Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2.3. Kahju mõiste käsitlus maapõueseaduses<br />
Kehtivas maapõueseaduses kasutatakse hulgaliselt erinevaid mõisteid kahjuga seonduvate<br />
terminite tähistamiseks: kahju (§ 24 lg 1 <strong>ja</strong> § 56), keskkonnakahju (§ 74),<br />
keskkonnakahjustus (§ 24 lg 2; § 51), kahjustus (§ 24 lg 2), kahjulik mõju (§ 35 lg 2 p 8),<br />
kahjulikud muutused (§ 42 lg 1 p 3), negatiivne keskkonnamõju (§ 74 lg 1 p 3).<br />
Seejuures kasutatakse mõisteid ebajärjekindlalt <strong>ja</strong> korrapäratult ning erinevad mõisted<br />
võivad tegelikult tähistada sama õiguslikku olukorda (<strong>ja</strong> vastupidi – sama mõiste võib olla<br />
kasutusel erinevate olukordade <strong>ja</strong>oks).<br />
Kuna keskkonnakahju hüvitamine ei ole käesoleva Töö teemaks, siis ei käsitleta siinkohal<br />
põh<strong>ja</strong>likumalt selle mõiste sisustamisega seonduvat. Küll tuleb hinnata seda, milline on<br />
MaaPS-s sätestatud mõistete sisu <strong>kohalikele</strong> <strong>elanikele</strong> <strong>ja</strong> KOV-le tekitatud võimaliku kahju<br />
osas ning kas see ühtib kahju mõistega võlaõigusseaduses.<br />
2.3.1. Kahju mõiste<br />
MaaPS § 24 lõike 1 kohaselt tuleb kaevandamisel rakendada tehnoloogiaid, mille puhul<br />
keskkonnale <strong>ja</strong> isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. MaaPS § 56 lg 1 sätestab aga, et<br />
kaevandamisloa omanik hüvitab maavaravaru kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata<br />
oma süüst. MaaPS § 74 käsitleb eraldi keskkonnakahju hüvitamist, loetledes seejuures<br />
esmalt keskkonnale kahju tekitamise juhtumid ning sätestades seejärel kahju hüvitamise<br />
määra ning korra.<br />
Sarnaselt VÕS-le ei ole MaaPS-s defineeritud kahju mõistet. Eeltooduga sarnaselt võib aga<br />
kahjuks ka MaaPS tähenduses pidada negatiivset tagajärge. Seejuures käsitleb MaaPS § 74<br />
keskkonnale tekkinud negatiivseid tagajärgi, § 56 aga isikutele tekkinud negatiivseid<br />
tagajärgi. Viimases kontekstis võib kahju mõiste sisustada sarnaselt VÕS sätetega (vt p 2.1).<br />
2.3.2. Kahju tekkimise lubatavus<br />
MaaPS § 24 lg 1 sõnastuse kohaselt tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale<br />
<strong>ja</strong> isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Seega lähtub seadus eeldusest, et teatud<br />
ulatuses on kahju tekitamine keskkonnale <strong>ja</strong> isikutele paratamatu ning lubatav. Seejuures<br />
käsitleb säte ilmselgelt loa alusel elluviidava tegevusega kaasnevat kahju, st õiguspärase<br />
tegevusega põhjustatud kahju. Selline kahju on lubatav juhul, kui seda ei ole tehnoloogiliste<br />
lahendustega võimalik vältida või minimeerida (keskkonnaseisundi kahjustumise vältimine<br />
või minimeerimine on ka keskkonnamõju hindamise eesmärgiks vastavalt KeHJS § 2 lg 1<br />
punktile 1). Seega peaksid loa tingimused esmalt ette nägema võimalikud kahju vältimise<br />
meetmed (leevendusmeetmed). Kahju, mis tekib hoolimata leevendusmeetmete<br />
rakendamisest, on küll lubatav, ent kuulub reeglina siiski hüvitamisele (vt lähemalt ptk-st 3).<br />
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused<br />
13
Change language