Kala ja kalatoodete turg Eestis - PÃµllumajandusministeerium

Kala ja kalatoodete 

turg Eestis 

Tallinn 

Juuli 2011

Töö on teostatud Eesti Põllumajandusministeeriumi tellimusel 

Koostajad: Aet Vanamölder (2, 5, 6 ptk), Kelly Kadarik (6 ptk), Lia Lepane (7 ptk), 

Marje Josing, Riini Kippa (1, 3, 4 ptk) 

EKI 

direktor Marje Josing 

Rävala 6 19080 Tallinn 

tel 6681242 

E-post: eki@ki.ee 

http://www.ki.ee 

Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut

Sisukord 

Sissejuhatus ............................................................................................................................... 4 

Uurimistöö metoodika .............................................................................................................. 6 

1. Kalapüük ............................................................................................................................... 8 

2. Kalatööstus .......................................................................................................................... 12 

Kalatööstus ja sellega seotud sektorid ........................................................................... 15 

Kalatööstusettevõtete toodang ja turud .......................................................................... 17 

Investeeringud põhivarasse ............................................................................................ 21 

Tootearendus .................................................................................................................. 23 

3. Kala ja kalatoodete väliskaubandus .................................................................................... 24 

Kala eksport ................................................................................................................... 26 

Kalapreservide ja -konservide jt toodete eksport ........................................................... 28 

Kala ja kalatoodete ekspordi sihtturud ........................................................................... 29 

Kala import .......................................................................................................................................... 31 

Kalakonservide jt toodete import .................................................................................................. 34 

Kala ja kalatoodete impordiriigid .................................................................................. 35 

4. Kalaturu bilanss .................................................................................................................. 37 

5. Kala ja kalatoodete pakkumine jaekaubanduses ................................................................. 39 

Sortimendi keskmine laius kaupluse kohta .................................................................... 40 

Eesti kalatööstusettevõtete toodete esindatus kauplustes .............................................. 42 

Eestis müügilolevate kalatoodete arv ............................................................................. 48 

Kala ja kalatoodete jaehinnad ........................................................................................ 51 

6. Kala ja kalatoodete tarbimine ............................................................................................. 54 

Tarbimiskogused ja -kulutused ...................................................................................... 54 

Kala ja kalatoodete tarbimine erinevates sotsiaalsetes gruppides .................................. 61 

Kalatoodete tarbimine võrreldes teiste toiduainetega .................................................... 63 

Kala ja kalatoodete hinnamuutused ............................................................................... 65 

Kala tarbimine teistes riikides ........................................................................................ 70 

7. Elanike kala ja kalatoodete tarbimisharjumused ja eelistused (elanike küsitlus) ............... 73 

Kokkuvõte.............................................................................................................................. 115 

Lisad 

Lisa 1. Kalatööstusettevõtted 2009. aastal.................................................................................... 128 

Lisa 2. Kulutused kalale ja kalatoodetele 2010. aastal leibkonnaliikme kohta ............................ 129 

Lisa 3. Kalatoodete hinnamuutused 1999-2010 Eestis ja teistes riikides..................................... 132 

Lisa 4. Kala ja kalatoodete tarbimisharjumused (elanike küsitluse vastuste jaotustabelid) ........ 134

Sissejuhatus 

Maailmas püüti 2008. aastal 142 miljonit tonni kala, sellest 115 tonni kasutati ära inimtoiduks 

ja kala pakkumine ühe inimese kohta oli 17 kg (kala eluskaalus), mis on ajalooline kõrgtase. 

Viimase 60 aastaga on kala pakkumine maailmas suurenenud ligi kaks korda. Vesiviljelus 

andis 46% toidukala pakkumisest. Kalast saab 1.5 miljardit inimest 20% oma loomse valgu 

vajadusest ja 3 miljardit inimest 15% loomse valgu vajadusest. Kala pakkumine inimese kohta 

ei erine väga oluliselt arenenud ja vaestes maades. Nii oli FAO andmetel arenenud maailmas 

kala pakkumine 15,1 kg elaniku kohta ja madala sissetulekuga toidudefitsiidiga maades 

14.4 kg 1 . Suurim kala tootjamaa on Hiina oma 47,5 miljoni tonniga (vesiviljelustoodang 32,7 

miljonit tonni, püük 14,8 miljonit tonni). 

Vesiviljelus on maailmas jätkuvalt kõige kiiremini kasvav loomse toidu sektor, kus toodang 

on suurenenud 0,7 kg-lt inimese kohta 1970. aastal 7,8 kg-le 2008. aastal ja aastane toodangu 

kasv on 6.6%. 

Kalandussektoris töötavate inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud ja see annab tööd miljonitele 

inimestele. 

Eesti on mereriik ja kala on ajaloolisel olnud meile oluline toiduaine ja ka oluline ekspordikaup. 

Nii kala pakkumine kui nõudlus on viimase 20 aasta jooksul oluliselt muutunud. Turu 

avanemise käigus ja kalatööstuse aktiivse tootearendusega on oluliselt laienenud pakutav sortiment, 

sissetulekute kasvades ja tootmiskulude kasvuga tõusnud hinnad, suurenenud tarbijate 

informeeritus ja nõudlikkus. 

2010. aastal püüti Eesti kalurite poolt kala kokku 95,4 tuhat tonni Kala kogupüük on viimase 

20 aasta jooksul vähenenud, seda peamiselt ookeanipüügi arvel. 132 tuh tonnilt 1992. aastal 

vähenes püük 79 tuh tonnile 2003. aastal. Järgnevatel aastatel püügimahud Läänemerest taas 

suurenesid ja aastail 2006-2010 püüti keskmiselt 97 tuh tonni kala. 

Eestis oli 2009. aastal 56 kalatööstusettevõtet. Kalatöötlemisettevõtete ekspordi müügitulu 

osakaal moodustas toiduainetööstuse koguekspordist ligi neljandiku. Kalatöötlemisettevõtetele 

andis ekspordikäive müügitulust ligi 75%, kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtetele veerandi. 

Kalapüügi ja vesiviljelusega tegeles 2009. aastal 86 ettevõtet. 

Eesti kalaressurss lähebki suures osas ekspordiks. Nii jäi kalaressursist siseturule vaid kümnendik 

kalast. 

Kala ja kalatoodete eksport oli 2010. aastal eelmistest aastatest suurem nii kogumahult (131 

tuh tonni) kui koguväärtuselt (135 mln eurot). Eesti kala ja kalatoodete väliskaubandusbilanss 

on läbi aegade olnud positiivne. 2010. aastal ületas eksport importi 59,3 mln euroga (2009.a. 

30,7 mln euroga, 2008.a. 5,3 mln euroga). 

1 The State of World Fisheries and Aquaculture. FAO 2010 

4

Kalandus- ja kalatöötlemissektoris töötas 2009. aastal ettevõtluses hõivatud Eesti elanikkonnast 

0,56%. Kalatööstusettevõtetes oli tööl kokku 1831 inimest, kalapüügi ja vesiviljelusega 

tegeles 486 inimest (kokku ligi 1400 inimest vähem kui 2005. aastal). 

Kui kala püügi ja kasvatuse, tööstuse ning väliskaubanduse kohta on läbi aastate Põllumajandusministeeriumi 

ja OECD/FAO poolt ülevaateid koostatud, siis kala tarbimist analüüsiti 

viimati 2003. aastal EKI uurimistöös” Kala ja kalatoodete turg Eestis”. Selgitamaks välja, 

milline on kala pakkumine ja tarbimine Eestis ja kuidas on tarbimine viimase kümnendi jooksul 

muutunud, viis Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Põllumajandusministeeriumi tellimusel 

läbi käeoleva uuringu. 

5

Uurimistöö metoodika 

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) viis ajaperioodil jaanuar-juuli 2011) läbi kala ja kalatoodete 

turu uuringu. 

Uuring sisaldas järgnevaid etappe: 

Kalapüügi mahu analüüs. 

Kalatoodete tootmise analüüs (aastate 2004 – 2010 lõikes). 

Kasutades SA andmeid analüüsis EKI Eesti kalatööstuse arengut. Vaatluse all olid järgnevad 

indikaatorid: 

- kalatoodete tootmine (kogused ja väärtused); 

- kalatööstuste toodangu müük siseturul ja eksportturgudel; 

- investeeringud kalatööstusesse. 

Kala ja kalatoodete väliskaubandus (eksport ja import) 2004-2010. aastani. 

EKI kasutas SA andmebaasi ja analüüsis järgnevat väliskaubanduse alast informatsiooni: 

- kala ja kalatoodete põhieksport ja -import tootegrupiti (kogused ja väärtused). 

- olulisemad väliskaubanduse partnerriigid. 

Kalaturu bilansi koostamine. 

Kala ja kalatoodete jaekaubanduses pakkumise monitooring ja analüüs 

1. Kala pakkumise analüüsiks jaekaubanduses viis EKI 2011. aasta veebruaris läbi üleeestilise 

kauplusevaatluse. Selle käigus registreeriti 16 kaupluses ja 5 turul müügilolevate 

kalaliikide ja kalatoodete nimed, päritolu, kaalud ja hinnad. Uuringu eesmärgiks oli kala 

ja kalatoodete sortimendi laiuse, erinevate tootenimetuste, hinnataseme ja päritolu analüüsimine. 

Olukorda oli võimalik võrrelda 2003. aastal EKI poolt läbi viidud samalaadse 

analüüsi tulemustega. Tulemusi analüüsiti eraldi hüpermarketite, supermarketite, väiksemate 

kaupluste ja turgude lõikes. 

2. Kasutades EKI poolt viimase 8 aasta jooksul regulaarselt kogutud hinnainfot (kauplustes, 

turgudel) värske kala hindade kohta, tegi EKI hinnadünaamika analüüsi kalaliikide 

lõikes. 

Kala ja kalatoodete tarbimine 

1. EKI kasutas tarbimiskulutuste ja mahtude analüüsiks Eesti statistikameti leibkonna 

uuringute andmeid 2004-2007. ja 2010.aasta kohta. 

6

2. Kasutades EKI poolt aastatel 1996-2010 läbi viidud (PM poolt tellitud) ostueelistuste 

uuringute andmeid, analüüsis EKI kodumaise ja importkala osakaalu elanike ostudes, 

tarbijate rahulolu kodumaiste kalatoodete sortimendi ja kvaliteediga. 

3. EKI viis 2011. aasta märtsis läbi elanike küsitluse. Küsitlus viidi läbi posti teel. Üleeestilisele 

elanike küsitlusele vastasid elanikud kõikidest Eesti maakondadest, kokku 

1127 inimest. Andmetöötluse käigus kaaluti andmestik regiooni, vanuse ja soo lõikes, 

millega viidi vastanute jaotus vastavusse elanike mudeliga. Tulemused on esinduslikud ja 

laiendatavad täiskasvanud elanikkonnale vanuses 18-74 aastat. 

Küsitluslehes korrati mitmeid küsimusi, mida esitati elanikele ka 2003. aastal – seega oli 

võimalik analüüsida elanike tarbimiskäitumise muutusi. 

7

1. Kalapüük 

Kala kogupüük on Eestis viimase 20 aasta jooksul aasta-aastalt vähenenud (132 tuhat tonni 

1992. a, 113 tuhat tonni 2000. a, 101 tuhat tonni 2002. a 2 ). 2003. aastal oli kala väljapüük 

väikseim (78,89 tuhat tonni). 2010. aastal püüti kokku 95,37 tuhat tonni kala (tabel 1.1). 

84% Eesti kalapüügi kogumahust moodustas püük Läänemerest (79,57 tuhat tonni 2010. a). 

Traallaevadega kalapüügi osakaal kogu kalapüügist Läänemerest on viimasel kaheksal aastal 

olnud keskmiselt 85%. 2010. aastal püüti traallaevadega 68,33 tuhat tonni (69,52 tuhat tonni 

2009. a, 63,64 tuhat tonni 2006. a, 44,51 tuhat tonni 2003. a) ja rannakalurite poolt 11,24 tuhat 

tonni kala (14,03 tuhat tonni 2009. a, 9,40 tuhat tonni 2006. a, 14,87 tuhat tonni 2003. a). 

2010. aasta Eesti kalapüügi mahust 13% oli kaugpüük (Loode-Atlandi, Kirde-Atlandi ja Edela-Atlandi 

piirkondade vetest). Eesti kaugpüügi kalalaevad püüdsid 2010. aastal 12,18 tuhat 

tonni. Sellest suur osa (70% 2010. a, 78% 2009. a, 86% 2008. a) oli krevettide püük. Peamine 

osa (83% 2010. a) Eesti kaugpüügi laevade krevettide saagist pärines Kirde-Atlandi piirkonnast. 

Väljapüügimaht Loode-Atlandil vähenes 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga kolmandiku 

võrra. Kirde-Atlandi piirkondades suurenes samal aastal püük 41%. Aastatel 2007-2009 

ei püütud Edela-Atlandi vetest. 2010. aastal oli nimetatud piirkonnast püügimaht 1,61 tuhat 

tonni (üle 2/3 kalasaagist oli Argentiina merluus). 

Tabel 1.1. Eesti kalapüük 2003-2010 (tuhat tonni) 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Muutus 

’10/’03 

+/-% 

KOKKU KALAPÜÜK 78,89 85,08 98,96 90,23 95,02 99,52 97,52 95,37 20,9 

sh püük Läänemerest (kutseline) 59,38 64,90 79,76 73,04 80,24 83,55 83,55 79,57 34,0 

kaugpüük (kutseline) 16,11 17,88 16,54 13,62 11,53 12,55 10,31 12,18 -24,4 

Eesti sisevetest (kutseline) 3,16 1,88 1,86 2,86 2,57 2,74 2,82 2,77 -12,3 

kala püük kalakasvatustest 0,24 0,42 0,43 0,53 0,49 0,49 0,66 0,66 175,0 

püük kalakaartide alusel … … 0,37 0,18 0,19 0,19 0,18 0,19 - 

Allikad: Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Statistikaamet; EKI arvutused 

Kutseline kalapüük Eesti sisevetest on viimastel aastatel olnud ligikaudu kolm tuhat tonni 

(2,77 tuhat tonni 2010. a, 2,74 tuhat tonni 2008. a, 2,86 tuhat tonni 2006. a). 2003. aastal oli 

sisevetest kalapüügi maht 3,16 tuhat tonni, millest 1,76 tuhat tonni oli koha (s.o 67% enam 

2 Kala ja kalatoodete turg Eestis 2003 “Kalapüügi ja -kasvatuse maht”. 

8

kui 2010. a). Eesti kalakasvandustest oli kaubakala püük 2010. aastal üle poolesaja tonni. 

Eesti siseveekogudest ja Läänemerest oli amatöörkalastajate poolseks mageveekalade 2010. 

aasta kogusaagiks ligikaudu 200 tonni kala. 

Kaladest enim püütakse kilu ja räime (tabel 1.2). Nende kahe kala püügi osakaal kogupüügist 

on viimase kaheksa aasta keskmiselt 78%. 

2010. aastal püüti kokku 76,73 tuhat tonni kilu ja räime (20 tuhat tonni enam kui 2003.a, tabel 

1.3). Eesti Läänemere kalapüügist moodustab kilu ja räime kogupüük 96%. Enamus räimest/kilust 

püütakse Läänemere avamerest. 

Tursa väljapüügi kogused (Läänemerest) on aasta-aastalt vähenenud (880 tonni 2010.a, 910 

tonni 2009. a, 1,04 tuhat tonni 2008. a). Samal ajal on tursapüük järjest populaarsem olnud 

rannakalurite seas. 

Tabel 1.2. Eesti kalapüük kalaliigiti 2003-2010 (tuhat tonni) 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Osakaal 

2010. a, 

% 

KOKKU KALAPÜÜK 78,89 85,08 98,96 90,23 95,02 99,52 97,52 95,37 100,0 

Sh kilu 29,37 34,11 55,29 46,69 51,00 48,58 47,30 47,86 50,2 

räim 27,35 27,38 22,09 23,19 26,10 31,84 33,16 28,17 29,5 

Kilu ja räime püügi osakaal kogupüügist, 

% 

71,9 72,3 78,2 77,5 81,1 80,4 80,5 79,7 - 

krevetid 12,97 14,02 12,38 9,24 8,67 10,73 8,06 8,37 8,8 

harilik ahven 1,42 1,06 1,16 1,70 1,17 1,48 1,65 2,13 2,2 

meriahven 0,07 0,12 1,11 1,16 0,83 1,00 1,75 1,34 1,4 

tursk 0,58 1,33 0,62 0,75 0,98 1,04 0,91 0,88 0,9 

latikas 0,27 0,25 0,42 0,45 0,57 0,79 0,80 0,58 0,6 

koha 1,86 1,10 0,76 1,23 1,03 0,74 0,80 0,61 0,6 

süvalest 1,69 0,80 0,53 0,37 0,37 0,30 0,25 0,44 0,5 

meritint 0,20 0,23 0,20 0,44 0,55 0,74 0,77 0,45 0,5 

lest 0,44 0,38 0,44 0,39 0,38 0,32 0,34 0,34 0,4 

särg 0,35 0,39 0,46 0,37 0,38 0,36 0,31 0,34 0,4 

muud kalad 2,32 3,91 3,50 4,25 2,99 1,60 1,42 3,86 4,0 

Allikad: Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Statistikaamet; EKI arvutused 

9

Tabel 1.3. Eesti kilu- ja räimepüük 2003-2010 (tuhat tonni) 

KOKKU KILU JA RÄIME 

PÜÜK LÄÄNEMEREST 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Muutus 

’10/’03 

+/-% 

56,72 61,49 77,38 69,88 77,10 80,42 80,46 76,73 35,3 

sh kilu (püük avamerest) 29,37 34,11 55,29 46,69 51,00 48,58 47,30 47,86 63,0 

räime püük kokku 27,35 27,38 22,09 23,19 26,10 31,84 33,16 28,87 5,6 

sh räimepüük avamerest 14,57 18,73 15,71 16,19 19,64 21,26 21,40 19,63 34,7 

räimepüük rannamerest 12,78 8,32 5,99 7,00 6,46 10,58 11,76 9,24 -27,7 

räimepüük välisvetest - 0,33 0,39 - - - - - - 

Allikad: Põllumajandusministeerium; EKI arvutused 

Eesti enim püütud mageveekalaks on ahven. 2010. aastal püüti 2,13 tuhat tonni ahvenat (tabel 

1.2). Läänemerest saadud ahvenasaak oli 892 tonni kala. Siseveekogude püügist oli ahvenapüük 

pea pool (45%, (joonis 1.1), so 1,24 tuhat tonni. Harrastuskalastajate poolt püütu moodustas 

ahvena kogupüügist 2%: Läänemerest 12,8 tonni ja siseveekogudest 19,6 tonni. 

Joonis 1.1. 

Harrastuspüük Eestis 

kala liigiti 2010. a (% kogusest) 

Kalapüük Eesti sisevetel 

kala liigiti 2010. a (% kogusest) 

lest 

25% 

ahven 

17% 

haug 

7% 

latikas 

4% 

koha 

2% 

lõhe 

2% 

haug 

3% 

muud 

2% 

ahven 

45% 

muud 

17% 

särg 

10% 

särg 

26% 

koha 

19% 

latikas 

21% 

Allikad: Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Statistikaamet 

10

Eesti sisevetest püütud kaladest on peale ahvenate olulised latika, koha ja särje ning haugi 

saagid (vastavalt 580 tonni, 538 tonni, 266 tonni ja 95 tonni 2010.a). Enim 2010. aastal harrastuskalurite 

poolt püütud kala liikideks olid särg ja lest (51 tonni ja 47 tonni). 85% lesta 

saagist püüti siiski rannakalurite poolt Läänemerest. Harrastuskalastajad (kalastuskaartide 

alusel tegutsejad) huvitusid ka haugi (13 tonni 2010. a), latika (7 tonni), koha (4 tonni) ja lõhe 

(3 tonni) jt kalade püügist. Nad püüdsid ligi kaks korda enam latikat kui kutselised kalurid 

(Läänemere rannamerest). Eesti aastane lõhesaak (väljaspool kalakasvatusi) oli 2010. aastal 

6,85 tonni (2,35 tonni vähem kui 2009. a). Rannakalurid püüdsid 3,79 tonni ja hobikalastajad 

3,06 tonni lõhet. 90% lõhesaagist pärines Läänemerest. 

11

2. Kalatööstus 

Käesolevas käsitluses hõlmab kalatööstus kala ja kalatoodete töötlemise ja säilitamisega 3 põhitegevusalana 

tegelevaid ettevõtteid. Kalatööstuse sünonüümina on kasutatud ka mõistet kalatöötlemine. 

Eesti toiduainetööstuses on kalatööstus traditsiooniliselt olulisel kohal. Kalatööstus on piimatööstuse 

järel teiseks suuremaks toiduainetööstuse ekspordiharuks, andes viiendiku toiduainetööstuse 

ekspordist. Kalatööstuse osakaal toiduainetööstuses on viimasel kümnel aastal aga 

vähenenud. Kui 2001. aastal andis kalatöötlemine 17% toiduainetööstuse toodangust ja müügist 

ja ligi poole ekspordist, siis 2009. aastal 9% toodangust ja müügist ning 23% ekspordist. 

Kalatööstuse osakaal kogu töötleva tööstuse müügitulus on alanenud 4-5%-lt 1994-1998. aastal 

1,8%-le 2009. aastal. Kalatööstusettevõtete arv on viimasel viiel aastal olnud üsnagi püsiv, 

hõivatute arv on võrreldes 2001. aastaga vähenenud kolmandikuni (tabel 2.1). 

Kalatööstuse käekäik on sõltunud välisturu nõudlusest, püügikvootidest, kalasaagist, maailmaturu 

hindadest ja muudest üsnagi muutlikest asjaoludest. 

Tabel 2.1. Kalatööstuse põhinäitajaid 

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

pr 

Ettevõtete arv 75 80 91 78 75 65 55 57 59 56 51 

Hõivatute arv 5197 5333 4859 3901 3431 2 594 2 370 2 103 2 106 1 831 1650 

Müügitulu, mln kr 1632 2068 1813 1594 1545 1578 1722 1547 1940 1725 1970 

Müügitulu, mln eurot 104 132 116 102 99 101 110 99 124 110 126 

…sh mitteresidentidelt, % 76 77 70 72 64 67 70 67 70 70 

Toodangu müük, mln kr 1521 1901 1695 1503 1372 1407 1520 1376 1642 1519 

Toodangu müük, mln eurot 97 122 108 96 88 90 97 88 105 97 

…sh mitteresidentidele, mln € 78 98 79 70 59 63 73 64 78 72 

…sh mitteresidentidele, % 80 81 73 73 68 70 75 73 74,1 74,4 

Allikas: Statistikaamet 

Kalatööstuse toodang on viimasel 10 aastal koguseliselt vähenenud, seda just konservide 

tootmise arvel (tabel 2.2). Muude kalatoodete tootmismahud on viimasel aastakümnel võrreldes 

eelmisega mõnevõrra tõusnud (joonis 2.1). 2009. aastal toodeti 77 tuh tonni erinevaid kalatooteid. 

Müügitulu on vaatamata toodetud koguste vähenemisele püsinud viimasel kümnel 

aastal 99-132 mln euro vahemikus (1,5-2,1 mld kr). 

3 Tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 kohaselt hõlmab kalatööstust kood 15201 - kala, vähilaadsete ja 

limuste töötlemine ja säilitamine. Kalatööstus ei hõlma kalapüüki ega vesiviljelust. 

12

Joonis 2.1. Kalatööstusettevõtete toodang (tuh t) 

140 

120 

100 

Konservid 

Muud kalatooted 

80 

60 

40 

20 

0 

1992 

1993 

1994 

1995 

1996 

1997 

1998 

1999 

2000 

2001 

2002 

2003 

2004 

2005 

2006 

2007 

2008 

2009 

2010pr 


Tabel 2.2. Kalatoodete tootmine, tuh t 

Värske ja jahutatud 

kalafilee, hakkliha 

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010* 

6.4 7,0 5,0 6.5 4.3 4.1 5.4 3.5 3.3 4.1 3,7 

Külmutatud kala** 34.7 39.3 40.8 41.6 32 40.3 40.3 35,4 31,6 34.6 35,0 

Suitsukala 1,0 1.1 2.5 3.2 3,0 3.3 3.1 3.6 3.8 3.2 1,4 

Soola- ja vürtsikala, 

paneeritud tooted 

18,0 32.5 43.3 35.5 24.3 27.4 27,0 23,6 20.8 25.1 19,9 

Kulinaarsed tooted 0.6 0.8 0.7 0.8 1.7 1.3 1.3 2.9 1.5 1.7 1,4 

Konservid 44.4 44.2 34.2 20.5 14.6 9.7 7.4 5.1 7.1 3.7 5,1 

Tooted kokku 105.1 124.9 126.4 108.1 79.9 56.1 84.5 78.7 72.3 77.2 … 

*2010. a andmed esialgsed 

**sh külmutatud kalafilee ja hakkliha 


Toodetud kalatoodete koguselist vähenemist (nõudluse vähenemise tõttu) on kalatööstusele 

mõnevõrra kompenseerinud hinnataseme tõus, mistõttu toodete müük on vähenenud vähem 

kui tootmise müügiindeks püsivhindades (aasta 2000=100, joonis 2.2). Aastal 2001 tootmismahud 

pärast idaturu kriisi taastusid, 2002-2004 kalatööstuse müügitulu peamiselt konservide 

nõudluse languse tõttu vähenes. 2005-2007 järgnes stabiilsem periood, 2008. aastal toodangu 

müük kasvas, kuid 2009. aastal majanduslanguse oludes langes taas. 2010. aasta kvartalite 

andmed näitavad, et 2010. aastal näitas müük jälle kasvutrendi, seda peamiselt eksporditurgude 

taastumise arvel. 

13

Joonis 2.2. Kalatööstuse toodete müük (mln kr) 

180 

160 

140 

120 

100 

80 

60 

1072 

mln kr 

2043 1912 1901 

1695 

1521 

1642 

1494 

1503 1520 

1372 1407 

1519 

1314 

1376 

2500 

2000 

1500 

1000 

40 

20 

500 

0 

0 

1995 

1996 

1997 

1998 

1999 

2000 

2001 

2002 

2003 

2004 

2005 

2006 

2007 

2008 

2009 

Müük Müügiindeks, 2000=100% 


Joonis 2.3. Müügiindeks kodumaisel turul, 2005=100 

140 

120 

100 

80 

60 

40 

20 

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 

5k 


Siseturg oli 2010. aastal endiselt madalseisus ja siseturu müügi vähenemine jätkus tööstusstatistika 

andmetel ka 2011. aasta algul (joonis 2.3) 

Eksporttoodangu osakaal on kalatööstuses traditsiooniliselt kõrge. Viimasel 10 aastal on ekspordist 

saadud ligikaudu 3/4 toodangu müügi käibest (vt joonis 2.4, tabel 2.1). Kalatöötlemisettevõtete 

eksport (1,1 mld kr ehk 72,2 mln eurot) moodustas 2009. aastal 74% kogu kala ja 

kalatoodete ekspordist (1,5 mld kr ehk 98,1 mln €). Kalatööstuse ekspordikäibes on esikohal 

filee, koguselises arvestuses külmutatud kala. 

14

Joonis 2.4. Kalatööstuse toodangu müük ja eksport (mln kr) 

2500 

Müük siseturule 

2000 

325 

406 

361 

Eksport 

1500 

1000 

175 

269 

402 

309 

461 

404 

442 428 

374 

374 

426 

389 

1718 1506 

912 

500 

897 

1225 

1212 

1540 

1234 

1099 

930 979 

1146 1216 

1002 

1130 

0 

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 


Kalatööstus ja sellega seotud sektorid 

2009. aastal tegutses Statistikaameti ettevõtlusstatistika andmeil kalatöötlemise ja säilitamise 

sektoris 56 ettevõtet, neist enamik (33 e ligi 60%) oli alla 20 töötajaga. 20 ja enama töötajaga 

ettevõtete (kokku 23) turuosa oli müügitulust ja ekspordist 80%, neis oli hõivatud 88% töötajaist. 

4 suuremat ettevõtet andsid 2009. aastal kokku üle poole (51%) haru müügitulust. 

Äriregistrisse on alates 1996. aastast (registri loomise algusest) 2010. aastani kalatöötlemisega 

põhitegevusena tegelevate ettevõtetena kantud kokku 166 ettevõtet. 2011. aasta alguseks 

oli 60 neist registrist kustutatud, 6 pankrotistunud ja 6 likvideerimisel. Kalatöötlemisettevõtete 

kustutamine äriregistrist oli aktiivsem aastatel 2005-2007, mil kustutati kokku 24 ettevõtet. 

Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud kalakäitlemisettevõte nimestikku kuulus 2011. 

aasta mai lõpuks 94 ettevõtet ja tootmisüksust (neist 5 tunnustamise otsus oli kas osaliselt või 

täielikult peatatud). Lisaks kalakäitlemisettevõtetele kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti 

poolt tunnustatud kalakäitlejate hulka mitmed kalakasvatusettevõtted ja kalatalud, kalurite 

ühistud, hulgimüügiettevõtted jt. Lisaks on kalatöötlemise õigus kalakäitlemislaevadel (nn 

tehaslaevadel), 2011. a algul kokku 7 laeval, mis kuulusid 3 ettevõttele 4 . Ookeanipüügiga tegelevatel 

kalakäitlemislaevadel toimub külmutamine, (krevettide ) keetmine ja pakendamine. 

Sarnaselt kalatööstusega on viimase 10 aasta vältel vähenenud ka kalandusettevõtete ja kalanduses 

ning vesiviljeluses hõivatute arv (tabel 2.3). Ettevõtete arv on langenud veerandi 

võrra, hõivatute arvust on alles jäänud kolmandik, s.o enam-vähem samal määral kui kala- 

4 AS Reyktal, MFV Lootus OÜ, Lootus Teine OÜ 

15

tööstuseski. 63% müügitulust annavad väikesed, alla 10 hõivatuga ettevõtted. Müügitulu on 

viimase 10 aastaga 15% kasvanud. Ekspordi osa müügitulus on vähenenud keskmiselt 40%-lt 

(aastail 2002-2005) 19%-le (aastail 2006-2009). 

Tabel 2.3. Kalanduse ja vesiviljeluse põhinäitajad aastail 2000-2010 

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2010/ 

2000 

kv 

±% 

Ettevõtete arv 119 121 127 124 123 121 112 97 85 86 88 -26 

Hõivatute arv 1466 1434 1392 1330 1068 1069 966 725 654 486 466 -68 

Müügitulu, mln kr 602 693 750 639 606 691 813 800 877 600 690 +15 

Müügitulu, mln eurot 38 44 48 41 39 44 52 51 56 38 44 +15 

…sh mitteresidentidelt, % … … 39 58 28 35 22 19 10 25 … 


Kalaga seotud tegevusaladeks on kala hulgi- ja jaekaubandus. Kogu sektor on võrdlevalt esitatud 

tabelis 2.4. Sealhulgas ei ole arvestatud kala jaemüüki spetsialiseerimata kauplustes s.o 

supermarketites jm. Kogu sektori müügitulu oli 2009. aastal ligikaudu 4 mld kr ehk 260 mln 

eurot. Üle poole lisandväärtusest loodi kalatööstuses. 

Tabel 2.4. Kalandussektoriga seotud ettevõtted 2009. aastal 

Ettevõtete 

arv 

Töötajate 

arv 

Müügitulu, 

mln 

Lisandväärtus, 

mln 

kr € kr € 

Kalapüük ja vesiviljelus 86 466 690 44 212 13,6 

Kalatoodete tootmine ja säilitamine 56 1831 1725 110 358 22,9 

Kala hulgikaubandus 90 300 1590 102 105 6,7 

Kalatoodete jaekaubandus* 26 38 54 4 4 0,3 

Kokku 258 2635 4059 260 679 43,5 

*ainult spetsialiseeritud kalakaubandus, v.a super- ja hüpermarketid jm 

Andmed: Statistikaamet, Äriregister, EKI 

Suurenenud on kalatöötlemissektori läbipõimumine teiste seotud sektoritega, samuti kalatööstuse 

enda sees. Kalatooteid pakuvad mitmed teised toiduainetööstuse ettevõtted, näiteks 

külmutatud tooteid AS Balbiino, AS Premia Foods Tallinna Külmhoone, AS Uvic, samuti 

hulgimüügifirmad jt. Kontsernid on moodustunud mitme toiduainetööstuse haru baasil, haarates 

laiemaid regioone. Sageli läbib toode enne tarbijani jõudmist mitu ettevõtet (tootja, pakendaja, 

hulgimüüja, jaemüüja). Levinud on ka kalatöötlemisettevõtete tegelemine lisaks 

hulgimüügiga ja osa tootmisega seotud kaubamärke ongi muutunud hulgikaubanduse kaubamärkideks. 

16

Kalatööstusettevõtete toodang ja turud 

Koguseliselt moodustavad kalatööstuse toodangust suurema osa külmutatud kala (fileerimata, 

toodeti 2009. a 32,2 tuh tonni ehk 42% kogu toodangust, joonis 2.5), samuti soola- ja vürtsikala 

(16,3 tuh tonni e 21%). Soola- ja vürtsikala toodangust oli suurem osa ehk 80% vürtsikala 

(kilu, räim) ja 20% soolakala. Külmutatud kalast 99% oli merekala. Kalapulkade-burgerite 

osakaal toodangus oli ligikaudu 11%, kalafileel ja kalalihal kokku 9%, kulinaartoodetel ja konservidel 

kokku 7% (joonis 2.5). Aasta-aastalt on vähenenud konservide, samuti krabipulkade 

tootmine, kuid 2010. aastal konservitoodang suurenes jälle veidi. 

Täpsemad andmed kalatööstusettevõtete toodangu kohta on esitatud tabelis 2.5. Müüdud toodangu 

kogused erinevad veidi toodetud kogustest. 

Müüdud toodangu väärtuses on külmutatud (fileerimata) kala osakaal väiksem − 14% (tabel 

2.5, joonis 2.6). Fileetooted (värske või külmutatud filee, kalaliha ja hakkliha) andsid kokku 

viiendiku (20%) müügitulust, nagu ka kulinaartooted, konservid ja valmistoidud kokku 

(19%). Paneeritud kalatoodete müük andis müügitulust 16%, soola- ja vürtsikala 9%, tooted 

vähilistest ja molluskitest 10%. 

Fileetoodete ja kilu-räime toodete eksporditurud on erinevad. Mageveekala filee läheb peamiselt 

Šveitsi (40%), Saksamaale (17%), Taani (17%) ja Prantsusmaale (7%). 2010. aastal 

eksporditi seda jahutatult ja külmutatult 1,4 tuh tonni 252 mln kr eest (jahutatult hinnaga ca 

212 kr/kg, külmutatult hinnaga 126 kr/kg). Peaaegu samavõrra, 1,1 tuh tonni (97 mln kr eest), 

eksporditi lõhilaste fileed, seda peamiselt Soome (36%) ja Rootsi (33%). Kokku viidi mageveekalade 

ja lõhilaste fileed 2010. aastal välja 349 mln kr eest. 

Joonis 2.5. Kalatööstusettevõtete toodangu struktuur 2009 (%, koguste alusel) 

Kulinaartooted, 

konservid, toidud 

7% 

Vähilised, molluskid 

6% 

Kalapulgad, burgerid 

11% 

Suitsukala 

4% 

Külmutatud kala 

42% 

Soola- ja vürtsikala 

21% 

Kalafilee, kalaliha 

(jahutatud, 

külmutatud) 9% 

17

Joonis 2.6. Kalatoodete müügi struktuur 2009 (%, kalatööstusettevõtete müügitulu alusel) 

Vähilised, molluskid 

10% 

Teenused 

Muud 4% 

1% 


14% 

Kulinaartooted, 

konservid, toidud 

19% 

Kalafilee, kalaliha 

(jahutatud, 

külmutatud) 

20% 

Kalapulgad, burgerid 

16% 

Suitsukala 

7% 

Soola- ja vürtsikala, 

kuivatatud kala 

9% 

Kilu ja räime väljavedu nii külmutatult kui vürtsikalana on ettevõtetele teiseks tähtsamaks 

eksporditulu allikaks. 2010. aastal eksporditud 55 mln tonnist külmutatud kilust läks 63% 

Venemaale, 25% Ukrainasse (lisaks Valgevenesse, Kasahstani, Moldaaviasse jm). 2010. aastal 

eksporditi külmutatud kilu 227 mln kr eest, keskmise hinnaga 4,1 kr/kg. Külmutatud kilu 

väljaveokogused on kasvanud − 2005-2007 eksporditi seda ca 47,2 tonni aastas, 2008-2010 

54,5 tonni aastas. 

Konservide ja kalatoitude osas on olulisemaks sihtturuks endiselt Ukraina, kuhu eksporditakse 

peamiselt kilu- ja räimetooteid sh vürtsikala ja konserve. Kilutoodete eksport vähenes viimase 

5 aastaga poole võrra (35 tuh tonnilt 17 tuh tonnile 2010. aastal), 65% sellest läks Ukrainasse, 

15% Kasahstani. Kilutooteid viidi 2010. aastal välja 142 mln kr eest. Konservide 

ekspordi sihtriikideks on Venemaa, Ukraina, Kasahstan, Tšehhi, Slovakkia, Ungari jt. 

Kalapulki ja -burgereid jm paneeritud tooteid viiakse Leetu, Serbiasse, Soome, Tšehhimaale 

jm (2009.a 115 mln kr eest). 

Rahalises väärtuses on konservide ja kalatoodete ekspordis (KN 1604) esikohale tõusnud 

Soome, kuhu viiakse erinevatest kaladest valmistatud kalatooteid, nt tükeldatud, viilutatud 

kalaliha (2010. aastal 1,9 tuh tonni 135 mln kr eest). 

Krevetitöötlemisega tegeldakse nii alltöövõtuna kui müügiks. Toodang läks Taani, Rootsi, 

Lätti jm, samuti siseturule. Suurimaks krevetitöötlejaks on Japs M.V.M. AS. 

Eesti kalatööstusettevõtted jagunevad laias laastus kolmeks: kas peamiselt välisturule või 

peamiselt siseturule orienteerunud ettevõtted ning ettevõtted, kes püüavad edukad olla nii 

sise- kui välisturul (joonis 2.7). 

18

Tabel 2.5. Kalatoodete tootmine ja müük 2007-2009 

2007 2008 2009 

tonni tonni tonni mln kr mln € 

Värske või jahutatud kalafilee, hakkliha 3521 3266 4076 181,5 11,6 

sh filee 3 382 3183 3153 167,0 10,7 

kalaliha, sh hakitud 139 83 923 14,5 0,9 

Külmutatud kala 35 359 31 582 34 615 291,8 18,7 

sh merekala 32 572 28 734 32 047 194,2 12,4 

mageveekala 23 118 185 3,0 0,2 

kalafilee 1 212 1182 621 59,1 3,8 

kalaliha, sh hakitud 1 552 1548 1762 35,6 2,3 

Suitsukala sh filee 3631 3775 3215 90,7 5,8 

sh suitsutatud lõhe 211 216 441 34,9 2,2 

suitsutatud heeringas, räim 91 116 118 4,1 0,3 

muud suitsutatud kalad 3329 3443 2656 51,7 3,3 

Soola- ja vürtsikala, kuivatatud kala 5 14 486 12 150 16 290 125,1 8,0 

sh kalafilee - soolatud, kuivatatud vm 59 63 97 7,8 0,5 

soola- ja vürtsikala, ka kuivatatud 14 427 12 087 16 193 117,3 7,5 

Paneeritud tooted kalalihast (kalapulgad jm 9154 8595 8794 224,4 14,3 

Krabipulgad, -nuudlid, kalavorst, pasteet 443 344 210 9,0 0,6 

Kalamaks, -mari ja niisk 325 35 26 9,3 0,6 

Kulinaarsed tooted 2886 1500 1662 131,3 8,4 

sh lõhest 18 32 29 8,2 0,5 

heeringast ja räimest 738 621 780 27,4 1,8 

kilust, sardiinist, sardinellist 132 84 15 1,5 0,1 

makrellist 2 2 0,2 0,0 

lõhelastest, tursast, heigist, mintaist jt 1998 762 837 94,1 6,0 

Konservid 5084 7045 3692 111,9 7,1 

sh heeringast ja räimest 584 1003 821 17,3 1,1 

kilust, sardiinist 3342 5942 2815 90,8 5,8 

makrellist, anšoovisest 59 96 56 3,8 0,2 

lõhelastest, tursast, heigist, mintaist jt 1099 4 .. .. .. 

Valmistoidud kalast jm … 109 156 11,3 0,7 

Krevetid (külmutatud), tooted vähilistest jm 3767 3851 4424 134,8 8,6 

Tööstuslikud teenused 

sh krevetitöötlus 

61 3,9 

Kokku tuh tonni 79 72 77 1382 88,3 


5 v.a suitsutatud 

19

Suur osa Eesti suurematest kalatööstusettevõtetest 

toodabki peamiselt välisturgudele. 

