Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...

keskendutakse üksnes kaevandamistegevusele ning sellega seotud kahju hüvitamise
regulatsioonile.
MaaPS § 56 13 paneb maavaravaru kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse
kaevandamisloa omanikule või loata kaevandamisõigusega isikule. Viimaste suhtes kohaldub
mittesüüline vastutus, st loa omanik vastutab sõltumata sellest, et ta on järginud käibes
vajalikku hoolsust. Tegemist on ulatuslikuma vastutuse liigiga kui süüline vastutus
(deliktiline vastutus VÕS § 1043 alusel), kuna vastutusest pole võimalik vabaneda ka
subjektiivsete võimete ja võimaluste puudumisele tuginedes.
MaaPS reguleerib kahju hüvitamise nõude esitamise ning kahjuhüvitise maksmise korda.
Kannatanu peab vastava nõude esitama 3 aasta jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada
või pidi teada saama kahju tekitamisest (§ 56 lg 3). Kohustus kahju hüvitada kehtib
kaevandamisloa omaniku või kaevandamisõigusega isiku suhtes 10 aasta jooksul, arvates
kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest või loata maavaravaru kaevandamise lõpetamisest (§
56 lg 4). Hiljem kui 10 aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist tekkinud kahju
hüvitab riik kaevandamisõiguse laekunud tasu arvel (§ 56 lg 5).
Töö koostajate hinnangul on MaaPS sätted käsitletavad erisätetena, nö täpsustavate sätetena
VÕS suurema ohu allika vastutuse sätete suhtes:
1) analoogselt VÕS §-ga 1056 ei näe MaaPS § 56 ette kahju õigusvastast tekitamist, vaid
pigem suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumist. MaaPS § 56 lg 1
viitab iseloomuliku riski osas seejuures „kaevandamisega tekitatud kahjule“.
Seejuures on oluline märkida, et grammatilise tõlgenduse kohaselt ei ole sellega
hõlmatud nt põhjavee taseme alanemisega tekkinud kahju 14 . Hüvitada tuleb
seejuures vaid kahju, mis tekib kaevandamisele kui suurema ohu allikale
iseloomuliku ohu realiseerumise korral (VÕS §-s 1056 sisalduv põhimõte
kohaldub analoogselt VÕS § 1057, 1059 ja 1060 sätestatud erikoosseisudega) 15 ;
2) MaaPS § 56 lg 1 määratleb suurema ohu allika valitsejana kaevandamisloa omaniku;
13 Maapõueseaduse § 56. Maavaravaru kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamine:
(1) Kaevandamisloa omanik hüvitab maavaravaru kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma
süüst.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka isiku suhtes, kellel on õigus
maavaravaru loata kaevandada.
(3) Maavaravaru kaevandamisega tekitatud kahju kannatanud isik peab kahju hüvitamise nõude
esitama kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama kahju
tekitamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse kaevandamisloa omaniku ning isiku
suhtes, kellel on õigus maavaravaru loata kaevandada, kümne aasta jooksul, arvates
kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest või loata maavaravaru kaevandamise lõpetamisest.
(5) Kui kahju on tekkinud rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist,
hüvitab tekkinud kahju riik maavaravaru kaevandamisõiguse laekunud tasu arvel. Riik hüvitab
tekkinud kahju ka juhtudel, kui see tekkis pärast juriidilisest isikust loaomaniku likvideerimist või
kaevandamisloata maavaravaru kaevandanud isiku surma.
14 MaaPS § 2 p 7: „maavaravaru kaevandamine (edaspidi kaevandamine) on maavara looduslikust
seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine,
kaevise tehnoloogiline vedu kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine“.
15 VÕS III. Kommenteeritud väljaanne, § 1055, p 3.4., lk 695.
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused
20