Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
5.3.1. Sihtotstarbe seadmine kohalike omavalitsuste kasutatavatele<br />
vahenditele<br />
Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuvate kaevandamisõiguse <strong>ja</strong> vee erikasutusõiguse<br />
tasude kasutamisele sihtotstarbe määramine võib paremini tagada, et vastavaid summasid<br />
kasutatakse KeTS eesmärkide kohaselt. Kohalikud omavalitsused ise on vastava ettepaneku<br />
vastu väitnud (2008. a keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise<br />
menetluses), et sellega sekkuks riik liigselt KOV-de iseseisvusse ning see oleks vastuolus<br />
Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga (EKOH) 38 . EKOH art 9 lg 7 sätestab, et kui võimalik,<br />
ei seostata <strong>kohalikele</strong> võimuorganitele eraldatavaid toetusi konkreetsete projektide<br />
finantseerimisega; samuti ei võta toetuste saamine kohalikult võimuorganilt ära tema<br />
põhivabadust tegutseda oma jurisdiktsiooni piires oma äranägemisel. Töö koosta<strong>ja</strong>te<br />
hinnangul on EKOH-st tulenevad piirangud toetuste kasutamisele sihtotstarbe määramiseks<br />
seotud siiski teistlaadi finantseerimisega kui kaevandamisõiguse <strong>ja</strong> vee erikasutusõiguse<br />
tasudest laekuvate vahendite puhul. Viimaste puhul tuleneb eesmärk nende kasutamiseks<br />
juba KeTS § 4 lõikest 1 – vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete<br />
keskkonda heitmisega <strong>ja</strong> jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Seetõttu ei ole<br />
kõnealuste vahendite kasutamise sihtotstarbe määratlemine otseselt EKOH sätetega<br />
vastuolus.<br />
Samas ei ole Töö koosta<strong>ja</strong>te arvates õige tõlgendada KeTS § 4 lõikes 1 sätestatud eesmärki nii<br />
kitsalt nagu seda Keskkonnaministeeriumi <strong>ja</strong> Rahandusministeeriumi poolt seni on tehtud<br />
(2008. a keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõus sooviti sihtotstarbeks määrata<br />
„keskkonnakaitsemeetmete finantseerimine“). Ehkki ei ole päris selge, mida senises<br />
praktikas mõiste „keskkonnakaitsemeetmed“ all silmas on peetud, võib mõiste<br />
„keskkonnakaitsemeetmed“ olla Töö koosta<strong>ja</strong>te hinnangul oluliselt kitsam KeTS § 4 lõikes 1<br />
sätestatud eesmärgist vältida või vähendada „võimalikku kahju“. Nagu ilmneb käesoleva Töö<br />
punktidest 1.1 ning 4.2, tekib põlevkivi kaevandamisest KOV-dele ka sellist laadi kahju, mis<br />
ei pruugi olla otseselt käsitletav keskkonna kahjustamisena (näiteks üldine elukvaliteedi<br />
standardite langus, mida on va<strong>ja</strong> kompenseerida, mh pakkudes kvaliteetsemaid avalikke<br />
teenuseid).<br />
KOV-dele kõnealuste vahendite kasutamise sihtotstarvet ette kirjutades ei tohiks tekitada<br />
olukorda, kus mingi osa põlevkivi kaevandamise negatiivsetest tagajärgedest jääb seetõttu<br />
<strong>kohalikele</strong> <strong>omavalitsustele</strong> kompenseerimata, vastasel korral ei täidetaks KeTS-st tulenevaid<br />
eesmärke.<br />
5.3.2. Kaevandamisõiguse tasude laekumise vahekorra muutmine<br />
Ühe võimalusena võib kaaluda ka kaevandamisõiguse <strong>ja</strong> vee erikasutusõiguse tasude<br />
laekumise vahekorra muutmist, ent KÕKi hinnangul peaks sellele eelnema põh<strong>ja</strong>lik analüüs,<br />
milles konkreetsemalt KOV-de hinnangul neile tekitatud kahjud seisnevad ning millises<br />
ulatuses on KOV-d seni kaevandamisõiguse <strong>ja</strong> vee erikasutusõiguse tasudest laekunud<br />
38 Euroopa kohaliku omavalitsuse harta mitteametlik tõlge on kättesaadav veebis:<br />
https://www.riigiteata<strong>ja</strong>.ee/akt/13104622 (3.10.11).<br />
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused<br />
43
Change language