Ekspordile orienteerunud ettevõtetest 

olid 2009. aastal suurima ekspordikäibega 

AS Paljassaare Kalatööstus ning OÜ 

Vettel. Külmutatud ja vürtsitatud kilu ja 

räime ekspordivad Saare Fishexport OÜ ja 

Kajax Fishexport OÜ. AS Maseko on suurimaks 

konservide eksportööriks. AS Japs, 

AS Spratfil ja AS Vettel tegelevad nii kodumaise 

kui importkala fileerimisega. 

Pomes Feeds AS toodetavat kalajahu 

müüakse väetiseks. Läätsa Kalatööstus AS 

tegeleb kala külmutamise, vürtsikilu tootmise 

ja krevetitöötlemisega. 

Eesti turul on suuremad turuosad ettevõtetel, 

kes ongi keskendunud peamiselt siseturule. 

AS M.V.Wool tegeleb lisaks kalatoodete 

tootmisele ka forelli, lõhe jt kalade 

maaletoomise ja hulgimüügiga. Viru Rand 

OÜ on teiseks suurimaks konservitootjaks 

ning Ösel Fish OÜ toodab erinevaid kalatooteid. 

Kõrveküla Kalatööstus AS toodanguks 

on suitsukala jm kalatooted, mis 

on paremini kättesaadavad Lõuna-Eestis. 

Suurtele ettevõtetele nagu Vettel OÜ, 

Spratfil AS jt on Eesti turg marginaalse 

tähtsusega, kuid ka neil on arvestatavad 

turuosad. 

Oluline turuosa on hulgimüüjatel. Eesti 

tarbijaturul on suurim turuosa Vičiunai 

Baltic OÜ-l. Suuremates jaemüügikettides 

on esindatud Kapten Grant OÜ, Subland 

OÜ jt hulgifirmad. Delikatesstooteid müüb 

Gourmethouse OÜ. Üheks peamiseks 

hulgifirmade poolt imporditavaks kaubaks 

on heeringatooted. Heeringa- ja räimetoodete 

import Leedust ja Lätist kasvas 2008. 

aastaks 2005. aastaga võrreldes kahekordseks 

(4,9 tuh t), kuid 2010. aastaks vähenes 

taas 2007. aasta tasemele (2,9 tuh tonni 

aastas). 

Joonis 2.7. Eesti suuremad 

kalatööstusettevõtted 2009 

Suurema müügituluga kalatöötlemisettevõtted 

Paljassaare Kalatööstus AS 

Vettel OÜ 

M.V. Wool AS 

Saare Fishexport OÜ 

Japs AS 

Maseko AS 

Spratfil AS 

Viru Rand OÜ 

Kajax Fishexport AS 

Krapesk AS 

M.V. Wool AS 

Viru Rand OÜ 


Kõrveküla Kalatööstus AS 

Ösel Fish OÜ 

Elsamar AS 

Saare Fisheksport OÜ 

Spratfil AS 

Vettel OÜ 

Läätsa Kalatööstus AS 

mln kr 

0 100 200 300 

Kalatöötlemisettevõtete toodangu müük Eesti turul 


Vettel OÜ 

Saare Fishexport OÜ 

Japs AS 

Maseko AS 

Spratfil AS 

Kajax Fishexsport AS 

Pomes Feeds AS 

Krapesk AS 

Läätsa Kalatööstus AS 

mln kr 

0 50 100 150 

Kalatöötlemisettevõtete toodangu müük välisturgudel 

Vičiunai Baltic OÜ 

Gourmethouse..OÜ 

Kapten Grant OÜ 

Subland OÜ 

mln kr 

0 50 100 150 200 250 

Kalatoodete hulgimüüjate müük Eesti turul 

Allikas: Äriregister 

mln kr 

0 50 100 150 200 

20

Investeeringud põhivarasse 

Kalatöötlemisettevõtted investeerisid põhivahenditesse aastail 2005-2009 (5 aastaga) kokku 

455 mln krooni ehk 29 mln eurot (keskmiselt 91 mln kr ehk ligi 6 mln € aastas). Pool sellest 

kulus sisseseadele, s.o seadmetele, masinatele ja inventarile; kolmandik ehitamisele, ehitiste 

rekonstrueerimisele ja soetamisele. 12% investeeringutest kulutati transpordivahenditele (tabel 

2.6). Ülejäänud investeeringud läksid peamiselt maa ja arvutitehnika ostudeks. 

Tabel 2.6. Investeeringud põhivarasse 2005-2009, mln kr 

Kokku 

Ehitiste soetamine, 

ehitamine, 

rekonstrueerimine 

Seadmed, 

masinad, 

inventar 

Transpordivahendid 

Muu 

põhivara 

2005 97.7 24,0 58.2 13.1 2,4 

2006 54.3 19,0 21.1 10.7 3,5 

2007 99.3 29,6 50.5 14.6 4,6 

2008 119.7 34,0 67.3 12.8 5,6 

2009 84.2 47,2 30.1 5.9 1,0 

Kokku mln kr 455,1 153,7 227,3 57,1 17,1 

mln € 29,1 9,8 14,5 3,7 1,1 

% 100 33 50 12 5 


Neil aastail toiduainete ja jookide tööstusesse tehtud investeeringutest oli kalatööstuse osakaal 

5%, seega väiksem kui kalatööstuse osakaal toiduainete ja jookide tööstuse müügitulus 

ja lisandväärtuses (8%) ning töötajate arvus (12%). Üheks põhjuseks on olnud kalatööstuse 

madalam kasumlikkus ja käsitsitöö osakaalust tingitud väiksem tootmise efektiivsus. Kalatööstuse 

kasumlikkus 4,7% (nn gross operating rate 6 ) oli 2008. aastal toiduainetööstuse harudest 

madalaim (toiduainetööstuses keskmiselt 7,8%). 

Alates 2003. aastast on kalatöötlemisettevõtted saanud taotleda toetusi vajalikeks investeeringuteks 

kolme erineva Euroopa Liidu programmi (fondi) kaasabil. 

2003.-2004. aastal oli võimalik taotleda SAPARD 7 programmi kaudu nn põllumajandus- ja 

kalandustoodete tootmise ja turustamise parandamise toetust (meetme 2 raames). 

Aastail 2004-2006 oli võimalik taotleda kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise toetust Riikliku 

Arengukava (RAK) III prioriteedi raames (meede 3.11.1). Riikliku Arengukava meetmeid 

toetati neljast erinevast Euroopa Liidu struktuurifondist. 

Alates 2009. aastast on olnud võimalik taotleda investeeringuid kala töötlemisse ja turustamisse 

Euroopa Kalandusfondi toetusel (meede 2.3). 

6 lisandväärtus miinus tööjõukulud suhtena käibesse 

7 SAPARD = Special Accession Programme for Agriculture and Rural Development. SAPARD oli Euroopa 

Liidu poolt loodud Kesk- ja Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule antava erakorralise liitumiseelse 

abi programm 

21

Eelnimetatud 3 programmi kaasabil toetati 2003.-2010. aastal 39 ettevõtte investeeringuid 

kokku 204 mln kr eest (13 mln eurot; tabelis 2.7). Toetatud ettevõtete hulgas oli lisaks kalatöötlemisettevõtetele 

ka püügiettevõtteid ja kalakaubandusega (sh hulgimüügiga) ning kalakasvatusega 

tegelevaid ettevõtteid. 

Euroopa Kalandusfondi vahenditest on Eesti kalandussektorit võimalik aastatel 2007-2013 

toetada kokku 1,76 miljardi krooniga (112,5 mln eurot). Koos Eesti riigi poolse kaasfinantseeringuga 

teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 250 miljonit krooni ehk 

16 mln eurot (PRIA andmed). 

Tabel 2.7. Kalatöötlemist toetavate programmide kaudu saadud toetused 2003-2010 

Aastad 

Programm, 

fond 

Meede 

2003-2005 SAPARD Meede 2 

Põllumajandus- ja kalandustoodete 

tootmise ja turustamise 

parandamise toetus 

2004-2006 Riiklik Arengukava 

2004- 

2006 

III prioriteet 

2007-2013 Euroopa 

Kalandusfond 

Meede 3.11.1 

Kala ja vesiviljelussaaduste 

töötlemise toetamine 

Meede 2.3 

Investeeringud kala töötlemisse 

ja turustamisse 

Toetatud Summa 

ettevõtteid mln kr mln € 

16 78,3 5,0 

12 46,0 2,9 

28 79,7 5,1 

Kokku 39 8 204,0 13,0 

Allikas: PRIA 

Euroopa Kalandusfondi meetmete peamisteks eesmärkideks on 

• kalandustoodete või veetaimede töötlemistingimuste parandamine 

• kaasaegse tehnoloogia rakendamine 

• tootearenduse stimuleerimine 

• töötlemisest tuleneva keskkonnakoormuse vähendamine 

Kalatöötlemisettevõtete poolt Euroopa Kalandusfondilt meetme 2.3. raames taotletavate investeeringutoetuste 

puhul on ettevõtetelt nõutavaks omafinantseeringu määraks olnud 50%. 

Tehtud investeeringute tulemusena on ettevõtetel õnnestunud kaasajastada külmutusseadmeid, 

rekonstrueerida ja rajada uusi külmhooneid (-ladusid). Kvaliteetsete külmutustingimuste 

loomine tagab tootmisele toormega järjepideva varustamise võimaluse. Külmutamisvõimaluste 

parandamine võimaldab valida müügiks sobivamat aega ja vähendab eksporditava kala 

hinna sõltuvust odavatest hooajahindadest. 

8 osa ettevõtteid sai toetust mitme programme raames 

22

Ka püügiettevõtete kala külmutamise võimalused on paranenud. See loob eeldused püütud 

kala võimalikult kiireks külmutamiseks, kadude vähendamiseks ja tarbijate paremaks otsevarustamiseks 

kalaga. Ahel tootjast (kalurist) lõpptarbijani lüheneb ning kaluritel saavad valida 

kala müügiks soodsama hinnaga aega. Euroopa Kalandusfondi toetuse kaasabil on kaasaegsed 

külmlaod ehitanud kolm Eesti suuremat kalapüügiühistut. 

Euroopa Kalandusfond toetas kolme külmhoone ehitamist kokku 135 mln krooni ehk 8,6 mln 

euroga, s.o 45 mln krooniga ehk ligi 2,9 mln euroga ühe külmhoone kohta. Eesti Kalapüügiühistu 

9 külmhoone avati Audrus (2010.a), Eesti Traalpüügi Ühistu 10 külmhoone Paldiskis ja 

Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu 11 külmhoone Haapsalus. Igas külmhoones on võimalik külmutada 

kuni 200 tonni kala ööpäevas. Ettevõtete omafinantseeringu määraks oli vähemalt 

25%. Neisse kolme ühistusse kuuluvad ettevõtted omasid suurt osa (2009. aastal 90%) Eesti 

kilu ja räime traalipüügikvoodist. 

Lisaks külmutusvõimsuste suurendamisele ja renoveerimisele on investeeritud ka uutesse 

tootmishoonetesse (AS M.V. Wool Harku Kalatööstus, Kõrveküla Kalatööstus AS), tootmisliinidesse 

ja seadmetesse, jäätmekäitlusesse. 

Tootearendus 

Kalatöötlemisettevõtete tootearendus on suunatud peamiselt kalatoodete püsiva ja hea kvaliteedi 

tagamisele. Selleks on oluline nii toorkala kõrge kvaliteedi kindlustamine kui ka toodete 

maitseomaduste parandamine. Toote kvaliteedi saavutamiseks on tähtsad kõik tootmisprotsessi 

lülid – kala kvaliteet, säilitamistingimused, tootmisprotsess, samuti jäätmekäitlus, keskkonnanõuetele 

vastavus. Seetõttu on tootearenduse seisukohalt vajalikud olnud kogu tootmisprotsessi 

ajakohastamiseks ettevõetud meetmed, seadmete uuendamine, hoonete renoveerimine 

jm. 

Kuna kalatooteid müüakse erinevatel välisturgudel, arendatakse neid vastavalt konkreetsete 

välisturgude nõudlusele ja maitsele. Eesti kalatoodete maitseomadused on hinnatud nii Eesti 

kui välistarbijate poolt. Eesti kalatooted on olnud Eesti Kalaliidu poolt esindatud suurtel rahvusvahelistel 

messidel, näiteks European Seafood Exposition ja Seafood Processing Europe 

Brüsselis (mai 2011) ning Prodexpo 2011 Moskvas. 

Lisaks toodete maitseomaduste parandamisele on ka pakendid muutunud mugavamaks. Aastail 

2009-2010 oli tootearendus suunatud pigem hinnatundlikule tarbijale kui delikatesstoodete 

ostjale. Jaekaubanduses on märgata ka püüdlust tagasi võita eelnenud aastatel välisfirmadele 

kaotatud turuosa (näiteks heeringatoodete osas). 

9 Eesti Kalapüügiühistusse kuuluvad Kaabeltau OÜ, Keskpunkt OÜ, Monistico OÜ, Saare Kalapüügi OÜ, Pärnu 

Rannakalurid TÜ, Hiiu Kalur AS 

10 Eesti Traalipüügi ühistusse kuuluvad DGM Shipping OÜ, Esmari Laevad OÜ, Krapesk AS, Prangli Kalandusühistu, 

OÜ Kalavara 

11 Eesti Kutseliste Kalurite Ühistusse kuuluvad Abemerk OÜ, Bentros OÜ, Caroline AS, Fortem Holding OÜ, 

Morobell OÜ 

23

3. Kala ja kalatoodete väliskaubandus 

2010. aastal eksporditi Eestist 131 tuhat tonni kala ja kalast valmistatud tooteid 135 mln € 

väärtuses (tabelid 3.1 ja 3.2), mis on viimase kümne aasta suurim ekspordimaht. Kala ja kalatooteid 

eksporditi koguseliselt üle kolme korra enam kui imporditi. Kalade eksport rahalises 

vääringus kasvas poole võrra (2010.a. 51,7% rohkem kui 2009.a). Eestist välja veetud kalast 

3/4 on külmutatud kala. 2010. aastal eksporditi Eestist 78,24 tuhat tonni külmutatud kala 

31,88 mln € väärtuses (tabelid 3.3 ja 3.4). 

Kala aastakeskmise impordihinna 25%-line tõus (kg kohta) ja 7,4% võrra väiksem Eestisse 

imporditud kalade kogus kokku andsid ligi 15%-lise impordikäibe kasvu 2010. aastal. 

Tabel 3.1. Eksporditud ning imporditud kala ja kalatooted 2003-2010 (tuhat tonni) 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Muutus 

‘10/’09 

+/-% 

KALA JA KALATOODETE EKSPORT 

KOKKU 113,03 97,06 127,58 119,94 114,65 123,60 120,52 130,94 8,7 

sh kalad, vähilised jt 12 54,67 53,73 77,15 72,65 73,39 82,71 88,45 100,55 13,7 

kalakonservid ja - 

tooted 13 58,36 43,33 50,43 47,29 41,26 40,89 32,07 30,39 -5,2 

KALA JA KALATOODETE IMPORT 

KOKKU 42,22 37,42 43,25 40,46 46,44 55,50 40,95 38,66 -5,6 

sh kalad, vähid jt 38,70 33,44 35,11 31,15 30,96 34,43 30,51 28,24 -7,4 

kalakonservid 

ja -tooted 

Allikas: SA, EKI arvutused 

3,52 3,98 8,14 9,31 15,48 21,07 10,44 10,42 -0,2 

12 Siin ja edaspidi KN 2011 grupp 03 – kalad, vähid, limused jm veeselgrootud. Hõlmab gruppe 0301 kuni 0307 

13 Siin ja edaspidi KN 2011 grupid 1604 ja 1605 – tooted ja konservid kalast, vähilistest jt 

24

Tabel 3.2. Eksporditud ning imporditud kala ja kalatooted 2003-2010 (mln €) 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Muutus 

‘10/’09 

+/-% 

KALA JA KALATOODETE EKSPORT 

KOKKU 110,61 93,85 98,20 108,12 97,50 99,84 98,10 134,63 37,2 

sh kalad, vähilised jt 60,04 59,08 63,29 71,88 64,54 62,21 65,05 98,65 51,7 

kalakonservid 


50,57 34,77 34,91 36,24 32,96 37,63 33,05 35,98 8,9 

KALA JA KALATOODETE IMPORT 

KOKKU 44,32 46,46 61,52 73,42 86,81 94,56 67,42 75,29 11,7 

sh kalad, vähilised jt 37,79 39,01 46,76 56,32 58,77 57,59 45,23 51,97 14,9 

kalakonservid 



6,53 7,45 14,76 17,10 28,04 36,97 22,19 23,32 5,1 

Tabel 3.3. Kala ja kalatoodete eksport tootegrupiti 2003-2010 (tuhat tonni) 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 

Muutus 

2010 ‘10/’09 

+/-% 

Kokku eksport 113,03 97,06 127,58 119,94 114,65 123,60 120,52 130,94 8,7 

KOKKU KALA 

EKSPORT 

54,67 53,73 77,15 72,65 73,39 82,71 88,45 100,55 13,7 

sh külmutatud kala 37,60 40,17 57,97 54,15 54,75 66,45 74,74 78,24 4,7 

vähilaadsed 2,71 2,80 3,55 7,16 9,25 9,10 7,83 15,26 94,9 

kalafilee, kalaliha 9,80 7,71 7,23 6,22 4,25 4,11 3,19 3,30 3,5 

soola- ja suitsukala 2,90 2,60 2,08 2,69 2,35 1,73 1,09 2,32 112,8 

jahutatud kala 1,19 0,45 6,27 2,40 2,54 1,26 1,55 1,39 -10,3 

eluskala 0,46 0,00 0,03 0,03 0,02 0,05 0,03 0,03 0,0 

limused jt 0,01 0,00 0,02 0,00 0,23 0,01 0,02 0,01 -50,0 

KOKKU KALATOO- 

DETE EKSPORT 

58,36 43,33 50,43 47,29 41,26 40,89 32,07 30,39 -5,2 

sh kalakonservid jm 58,23 43,08 50,10 46,75 40,47 39,87 31,14 29,53 -5,2 

tooted vähilistest jm 0,13 0,25 0,33 0,54 0,79 1,02 0,93 0,86 -7,5 


25

Tabel 3.4. Kala ja kalatoodete eksport tootegrupiti 2003-2010 (mln eurot) 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 

Muutus 

2009 2010 ‘10/’09 

+/-% 

Kokku eksport 110,61 93,85 98,20 108,12 97,50 99,84 98,10 134,63 37,2 

KOKKU KALA 

EKSPORT 

60,04 59,08 63,29 71,88 64,54 62,21 65,05 98,65 51,7 

sh külmutatud kalad 8,55 8,97 14,55 16,17 14,91 19,00 24,98 31,88 27,6 

vähilaadsed 4,82 4,07 5,40 11,35 13,06 14,84 13,50 29,59 119,2 

kalafilee 41,00 42,41 39,33 36,99 30,86 23,78 20,76 23,01 10,8 


jahutatud kala 3,20 1,61 2,08 4,23 1,73 1,80 3,18 3,46 8,8 

eluskala 0,01 0,00 0,23 0,23 0,10 0,22 0,18 0,26 44,4 

limused jt 0,01 0,01 0,05 0,00 0,28 0,03 0,04 0,04 0,0 

KOKKU KALA- 

TOODETE EKSPORT 

50,57 34,77 34,91 36,24 32,96 37,63 33,05 35,98 8,9 

sh kalakonservid jm 49,58 33,75 33,25 33,67 30,54 34,90 30,16 32,17 6,7 

tooted vähilistest jm 0,99 1,02 1,66 2,57 2,42 2,73 2,89 3,81 31,8 


Kala eksport 

Peamise osa (üle 70% 2010. a) eksporditud külmutatud kalast moodustas külmutatud kilu 

(55,14 tuhat tonni, tabel 3.5), järgnesid külmutatud räim (15,51 tuhat tonni) ja krevetid (15,25 

tuhat tonni). Jahutatud kilu ekspordimaht on võrreldes nende külmutatud kujul väljaveoga 

väike (174 tonni 2010.a., 101 tonni 2009.a). 

Ligi kaks korda suurem külmutatud krevettide ekspordikogus (15,25 tuhat tonni) 2010. aastal 

suurendas nende ekspordist saadud müügitulu pea 30 miljoni euroni (ca 16 mln € enam kui 

2009.a., tabel 3.6), mis oli ligilähedane sama aasta külmutatud kala tootegrupi ekspordi kogukäibele 

(31,88 mln €, tabel 3.4). 

Külmutatud kilu ekspordikäive oli 14,51 miljonit eurot. Välisturgudele müüdud külmutatud 

kilu ühest tonnist saadi 263 eurot (349 USA $) ja räimest 329 eurot (436 USA $, aastakeskmiselt 

arvutatuna). 

Mageveekalade ekspordist üle 3/4 oli filee eksport (ümberarvestatuna toorkalale). Üle poole 

(52% 2010.a) väljaveetavast mageveekalast oli külmutatud. Eesti sisevetest (Peipsi järv, 

Võrtsjärv jt) püütud mageveekaladest eksporditi väga suur osa just ahvenat ja koha. 2010. 

aastal müüdi Eesti ekspordi sihtturgudele kokku 3,95 tuhat tonni mageveekala (arvutatuna 

toorkalale). 

26

Enim suurenes 2010. aastal suitsutatud lõhe ja forelli ekspordikäive. Nende ekspordimaht 

suurenes 1,14 tuhande tonni võrra (2010.a. 6 korda enam kui 2009.a). 

Tabel 3.5. Eksporditud kalade TOP 10 

2008-2010 (tuhat tonni) 

Nimetus KN kood 2008 2009 2010 

Muutus 

‘10/’09 

+/-% 

1. Külmutatud kilu 3037180 50,90 57,33 55,14 -3,8 

2. Külmutatud räim 3035100 12,15 13,27 15,51 16,9 

3. Külmutatud krevetid 3061310 8,71 7,81 15,25 95,3 

4. Külmutatud väärislõhe (Salmo salar) 3032200 1,10 1,34 2,54 89,6 

5. Külmutatud muud merekalad 3037998 0,93 1,04 2,28 119,2 

6. Suitsutatud lõhe, forell 3054945 0,20 0,19 1,33 600,0 

7. Jahutatud fileed (ahven, koha) 3041918 0,76 1,01 0,82 -18,8 

8. Külmutatud mageveekalad 3037919 0,18 0,36 0,67 86,1 

9. Külmutatud fileed (ahven, koha) 3042918 0,52 0,46 0,61 32,6 

10. Külmutatud lõhefilee 3042913 0,99 0,82 0,49 -40,2 

Kokku TOP 10 eksport 76,44 83,63 94,64 

KOKKU KALA EKSPORT 82,71 88,45 100,55 


TOP 10 osakaal kala ekspordist, % 92,4 94,6 94,1 

Tabel 3.6. Eksporditud kalade TOP 10 2008-2010 (mln €) 


Muutus 

‘10/’09 

+/-% 


2. Külmutatud kilu 3037180 11,86 14,70 14,51 -1,3 

3. Jahutatud fileed (ahven, koha) 3041918 8,39 11,43 11,15 -2,5 

4. Suitsutatud lõhe, forell 3054945 1,34 1,25 8,97 617,6 

5. Külmutatud räim 3035100 3,61 4,28 5,11 19,4 

6. Külmutatud fileed (ahven, koha) 3042918 3,74 3,21 4,89 52,3 


8. Külmutatud merekalad 3037998 0,64 0,72 2,96 311,1 

9. Külmutatud forellifilee 3042915 3,83 2,95 2,45 -16,9 

10. Külmutatud lõhefilee 3042913 5,55 1,57 2,26 43,9 



TOP 10 osakaal kala ekspordist, % 86,8 85,03 86,6 


27

Kalapreservide, konservide jt toodete eksport 

Konserveeritud ja toiduks valmistatud kalatoodete ekspordimaht on viimase viie aasta jooksul 

vähenenud iga aastaga keskmiselt nelja tuhande tonni võrra. 

Tabel 3.7. Eksporditud kalakonservide ja -toodete TOP 10 

2008-2010 (tuhat tonni) 


Muutus 

‘10/’09 

+/-% 

1. Vürtsikala preservid; konservid kilust 14 16041390 23,94 18,45 16,14 -12,5 

2. Paneeritud kalatooted (kalapulgad jm) 16042090 6,72 6,54 5,54 -15,3 

3. Heeringa- ja räimetooted 16041291 1,93 1,79 1,78 -0,6 

4. Paneeritud, külmutatud fileetooted 16041991 0,65 0,81 1,25 54,3 

5. Sardiinikonservid 16041319 2,29 1,04 1,10 5,8 

6. Skumbriakonservid 16041519 1,63 0,93 0,79 -15,1 

7. Surimitooted 16042005 0,91 0,54 0,66 22,2 

8. Tooted lõhelastest (hakitud, viilutatud) 16042030 0,21 0,28 0,60 114,3 

9. Tooted lõhelastest (terved, tükkidena) 16041910 0,24 0,35 0,34 -2,9 

10. Konservid ja kulinaartooted 

teistest kaladest 

16041998 0,38 0,22 0,25 13,6 


KOKKU KALAKONSERVIDE 

JA -TOODETE EKSPORT 

39,87 31,14 29,53 

TOP 10 osakaal kalakonservide 

ja -toodete ekspordist, % 

97,6 99,4 96,3 


Eestist 2010. aastal eksporditud kalatoodetest üle poole (55%) olid kilu (sh räime) preservid 

ning konservid (sh sprotid), mille väljaveomaht küündis 16,14 tuhat tonnini ja rahaline väärtus 

8,58 mln euroni (tabel 3.8). Samas on just kilust ja räimest valmistatud toodete väljaveokogus 

viimasel kahel aastal vähenenud päris oluliselt (−2,3 tuhat tonni 2010.a., −5,5 tuhat 

tonni 2009. a; tabel 3.7). 

Paneeritud kalatooteid eksporditi kilust ja räimest valmistatud toodete väljaveo kogustest ligi 

kolm korda vähem (5,54 tuhat tonni), kuid rahaliselt neile ligilähedases väärtuses, so ca 8 mln 

euro eest. 

Kalatoodetest enim (koguste järgi) kasvas kalafilee ja kalafileetoodete (paneeritud või paneerimata, 

sügavkülmutatud) väljavedu (2010.a. 440 tonni enam kui 2009.a). Nende toodete 

ekspordi müügitulu tõusis üle 1 mln euro võrra (+60%). 

Samuti on lõhelastest kulinaartooted ekspordi koguväärtuselt (3,65 mln €) oluline müügiartikkel 

kalatoodete eksporditurgudel. 

14 vürtsikiluga koos eksporditakse ka räime 

28

Tabel 3.8. Eksporditud kalakonservide ja -toodete TOP 10 2008-2010 (mln €) 


Muutus 

‘10/’09 

+/-% 

1. Vürtsikala preservid; konservid kilust 15 16041390 11,38 9,03 8,58 -5,0 


3. Tooted lõhelastest (terved, tükkidena) 16041910 2,31 3,56 3,65 2,5 

4. Paneeritud, külmutatud fileetooted 16041991 1,68 1,75 2,80 60,0 

5. Tooted lõhelastest (hakitud, viilutatud) 16042030 1,23 1,40 2,11 50,7 

6. Kaaviariasendajad (kalamarjast) 16043090 0,71 1,11 1,89 70,3 

7. Surimitooted (krabipulgad jm) 16042005 2,10 1,43 1,60 11,9 

8. Heeringa- ja räimetooted 16041291 1,13 1,16 1,26 8,6 


10. Skumbriakonservid 16041519 0,61 0,55 0,54 1,8 




37,63 33,05 35,98 


ja -toodete ekspordist, % 

85,5 87,7 85,1 


Kala ja kalatoodete ekspordi sihtturud 

Suurimaks kala ekspordi sihtriigiks on Eestile Venemaa, kuhu 2010. aastal müüdi 40,11 tuhat 

tonni kala ehk 40% eksporditud kala kogusest (tabel 3.9). Venemaale eksporditi külmutatud 

kilu (34,88 tuhat tonni) ja räime (1,74 tuhat tonni) ning kilust ja räimest toodetud preserve 

(enamjaolt) ja sprotte õlis (kokku 1,7 tuhat tonni). Pool külmutatud väärislõhe ekspordist (1,3 

tuhat tonni) läks 2010. aastal samuti Venemaale. 

Eesti jaoks teine oluline kala eksporditurg on Ukraina. Peamised Eesti ekspordiartiklid Ukrainas 

olid 2010. aastal külmutatud kilu (13,95 tuhat tonni), külmutatud räim (6,95 tuhat tonni) 

ja sügavkülmutatud krevetid (2,87 tuhat tonni). Seega suundus 2010. aastal Ukraina turule 

neljandik Eesti kala ekspordist. Kalatoodetest veeti Ukrainasse 10,75 tuhat tonni vürtsikilu 

(ligi 2/3 Eesti 2010.a vürtsikilu ekspordist) ja ka sprotte õlis (vähemal määral). 

Kolmas põhiline välisturg, kuhu 2010. aastal müüdi suurem kogus Eestis külmutatud kilu 

(3,77 tuh tonni) ja räime (1,27 tuh tonni), oli Valgevene. Lisaks eksporditi Valgevenesse 1,19 

tuhat tonni külmutatud krevette (8% Eesti 2010.a külmutatud krevettide ekspordimahust). 

Skandinaaviamaadest on suurim Taani minev ekspordi maht, 2010. aastal müüdi sinna 1,68 

tuhat tonni külmutatud räime ja 750 tonni külmutatud krevette. Ligilähedaselt sama kogus 

15 vürtsikiluga koos eksporditakse ka räime 

29

(730 tonni) külmutatud krevette eksporditi Rootsi. Mõnevõrra väiksem kogus külmutatud 

krevette (490 tonni) müüdi 2010. aastal Norrasse. 

Kasahstani viidi Eestist 2010. aastal 1,96 tuhat tonni kilutooteid, sh ka konserve sprotid õlis, 

859 tonni heeringa- või räimekonserve- ja tooteid, 648 tonni skumbriakonserve, 618 tonni 

sardiinikonserve ja 348 tonni paneeritud kalatooteid, sh kalafileed ja -fileetooteid. Veel eksporditi 

Kasahstani külmutatud kilu (1,02 tuhat tonni 2010.a., 5,67 tuhat tonni 2009.a). 

Tabel 3.9. Kala ja kalatoodete ekspordi sihtriikide TOP 10 2008-2010 (tuhat tonni) 

2008 2009 2010 

Osakaal, 

2010. a 

KALA 

1. Venemaa 35,20 45,07 40,11 39,9 

2. Ukraina 29,81 27,29 24,71 24,6 

3. Valgevene 3,92 4,28 6,41 6,4 

4. Läti 3,27 1,84 3,44 3,4 

5. Taani 1,03 0,72 2,78 2,8 

6. Horvaatia - - 2,61 2,6 

7. Hispaania - - 2,20 2,2 

8. Moldova 1,87 1,67 1,91 1,9 

9. Rootsi 1,25 0,63 1,54 1,5 

10. Soome 1,29 1,20 0,99 1,0 

Kokku TOP 10 77,64 82,70 86,70 


TOP 10 riikide osakaal kala ekspordist , % 93,9 93,5 86,2 

KALAKONSERVID JA -TOOTED 

1. Ukraina 16,26 13,67 11,72 39,7 

2. Kasahstan 7,66 4,08 4,72 16,0 

3. Leedu 2,75 2,77 2,69 9,1 

4. Soome 1,29 1,39 1,91 6,5 

5. Venemaa 2,48 2,43 1,73 5,9 

6. Tšehhi 0,95 0,99 1,02 3,5 

7. Serbia 0,68 1,03 0,91 3,1 

8. Moldova 1,89 1,30 0,88 3,0 

9. Läti 1,76 0,94 0,58 2,0 

10. Poola 0,55 0,55 0,52 1,8 

Kokku TOP 10 36,27 29,15 26,68 



39,87 31,14 29,53 

TOP 10 riikide osakaal 

kalakonservide ja -toodete ekspordist , % 

91,0 93,6 90,4 


30

Leedu on tähtsuselt kolmas kalatoodete ekspordi sihtriik ekspordikoguste põhjal Kasahstani 

ja Ukraina järel. Üle kolmandiku Eestis toodetud paneeritud ning sügavkülmutatud kala- ja 

surimitoodetest eksporditi Leetu. Peamise osa (ca 80%) neist moodustasid kalapulgad ja 

-burgerid. Neile lisaks eksporditi paneeritud surimitooteid (kalmaaripulk, krabikroketid, krabiliha, 

krabipulgad, krevetid) ja fileetooteid (fileepulk, paneeritud fileepala). 

Lätti müüdi kokku 337 tonni kalapulki, fileed ja fileepalasid. Lisaks külmutatud räimele (370 

tonni) ja krevettidele (270 tonni) veeti 2010. aastal Lätisse SA andmetel rekordkogus (1,18 

tuhat tonni) suitsulõhet ja –forelli. 

Soome lähetati Eestist 2010. aastal 600 tonni kalatooteid lõhelastest (hakitud, viilutatud kujul), 

576 tonni paneeritud kalapulki ja fileepalasid (saidast, naturaalsed, ürtidega), 315 tonni 

lõhelasi (tervelt, tükkidena) 322 tonni külmutatud lõhefileed. 

Tšehhid armastavad süüa ja tellivad Eestis toodetud sprotte õlis ning konserve sardinellast 

(naturaalselt, blanšeeritud). 2010. aastal eksporditi Eestist Tšehhisse kokku 444 tonni kalakonserve 

ja 428 tonni paneeritud kalapulki ja ka -fileetooteid. 

Kala import 

Eestisse imporditi 2010. aastal kokku 38,66 tuhat tonni kala ja kalatooteid (kalakonserve jmt) 

75,29 mln euro väärtuses (tabelid 1.10 ja 1.11). Sisse ostetakse kallimat kala kui eksporditakse 

– aastakeskmine impordihind (kilo kohta) ületab aastakeskmist ekspordihinda (kilo kohta) 

ligi kahekordselt. 

Tabel 3.10. Kala ja kalatoodete import tootegrupiti 2003-2010 (tuhat tonni) 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 

Muutus 

2009 2010 ‘10/’09 

+/-% 

Kokku import 44,22 37,42 43,25 40,46 46,44 55,50 40,95 38,66 -5,6 

KOKKU KALA 

IMPORT 

38,70 33,44 35,11 31,15 30,96 34,43 30,51 28,24 -7,4 

sh külmutatud kala 22,85 18,50 19,56 13,76 11,81 16,41 10,22 9,45 -7,5 

kalafilee, kalaliha 7,76 7,00 7,35 6,62 5,89 5,44 5,31 6,63 24,9 

jahutatud kala 5,85 5,11 4,82 5,30 4,66 6,25 9,60 6,34 -34,0 

vähilaadsed 1,76 2,04 2,57 4,59 7,06 4,63 3,60 4,92 36,7 


limused jmt 0,12 0,22 0,17 0,34 0,79 0,96 1,04 0,44 -57,9 

eluskala 0,00 0,00 0,00 0,00 0,09 0,18 0,33 0,03 90,9 

KOKKU KALA- 

TOODETE IMPORT 

3,52 3,98 8,14 9,31 15,48 21,07 10,44 10,42 -0,2 


tooted vähilistest jt 0,15 0,18 0,26 0,27 0,27 0,69 0,20 0,19 -5,0 


31

Tabel 3.11. Kala ja kalatoodete import tootegrupiti 2003-2010 (mln €) 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Muutus 

‘10/’09 

+/-% 

Kokku import 44,32 46,46 61,52 73,42 86,81 94,56 67,42 75,29 11,7 

KOKKU KALA 

IMPORT 

37,79 39,01 46,76 56,32 58,77 57,59 45,23 51,97 14,9 

sh kalafileed, kalaliha 15,34 15,33 18,35 16,40 16,79 11,30 12,99 15,34 18,1 

külmutatud kalad 9,76 9,48 10,63 10,02 11,64 13,90 8,78 8,34 -5,0 

jahutatud kalad 7,64 8,83 9,77 17,84 13,36 18,37 12,53 14,58 16,4 

vähilaadsed 3,69 3,53 5,63 9,13 12,88 10,38 7,20 10,89 51,3 

soola- ja suitsukalad 1,00 1,26 1,98 2,30 2,89 1,76 1,35 1,79 32,6 

limused jmt 0,22 0,34 0,27 0,40 0,78 1,11 1,12 0,69 -38,4 

eluskalad 0,14 0,24 0,13 0,23 0,43 0,79 1,26 0,34 -73,0 

KOKKU KALA- 

TOODETE IMPORT 

6,53 7,45 14,76 17,10 28,04 36,97 22,19 23,32 5,1 


tooted vähilistest jt 0,71 0,79 1,24 1,31 1,32 1,64 0,93 0,85 -8,6 


Impordiartiklite seas on esikohal külmutatud krevetid. Neid imporditi 2010. aastal 4,87 tuhat 

tonni 10,61 miljoni € väärtuses (tabelid 3.12 ja 3.13). Teiseks oluliseks impordiartikliks oli 

külmutatud heeringas. 2010. aastal imporditi 3,29 tuhat tonni külmutatud heeringat. 

Jahutatud kilu, mida Eestisse imporditi (2,47 tuhat tonni 2010.a ja 5,88 tuhat tonni 2009.a), 

oli enamasti püütud Soome kalalaevastikku kuuluvate, kuid eestlaste omanduses olevate kalalaevade 

poolt. Jahutatud kaladest toodi Eestisse veel idalõhesid ja väärislõhet (1,2 tuhat tonni 

2010.a) ja vikerforelli (1,1 tuhat tonni). Väärislõhet imporditi külmutatuna (1,09 tuhat tonni). 

EKI analüüs näitas, et osa lõhe ja forelli importi ei kajastu SA andmetes. 

Heigi, skumbria jt merekalade ning nende fileede import toimub külmutatuna. 2010. aastal 

veeti külmutatud kujul Eestisse 489 tonni sardinelle (peamiselt konservide tootmiseks), 164 

tonni heiki ja 464 tonni heigifileed, 249 tonni skumbriat (sh konservideks) ning üle 3000 tonni 

heeringat (konservide ja preservide tooraineks ja muuks) ja 87 tonni heeringafileed (heeringafilee 

tarrendis, tomatikastmes jne valmistamiseks). 

Imporditud mageveekaladest (2010.a. 2,67 tuhat tonni, arvestatuna toorkalale) üle poole olid 

külmutatud mageveekalad. Mageveekalade import toimus suures osas (67%) fileena. Nii jahutatud- 

(pea 100%-liselt) kui ka külmutatud mageveekalade fileed (ligi pool nende impordimahust) 

imporditi Eestisse Venemaalt. 

32

Tabel 3.12. Kala impordi TOP 10 2008-2010 (tuhat tonni) 


Muutus 

‘10/’09 

+/-% 


2. Külmutatud heeringas 3035100 2,61 2,14 3,29 53,7 

3. Jahutatud kilu 3026180 0,57 5,88 2,47 -0,58 

4. Külmutatud räim 3035100 6,83 3,83 1,81 -52,7 

5. Jahutatud idalõhed, väärislõhe (S. salar) 3021200 2,12 1,41 1,20 -14,9 

6. Jahutatud vikerforell (O. mykiss) 3021120 2,06 0,87 1,10 26,4 


8. Külmutatud merekalade liha 3049999 0,25 1,02 0,97 -4,9 

9. Külmutatud pangasiuse filee 3042903 - - 0,57 - 

10. Külmutatud fileed mageveekaladest 3042918 - - 0,53 - 

Kokku kala impordi TOP 10 19,87 19,54 17,90 

KOKKU KALA IMPORT 34,43 30,51 28,24 

TOP 10 osakaal kala impordist, % 57,7 64,0 63,4 


Tabel 3.13. Kala impordi TOP 10 2008-2010 (mln €) 


Muutus 

‘10/’09 

+/-% 


2. Jahutatud idalõhed, väärislõhe (S. salar) 3021200 6,88 4,91 6,03 22,8 

3. Jahutatud vikerforell (O. mykiss) 3021120 6,75 3,01 4,41 46,5 

4. Jahutatud fileed mageveekaladest 3041918 1,88 2,29 2,93 28,0 

5. Jahutatud meriforell, vikerforell 3021180 3,32 1,92 2,23 16,2 

6. Külmutatud väärislõhe (S. salar) 3032200 2,47 1,49 2,19 47,0 

7. Külmutatud heeringas 3035100 3,50 1,77 1,70 -4,0 

8. Külmutatud vikerforelli filee 3042915 0,02 2,72 1,59 -41,5 

9. Külmutatud forellifileed (alla 400g) 3042917 0,05 0,49 1,52 210,2 

10. Külmutatud merekalade liha 3049999 0,02 0,91 1,04 14,3 

Kokku kala impordi TOP 10 34,86 26,40 34,25 


TOP 10 osakaal kala impordist, % 60,5 58,4 65,9 


33

Kalakonservide jt toodete import 

Enamus Eestisse imporditud kalakonservidest ja -toodetest pärineb Lätist ja Leedust. Kalatoodete 

impordimahu vähenemine 20,38 tuh tonnilt 2008. aastal 10,23 tuh tonnile 2010. aastal 

(tabel 3.14) oli tingitud just Lätist ja Leedust imporditud kalatoodete koguse vähenemisest. 

