
mõjutanud maade<br />
kasutusest<br />
väljajätmist).<br />
Hinnata maade<br />
kasutusest välja<br />
jätmise põhjusi ning<br />
ulatust.<br />
X<br />
Kogu Eestit hõlmav<br />
kaardianalüüs<br />
kasutusest välja<br />
jäänud<br />
põllumajandusmaade<br />
pindade ja nende<br />
alade edasise<br />
otstarbe kohta; 5<br />
vallas küsitlused<br />
maade<br />
kasutusotstarbe<br />
muutumise kohta<br />
Kogu Eesti; 5 vallas põhjalikum<br />
maakasutuse muutuse ja selle<br />
põhjuste analüüs<br />
PMK ESA<br />
Mulla glomaliini<br />
sisalduse määramine<br />
ja selle kasutamine<br />
mulla orgaanilise<br />
aine kvaliteedi<br />
hindamiseks.<br />
Biochar'i katsetamine<br />
Hinnata glomaliini kui<br />
võimaliku uue<br />
mullakvaliteedi<br />
näitaja kasutusele<br />
võtmise võimalusi<br />
Analüüsida Biochari<br />
mõju mullaomaduste<br />
parandamisele<br />
X<br />
X<br />
Valitud proovidest<br />
määratakse<br />
glomaliini sisaldus ja<br />
selgitatakse selle<br />
seos maakasutuse ja<br />
maaharimisega.<br />
Biochari<br />
katsetamiseks<br />
rajatakse katse<br />
Seirealad üle Eesti, katse<br />
Põllumajandusuuringute <strong>Keskuse</strong><br />
katsekeskuses Kuusikul<br />
PMK KSM, MAHE
Change language