Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
heastamiseks. Keskkonnakahjustuse mõiste on seejuures nii KeTS-s kui MaaPS-s<br />
määratlemata. Kuivõrd KeTS näeb ette keskkonnatasudest laekuva raha sihtotstarbelise<br />
kasutamise läbi vastava sihtasutuse, kelleks on Keskkonnainvesteeringute Keskus, ning seda<br />
projektipõhiselt keskkonnakaitse valdkondade rahastamise kaudu (KeTS § 58 lg 1), siis ei ole<br />
MaaPS § 56 lõikes 5 ette nähtud kahju hüvitamine vastavate nõuete alusel Töö koosta<strong>ja</strong>te<br />
hinnangul tegelikult võimalik (v.a. kui selleks kasutataks 2009. a kehtinud tasumäärasid<br />
ületavat osa, mille kasutamise korda ei ole aga kehtestatud). Edasiseks analüüsiks oleksid<br />
va<strong>ja</strong>likud andmed selle kohta, kas <strong>ja</strong> millises ulatuses on riigile MaaPS § 56 lõike 5 alusel<br />
kahju hüvitamise nõudeid esitatud ning kui nõudeid on esitatud, siis kas <strong>ja</strong> milliste vahendite<br />
arvelt need on riigi poolt rahuldatud.<br />
4.4. Kokkuvõte <strong>ja</strong> järeldused<br />
Põlevkivi kaevandamisel tuleb kaevandamisloa omanikel maksta keskkonnatasudena nii<br />
kaevandamistasu kui reeglina ka vee erikasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude eesmärgiks on<br />
vastavalt KeTS § 4 lõikele 1 vältida või vähendada keskkonnakasutusega seotud kahju.<br />
Keskkonnatasudest laekunud summad <strong>ja</strong>gatakse riigi ning kohaliku omavalitsuse vahel;<br />
seejuures tuleb riigieelarvesse laekunud raha kasutada sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi<br />
hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ning keskkonnakahjustuste heastamiseks, kohaliku<br />
omavalitsuste eelarvesse laekunud raha kasutamise sihtotstarvet kindlaks määratud ei ole.<br />
KÕKi hinnangul võimaldab kaevandamistasust ning vee erikasutusõiguse tasust kohalike<br />
omavalitsuse eelarvetesse laekuv summa katta kaevandamisega kaasnevaid väliskulusid, st<br />
kulusid, mis ei ole VÕS sätete kohaselt hüvitamisele kuuluvaks kahjuks (nt kulutused, mis<br />
tuleb kanda elukeskkonna parendamiseks tasakaalustamaks kaevandamistegevuse<br />
negatiivset mõju). Seega ei oleks põhjendatud KOV-dele laekuvate summade kasutamise<br />
sihtotstarbe kitsendamine vaid keskkonnakaitsemeetmete rahastamisele.<br />
Samas puuduvad täpsemad andmed selle kohta, kuidas kohalikud omavalitsused<br />
keskkonnatasudest laekunud summasid siiani kasutanud on või milles seisnevad KOV-de<br />
hinnangul ammendavalt neile põlevkivi kaevandamisega tekitatud negatiivsed tagajärjed.<br />
Seega on raske hinnata, kas kohalikud omavalitsused vastavaid vahendeid ka praktikas<br />
kaevandamistegevuse väliskulude katmiseks kasutanud on. Teisalt puudub ka ülevaade<br />
riigieelarvesse laekuvate keskkonnatasude kasutamise eesmärgipärasusest, eriti mis<br />
puudutab kaevandamistasude ning vee erikasutusõiguse tasude seda osa, mida ei eraldata<br />
SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus.<br />
Lisaks ei ole Töö autorite hinnangul piisavalt reguleeritud, kuidas peaks toimuma<br />
eraõiguslike kahjunõuete hüvitamine riigi poolt vastavalt MaaPS § 56 lõikele 5, kuna kehtiva<br />
regulatsiooni kohaselt ei saa keskkonnatasudest laekuvat ning KIK kaudu<br />
keskkonnaprojektideks eraldatavaid vahendeid sellel eesmärgil kasutada.<br />
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused<br />
38
Change language