Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2). LepS § 1 lg 4 annab võimaluse sätestada seaduses, et lepitusmenetlus on kohustuslik<br />
kohtueelne menetlus. Lepita<strong>ja</strong>ks võib LepS § 2 kohaselt olla iga füüsiline isik, kellele pooled<br />
on lepitamise ülesandeks teinud (<strong>ja</strong> kes võib tegutseda ka juriidilise isiku kaudu),<br />
vandeadvokaat, notar ning seaduses sätestatud juhul ka riigi või kohaliku omavalitsuse<br />
organ. Seega kohaldub lepitusseadus igasugustele kohtuväliste vaidluste lahendamise<br />
juhtudele, kui see on seaduses otsesõnu ette nähtud. Lepitusseaduse eelnõu seletuskir<strong>ja</strong> 37<br />
kohaselt nähakse lepitusseaduse regulatsioonis võimalust pikemas perspektiivis ka Eestis<br />
kohtuväliselt õigusvaidlusi lahendavate komisjonide maastiku korrastamiseks.<br />
Lepitusmenetlus on pigem kohasem juhtudel, kui pooled on huvitatud seniste suhete<br />
jätkamisest (nt perekonnaas<strong>ja</strong>d, aga ka naabrusvaidlused). Lepitusmenetluse tulemus ei ole<br />
menetlusosaliste suhtes siduv (erinevalt nt üürikomisjonidest, töövaidluskomisjonidest,<br />
tööstusomandi apellatsioonikomisjonist).<br />
Kaevandamistegevusest tulenevate kahjunõuete lahendamiseks on mitmeid erinevaid<br />
võimalusi, mille valik sõltub seadusand<strong>ja</strong> eesmärgist. Lepitusseaduse eelnõu seletuskir<strong>ja</strong><br />
kohaselt eristatakse kohtuvälisest as<strong>ja</strong>de menetlemisest rääkides erialakir<strong>ja</strong>nduses sageli<br />
nel<strong>ja</strong> erinevat võimalust, mille reguleerituse aste on erinev (menetluse suhtes kehtivad<br />
reeglid, menetluse vahenda<strong>ja</strong> olemasolu <strong>ja</strong> tema roll, siduva otsuse tegemise võimalikkus):<br />
1) läbirääkimised – pooled kohtuvad <strong>ja</strong> püüavad ühiselt konfliktile lahendust<br />
leida; toimub ilma kindla menetluskorrata <strong>ja</strong> ilma kolmanda neutraalse isiku<br />
osaluseta;<br />
2) vahendusmenetlus – olukord, kus pooli lahenduse leidmisel toetatakse<br />
kolmanda neutraalse isiku poolt; kolmandal isikul puudub pädevus poolte<br />
tegevusse aktiivselt sekkumiseks, ta ei langeta otsust ega ürita pooli<br />
omapoolsete lahendusvariantide õigsuses veenda;<br />
3) lepitusmenetlus – menetluses osaleval kolmandal neutraalsel isikul on<br />
pädevus esitada pooltele heakskiitmiseks <strong>ja</strong> vastuvõtmiseks omapoolne<br />
konflikti lahenduskäik, kuid tal ei ole õigust lepituse nurjumise korral tüli<br />
lahendamise üle ise otsustada;<br />
4) õigusemõistmise tunnustega tegevus – kolmandal isikul on voli <strong>ja</strong> autoriteet<br />
langetada tüliküsimuse suhtes siduvaid otsuseid; siia alla kuulub ka vahekohtu<br />
kasutamise võimalus.<br />
Kui reguleerida kahjunõuete vaidluste lahendamist seaduse tasandil, siis on kohane rääkida<br />
ilmselt kolmandast <strong>ja</strong> nel<strong>ja</strong>ndast variandist või nende vahepealsest versioonist, mille puhul<br />
vaidluste lahendamiseks moodustatud komisjonil on küll õigus teha siduvaid otsuseid, ent<br />
nende vaidlustamiseks on siiski võimalik ka kohtusse pöörduda.<br />
37 Lepitusseaduse eelnõu seletuskirinr 488.<br />
Kättesaadav:http://www.riigikogu.ee/page=pub_file&op=emsplain&content_type=application/rtf&<br />
u=20110930120110930121603&file_id=626734&file_name=lepitusseaduse%20seletuskiri%20(488).r<br />
tf&file_size=171315&mnsensk=487+SE&etapp=06.05.2009&fd=13.04.2011 (3.10.11).<br />
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused<br />
41
Change language