Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kokkuvõte<br />
Eestis tarbitavast elektrienergiast toodetakse valdav enamus põlevkivikütusel töötavates<br />
soojuselektri<strong>ja</strong>amades. Seetõttu omab põlevkivi kaevandamine suurt strateegilist tähtsust.<br />
Samas kaasnevad põlevkivi kaevandamisega mitmekülgsed probleemid – põh<strong>ja</strong>vee taseme<br />
alanemine ning kvaliteedi halvenemine, maapinna langatused ning pinnase veerežiimi<br />
muutused, kohalike elanike terviseprobleemid, kinnisas<strong>ja</strong>de väärtuse vähenemine jne.<br />
Käesoleva Töö eesmärk on lähteülesande kohaselt anda üldist informatsiooni põlevkivi<br />
kaevandamisest tekitatud materiaalsete <strong>kahjude</strong> kompenseerimisvõimalustest <strong>kohalikele</strong><br />
<strong>omavalitsustele</strong> <strong>ja</strong> <strong>elanikele</strong> (v.a kahju tervislikel põhjustel).<br />
Eraõiguslikus kontekstis tähistab „kahju“ negatiivseid tagajärgi, mis võivad seisneda<br />
igasuguses mittevabatahtlikus isikliku või varalise hüve vähenemises. Sellises tähenduses<br />
kasutatakse mõistet ka MaaPS §-s 56. Oluline on aga eristada kahju mõistet „negatiivse<br />
mõju“ mõistest – viimane loob pelgalt võimaluse kahju (tagajärje) tekkimiseks.<br />
Hoolimata mõiste „kahju“ laiast määratlusest kuulub VÕS alusel hüvitamisele vaid teatud osa<br />
selle mõiste alla langevatest negatiivsetest tagajärgedest, veelgi piiratumad on<br />
kaevandamisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju kui lepinguvälise kahju hüvitamise<br />
võimalused. VÕS-i sätete kohaselt kuulub hüvitamisele vaid otsene varaline kahju, mis on<br />
tekkinud seoses isiku surma, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või as<strong>ja</strong><br />
kahjustamisega.<br />
Kaevandamistegevusega tekitatud kahju võib olla tekitatud õiguspäraselt (kui on järgitud<br />
kaevandamisloa tingimusi) või õigusvastaselt. Õiguspäraselt tekitatud kahju puhul kohaldub<br />
nn riskivastutuse regulatsioon (VÕS § 1056), mille kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks<br />
kahju tekkimine, suurema ohu allika valitsemine, suurema ohu allikale iseloomuliku riski<br />
realiseerumine ning põhjuslik seos riski realiseerumise ning kahju tekkimise vahel. MaaPS §<br />
56 sätted kujutavad endast erinorme riskivastutuse sätete suhtes, peamine erinevus<br />
puudutab seejuures aegumistähtaegu. Vastavalt MaaPS § 56 lõikele 3 algab kaevandamisega<br />
tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumise tähta<strong>ja</strong> kulgemine sellest hetkest, mil isik sai<br />
kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama, TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on üldiseks<br />
aegumise kulgemise alguspunktiks kahjust ning selle hüvitamiseks kohustatud isikust teada<br />
saamine või teada saama pidamine. Kaevandamisega tekitatud kahju suhtes ei kehti ka TsÜS<br />
§ 150 lg 3, mille kohaselt aegub nõue igal juhul 10 aasta möödumisel kahju põhjustanud teo<br />
tegemisest või sündmuse toimumisest.<br />
Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine on võimalik kas MaaPS § 56 lg 1 alusel või VÕS<br />
alusel; seejuures ei ole MaaPS § 56 lõike 1 sõnastuse kohaselt oluline, kas kahju tekita<strong>ja</strong> oli<br />
kahju tekitamises süüdi.<br />
Põhimõtteliselt on seega paljud kaevandamisega tekitatava kahju liigid hüvitatavad VÕS<br />
sätete kohaselt. Samas on viimase nel<strong>ja</strong> aasta jooksul jõustunud vaid üks sellist kahju<br />
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused<br />
48
Change language