Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2. Kahju mõiste <strong>ja</strong> kahju tekkimise<br />
lubatavus<br />
Isikutele kompensatsiooni maksmise põhimõtteliseks aluseks on va<strong>ja</strong>dus hüvitada neile<br />
tekkinud kahju. Järgnev peatükk käsitleb kahju mõistet ning liike erinevate õigusaktide<br />
(võlaõigusseaduse (VÕS), as<strong>ja</strong>õigusseaduse (AÕS) <strong>ja</strong> maapõueseaduse (MaaPS)) tähenduses.<br />
Lisaks sellele peatutakse lühidalt kahju tekkimise lubatavusel <strong>ja</strong> selle eeltingimustel MaaPS<br />
kontekstis.<br />
2.1. Kahju mõiste võlaõigusseaduses<br />
Kahju hüvitamise üldregulatsioon tuleneb võlaõigusseadusest (VÕS), mis näeb ette nii<br />
lepingulise kui lepinguvälise kahju hüvitamise juhud ning ulatuse. Kahju hüvitamise<br />
kohustuse tekkimise esimeseks tingimuseks on kahju tekkimine.<br />
Kahju mõistet VÕS ei sätesta, ent üldlevinud lähenemise kohaselt on kahju isikule<br />
saabunud negatiivse iseloomuga tagajärg. Üldistatult võib kahju all mõista igasugust<br />
mittevabatahtlikku isikliku või varalise hüve vähenemist. Seejuures ei seisne kahju mitte<br />
üksnes olemasoleva vara vähenemises, vaid ka kohustuste tekkimises või suurenemises. 1<br />
Kaevandamisel võiks tekitatud kahjuna kõne alla tulla seejuures kinnisvara väärtuse langus,<br />
mida põhjustab kaevude kuivaksjäämine, vee kvaliteedi halvenemine, põllumaa <strong>ja</strong> metsamaa<br />
kahjustamine, muutused maastikupildis, hoonete lagunemine/vajumine, välisõhu saastatus<br />
piirkonnas <strong>ja</strong> müra; samuti inimtervise halvenemisest tulenevad ravikulud, saamata jäänud<br />
töötasu. Samas seisneb kahju ka kaevanduspiirkonnas elavate inimeste üldises heaolu<br />
languses isiklike hüvede vähenemisest tingituna, mis tuleneb nii nende tervise halvenemisest<br />
kui elukeskkonna saastatusest, kaevude kuivale jäämisest jms.<br />
Hüvitatavaks kahjuks võib olla nii varaline kui mittevaraline kahju (VÕS § 128 lg 1). Varaline<br />
kahju <strong>ja</strong>guneb omakorda otseseks varaliseks kahjuks <strong>ja</strong> saamata jäänud tuluks (VÕS § 128 lg<br />
2). Saamata jäänud tulu seejuures lepinguvälise vastutuse puhul reeglina hüvitamisele ei<br />
kuulu (Riigikohtu otsus kohtuas<strong>ja</strong>s nr 3-2-1-123-05, p 24).<br />
Mittevaraline kahju on seaduses mitteammendava loeteluna sätestatud: selleks on<br />
eelkõige kahjustatud isiku füüsiline <strong>ja</strong> hingeline valu <strong>ja</strong> kannatused (VÕS § 128 lg 5).<br />
Riigikohus on lugenud mittevaraliseks kahjuks ka tervisekahjustusest põhjustatud isiku<br />
heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses (Riigikohtu<br />
otsus kohtuas<strong>ja</strong>s nr 3-2-1-1-01). VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest<br />
1 Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väl<strong>ja</strong>anne. Koosta<strong>ja</strong>d P. Varul, I.Kull, V.Kõve, M. Käerdi. Tallinn<br />
2006, § 128 p 4.1., lk 450.<br />
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused<br />
10
Change language