Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1. Põlevkivi kaevandamisega<br />
seotud probleemid<br />
Põlevkivi kaevandamine on Eesti Vabariigis oluliseks strateegiliseks tegevuseks, seda<br />
eelkõige põlevkivi laialdase kasutamise tõttu elektri tootmiseks. Vastavalt „Põlevkivi<br />
kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“ (PÕKK) keskkonnamõjude strateegiline<br />
hindamise aruandele (edaspidi KSH aruanne) toodeti Eestis 2005. aastal 95% elektrist<br />
põlevkivist. Tulenevalt taastuvate energiaallikate laiemast kasutusest viimastel aastatel on<br />
põlevkivi osakaal elektritootmises mõnevõrra vähenenud, ent antud energiakand<strong>ja</strong>l on Eesti<br />
elektrienergia portfellis endiselt domineeriv koht.<br />
Põlevkivi on võimalik kaevandada avakarjäärides või maa all, viimasel puhul kasutatakse<br />
KSH aruande kohaselt tänapäeval kamberkaevandamist. Ma<strong>ja</strong>nduslikult on eelistatum<br />
avakarjäärides kaevandamine, kuna selle käigus tekkivad kaod on väiksemad (vastavalt KSH<br />
aruandele 8,9% võrrelduna maa-aluse kaevandamise 27,6%-ga). Kaevandamine leiab tihti<br />
aset allpool põh<strong>ja</strong>vee taset, mis tingib kaevandustest <strong>ja</strong> karjääridest vee väl<strong>ja</strong>pumpamise<br />
va<strong>ja</strong>duse. Mõlema kaevandamisviisiga kaasneb hulk kohalikke elanikke ning omavalitsusi<br />
otseselt negatiivselt mõjutavaid probleeme.<br />
1.1. Kaevandamise mõjudest tingitud probleemid<br />
1.1.1. Probleemid joogiveega<br />
Nagu eelnevalt väl<strong>ja</strong> toodud, kasutatakse nii avakarjäärides kui allmaakaevandustes kuivade<br />
kaevandamistingimuste tagamiseks põh<strong>ja</strong>vee väl<strong>ja</strong>pumpamist; sellega kaasneb<br />
põh<strong>ja</strong>veetaseme alanemine ning madalamate joogikaevude kuivaks jäämine. Lisaks põh<strong>ja</strong>vee<br />
taseme alanemisele mõjutab kohalikke elanikke vee kvaliteedi halvenemine selliselt, et teatud<br />
põh<strong>ja</strong>veekihtide vett ei saa enam joogiks kasutada.<br />
Kaevude kuivaks jäämist on probleemina väl<strong>ja</strong> toodud nii kohalike elanike kui ka ekspertide<br />
poolt. KSH aruande kohaselt võib põh<strong>ja</strong>vee taseme alandamine kuivaks jätta kaevanduse<br />
tasemest kõrgemal olevad veekaevud. Kirde-Eesti on piirkonnaks, kus esineb lokaalset<br />
veedefitsiiti (KSH aruande lk 36, 45). Vastavalt PÕKK koostamise käigus kohalike elanikega<br />
läbiviidud intervjuudele on joogivee probleem üleval Illuka, Mäetaguse, Vaivara, Kohtla-<br />
Nõmme valdades.<br />
Lisaks kaevude veeta jäämisele on probleemiks ka põh<strong>ja</strong>vee saastumine kaevandustegevuse<br />
käigus. Kaevandamine põhjustab muuhulgas sulfaatide kontsentratsiooni olulist tõusu<br />
põh<strong>ja</strong>vees: vastavalt PÕKK lisale 3 (Põlevkivimaardla piirkonna keskkonna seisund) on<br />
kaevandustes nende tegutsemise a<strong>ja</strong>l väl<strong>ja</strong>pumbatavas vees sulfaatide sisalduseks ajutiselt<br />
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused<br />
5
Change language