Tabel 3.14. Imporditud kalakonservide ja -toodete TOP 10 2008-2010 (tuhat tonni) 

Nimetus 

Muutus 

KN kood 2008 2009 2010 ‘10/’09 

+/-% 

1. Konservid jm tooted kilust sh vürtsikilu 16041390 5,67 2,00 2,00 0,0 

2. Preservid jm tooted heeringast 16041291 1,38 1,35 1,42 5,2 

3. Heeringakonservid 16041299 3,24 1,57 1,37 -12,7 

4. Surimitooted (krabipulgad jm) 16042005 3,81 1,37 1,32 -3,7 




8. Konservid ja tooted muudest kaladest 16041998 0,42 0,32 0,51 59,4 

9. Paneeritud heeringafileed 16041210 0,46 0,44 0,34 -22,7 

10. Tuunikonservid (õlis) 16041411 0,12 0,18 0,17 -5,6 

Kokku TOP 10 19,45 9,50 9,34 


JA -TOODETE IMPORT 

20,38 10,24 10,23 


ja -toodete impordist, % 

95,4 92,8 91,3 


2010. aastal imporditi kokku 10,23 tuhat tonni kalatooteid 22,47 mln euro väärtuses (tabel 

3.15). Eestisse sisseveetud kalatoodetest enim (viiendik) olid kilutooted (sh sprotid õlis), millest 

93% (1,87 tuhat tonni) toodi Lätist. Olulisemad Lätist tulevad impordiartiklid olid veel 

skumbriakonservid (777 tonni) ja sardiinikonservid (698 tonni). Leedust osteti 2010. aastal 

Eesti turule 1,8 tuhat tonni heeringatooteid ja 1,26 tuhat tonni surimitooteid. Suurem osa 

(80%) imporditud paneeritud heeringafileest imporditi samuti Leedust. 

34

Tabel 3.15. Imporditud kalakonservide ja -toodete TOP 10 2008-2010 (mln €) 

Nimetus 

Muutus 

KN kood 2008 2009 2010 ‘10/’09 

+/-% 

1. Konservid jm tooted kilust sh vürtsikilu 16041390 9,99 3,58 3,70 3,4 

2. Surimitooted (krabipulgad jm) 16042005 4,22 2,96 2,78 -6,1 

3. Heeringakonservid 16041299 3,31 3,09 2,64 -14,6 

4. Preservid jm tooted heeringast 16041291 2,56 2,23 2,41 8,1 

5. Kaaviariasendajad (kalamarjast) 16043090 1,43 1,79 2,33 30,2 

6. Konservid ja tooted muudest kaladest 16041998 0,91 0,71 1,44 102,8 




10. Tuunikonservid (õlis) 16042070 0,10 0,29 0,66 127,6 

Kokku TOP 10 31,26 18,33 19,76 



35,33 21,26 22,47 

TOP 10 osakaal kalakonservide ja 

-toodete impordist, % 

88,5 86,2 87,9 


Kala ja kalatoodete impordiriigid 

Kõige rohkem imporditakse kala ja kalatooteid Lätist, kust 2010. aastal toodi Eestisse kokku 

9,85 tuhat tonni kala ja kalatooteid (tabel 3.16). 

Riigiti olid olulisemad impordiartiklid: külmutatud krevetid (2,62 tuhat tonni) Kanadest ja 

Taanist (1,96 tuh t), jahutatud kilu (2,31 tuh t) Soomest, Lätist külmutatud heeringas/räim 

(2,26 tuh t), Leedust heeringakonservid ja kulinaaria (1,8 tuh t) ning surimitooted (1,3 tuh t), 

Rootsist lõhe (1,1 tuh t, Norra päritolu), Norrast ka heeringas (0,5 tuh t), Venemaalt mageveekalade 

filee (0,5 tuh tonni). 

Eestisse ostetud jahutatud lõhest suurem osa (99%) oli pärit Norrast, forell ka Soomest, Rootsist 

jm. Töö käigus saadud info näitas, et punase kala import Eestisse on tõenäoliselt ametlikust 

statistikast suurem. 

35

Tabel 3.16. Kala ja kalakonservide impordiriikide TOP 10 2008-2010 (tuhat tonni) 

2008 2009 2010 

Osakaal, 

2010.a 

KALA 

1. Soome 9,85 11,09 5,58 19,8 

2. Läti 4,06 3,13 4,44 15,7 

3. Taani 2,11 1,56 3,00 10,6 

4. Kanada 2,70 2,13 2,63 9,3 

5. Rootsi 2,24 2,76 2,39 8,5 

6. Leedu 1,34 1,00 1,72 6,1 

7. Norra 2,60 1,88 1,53 5,4 

8. Venemaa 0,67 0,72 0,79 2,8 

9. Vietnam 0,23 0,29 0,75 2,7 

10. Saksamaa 0,37 0,66 0,64 2,3 

Kokku TOP 10 26,17 25,22 23,47 


TOP 10 osakaal kala impordist , % 76,0 82,7 83,1 

KALAKONSERVID JA -TOOTED 

1. Läti 11,13 5,40 5,41 52,9 

2. Leedu 7,82 3,73 3,72 36,4 

3. Tai 0,17 0,24 0,20 2,0 

4. Saksamaa 0,24 0,22 0,20 2,0 

5. Soome 0,22 0,18 0,16 1,6 

6. Taani 0,22 0,11 0,13 1,3 

7. Suurbritannia 0,04 0,01 0,07 0,7 

8. Rootsi 0,02 0,06 0,06 0,6 

9. Poola 0,12 0,07 0,05 0,5 

10. Ameerika Ühendriigid 0,02 0,06 0,05 0,5 

Kokku TOP 10 20,00 10,08 10,05 



20,38 10,24 10,23 

TOP 10 osakaal 

kalakonservide ja -toodete impordist , % 


98,1 98,4 98,2 

36

4. Kalaturu bilanss 

Kalaturg on läbi aastate olnud turuks, kus on statistika osas palju vasturääkivusi. Nii oli 2003. 

aastal ametliku statistika andmeid koondades tulemuseks, et bilanss osutus negatiivseks (s.t 

püük + import olid väiksemad kui eksport). Palju edasist süvaanalüüsi vajavaid probleeme 

kerkis üles ka viimaste aastate ametliku statistika analüüsist. Leidmaks, milles on vead, tuleks 

turuülevaateid koostada regulaarselt ja kontrollida kõiki andmeid mitmest allikast 

Ühekordse ülevaate käigus võime vaid nentida, et on palju vasturääkivusi riiklikus statistikas, 

kuid ilma perioodilise analüüsita on võimatu öelda, millistes andmetes on hälve (püük, eksport 

või import või neis kõigis). Bilansi meetodil arvutatud siseturu maht oli 2011.aasta analüüsis 

lähedasem tegelikkusele kui 2003.aastal, kuid siiski väga erinev teistest SA andmetest. 

Statistikaametile on kohustatud väliskaubanduse kohta aruande esitama ettevõtted, kes ületavad 

teatud nn kauba lähetamisläve ja saabumisläve. Lähetamisläveks, ehk minimaalseks ekspordiväärtuseks, 

mille puhul tuleb käibedeklaratsioon esitada, on 90 tuhat eurot aastas (1,4 

mln kr), saabumisläveks 130 tuhat eurot aastas (2,0 mln krooni). Need on kalakaubanduse 

kohta küllaltki kõrged läved ja arvestades suurt kalakaubandusega tegelevate väikeettevõtete 

hulka, on tõenäoline, et osa neist jäävad ametlikust väliskaubanduse arvestusest välja, eriti 

impordi osas Euroopa Liidu riikidest. Väliskaubanduse kohta nn kolmandate riikidega toimub 

arvestus tollideklaratsioonide alusel. 

2010. aastal oli Eesti siseturul kogu kala (jahutatud ja külmutatud kala, kalafileed, kalaliha, 

suitsukala jt ümberarvestatuna toorkalale) ressursimahuks 131 tuhat tonni. Ekspordiks läks 

toorkalas ümberarvutatult 125 tuh tonni. Siseriiklik kala tarbimine on seega viimasel neljal 

aastal olnud keskmiselt ligi 17 tuhat tonni (toorkalas). Eesti elanik on aastas tarbinud viimase 

nelja aasta keskmiselt 12,6 kilogrammi kala (toorkalas). Elaniku kohta vähenes 2010. aastal 

kala aastane tarbimine (bilansi meetodil arvestades) võrreldes nelja aasta keskmisega 8,2 kilogrammi 

ja oli 2010.aastal 4,4 kg, mis ei ole usutav. Tegemist on kas impordi alahinnatusega 

või ekspordi ülehinnatusega või on püügimahud tegelikkusest väiksemana kajastatud. 

SA leibkonnauuringutest tuleb 2010. aasta siseturu mahuks 14 tuhat tonni ja elaniku aastaseks 

tarbimiseks 10,5kg. 

37

Tabel 4.1. Kala tarbimine toorkalas Eestis 2007-2010.a 

(tuhat tonni, arvestatud ei ole krevette) 

2007 2008 2009 2010 

Muutus 

‘10/’07 

+/- % 

Kokku kalapüük(ilma krevettideta) 86,35 88,79 89,46 87,00 0,8 

Kokku import 46,26 59,12 43,59 44,29 -4,3 

sh kalafilee 5,98 6,12 6,00 9,82 64,2 

külmutatud kala 11,81 16,41 10,22 9,45 -20,0 

jahutatud kala 4,66 6,25 9,60 6,34 36,1 

kalaliha 3,46 3,60 3,94 5,00 44,5 

suitsukala 0,78 0,78 0,42 0,63 -19,2 

soolakala 0,19 0,19 0,21 0,14 -26,3 

kuivatatud kala 0,28 0,11 0,07 0,09 -67,9 

eluskala 0,09 0,18 0,33 0,03 -66,7 

tooted kalast (konservid, kulinaaria jm) 19,01 25,48 12,80 12,79 -32,7 

KOKKU RESSURSS TOORKALAS 132,61 147,91 133,05 131,29 -1,0 

Kokku eksport 112,88 122,05 117,10 125,44 11,1 

sh külmutatud kala 57,29 67,71 76,29 79,63 39,0 

kalafilee 3,22 4,26 2,48 6,58 104,0 

suitsukala 3,66 2,22 0,66 4,05 10,7 

jahutatud kala 2,54 1,26 1,55 1,39 -45,3 

soolakala 0,54 0,83 0,79 0,80 48,2 

kalaliha 0,94 1,74 0,94 0,38 59,6 

kuivatatud kala 0,15 0,12 0,11 0,10 -33,3 

eluskala 0,02 0,05 0,03 0,03 50,0 

tooted kalast (konservid, kulinaaria jm) 44,52 43,86 34,25 32,48 -27,0 

KOKKU KALA TARBIMINE TOORKA- 19,73 25,86 15,95 5,85 -70,4 

LAS 

Toorkala tarbimine elaniku kohta aastas, kg 14,70 19,29 11,90 4,36 -70,3 

Allikad: Statistikaamet, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, EKI arvutused 

38

5. Kala ja kalatoodete pakkumine jaekaubanduses 

Kala pakkumise analüüsiks jaekaubanduses viis Eesti Konjunktuuriinstituut 2011. aasta veebruaris 

läbi üle-eestilise kauplusevaatluse. Selle käigus registreeriti 16 kaupluses ja 5 turul 

müügilolevate kalaliikide ja kalatoodete nimed, päritolu, kaalud ja hinnad. Uuringu eesmärgiks 

oli kala ja kalatoodete sortimendi laiuse, erinevate tootenimetuste, hinnataseme ja päritolu 

analüüsimine. Olukorda oli võimalik võrrelda 2003. aastal EKI poolt läbi viidud samalaadse 

analüüsi tulemustega. Tulemusi oli analüüsiti eraldi hüpermarketite 16 (H), supermarketite 

(S), väiksemate kaupluste (V) ja turgude lõikes. 

Vaatlus viidi läbi järgmistes kauplustes ja turgudel: 

Tallinn Haabersti Rimi (H) 

Järve Selver (H) 

Rocca al Mare Prisma (H) 

Nõmme Comarket (V) 

Keskturg 

Nõmme turg 

Jaama turg 

Tartu Tartu Lõunakeskuse Rimi (H) 

Tartu turg 

Pärnu Pärnu Maxima XXX (H) 

Pärnu turg 

Haapsalu A ja O (V) 

Kohtla-Järve OG Elektra (V) 

Kuressaare Rae keskus (S) 

Kärdla Konsum (S) 

Paide Paide Maksimarket (H) 

Rakvere Krooni Selver (S) 

Rapla Säästumarket (V) 

Valga Maxima XX (S) 

Viljandi Viljandi Maksimarket (H) 

Võru Vilja Selver (S) 

16 Hüpermarketites müügipind üle 2500m2 

39

Sortimendi keskmine laius kaupluse kohta 

Kala ja kalatoodete valikut vaadeldi erinevates kauplustes ja turgudel üle Eesti. Vaatluse all 

oli 16 kauplust, sh 7 hüpermarketit, 5 supermarketit, 4 väiksemat kauplust ning 5 turgu Eesti 

linnades, kus fikseeriti kõik müügilolevad kala ja kalatooted. Sortimenti uuriti kahest aspektist 

− erinevate kalatoodete valik (sh eraldi erinevate tootjate samanimelised tooted) ja kogusortiment, 

mis hõlmab ka sama toote eri kaaluga valikuid. 

Vaadeldud Eesti kauplustes ja turgudel loendati kokku 1772 erinevat kala ja kalatoodet (240 

toodet enam kui 2003.a), millest 42% oli Eesti päritoluga. 

Kogusortimenti kuulus üle 4300 toote. Müügikoha kogusortimendi laiuse määramisel loeti 

erinevateks toodeteks ka sama tootja sama nimetusega, kuid erineva pakendiga kaubad (näiteks 

Sprotid õlis 240g ja 160g), samuti erineva tootja või päritoluga kaubad (näiteks Läti ja 

Eesti räim). 2003. aastal EKI poolt teostatud vaatlusega võrreldes on erinevuseks väiksemate 

poodide ja turgude lisandumine, mille tõttu 2003. aasta vaatlustulemused on võrreldavad 

2011. aasta hüper- ja supermarketite grupis tehtud vaatlustulemustega. 

Eesti linnade toidukaupluste ja turgude kala ja kalatoodete kogusortimendis oli 2011. aastal 

keskmiselt 257 toodet kaupluse ja 97 toodet turu kohta (tabel 5.1). Hüpermarketite kaubavalikus 

oli üldjuhul üle 300 kalatoote, supermarketitel üle 200 ja väiksematel kauplustel üle 100 

Tabel 5.1. Kalatoodete arv kaupluse ja turu kohta (tootegruppide lõikes) 2003. ja 2011. a 

2003 2011 2011 

Kaupluse kohta Kaupluse kohta Turu kohta 

Kokku Eestimaine 

Import Kokku 

Eestimaine 

Import Kokku Eestimaine 

Import 

Värske kala 7,5 3,8 3,7 8,1 2,8 5,3 16,0 10,2 5,8 

Külmutatud kala 7,3 2,3 5,0 11,6 1,4 10,1 19,6 1,4 18,2 

Soolakala 15,5 14,2 1,3 14,1 9,5 4,6 6,2 5,6 0,6 

Vürtsikala .. .. .. 10,9 10,4 0,5 4,2 3,8 0,4 

Suitsukala 21,6 18,3 3,3 22,5 16,5 6,0 20,4 19,4 1,0 

Kuivatatud kala 4,6 3,7 0,9 3,1 1,2 1,9 1,6 1,6 1,6 

Kalakonservid sh pres. 65,2 48,1 17,1 56,8 18,9 37,9 12,2 4,0 8,2 

Kalakulinaaria 67,6 47,3 20,3 46,9 23,9 22,9 8,6 5,8 2,8 

Kalapulgad, -burgerid 17,3 13,6 3,7 17,3 13,6 3,7 4,2 2,0 2,2 

Krabipulgad, -nuudlid 16,4 8,9 7,5 18,3 3,6 14,7 3,0 0,8 2,2 

Mereannid, kalamari 32,9 7,9 25,0 29,1 11,8 17,2 1,2 1,2 .. 

KÕIK KOKKU 257 168 89 239 114 125 97 56 41 

40

Tabel 5.2. Kalatoodete arv erinevat tüüpi kauplustes (kaupluse kohta) 2011. aastal 

Hüpermarketid Supermarketid Väiksemad kauplused 

Kokku Eestimaine 

Import Kokku 

Eestimaine 

Import Kokku Eestimaine 

Import 

Värske kala 14,3 5,1 9,1 5,8 1,8 4,0 0,0 0,0 0,0 

Külmutatud kala 14,0 1,1 12,9 9,6 0,8 8,8 9,8 2,8 7,0 

Soolakala 18,1 12,7 5,4 15,4 10,8 4,6 5,3 2,3 3,0 

Vürtsikala 14,9 14,4 0,4 10,0 9,2 0,8 5,3 5,0 0,3 

Suitsukala 32,7 25,1 7,6 21,4 14,8 6,6 6,0 3,5 2,5 

Kuivatatud kala 5,0 2,0 3,0 2,6 0,8 1,8 0,3 0,3 0,0 

Kalakonservid 76,7 25,3 51,4 58,0 20,6 37,4 20,5 5,8 14,8 

Kalakulinaaria 66,4 33,4 33,0 42,8 23,6 19,2 17,8 7,8 10,0 

Kalapulgad, -burgerid 23,7 17,9 5,9 14,8 12,6 2,2 9,5 7,5 1,8 

Krabipulgad, -nuudlid 23,9 5,1 18,7 17,2 2,8 14,4 10,0 2,0 8,0 

Mereannid, kalamari 46,3 17,0 29,3 23,8 11,8 12,0 5,3 2,8 2,5 

KÕIK KOKKU 336 159 177 222 110 112 89 39 50 

Tabel 5.3. Kalatoodete valik erinevat tüüpi kauplustes (kaupluse kohta) 2003. ja 2011. 

aastal 

2003 2011 

Kokku Eestimaine Import Kokku Eestimaine Import 

Hüpermarketid 326 198 128 336 159 177 

Supermarketid 211 149 62 222 110 112 

Väiksemad kauplused 89 39 50 

Turud 97 56 41 

KÕIK KOKKU 257 168 88 205 100 105 

sh hüper- ja supermarketid 

257 168 88 288 138 150 

toote (tabel 5.2). Vaadeldud turgudel oli saadaval 100 kala ja kalatoote ringis. Maakauplustes 

ja väiksematel turgudel on valik oluliselt väiksem. Hüper- ja supermarketites on kalatoodete 

valik võrreldes 2003. aastaga veidi laienenud, seda just importkauba arvel, mille valik on 

kasvanud 1,7 korda, samal ajal kui eestimaiste kalatoodete valik on 18% võrra vähenenud 

(tabel 5.3). Importtoodete valik on laienenud kõigi peamiste tootegruppide osas, v.a kalapulgad 

ja -burgerid ja mereannid. 

41

Eestimaine kalavalik on ülekaalus turgudel (58%), kõigis kauplusetüüpides aga on väikeses 

ülekaalus importtooted (kodumaiste toodete osakaal kauplustes oli keskmiselt 48%). Importkauba 

osakaalu suurenemine on peamiseks erinevuseks 2003. aasta vaatlusega võrreldes. Eestimaised 

tooted on ülekaalu säilitanud vürtsikala, soolakala, suitsukala ja kalapulkadeburgerite 

osas, turgudel ka värske kala osas. Kalakulinaaria, kui lühema säilivusajaga toodete 

puhul, on samuti säilinud habras tasakaal kodumaiste toodete kasuks, kuid konservide puhul 

on importtooted kahekordses ülekaalus. 

Kõige laiem on kalakonservide ja kulinaartoodete valik (keskmiselt 57 ja 47 toodet kaupluse 

kohta). Värske kala pakkumine kauplustes ei ole võrreldes 2003. aastaga kuigivõrd kasvanud, 

kuid hüpermarketites ja turgudel on valik piisavalt lai (vastavalt 14 ja 16 kala ja toodet). Turgudel 

oli värske kala, sh Eesti vetest püütud kala valik kõige laiem. 

Kalatoodete sortimendi laius sõltub rohkem kaupluse suurusest kui sellest, kas kauplus asub 

Tallinnas või mujal. Hüpermarketid pakuvad kõigi kalatoodete laia valikut, supermarketites 

on värske kala, eriti kohaliku kala valik oluliselt kitsam. Supermarketitest väiksemates poodides 

puudub värske kala täiesti, valikus on külmutatud tooted, konservid ja kulinaariatooted. 

Seega maapoodides (mis on enamasti väiksemad) praktiliselt värsket kala tarbijale ei pakuta. 

Eesti kalatööstusettevõtete toodete esindatus kauplustes 

Kaupluste ja turgude vaatlusel (16 kaupluses ja 5 turul) registreeriti 35 Eesti kalatöötleja kauba 

müügilolek. Seejuures oli vaadeldud kauplustes esindatud 27 kalatöötlejat, turgudel 20, nii 

kauplustes kui turul pakkus kaupa 12 tööstust. Kokku on Eestis ligikaudu 56 kalatööstusettevõtet, 

seega oli üle 60% neist esindatud. Võrreldes 2003. aastal läbiviidud vaatlusega oli 

esindatud Eesti kalatöötlejate arv veidi langenud (41-lt 35-le), kuid ka tegutsevate kalatööstusettevõtete 

arv on vähenenud. 

Kui kokku oli 48% vaadeldud kogusortimendist Eesti tootjatelt, siis erinevates kauplusekettides 

ja turgudel oli valik erinev. Kodumaise kauba müügilolek oli suurem kodumaise omanikeringiga 

jaekettides. ETK (sh Maksimarketid) ja Selveri kettides moodustasid kodumaiste 

tootjate kalatooted üle poole sortimendist (ETK-s 57%, Maksimarketites ja Selverites 53%), 

teistes alla poole. Rimi hüpermarketites, Prismas ja Comarketis oli kodumaist kaupa 46-49%, 

odavkauplustes vaid 25-36% (Maxima 36%, Säästumarket 24%). Turgudest olid kodumaised 

tooted ülekaalus väljaspool Tallinna ja Tallinna Nõmme turul, välismaised aga Tallinna 

Keskturul ja Jaama turul. 

Kaupluste kogusortimendis on suurim osakaal Vičiunai Grupi ettevõtetel - koos gruppi kuuluva 

Paljassaare Kalatööstusega ligi viiendik kogu kalasortimendist (sh 14% Leedu Viči). 

Eesti kalatöötlejatest oli kõige laiemalt esindatud Viru Rand OÜ nagu ka 2003. aastal (21 

toodet kaupluse kohta), talle järgnesid M.V. Wool AS (keskmiselt 16 toodet) ja Paljassaare 

Kalatööstus AS (14 toodet; tabel 5.4). 

42

Tabel 5.4. Kauplustes kõige enam esindatud kalatöötlejad ja brändid 

(tooteid keskmiselt kaupluse kohta) 

Min Max Keskmine 

Hüpermarketid 

Supermarketid 

Teised 

kauplused 

Esindatus 

kauplustes 

2011 2003 

Vičiunai Grupp 17 8 51 32,2 42,9 29,8 16,5 100 .. 

Viru Rand OÜ 6 38 21,4 28,7 21,2 9,0 100 39,6 

M.V.Wool AS 0 97 16,4 23,3 18,0 2,3 88 19,1 

Paljassaare Kalatööstus 

AS 

2 25 13,9 17,9 14,2 4,0 100 14,5 

Ösel Fish OÜ 0 18 9,6 9,4 14,2 4,0 94 8,0 

Kõrveküla Kalatööstus 

AS 

0 34 7,1 13,6 3,0 1,0 69 2,7 

Kapten Grant 18 0 21 6,6 11,4 4,6 0,8 88 … 

Kirde Rand OÜ 0 21 5,8 9,0 5,2 1,3 81 … 

Stella Maris 19 0 15 4,8 6,9 3,4 3,0 75 … 

Kriskal AS 0 6 3,6 4,1 3,4 2,3 88 5,1 

Läätsa Kalatööstus AS 0 6 3,0 4,3 2,6 1,3 88 … 

Brivais Vilnis (Minu) 20 0 12 2,8 4,3 1,2 2,0 69 … 

Abba Seafood AB 0 11 2,8 3,4 3,8 0,5 69 … 

Japs M.V.M. AS 0 10 2,6 3,7 3,2 0,0 56 … 

EuroAsia Group GMBH 0 12 2,5 3,9 2,6 0,0 56 … 

Krapesk AS 0 4 2,4 3,0 2,0 2,3 88 … 

Vettel AS 0 9,0 2,0 2,9 2,2 0,3 69 … 

Seejuures on värsket kala pakkuvate ettevõtete (näiteks M.V.Wool AS) esindatus mõnevõrra 

vaatlusel fikseeritust kõrgem, sest värske kala müügil on enamasti kaupluses märgitud püügipiirkond, 

mitte vahendaja. 

Tootjaettevõtete kõrval on arvukalt esindatud hulgifirmad, kelle tootevalikust võib sageli leida 

kodumaise kaubamärgi all välismaist toodangut. Kõige levinumaks hulgimüüjate kaubamärgiks 

on Kapten Grant (keskmiselt 7 toodet kaupluse kohta), mis kuulub OÜ-le Kapten 

Grant. 

Läti tootjatest on mitmete jaekettide sortimendis arvukalt esindatud Gamma-A SIA ja Brivais 

Vilnis JSC konservitoodang (5 ja 3 toodet kaupluse kohta). Põhjamaistest tootjatest on enamesindatud 

Abba Seafood AB tooted (peamiselt heeringast ja tuunist). 

17 Eestis müügilolevad Vičiunai kontserni tooted on toodetud peamiselt Plunges Kooperative Prekyba UAB-s 

(Leedu). Viči kontserni kuuluva Paljassaare Kalatööstuse AS tooted ei ole tabelis kontserni hulka arvutatud, 

vaid eraldi real. 

18 Kapten Grant OÜ (hulgimüük) 

19 Gamma-A SIA (Läti) 

20 Brivais Vilnis JSC (Läti) 

43

Lisaks tabelis 5.4 toodutele oli keskmiselt alla 2 kalatootega kauplustes esindatud veel 16 

Eesti kalatööstusettevõtet. Turgudel esindatud 20 kalatöötlejal tuli turu kohta keskmiselt 1,5 

toodet. Kõige enam tooteid oli Kõrveküla Kalatööstusel (59 Tartu turul) ja Marlitt OÜ-l (15 

Keskturul). Kõige arvukamalt olid Eesti kalatööstusettevõtted esindatud Pärnu turul (10). 

Värsket kala on võimalik osta super- ja hüpermarketitest, teistes vaatlusalustes kauplustes 

seda ei müüdud. Kauplustes on kõige sagedamini saadaval forell ja lõhe, turgudel ka räim, 

koha, haug (80% juhtudel). Tabelis 5.5 on esitatud Eesti kalurite poolt püütavate liikide, samuti 

värskelt imporditava lõhe/forelli saadavus kauplustes (hüper- ja supermarketites) ja turgudel 

kas terve kalana, roogitult või fileena. Eesti kaladest võis paljudelt turgudelt (60%-l) 

leida ka latikat, angerjat, kokre, veidi harvemini kiiska, lutsu, silmu, särge, siiga ja vimba. 

Kokku oli turul-kauplustes värskena saadaval 19 kohaliku päritoluga kalaliiki (lisaks lõhe/forell) 

ja 13 kaugemalt püütud kala, millest osa oli sulatatud. Kõige rohkem kalaliike oli 

värskelt müügil Tallinna Rimis, Pärnu Maximas ja Pärnu turul. 

Vaatluste tulemused on mõjutatud ka juhuslikkusest, sest värske kala valik varieerub nädala 

kestel oluliselt ja oletatavasti võib näiteks ahvena, lesta, tursa jms kalade valik turgudel olla 

ajuti märksa parem. Vaatlust mõjutas ka aeg – veebruaris takistas jääkate kala kättesaadavust. 

Uutel turgudel oli valik parem kui vanematel, kus müügiolud ja kala värskus ei vasta kohati 

nõuetele. 

Tabel 5.5. Värske kala esinemissagedus 

(% valimi hüper- ja supermarketitest ning turgudest, kus kala müügil oli) 

2011 2003 

Kauplused Turud Kauplused 

Kokku 

Terve / 

Terve / 

Terve / 

Filee Kokku 

Filee 

roogitud 

roogitud roogitud 

Filee 

Forell 92 83 58 80 80 20 67 67 

Lõhe 83 83 75 80 80 40 67 67 

Karpkala 67 58 17 20 20 - - - 

Lest 58 42 17 40 40 - - 13 

Koha 50 50 25 80 80 60 7 40 

Haug 42 25 33 80 80 20 - 20 

Ahven 42 42 25 20 20 20 7 27 

Tursk 33 25 17 20 20 - 7 - 

Merilest 25 25 - 40 40 - - - 

Räim 17 17 17 80 80 - 13 13 

sh räimerümp 17 17 17 - - - 13 13 

Latikas 17 17 - 60 60 - - - 

Tuur 17 17 - - - - - - 

Angerjas 8 8 - 60 60 - - - 

Kilu 8 8 - 40 40 -- - - 

44

Kauplustes müüakse sageli sulatatud värsket või fileeritud kala nõutava märketa kala sulatamise 

kohta. Kõige sagedamini on saadaval sulatatud pangasiuse fileed (vaatlusel 42%-s kauplustes). 

Võrreldes 2003. aastaga oli värske kala saadavus kauplustes nii Eesti vete kala kui 

lõhe/forelli osas paranenud, kuid sagedamini esines ka tarbijaid eksitavat sulatatud kala müüki 

värske kalana. 

Külmutatud kala on müügil ka väiksemates kauplustes. Kõigist kauplustest on võimalik osta 

heigifileed, enamasti ka mintai ja pangasiuse fileed (tabel 5.6). Võrreldes 2003. aastaga on 

külmutatud kala valik laienenud, lisandunud on kohalikud kalad (räim, lest, tursk), samuti 

Aasiast pärit kasvanduskala pangasius. Kokku oli vaatluse ajal külmutatult saadaval 35 kalaliiki, 

sh kauplustes 23 ja turgudel 29. Enim kalaliike oli külmutatult müügil Tallinna Kesk- ja 

Jaama turul (mõlemal 20), kauplustest Maxima ketis (12). Väiksemates poodides oli enamasti 

külmutatuna saadaval 2-5 kalaliiki. Sortimendist 7% oli Eesti päritolu, peamiselt räim, ülejäänud 

Aasia, Hispaania, Argentiina päritolu või Leedus pakendatud. 

Tabel 5.6. Külmutatud kala esinemissagedus 

(valimi kaupluste ning turgude %, kus toode müügil oli) 

2011 2003 

Kauplused Turud Kauplused 

Heigifilee 100 60 80 

Heik (terve või rümp) 75 60 80 

Mintaifilee 88 60 67 

Pangasiuse filee 81 60 - 

Räim (terve või rümp) 69 20 13 

Räimefilee 13 - 13 

Lest 38 - - 

Tursk 31 - - 

Heeringafilee - 60 - 

Haisteigid - 60 - 

Skumbria - 60 - 

Paltus - 60 - 

Forell (supikogu) 38 20 - 

Suitsukala oli vaatluse ajal saadaval 30 kalaliigist, enamus sortimendist on Eestis toodetud 

(70%). Suitsutatult on populaarseimad kalad lõhe, skumbria, heik ja heeringas, mis olid saadaval 

enamikus suurtes kauplustes ja turgudel ning suures osas väiksemates poodides (tabel 

5.7). Viimastes valik nende peamiste suitsukalade ja räimega piirdubki. Turgudel olid sajaprotsendiliselt 

esindatud ka räim, angerjas ja võikala. Suitsuräim oli paremini kättesaadav kui 

45

2003. aastal (kuid mitte enam nii ostma kutsuva kvaliteediga). Ligi viiendiku sortimendist 

moodustas Leedu ja Läti kaup. Kõige laiem oli suitsukala valik Järve Selveris ja Pärnu 

Maximas. 

Tabel 5.7. Suitsukala esinemissagedus 

(valimi kaupluste ning turgude %, kus suitsukala müügil oli) 

2011 2003 

Kauplused Hüper- ja supermarketid 

kauplused 

Teised 

kokku 

Turud Kauplused 

Lõhe 94 100 75 100 100 

Skumbria 94 100 75 100 87 

Heik (kuumsuits) 88 92 75 100 93 

Heeringas 88 92 75 80 .. 

Räim 69 75 50 100 40 

Forell (külmsuits) 69 92 - 80 80 

Tursk 69 83 25 80 87 

Meriahven 38 50 - 80 .. 

Võikala 38 50 - 100 .. 

Latikas 31 42 - 60 33 

Paltus 31 42 - 20 .. 

Angerjas 25 33 - 100 .. 

Siig 25 33 - 20 .. 

Kõigis kauplustes oli saadaval soolaheeringas ja tavaliselt ka soolalõhe (tabel 5.8). Lahtist 

soolaheeringat müüdi kõigil turgudel ja see on saadaval ka väikepoodides. Enamikus kauplustes 

oli müügil ka soolaforell, õrnsoolalõhe ja õrnsoolaheeringas. Suurtes poodides müüdi 

enamasti ka soolaforelli, kuid muid soolakalu võis leida vaid üksikutest kauplustest ja turgudelt 

(vaatlusel leiti siig, kilu ja vimb). Heeringas oli müügil nii lahtiselt, preservides kui ka 

fileena vaakumpakendites, 2/3 sortimendist oli Eestis pakendatud (M.V. Wool AS, Ösel Fish 

AS, Kõrveküla Kalatööstus AS jt), ülejäänud peamiselt Leedust. Ka lõhe, mis on valdavalt 

Norra päritolu, on jõudnud lettidele peamiselt Eesti kalatöötlejate ja importööride kaudu 

(68% sortimendist), suurimaks eksportööriks oli Leedu (peamiselt Viči). Soolalõhe müüdi 

fileena, tükkidena, lõikudena, viiludena vms. Suurima soolakalavalikuga olid Järve Selver, 

Tartu Rimi ja Rakvere Selver. 

46

Tabel 5.8. Soolakala esinemissagedus 

(valimi kaupluste ning turgude %, kus soolakala tervelt või fileena müügil oli) 

Kauplused 

kokku 

Hüper- ja supermarketid 

2011 2003 

Teised 

kauplused 

Turud 

Kauplused 

Soolaheeringas 100 100 100 100 100 

Õrnsoolaheeringas 100 100 50 40 73 

Soolalõhe 88 83 100 40 100 

Õrnsoolalõhe 56 67 25 - 73 

Soolaforell 63 83 - 40 93 

Õrnsoolaforell 50 67 - 20 47 

Soolasiig 13 17 - - - 

Soolakilu - - - 20 - 

Soolavimb - - - 20 - 

Vürtsikalast ligi 90% moodustas vürtsikilu. Vürtsikilu on müügil kõigis toidukauplustes ja 

turgudel ning on valdavalt Eesti ettevõtete toodang. Vaatlusel leiti 8 Eesti ettevõtte kilu. Lisaks 

kilule oli müügil vürtsiheeringat ja vürtsiskumbriat. 

Kalakulinaaria ja -konservide sortimendis on rohkem välismaiseid kui Eesti tooteid, importkaup 

on tugevas ülekaalus konservide osas ja Eesti tooted väikeses ülekaalus lühema säilivusega 

kalakulinaarias. Läti-Leedu toodete konkurentsivõime on eriti majandussurutise ajal 

odavama hinna tõttu tõusnud ja valik kokku on enam-vähem sama lai kui Eesti tootjatel. 

Tuunikalakonserve imporditakse Taist, vähem on tooteid teistest riikidest (Rootsist, Venemaalt, 

Hispaaniast, Poolast jm). Konservide valik oli kõige suurem Järve Selveris, kulinaariatoodete 

osas Pärnu Maximas. Maximas oli Eesti tooteid alla kolmandiku. 

Kalapulgad, -burgerid ja paneeritud külmutatud kala on enamasti Eestis toodetud (77%). 

Paljassaare Kalatööstus toodab väga laias sortimendis nii Viči kui Esva kaubamärkidega tooteid. 

Marine kaubamärgi all Balbiino pakutav kaup on toodetud Poolas. 

Krabipulkadest, -nuudlitest jt surimitoodetest on 3/4 Leedu, peamiselt Viči kaubamärgiga 

toodang. Eesti tooteid on müügilolevaist viiendik, valmistajaks AS Kriskal ja AS Paljassaare 

Kalatööstus. Eestis toodetud surimitooted olid saadaval 80%-s kauplustes. 

Mereandide valik on suuremates kauplustes lai ja sisaldab nii vähilaadseid (krevetid, krabid, 

merevähid jt), limuseid (austrid, teod, rannakarbid, jõekarbid jt) kui ka peajalgseid (kalmaar, 

kaheksajalg) jms. Eesti ettevõtetelt võib selles valikus leida peamiselt krevette ja paneeritud 

kalmaaritooteid, lisaks tehiskalamarja (meremari, valgumari). Kõige laiemat sortimenti pakkus 

Japs M.V.M. AS, paljudes kauplustes olid esindatud ka AS Läätsa Kalatööstuse ja AS 

Saare Fishekspordi krevetitooted (kõik enam kui 60%-s kauplustes). Ehtsast kalamarjast too- 

47

teid pakkus M. V. Wool AS, paneeritud kalmaaritooteid AS Paljassaare Kalatööstus, merikapsast 

Lamar Fish AS. Kui hüpermarketite valikus oli keskmiselt üle 40 toote, siis väiksemates 

kauplustes keskmiselt 4-5 toodet (peamiselt külmutatud krevetid). 

Eestis müügilolevate kalatoodete arv 

Müügilolevate kalatoodete nimetuste arv on eelpoolkirjeldatud kogusortimendist väiksem. 

Kui kogusortimenti olid eraldi arvestatud ka ühe tootja erineva kaaluga tooted, siis tootenimetuste 

arvestuses on need loetud üheks tooteks, kuid erinevate tootjate samanimelised tooted 

on eraldi arvestatud. Vaadeldud kaupluste ja turgude kogusortimenti kuulus üle 4300 toote, 

seejuures oli tootenimetusi 1772 (tabel 5.9). 

Müügilolevast 1772-st kalatootest 743 (42%) olid Eesti päritolu, 978 (55%) välismaised. 

Tootenimetuste arv oli võrreldes 2003. aasta vaatlusega 16% suurem 21 , seejuures oli kodumaiste 

toodete arv viiendiku võrra (22%) kahanenud, importtoodete arv aga 3/4 kasvanud 

(76%). Toodete arv oli vähenenud kuivatatud kala, vürtsikala ja soolakala osas, suurenenud 

külmutatud kala, suitsukala, paneeritud ja külmutatud kalatoodete ja konservide osas. Kui 

suitsukala valik on kasvanud ka kodumaiste toodete osas, siis külmutatud kala valik just import-kalatoodete 

osas, mille valik on kasvanud 2,5 korda. Enamikus tootegruppides (värske, 

külmutatud, kuivatatud, soola- ja vürtsikala, konservid, kulinaaria ja surimitooted) on kodumaiste 

toodete valik vähenenud, import aga kasvanud. Eriti märgatav on see konservide osas, 

kus kodumaiste tootenimetuste arv on vähenenud 2 korda, importtoodete arv aga kasvanud 

üle 3 korra. 

Müügilolevate importoodete ja kalanimetuste arv ületas kodumaiseid 1,3 korda. Eestiga kokku 

oli pakkumisel 30 riigis toodetud kaupa. Leedust-Lätist oli pärit ligi kolmandik müügilolevaist 

toodetest (sh üle poole, s.o 53% importtoodete arvust; joonis 5.1). Leedu kaubavaliku 

suurenemise põhjuseks on ka see, et Leedu kaubamärkide ja triipkoodiga müüakse rohkesti 

kaugematest vetest ja Aasiast pärit kala (näit külmutatud kala Hiinast, Vietnamist ja Hispaaniast 

vm), mille tooteinfo on vahendaja või pakendaja alusel. Läti valikus on peamiselt konservid, 

mida loendati 161 nimetust. Taist tuuakse tuunikalakonserve, mis on kõigis kauplustes 

saadaval. Ülejäänud riikide tooted on kaubavalikus juhuslikumalt esindatud. Seejuures erinevate 

riikide, sh Eesti ettevõtted valmistavad tooteid enamasti Norra lõhest, forellist ja heeringast. 

Võrreldes 2003. aasta vaatlusega on oluliselt suurenenud just Läti konservide valik, mis olid 

müügil peaaegu kõigis kauplustes ja mille sissevedu on soodustanud madalam hind ja tarbijate 

ostujõu langus viimastel aastatel (joonis 5.2). 

