Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3) nii VÕS § 1056 kui MaaPS § 56 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eeldustest<br />
välistatud süülisus;<br />
4) kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on MaaPS § 56 lõike 3 kohaselt kolm<br />
aastat, arvates päevast, mil kahju kannatanud isik sai teada või pidi teada saama<br />
kahju tekitamisest. VÕS ei sätesta aegumistähtaegu suurema ohu allika eest<br />
vastutuse kohaldamiseks; TsÜS §-st 150 lõikest 1 tulenevalt oleks üldine nõude<br />
aegumistähtaeg 3 aastat alates a<strong>ja</strong>st, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada<br />
saama kahjust <strong>ja</strong> kahju hüvitama kohustatud isikust. Seega on<br />
aegumistähta<strong>ja</strong> algus seadustes erinevalt sõnastatud. Erisättena kuulub<br />
kohaldamisele MaaPS § 56 lg 3, mille sõnastus ei nõua aegumistähta<strong>ja</strong> kulgema<br />
hakkamiseks kahju hüvitama kohustatud isiku tuvastamist.<br />
Teise olulise erinevusena ei ole MaaPS § 56 kohaselt sätestatud nõude aegumise<br />
(absoluutset) lõpptähtaega nii, nagu see on sätestatud TsÜS § 150 lg-s 3 (10 aasta<br />
jooksul kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest, sõltumata<br />
sellest, kas isik vahepealsel a<strong>ja</strong>l kahju st <strong>ja</strong> kahju hüvitama kohustatud isikust<br />
teada sai). MaaPS § 56 kohaselt on kaevandamisega põhjustatud kahju võimalik<br />
sisse nõuda ka juhul, kui kahju põhjustanud tegu on tehtud enam kui 10 aastat<br />
enne nõude esitamist. Sõltuvalt kaevandamisloa kehtivuse lõppemise tähta<strong>ja</strong>st, on<br />
kahjuhüvitise maksmiseks kohustatud kas loa omanik (kaevandamisloa kehtivuse<br />
a<strong>ja</strong>l ning 10 aasta jooksul pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist) või riik<br />
(muudel juhtudel). Seega kaevandamisega seotud kahjuhüvitiste puhul TsÜS §<br />
150 lg 3 kohaldamisele ei kuulu.<br />
3.1.5. Kaevandamisega tekitatud õigusvastane kahju<br />
Hoolimata sellest, et põlevkivi kaevandamine toimub maavaravaru kaevandamise lubade<br />
alusel, on siiski võimalik, et selle tegevuse käigus tekitatakse kahju õigusvastaselt, st loa<br />
tingimusi rikkudes. Vastavalt VÕS §-le 1043 peab kahju tekita<strong>ja</strong> kahju reeglina hüvitama vaid<br />
juhul, kui ta on kahju hüvitamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 täpsustab seda nõuet: „kahju<br />
tekita<strong>ja</strong> ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi,<br />
kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.“<br />
MaaPS § 56 lg 1 sõnastus ei tee vahet õigusvastaselt <strong>ja</strong> õiguspäraselt tekitatud kahjul, nähes<br />
hüvitamise kohustuse ette pelgalt „kaevandamisega tekitatud kahju“ puhul. Seega katab säte<br />
ka õigusvastase kahju tekitamise juhud ning vastavalt selle sõnastusele ei ole süü olemasolu<br />
nõutav ka õigusvastaselt tekitatud kahju puhul.<br />
Juhtudel, kui kahju on tekkinud kaevandamistegevusele mitteiseloomuliku ohu<br />
realiseerumise tagajärjel, on isikutel võimalik kahju hüvitamist nõuda vaid delikti<br />
üldkoosseisu ehk õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Selline kahju<br />
kuulub hüvitamisele vaid juhul, kui selle põhjustas õigusvastane tegu.<br />
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused<br />
21
Change language