Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
eesmärk aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulutuste muutmisele<br />
tootmiskuludeks <strong>ja</strong> selle arvestamisele toodete hinna sisse.<br />
Kahju vältimise <strong>ja</strong> hüvitamise süsteeme võib Töö koosta<strong>ja</strong>te hinnangul vaadelda teatud<br />
meetmete hierarhiana, millest iga etapp peaks nö kinni pidama võimalikult suure osa<br />
kahjust. Kõigepealt tuleb kahju võimalikult suures ulatuses vältida; selleks kehtestatakse<br />
vastavad meetmed kaevandamislubades ning kaevandamisega seotud muudes lubades,<br />
samuti normid õigusaktides (nt müra normtasemed). Kui hoolimata nende meetmete <strong>ja</strong><br />
normide rakendamisest, või nende rikkumise tõttu tekib siiski kahju, kuulub see<br />
hüvitamisele võlaõiguslikus korras. Kuna võlaõiguslik kahju hüvitamise süsteem näeb aga<br />
ette vaid teatud liiki kahju hüvitamist (eriti piiratud on hüvitatav kahju lepinguvälise kahju<br />
ning iseäranis riskivastutuse puhul), tekib kaevandamistegevuse tulemusena ikkagi ka sellist<br />
kahju, mida ei ole võimalik võlaõigusliku süsteemi kaudu hüvitada (nt <strong>kohalikele</strong><br />
<strong>omavalitsustele</strong> tekitatud kahju, või muud kahjulikud tagajärjed, mis ei ole käsitletavad<br />
inimtervisele või varale tekitatud kahjuna VÕS tähenduses). Keskkonnatasude kasutamine<br />
tootmisväliste kulude hüvitamiseks võiks olla üheks lahenduseks selliste kahjulike<br />
tagajärgede kompenseerimiseks.<br />
4.3. Regulatsiooni rakendamisega seotud<br />
probleemid<br />
Keskkonnatasude regulatsiooni toimivuse puhul on peamiseks küsimuseks, kas<br />
kaevandamisõiguse <strong>ja</strong> vee erikasutusõiguse tasust laekunud summadega kompenseeritakse<br />
ka tegelikult põlevkivi kaevandamisega tekitatud kahju või – laiemalt – sellega kaasnevaid<br />
väliskulusid.<br />
Keskkonnatasude regulatsiooni tõhusust KeTS eesmärkide täitmisel on Töö koosta<strong>ja</strong>te<br />
hinnangul keeruline hinnata, kuna puuduvad selged andmed, kuidas nii riik kui kohalikud<br />
omavalitsused on nende eelarvesse kaevandamisõigusest laekuvat tasu kasutanud.<br />
4.3.1. Kaevandamisõiguse <strong>ja</strong> vee erikasutusõiguse tasude kasutamine<br />
kohalike omavalitsuste poolt<br />
2007. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt väl<strong>ja</strong> töötatud keskkonnatasude seaduse <strong>ja</strong><br />
kalapüügiseaduse muutmise eelnõu kohaselt oli kavas kehtivat tasude laekumise<br />
proportsiooni muuta ning seada sisse süsteem, mille kohaselt oleks nii maavara<br />
kaevandamisõiguse kui ka vee erikasutusõiguse tasust laekunud 80% riigieelarvesse ning<br />
vaid 20% kohalikku eelarvesse. Samuti plaaniti eelnõuga sätestada nõue, et kohaliku<br />
omavalitsuse eelarvesse laekuvat osa tuli kasutada keskkonnakaitsemeetmete<br />
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused<br />
34
Change language