21 ka vaatlusbaas oli 2011.a turgude arvel laiem 

48

Tabel 5.9. Kala ja kalatoodete nimetuste arv Eesti kauplustes ja turgudel 

Kodumaiseid 

Impordituid 

Kokku 

Värske kala 37 42 79+5* 

Külmutatud kala 16 95 111+17* 

Impordiriigid 22 

(erinevate toodete arv neist riikidest) 

13 FAO 27, 11 NO, 5 NL, 3 FI, 

2 LT, 2 SE, 2 FAO 71, 1 DK, 

1 ES, 1 VN, 1 FAO 41 

22 LT, 14 ES, 10 AR, 10 VN, 

8 CN, 6 NO, 6 PL, 5 GB, 3 DK, 

3 NL, 4 DE, 2 FI, 1 US, 1 FR 

Kuivatatud kala 16 15 31 11 DE, 3 LT, 1 CN 

Suitsukala 199 65 264+4* 38 LT, 16 LV, 9 NO, 2 FI 

Soolakala 79 37 116 22 LT, 8 LV, 6 NO, 1 SE 

Vürtsikala 42 6 48 2 LT, 2 LV, 2 NO 

Kalakonservid 58 315 373+1* 

161 LV, 84 TH, 15 LT, 11 FR, 

9 ES, 5 GB, 5 SE, 5 RU, 4 IT, 

4 FI, 3 PL, 2 AT, 2 SI, 2 US, 

1 NO, 1 DK, 1 UA 

Kalakulinaaria 189 178 367+7* 147 LT, 23 LV, 6 BY, 1 SE, 1 FI 

Kalapulgad ja -burgerid 44 32 76 

16 PL, 6 DE, 4 GB, 4 LT, 

1 DK, 1 FR 

Krabipulgad ja -nuudlid 12 45 57 39 LT, 4 LV, 1 BY, 1 RU 

Mereannid 51 148 199+17* 

Kokku 743 978 1721+51* 

* toodete arv, mille puhul ei õnnestunud päritolu välja selgitada 

29 LT, 20 DK, 14 ES, 13 LV, 

12 SE, 9 NO, 7 IE, 5 BY, 5 DE, 

5 FR, 5 RU, 4 BE, 3 CN, 3 FI, 

3 VN, 2 GB, 2 US, 1 AR, 1 CL, 

1 KR, 1 NL, 1 NZ, 1 PE, 1 PL 

Müügiloleva kala päritolu või tootja teadasaamine on sageli keeruline. Segadust suurendavad 

vahendajate ja kauplustekettide kaubamärgid, mille puhul tootjat on raskem kindlaks teha kui 

tootjate endi kaubamärkide puhul. Toodete joonkoodid näitavad sageli pakendajat. Seega jäetakse 

näiliselt kodumaise toote mulje. Ka värske kala päritolu on erinevalt märgistatud, näiteks 

on püügipiirkonna asemel märgitud vahendaja. Parimat infot annab ovaalne identifitseerimismärk 

ehk tervisemärk, kui see märk on tootel olemas. Tervisemärgil on tootjaettevõtte 

22 FAO 27-püügipiirkond Kirde-Atlant, FAO 41-Edela-Atlant, FAO 71-Vaikne ookean. Läänemere kalad on 

loetud kodumaiseks. 

AR-Argentiina, AT-Austria, BY- Valgevene, CL-Tšiili, CN-Hiina,, DE- Saksamaa, DK- Taani, ES- Hispaania, 

FI- Soome, FR- Prantsusmaa, GB- Suurbritannia, KR- Korea, LT-Leedu, LV-Läti, NL- Holland, NO- Norra, 

NZ-Uus-Meremaa, PE-Peruu, PL-Poola, SE- Rootsi, TH-Tai, UA-Ukraina, US- USA, VN-Vietnam 

49

asukohamaa tähistatud kahetähelise lühendiga (näiteks Eesti EE, Leedu LT, Läti LV). Kalatoodete 

turul kipuvad Eesti kalatöötlejate kaubamärgid välismaiste kõrval pigem varju jääma, 

erandiks Viru Rand, Saare Hõbe, osas kettides M.V. Wool jt. 

Joonis 5.1. Kalakaupade valik kauplustes ja turgudel tootjariigi/päritolumaa järgi 2011 

Tai 

5% 

Läti 

13% 

Muud 

11% 

Leedu 

19% 

Eesti 

43% 

Eesti 

Leedu 

Läti 

Tai 

Norra 

Hispaania 

Poola 

Saksamaa 

Taani 

Rootsi 

Püügipiirkonna järgi 

Muud 

Joonis 5.2. Kalakaupade valik kauplustes tootjariigi/päritolumaa järgi 2003 

Muud 

13% 

Eesti 

Leedu 

Läti 

Tai 

Läti 

3% 

Taani 

Venemaa 

Norra 

Leedu 

12% 

Eesti 

62% 

Vietnam 

Indoneesia 

Argentiina 

Muud 

50

Kala ja kalatoodete jaehinnad 

Kalatoodete hinnavõrdluseks valiti kauplustes ja turgudel sagedasti esinevad tooted või tootegrupid 

(tabel 5.10). Võimalust mööda on kõik olulisemad Eesti vete kalad ja populaarsemad 

sissetoodavad kalad mõne iseloomuliku tootega tabelis esindatud. Erineva suurusega pakendite 

hinnad arvutati kilohindadeks. Erineva suurusega pakendid ning pakendatud ja lahtise 

kauba hinnaerinevused mõjutavad hinda tugevasti. 

Enamikel müügiartiklitel oli välismaiste toodete hind soodsam kui kodumaistel. Erandiks olid 

näiteks kooritud krevetid, tooted soolalõhe fileest, suitsuräim ja mõned Eesti kaubamärkide 

all pakendatavad sissetoodud külmutatud kalafileed (heik, mintai, pangasius). Kodumaiste 

krabipulkade välismaisest odavam hind on näiline, sest kallimat lumekrabi Eestis ei toodeta. 

Kodumaised konservid on reeglina välismaistest (Läti, Leedu) kallimad. 

Hinnaskaala näitab, et keskmise hinnaga alla 2 euro/kg võis jaevõrgust leida vaid värsket 

räime ja kilu, turgudelt ka kokre, kiiska, vimba ja särge (tabelid 5.10, 5.11). Soolaheeringa 

keskmine kilohind oli üle 2 euro (2,24€), värskel lestal 2,11€, vürtsikilul 2,92€. Ülejäänud 

kalade ja kalatoodete keskmised kilohinnad algavad 3 eurost. 

Võimalikult soodsa hinnaga tooteid otsides võib leida siiski ka keskmisest hinnast märksa 

odavamat kaupa. Osadel toodetel olid miinimumhinnad keskmisest poole odavamad (näit 

Tallinna kilud, heeringafilee lisanditega), osadel oli kõikumine väiksem. Hinnavahed tulenevad 

erinevate jaekettide hinnakujundusest, sellest, kas on tegemist odavketiga ja sellest, milline 

on keti omanikering ja milliste riikide kaupa ketis eelistatakse. Miinimum- ja maksimumhindade 

vahe oli erinevates tootegruppides 1,1 kuni 6,4 kordne. Suurem hinnavahe tuleneb 

pakendi suurusest, kvaliteedierinevustest (näiteks kalasisaldus, lisandid), värskel kalal ka 

kala suurusest ja värskusest. 

Värske kala hinnas on kauplustel ja turgudel olulised erinevused (tabel 5.11), turgudelt on 

võimalik leida värsket kala ja fileed märksa soodsamalt. Eriti kehtib see selliste Eesti vete 

kalade suhtes, mis kauplustes on suhteliselt kallid (koha, ahven, haug, angerjas, tursk). Lõhel 

ja forellil on hinnavahed kaupluse ja turu vahel väiksemad. 

Võrreldes veebruariga, mil hinnavaatlus tehti, on hinnad käesolevaks ajaks mõnevõrra muutunud. 

Nii kauplustes kui turgudel kallinesid kohafilee (üle 15%) ja forellifilee (üle 10%), 

ainult kauplustes kallinesid koha, räim ja lõhefilee. Ahven odavnes suurema pakkumise mõjul 

nii turul kui kauplustes ca 13%. Värske lõhe ja forelli hinnad kauplustes ei olnud juunis 

võrreldes veebruariga muutunud. 

51

Tabel 5.10. Kala ja kalatoodete keskmised hinnad Eesti kauplustes ja turgudel (eurot/kg) 

Keskmine Kodumaine 

(max/min) 

Hinnavahe 

Import Min Max 

Värske räim 1,15 - 1,15 1.00 1.15 1,4 

Suitsuräim 3,20 3,09 3,93 2,04 6,30 3,1 

Räim tomatis 3,61 3,75 2,74 2,08 5,85 2,8 

Marineeritud räimed 3,61 3,73 3,21 2,95 4,79 1,6 

Vürtsikilu 2,92 2,94 2,75 1,15 6,70 5,8 

Tallinna kilud 3,13 3,31 - 1,57 4,24 2,7 

Sprotid õlis 5,13 5,20 5,02 3,21 10,63 3,3 

Vürtsikilufilee 11,21 11,21 - 2,00 15,90 8,0 

Soolaheeringas 2,24 2,26 2,07 1,47 5,90 4,0 

Heeringafileed õlis 4,37 3,94 4,56 3,45 6,50 1,9 

Heeringafileed kastmes/marinaadis 4,80 5,09 4,38 2,38 7,60 3,2 

Värske forell 8,06 7,13 8,48 5,69 12,00 2,1 

Värske forellifilee 11,91 12,25 11,87 10,95 12,72 1,2 

Külmsuitsu forellifilee (sh viilud vm) 21,03 21,75 17,21 5,00 27,20 5,4 

Värske lõhe 7,63 - 7,63 5,11 8,30 1,5 

Värske lõhefilee 12,47 - 12,47 10,86 13,95 1,3 

Soolalõhe filee (sh viilud, lõigud vm) 18,53 18,02 19,00 5,30 28,93 5,5 

Külmsuitsu lõhefilee (sh viilud vm) 21,20 22,62 20,38 11,70 28,10 2,4 

Angerjas, marineeritud (konserv) 25,48 25,92 24,13 18,53 28,00 1,5 

Haug želees (konserv) 16,16 17,08 10,61 10,61 18,40 1,7 

Latikas, kuumsuitsu 3,46 3,50 3,00 2,55 4,49 1,8 

Meriahven, kuumsuitsu 7,75 7,75 - 4,48 9,01 2,0 

Tursk, kuumsuitsu 5,33 5,32 5,56 4,35 6,33 1,5 

Tuur, tarrendis (konserv) 19,65 19,05 - 18,52 20,68 1,1 

Silmud, röstitud, tarrendis (konserv) 20,58 20,81 15,60 15,60 24,28 1,6 

Heigifilee nahata külmutatud 4,96 4,60 5,01 3,83 6,97 1,8 

Kuumsuitsu heik 5,55 5,69 4,63 3,16 6,52 2,1 

Sardiinikonservid 3,95 3,85 3,97 2,42 8,00 3,3 

Sardinellakonservid 3,95 3,85 3,97 2,42 8,00 3,3 

Skumbria, külmsuitsu 5,51 5,80 4,97 3,32 7,73 2,3 

Skumbriakonservid 4,85 5,66 4,33 2,92 11,68 4,0 

Tuunikala konservid 6,91 - 6,91 3,29 16,88 5,1 

Külmutatud mintaifilee 4,26 4,14 4,27 2,68 7,28 2,7 

Külmutatud pangasiuse filee 3,30 2,09 3,38 1,85 5,77 3,1 

Kalapulgad ja -burgerid 3,72 3,79 3,49 1,20 7,64 6,4 

Paneeritud külmutatud kalafileed 5,22 5,67 4,17 2,10 8,90 4,2 

Krabipulgad ja -nuudlid 5,07 3,94 5,27 2,24 10,00 4,5 

Koorimata krevetid 3,73 3,74 3,68 1,94 5,74 3,0 

Kooritud krevetid 10,32 10,17 11,23 3,99 19,11 4,8 

Meremari, valgumari 8,28 8,28 - 6,46 9,56 1,5 

52

Tabel 5.11. Värske kala keskmised hinnad Eesti kauplustes ja turgudel 

(eurot/kg, veebruar 2011) 

Terve või roogitud kala 

Filee 

Kauplustes Turgudel Kauplustes Turgudel 

Ahven 8.52 3.52 17.90 7.95 

Angerjas 17.89 13.60 - - 

Forell 8.26 6.50 12.10 11.5 

Haug 6.01 3.90 10.45 6.33 

Karpkala 4.95 4.60 6.87 - 

Kiisk - 1.37 - - 

Kilttursk 5.39 - - - 

Kilu 1.15 1.03 - - 

Koger - 1.61 - - 

Koha 9.67 6.36 19.93 11.17 

Latikas 4.18 4.08 - 4.41 

Lest 2.49 2.11 9.29 - 

Lõhe 7.79 7.65 12.50 12.1 

Luts - 3.52 - - 

Makrell (skumbria) 4.50 - - - 

Meriangerjas 4.00 - - - 

Merihunt - - 26.36 - 

Merikeel - 2.49 - - 

Merikoger 6.96 - - - 

Merikukk - 3.52 - - 

Merilest (paltus) 7.86 3.36 26.26 - 

Merlang - 2.49 - - 

Molva 4.74 - - - 

Pangasius - - 7.88 - 

Räim - 1.15 5.61 - 

Räimerümp 2.97 - - - 

Saida 4.81 - 9.24 - 

Särg - 1.22 - - 

Siig - 6.33 - - 

Silm - 5.95 - - 

Tilaapia 4.50 - - - 

Tursk 10.18 3.15 16.2 - 

Tuur 10.77 - - - 

Vimb - 1.75 4.43 - 

*osa müügilolevast värskest kalast võib olla ka sulatatud 

53

6. Kala ja kalatoodete tarbimine 

Tarbimiskogused ja -kulutused 

Eesti elanike tarbimisharjumuste muutusi, sh toiduostukoguseid ja kulutusi on võimalik jälgida 

üle-eestilise leibkondade kulutuste uuringu alusel, mida Statistikaamet viis läbi kuni 2007. aastani, 

samuti 2010. aastal. 2008.-2009. aasta andmed on EKI poolt arvutatud, võttes arvesse elanike 

sissetulekut, hinnamuutusi, toidukaupluste käivet ja kalatöötlemisettevõtete siseturu müügi 

muutusi sel perioodil. Kala ja kalatoodete all on käsitletud ka mereande 23 ning tooteid neist. 

Joonis 6.1. Kala ja kalatoodete tarbimine leibkonnaliikme kohta, kg 

2006-2010 

2001-2005 

1996-2000 

11.7 

12.8 

14.3 

15.8 

14.6 

16.0 

Toote kaalus 

Kala kaalus 

1991-1995 

18.0 

19 

1980-1989 

25.0 

0 5 10 15 20 25 kg 30 

Allikas: Statistikaamet, kala kaalus EKI arvutatud 

Uuring näitab, et 

- koguseliselt on kala ja kalatoodete tarbimine elaniku kohta viimasel viiel aastal (2006- 

2010) vähenenud (joon 6.1); 

- kala- ja kalatoodete osakaal elanike toidukulutustes 2002- 2007. tõusis, kuid sellest alates 

on vähenenud. Kulutuste vähenemise tingis eelkõige majanduskriisist tingitud elanike sissetulekute 

vähenemine ja muutused tarbimiskäitumises. 

2010. aastal tarbiti Eestis kala ja kalatooteid elaniku kohta 10,5 kg aastas. Aastail 2001-2005 

tarbiti kala ja kalatooteid veel 14,3 kg elaniku kohta aastas 24 , aastail 2006-2010 keskmiselt 

11,6 kg. Vähenenud on just värske kala tarbimine, mis püsis 2002. aastani 10 kg lähedal, kuid 

23 vähilised (krevetid, krabid), limused (austrid, teod, karbid) jt veeselgrootud (kalmaar jt) 

24 koos mittekaubalise tarbimisega, s.o oma püütud ja tasuta saadud kala ja kalatooted 

54

langes 2010. aastaks 4,3 kg-le (joonis 6.2). Värske või külmutatud kala moodustas tarbitud 

kalatoodetest koguseliselt 2006.-2007. aastal 48%, 2010. aastal 41%. Ülejäänud kalatoodete 

tarbimine on püsinud viimasel kuuel aastal ühtlasel tasemel: 2005. aastal kokku 6,10 kg, 

2010. aastal 6,16 kg elaniku kohta (toote kaalus). Veidi kasvas soolakala tarbimine. 

Kala kaalule arvestatuna tarbiti 2010. aastal kala ja kalatooteid keskmiselt 11,6 kg elaniku 

kohta. Kala ja kalatoodete tarbimine vähenes elaniku kohta 5 aasta keskmisena 12% (aastate 

2001-2005 suhtes), langus kiirenes just viimastel aastatel. 17 kg lähedale ulatus tarbimisnäitaja 

viimati 2004. aastal. Kuna leibkonnauuringu tarbimiskogused ei sisalda väljaspool kodu 

söödud kala, on tegelik tarbimine veidi suurem, kuid langustrendi see ei muuda. Käesoleva 

töö käigus läbiviidud elanike küsitlus näitas, et väljaspool kodu tarbiti ligikaudu kümnendik 

kalast. 

Tabel 6.1. Kala ja kalatoodete tarbimine elaniku (leibkonnaliikme) kohta keskmiselt 

aastas (kg) 

Toote kaalus 

1996-99 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Ostetud 12,3 13,3 13,0 13,3 11,9 12,6 11,6 10,6 11,0 11,7 10,5 9,9 

Mittekaubaline tarbimine 2,1 2,2 1,6 1,8 2,0 2,5 1,4 1,2 1,1 1,0 0,8 0,7 

Kokku 14,4 15,5 14,6 15,1 13,9 15,1 13,0 11,8 12,1 12,7 11,2 10,5 

Kala kaalus 

Ostetud 13,5 14,7 14,4 14,9 13,5 13,8 13,0 11,9 12,2 12,8 11,6 10,9 

Mittekaubaline tarbimine 2,2 2,3 1,7 1,9 2,1 2,5 1,4 1,3 1,2 1.1 0.8 0,7 

Kokku 15,7 17,0 16,1 16,8 15,5 16,3 14,4 13,2 13,4 13,9 12,4 11,6 

Allikas: Statistikaamet, aastad 2008-2009 EKI 

Joonis 6.2. Kala ja kalatoodete tarbimine, kg/elaniku kohta (toote kaalus) 

18 

16 

14 

12 

10 

8 

6 

kg 

Muud tooted (kalast ja mereandidest) 

Puhastatud voi fileeritud kala 

Kulinaartooted kalast 

Krabipulgad ja -nuudlid 

Kalapulgad ja -burgerid 

Kalakonservid 

4 

Suitsukala 

2 

Soolakala 

0 

1996-99 

2000 

2001 

2002 

2003 

2004 

2005 

2006 

2007 

2008 

2009 

2010 

Värske, jahutatud või külmutatud kala 


55

Siseturu tarbimise vähenemist näitavad ka tootmise andmed: aastail 2001-2005 müüsid Eesti 

kalatöötlemisettevõtted siseturul toodangut keskmiselt 309 kr eest elaniku kohta, aastail 

2006-2009 keskmiselt 291 krooni eest. 

Leibkonnauuringute andmeil on vähenenud ka nn mittekaubaline tarbimine, s.o oma püütud 

või tasuta saadud kala tarbimine, mis moodustas 1996-2004. aastal kaheksandiku (13%) kogu 

tarbitavast kalast. 2010. aastaks vähenes see 6%-le (tabel 6.1, joonis 6.3), kuigi majandussurutise 

aastatel sissetulekute vähenedes võinuks omapüütud kala osakaal tõusta. 

Joonis 6.3. Kala ja kalatoodete tarbimine, kg elaniku kohta (kala kaalus) 

18 

16 

14 

12 

10 

8 

6 

4 

2 

0 

2.3 1.9 

2.4 2.0 

1.6 

2.5 

2.2 2.1 

2.1 

1.4 

1.1 

1.2 1.2 

0.9 

0.7 

13.9 13.9 14.7 

13.4 

14.4 14.9 

13.0 

13.5 13.8 13.0 

11.8 12.1 12.8 

11.6 10.9 

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Ostetud 

Mittekaubaline kala 


Elanike rahalised kulutused kalale kasvasid vaatamata ostukoguste vähenemisele kuni 2008. 

aastani (tabel 6.2, joonis 6.4), seejärel aga hakkasid sissetulekute langedes vähenema. Kalast 

loobuti ka teiste, soodsama hinnaga toiduainete kasuks. Veidi aitas tarbimise vähenemist pidurdada 

forelli ja lõhe hindade langus 2008-2009. aastal. 

2010. aastal hakkas lisaks sissetulekute vähenemisele ka kala hindade tõus avaldama tarbimisele 

pidurdavat mõju. Värske forelli ja lõhe hinnad tõusid EKI hinnavaatluste andmetel 

2010. aastal eelmise aastaga võrreldes ligi 30% (vt joonis 6.10). 2009-2010. aastal vähenesid 

eestimaalaste kulutused ka toidule tervikuna, kuid ei langenud alla 2007. aasta taset nagu kalatoodete 

puhul. 2010. aastal kulutasid Eesti elanikud kalale ja kalatoodetele keskmiselt ligi 

500 krooni ehk 32 eurot – s.o 2,7 eurot kuus. 

56

Tabel 6.2. Elanike kulutused kalale ja kalatoodetele (leibkonnaliikme kohta) 

Rahalised kulutused 

toidule 

(v.a alk. joogid) 

Kala ja kalatoodete 

osakaal 

toidukuludes 

Toidu 

osa kogukuludes 

Kalale, kalatoodetele, mereandidele 

Aasta 

aastas kuus kuus rahalistes kokku 25 kokku 

krooni eurot krooni eurot krooni eurot % % % 

2000 291 19 24 1,7 598 38,2 4,0 3,8 32,1 

2001 295 19 25 1,6 619 39,6 4,0 3,7 31,7 

2002 332 21 28 1,8 640 40,9 4,3 4,0 30,5 

2003 358 23 29 1,9 649 41,5 4,5 4,3 29,7 

2004 394 25 33 2,1 700 44,7 4,7 4,6 28,3 

2005 421 27 35 2,2 762 48,7 4,6 4,4 26,5 

2006 468 30 39 2,5 832 53,2 4,7 4,5 24,8 

2007 574 37 48 3,1 980 62,6 4,9 4,7 24.6 

2008 640 41 53 3,4 1150 73,5 4,6 4,5 24,0 

2009 536 34 45 2,9 1000 63,9 4,5 4,4 25,5 

2010 498 32 42 2,7 992 63,4 4,2 4,0 26,2 


Joonis 6.4 Kulutused kalale ja kalatoodetele, kr elaniku kohta 

700 

Muud tooted kalast ja mereandidest 

600 

Puhastatud voi fileeritud kala 

500 

400 

300 

Kulinaartooted kalast 



Kalakonservid 

200 

Suitsukala 

100 

Soolakala 

0 

Värske, jahutatud või külmutatud kala 

2000 

2001 

2002 

2003 

2004 

2005 

2006 

2007 

2008 

2009 

2010 


10 aastaga (2000-2010) kasvasid leibkonnaliikme kulutused toidule 1,5 korda (nominaalkasv), 

sealhulgas kalale, kalatoodetele ja mereandidele 1,6 korda. Rahalised kulutused kalatoodetele 

tõusid 291-lt kroonilt aastas 498 kroonile (32 €) elaniku kohta, kuigi tarbitud kala 

25 siin on võrreldud kogu kulutusi (arvestatud lisaks ostetud toidule ka omatoodetud ja tasuta saadud toitu, s.o 

mittekaubalist tarbimist), et näidata kala osakaalu toidu tarbimises tervikuna 

57

kogused s.t reaaltarbimine on vähenenud (joonis 6.2). 2009-2010. aastal majandusolukorra 

halvenedes olid Eesti elanikud sunnitud vähendama kulutusi toidule tervikuna, seejuures nii 

liha-, kala- kui ka piimatoodetele jm toiduainetele. 

2010. aastal tarbitud kalast ja kalatoodetest oli 41% värske või külmutatud kala, 31% soolavõi 

suitsukala, ülejäänud 28% muud tooted, sh 9% kala- ja krabipulgad, 7% konservid 5% 

fileeritud kala ja 1,5% mitmesugused tooted mereandidest (toote kaalus, tabel 6.3). 

Rahalistest kulutustest kolmandik (33%) läks soola- ja suitsukalale, 28% värskele kalale, 9% 

konservidele, samuti kala- ja krabipulkadele. 

Tabel 6.3. Kala ja kalatoodete tarbimine leibkonnaliikme kohta keskmiselt aastas 

Kilogrammi 26 Krooni 27 Eurot 

2006-07 2008-09 2010 2006-07 2010 2006-07 2010 

Kokku (toote kaalus) 12,0 11,9 10,5 521 498 33,3 31,8 

Värske või külmutatud kala 5,71 5,53 4,28 168 137 10,7 8,7 

Soolakala 2,03 2,57 2,54 107 120 6,8 7,7 

Suitsukala 0,68 0,70 0,70 40 46 2,5 3,0 

Puhastatud või fileeritud kala 0,52 0,54 0,49 40 41 2,6 2,7 

Kalamari 0,01 0,02 0,02 6 13 0,4 0,8 

Kalapulgad ja -burgerid 0,55 0,50 0,57 25 24 1,6 1,5 

Krabipulgad ja -nuudlid 0,62 0,45 0,37 34 23 2,2 1,5 

Kalakonservid 0,92 0,84 0,78 45 46 2,9 2,9 

Kulinaartooted kalast 0,50 0,49 0,36 30 26 1,9 1,6 

Muud tooted kalast 0,23 0,23 0,23 10 11 0,7 0,7 

Mereannid, sh vähilised, krevetid, 

limused, tooted neist 

0,23 0,20 0,16 16,8 11 1,1 0,7 

Allikas: Statistikaamet, 2008-2009 EKI 

Statistikaameti leibkonnakulutuste uuring võimaldab jälgida lisaks ostukogustele ka ostetud 

toodete hinnamuutusi (joonised 6.5-6.7). Leibkonnauuringu puhul kajastuvad hinnas ka tarbimise 

struktuuri muutused, sh näiteks kallima kala (forell, lõhe) eelistamine võis 2008-2009 

suureneda forelli ja lõhe hinna languse mõjul. 

Tarbimise üheks piirajaks ongi olnud hinnatõus. Viimase viie aastaga kallinesid kalafilee 

56%, konservid 47%, kulinaartooted 34%, suitsukala 29%, krabipulgad 28%. Soolakala oli 

kallinenud vaid 5%, kalapulgad ja burgerid olid aga 3% odavamad kui 2005. aastal. Nähtavasti 

on see üheks põhjuseks, miks kalapulkade ja -burgerite ning soolakala tarbimine ei ole 

viimastel aastatel vähenenud. 

26 sh omapüütud ja tasuta saadud kala 

27 rahalised kulutused ostetud kalale ja kalatoodetele, v.a omapüütud ja tasuta saadud toit 

58

Joonis 6.5. Värske kala tarbimine 

kg/el 

18 

16 

14 

kr/kg 

60 

50 

12 

10 

8 

6 

4 

2 

0 

10.2 10.2 

9.9 9.2 

10.2 9.6 9.9 

8.4 

9.0 

6.8 

5.8 5.7 

6.15 

4.9 

4.3 

40 

30 

20 

10 

0 

1996 

1997 

1998 

1999 

2000 

2001 

2002 

2003 

2004 

2005 

2006 

2007 

2008 

2009 

2010 

Tarbimine (kg/el) 

Hind (kr/kg) 


Värske kala tarbimine võis aastail 2005-2007 väheneda hinnatõusu kiirenemise tõttu. Värske 

kala hinnas kajastuvad leibkonnauuringu puhul ka tarbimise struktuuri muutused, näiteks 

kallima kala eelistamine. 

Joonis 6.6. Soola- ja suitsukala tarbimine 

kg/el 

5 

4 

3 

2 

kr/kg 

80 

70 

60 

50 

40 

30 

1 

20 

10 

0 

0 

1996 

1997 

1998 

1999 

2000 

2001 

2002 

2003 

2004 

2005 

2006 

2007 

2008 

2009 

2010 

Soolakala 

Soolakala hind 

Suitsukala 

Suitsukala hind 


Soolakala tarbimine on alates 2007. aastast veidi tõusnud (aastail 2001-2006 tarbiti ca 1,82 

kg, 2007-2010 ca 2,48 kg elaniku kohta). Suitsukala tarbimine on pikemat aega olnud stabiilne, 

viimasel 10 aastal keskmiselt 0,7 kg aastas. 

59

Joonis 6.7. Muude kalatoodete tarbimine, kg 

kg/el 

1.00 

Konservid 

0.75 

0.50 

0.25 

Kalapulgad ja - 

burgerid 

Puhastatud voi 

fileeritud kala 

Kulinaartooted 

kalast 

0.00 

1996 

1997 

1998 

1999 

2000 

2001 

2002 

2003 

2004 

2005 

2006 

2007 

2008 

2009 

2010 


Ülejäänud kalatoodetest suurenes veidi kalapulkade ja -burgerite tarbimine. Vähenenud on 

krabipulkade ja -nuudlite tarbimine, samuti kulinaartoodete tarbimine, seda tõenäoliselt kokkuhoiumeetmete 

tõttu ning fileeritud kala ja konservide tarbimine. 

Mereandide, sh krevettide, molluskite, karploomade jm tarbimiskogus värskelt, jahutatult, 

soolatult vms kokku oli 0,16 kg (2007.a 0,23 kg). 

Kala tarbimist mõjutab ka kala kättesaadavus. EKI ostueelistuste küsitlused on näidanud, et 

kodumaise kalakauba olemasolu on tarbijale jätkuvalt oluline, sest pooled tarbijatest (2010. 

aastal 49%) eelistavad ainult või peamiselt kodumaist kalakaupa, 42% ostavad kas importi 

või importi/kodumaist võrdselt 28 . Viimase nelja aastaga ei ole see suhe oluliselt muutunud. 

Rahulolu kodumaiste kalatoodete valikuga kauplustes on vaatluste algusest alates olnud madalam 

kui paljudes teistes tooterühmades. 2010. aastal pidas 30% vastajaist kala ja kalatoodete 

valikut heaks, 48% rahuldavaks ja 19% halvaks (3% ei ostnud kala; vt joonis 7.16). Keskmisest 

madalam hinnang anti valikule maaelanike poolt. Praeguseks on rahulolu võrreldes 

90-ndate aastate teise poolega kasvanud, olukord paranes alates 2001. aastast, mil Eesti kalatöötlemisettevõtted 

hakkasid peale idaturu kriisi siseturule rohkem tähelepanu pöörama. Kodumaiste 

kalakaupade kvaliteedile anti parem hinnang kui valikule, seda hindas 2009. aastal 

heaks 40%, rahuldavaks 50%, halvaks 6% vastanuist. 

28 Elanike tarbimisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2011. Eesti Konjunktuuriinstituut, lk 38, 41, 44 

60

Kala ja kalatoodete tarbimine erinevates sotsiaalsetes gruppides 

Leibkonnaliikmete 2010. aasta keskmiste kulutuste analüüs 29 näitab, et kala tarbimine on erinevates 

sotsiaalsetes gruppides väga diferentseerunud. Tugevalt mõjutab kala tarbimist sissetulek 

ja noored tarbivad kala vähem kui vanemaealised. 

Kala tarbimises on ka suuri piirkondlikke erinevusi – rannalähedastes piirkondades tarbitakse 

kala keskmisest palju rohkem. Piirkondlikult tarbitakse kala kõige rohkem seal, kus ollakse 

värskele kalale lähemal: Hiiumaal, Saaremaal, Harjumaal (sh Tallinnas), Pärnumaal, Jõgevamaal 

(kala osakaal toidukuludes 4,1-5,2%; vt tabel 2.2 lisas 2). Sisemaal – Järva, Valga, 

Rapla, Põlva, samuti Tartu maakonnas jäid kulutused kalale 3,0-3,6% piiresse toidukuludest. 

Seega olid Hiiumaa elanike keskmised kulutused kalale kaks korda suuremad (719 kr e 46 €) 

kui Valgamaal (351 kr e 22 €). Merelähedastes piirkondades moodustab värske kala 45-60% 

kala tarbimisest, Valga, Põlva-, Lääne-Viru ja Järva maakonnas aga vaid 18-30%. Kui Saaremaal 

ja Hiiumaal kulutati värskele kalale elaniku kohta 407-485 kr (26-31 €) aastas, siis 

Valga, Põlva, Järva, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas vaid 64-141 kr (4-9 €). Maaelanikel on 

üldiselt kala osakaal tarbimises kõrgem (4,3%) kui linnaelanikel (3,9%), seejuures on kõrgem 

ka värske kala osakaal (42%, linnas 37%; vt tabel 2.2 lisas 2). 

Teiseks on kala eelistamine iseloomulik suurema sissetuleku ja kõrgema kulutuste tasemega 

inimestele. Kalakulutuste osakaal toidukuludes tõuseb alates VIII kuludetsiilist 30 . Kui I-VII 

kuludetsiilis läks 2010. aastal kalale ja kalatoodetele keskmiselt 3,7% toidukuludest, siis 

VIII-X detsiilis 4,5% ehk 919 kr (59 eurot; tabel 2.3 lisas 2). Kala tarbimises on vahe erinevate 

kuludetsiilide vahel märksa suurem kui toidu puhul üldiselt; kui VIII-X detsiili keskmised 

toidukulutused ületasid I-VII detsiili keskmist taset 1,86 korda, siis kala puhul oli erinevus 

suurem (2,25 korda; vastavalt 59 ja 26 eurot). Seega tehakse kokku 36% kulutustest kalale 

ja kalatoodetele viiendiku jõukamate tarbijate poolt, toidu puhul tervikuna on see näitaja 32%. 

Kala tarbimise osakaal leibkonnaliikme kohta on väiksem lastega peredes peredes (tabelid 

2.5 ja 2.11 lisas 2). See on osaliselt seotud piiratud rahaliste võimalustega, sest ka kulutused 

toidule tervikuna olid lastega peredes leibkonnaliikme kohta väiksemad kui lasteta peredes 

(kokku 1,4 korda), kuid kulutustes kalale olid erinevused veelgi suuremad (1,9 korda). Lastega 

pered loobuvad kalast teiste, odavamate toiduainete kasuks. 2010. aastal elas lastega peredes 

kokku 44% rahvastikust ja see osakaal on viimastel aastatel vähenenud. 

Erineva sotsiaalse seisundiga gruppide vaatlus näitab, et kala ja kalatooted on eelistatud eelkõige 

pensionäride poolt (tabel 2.7 lisas 2). Kulutused kalale ületavad pensionäride leibkondades 

oluliselt töötavate leibkondade kalakulutusi (vastavalt 716 ja 493 kr ehk 46 ja 32€). 

Värske kala tarbimise osakaal oli kõige kõrgem töötutel (ligi 60% kala tarbimisest), ka pensionärid 

kulutasid värskele kalale rohkem kui tööl käivad inimesed. (2010. aastal oli vähemalt 

29 Statistikaameti 2010. aasta leibkonnaliikme kulutuste uuringu andmed 

30 tarbijad on jaotatud tarbimise või tulu mahtude järjestuse alusel arvuliselt võrdsetesse rühmadesse (kümne 

rühma puhul detsiilid, viie rühma puhul kvintiilid) 

61

ühe töötava liikmega leibkondi 63%, töötuid ja mitteaktiivseid leibkondi 11% ja pensionäride 

leibkondi 26%). 

Kala osakaal toidukuludes ongi suurem üle 50-aastastel inimestel (leibkonnapea vanuse järgi). 

Kõige kõrgem on see 60-aastaste ja vanemate grupis (5% toidukuludest), kus kulutused 

kalale ja kalatoodetele olid 2010. aastal 716 krooni (46 eurot; tabel 2.6 lisas 2). Alla 25- 

aastaste kalatarbimises on värske kala osakaal madal (25%), noored kulutavad värskele kalale 

3 korda vähem kui üle 60-aastased. Ülejäänud vanusegruppides moodustab värskel kala 38- 

40% kulutustest kalale . 

Mitte-eestlased peavad kalast mõnevõrra rohkem lugu kui eestlased, kuid erinevused ei ole 

suured. Kui eestlaste toidukulutustes moodustavad kala ja kalatooted 3,9%, siis mitteeestlastel 

4,2% (leibkonnapea rahvuse järgi). Mitte-eestlaste kalakulutustes on värske kala 

osakaal pisut kõrgem (40,4%) kui eestlastel (37,5%; tabel 2.4 lisas 2). 

Haridustaseme erinevused märkimisväärseid erinevusi kala tarbimises ei põhjustanud. 

62

Kalatoodete tarbimine võrreldes teiste toiduainetega 

Statistikaameti leibkonnauuringute andmetel kulutas Eesti elanik 2010. aastal 265 eurot kuus 

ja võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. 2010. aastal kulutasid Eesti elanikud 

toidule ja mittealkohoolsetele jookidele keskmiselt 831 eurot (13,0 tuh kr) ehk 26% kogukulutustest, 

2007. aastal 821 eurot (12,85 tuh kr) ehk 25% kogukulutustest. Majanduskriisi aastatel 

vähendasid Eesti nii tarbimiskulutusi kokku kui ka toiduainete ostukoguseid (tabel 6.4) 

ja see kehtis ka kala osas. 2008 ja 2009. aasta kohta täpsed andmed puuduvad kuid muu majandusinformatsiooni 

taustal saab oletada, et tarbimiskoguste vähenemine algas 2008. aasta 

lõpus ja jätkus ka veel 2010. aastal, kui toidukaupade hinnatõus aasta teisel poolel kiirenes. 

Tabel 6.4. Toiduainete tarbimine elaniku kohta, kg 

(kokku, sh omatoodetud ja tasuta saadud toit) 

2001-2005 

2010 /2007 

2006 2007 2010 

keskmiselt 

±% 

Teraviljatooted* 81,2 68,9 66,3 62,2 -6 

Lihatooted* 62,7 63,3 64,7 55,1 -15 

Kala, kalatooted* 15,8 13,2 13,4 11,7 -13 

Piimatooted* 271,9 291,5 299,4 248,2 -17 

Munad tk 171 157 160 138,5 -14 

Õlid, rasvad 12,0 9,7 9,2 7,8 -15 

Värske ja töödeldud puuvili, marjad* 125,8 153,3 164,4 141,5 -14 

Värske ja töödeldud köögivili* 79,1 68,8 74,2 62,7 -16 

Kartul* 98,3 74,7 69,6 57,0 -18 

Maiustused, suhkur, mesi 25,7 17,9 17,9 19,8 +11 

Kohv, tee, kakao 3,8 4,1 4,2 4,0 -5 

Mineraalveed 7,9 13,2 16,3 15,8 -3 

*ümber arvestatud toorainele 

Allikas: Statistikaamet, toorainele arvestatud EKI poolt 

2010. aastal tarbiti kalatooteid ligi 5 korda vähem kui lihatooteid (tooraines) ja kulutati neile 

üle 5 korra vähem kui lihatoodetele. 

Leibkondade kulutuste analüüs näitab, et kala ja kalatoodete osakaal leibkonnaliikmete rahalistes 

kulutustes toidule tõusis aastani 2007 mõnevõrra (4%-lt 2000. aastal 4,9%-le, seda osalt 

tänu hindade tõusule), kuid langes 2010. aastaks taas 4,2%-le (tabel 6.2). Samas on kalatoodete 

osakaal toidukuludes praegugi suurem kui 90-ndate teisel poolel ja 2000-2001, ehkki 

koguseliselt ületas tarbimine siis praegust taset. 

Toidukulutuste struktuur on olnud pikemat aega üsnagi püsiv ja muutused ei ole suured (tabel 

6.5, joonis 6.8). Sarnaselt kalatoodetele vähenes viimase viie aastaga ka lihatoodete osakaal 

63

ahalistes toidukuludes (26%-lt 23%-le) 31 . Kuivõrd püsivaks osutub kalatoodete osakaalu vähenemine, 

sõltub järgnevatest aastatest. 

Ka EKI tarbimisuuringud näitasid, et 2009.-2010. aastal oli suur osa peredest sunnitud oma 

toiduostukoguseid vähendama (2009. aastal 34% peredest ja 2010. aastal 38% peredest 32 ). 

Püüti toituda tervislikumalt ja valivamalt, mis väljendus ka selles, et osa inimesi eelistas senisest 

enam kalatoite lihatoitudele. 

Tabel 6.5. Toidukulutuste struktuur, % 

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2010 

Teraviljatooted 18.1 17.6 17.1 16.9 16.4 15.5 14.8 14.7 15,9 

Lihatooted 26.8 27.2 26.6 26.1 25.8 25.9 25.3 24.5 22,6 

Kala, kalatooted 4.0 4.0 4.3 4.5 4.7 4.6 4.7 4.9 4,2 

Piimatooted, munad 17.0 17.5 17.2 16.7 17.3 17.5 19.4 19.9 18,4 

Õlid, rasvad 4.4 4.2 4.1 4.0 3.8 3.3 2.0 1.8 3.2 

Puuvili 5.0 4.5 4.5 5.4 6.1 5.9 8.8 9.3 6,4 

Aedvili, sh kartul 6.7 7.2 8.1 7.8 7.5 7.9 9.4 9.3 8,4 

Maiustused, suhkur 7.0 7.4 7.1 7.1 7.2 7.2 5.9 5.7 8,0 

Muud 3.7 3.8 4.3 4.2 4.3 4.7 4.1 4.3 4,7 

Joogid (alkoholivabad) 7.1 6.9 6.9 7.3 6.9 7.4 5.0 5.2 8,0 

Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 


Joonis 6.8. Rahaliste toidukulutuste struktuur, % 

100% 

80% 

60% 

40% 

20% 

0% 

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2010 

Mittealk joogid 

Muud 

Maiustused, suhkur 

Aedvili, sh kartul 

Puuvili 

Õlid, rasvad 

Piimatooted, munad 

Kala, kalatooted 

Lihatooted 

Teraviljatooted 

Allikas: Statistikaameti leibkonnauuringud 

31 Rahalised kulutused ei sisalda omapüütud vms mittekaubalist kala, vaid ainult ostetud kala, erinedes kogukulutustest, 

mis sisaldavad ka omapüütud kala SA poolt arvestatud hinna alusel 

32 Elanike tarbimisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2010. Eesti Konjunktuuriinstituut, lk 74 

Elanike tarbimisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2011. Eesti Konjunktuuriinstituut, lk 72 

64

Kala ja kalatoodete hinnamuutused 

Hinnataset on järgnevalt analüüsitud nii Eesti Konjunktuuriinstituudi jaehinna vaatluste kui 

ka Statistikaameti tarbijahinnaindeksi jm andmete alusel. 

Kala jaehinna tõus on olnud viimasel viiel aastal toiduainete keskmisest hinnatõusust kiirem 

(joonis 6.9). Kui toiduained ja mittealkohoolsed joogid kokku kallinesid 2005-2010 30%, siis 

näiteks värske ahven kauplustes 84%, ahvenafilee 50%, koha 114%, kohafilee 109%, räim 

58%. Lõhe ja forelli hinnad tõusid 2005-2010 toiduainete üldisest hinnatõusust aeglasemalt, 

20% ringis ja aastail 2007-2009 nende hinnatase langes. 

Joonis 6.9. Kala hinnatõus, aasta 2003=100 

280 

260 

240 

220 

200 

180 

160 

140 

120 

100 

80 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

Koha ja kohafilee 

Ahven ja ahvenafilee 

Räim ja räimerümp 

Toiduained kokku 

tarbijahinnaindeksis 

Forell ja forellifilee 

Lõhe ja lõhefilee 

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnavaatlused 

2011. aasta esimesel poolel värske kala hinnatõus EKI hinnavaatluste andmetel jätkus (joonis 

6.10). Juunis olid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kauplustes kallinenud forellifilee, 

kohafilee ja värske koha 13-19%, ahvenafilee 57%. Tõusis ka räime ja lõhefilee hind (7-12%). 

Turgudel olid juuniks 2011 aastaga kõige enam kallinenud räim, lõhe ja forell (sh fileed) – 10- 

30%. Värske ahven ja koha (sh fileed) ei olnud turgudel võrreldes aastatagusega kallinenud. 

Kala esmakokkuostu keskmised hinnad (Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi 

andmed) ei ole jaehinnaga samavõrra tõusnud (joonis 6.10), nii oli räime keskmine esmakokkuostu 

hind 2000. aastal 1,84 kr, 2010. aastal 1,96 kr, ahvenal vastavalt 18,38 kr ja 

25,53 kr, kohal 22,50 kr ja 62,70 kr, meriforellil 51,78 kr ja 26,27 kr, lõhel 31,95 kr ja 41,21 

kr. Seega oli räime hind tõusnud 10 aastaga 7%, meriforelli hind oli ligi kaks korda odavam 

kui 10 aasta eest. 

65

Joonis 6.10.. Kala keskmised hinnad kauplustes ja turgudel, kr/kg 

400 

350 

300 

250 

200 

150 

100 

50 

ahvenafilee kauplustes 

jahutatud ahven kauplustes 

jahutatud ahven turgudel 

esmakokkuostuhind 

AHVEN 

0 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 

450 

400 

350 

300 

250 

200 

150 

100 

50 

0 

kohafilee kauplustes 

jahutatud koha kauplustes 

jahutatud koha turgudel 


KOHA 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 

50 

45 

40 

35 

30 

25 

20 

15 

10 

5 

0 

räimerümp kauplustes 

räim kauplustes 

räim turgudel 


RÄIM 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 

66

25 

RÄIM TURGUDEL 

20 

räim turgudel 


15 

10 

5 

0 

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 

250 

200 

150 

Forellifilee kauplustes 

Forell kauplustes 

Forell turgudel 

meriforelli esmakokkuostuhind 

FORELL 

100 

50 

0 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 

250 

200 

150 

lõhefilee kauplustes 

lõhe kauplustes 

lõhe turgudel 


LÕHE 

100 

50 

0 

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 

Allikas: EKI, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium 

67

Tarbijahinnaindeks (THI) peegeldab kala ja kalatoodete hinnamuutusi üldistatud kujul. Statistikaameti 

koostatav tarbijahinnaindeks näitab, et aastail 1999-2010 (11 aastaga) tõusid kala ja 

mereandide hinnad Eestis kokku 70% (vt lisa 3.1), Euroopa Liidus tervikuna samaaegselt 

34% 33 . Kala hinnatõus oli Eestis üldiselt kiirem kui toiduainete ja mittealkohoolsete jookide 

hinnatõus tervikuna, mis oli 1999-2010.a 56% (joonis 6.9). Aastatel 2007-2008 oli aga kala ja 

kalatoodete hinnatõus Eestis toiduainete üldisest hinnatõusust aeglasem, sest odavnes sisseveetav 

punane kala (joonis 6.11). 

Joonis 6.11. Kala ja mereandide hinnatõus Eesti tarbijahinnaindeksis, +/-% 

16 

14 

12 

10 

8 

6 

4 

2 

0 

-2 

-4 

-6 

-3.3 

-3.8 

3.1 

2.4 

7.8 7.9 

8.4 

-1.9 

-0.4 

10.7 

9.4 

14.0 

6.0 

6 

4.2 

4.8 

4.0 

3.1 3.6 

4.2 3.8 

2.9 

1.2 

-3.7 

7.9 8.4 

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 

aprill* 

Toit ja mittealkohoolsed joogid Kala ja mereannid 

Allikas: Eurostat 

* aprill 2011 võrreldes aprilliga 2010 

Ka Euroopa Liidus tervikuna oli aastail 1999-2010 kalatoodete hinnatõus veidi toiduainete 

üldisest hinnatõusust kiirem (kalatooted kallinesid 34%, toit kokku 30%), kuid aastail 2007- 

2009 kallines kala toidust aeglasemalt (joonis 6.12). 2010. aastal hakkas toiduainete hinnatõus 

kiirenema, kuid 2010. aasta Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksis toiduainete maailmaturuhindade 

tõus veel oluliselt ei avaldunud (toidu hinnad kallinesid 1,1%), Eestis oli hinnatõusu 

kiirenemist rohkem märgata (toidu hinnad tõusid 2,9%, vt joonis 6.11), eriti 2011. aastal. 

Tabel 6.6. Kala ja mereandide aastane hinnatõus tarbijahinnaindeksis, % 

2005 2006 2007 2008 2009 2010 apr 2011 

Euroopa Liidu keskmine 1,7 4,1 3,2 3,2 0,4 1,8 2,8 

Eesti 6,0 10,7 4,2 3,8 4,0 6,0 8,4 


33 Eurostati andmebaas, tarbijahinnaindeks (HICP). 

68

1999.-2010. aasta hinnatõusu jälgides ilmneb, et Eesti kuulus sel aastakümnel kiireima kalatoodete 

hinnatõusuga riikide hulka Euroopas (vt lisa 3). Nagu Eestis, nii tõusid ka teistes 

uutes EL liikmesriikides kala hinnad hinnatasemete ühtlustumise suunas. 11 aastaga tõusid 

kala hinnad Lätis 104%, Sloveenias 76%, Eestis, Bulgaarias, Rumeenias 70%, Ungaris 61%, 

Poolas 51%, Küprosel 50%, mujal vähem, sh Leedus 46%. Vanades EL liikmesriikides kerkisid 

kala hinnad samal ajal 33% (EL15 riikide keskmine), viimastel aastatel oli hinnatõus kiirem 

Suurbritannias, Saksamaal ja Kreekas. Aastail 2009-2010 esines mitmetes riikides ka 

kala hindade langust (Portugalis, Iirimaal, Šveitsis, Hispaanias). 

Joonis 6.12. Kala ja mereandide hinnatõus Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksis, +/-% 

7 

6 

6.4 

5 

4 

3 

2 

1 

0 

0.3 

3.2 3.2 

1.0 

4.7 

4.6 

2.5 

4.2 

1.9 

2.4 

1.7 

1.1 

0.7 0.8 

2.3 

4.1 

3.5 

3.2 3.2 

1.0 

0.4 

1.8 

1.1 

2.8 

2.2 

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 

aprill* 

Toit ja mittealkohoolsed joogid Kala ja mereannid 


* aprill 2011 võrreldes aprilliga 2010 

Konkreetsete kalaliikide hind on olnud kõikuvam. Näiteks Norras kasvatatud lõhe ekspordihind 

on viimastel aastatel oluliselt kallinenud (joonis 6.13). Norra on Euroopa Liidule suurimaks 

kala eksportijaks. Hinnatõusu põhjuseks oli teise suure lõhekasvataja Tšiili kasvandusi 

mõne aasta eest tabanud infektsioon, mille tõttu pakkumine maailmas vähenes, nõudlus aga 

on kasvanud. 2006. aasta hinnatõusu tingis Euroopa Liidu poolt Norra kasvanduslõhele EL 

lõhekasvatajate survel nn dumpinguvastasel eesmärgil ajutiselt kehtestatud miinimumhind. 

Lõhe hinnatõus omakorda suurendab nõudlust veidi odavamale forellile, soodustades forelli 

kallinemist. Tšiili kalakasvandused on vähehaaval hakanud taastuma, mis võib edaspidist lõhe 

hinnatõusu pidurdada. 

69

Joonis 6.13. Atlandi lõhe hinnad FCA Oslo, eurot/kg (roogitud) 

6 

5 

4 

3 

2 

2006 2007 2008 2009 2010 2011 

Allikas: Fish Pool ASA 

Kala tarbimine teistes riikides 

Kala tarbimise kohta teistes riikides võimaldavad ettekujutust saada FAO 34 andmed toiduainete 

tarbimise kohta, samuti Euroopa Liidu riikides läbiviidud leibkonnakulutuste uuringute 

andmed (tabel 6.7). 

FAO koostab vastavat andmestikku eesmärgiga näidata elanikkonna varustatust toiduressursside 

ja toiduenergiaga. Varustatus arvutatakse bilansimeetodil – ressursside aluseks on püük, 

vesiviljelustoodang ja import. Ressurssidest ekspordi lahutamisel saadakse kohalikuks tarbimiseks 

jääv osa, mille jagamine elanike arvuga annab võimaliku tarbimiskoguse elaniku kohta 

(tooraines). Tarbimisandmete avaldamisel märgib FAO nende andmete ligikaudsust ja 

võimalikke erinevusi tegelikust, mida võivad põhjustada kaod säilitamisel, tootmises, töötlemisel 

vm, ebatäpsused püügi või väliskaubanduse andmestikus vms. Ressursside hulka ei ole 

arvestatud harrastuspüügi tulemusi. Eesti puhul on FAO ekspordiarvestusest väljas krevettide 

müük, mis suurendas kunstlikult meie krevetitarbimist (7,8 kg el kohta). 

Tarbijast lähtuvalt on toidukulutusi ja tarbimiskoguseid ka teistes riikides uuritud leibkonnakulutuste 

uuringuga, mille tulemustes on enamasti avaldatud üksnes rahalised kulutused. 

Andmed kala ja kalatoodete tarbimise osakaalu kohta 2005. aastal sisalduvad tabelis 6.7. 

Büdžetiuuringuga saadud kala tarbimiskogused ei sisalda väljaspool kodu tarbitud toitu (lõunad 

tööl, koolis on kõik toiduained koos arvestatud), kuid sisaldavad enda püütud ja tasuta 

saadud toitu, s.t ka harrastuskalurite püütud kala. Andmed on toodete kaalus. 

34 ÜRO juures tegutsev Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (Food and Agriculture Organisation) 

70

Tabel 6.7. Kala tarbimine Euroopa Liidus ja teistes riikides 

FAO 

Eurostat 

Kala tarbimine kg/el, 

pps 35 Kala osakaal 

/el Eurot* 

kala kaalus 

toidukuludes, % 

2000-2002 2005-2007 2005 2005 2005 

Austria 10,2 13,5 102 37 2,3 

Belgia 23,0 24,5 229 100 5,9 

Bulgaaria 3,3 4,0 43 8 1,9 

Eesti 16,8 16,4 108 29 4,4 

Hispaania 43,8 40,5 649 222 13,9 

Holland 20,9 19,0 90 44 2,9 

Iirimaa 23,4 21,9 117 34 2,4 

Itaalia 23,4 24,5 489 182 9,1 

Kreeka 21,9 21,2 381 162 7,7 

Küpros 22,6 23,0 178 63 3,3 

Leedu 40,2 37,2 160 61 6,1 

Luksemburg 25,5 26,3 318 130 6,5 

Läti 14,2 12,4 134 34 4,3 

Malta 29,6 30,3 337 73 5,6 

Poola 9,5 9,5 76 22 2,7 

Portugal 55,1 55,5 514 242 16,1 

Prantsusmaa 32,9 35,0 231 114 6,0 

Rootsi 28,8 28,5 155 97 5,7 

Rumeenia 2,9 5,1 57 18 2,5 

Saksamaa 14,2 15,0 104 56 

Sloveenia 7,3 9,5 86 26 2,4 

Slovakkia 6,6 8,0 86 20 2,9 

Soome 31,8 31,8 135 70 4,4 

Suurbritannia 20,1 20,4 142 56 4,0 

Taani 21,5 24,5 120 76 4,2 

Tšehhi 10,2 10,6 59 17 2,4 

Ungari 4,1 24 6 0,9 

EL 27 213 81 5,4 

Island 91,6 89,1 128 5,1 

Norra 50,0 51,8 144 6,0 

Šveits 15,0 15,0 

Ukraina 13,8 16,8 

Venemaa 17,5 18,6 

Hiina 24,8 25,7 

Jaapan 67,2 60,6 

USA 21,9 24,1 

Kanada 24,1 23,7 

*2001-2002 

**arvutatud EKI poolt toidukulutuste ja kalatoodete osakaalu põhjal 

Allikad: FAO, Eurostat 

35 Võrreldavad tarbimiskulutused, ühikuks pps = purchase power standard 

71

Riigiti on mõlemate allikate vahel erinevusi – näiteks Islandi tarbimine on FAO andmeil ~90 

kg elaniku kohta (kala kaalus), Islandi büdžetiuuringu andmeil 47 kg (toote kaalus), mis on 

ka põhjendatav kala töötlemiskadudega. 

Euroopas on suuremaiks kala ja mereandide tarbijaiks elaniku kohta Island, Portugal, Norra, 

järgnevad Hispaania, Prantsusmaa, Leedu. Enamikus Euroopa Liidu riikides on tarbimine 

olnud aastaid üsnagi püsival tasemel, kuid majandussurutise aastatel võisid tarbimiskogused 

osas riikides ajutiselt väheneda. Euroopa Liidus tervikuna on kala ja mereandide tarbimiskogused 

elaniku kohta viimasel aastakümnel mõnevõrra kasvanud, kuid vaid osas riikides 

(Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Taani). Kala tarbimine on kasvamas ka sisemaistes riikides, 

nagu Austria, Tšehhi, Slovakkia. Kala eelistatakse lihale tervislikkuse tõttu, kuid tarbimise 

kasvu piirab kõrge hind. 

Kuna kalaressursid on piiratud ja nende säilitamise huvides ei saa lubada kalavarude üleekspluateerimist, 

on merepüük Euroopas järk-järgult vähenenud. Seetõttu on suurenenud vesiviljeluse 

(kalakasvatuse) maht ning kala ja kalatoodete import, seejuures eriti kasvanduskala 

import. Kala importi Euroopasse on soodustanud ka EL püügilaevastiku vähendamise meetmed. 

Euroopa Liit on suurimaks kala ja mereande importivaks turuks maailmas. 

Püügivõimaluste vähenedes on Euroopas suurenenud kasvanduskala jm vesiviljelussaaduste 

tarbimine. 2005. aastal oli 18% EL poolt püütavast kalast ja mereandidest pärit vesiviljelusest 

36 . 2008. aastal tootis kogu Euroopa vesiviljelus kokku 2,4 mln tonni 37 kala, molluskeid ja 

vähilisi, suurimaks kalakasvatajaks oli Norra (844 tuh tonni). Peamisteks akvakultuuris kasvatatavaiks 

liikideks on sinikarp, vikerforell, austrid, atlandi lõhe. Maailmas tervikuna moodustas 

vesiviljelusest saadud kala ja mereandide toodang 2008. aastal juba 46% 7 , ligi 90% 

sellest toodeti Aasias, kus suurimateks tootjateks olid Hiina, India, Vietnam, Indoneesia ja 

Tai. Aasias kasvatatud kala konkurentsieeliseks Euroopa turul on odav hind. 

36 EU Seafood Industry Report. Glitnir Seafood Research 2008. 

37 The State of World Fisheries and Aquaculture 1010. FAO, lk 20 

72

7. Elanike kala ja kalatoodete tarbimisharjumused 

ja eelistused 

Kala ja kalatoodete tarbimiseharjumuste ning harjumuste muutuste, rahulolu, ostukohtade ja 

ostueelistuste analüüs põhineb Eesti Konjunktuuriinstituudi 2011. aasta märtsikuus läbiviidud 

tarbijate küsitlusel. Üle-eestilisele elanike küsitlusele vastasid elanikud kõikidest Eesti 

maakondadest, kokku 1127 inimest. Andmetöötluse käigus kaaluti andmestik regiooni, 

vanuse ja soo lõikes, millega viidi vastanute jaotus vastavusse elanike mudeliga (vt küsitletud 

kogumi iseloomustus, lisa 4.4). Tulemused on esinduslikud ja laiendatavad täiskasvanud 

elanikkonnale vanuses 18-74 aastat. Kuna 2003. aastal viis EKI samuti läbi üle-eestilise kala 

tarbimisharjumuste uuringu (793 vastajat), siis esitatakse muutuste olemasolu ja suuna 

väljaselgitamiseks tulemused võrdlevalt. 

Kala ja kalatoodete söömise sagedus 

Eesti elanike kalatarbimise sagedus on uuringu andmetel viimase 8 aasta jooksul vähenenud. 

Pooled elanikest (48%, 2003. a 57%) sõid kala ja kalatooteid vähemalt kord nädalas, 

neljandik elanikest (27%, 2003. a 26%) paar korda kuus ja neljandik (24%, 2003.a 16%) kord 

kuus või harvemini. Kala ja kalatooteid ei söönud üldse 1% elanikest (vt joonis 7.1). Kuigi 

tüüpiliselt sööb täiskasvanud Eesti elanik kala ja/või kalatooteid endiselt kord nädalas oli kala 

tarbimine 2011.aastal harvem kui 2003.aastal. 

Kui sageli olete viimase aasta jooksul kala ja kalatooteid 

söönud 

(% vastanutest) 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

KÕIK 2011 

16 

32 

27 

15 

9 

1 

KÕIK 2003 

21 

36 

26 

11 

5 1 

VANUS 

18-29 aastat 

9 

25 

33 

18 

13 

2 

30-49 aastat 

13 

36 

26 

15 

10 

50-64 aastat 

21 

33 

30 

11 

5 

65 ja vanemad 

30 

34 

18 

11 

6 

1 

Joonis 7.1. Kala ja kalatoodete söömise sagedus 

vähemalt paar korda nädalas 

umbes kord nädalas 

vähemalt paar korda kuus 

umbes kord kuus 

harvemini 

ei söö kala ega kalatooteid üldse 

Kala söövad sagedamini Lääne-Eesti elanikud ja vanemad inimesed. Vähemalt kord nädalas 

sõi kala 62% Lääne-Eesti elanikest, 54% 50-64-aastastest ja 64% üle 64-aastastest elanikest. 

73

Kalasöömise harjumus on väiksem 18-29-aastastel noortel: 34% sõi kala vähemalt kord 

nädalas, 33% mõni kord kuus ja 31% kord kuus või harvemini. 2% noortest ei söö üldse kala 

(vt lisa 4.2.1). 38% vastanute peres on lisaks inimestele veel teisigi kalatarbijaid - kala 

söövad lemmikloomad (sagedamini maal). Perede rahalised kulutused kalale jagunevad 

järgmiselt: 92% inimesed ja 8% lemmikloomad (vt lisa 4.2.20 - 4.2.21). 

Rahulolu kala ja kalatoodete söömisega 

Oma kala ja kalatoodete söömise sagedusega ollakse enam-vähem rahul. Rahulolevaid 

elanikke oli 57% (2003.a 62%), rahulolematuid 42% (2003.a 36%; 1% elanikest ei osanud 

öelda, kas nad on oma kalasöömise sagedusega rahul või mitte). Võrreldes 2003. aasta 

uuringuga on rahulolu tarbimisega oluliselt vähenenud. Kalatoodete tarbimise suurendamisel 

oleks potentsiaali, kindlasti suurendaks tarbimist 42% elanikest – need, kes praegu ei ole 

söömise sagedusega rahul, kuid tõenäoliselt ka osa neist, kes on praegu enam-vähem rahul. 

Vähem rahul olid naised, kes tüüpiliselt ei olegi oma kala ja kalatoodete söömise sagedusega 

rahul. Vanuserühmadest oleksid tõenäolisemad kalatoodete tarbimise suurendajad eelkõige 

30-49-aastased elanikud (vt joonis 7.2, lisa 4.2.2). 

Kas olete rahul oma kala ja kalatoodete 

söömissagedusega (% vastanutest) 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

KÕIK 2011 

20 

37 

30 

12 

1 

KÕIK 2003 

28 

34 

25 

11 

2 

SUGU 

naised 

17 

33 

36 

13 

1 

mehed 

23 

41 

24 

11 

1 

VANUS 

18-29 aastat 

22 

38 

31 

8 

1 

30-49 aastat 

15 

39 

31 

14 

1 

50-64 aastat 

25 

32 

30 

13 

65 ja vanemad 

20 

42 

24 

13 

1 

RAHVUS 

eestlased 

19 

35 

34 

11 

1 

muu rahvus 

21 40 

23 

15 

1 

olen täiesti rahul 

olen enam-vähem rahul 

pigem ei ole rahul 

ei ole üldse rahul 

ei oska öelda 

Joonis 7.2. Rahulolu kala ja kalatoodete söömise sagedusega 

Kala ja kalatoodete tarbimisega rahulolematuse taga on valdavalt kõrge hind, kala ja 

kalatooted on elanike hinnangul liiga kallid (71% vastanutest - “seda kindlasti”). Kõrge hind 

oli olulisemaks rahulolematuse põhjuseks ka 2003. aastal, kuid käesoleva uuringu järgi on 

probleem süvenenud (vt joonis 7.3). Kala on kallis eelkõige Kesk- ja Kirde-Eesti, suuremate 

linnade ja väikelinnade elanikele, muust rahvusest ja vanematele elanikele ning väikese 

74

sissetulekuga ja madalama haridusega elanikele (vt lisa 4.2.3). Väikese sissetulekuga 

elanikud, mitte-eestlased ja vanemad inimesed on jätkuvalt need elanike rühmad, kelle 

kalatarbimist piirab hind valusamalt. Muude oluliste takistustena pärsivad kalatoodete ja 

kalatoitude tarbimist valiku väiksus kauplustes, turgudel vastavalt (märkis 32%) ja 

toitlustuskohtades (30% märkis vastust “seda kindlasti”) ning probleemid toodete 

kättesaadavusega, kuna müügikohad on kaugel (29%). Valiku ja kättesaadavuse probleemid 

on võrreldes 2003. aastaga muutunud vähem oluliseks ja hinna tähtsus on tõusnud. 

Vähesemal määral tekitab rahulolematust aeganõudev kalatoitude valmistamine, 

mitterahuldav kala ja kalatoodete kvaliteet ning maitse-eelistused, kala lihtsalt ei maitse. 

Kaupluste tootevalikuga ei ole rahul eriti suurema sissetulekuga tarbijad (alates 384-eurosest 

leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust kuus), kuid ka Kirde-Eesti elanikud ja mitteeestlased. 

Kala ja kalatoodete kättesaadavus on enam probleemiks väikelinnades ja 

maakohtades, kvaliteet häirib aga rohkem Põhja- ja Kirde-Eesti elanikke (sh Tallinnas) ning 

mitte-eestlasi. 

Kalatoodete tarbimisega rahulolematuse põhjused 

(% vastanutest, kes ei olnud rahul oma kala ja kalatoodete 

söömissagedusega, n=479) 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

Liiga kallid 

2011 

2003 

Valik kaupluses/turul on väike 

2011 

2003 

Kalaroogade valik toitlustusasutustes on väike 

2011 

2003 

Ei ole alati kättesaadavad, müügikohad kaugel 

2011 

2003 

Valmistamine kodus on töö- ja ajamahukas 

2011 

2003 

Kvaliteet ei rahulda 

2011 

2003 

Mulle ei maitse kala ja kalatooted 

2011 

2003 

19 

15 

3 7 

14 

32 

41 

30 

40 

29 

39 

22 

29 

71 

58 

30 

40 

37 

45 

28 

40 

36 

40 

34 

40 

90 

95 

35 

48 

41 

48 

25 

23 

31 

30 

24 

31 

27 

31 

4 

7 

Joonis 7.3. Kalatoodete tarbimisega rahulolematuse põhjused 

seda kindlasti seda mõnevõrra seda mitte 

Muude rahulolematuse põhjustena märgiti (8% vastanutest) kalade võimalikku mürgiste 

ainete sisaldust, kalakonservide ebakvaliteetset toorainet, külmutatud kalade kehva kvaliteeti 

ja probleeme kalade värskusega (soovitakse värsket kala, mitte külmutatud), teiste 

pereliikmete ja laste maitse-eelistusi (ei söö kala), peale lõhe ja forelli teiste kalade vähest 

valikut kauplustes, kalaisu puudumist ja ise kalapüüdmise lõpetamist, mille tõttu tarbimine on 

vähenenud. 

75

Erinevate kala ja kalatoodete tarbimine 

Uuringu tulemuste järgi on kala söömine Eestis vähenenud. Kõige rohkem söövad elanikud 

värsket räime ja kilu, soolaheeringat, vürtsikilu, kalakonserve, -preserve, kalapulki ja - 

burgereid ning krabipulki ja -nuudleid (vt joonis 7.4, tabel 7.1). Kui vaadata elanike eelistusi 

kala töötluse astme järgi, siis armastatakse enim värsket kala ja sellest valmistatud toite. 

Kuid värsket kala süüakse tunduvalt harvemini kui 2003. aastal. Värskest kalast eelistavad 

elanikud räime ja kilu (v.a fileed), mida tarbis 2010. aastal 84% elanikest, sh iganädalasi 

tarbijaid oli 15%, vähemalt kord kuus sõi värsket räime 34% ja harvem 35% elanikest. 

Värsket räime ja kilu tarbitakse iganädalaselt enam üle 50-aastaste elanike ning väiksema 

sissetulekuga (kui 256 eurot pereliikme netosissetulek kuus) elanike peredes. Harvad värske 

kilu ja räime sööjad elavad Tallinnas, on alla 30-aastased noored, kõrgharidusega ja 

jõukamad elanikud (pereliikme netosissetulek kuus ületab 639 eurot, vt lisa 4.2.4). 

Kallimaid kalu (lõhe, forell, koha jt) sõi 2010. aastal 81% elanikest ja keskmise hinnaklassi 

kalu (lest, karpkala, ahven, skumbria, tursk jt) 77% elanikest. Keskmisest ja kallimast 

hinnaklassist värskeid kalu süüakse räimest harvemini, tüüpiliselt harvemini kui kord kuus. 

Värsket lõhet ja forelli tarbitakse keskmise hinnaklassi kaladest rohkem ja sagedamini 

tingituna paremast kättesaadavusest. Sissetulek on samuti oluline tarbimise mõjutaja - lõhet, 

forelli ja teiste kallimate kalade sööjaid on rohkem kõrgema sissetulekuga, kõrgharidusega 

elanike ning muu Eestiga võrreldes Tallinna ja Põhja-Eesti elanike hulgas. Fileest kalaroogi 

eelistatakse süüa kallimatest kaladest, vähem kilust ja räimest. Kalafileed on kallimad, 

seetõttu rohkem jõukamate elanike toidusedelis. Külmutatud kalale eelistatakse värsket kala. 

Kui söödi külmutatud kalast valmistatud toite (60% elanikest), siis sagedamini keskmise 

hinnaklassi kaladest (lest, heik, skumbria, mintai, pangasius, saida jt). 

Suitsu-, soola- ja kuivatatud kalade rühmast eelistas suur osa elanikke süüa 2010. aastal 

soolaheeringat (80%) ja vürtsikilu (73%). Vähenenud on odavamate suitsukalade (räim, 

heeringas) söömine, 38% elanikest ei söönud neid viimase aasta jooksul kordagi. Suitsukala 

söödi tüüpiliselt harvem kui kord kuus. Kallimaid suitsukalu ei söönud pooled elanikest ja kui 

neid söödi, siis tüüpiliselt harvemini kui kord kuus. Suitsuräime, suitsuheeringat jt odavamaid 

suitsukalu sõid rohkem maa ja väikelinnade elanikud, vanemad ja väikese sissetulekuga 

elanikud. Suitsulõhet, forelli söödi samuti tüüpiliselt harvem kui kord kuus. Sööjate hulgas 

oli suhteliselt rohkem jõukaid tarbijaid ja alla 30-aastasi noori. 

Kuivatatud või vinnutatud kala söömine on vähene (üldse tarbis seda 33% küsitletutest ja 

neist vaid 2% sageli). Sööjad on pigem mehed ja mitte-eestlased. 

Soolaheeringas on üks sagedamini toidulaual olev kala (seda tarbis 80% küsitletutest), kuid 

nii soola- kui suitsukala süüakse siiski harvemini võrreldes 2003. aastaga ja osa tarbijaid on 

söömisest loobunud. Iga nädal sõi soolaheeringat 18%, vähemalt korra kuus 37% ja harvem 

76

25% elanikest. Soolaheeringas on toidulaual rohkem Kirde- ja Lõuna-Eestis, maakohtades 

ning sööjad on pigem vanemad kui 50-aastased. 

Kalakonservide ja -preservide tarbimine on laialt levinud sarnaselt värske kala, 

soolaheeringa, vürtsikilu, kalapulkade ja -burgerite ning krabipulkade ja –nuudlite 

tarbimisega. Kalakonserve tarbis 2010. aastal 81% elanikest, kalapreserve 71%, kalapulki ja - 

burgereid 77% ning krabipulki ja -nuudleid 76%. Vähemalt korra nädalas sõi kalakonserve 

9% elanikest, vähemalt kord kuus 36% ja harvem kui kord kuus 36% elanikest. Võrreldes 

2003. aastaga on tarbimissagedus oluliselt langenud, tunduvalt on vähenenud sagedaste 

tarbijate osakaal - vähemalt kord või paar nädalas sõi kalakonserve 2003. aastal 20% 

elanikest, 2011. aastal aga vaid 9% elanikest. Põhja-Eesti ja Tallinna elanikud söövad 

endiselt kalakonserve mujal Eestis elavatest inimestest vähem, samuti jõukamad ja 

kõrgharidusega elanikud. 

Kalapulkade ja -burgerite tarbijaskond (77%) on veidi tagasihoidlikum võrreldes 

konservidega (81%). Vähemalt kord või paar korda nädalas sööjaid oli 9%, vähemalt kord 

kuus sööjaid 31%, ja 37% sõi harvemini. Need tooted on populaarsemad nooremate elanike 

(alla 50-aastased) ja väiksema sissetulekuga elanike hulgas (netosissetulek kuus pereliikme 

kohta kuni 257 eurot). 

Krabipulkade ja –nuudlite (makra) tarbimise ulatus (76%) on lähedane kalapulkade 

tarbimisele, iganädalasi tarbijaid oli 8%, vähemalt kord kuus sööb krabipulki 33% ja 

harvemini 35% elanikest. Tooted on samuti populaarsemad nooremate inimeste (18-29- 

aastased) toidulaual, Kirde-Eesti elanike ja mitte-eestlaste hulgas ning ka jõukamate elanike 

rühmas (netosissetulek pereliikme kohta kuus üle 639 euro). Nii kala- kui krabipulkade puhul 

on tarbimissagedus langenud, st neid süüakse harvemini. 

Kalapreserve tarbib 71% elanikest, neist 4% vähemalt kord nädalas, 30% korra kuus ja 37% 

harvemini. Söömise sagedus on muutunud viimase 8 aasta jooksul harvemaks. Kalapreserve 

söövad enam eestlased ja Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, samuti maainimesed. 

Kalakulinaariatooteid tarbib 62% elanikest ja tooteid süüakse tüüpiliselt harvemini kui kord 

kuus (36%). Lahtisi, klaas- või plastpakendis kalakulinaariatooteid tarbitakse suhteliselt 

rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis, väikelinnades ja maal, tarbijad on pigem eestlased, 30-49- 

aastased ning suurema sissetulekuga elanikud (netosissetulek pereliikme kohta alates 384 

eurot). 

Krevette, krabisid ja vähke tarbis 2010. aastal 41% elanikest, neist 1% iga nädal, 10% 

vähemalt kord kuus ja 30% harvem. Neid tooteid söövad rohkem Põhja-Eesti ja Tallinna 

elanikud, alla 50-aastased ja jõukamad elanikud. Kaaviari ja kalamarja (v.a valgumari) 

tarbijaid oli veidi üle kolmandiku elanikkonnast - 35%, sh 4% tarbis vähemalt korra kuus ja 

31% harvemini. Ka kalamarja ja kaaviari tarbijaid on rohkem jõukamate elanike, mitte- 

77

eestlaste, Põhja-Eesti ja Tallinna elanike hulgas. Kõige tagasihoidlikumalt tarbiti molluskeid 

ja muid mereande (18% elanikest), mis enamik eestimaalasi endiselt võõristab. Muid 

mereande söövad rohkem nooremad (alla 50-aastased) Tallinna ja suuremate linnade 

elanikud, kelle sissetulek on suurem. 

Kas ja kui sageli te sõite 2010. aastal erinevaid 

kalatoite (% vastanutest) 

ROAD VÄRSKEST JA JAHUTATUD KALAST 

(V.A. KALAFILEED) 

Räim, kilu jt odavamad kalad 

Lest, karpkala jt keskmise kallidusega kalad 

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 

ROAD KÜLMUTATUD KALAST (V.A. 

KALAFILEED) 


15 

7 

5 

Lest, heik, ahven jt keskmise kallidusega kalad 


4 

3 

1 9 

12 

20 

KALAFILEED (VÄRSKE, JAHUTATUD, 

KÜLMUTATUD) 




0% 20% 40% 60% 80% 100% 

5 

3 

3 

16 

20 

24 

25 

35 

17 

31 

34 

25 

37 

38 

36 

SUITSU-, SOOLA- JA KUIVATATUD KALA 

Suitsuräim, - kilu, -heeringas jt odavamad kalad 4 19 39 

Suitsulest jt keskmise kallidusega kalad 

Suitsulõhe, -forell jt kallimad kalad 

1 

1 

14 

13 

44 

36 

Soola-, vürtsikilu, räim 9 31 

Soolaheeringas 18 37 

Soolalõhe, -forell 3 19 37 

Kuivatatud, vinnutatud kala 

MUUD KALATOOTED 

2 6 25 

Kalakonservid plekk-karbis 9 36 

Kalapreservid plekk-karbis 

Kalakulinaariatooted 

4 

4 

30 

22 36 



Krevetid, krabid, vähid 

9 

8 

1 10 

31 

33 

30 

Molluskid jt mereannid 2 16 

Kaaviar, kalamari, kaaviariasendajad 4 31 

35 

45 

41 

37 

33 

37 

35 

82 

36 

67 

59 

40 

54 

39 

37 

16 

23 

19 

38 

41 

50 

27 

25 20 

41 

67 

65 

59 

19 

29 

38 

23 

24 

vähemalt kord või paar nädalas vähemalt korra kuus harvem ei söönud üldse, ei tarbi 

Joonis 7.4. Kalatoitude tarbimise sagedus 2010. aastal 

78

Tabel 7.1. Erinevate kala ja kalatoitude söömissagedus 2010. aastal (% vastajatest) 

Vähemalt kord 

või paar 

nädalas 

Vähemalt 

korra 

kuus 

Harvem 

Ei 

söönud 

üldse 

Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed) 

Räim, kilu jt odavamad kalad 15 34 35 16 

Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega 

kalad 

7 25 45 23 

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 5 35 41 19 

Road külmutatud kalast (v.a kalafileed) 


Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, 

tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 

3 20 37 40 


Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud) 




3 20 38 39 


Road värskest ja külmutatud kalast (kokku keskmiselt) 

Räim, kilu jt odavamad kalad (kokku keskmiselt)* 8 (33) 21 (34) 26 (24) 45 (9) 

Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise 

kallidusega kalad (kokku keskmiselt)* 

4 (11) 22 (32) 40 (41) 34 (16) 

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad (kokku keskmiselt)* 3 (9) 23 (23) 36 (38) 38 (30) 

Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala 

Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad* 4 (9) 19 (24) 39 (35) 38 (32) 

Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise 

kallidusega kalad* 

1 (5) 14 (24) 44 (41) 41 (30) 

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad* 1 (3) 13 (14) 36 (30) 50 (53) 

Soola-, vürtsikilu, räim 9 31 33 27 

Soolaheeringas 18 37 25 20 

Soolalõhe, -forell 3 19 37 41 

Soolakala, vürtsikala (kokku keskmiselt)* 10 (18) 29 (31) 32 (26) 29 (25) 

Kuivatatud, vinnutatud kala* 2 (4) 6 (9) 25 (22) 67 (65) 


Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, 

anšoovis õlis, tomatikastmes jms)* 

9 (20) 36 (40) 36 (30) 19 (10) 

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, 

heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt)* 

4 (11) 30 (31) 37 (33) 29 (25) 

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed 

marinaadis, silgusült, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala 4 (11) 22 (32) 36 (30) 38 (27) 

tarrendis jt)* 

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud)* 9 (18) 31 (36) 37 (28) 23 (18) 

Krabipulgad ja –nuudlid (makra)* 8 (14) 33 (34) 35 (26) 24 (26) 

Krevetid, krabid, vähid 1 10 30 59 

Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 0 2 16 82 

Mereannid (kokku keskmiselt) 1 (2) 6 (9) 23 (22) 70 (67) 

Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), 

kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 

0 4 31 65 

* sulgudes 2003. aasta tarbijauuringu andmed 

79

Erinevate kala ja kalatoodete tarbimise trendid 

Kala ja kalatoodete tarbimise üldine trend on langussuunaline. Uuringus palusime hinnata 

elanikel oma tarbimist võrreldes viie aasta taguse ajaga ja ilmnes, et tarbimine on kas 

vähenenud või jäänud samale tasemele ja seda vaatamata, kas oli tegemist värske või 

külmutatud kalaga, fileega või rookimata kalaga, kas kala oli töödeldud või mitte. Mitte ühegi 

toote puhul ei vastatud sagedamini “söön rohkem”, suurim oli tarbimist suurendanute osakaal 

värske lõhe, forelli või teiste kallimate kalade osas (19%). Viie aasta möödudes on tarbimine 

jäänud samale tasemele (kõige sagedamini valitud vastus - “söön sama palju”) eelkõige 

järgmistes tooterühmades: soolaheeringas (48%); soola-, vürtsikilu ja räim (42%); road 

värskest räimest, kilust ja teistest odavamatest kaladest (40%); krabipulgad- ja nuudlid 

(36%), kalapreservid (35%), kalakulinaariatooted (29%, vt joonis 7.5). 

Tooterühmad, kus tarbimine on püsinud enim samal tasemel (“söön sama palju” TOP 10): 

1. soolaheeringas 48% 

2. soola-, vürtsikilu, räim 42% 

3. road värskest räimest jt odavamatest kaladest 40% 

4. kalakonservid plekk-karbis 38% 

5. krabipulgad ja –nuudlid 36% 

6. kalapulgad ja –burgerid 35% 

7. kalapreservid plekk-karbis 35% 

8. road värsketest keskmise kallidusega kaladest 31% 

9. kalakulinaariatooted 29% 

10. road värskest lõhest, forellist jt kallimatest kaladest 28% 

Tooterühmad, kus tarbimine on vähenenud (“söön vähem” TOP 10): 

1. kalakonservid plekk-karbis 40% 

2. road värsketest keskmise kallidusega kaladest 39% 

3. suitsuräim, - kilu jt odavamad kalad 38% 

4. suitsulest, - makrell jt keskmise kallidusega suitsukalad 37% 

5. kalapulgad ja –burgerid 36% 

6. road värskest räimest, kilust jt odavamatest kaladest 36% 

7. kalapreservid plekk-karbis 34% 

8. road värskest lõhest, forellist jt kallimatest kaladest 34% 

9. road külmutatud lestast, heigist jt keskmise kallidusega kaladest 34% 

10. road lesta, ahvena jt keskmise kallidusega kalade fileedest 34% 

Värsket ja külmutatud kala süüakse elanike hinnangul enamasti vähem kui 5 aastat tagasi. 

Erandiks on värske räim ja kilu, mida 40% tarbijatest sööb sama palju, kuid 36% sööb vähem 

ja vaid 8% rohkem. Kala tarbimine on püsinud samal tasemel pigem suurema sissetulekuga 

peredes, kus kuu netosissetulek pereliikme kohta ületab 384 eurot ning üle 65-aastaste 

vanuserühmas (vt lisa 4.2.5). Keskmise kallidusega värsket kala süüakse tüüpiliselt vähem 

80

(39%), kuid veidi alla kolmandiku elanike (31%) tarbimisharjumused ei ole muutunud. 

Värsket lõhet ja forelli tarbib kolmandik elanikest vähem (34%), samale tasemele on jäänud 

tarbimine veidi üle neljandikul (28%) ja rohkem sööb viiendik (19%) elanikest. Kui tarbimist 

üldse suurendati, siis peamiselt värske lõhe, forell jt kallimate kalade osas (k.a fileed). Värske 

kala on kallis eelkõige väiksema sissetulekuga elanikele, kelle sissetulek pereliikme kohta 

kuus jääb alla 256 euro. Samuti on värske kala tarbimist oluliselt vähendanud mitte-eestlased. 

Lõhe ja forelli tarbivad suhteliselt rohkem noored, eestlased, kõrghariduse ja suurema 

sissetulekuga tarbijad. Värske lõhe ja forelli tarbimine on kasvava suunaga jõukamate elanike 

rühmas, kus kõige sagedamini valiti vastuseks “söön rohkem”. 40% elanike rühmast, kelle 

pereliikme kuu netosissetulek ületas 639 eurot, sõid rohkem värsket lõhet ja forelli, 37% sõid 

sama palju ja vaid 18% vähem. Lõhe- ja forellifilee osas oli rohkem sööjaid 31%, sama palju 

sööjaid 35% ja vähem sööjaid 18%. 

Külmutatud kala osas oli valdav mittetarbimine või tarbimise vähendamine. 

Suitsukalade tarbimine oli langussuunaline, odavamate kalade tarbimist vähendas 38% 

elanikest, keskmise kallidusega suitsukalade tarbimist 34% ja kallimate kalade tarbimist 31%. 

Tarbimise suurendajaid oli vaid 4-6%, samal tasemel jätkas tarbimist 21%-27% küsitletutest. 

Kõigi hinnaklasside suitsukala jõuavad osta ja seega tarbimist endiselt tasemel säilitada 

suuremate sissetulekutega inimesed. Keskmise hinnaga ja kallimaid suitsukalu aga rohkem 

Põhja-Eesti ja Tallinna elanikud. Kallima suitsukala tarbimise suurendajad on sarnaselt 2003. 

aastaga pigem noored, kõrgharidusega ja jõukamad elanikud. 

Soolaheeringa ja soola- või vürtsikilu tarbimine on püsinud stabiilsena, kuid võrreldes 

2003. aastaga on samal tasemel tarbijaid jäänud vähemaks (vt tabel 7.2). Soolaheeringat 

tarbis sama palju kui 5 aastat tagasi 48%, vähem 23% ja rohkem 11% elanikest. Soola- ja 

vürtsikilu tarbis sama palju 42%, vähem 26% ja rohkem 5%. Samal tasemel tarbimist on 

suutnud hoida eelkõige jõukamad elanikud, soolaheeringa puhul üle 50-aastased ja soola- või 

vürtsikilu osas 30-64-aastased elanikud. Tarbimise vähendajad olid väiksemate 

sissetulekutega ja mitte-eestlased. 

Soolalõhe ja -forelli tarbimine oli langussuunaline, 30% elanikest sõi võrreldes 5 aasta 

taguse ajaga vähem, 24% sõi sama palju ja 9% sõi rohkem. Tarbimise suurendajad ja samal 

tasemel hoidjad elavad Põhja-Eestis ja Tallinnas, on kõrgharidusega ja suuremate 

sissetulekutega. Tarbimise vähendajad elavad aga Lõuna-Eestis ja teistes suuremates 

linnades, on pigem muust rahvusest, üle 50-aastased ja väikese sissetulekuga. 

Kuivatatud ja vinnutatud kala kohta ei osanud enamik küsitletuid hinnanguid anda, sest 

seda liiki kalatooteid ei tarbita (“ei oska öelda või ei tarbi” - 59%). Kui tooteid tarbitakse, 

siis varasemast vähem (24% elanikest). Samal tasemel tarbis vaid 14% elanikest ja vaid 3% 

suurendas tarbimist. Tarbimise suurendajad elavad Põhja-, Kirde- ja Lääne-Eestis, on 

keskealised ja mehed. 

81

Kui 2003. aastal söödi kalakonserve nagu varasematel aastatel, siis nüüd on stabiilne 

tarbimine asendunud tarbimise vähendamisega. 40% elanikest sööb kalakonserve praegu 

vähem, 38% sama palju ja 6% rohkem kui 5 aastat tagasi. Senist tarbimist säilitasid enim 

maainimesed, mehed ja eestlased, tarbimist vähendasid aga naised, linnaelanikud ja muust 

rahvusest eestimaalased. 

Kalapreservide samal tasemel tarbijaid oli võrdväärselt tarbimise vähendajatega (35% ja 

34%), tarbimise suurendajaid oli väga vähe (5%). Samal tasemel tarbijad on maaelanikud, 

eestlased ja kõrgema sissetulekuga elanikud, tarbimist vähendasid eriti mitte-eestlased ja 

väiksema sissetulekuga elanikud. 

Ka kalakulinaariatoodete puhul oli tarbimise vähendajaid ja samal tasemel tarbijaid võrdselt 

(29%). Maaelanikud säilitasid linnaelanikega võrreldes varasemat tarbimist, samuti eestlased 

ja jõukamad tarbijad. Tarbimise suurendamine oli tagasihoidlik (9%), enim suurendasid 

tarbimist noored, kõrgharidusega jõukamad elanikud. Eestlaste hulgas on 

kalakulinaariatooted populaarsemad, enam püütakse säilitada varasemat tarbimist. 

Kalapulkade ja -burgerite tarbimise trendi iseloomustas kahesus: 36% elanikest sõi tooteid 

vähem kui 5 aastat tagasi, 35% sõi sama palju. Krabipulkade ja –nuudlite tarbimine säilis 

pigem samal tasemel võrreldes olukorraga 5 aastat tagasi (36%), tarbimist vähendas 

kolmandik elanikest (32%). Nii kalapulkade kui krabipulkade tarbimist suurendas vaid üks 

elanik kümnest. Mõlema tooterühma sihtrühm on alla 50-aastased elanikud, eriti alla 30- 

aastased noored. 

Krevettide, krabide, vähkide, molluskite jt mereandide ning kaaviari ja kalamarja 

tarbijaid oli suhteliselt vähe ning ka nende toodete tarbimist pigem vähendati (18%-25%) kui 

säilitati samal tasemel (7%-14%) või suurendati (4-7%). Kaaviari, kalamarja, 

kaaviariasendajate tarbimine oli suhteliselt suurem Tallinnas ja Põhja-Eestis, alla 30-aastaste 

noorte, kõrghariduse ja jõukamate elanike hulgas, kus tarbimist suurendas kuni 11%. 

82

Kuidas on muutunud teie kala ja kalatoodete söömine 

võrreldes 5 aasta taguse ajaga (% vastanutest) 

ROAD VÄRSKEST JA JAHUTATUD KALAST 

(V.A. KALAFILEED) 


Lest, karpkala, ahven, makrell jt keskmise 

kallidusega kalad 


ROAD KÜLMUTATUD KALAST (V.A. 

KALAFILEED) 


Lest, heik, ahven, makrell, saida jt keskmise 




KÜLMUTATUD) 


Lest, heik, ahven, makrell, saida jt keskmise 




Suitsuräim, - kilu, -heeringas jt odavamad kalad 

Suitsulest, -karpkala, - makrell jt keskmise 



Soola-, vürtsikilu, räim 

Soolaheeringas 

Soolalõhe, -forell 



Kalakonservid plekk-karbis 


Kalakulinaariatooted lahtiselt, klaas- või 

plastpakendis 




Molluskid jt mereannid 

Kaaviar, kalamari, kaaviariasendajad 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

8 

5 

19 

2 

3 

4 

5 

6 

4 

4 

6 

5 

3 

13 

11 

6 

5 

9 

9 

8 

9 36 

7 14 25 

4 7 18 

5 

15 

14 

14 

12 

23 

23 

40 

31 

28 

24 

27 

25 

21 

26 

24 

42 

38 

35 

29 

35 

24 

24 

30 

33 

48 

34 

29 

34 

31 

38 

37 

32 

30 

29 

39 

34 

26 

36 

34 

36 

32 

40 

71 

53 

23 

59 

49 

54 

59 

40 

43 

36 

16 

25 

19 

32 

31 

34 

41 

35 

33 

26 

26 

18 

16 

21 

23 

söön rohkem söön sama palju söön vähem ei oska öelda, ei tarbi 

Joonis 7.5. Kala ja kalatoitude tarbimise muutused võrreldes 5 aasta taguse ajaga 

83

Tabel 7.2. Kala ja kalatoodete söömine võrreldes 5 aasta taguse ajaga (% vastanutest) 

Söön 

rohkem 

Söön 

sama palju 

Söön 

vähem 

Ei oska 

öelda või 

ei tarbi 




kalad 

5 31 39 25 






3 23 34 40 






6 24 34 36 


Road värskest ja külmutatud kalast (kokku keskmiselt) 




5 (9) 26 (38) 36 (41) 33 (12) 



Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad * 4 (6) 27 (42) 38 (40) 31 (12) 


kallidusega kalad* 

4 (6) 25 (37) 37 (39) 34 (18) 










6 (10) 38 (47) 40 (37) 16 (6) 



5 (6) 35 (48) 34 (35) 26 (11) 


marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis 9 (22) 29 (33) 29 (29) 33 (16) 

jt)* 


Krabipulgad ja –nuudlid (makra) 9 (22) 36 (35) 32 (24) 23 (19) 



Mereannid (kokku keskmiselt)* 6 (9) 11 (20) 21 (23) 62 (48) 



5 12 24 59 


84

Kalatoodete söömise suurendamise ja vähendamise põhjused 

Elanikud söövad kala peamiselt kodus (78%) või külas viibides (12%), väljas 

toitlustusasutustes kala söömine oli tagasihoidlik (10%, vt joonis 7.6). Harjumused ei ole 

oluliselt muutunud võrreldes 2003. aastaga, mil kogu tarbitud kala ja kalatoitudest söödi 

kodus 89% ja 11% toitlustusasutustes (külas söömine liigitus “kodu” alla). Kuigi kodus 

söömine oli valdav igas maakonnas, vanuse ja sissetuleku rühmas, armastasid kodus kalatoite 

valmistada rohkem mitte-eestlased ja vanemad inimesed, toitlustusasutustes sõid kalatoite aga 

jõukamad ja noored (vt lisa 4.2.8). 

Kala ja kalatoitude söömiskohtade struktuur 


toitlustusasutustes 

10% 

külaskäikudel 

12% 

Joonis 7.6. Kala ja kalatoodete söömiskohad 

kodus 

78% 

Käesolev uuring kinnitab, et kala ja kalatoodete tarbimine on viimastel aastatel vähenenud, 

maksimaalselt viiendik elanikest on suurendanud mõne kala tarbimist (nt värske lõhe, forell). 

Kui kalatooteid süüakse praegu varasemast rohkem, siis on see inimeste teadlik valik – kala 

söömist peetakse tervislikuks (39%, vt joonis 7.7). Veerand vastanutest (25%) põhjendas 

enamat söömist suurema valikuga kaupluses või turul ja viiendik (20%) toodete parema 

kättesaadavusega. Kaks vastanut kümnest (18%) naudivad kalaroogade valmistamist ja 

söövad seetõttu kala rohkem, sama paljud söövad kala rohkem liha asemel (15%). Võrreldes 

2003. aastaga pööravad inimesed rohkem tähelepanu tervisele, teadlikkus kalatarbimise 

positiivsetest külgedest on tõusnud. Samuti on suurenenud huvi toiduvalmistamise vastu. 

Suuremat kala ja kalatoodete valikut ostukohas, paranenud kvaliteeti ja maitsvust toodi 

põhjendustes varasemast vähem esile. Optimistlikumad olid noored ja jõukamad, kes saavad 

rohkem valida ostetavat, st kättesaadavuse ja kvaliteedi osas tekib neil vähem probleeme ja 

neile avaldab ka rohkem mõju tervisliku toitumise argument (vt lisa 2.6). 

Muude põhjustena märgiti, et kala maitseb või meeldib, on kalaisu, ise või abikaasa püüab 

kala, püütakse varasemast rohkem või on peres kalapüüdjaid rohkem, tuttav kalamees, kala 

tuuakse koju kätte, on oma tiik, vaheldus, lapsed armastavad, mõned kalad on odavad, uue 

toiduaine avastamisrõõm (lihasööjad), mugavus või aega vähe (konservid), elukorralduse 

85

muutus või elukoha vahetus (sadama lähedal), pere eelarve võimaldab osta, pere sissetulek 

suurenes, diabeet. 

Kalatoodete varasemast rohkema söömise põhjused 


0 10 20 30 40 50% 

Söön teadlikult rohkem kala, sest see on 

tervislik 

27 

39 

Valik kaupluses/turul on praegu suurem 

25 

29 

Kala ja kalatoodete kättesaadavus üldiselt on 

parem 

20 

19 

Endale meeldib kalaroogasid valmistada 

10 

18 

Söön rohkem kala liha asemel (liha asendaja) 

15 

Kala ja kalatoodete kvaliteet on paranenud 

13 

17 

Kala ja kalatooted on praegu maitsvamad 

9 

15 

Kalaroogade valik toitlustusasutustes on 

praegu suurem 

Kala ja kalatooted on praegu odavamad 

3 

2 

8 

7 

2011 

2003 

Joonis 7.7. Kalatoodete varasemast rohkema söömise põhjused 

Kui kalatooteid süüakse praegu vähem kui 5 aastat tagasi, siis peamiselt hinna tõttu (57%, vt 

joonis 7.8). Kõrge hind on suurim takistus enamale tarbimisele ja tarbimise samal tasemel 

hoidmisele, kusjuures mõju on süvenenud võrreldes 2003. aastaga. Kõrge hind on 

probleemiks väiksema sissetulekuga ja muust rahvusest elanikele ning vahematele inimestele 

(vt lisa 4.2.7). Muud põhjused olid hinna kõrval vähemtähtsad. Toodi välja toodete kehvemat 

kättesaadavust, kala müügikohtade kaugust (17%, eriti maal ja Lõuna-Eestis), kalaroogade 

valmistamise aja- ja töömahukust (14%) ning võimalikke lisaaineid (14%, eriti Põhja-Eesti 

elanikud, tallinlased, naised ja mitte-eestlased). 

Vabas vormis juurdelisatud selgituste põhjal saab öelda, et kala süüakse vähem, sest 

soovitakse värsket kala, mida pole müügil või ei ole müügil teatud kala liiki (nt tursk, ahven, 

mereahven, haug, särg, latikas, luts, jääkala, kalmaarid ja mageveekalad). Elanikud saavad 

vähem kalu tuttavatelt, püüdjaid on vähemaks jäänud ja osa müügikohti on lõpetanud värske 

kala müümise. Inimestele ei meeldi külmutatud kala, selles on sageli liiga palju vett (kogus 

söögi tegemisel väheneb mitu korda). Vähem süüakse kalatooteid ka mitterahuldava 

kvaliteedi või ebakindla kvaliteedi tõttu (nt Vietnamist, Hiinast imporditud kalad), mida 

võimendab teadmatus ja hirm veekogude saastatuse ja kalakasvatamise tingimuste osas. 

Maitse-eelistused on muutunud, kalaisu kadunud ja eelistatakse teisi toiduaineid. Kuna liha 

on kalale alternatiiv (sageli odavam ja suurema valikuga), siis osa elanikke eelistab liha 

kalale. Järgitakse pereliikmete soove ja kui näiteks lapsed ei söö kala, siis kujundatakse 

86

ümber kogu pere menüü. Pere kalatarbimisse toob muutuse ka laste eraldi elama asumine. 

Lapsed, kes on kodust lahkunud, valmistavad vanematest vähem kalaroogi. Kala söömist 

piirab inimeste oskamatus kala puhastada, kartus konservide ja kalapulkade koostise suhtes 

(säilitusained ja muud komponendid lisaks kalale). Endiselt on väga aktuaalne 

külmutusseadmete ning koristamise probleem – potentsiaalseid ostjad peletab eemale kala 

hais. 

Kalatoodete varasemast vähema söömise põhjused 


0 10 20 30 40 50 60 70% 

Kala ja kalatooted on praegu kallimad 

Kala ja kalatoodete kättesaadavus on üldiselt 

kehvem, sest kala müüakse kaugel 

Kalaroogade valmistamine on aja- ja 

töömahukas 

Toodetes sisalduvate lisaainete tõttu 

Valik kaupluses/turul on praegu väiksem 

Söön teadlikult rohkem köögivilju, taimetoitu 

Kala ja kalatoodete kvaliteet on praegu halb 

või halvenenud 

Kala ja kalatooted pole enam nii maitsvad 

Kalaroogade valik toitlustusasutustes on 

praegu väiksem 

17 

16 

14 

16 

14 

13 

11 

12 

11 

5 

11 

8 

6 

6 

57 

52 

2011 

2003 

Joonis 7.8. Kalatoodete varasemast vähesema söömise põhjused 

87

Kala ja kalatoodete ostmine 

Eesti elanikud ostavad kala ja kalatooteid peamiselt kauplustest, kuid ka turgudelt, otse 

kaluritelt, saavad tuttavatelt või püüavad ise. Elanike toitumisharjumuste uuringu andmetel 1 

oli värske kala ja kalatoodete peamiseks ostukohaks 2010. aastal kauplused. Kala ostudest 

(üldhinnang) 72% tehti kauplustes ja 21% turgudel, kaluritelt kala ostmise osakaal püsis 4% 

tasemel ja omapüütud kala osakaal moodustas 2%. Rohkem kui värsket kala osteti 

kauplustest kalatooteid, mis peegeldab tarbijate harjumusi. Kalatoodete (üldhinnang) 

põhiliseks ostukohaks olid 2010. aastal endises mahus kauplused - 90% elanike kalatoodete 

ostudest tehti kauplustes. Turgude osakaal moodustas 7%. Kalatoodete ostukohtade struktuur 

on püsinud kaks viimast aastat muutumatuna. Hulgiladudest või kaluritelt kalatoodete 

ostmise osakaal oli kaupluste ja turgude kõrval väga väike (vt tabel 7.3). 

Tabel 7.3. Kala ostukohtade jaotus (% tooterühma ostudest) 

Kala 

2010 

2009 

2008 

2007 

2006 

2005 

2004 

2003 

2002 

2001 

Kalatooted 2010 

2009 

2008 

2007 

2006 

2005 

Kauplus 

72 

73 

69 

75 

69 

58 

64 

56 

48 

42 

90 

90 

87 

89 

86 

83 

Hulgiladu 

1 

1 

1 

1 

2 

2 

3 

3 

2 

4 

1 

1 

1 

2 

3 

3 

Turg 

21 

19 

24 

19 

24 

31 

28 

34 

42 

46 

7 

7 

9 

7 

9 

12 

Allikas: EKI, Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 

Kalur 

4 

4 

4 

4 

3 

6 

4 

4 

6 

5 

1 

1 

1 

1 

1 

1 

Oma 

toodang 

2 

3 

2 

1 

2 

3 

1 

3 

2 

3 

1 

1 

2 

1 

1 

1 

Kokku 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

100% 

Käesoleva uuringu andmetel olid kauplused peamiseks ostukohaks vaatamata kala liigile või 

töötlusastmele, kuid suhteliselt rohkem ostetakse kauplustest külmutatud kala, kalafileesid ja 

suitsu-, soola- või vürtsikala (ka konservid, preservid jt töödeldud kalatooted). Oluline osa 

odavamast värskest kalast ja suitsukalast ostetakse turgudelt (vt joonis 7.9 ja tabel 7.4). 

Kõige suurem on värske ja odava kala ostjaskond. Kõiki värskeid kalu ostetakse peamiselt 

kauplusest ja mida kallim kala, seda enam. Räime, kilu jt odavamate kalade puhul ulatus 

kaupluste osakaal 50%-ni ostetud või saadud kala kogusest, keskmise kallidusega kalade 

puhul 52% ja kallimate kalade puhul 77%-ni. Turg ei ole enam kõige olulisem odava kala 

1 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, Tallinn 2011, lk.14. 

88

ostukoht nagu 2003. aastal, turult ostetakse maksimaalselt kolmandik (33%) kilu ja räime 

ostukogusest, keskmise kallidusega kalade puhul viiendik (21%) ja kallimate kalade puhul 

kümnendik (10%). Otse kalurilt, kalakasvatajalt või kaupmehelt ostetava värsket kala osakaal 

on väike (8%-13%), veelgi väiksem on ise püütu osakaal (5%-14%). Suuremates linnades 

moodustavad turuostud odavamate kalade ostudest kuni 40%, keskmise kallidusega kalade 

puhul kuni 25% ja kallimate kalade puhul ligi 10%. Ostjad on sagedamini mitte-eestlased kui 

eestlased ja vanemad elanikud. Lääne-Eesti elanikele on odava ja keskmise hinnaga kalade 

puhul kaupluste ja turu kõrval oluline otse kalurilt või kalakasvatajalt kala ostmine ning ise 

püüdmine (vastavalt 23% ja 12% odavast värskest kalast, vt lisa 4.2.9). 

Kala ja kalatoodete ostukohtade struktuur (% vastanutest) 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

VÄRSKE JA JAHUTATUD KALA (V.A. 

KALAFILEED) 


50 

33 

11 

6 

Lest, ahven, jt keskmise kallidusega kalad 

52 

21 

13 

14 


77 

10 

8 

5 

KÜLMUTATUD KALA (V.A. KALAFILEED) 


76 

18 

3 3 

Lest, heik, makrell jt keskmise kallidusega kalad 

81 

13 

3 3 



KÜLMUTATUD) 

83 

9 

4 4 


73 

20 

3 4 

Lest, heik, makrell jt keskmise kallidusega kalad 

78 

12 

4 

6 


82 

9 

5 

4 



Suitsulest, -karpkala, - makrell jt keskmise 



65 

70 

79 

13 

18 

10 

9 

5 7 

12 

6 6 


84 

8 

2 6 


86 

11 

21 


81 

6 2 

11 


53 

9 

10 

28 

kauplusest 

turult 

kalurilt, kalakasvatajalt, kalakaupmehelt 

püüame (teeme) ise, saame tuttavatelt 

Joonis 7.9. Kalatoodete ostukohtade struktuur 

89

Tabel 7.4. Kala ja kalatoodete ostukohtade struktuur (% ostetud ja/või tasuta saadud kala 

kogustest) 

Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 

kalakasvatajalt, 

kalakaupmehelt 

Püüame 

(teeme) 

ise, saame 

tuttavatelt 

KOKKU 

Ei osta, 

ei tarbi, 

vastamata 

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed) 

Räim, kilu jt odavamad kalad 50% 33% 11% 6% 100% 14% 

Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt 

keskmise kallidusega kalad 

52% 21% 13% 14% 100% 24% 

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 77% 10% 8% 5% 100% 18% 

Külmutatud kala (v.a kalafileed) 


Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, 

pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 

81% 13% 3% 3% 100% 30% 




Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, 

pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 

78% 12% 4% 6% 100% 28% 


Värske ja külmutatud kala (kokku keskmiselt) 

Räim, kilu jt odavamad kalad (kokku keskmiselt)* 66% 

(31%) 


keskmise kallidusega kalad (kokku keskmiselt)* 

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad (kokku 

keskmiselt)* 


Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt 

odavamad kalad* 

Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria 

jt keskmise kallidusega kalad* 

70% 

(36%) 

81% 

(55%) 

70% 

(52%) 

65% 

(51%) 

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad* 79% 

(67%) 

24% 

(48%) 

15% 

(36%) 

9% 

(22%) 

18% 

(32%) 

13% 

(29%) 

9% 

(18%) 

6% 

(17%) 

7% 

(16%) 

6% 

(14%) 

5% 

(6%) 

10% 

(7%) 

6% 

(6%) 

4% 

(4%) 

8% 

(12%) 

4% 

(9%) 

7% 

(10%) 

12% 

(13%) 

6% 

(9%) 

100% 30% 

100% 27% 

100% 28% 

100% 27% 

100% 31% 

100% 37% 

Soola-, vürtsikilu, räim 84% 8% 2% 6% 100% 23% 

Soolaheeringas 86% 11% 2% 1% 100% 14% 

Soolalõhe, -forell 81% 6% 2% 11% 100% 33% 

Soolakala, vürtsikala (kokku keskmiselt)* 84% 

(63%) 

Kuivatatud, vinnutatud kala* 53% 

(32%) 


8% 

(23%) 

9% 

(17%) 

2% 

(4%) 

10% 

(9%) 

6% 

(10%) 

28% 

(42%) 

100% 23% 

100% 48% 

Kõige tagasihoidlikumalt ostetakse külmutatud kala ning kuivatatud ja vinnutatud kala (ei 

osta 4-5 inimest kümnest). Külmutatud kala ja kalafileede osas kõikus kaupluste osakaal 

ostetud kogusest 73%-83% vahel, kusjuures odavama kala puhul osteti viiendik kogusest 

(18%-20%) turgudelt. Turult ostjad olid rohkem vanemad inimesed, mitte-eestlased, suurte 

linnade ja väiksema sissetulekuga elanikud. Üle poole kuivatatud ja vinnutatud kala 

90

kogusest (53%) ostetakse kauplusest, rohkem kui veerand kogusest (28%) valmistatakse ise. 

Kala kuivatamine on levinud eriti Lääne-Eestis (49% tarbitavast kogusest). 

Suitsukala ostetakse järjest enam kauplustest (üle 2/3 suitsukala kogusest, 65%-79%), turu 

tähtsus on tunduvalt vähenenud. Kui 2003. aastal osteti ligi kolmandik odavamast 

suitsukalast turgudelt, siis nüüd vaid viiendik ja kallimaid suitsukalu tarbitavast kogusest 

viiendiku asemel kümnendik. 

Võrreldes 2003. aastaga on soola- ja vürtsikala ostmine suundunud samuti rohkem turult 

kauplustesse (81%-86% ostetud või saadud kala kogusest), vaid kümnendik kogusest 

ostetakse turult. Ise soolatakse rohkem forelli või lõhet (11% tarbitavast soolalõhest või - 

forellist) ja mida väiksem sissetulek, seda enam püütakse isevalmistamise abil raha kokku 

hoida. Soolaheeringat ostetakse turult rohkem kui soola- ja vürtsikilu või soolalõhet 

(vastavalt 11%, 8% ja 6% tarbitavast kogusest). 

Suuremate sissetulekute mõju kalatarbimisele 

Kala tarbimist on vähendanud viimastel aastatel tuntav toiduainete sh kala hinnatõus. 

Statistikaameti andmetel 2 oli keskmine brutokuupalk 2010. aastal 792 eurot (12 397 krooni) 

ja 2009. aastaga võrreldes tõusis see 1,1%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse 

mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes teist aastat järjest. 2009. aastal 

langes reaalpalk 4,9%, 2010. aastal 1,8%, st sama palga eest saab vähem osta. Kalatoodete 

kallim hind oli peamine põhjus, mille tõttu elanikud sõid kalatooteid praegu vähem kui 5 

aastat tagasi. Sarnaselt 2003. aasta uuringule selgitasime välja, kuidas mõjuks sissetulekute 

suurenemine kalatarbimisele. Kuna tegemist on tarbijate hinnangutega, siis käitumise 

prognoos ei pruugi alati kattuda tegeliku tarbimisega, sest kõiki olukordi ei suuda vastajad 

ette näha. Hinnangute põhjal saab ettekujutuse, millises suunas liiguvad elanike eelistused 

ehk mida väärtustatakse. 

Suuremate sissetulekute korral säilitaksid elanikud tüüpiliselt tavapärase kala ostukoguse 

või suurendaksid seda. Rohkem ostetaks värsket lõhet, forelli ja teisi kallimaid kalu (67% 

vastanutest) ning kallimate kalade fileesid (61%). Suur huvi on osta rohkem suitsulõhet, 

suitsuforelli ja teisi kallimaid suitsukalu (45%), soolalõhet ja soolaforelli (41%), kaaviari ja 

kalamarja (41%) ning keskmise kallidusega värskeid kalu (40%) ja kalafileesid (41%, vt 

joonis 7.10, tabel 7.5). Rahaliste võimaluste suurenemisel lisanduks nende toodete osas nii 

tarbijaid kui suureneksid ostetavad kogused. 

Mida kõrgem sissetulek, seda enam ollakse rahul senise värske kala tarbimisega ja 

sissetulekute suurenemine mõjutab tarbimist vähem (vt lisa 4.2.10). Värsket lõhet ja forelli 

2 Statistikaamet, vt http://www.stat.ee/49249highlight=reaalpalk 

91

ostaksid suuremate sissetulekute korral rohkem eriti Kirde-Eesti elanikud, mitte-eestlased, 

naised ja väiksema sissetulekuga elanikud (kuu netosissetulek pereliikme kohta kuni 384 

eurot). Odavama värske kala vastu oleks suurem huvi maainimestel ja nendes Eesti 

piirkondades, mis jäävad merest kaugemale (nt Kesk- ja Lõuna-Eesti). 

Samal tasemel ostetaks soolaheeringat (68%), soola- ja vürtsikilu (62%), värsket räime, kilu 

ja teisi odavamaid kalu (59%), kalakonserve ja -preserve (55% ja 56%), krabipulki ja - 

nuudleid (52%), kalapulki ja -burgereid (51%), odavama ja keskmise hinnaklassi suitsukala 

(50% ja 41%) ning külmutatud kalu. Nende toodete osas ei ole sissetulekute suurenedes 

oodata tarbimiskoguste hüppelist kasvu või suurt hulka uusi tarbijaid, küll aga stabiilsust. 

Külmutatud kalu ostetaks suuremate sissetulekute korral pigem sama palju, enim suureneks 

külmutatud lõhe ja forelli tarbimine (29%). Sissetulekute tõustes vähendaks osa elanikest 

külmutatud kalade, kalapulkade ja kalakonservide ostmist (suurusjärk 10%-14% vastanutest), 

kuid suurem osa elanikest ostaks neid tooteid samas mahus. 

Sissetulekute suurenedes eelistataks kallimaid kalu (lõhet ja forelli) nii värskena kui 

suitsutatuna ja soolatuna. Külmutatud räimele ja kilule eelistataks tarbijaid värsket kala. 

Tarbijate eelistused on teisalt kaubanduses pakutava kalavaliku ühekülgsuse peegelduseks – 

kalavalikut oleks kindlasti vaja laiendada, hea oleks tutvustada ja elanikele rohkem kohalikke 

mageveekalu või nendest valmistatud tooteid. 

Noored, kes üldiselt vähem kala tarbivad, ostaksid sissetulekute suurenedes teistest 

vanuserühmadest rohkem värsket lõhet (72%), külmutatud lõhet ning forelli (34%) ning 

nende fileesid (66%), keskmise kallidusega kalade fileesid (45%) ja nendest valmistatud 

suitsukala (40%), krevette, krabisid, vähke (43%), molluskeid ja teisi mereande (29%) ning 

kaaviari ja kalamarja (44%). Viiendik noortest suurendaks kalakonservide ja -preservide, 

kalapulkade ja -burgerite (viiendik ka vähendaks) ning krabipulkade ja -nuudlite ostmist, 

kolmandik ostaks rohkem kalakulinaariatooteid. 

92

Kui teie sissetulekud oleksid suuremad, siis kuidas 

see mõjutaks teie kala ja kalatoodete ostmist 



KALAFILEED) 









KÜLMUTATUD) 





















0% 20% 40% 60% 80% 100% 

7 

18 

17 

12 

13 

11 

19 

29 

40 

41 

21 

35 

19 

17 

14 

16 

22 

28 

45 

41 

36 

41 

45 

61 

37 

67 

26 

43 

59 

32 

47 

62 

50 

68 

55 

56 

51 

52 

4 

42 

26 

4 

22 

41 

39 

14 

35 

29 

34 

12 

10 

3 

2 

6 

20 

4 

21 

3 

6 

4 

7 

3 

14 

8 

5 

2 

48 

3 

1 

10 

7 

48 

34 

4 

35 

35 

28 

29 

28 

19 

18 

1 11 

ostaksin rohkem ostaksin sama palju ostaksin vähem ei oska öelda, ei tarbi 

21 

18 

23 

20 

23 

21 

23 

15 

16 

20 

23 

21 

24 

Joonis 7.10. Sissetulekute mõju kala ja kalatoodete ostmisele 

93

Tabel 7.5. Kala ja kalatoodete ostusoovid suuremate sissetulekute korral (% vastajatest) 

Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama 

palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 

öelda 

või ei 

tarbi 



Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 40 39 3 18 




Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, 

saida jt keskmise kallidusega kalad 

17 43 12 28 




Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, 

saida jt keskmise kallidusega kalad 

41 35 3 21 





kalad (kokku keskmiselt)* 

33 (59) 39 (34) 6 (1) 22 (6) 



Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad* 21 (27) 50 (57) 6 (6) 23 (10) 

Suitsulest, -karpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad* 35 (54) 41 (34) 4 (2) 20 (10) 










19 (31) 55 (56) 10 (6) 16 (7) 



17 (26) 56 (61) 7 (4) 20 (9) 

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, 

heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)* 

28 (49) 42 (37) 7 (3) 23 (11) 


Krabipulgad ja –nuudlid (makra)* 16 (38) 52 (46) 8 (3) 24 (13) 



Mereannid (kokku keskmiselt)* 29 (45) 26 (19) 4 (2) 41 (34) 



41 22 2 35 


94

Tähtsad tegurid kala ostmisel ja eelistatuimad kala ostuviisid 

Kala ostmisel on elanikele kõige tähtsamad värskus, maitse ja hind. Värskust pidas väga 

oluliseks kala ostmisel 97%, maitset 87% ja hinda 73% vastanutest. Need tegurid olid kõige 

olulisemad ostuotsuse tegemisel ka 2003. aastal, kuid on nüüd veel märksa aktuaalsemad (vt 

joonis 7.11). Iga teine elanik pidas tähtsaks lisaainete vähesust ja puudumist (55%), ostetava 

kala liiki (53%), kolmandik (32%) tahaks puhastatud või roogitud kala. Kõik ülaltoodud 

tegurid on olulisemad kala päritolumaast, mida peab kala ostmisel väga oluliseks veerand 

elanikest (26%). Kala püügipiirkond või kasvatamise koht mõjutab oluliselt viiendiku elanike 

ostuotsuseid (20%), samuti kas kala on fileeritud võit mitte (18%). Toote kaubamärk ja 

pakend mõjutavad elanike otsuseid kõige vähem. Lisaks peeti tähtsaks müügikohta – et see 

oleks puhas, korras ja väljapanek kutsuks ostma, et oleks rohkem kauplusi ja et kauplus 

oleks lähemal, et oleks kauplusi, mis müüksid elus kalu või jahutatud kalu, et valik oleks 

mitmekesine ja poodides spetsiaalsed kalaosakonnad (koos jääga). Elanikele ei meeldi liiga 

palju külmutatud vett (kala)pakendites ning külmutatud räime ja kilu suitsutamine. Oluliste 

ostuvaliku mõjutajatena märgiti veel traditsioonilist maitset (sh maitseained) ning kala 

säilitamise aega. 

Tähtis kala ostmisel 


0% 20% 40% 60% 80% 100% 

Värs kus 

2011 

2003 

Maitse 

2011 

2003 

Hind 

2011 

2003 

Lisaainete vähesus, puudumine (tootes) 

2011 

Kala liik 

2011 

2003 

Et kala oleks puhastatud, roogitud 

2011 

Päritolumaa 

2011 

2003 

Kala püügipiirkond, kasvatamise koht 

2011 

Et kala oleks fileeritud 

2011 

Tootja (bränd) 

2011 

2003 

Pakend 

2011 

2003 

12 

10 

7 

6 

26 

23 

20 

18 

36 

32 

59 

55 

53 

71 

73 

49 

43 

45 

43 

43 

97 

91 

87 

45 

49 

52 

43 

30 

37 

58 

8 

29 

23 

39 

35 

39 

39 

47 

48 

51 

25 

25 

25 

15 

21 

9 

5 

4 

2 

10 

6 

väga tähtis mõnevõrra tähtis ei ole tähtis 

95

Joonis 7.11. Elanikele olulised tegurid kala ostmisel 

Elanike rühmades olid vastused üldiselt samasuunalised, kuid jõukamad tähtsustavad 

suhteliselt enam kala maitset, lisaainete vähesust või puudumist ning et kalad oleksid 

roogitud ja fileeritud. Väikese sissetulekuga elanikele on suhteliselt olulisemad kala hind ning 

päritolumaa ja püügipiirkond või kala kasvatamise koht. Mitte-eestlased pööravad kala ostes 

eestlastest rohkem tähelepanu kala hinnale, tootjale, püügipiirkonnale või kasvatamise kohale 

ning lisaainete vähesusele või puudumisele. Noored aga kala maitsele ja et kala oleks 

puhastatud ja fileeritud (vt lisa 4.2.11). 

Värsket ja jahutatud odavamat kala eelistavad elanikud osta puhastamata kujul – 61% kala 

ostjatest ostab enamasti puhastamata kala, 25% enamasti roogitud kala ja 14 enamasti 

fileeritud kala (vt joonis 7.12 ja 7.13). 

Värske või külmutatud kala ostueelistused 2011 - töötluse aste 


RÄIM, KILU JT ODAVAMAD KALAD 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

värske ja jahutatud 

64 

14 

5 

17 

külmutatud 

18 

13 

9 

60 

LEST, MAKRELL/SKUMBRIA, AHVEN, TURSK JT 

KESKMISE KALLIDUSEGA KALAD 


36 

31 

11 

22 

külmutatud 

7 

27 

31 

35 

LÕHE, FORELL, KOHA JT KALLIMAD KALAD 


15 

44 

24 

17 

külmutatud 

5 21 

25 

49 

enamasti puhastamata, rookimata enamasti roogitult enamasti fileeritult ei osta 

Joonis 7.12. Elanike eelistatuimad kala ostuviisid 2011. aastal 

Võrreldes 2003. aastaga on elanikud hakanud ostma puhastamata kala kõrval enam roogitud 

kala. Keskmise hinnatasemega kalu ostetakse enamasti puhastatult – 41% elanikest ostab kala 

enamasti roogitult, 30% enamasti fileeritult ja 29% enamasti puhastamata. Ostueelistused on 

viimase 8 aasta jooksul liikunud puhastatud ja fileeritud kala ostmise suunas. Kallimaid kalu 

ostetakse samuti enamasti roogitult - 47% kala ostjatest, 39% eelistab osta enamasti fileena ja 

14% eelistab puhastamata kala. Fileeritud kala eelistamine on vähenenud ja roogitud kala 

osatähtsus suurenenud. 

Ostueelistused sõltuvad tunduvalt, kas kala on värske või külmutatud. Elanikud ei osta 

meeleldi ei külmutatud odavat ega külmutatud kallist kala. 

96

Värske või külmutatud kala ostueelistused 2003-2011 - töötluse aste 

(% vastanutest, kes ostavad kala) 

RÄIM, KILU JT ODAVAMAD KALAD 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

2011 

61 

25 

14 

2003 

82 

10 

8 

LEST, MAKRELL/SKUMBRIA, AHVEN, TURSK JT 

KESKMISE KALLIDUSEGA KALAD 

2011 

29 

41 

30 

2003 

45 

42 

13 

LÕHE, FORELL, KOHA JT KALLIMAD KALAD 

2011 

14 

47 

39 

2003 

16 

25 

59 

enamasti puhastamata, rookimata enamasti roogitult enamasti fileeritult 

Joonis 7.13. Kalaostjate eelistatuimad kala ostuviisid 2003-2011 

Vanemad elanikud eelistavad osta puhastamata odavamat ja keskmise hinnaga kala, 

nooremad kalduvad eelistama kalafileesid (eriti kallimate kalade fileesid). Rookimata kala 

eelistavad rohkem väiksema sissetulekuga elanikud ning väikelinnade ja maaelanikud, 

roogitud kala aga linnaelanikud (vt lisa 4.2.12). 

Hinnangud kalatoodete valikule ja kvaliteedile põhilistes toiduostukohtades 

Elanikel paluti hinnata kala ja kalatoodete valikut kolmeastmelisel skaalal (hea, rahuldav, 

halb) ostukohtades (kaupluses ja turul), kust tavapäraselt toiduaineid ostetakse. Heaks hinnati 

kaupluste kalatoodete valikut kuues tooterühmas: soolaheeringas, kalakonservid ja -preservid, 

kalapulgad ja -burgerid, krabipulgad ja -nuudlid ning kalakulinaariatooted (“hea” - vastuste 

suurusjärk 47%-57% vastanutest). Need on kõik töödeldud kalatooted, mille puhul valiti 

sagedamini vastuseks “hea”. Ülejäänud kala ja kalatoodete valikut hinnati rahuldavaks 

(suurusjärk 41%-60%). Halvaks ei hinnatud mitte ühegi toote valikut kaupluses, kuid enim 

oldi rahulolematud värske odavama ja keskmise hinnaklassi kalade valikuga, odavamate 

kalade fileede valikuga, odavamate külmutatud kalade ja kuivatatud kalade valikuga (“halb” 

- vastuste suurusjärk 35%-38%). Seega enamasti on tarbija rahulolematu värske odavama 

kala valikuga kauplustes. Võrreldes 2003. aastaga on paranenud elanike rahulolu kaupluste 

soolakala valikuga, kuid suurenenud rahulolematus odavama värske kala valikuga (vt joonis 

7.14, tabel 7.6). 

Väikelinnades ja maal on elanikud rahulolematumad keskmise ja kallima hinnaklassi värske 

kala ja suitsukala valikuga, kallima kalafilee ja soolakala valikuga kauplustes (vt lisa 4.2.13). 

97

Hinnangud kala ja kalatoodete valikule kaupluses 



KALAFILEED) 


Lest, karpkala jt keskmise kallidusega 




Lest jt keskmise kallidusega kalad 



KÜLMUTATUD) 


Lest jt keskmise kallidusega kalad 



Suitsuräim jt odavamad kalad 

Suitsulest jt keskm. kallidusega kalad 















0% 20% 40% 60% 80% 100% 

17 

15 

16 

18 

24 

18 

18 

22 

21 

15 

38 

35 

30 

41 

47 

39 

33 

24 

28 

56 

55 

47 

55 

57 

47 

47 

Joonis 7.14. Hinnangud kala ja kalatoodete valikule kauplustes 

49 

60 

51 

46 

56 

50 

56 

52 

49 

45 

47 

49 

47 

51 

48 

45 

47 

41 

42 

46 

43 

41 

36 

38 

17 

35 

22 

25 

36 

26 

18 

35 

22 

27 

21 

11 

8 

14 

18 

29 

21 

hea rahuldav halb 

3 

3 

7 

2 

2 

Turgudel hinnati kala ja kalatoodete valikut ühtlasemalt võrreldes kauplustega, kõikide 

vaadeldud toodete osas peeti valikut tüüpiliselt rahuldavaks (suurusjärk 49%-59%), v.a 

krevetid, krabid, vähid, molluskid ja teised mereannid ning kaaviar, kalamari ja 

kaaviariasendajad (“halb” – vastuste suurusjärk 49%-51%). Enim rahuldab turgudel 

soolaheeringa ja värske odavama kala valik (“hea” - vastuste suurusjärk 31%-38%). Turgude 

98

kalavalik on võrreldes 2003. aastaga pigem halvenenud (vt joonis 7.15). Sarnaselt kauplustele 

on paranenud elanike rahulolu soolakala valikuga, kuid kasvanud on rahulolematus värske 

odavama ja keskmise hinnaklassi kalade valiku, kalakonservide ja -preservide, 

kalakulinaariatoodete, kalapulkade ja -burgerite, krabipulkade ja -nuudlite ning mereandide 

valikuga. Turgudel pakutava värske, suitsu- ja soolakala ning kalakulinaaria valikuga ei 

jäänud rohkem rahule Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eesti elanikud (vt lisa 4.2.13). 

Hinnangud kala ja kalatoodete valikule turul 



KALAFILEED) 






Lest, heik jt keskmise kallidusega kalad 



KÜLMUTATUD) 


Lest, heik jt keskmise kallidusega kalad 



Suitsuräim, -heeringas jt odavamad kalad 
















0% 20% 40% 60% 80% 100% 

16 

12 

15 

31 

22 

21 

14 

12 

17 

25 

22 

20 

27 

38 

20 

21 

22 

22 

16 

19 

17 

10 

8 

9 

41 

36 

40 

Joonis 7.15. Hinnangud kala ja kalatoodete valikule turgudel 

57 

59 

54 

54 

56 

54 

53 

54 

55 

56 

55 

53 

55 

49 

55 

50 

55 

53 

51 

54 

53 

14 

25 

25 

27 

29 

31 

32 

32 

29 

19 

23 

27 

18 

13 

25 

29 

23 

25 

33 

27 

30 

49 

56 

51 


99

Tabel 7.6. Hinnangud kala ja kalatoodete valikule põhilistes toiduostukohtades (% 

vastanutest) 

Kaupluses 

Turul 

Hea Rahuldav Halb Hea Rahuldav Halb 


Räim, kilu jt odavamad kalad 17 47 36 31 55 14 



15 47 38 22 53 25 

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 38 45 17 21 54 25 





18 60 22 12 59 29 






18 56 26 12 56 32 



Räim, kilu jt odavamad kalad (kokku keskmiselt)* 17 (21) 47 (47) 36 (32) 20 (39) 55 (54) 25 (7) 



17 (18) 54 (48) 29 (34) 15 (26) 56 (55) 29 (19) 

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad (kokku keskmiselt)* 32 (39) 48 (42) 20 (19) 18 (22) 54 (51) 28 (27) 

Suitsu-, soola ja kuivatatud kala 

Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad* 22 (22) 56 (51) 22 (27) 25 (25) 56 (58) 19 (17) 

Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt 

keskmise kallidusega kalad* 

21 (18) 52 (49) 27 (33) 22 (21) 55 (57) 23 (22) 

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad* 30 (33) 49 (43) 21 (24) 20 (20) 53 (53) 27 (27) 

Soola-, vürtsikilu, räim 41 48 11 27 55 18 

Soolaheeringas 47 45 8 38 49 13 

Soolalõhe, -forell 39 47 14 20 55 25 

Soolakala, vürtsikala (kokku keskmiselt)* 42 (33) 47 (51) 11 (16) 28 (25) 53 (57) 19 (18) 

Kuivatatud, vinnutatud kala* 15 (13) 50 (41) 35 (46) 21 (20) 50 (51) 29 (29) 


Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, 

sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms)* 

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti 

vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt)* 

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis 

(räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates 

kastmetes, kala tarrendis jt)* 

56 (56) 41 (41) 3 (3) 22 (30) 55 (56) 23 (14) 

55 (53) 42 (43) 3 (4) 22 (30) 53 (56) 25 (14) 

47 (48) 46 (45) 7 (7) 16 (19) 51 (52) 33 (29) 

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud)* 55 (57) 43 (40) 2 (3) 19 (24) 54 (54) 27 (22) 

Krabipulgad ja –nuudlid (makra)* 57 (56) 41 (40) 2 (4) 17 (23) 53 (54) 30 (23) 

Krevetid, krabid, vähid 33 49 18 10 41 49 

Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 24 47 29 8 36 56 

Mereannid (kokku keskmiselt)* 29 (35) 48 (44) 23 (21) 9 (14) 39 (42) 52 (44) 




28 51 21 9 40 51 

100

Kodumaise kala ja kalatoodete valikut on üldiselt pooled elanikud pidanud oma tavalises 

ostukohas rahuldavaks, ligi kolmandik heaks ja viiendik halvaks 3 . Võrreldes 1997-nda 

aastaga on tarbijad kodumaise kala valikuga rohkem rahul (vt joonis 7.16). 

Elanike hinnangud kodumaise kala ja kalatoodete valikule 

ostukohas (% vastanutest) 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

2009 

30 

48 

19 

3 

2007 

29 

47 

22 

2 

2006 

28 

50 

20 

2 

2004 

32 

50 

14 

4 

2003 

25 

50 

21 

4 

2002 

31 

49 

20 

2001 

26 

50 

24 

2000 

23 

46 

31 

1999 

23 

42 

34 

1998 

26 

44 

30 

1997 

21 44 

35 

hea rahuldav halb ei osta 

Joonis 7.16. Hinnangud kodumaise kala ja kalatoodete valikule ostukohas 1997-2009 

Ostetud kala ja kalatoodete kvaliteet oli elanike hinnangul kas hea või rahuldav. Hea kvaliteet 

oli sagedasim vastus 8 tooterühma puhul: värsked kallimad kalad, kallima hinnaklassi 

kalafileed, kallimad suitsukalad, soola- ja vürtsikilu, soolaheeringas, soolalõhe ja -forell, 

kalapreservid ning krabipulgad ja -nuudlid (suurusjärk 48%-61%). Ülejäänud toodete 

kvaliteeti hinnati tüüpiliselt rahuldavaks (suurusjärk 48%-63%), st kõigi hinnaklasside 

külmutatud kala, odavama hinnaklassi värske kala ja kalafileed, odavama ja keskmise 

hinnaklassi suitsukala, vinnutatud kala, kalakonservid, kalakulinaariatooted, mereannid, 

kaaviar ja kalamari (vt joonis 7.17, tabel 7.7). 

Võrreldes 2003. aastaga on elanike hinnangul paremaks läinud odavama ja keskmise 

hinnatasemega kalade kvaliteet, soola- ja vürtsikala ning kuivatatud kala kvaliteet (“hea” - 

vastuste osakaal suurenes ja “rahuldav” - vastuste osakaal vähenes). Varasemast 

tagasihoidlikumalt anti häid hinnanguid keskmise ja kallima hinnaklassi kalade kvaliteedile, 

kallimate suitsukalade kvaliteedile, kalapreservide, kalakulinaariatoodete, mereandide, 

kalapulkade ja -burgerite ning krabipulkade ja -nuudlite kvaliteedile (“rahuldav” - vastuste 

osakaal suurenes ja “hea” - vastuste osakaal vähenes). 

3 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, 1998-2010. 

101

Hinnangud ostetud kala ja kalatoodete kvaliteedile 



KALAFILEED) 









KÜLMUTATUD) 





















0% 20% 40% 60% 80% 100% 

27 

29 

37 

49 

40 

61 

39 

38 

57 

40 

44 

53 

55 

60 

57 

33 

45 

48 

46 

42 

48 

43 

30 

42 

63 

62 

57 

48 

57 

37 

55 

55 

41 

55 

52 

44 

43 

38 

41 

56 

57 

50 

48 

50 

51 

47 

50 

51 


Joonis 7.17. Hinnangud 2010. aasta jooksul ostetud kala ja kalatoodete kvaliteedile 

3 

3 

2 

10 

9 

6 

6 

7 

2 

5 

4 

3 

2 

2 

2 

11 

5 

4 

4 

7 

5 

7 

13 

7 

102

Tabel 7.7. Hinnangud ostetud kala ja kalatoodete kvaliteedile (% vastanutest) 

Hea Rahuldav Halb 


Räim, kilu jt odavamad kalad 49 48 3 

Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 40 57 3 

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 61 37 2 



Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt 


29 62 9 






38 55 7 



Räim, kilu jt odavamad kalad (kokku keskmiselt)* 38 (39) 56 (57) 6 (4) 

Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad (kokku 

keskmiselt)* 

36 (44) 58 (53) 6 (3) 

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad (kokku keskmiselt)* 52 (64) 45 (35) 3 (1) 


Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad* 40 (30) 55 (61) 5 (9) 

Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad* 44 (35) 52 (60) 4 (5) 

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad* 53 (56) 44 (40) 3 (4) 

Soola-, vürtsikilu, räim 55 43 2 

Soolaheeringas 60 38 2 


Soolakala, vürtsikala (kokku keskmiselt)* 57 (43) 41 (51) 2 (6) 

Kuivatatud, vinnutatud kala* 33 (26) 56 (60) 11 (14) 


Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, 

tomatikastmes jms)* 

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, 

tuunikala, soolalõhe õlis jt)* 

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa 

fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)* 

45 (47) 50 (48) 5 (5) 

48 (52) 48 (45) 4 (3) 

46 (55) 50 (43) 4 (2) 

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud)* 42 (55) 51 (42) 7 (3) 

Krabipulgad ja –nuudlid (makra)* 48 (59) 47 (39) 5 (2) 

Krevetid, krabid, vähid 43 50 7 

Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 30 57 13 

Mereannid (kokku keskmiselt)* 37 (47) 53 (49) 10 (4) 

Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad 

(toodetud kalast), v.a valgumari 


42 51 7 

103

Tarbijate ostueelistuste uuringute tulemuste järgi 4 on kodumaise kala ja kalatoodete kvaliteet 

rahuldav või hea. 2009. aastal pidas 50% elanikest kodumaise kala ja kalatoodete kvaliteeti 

oma tavapärases ostukohas rahuldavaks, 40% heaks ja 6% halvaks. Kvaliteedi hinnangud on 

püsinud stabiilsena alates 2006-ndast aastast. 

Elanike hinnangud kodumaise kala ja kalatoodete 

kvaliteedile ostukohas (% vastanutest) 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

2009 

40 

50 

6 

4 

2007 

41 

50 

6 

3 

2006 

42 

48 

7 

3 

hea rahuldav halb ei osta 

Joonis 7.18. Elanike hinnangud kodumaise kala ja kalatoodete kvaliteedile ostukohas 2006- 

2009 

Elanike ettepanekud kauplustele kala ja kalatoodete pakkumise parandamiseks 

Peamine takistus kala ja kalatoodete tarbimise suurendamisel on hind, nii nagu ka 2003. 

aastal. Kuid toodete hinna küsimus on muutunud teravamaks. 80% vastanute arvates peaksid 

kauplused pakkuma tooteid soodsama hinnaga ja 78% vastanute arvates oleks vaja teha 

kalatoodete sooduspakkumisi (2003. a vastavalt 63% ja 60%). Väga oluliseks peeti ka 

müügilolevate kalatoodete kvaliteeti ja värske kala valiku suurendamist (“väga oluline” - 

70% vastanutest). Kalatoodete kvaliteet ja värske kala valik on võrreldes 2003. aasta uuringu 

tulemustega tarbijatele olulisemaks muutunud, mis viitab nõudlikkuse suurenemisele. 

Kalatoodete soodsat hinda tõid müügiedendamise vahendina esile eriti Kesk- ja Lõuna-Eesti 

elanikud, maalelanikud ning väiksema sissetulekuga elanikud. 

Iga teine vastaja pidas väga oluliseks kodumaiste töötlejate ja tootjate toodete eelistamist 

(55%) ning selgemat toote või tootja päritolumaa märgistamist (46%). Kodumaise toodangu 

müümist ja päritolumaa selgemat märgistamist tähtsustasid enam Kesk-, Kirde- ja Lääne- 

Eesti elanikud. Mõnevõrra tähtsaks peeti püügipiirkonna või kalakasvatuse koha kohta teabe 

lisamist värskete, suitsetatud ja külmutatud kalade juurde. Tarbimist aitaks suurendada ka 

suitsu-, soola- ja kuivatatud kala (olulisem Lääne-Eesti elanikele) ning muude kalatoodete ja 

külmutatud kala valiku suurendamine (olulisem Kirde-Eesti elanikele). 

4 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, 2007-2010. 

104

Elanike ettepanekud kauplustele kala ja kalatoodete 

pakkumise-müügi parandamiseks 


0% 20% 40% 60% 80% 100% 

Pakkuda kalatooteid soodsama hinnaga 

2011 

2003 

Teha kalatoodetele sooduspakkumisi 

2011 

2003 

Hankida kvaliteetsemaid kalatooteid 

2011 

2003 

Suurendada värske kala valikut 

2011 

2003 

Eelistada kodumaiste töötlejate/tootjate tooteid 

2011 

2003 

Märkida selgemalt päritolumaa ja/või tootja 

2011 

2003 

Lisada värske, külmutatud, suitsukala juurde 

teave püügipiirkonna, kasvatamise koha kohta 

2011 

Suurendada suitsu-, soola- ja kuivatatud kala 

valikut 

2011 

2003 

Suurendada muude kalatoodete valikut 

2011 

2003 

Suurendada külmutatud kala valikut 

2011 

2003 

27 

23 

21 

21 

16 

17 

46 

54 

63 

60 

55 

52 

46 

45 

38 

70 

70 

80 

78 

53 

53 

51 

53 

56 

57 

45 

49 

44 

42 

41 

35 

37 

34 

35 

27 

25 

18 

18 

2 

3 

4 

5 

3 

5 

5 

5 

10 

11 

10 

13 

17 

22 

24 

23 

22 

31 

30 

väga oluline mõnevõrra oluline ebaoluline 

Joonis 7.18. Ettepanekud kauplustele kala ja kalatoodete pakkumise parandamiseks 

Elanikud kardavad kauplusepoolset pettust, seetõttu soovivad loetavaid etikette ja näiteks 

värske kala juurde märget kala püüdmise kuupäeva kohta. Kampaaniad on oodatud, kuid 

müüdavad tooted peavad olema värsked, ei tohiks tekkida tunnet, et kampaania korraldati 

halvaksläinud toodetest lahtisaamiseks. Ka vana ja realiseerimata jäänud kala ei tohiks peita 

värske kala sekka. Mitmed inimesed märkisid külmutatud kalade suurt veesisaldust, mida 

oleks vaja vähendada, st tuleks parandada säilitustingimusi. 

Oluliseks peeti müügikoha lähedust elukohale ning müügi parandamist väikelinnades ja 

maakohtades. Väikelinnade kaupluseketid ei müü värsket kala, samuti ei müüda kala sealsetel 

turgudel (nt Türi). Parandada annaks ka kalade väljapanekut letis ja sanitaarhügieeni (kala 

hais), kalu ei soovitata müüa kõrvuti vorsti- ja singitoodetega. 

105

Valiku ja kvaliteedi osas soovitati kauplustele enam kohaliku värske kala müümist (mitte 

tuua sisse kaugelt, nt Vietnamist) ja valiku suurendamist, samuti ostjale vastutulekut kala 

fileerimisel või rookimisel kui klient seda soovib. Kalatooted peaksid olema tõesti värsked 

(ka nt konservid, plastpakendis heeringatooted), mitte ainult kuupäevaliselt. 

Huvi kalatoodete ostuvõimalusest spetsiaalselt kalaturult või otse kalurilt 

Eestis napib kalamüügikohti kui kauplused välja arvata, turgude kalavalik on piiratud, eriti 

värske kala osas ning kalaturge on väga vähe ja needki ei ole avatud iga päev. 

Maapiirkondades liiguvad ringi kalaautod, kust teatud kuupäevadel kala osta saab ja tuttavat 

kalurit ei ole mitte igal kalatarbijal. Käesoleva uuringu põhjal on ilmne, et värskel kalal oleks 

tarbijaid senisest tunduvalt rohkem kui hind oleks soodsam ja kala kättesaadav, st müügikoht 

lähedal. Praeguses pikas müügiahelas tõuseb hind tarbijale oluliselt, kalurid saavad väga 

väikese osa toote lõpphinnast. Üheks võimaluseks oleks kalurite otsemüügi parem 

korraldamine (kalaturgude rajamine või kalurite, kalakasvatajate liikuvate müügipunktide 

loomine, kust oleks võimalik otse kala osta). Seetõttu uuriti, milline on elanike huvi osta 

kalatooteid spetsiaalselt kalaturult või otse kalurilt, kalakasvatajalt. Kalaturult otse kaluritelt 

või kalakasvatajatelt ostaks sageli kala ja kalatooteid 61% vastanutest, 30% ostaks mõnikord 

ja 4% eelistab kindlalt teha kalaoste kauplustest, 5% vastanutest ei osanud sellise võimaluse 

avanedes oma käitumist prognoosida. Elanike huvi alternatiivsete kalaostukohtade vastu on 

suur ja ei ole toimunud olulist muutust võrreldes 2003. aastaga (vt joonis 7.19). Rohkem 

oleksid kala otsemüügist huvitatud Kesk-, Kirde- ja Lääne-Eesti elanikud, vähem Põhja-Eesti 

elanikud ja kõikide teiste linnade ja maakohtade elanikud peale Tallinna (vt lisa 4.2.16). 

Tallinna olukord on muu Eesti piirkondadega parem, sest nädalavahetustel toimib 

Vanasadamas kalaturg ja lisaks suurematele ketipoodidele müüakse värsket kala ka mitmel 

turul. 

106

Kala ja kalatoodete ostusoovid spetsiaalselt kalaturult otse kalurilt või 

kalakasvatajalt (% vastanutest) 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

KÕIK 2011 

61 

30 

4 

5 

KÕIK 2003 

64 

27 

4 

5 

REGIOON 

Põhja-Eesti 

54 

35 

6 

5 

Kesk-Eesti 

73 

21 

1 

5 

Kirde-Eesti 

68 

25 

4 

3 

Lääne-Eesti 

66 

24 

4 

6 

Lõuna-Eesti 

63 

30 

2 

5 

ELUKOHT 

Tallinn 

51 

37 

7 

5 

suured linnad 

65 

27 

4 

4 

väikelinnad 

65 

28 

3 

4 

alevik, maa 

68 25 

2 

5 

ostaksin sageli ostaks in m õnikord ei ostaks, eelistan osta kauplusest ei oska öelda 

Joonis 7.19. Kala ja kalatoodete ostusoovid kalaturult või kalakasvatajalt 2003-2011 

Hinnangud kodumaise ja importkala osakaalule ostudes 

2010. aasta ostueelistuste uuringu andmetel oli 88% tarbijatest raskustes vahetegemisega 

kodumaise ja importkauba vahel 5 . Eristamist takistab kõige enam väikeses kirjas tooteinfo, 

kuid ka info puudumine tooraine päritolumaa ning tootjamaa ja tootja kohta. Elanikud on 

alates 2007. aastast hinnanud kodumaiste ja importtoodete osakaalu kalatoodete ostudes. 

Kodumaiste kalatoodete osakaal on elanike hinnangul püsinud 50% juures alates 2007. 

aastast, importkalatoodete osakaal kümnendiku juures ja kolmandik elanikest ostab 

enamvähem võrdselt kodumaiseid ja imporditud kalatooteid. 

Tabel 7.8. Kodumaiste ja import kalatoodete ostmine 2007-2010 

(hinnanguliselt % tooterühma ostudest) 

Ainult 

kodumaiseid 

Peamiselt 

kodumaiseid 

Enamvähem 

võrdselt 

Peamiselt 

import 

Ainult 

import 

Ei oska 

öelda 

Kalatooted 2010 

2009 

2008 

2007 

19 

16 

18 

19 

30 

31 

30 

31 

31 

32 

33 

35 

10 

11 

12 

8 

1 

1 

1 

1 

6 

6 

4 

4 

5 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, Tallinn 2011, lk 38-46 

107

Lemmikkalad ja kalatooted 

Eesti elanike lemmikkalaks on lõhe, forell ja räim, mitte enam heeringas, kilu ja lõhe nagu 

2003. aastal. 49% küsimusele vastanutest nimetas kahe lemmikkala hulgas lõhet, 33% forelli 

või mereforelli ja 28% räime (vt joonis 7.21). Lemmikuteks on ka lest, heeringas, ahven, 

koha, kilu ja heik. Tulemused näitavad, et tarbija eelistused on viimaste aastate jooksul 

oluliselt muutunud, st suurte toidukaupluste (nt Rimi, Prisma, Selver, Maxima jt) 

regulaarsetel lõhe ja forelli sooduspakkumistel ja kampaaniatel on olnud väga suur mõju. 

Muudest lemmikkaladest nimetati järgmisi kalu: mereahven, rääbis, tuulehaug, mintai, särg, 

silm, tuunikala, linask, vimb, paltus, tuur, luts, tint, notateenia, tilaapia, võikala, saida, 

kasskala, kaptenikala, jääkala, krevetid jms. 

Elanike lemmikkalad 

(% vastanutest, n=1021) 

0 10 20 30 40 50% 

lõhe 

forell, mereforell 

räim 

lest 

heeringas 

ahven 

koha 

kilu 

heik, hõbeheik 

haug 

latikas 

tursk 

makrell, skumbria 

angerjas 

karpkala 

pangasius 

siig 

3 

2 

2 

2 

5 

9 

9 

8 

7 

6 

15 

14 

12 

11 

28 

33 

49 

Joonis 7.21. Elanike lemmikkalad 

Toodetest armastatakse enim heeringat, seda nii fileena, fileetükkidena, marinaadis, õlis, 

erinevates kastmetes, rullides, suitsutatuna ja soolatuna (vt joonis 7.22). Meelsasti süüakse 

soolakala, st valdavalt soolaheeringat, -lõhet ja -forelli, kalapulki, suitsukala ja vürtsikilu. 

Suitsutatuna meeldivad tarbijatele väga näiteks lõhe, forell, lest, tursk, räim, skumbria, heik, 

hõbeheik, ahven, mereahven, tuulehaug, rääbis, angerjas ja latikas. Populaarsed on 

krabipulgad, -krabinuudlid ja makra. Kui lemmiktootena märgiti fileed, siis peamiselt 

heeringa-, lõhe- või forellifileed, vähem teiste kalade fileesid (räim, latikas, heik jms). Lõhe 

meeldib inimestele fileena, soolatuna, suitsutatuna, marinaadis, grillituna. Kastmes kala 

lemmiktootena tähendab eelkõige kalakonservi – heeringat, kilu, räime, skumbriat või 

108

tuunikala mingis kastmes. Kui lemmikuks oli kala tomatikastmes, siis peeti silmas räime 

tomatis, heeringat, kilu, skumbriat või tuunikala tomatikastmes. Marineerituna meeldib 

elanikele heeringas, räim, angerjas, koha, silm, ahven jms. Lemmikutena nimetati ka tooteid 

angerjast, haugist, kalmaaridest, kohast, peipsi tindist, paltusest, mintaist, sairast, sardiinidest, 

tuulehaugist ja teistest kaladest. 

Elanike lemmikkalatooted 


0 5 10 15 20 25 30 35 40 % 

tooted heeringast 

soolatud kala, soolakala 

kalapulgad, -burgerid, kotletid jm 

suitsukala 

vürtsikilu 

krabinuudlid, krabipulgad, krabi, 

tooted lõhest 

fileed 

kala kastmes 

tooted räimest 

sprotid 

marineeritud, marinaadis kala 

kala õlis 

tomatikastmes, tomatis 

paneeritud, praetud kala 

kalakonserv, preserv 

tooted tuunikalast 

tooted skumbriast 

tooted forellist 

kalamari 

tooted lestast 

tooted krevettidest 

tursamaks 

tooted latikast 

8 

8 

7 

7 

6 

5 

5 

4 

3 

2 

2 

2 

15 

14 

14 

12 

12 

11 

10 

19 

19 

18 

18 

33 

Joonis 7.22. Elanike lemmikkalatooted 

Lemmiktoodete tootjana nimetati kõige sagedamini Vičit (Leedu Vičiunai Grupp - 44% 

lemmikkalatoote tootjaid märkinutest), Viru Randa (Viru Rand OÜ-d 28%) ja Esvat (AS 

Paljassaare Kalatööstus 15%). Viči toodetest on lemmikuteks näiteks heeringafileed, 

heeringad õlis, erinevates kastmetes ja marinaadides ning kalapulgad ja -burgerid, 

krabipulgad ja makra. Esvat märgiti seoses kalapulkadega ja Viru Randa eelkõige seoses 

konservidega (sprotid, räim tomatis), aga ka vürtsikilu tootjana. Sageli märgiti lemmiktootja 

kohale lihtsalt Eesti, mis tähendab, et vastaja arvates on tegemist kodumaise tootjaga (9%), ja 

omavalmistatud toodang (7%, vt joonis 7.23). Võib öelda, et tarbija eelistused lähtuvad 

pigem tootest kui tootjast ja kaubamärgist, viimased jäävad tahaplaanile. 

109

Elanike lemmikkalatoodete tootjad/kaubamärgid 


0 10 20 30 40 50% 

Vici 

44 

Viru Rand 

28 

Esva 

15 

Eesti 

9 

oma toodang, ise tehtud, ise püütud 

7 

Läti 

M.V. Wool 

Kapten Grant 

kohalik kalur 

Tallinna kilud 

Leedevälja 

Makra 

3 

3 

3 

3 

3 

2 

2 

Joonis 7.23. Elanike lemmikkalatoodete toojad/kaubamärgid 

Tuntumad kalatoodete kaubamärgid ja nende seostamine tootjatega 

Uuringus paluti vastajatel märkida koos tootja nime või tootjamaaga, milliseid 

kalatööstusettevõtete ja hulgimüüjate poolt kasutatavaid kalatoodete kaubamärke nad on 

märganud. Vaatluse all olid järgmised kaubamärgid: 

• Columbus (Vičiunai Grupp – Leedu) 

• Esva (AS Paljassaare Kalatööstus) 

• Grand Ocean (OÜ Saare Fishexport) 

• Gurmé (GourmetHouse OÜ - hulgifirma) 

• Kaluri (Kapten Grant OÜ - hulgifirma) 

• Kapten Grant (Kapten Grant OÜ - hulgifirma) 

• Kipperi (AS Spratfil) 

• Kirde Rand (Kirderand OÜ) 

• Kriskal (Kriskal AS) 

• Leedevälja (Ösel Fish OÜ) 

• M.V.Wool (M.V.Wool AS) 

• Makra (UAB Plunges kooperatine prekyba - Leedu) 

• Maseko (Maseko AS) 

• Poseidon (Poseidon Foods AS) 

• Saare Hõbe (Ösel Fish OÜ) 

• Zigmas (Kraitene – Läti) 

• Viru Rand (Viru Rand OÜ) 

• Viči (Vičiunai Grupp – Leedu). 

110

Eesti elanikud teavad hästi Viru Rand, Viči, Esva ja Kapten Grant kaubamärke, kuid üldiselt 

on teadmised kaubamärkidest või tootjatest vähesed või puuduvad üldse (vt joonis 7.24). 

Tootjanimed osutusid elanikele keeruliseks, nii pakuti enamasti nimede asemel tootjariike. 

See, et tootjate kohta vastati halvasti, viitab vähesele huvile, lisaks ei pruugi tarbijad 

pakenditelt väikese kirja tõttu tootja kohta teavet üles leida. Kalatoodete kaubamärkide tuntus 

on jäänud tagasihoidlikuks. Kui teati kaubamärki, siis üldjuhul osati määratleda õigesti ka 

tootjariiki. Kõige kindlamad on tarbijad selles, et Viru Rand on kodumaise 

kalatööstusettevõtte kaubamärk, samuti Kirde Rand, Saare Hõbe, Kipperi, Columbus, 

Maseko, Kriskal, M.V.Wool, Esva ja Leedevälja (92-100% vastanutest, kes märkisid vastava 

kaubamärgi tootja nime või tootjariiki). Makra puhul tekitas segadust toote üldnimi, mida aeti 

segamini kaubamärgiga, viimane ei kuulu aga kodumaisele kalatööstusettevõttele. 

M.V.Wooli puhul aga võõrapärane nimi, vastanute väike arv näitab, et ei teata eriti ei tootjat 

ega tootjariiki. Kaluri ja Kapten Granti kaubamärki peetakse kodumaisteks, kuid tegemist on 

hulgimüügifirmaga Kapten Grant OÜ, mis hangib tooteid sisse valdavalt välismaalt. Esvat 

seostatakse valdavalt Eesti ja Vičit Leeduga. Vici kaubamärk on importkalatoodete 

kaubamärkidest kõige tuntuim (oli ka 2003. aastal), kuid mitte enam kõige tuntuim – selleks 

on Viru Rand OÜ-le kuuluv kaubamärk Viru Rand. Kui kaubamärgi nimi ei ole eestipärane, 

siis vajaks tarbija kindlasti lisainfot, et tegemist on kodumaise kalatööstus-ettevõttega. See 

aitaks kodumaist toodet paremini üles leida, mõjuks soodsalt müügile. Võõrapärased 

(ingliskeelsed) nimed võivad kodumaist tarbijat eksitada ja toode jääb ostmata. 

Kaubamärkide seostamine tootjatega 


0% 20% 40% 60% 80% 100% 

Viru Rand 

Viči 

Esva 

Kapten Grant 

Makra 

Kaluri 


Kirde Rand 

Saare Hõbe 

M.V Wool 

Columbus 

Grand Ocean 

Maseko 

Poseidon 

Kipperi 

Kriskal 

Gurmé 

Zigmas 

21 

12 

12 

3 2 

21 

7 2 

6 2 

9 2 

9 2 

3 2 

17 

17 

4 1 11 

1 12 

1 11 

1 12 

9 

1 6 

15 

6 

5 

15 

12 

10 

13 

51 

47 

31 

60 

67 

53 

77 

77 

79 

80 

83 

83 

84 

86 

87 

87 

91 

92 

60 

44 

50 

teab tootja nime/tootjariiki, ei tea kaubamärki 

teab tootjat/tootjariiki ja kaubamärki 

teab kaubamärki, ei tea tootjat 

ei ole märganud, ei tea 

Joonis 7.24. Kalatoodete kaubamärkide seostamine tootjatega 

13 

15 

23 

111

“Kala teeb head” kampaania logo märgatavus 

Varasematest tarbijauuringutest on teada, et märgid ei pane tarbijat ostma teatud toidukaupa, 

kuid nad mõjuvad abistavalt ja aitavad ostuotsuseid lihtsustada. Mida suurem on märgi 

tuntus, seda suuremat mõju saab eeldada. 2010. aastal olid märgised väga tähtsad ostuotsuse 

mõjutajad 24%-le elanikele, mõnevõrra avaldasid märgised mõju 52%-le ja ei omanud üldse 

tähtsust 24%-le elanikest. Lisaks on oluline arvestada, et eesti ja vene keelt kõnelevad 

tarbijad on erinevalt informeeritud märgistest, teadlikkus ja huvi on suurem eesti keelt 

kõnelevatel tarbijatel. Venekeelsed tarbijad võivad olla oluliselt vähem mõjutatud märkide 

poolt edastatavatest sõnumitest ja märgid mõjutavad seega vähem nende ostuotsuseid 6 . 

Eesti hinnatundliku tarbija kalatarbimist on viimastel aastatel mõjutanud enim suurte 

kaubanduskettide värske lõhe ja forelli sooduspakkumised ja soodusmüügid, vähem Eestis 

kasutuselolevad toiduainete päritolu- või kvaliteedimärgised, mida mitmed kalatooted juba 

kannavad (nt Tunnustatud Maitse (ristikumärk), Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk), 

Parim Toiduaine jt). Kala puhul ei ole Eestis seni kasutusele võetud eraldi päritolu- või 

kvaliteedimärki. Kuid kala ja kalatoodete tarbimise propageerimiseks on Euroopa 

Kalandusfondi 2007-2013 meetmete raames toimunud näiteks Kalaliidu poolt läbiviidud 

kampaania “Kala teeb head” 2007-ndal aastal. 

Joonis 7.20. Kampaania “Kala teeb head” logo 

Käesoleva uuringu tulemuste põhjal on kampaania olnud märgatava mõjuga – nelja aasta 

möödudes mäletas kampaaniat või märki 18%, st viiendik täiskasvanud elanikest. Kuna 

kampaania toimus eesti keeles, siis oli mõju suurem eestikeelsele tarbijale (mäletas 23%) kui 

vene või muud keelt rääkivale tarbijale (8%, vt lisa 4.2.18). Järelikult tõstis kampaania 

inimeste teadlikkust, tugevdas ja/või aitas luua kuvandit, et kala tarbimine mõjub hästi 

tervisele, mis oli antud uuringu tulemuste järgi peamiseks kala tarbimise suurendamise 

põhjuseks. Kampaania logo kujundus ja sõnum olid õnnestunud. Tänu heale tagasisidele võib 

logo regulaarsete kampaaniate korral omandada ulatuslikuma märgilise tähenduse, tugevdada 

seeläbi seoseid tarbijate ja kodumaiste tootjate vahel ning aidata suurendada kala tarbimist. 

Märgi sõnumi mõju kahandavad tarbijate suur hinnatundlikkus (kala on kallis), kala 

kvaliteedi ja kättesaadavuse, pakkumise – säilitamise probleemid ning kohalike toidumärkide 

paljusus (suurima mõjuga on pääsukesemärk). 

6 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, Tallinn 2011, lk. 51-59 

112

Halvad kogemused kala ja kalatoodetega viimase aasta jooksul 

Kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel on viimasel aasta jooksul olnud halbu kogemusi 

30% vastajatest. 2003. aastal märkis halbu kogemusi 26% vastajatest, st negatiivset 

tarbimiskogemust on varasemast rohkem. Halbu kogemusi oli sagedamini Põhja- ja Kirde- 

Eesti (37% ja 38% piirkonna elanikest) ning Tallinna elanikel (37%) ning mitte-eestlastel 

(42%). Tarbija teadlikkus tõstab hinnangukriteeriumide läve, nt kõrgharidusega elanikel 

esines rohkem probleeme toodete kvaliteediga kui madalama haridusega elanikel. 

Sissetulekutega seos puudus, st põhjuseks ei ole väiksemate sissetulekute tõttu odavamate ja 

vähemkvaliteetsete toodete ostmine, halbu kogemusi esines ühtviisi kõigis sissetuleku 

rühmades (vt lisa 4. 2.19). 

Kõige rohkem puutusid tarbijad kokku kvaliteediprobleemidega – ostetud kala või kalatoote 

kvaliteet oli halb. Näiteks toodi kalakonserve (purustatud kalad, sogane vedelik, kalad 

puhastamata, luud ja tomatileem, vähe kala), suitsukala, värsket räime ja kilu (purustatud 

kalad), kalafileesid (luude ja soomustega, ostule järgmisel päeval külmkapis roiskunud), 

kalahakkliha (palju luid), kuivatatud kala, krabipulki (kuiv, nätske), kalapulki (paneeringut 

rohkem kui kala). Müüdava kala kvaliteedile oleks vaja enam tähelepanu pöörata ja tõsta nii 

müüjate kui tarbijate kompetentsust. 

Halvad kogemused kala ja kalatoodete ostmisel või 

söömisel viimase aasta jooksul 

(% vastanutest, kellel oli halbu kogemusi, n=315) 

0 10 20 30 40 50% 

halb kvaliteet 

ei olnud värske 

riknenud, roiskunud 

halb lõhn 

halb maitse 

liiga palju vett (külmutatud kalad) 

mage/maitsetu 

pehme 

liiga soolane (kilud, konservid, heeringas jt) 

mitu korda külmutatud, ülekülmutamine 

lagunes 

mürgitus 

säilimistähtaeg ületatud 

muu (konservis kala sisikonnaga, kala vähe jt) 

7 

6 

5 

5 

4 

4 

2 

2 

12 

12 

11 

18 

16 

30 

Joonis 7.21. Halvad kogemused kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel viimase aasta 

jooksul 

113

Värskus on kala puhul üks olulisemaid kvaliteedi tunnuseid ja ühtlasi probleemide allikaks – 

ostetud kalad on olnud vanad. Elanikud on seda kogenud nii värsket kui külmutatud kala 

ostes, nii kauplusest kui turult, nii odavamate kui kallimate kaladega, nii kauplusest 

valmistoiduna kala ostes (lõhe) kui restoranis kalatoitu süües ja kodus toitu valmistades. 

Turgude osas on tarbijad ebakindlamad, mittevärsket kala on ostetud ka kalaturult. Mitmed 

vastajad olid ostnud riknenud tooteid, millel säilivustähtaeg kehtis ja poodidest on ostetud ka 

säilimistähtaja ületanud tooteid. Kala või kalatoote söömine tipnes mitmel inimesel 

eelmisel aastal toidumürgitusega: mürgitus saadi näiteks pakendatud heeringast, turult 

ostetud “värskest” kalast, kalakonservist, suitsulõhest ja restoranis kalatoitu süües. 

Halb lõhn on samuti tarbijale viide kala halvast kvaliteedist. Seda on kogetud 

sügavkülmutatud kala ülessulatamisel, vaakumpakendite avamisel, kalakonservide avamisel 

ja värske kala ostmisel (kala oli halva lõhnaga). Kalaoste takistab ostukoha väga ebameeldiv 

lõhn. 

Halba maitset on kogetud konservidega, värske ja suitsutatud forelliga (muda maitse), lõhe, 

räime, sprottide, kalapulkade, soolaheeringa ja krevettidega. Kala kibedat maitset selgitasid 

mõned vastajad liigse soola või ülesuitsutamisega. Maitse võib ära rikkuda ka liigse soolaga 

(nt vürtsikilud, suitsulatikas, lõhemari, soolalõhe jms). Maitsetu on olnud valdavalt 

konservkala (räim tomatis, skumbria, vürtsikilud, sprotid), aga maitsetud on tundunud ka 

ülessulatatud külmutatud kalafileed, kalapulgad, kalaburgerid ja makra. 

Kala on olnud liiga pehme peamiselt konservides (vürtsikilud, räimed, sprotid), plastämbrites 

ja vaakumpakendites (nt erisoola heeringas), kuid probleeme on olnud ka külmutatud 

kaladega, mis on lagunenud peale ülessulatamist (järelikult pole värsked). 

Kui on ostetud külmutatud kala, siis on juhtunud, et kala on mitmekordselt külmutatud, st 

vahepeal üles sulanud ja seejärel uuesti külmutatud, st kala maitse on rikutud. Sagedasti on 

elanikud kokku puutunud olukorraga, kus sügavkülmutatud kalad sisaldavad liiga palju vett, 

näiteks 500-grammises krevetipakis on olnud 200 grammi vett, kuni pool külmutatud kala 

kaalust moodustab jää/vesi jne (tundub müügipettusena). 

Negatiivse kogemuse on põhjustanud väga väike kalavalik poes, liiga väikeses kirjas 

märgistus, värske kala puudumine müügilt, ebapiisav hügieeninõuete järgimine 

(mahakukkunud kala pandi letti tagasi), müüja jäme käitumine ja haisev kalalett. Esinenud on 

taara (plastikkarbi) purunemist ja ebameeldivaid kalapakendeid (välimus, värv). On olnud 

juhuseid, kus värske kala asemel müüakse ülessulatatud külmutatud kala, kuumsuitsukala 

asemel külmsuitsukala, merekala asemel kasvanduse kala, konservi sisu ei vasta etiketile jms 

(vt lisa 4.3). 

114

KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED 

PÜÜK ja RESURSS 

• Eestis on kalapüük inimese kohta viimase 10 aastaga vähenenud: 2010. aastal püüdsid 

Eesti kalurid 71,2 kilogrammi kala ühe elaniku kohta (2009.a 72,8 kg kala., 2008.a., 

74,2 kg kala 2002.a 74,1 kg.). Kaladest kõige rohkem püütakse kilu ja räime. Enim 

püütud mageveekalaks on ahven (1,6 kg kala elaniku kohta 2010.a.). 

• 2010. aastal oli Eesti siseturul kogu kala (jahutatud ja külmutatud kala, kalafileed, kalaliha, 

suitsukala jt tooted ümberarvestatuna toorkalale) ressursimahuks 131 tuhat 

tonni. Bilansi meetodil arvutatud siseriiklik kala tarbimine on viimasel neljal aastal 

olnud keskmiselt ligi 17 tuhat tonni (toorkalas). Eesti elanik on aastas tarbinud viimase 

nelja aasta keskmiselt 12,6 kilogrammi kala (toorkalas). Kilu ja räime toorainet 

(külmutatud ja jahutatud) oli 2010. aastal siseturul kasutamiseks kokku 10,5 tuhat 

tonni. Seda oli 3,3 korda vähem kui 2003. aastal. Siseriiklikku kilu-räime tarbimist 

vähendasid eelkõige külmutatud kilu suurenenud väljaveokogused (55,2 tuhat tonni 

2010.a., 28,2 tuhat tonni 2003.a). 

VÄLISKAUBANDUS 

• Eestist eksporditud kalast 3/4 on külmutatud kala. Mahtudelt on Eesti kolmeks peamiseks 

kala ekspordiartikliks külmutatud kilu, külmutatud räim ja külmutatud krevetid. 

Ekspordivääringu järgi on kolm esimest välisturgudele müüdud tooteartiklit külmutatud 

krevetid, külmutatud kilu ning jahutatud ahvena ja kohafileed. Kalatoodetest 

müüdi välisturgudele koguseliselt ja rahaliselt enim kilu- ja räimetooteid (konservid, 

preservid, sh sprotid). Suurim kala ekspordi sihtriik koguste järgi on Eestile Venemaa 

(enamjaolt külmutatud kilu ja räim). Kalatooteid (sh konservid, kulinaaria) veeti enim 

Ukrainasse (ligi 2/3 Eesti vürtsikilu ekspordist). 

• Koguseliselt ja rahaliselt on külmutatud krevetid Eesti suurim impordiartikkel. Neile 

järgnesid koguselt külmutatud heeringas ja jahutatud kilu, rahaliselt jahutatud ja külmutatud 

punane kala. Kalakonservidest jt toodetest toodi mahuliselt Eesti turule enim 

kilutooteid, samuti heeringatooteid. Koguseliselt suurim kala ja kalatoodete importija 

oli Läti. Imporditud lõhe on valdavalt pärit Norrast, forelli tuuakse osalt ka Soomest, 

Rootsist, Lätist. 

115

KALATÖÖSTUS 

• Kalatööstusettevõtete (ettevõtted, kes tegelevad kala ja kalatoodete töötlemise ning 

säilitamisega) toodang on koguseliselt viimasel kaheksal aastal (alates 2003) vähenenud 

peamiselt kalakonservide tootmise arvel. Kalatoodete koguselist vähenemist on 

kalatööstusettevõtetele mõneti kompenseerinud hinnataseme tõus, mistõttu müügitulu 

on vähenenud vähem kui toodetud kogused. 

• Kalatööstuse olukord sõltub paljus püügikvootidest, kalasaagist, välis- ja siseturu 

nõudlusest, maailmaturu hindadest jt muudest üsnagi muutuvatest asjaoludest 

• Kalatööstuse osatähtsus toiduainetööstuse müügitulus on viimase 10 aastaga ligi kaks 

korda vähenenud. Vähenenud on nii ettevõtete arv (veerandi võrra) kui töötajate arv 

(kolm korda). 

• Viimasel 7-8 aastal on müügitulu püsinud suhteliselt ühtlasel tasemel, kuid siseturule 

minevad toodangukogused on vähenenud. 

• Konservitoodang on alates 2002. aastast vähenenud, kuid 2010. aastal oli märgata 

väikest tõusu. 

• Koguseliselt on toodangus esikohal külmutatud kala (kilu, räim), millele järgneb vürtsikala. 

Müügitulust suurima osa annab aga kalafilee ja tükeldatud/viilutatud kalaliha 

müük, järgnevad konservid ja kulinaariatooted, paneeritud tooted (kalapulgad-, 

burgerid jm), seejärel külmutatud kala. 

• Eksporditakse jätkuvalt ligi ¾ toodangust ja paljudele suurtele ettevõtetele on Eesti 

turg marginaalse tähtsusega. 

• Mageveekalade filee (ahvenast, kohast) olulisemad eksporditurud on Šveits, Saksamaa, 

Taani, lõhelaste fileel jt lõhetoodetel Soome, Rootsi, külmutatud kilul, räimel 

Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstan. Konserve viiakse peamiselt Ukrainasse, 

Venemaale jm Ida-Euroopasse, krevette Taani. 

• Kalaga tegelevate ettevõtete ahelas on oluline roll ka hulgikaubanduse ja vahendamisega 

tegelevatel ettevõtetel. Suurenenud on kalatöötlemise ettevõtete läbipõimumine 

teiste toiduainetööstuse sektoritega. 

• Alates 2009. aastast on olnud võimalik taotleda investeeringutoetusi kala töötlemisse 

ja turustamisse Euroopa Kalandusfondist (meede 2.3). Kuni 2010. aastani on saanud 

Euroopa Kalandusfondi investeeringutoetust 28 ettevõtet kokku 80 miljoni krooni ehk 

5 mln euro suuruses summas. 

• Euroopa kalandusfondi toetuse kaasabil on kaasaegsed külmlaod ehitanud kolm Eesti 

suuremat kalapüügiühistut, investeeritud on ka tootmisliinidesse ja seadmetesse, jäätmekäitlusesse 

jm. 

116

JAEKAUBANDUS 

• Kalatoodete sortiment oli kauplustes 2011. aastal veidi laiem kui 2003. aastal, kuid 

seda importtoodete arvel. Eesti toodete valik oli vähenenud. 

• Kui 2003. aastal olid kauplustes ülekaalus Eesti tootjate tooted, siis 2011. aastal juba 

välismaised, seda kõigis kauplustetüüpides, v.a turud. 

• Kokku loendati kauplustes ja turgudel vaatluse käigus 1772 erinevat kala ja kalatoodet 

(+14% võrreldes 2003. aastaga) 38 . Neist 43% oli Eestist (2003. aastal oli Eestist 

62% tootenimetustest). 

• Suurima valikuga tootegrupiks on kalakonservid ja kalakulinaaria, mõlemas pakkumisel 

üle 370 tootenimetuse. 

• Hüpermarketite kogusortimendis 39 oli üldjuhul üle 300 kalatoote, supermarketitel üle 

200, neist väiksemates vaadeldud kauplustes ja turgudel üle 100. Vaadeldud kauplustest 

oli kõige laiem valik Pärnu Maximas (455 toodet). 

• Kalakonservide ja -kulinaaria kogusortimendis oli kaupluse kohta keskmiselt 114 

toodet, sh hüpermarketites 143, väiksemates kauplustes 38. 

• Värske kala valik on turgudel parem kui kauplustes, turgudel on suurem ka Eesti vete 

kalade valik. Supermarketitest väiksemates kauplustes reeglina värsket kala müügil ei 

ole (samuti ka enamikes maakauplustes). 

• Eestimaised tooted on sortimendis ülekaalu säilitanud vürtsikala, soolakala, suitsukala 

ja kalapulkade-burgerite, veidi ka kalakulinaaria osas, turgudel ka värske kala osas. 

• Importkalatoodete valik kaupluse kohta on suurenenud just külmutatud kala, konservide, 

ja surimitoodete (krabipulkade) osas. Eestimaisest toodangust on kasvanud üksnes 

mereandide valik (krevettide näol). 

• Vaadeldud kauplustes ja turgudel oli saadaval 60% Eesti kalatöötlemisettevõtete tooteid 

(35 ettevõttelt). 

• Kodumaiste kalatoodete esindatus sõltub jaeketi osanikeringist ja hinnaskaalast, näiteks 

Selverites ja ETK kettides oli kodumaist kaupa üle poole sortimendist, odavkauplustes 

(Maxima, Säästumarket) kolmandiku ringis. 

• Ettevõtetest on kaupluste valikus kõige enam esindatud Vičiunai Grupp (Leedu), 

kelle toodang moodustas koos gruppi kuuluva Paljassaare Kalatööstusega viiendiku 

kaupluste keskmisest kogusortimendist (ilma Paljassaare KT-ta seitsmendiku). 

38 Erinevate tootjate samanimelised kaubad loetud eraldi, sama tootja ühenimelised kaubad eri pakendites loetud 

üheks nimetuseks 

39 Siin kogusortiment, s.t ühe tootja samanimelise toote erinevad pakendid (näit 160g, 240g) loetud eraldi (v.a 

kaalukauba puhul) 

117

• Eesti ettevõtetest on sortimendis kõige silmapaistvamal kohal Viru Rand OÜ, 

M.V.Wool AS, Paljassaare Kalatööstus AS, järgnevad Õsel Fish AS, Kõrveküla Kalatööstus 

AS, Kirde Rand AS. Ülejäänud kaubamärgid ja ettevõtted on vähemmärgatavad. 

• Hulgimüüjate kaubamärkidest, mille all pakutakse valdavalt välismaist toodangut, 

on levinuim Kapten Grant (Kapten Grant OÜ). 

• Värskest kalast oli kõige enam saadaval forell ja lõhe (enam kui 80% kauplustes), turgudel 

lisaks räim, koha, haug (80%-l), latikas, angerjas (60%-l). Kokku oli veebruaris 

2011 värskelt saadaval 31 liiki kalu. 

• Värske kala kättesaadavus oli võrreldes 2003. aastaga kodumaise kala osas oluliselt 

paranenud (karpkala, lest, koha, haug, latikas, ahven, tursk jt). 

• Külmutatud kala hulgas on varasemast rohkem müügil Eesti vete ja Läänemere kala 

(lest, räim, tursk). Saadaval oli kokku 35 kalaliiki, enamikus kauplustes sai osta heiki, 

mintaid, pangasiust. 

• Suitsukala on enamasti Eestis suitsutatud, kõige enam on suitsutatult saadaval lõhet, 

skumbriat, heiki, heeringat ja forelli. 

• Soolaheeringas ja vürtsikilu on kõigis kauplustes müügil, valdavalt on see ka Eesti ettevõtete 

toodang. 

• Müügilolevast kalatoodete valikust (erinevatest kalatoodetest) on ligi kolmandik Leedust-Lätist 

(sh üle poole ehk 53% importtoodete nimetustest). Leedu kaubamärkide all 

müüakse rohkesti ka kaugematest vetest pärit kala. Lätist imporditud konservivalikus 

oli veebruaris 161 nimetust, Eesti konserve oli valikus 58. 

• Paljud kaubad jätavad näiliselt kodumaise mulje. Värsket kala tähistavad erinevad 

jaeketid erinevalt. Parimat infot tootjatehase kohta annab ovaalne identifitseerimismärk 

(tervisemärk). 

• Toodete lõikes tehtud hinnavõrdlus näitas, et enamikul müügiartiklitel oli importtoodete 

keskmine hind soodsam kui kodumaistel. 

• Turgudelt on värsket kala ja fileed, eriti Eesti vete kala, võimalik leida märksa soodsamalt 

kui kauplustest. 

• Sama toote piires on üsnagi suuri hinnaerinevusi, sõltuvalt pakendist, tootjast, ostukohast 

vm. Näiteks vürtsikilu sai osta hinnaga 1,15€/kg (pangega) kuni 6,7€/kg (100- 

grammine pakend). Enamiku toodete puhul leidus ka keskmisest hinnast märksa odavamat 

kaupa. 

118

KALA TARBIMMINE 

• Tarbimiskoguste ja -kulutuste analüüs on tehtud Statistikaameti leibkonnauuringute 

andmetel 

• Kala ja kalatoodete tarbimine on viimastel aastatel vähenenud. 2007. aastal tarbiti 

12,1 kg, 2010. aastal 10,5 kg kala ja kalatooteid elaniku kohta. 

• Viimasel viiel aastal 2006-2010 tarbiti kalatooteid keskmiselt 11,7 kg aastas, s.o 2,6 

kg vähem kui 2001-2005 (14,3 kg aastas). 

• Ametlikel andmetel on vähenenud ka omapüütud ja tasuta saadud kala tarbimine 

(2001-2005 tarbiti seda ca 1,9 kg aastas, 2006-2010 ca 1,0 kg aastas). 

• Vähenenud on eelkõige värske kala tarbimine, ülejäänud kalatooteid on viimasel 

kuuel aastal tarbitud enam-vähem püsivas koguses. Soolakala tarbimine on viimastel 

aastatel veidi kasvanud. 

• Aastatel 2009-2010 vähenes majandussurutise tõttu ka teiste põhiliste toiduainete 

tarbimine. 

• Rahalised kulutused kalale kasvasid kuni 2008. aastani, vähenesid 2009-2010. aastal. 

2010. aastal kulutati kalale ja kalatoodetele keskeltläbi 498 kr elaniku kohta ehk 32 

eurot aastas. 

• Kala ja kalatoodete osakaal Eesti elanike toidukuludes on viimasel 10 aastal olnud 

suhteliselt püsivalt 4,0 - 4,9% piires. Osakaal tõusis vähehaaval 2007. aastani (4,9%- 

le), 2010. aastaks aga langes taas 4,2%-le. 

• Piirkonniti on kala tarbimine väga erinev. Näiteks Hiiumaa elanik kulutab kalale kaks 

korda rohkem kui valgamaalane. Rannalähedastes piirkondades tarbitakse värsket kala 

palju rohkem kui sisemaal (Lääne-Eestis 8,2 kg värsket kala, Kesk-Eestis 3,1 kg elaniku 

kohta). 

• Maaelanikel on kala osakaal toidukulutustes veidi suurem kui linnas. 

• Nooremad inimesed tarbivad kala vanematest oluliselt vähem. 60-aastased ja vanemad 

kulutavad kalale ligi 2 korda enam kui alla 40 aastased. 

• Kõrgema sissetulekuga inimestel on kulutused kalale ja kalakulutuste osakaal toidukulutustes 

suuremad. 

• Lastega peredes kulutati kalale ligi kaks korda vähem pereliikme kohta kui lasteta 

peredes. 

• Mitte-eestlastel on kala toidusedelis mõnevõrra olulisemal kohal ja kala osakaal toidululutustes 

mõnevõrra suurem kui eestlastel, kuid erinevused ei ole suured. 

• Majandusolukorra paranedes peaks ka kala tarbimine taas hakkama kasvama. 

119

• Kala tarbimist piirab hind. Räime, ahvena, koha jaehinnad on EKI andmetel viimase 

viie aasta jooksul tõusnud kiiremini kui toiduainete hinnad tervikuna. 

• Kala esmakokkuostu hinnad on Eestis püsinud samal ajal üsnagi madalal tasemel. 

• Kala jaehinnad on Eestis, samuti teistes uutes Euroopa Liidu riikides tõusnud palju 

kiiremini kui vanades EL riikides. 

• Kala jaehinda Eestis mõjutab oluliselt maailmaturu hindade kõikumine (ahvena- ja 

kohafilee nõudlus, punase kala hinnatrendid). Eeldatavasti peaks punase kala hinnatõus 

Lõuna-Ameerika kalakasvanduste taastumise mõjul lähiajal pidurduma. 

• FAO andmed Eesti kalatarbimise kohta (17 kg elaniku kohta) on üpris aegunud ja sisaldavad 

lisaks kalale ka ligi 8 kg krevette. 

• Lähiriikidega võrreldes tarbivad Eesti elanikud kala palju vähem (Soomes, Rootsis 

tarbitakse kala 30 kg ringis elaniku kohta, Norras, Islandil isegi 50 kg ringis). Ka Leedus 

ja Venemaal tarbitakse ametlikel andmetel kala rohkem kui Eestis. 

• Värske kala halb kättesaadavus (müügilt puudumine maapiirkondades ja väiksemates 

kauplustes) piirab oluliselt tarbimist. 

ELANIKE HINNANG OMA KALATARBIMISELE 

• Kala süüakse varasemast vähem ja harvemini. Kuigi tüüpiliselt sööb täiskasvanud 

elanik kala ja/või kalatooteid kord nädalas, on kala tarbimissagedus viimase 8 aastaga 

vähenenud. 48% elanikest sõi 2011. aastal kala ja kalatooteid vähemalt kord nädalas, 

27% paar korda kuus, ülejäänud harvem või üldse mitte. 

• 38% vastanute peres söövad kala ka lemmikloomad (sagedamini maal). Perede rahalised 

kulutused kalale jagunevad järgmiselt: 92% inimesed ja 8% lemmikloomad. 

• Oma kala ja kalatoodete söömise sagedusega jäädakse pigem rahule, 57% elanikest 

oli oma kala ja kalatoodete söömise sagedusega rahul ja 42% mitte. Rahulolematus on 

suurenenud viimase 8 aasta jooksul. Selle taga on toodete kõrge hind, piiratud valik ja 

kättesaadavus. 

• Kala söömine on Eestis vähenenud. Kõige rohkem söövad elanikud värsket räime ja 

kilu, soolaheeringat, vürtsikilu, kalakonserve, -preserve, kalapulki ja -burgereid ning 

krabipulki ja –nuudleid. 

• Enim meeldib elanikele värske kala ja sellest valmistatud toidud. Kuid värsket kala 

süüakse tunduvalt harvemini kui 2003. aastal. Värskest kalast eelistavad elanikud 

räime ja kilu, mida tarbis 84% elanikest. Kallimaid värskeid kalu tarbis 81% ja keskmise 

hinnaklassi kalu 77% elanikest. 

120

• Suitsukalade sööjaid on varasemast vähem ja süüakse harvemini (tüüpiliselt harvem 

kui kord kuus). Vähenenud on eriti odavama ja keskmise hinnaklassi suitsukalade 

tarbimine. 

• Soolakala süüakse sagedamini kui suitsukala, lemmikuks on soolaheeringas (tarbis 

80% elanikest), samuti vürtsikilu (tarbis 77% elanikest). 

• Kuivatatud ja vinnutatud kala sööjaid on vähe ja aastatega pole selle populaarsus 

tõusnud. 

• Kalakonserve tarbis 2010. aastal 81% elanikest, vähemalt kord nädalas 9%, vähemalt 

kord kuus 36% ja harvem kui kord kuus 36% elanikest. Võrreldes 2003. aastaga on tarbimissagedus 

oluliselt langenud, tunduvalt on vähenenud sagedaste tarbijate osakaal. 

• Kalapulkade ja –burgerite tarbijaskond (77%) on veidi tagasihoidlikum võrreldes 

konservidega, vähemalt kord või paar korda nädalas sööjaid oli 9%, vähemalt kord 

kuus sööjaid 31%, ja 37% sõi harvemini. Tooted on populaarsemad nooremate ja 

väiksema sissetulekuga elanike hulgas. Tarbimissagedus on langenud. 

• Krabipulkade ja –nuudlite (makra) tarbimise ulatus (76%) on lähedane kalapulkade 

tarbimisele, iganädalasi tarbijaid oli 8%, vähemalt kord kuus sööb krabipulki 33% ja 

harvemini 35% elanikest. Tooted on samuti populaarsemad nooremate inimeste, 

mitte-eestlaste ja ka jõukamate elanike rühmas, kuid süüakse varasemaga võrreldes 

harvemini. 

• Kalapreserve tarbib 71% elanikest, 4% vähemalt kord nädalas, 30% kord kuus ja 37% 

harvemini. Söömise sagedus on muutunud harvemaks. 

• Kalakulinaariatooteid tarbib 62% elanikest ja tüüpiliselt harvemini kui kord kuus. 4% 

sõi vähemalt paar korda nädalas, 22% vähemalt kord kuus ja 36% harvem. 

• Krevette, krabisid ja vähke tarbis 2010. aastal 41% elanikest, neist 1% iga nädal, 10% 

vähemalt kord kuus ja 30% harvem. 

• Kaaviari ja kalamarja (v.a valgumari) tarbijaid oli veidi üle kolmandiku elanikkonnast 

- 35%, sh 4% tarbis vähemalt korra kuus ja 31% harvemini. 

• Kõige tagasihoidlikumalt tarbiti molluskeid ja muid mereande (18% elanikest), mida 

enamik eestimaalasi endiselt võõristab. 

• Kala ja kalatoodete tarbimise üldine trend on langussuunaline, võrreldes viie aasta taguse 

ajaga on tarbimine kas vähenenud või jäänud samale tasemele ja seda vaatamata, 

kas oli tegemist värske või külmutatud kalaga, fileega või rookimata kalaga, kas kala 

oli töödeldud või mitte. Viie aasta möödudes on tarbimine jäänud samale tasemele 

(kõige sagedamini valitud vastus - “söön sama palju”) eelkõige järgmistes tooterühmades: 

soolaheeringas; soola-, vürtsikilu ja räim; road värskest räimest, kilust ja teistest 

odavamatest kaladest; krabipulgad- ja nuudlid, kalapreservid ning kalakulinaaria- 

121

tooted. Vähendati eelkõige kalakonservide, värske keskmise hinnaga kalade ning odavama 

ja keskmise hinnaklassi suitsukala tarbimist. Külmutatud kala süüakse vähem 

või üldse mitte. 

• Tarbijad, kes sõid kala ja kalatooteid varasemast rohkem, põhjendasid seda teadliku 

valikuga – kala söömine on tervislik. Inimesed pööravad rohkem tähelepanu tervisele 

võrreldes 2003. aastaga, teadlikkus kalatarbimise positiivsetest külgedest on tõusnud, 

samuti on suurenenud huvi toiduvalmistamise vastu. 

• Vähem süüakse kala peamiselt kõrge hinna tõttu, see on suurim takistus enamale tarbimisele 

ja tarbimise samal tasemel säilitamisele. 

• Kogu tarbitud kalast ja kalatoitudest süüakse kodus 78%, külas viibides 12% (samuti 

kodutoit) ja 10% toitlustusasutustes. Harjumused ei ole möödunud 8 aasta jooksul 

oluliselt muutunud. 

• Kauplused olid peamiseks ostukohaks vaatamata kala liigile või töötlusastmele, kuid 

suhteliselt rohkem ostetakse kauplustest külmutatud kala, kalafileesid ja suitsu-, soola- 

või vürtsikala (ka konservid, preservid jt töödeldud kalatooted). Kõiki värskeid kalu 

ostetakse peamiselt kauplusest ja mida kallim kala, seda enam. Oluline osa odavamast 

värskest kalast ja suitsukalast ostetakse turgudelt. Suitsukala ostmine turgudelt 

on tunduvalt vähenenud. 

• Suuremate sissetulekute korral säilitaksid elanikud tüüpiliselt tavapärase kala ostukoguse 

või suurendaksid seda. Rohkem ostetaks kallimaid kalu (lõhet ja forelli) nii värskena 

kui suitsutatuna ja soolatuna, kaaviari ja kalamarja ning keskmise kallidusega 

värskeid kalu ja kalafileesid. Külmutatud räimele ja kilule eelistaks tarbijaid värsket 

kala. Samal tasemel ostetaks soolaheeringat, soola- ja vürtsikilu, värsket räime, kilu ja 

teisi odavamaid kalu, kalakonserve ja -preserve, krabipulki ja -nuudleid, kalapulki ja - 

burgereid (51%), odavama ja keskmise hinnaklassi suitsukala ning külmutatud kalu. 

Nende toodete osas ei ole sissetulekute suurenedes oodata tarbimiskoguste hüppelist 

kasvu või suurt hulka uusi tarbijaid, küll aga stabiilsust. 

• Kala ostmisel on elanikele kõige tähtsam toote värskus, maitse ja hind. Need tegurid 

on muutunud märksa aktuaalsemaks võrreldes 2003. aastaga. Vähim mõjub ostuotsusele 

kaubamärk ja pakend. Päritolumaast tähtsamaks peetakse veel lisaainete vähesust 

või puudumist, kala liiki ja et oleks puhastatud või roogitud. 

• Värsket ja jahutatud odavamat kala eelistavad elanikud osta puhastamata kujul, keskmise 

hinnatasemega kalu aga enamasti puhastatult. Ostueelistused on viimase 8 aasta 

jooksul liikunud puhastatud ja fileeritud kala ostmise suunas. Kallimaid kalu ostetakse 

enamasti roogitult. Kui ostetakse külmutatud kalu, siis peamiselt roogitult ja fileeritult. 

• Heaks hinnati kaupluste kalatoodete valikut kuues tooterühmas: soolaheeringas, kalakonservid 

ja -preservid, kalapulgad ja -burgerid, krabipulgad ja -nuudlid ning kalaku- 

122

linaariatooted. Ülejäänud kala ja kalatoodete valikut hinnati rahuldavaks. Halvaks ei 

hinnatud mitte ühegi toote valikut kaupluses, enim oldi rahulolematud odavama kala 

(värske, külmutatud, filee) valikuga. Võrreldes 2003. aastaga on paranenud elanike 

rahulolu kaupluste soolakala valikuga, kuid suurenenud rahulolematus odavama värske 

kala valikuga. Turgudel müüdavate toodete valik ei ole nii hea kui kauplustes, see 

on tüüpiliselt rahuldav ja halvenenud võrreldes 2003. aastaga. Enim ollakse rahul soolaheeringa 

ja värske odavama kala valikuga, enim rahulolematud aga keskmise hinnaklassi 

kalade valiku, kalakonservide ja -preservide, kalakulinaariatoodete, kalapulkade 

ja -burgerite, krabipulkade ja -nuudlite ning mereandide valikuga. 

• Ostetud kala ja kalatoodete kvaliteet oli elanike hinnangul kas hea või rahuldav. Hea 

kvaliteediga olid värsked kallimad kalad, kallima hinnaklassi kalafileed, kallimad 

suitsukalad, soola- ja vürtsikilu, soolaheeringas, soolalõhe ja -forell, kalapreservid 

ning krabipulgad ja -nuudlid. Ülejäänud toodete kvaliteeti hinnati tüüpiliselt rahuldavaks, 

st kõigi hinnaklasside külmutatud kala, odavama hinnaklassi värske kala ja kalafileed, 

odavama ja keskmise hinnaklassi suitsukala, vinnutatud kala, kalakonservid, 

kalakulinaariatooted, mereannid, kaaviar ja kalamari. 

• Kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel on viimasel aasta jooksul olnud siiski ka 

palju halbu kogemusi, seda nimetas 30% vastajatest. Kõige rohkem puutusid tarbijad 

kokku kvaliteediprobleemidega: ostetud kalad olid vanad, riknenud, purustatud, halva 

lõhna või maitsega, liiga pehmed, mitmekordselt külmutatud, sisaldasid liiga palju 

vett (külmutatud kalad) jms. 

• Elanike hinnangul aitaks kala ja kalatoodete pakkumist kauplustes parandada soodsama 

hinnaga toodete müümine, sooduspakkumiste tegemine, müüdavate toodete kvaliteedi 

tõstmine ja värske kala valiku suurendamine. Kalatoodete kvaliteet ja värske 

kala valik on võrreldes 2003. aastaga tarbijale palju olulisemaks muutunud. Iga teine 

elanik pidas väga oluliseks kodumaiste töötlejate ja tootjate toodangu eelistamist ning 

päritolumaa või tootja selgemat märgistamist. 

• Värskel kalal oleks tarbijaid senisest tunduvalt rohkem kui hind oleks soodsam ja kala 

kättesaadav, st müügikoht lähedal. Spetsiaalselt kalaturult otse kalurilt või kalakasvatajalt 

ostaks sageli kala ja kalatooteid 61% vastanutest, 30% ostaks mõnikord ja 4% 

eelistaks kindlalt teha kalaoste kauplustest, 5% vastanutest ei osanud sellise võimaluse 

avanedes oma käitumist prognoosida. Elanike huvi alternatiivsete kalaostukohtade 

vastu püsib suur. 

• Eesti elanike lemmikkaladeks on lõhe, forell ja räim, mitte enam heeringas, kilu ja lõhe 

nagu 2003. aastal. Tarbijate eelistused on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud 

tänu suurte toidukaupluste (nt Rimi, Prisma, Selver, Maxima jt) regulaarsetele lõhe 

ja forelli sooduspakkumistele ja kampaaniatele. 

123

• Toodetest armastatakse enim tooteid heeringast, seda nii fileena, fileetükkidena, marinaadis, 

õlis, erinevates kastmetes, rullides, suitsutatuna ja soolatuna. 

• Lemmiktoodete tootjana nimetati kõige sagedamini Vičit (Leedu Vičiunai Grupp), Viru 

Randa (Viru Rand OÜ) ja Esvat (AS Paljassaare Kalatööstus). Viči toodetest on 

lemmikuteks näiteks heeringafileed, heeringad õlis, erinevates kastmetes ja marinaadides 

ning kalapulgad ja -burgerid, krabipulgad ja makra. Esvat märgiti seoses kalapulkadega 

ja Viru Randa eelkõige seoses konservidega (sprotid, räim tomatis), aga ka 

vürtsikilu tootjana. Tarbija eelistused lähtuvad pigem tootest kui tootjast ja kaubamärgist, 

viimased jäävad tahaplaanile. 

• Eesti elanikud teavad hästi Viru Rand, Viči, Esva ja Kapten Grant kaubamärke, kuid 

üldiselt on teadmised kaubamärkidest või tootjatest vähesed või puuduvad. Kalatoodete 

kaubamärkide tuntus on jäänud tagasihoidlikuks. Kui teati kaubamärki, siis üldjuhul 

osati määratleda õigesti ka tootjariiki. Kõige kindlamad on tarbijad selles, et Viru 

Rand on kodumaise kalatööstusettevõtte kaubamärk, samuti Kirde Rand, Saare 

Hõbe, Kipperi, Columbus, Maseko, Kriskal, M.V.Wool, Esva ja Leedevälja. 

• Kalaliidu poolt 2007. aastal läbiviidud kampaaniat ja/või logot “Kala teeb head” mäletas 

18%, st viiendik täiskasvanud elanikest. Mõju oli suurem eestikeelsele tarbijale 

(mäletas 23%) kui vene või muud keelt rääkivale tarbijale (8%). Kampaania tõstis 

teadlikkust, tugevdas ja/või aitas luua kuvandit, et kala tarbimine mõjub hästi tervisele, 

mis oli antud uuringu tulemuste järgi peamiseks kala tarbimise suurendamise põhjuseks. 

Logo võib regulaarsete kampaaniate korral omandada ulatuslikuma märgilise 

tähenduse, tugevdada seeläbi seoseid tarbijate ja kodumaiste tootjate vahel ning aidata 

suurendada kala tarbimist. Kuid märgi sõnumi mõju kahandavad tarbijate suur hinnatundlikkus 

(kala on kallis), kala kvaliteedi ja kättesaadavuse, pakkumise – säilitamise 

probleemid ning kohalike toidumärkide märkide paljusus. 

124

ÜLDKOKKUVÕTTEKS 

• Eesti põhiline oma kalaressurss on ülekaalukalt Läänemere kilu ja räim ning väiksemas 

mahus sisevete kalad (ahven, koha jt). Külmutatud kilu ja räime ekspordimaht on 

viimastel aastatel suurenenud ja kohaliku kala siseturu ressurss vähenenud (2007. aastal 

läks kilu ja räime tarbimisse ja tootmisse kokku 25,7 tuh tonni, 2010. aastal 10,5 

tuh t). 

• Seega on Eesti kalaturule iseloomulik ühelt poolt oma ressursside (kilu, räim) ulatuslik 

väljavedu odavatele turgudele (Venemaa, Ukraina), teiselt poolt siseturu tarbimise 

ja tootmise orienteerumine teistele, sisseveetavatele kaladele (lõhe, forell, heeringas, 

heik, skumbria jt kalad). 

• Eesti kalatööstus kasutab suures osas importtoorainet (lisaks kodumaise kilu-räime 

ekspordiks külmutamisele). 

• Ahvenat ja koha eksporditakse jõukamatele turgudele (jahutatud või külmutatud fileena). 

Kuigi nende jaehind Eestis on madalam hinnast, mida saab Euroopa eksporditurgudelt, 

on nende jaehind siseturul kohaliku tarbija jaoks nii terve kalana kui fileena 

suhteliselt kallis (juunis 2011. maksis ahvenafilee kauplustes ca 23€/kg, kohafilee 

26€/kg). Ahvena- ja kohafilee on kauplustes kallim kui lõhe- ja forellifilee, mis maksis 

13-14 €/kg. 

• Eesti kalatööstusettevõtete müük siseturule vähenes keskmiselt 419 mln kroonilt aastas 

2001-2005 (27 mln €) 391 mln kroonile 2006-2009. aastal (25 mln €). 2009. aastal 

vähenes 15 suurema Eesti kalatööstusettevõtte müük siseturule kokku 10%. 

• Kalakulinaaria ja konservide import kasvas 3,5 tuh tonnilt 2003. aastal 21 tuh tonnile 

2008. aastal. Ligi 90% sellest tuli Lätist-Leedust. Majandussurutise aastail oli importtoodang 

konkurentsivõimelisem tänu soodsamal hinnale. Seetõttu on importtooted kalakulinaaria 

ja konservide grupis jaekaubanduse tootevalikus eestimaiste toodete suhtes 

3:1 ülekaalus 40 . Suitsukala, soolakala ja vürtsikala osas on kodumaine tootevalik 

kauplustes ülekaalus (need grupid kokku samuti peaaegu 3:1). 

• Statistikaameti leibkonnauuringute andmetel on Eesti elanike kala ja kalatoodete tarbimine 

viimastel aastatel vähenenud. 2007. aastal tarbiti 12,1 kg, 2010. aastal 10,5 kg 

kala ja kalatooteid elaniku kohta. Tarbimine ongi vähenenud just värske kala osas, 

ülejäänud kalatoodete tarbimiskogus elaniku kohta on olnud aastast aastasse püsivam. 

Värsket kala tarbiti 2003. aastal elaniku kohta 8,4 kg, 2010. aastal 4,3 kg, muid kalatooteid 

2003. aastal 5,5 kg, 2010. aastal 6,2 kg elaniku kohta. 

• Leibkonnakulutuste andmed näitavad ka omapüütud ja tasuta saadud kala koguste vähenemist 

(1,4 kg 2005.a, 0,7 kg 2010.a). 

40 nimetuste arv 

125

• Elanike tarbimisstruktuur on aastatega oluliselt muutunud. 90-ndate algul oli kaubanduse 

poolt pakutav toidukaupade sortiment kitsas ja kohalik kala sageli asendamatu 

odav toiduaine pere toidulaual. Käesoleval ajal elanikud küll teavad, et kala on tervislik, 

kuid igapäevastes ostudes saab määravaks sageli toidu valmistamise mugavus, 

toidu kvaliteet (värskus) ja toiduportsjoni hind ning siin on tarbijal liha-, piima-, teraviljatoodete 

ja köögiviljade näol kalale palju edukaid konkurente. 

• Kala pakkumises peaks suurendama kohaliku värske kala kättesaadavust. Samas on 

oht, et Eesti väiksesmahuline turg ja tarbija madal ostuvõime ei ole äriettevõtetele atraktiivne 

ja otsitakse pigem ekspordivõimalusi. 

• Turgudel on värsket kala, sh Eesti vete kala saadaval laiemas valikus ja soodsama 

hinnaga kui kauplustes. Kala müügitingimused (puhtus, temperatuur) turgudel jätavad 

siiski palju soovida. Kala müügil on elanike jaoks määrava tähtsusega kala värskus. 

Elanikel oli palju halbu kogemusi kala kvaliteediga ja ka see vähendab kala tarbimist 

ja sunnib otsima teisi usaldusväärsemaid toidukaupu. 

• Värske kala kättesaadavus suurtes kauplustes (hüper- ja supermarketid) on viimase 10 

aastaga paranenud, sh ka kohalike kalade osas. Supermarketitest väiksemates kauplustes 

(nt. Säästumarket, A ja O, Maxima X) värske kala reeglina puudub. 

• Kuigi värske kala kättesaadavus suurtes kauplustes ja turgudel on paranenud, pidurdab 

tarbimist oluliselt tõusnud jaehind ja majanduskriisis kannatada saanud ostujõud. 

• Kilu ja räime tarbimist vähendab eelkõige värske kala halb kättesaadavus sisemaal ja 

väiksemates kauplustes. 

• Kaaluda tuleks, kuidas edendada kalurite otsemüüki nii, et tarbijal oleks selle kohta 

informatsiooni ja tagatud oleks ka kala kvaliteet. 

• Kala reklaamimisel ei ole mõtet, kui kala pole tarbijale kättesaadav või kui kala kvaliteet 

või hind tarbijale ei sobi. 

• Elanike ostuvõime kasvades sooviksid nad rohkem osta just kallimaid kalu (lõhe, forell, 

ahvenafilee jne) ja rohkem töödeldud kala (fileed, suitsukala jne). 

• Kalaturg vajaks regulaarset monitooringut, sest praegu on ametlikus statistikas palju 

vasturääkivusi, mida tuleks info täiendava kontrolliga korrigeerida. 

126

LISAD 

127

Kalatööstusettevõtted 2009. aastal (müügitulu vähenemise järjekorras) 

Jrk Ettevõte Asukoht 

1 Paljassaare Kalatööstus AS Tallinn 

2 Vettel OÜ Saaremaa, Pihtla vald 

3 M.V.Wool AS Harjumaa, Vihterpalu 

4 Saare Fishexport OÜ Saaremaa, Nasva 

5 Japs AS Pärnu 

6 Maseko AS Tallinn 

7 Spratfil AS Tallinn 

8 Viru Rand OÜ Ida-Virumaa, Toila 

9 Kajax Fishexport AS Pärnumaa, Audru vald 

10 Krapesk AS Tallinn 

11 Pomes Feeds AS Pärnu 

12 Läätsa Kalatööstus AS Saaremaa, Nasva 

13 Elsamar OÜ Tallinn 

14 Kõrveküla Kalatööstus AS Tartu 

15 Japs M.V.M. AS Pärnumaa, Audru 

16 Ösel Fish OÜ Saaremaa, Nasva 

17 Pärnu Laht AS Pärnu 

18 United Fish Traders OÜ Tartu 

19 Kihnu Kala AS Pärnumaa, Kihnu 

20 Gramus AS Tallinn 

21 Kriskal AS Tallinn 

22 VRHL OÜ Saaremaa, Kuressaare 

23 Freshrex Group OÜ Tallinn 

24 Kalma Kaubandus OÜ Tartu 

25 Kallaste Kalur AS Tartumaa, Kallaste 

26 Bertrand OÜ Tallinn 

27 Calamaris OÜ Pärnumaa, Audru 

28 Eesti Kalapüügiühistu Tallinn 

29 Latikas OÜ Tartumaa, Mehikoorma 

30 MOK OÜ Pärnumaa, Tahkuranna vald 

31 Eesti Traalipüügi Ühistu Tallinn 

32 Peipsi Kalatööstus OÜ Jõgevamaa, Kasepää vald 

33 Geirom OÜ Tallinn 

34 Baltic Enterprises AS Pärnu 

35 Kirderand OÜ Narva-Jõesuu 

36 Marlitt OÜ Tallinn 

37 Sprattus OÜ Pärnu 

38 Kihnu Külmhoone AS Pärnumaa, Kihnu 

39 Poseidon Foods AS Tartumaa, Ülenurme vald 

40 Elsamar-Fish OÜ Tallinn 

41 Frimatella OÜ Narva 

42 Alosa OÜ Pärnumaa, Häädemeeste 

43 Arso EE AS Pärnumaa, Tahkuranna vald 

44 Berkam OÜ Hiiumaa, Kärdla 

45 Forkala OÜ Harjumaa, Viimsi 

46 Rikken Trade OÜ Tallinn 

47 Juritex OÜ Jõgevamaa, Kasepää vald 

48 Papissaar OÜ Saaremaa, Kihelkonna vald 

Allikas: Äriregister 

Lisa 1 

128

Lisa 2 

Kulutused kalale ja kalatoodetele 2010. aastal leibkonnaliikme kohta 

(Statistikaameti leibkonna kulutuste uuringu alusel) 

2.1. Kulutused kalale ja kalatoodetele erinevates asustustüüpides 

Kokku Linnas Maal 

krooni 523 530 508 

eurot 33,4 33,9 32,5 

osakaal kulutustes toidule 41 % 4,0 3,9 4,3 

sh värske kala 

krooni 201 195 213 

eurot 12,8 12,5 13,6 

värske kala osakaal kulutustes kalale % 38,3 36,8 42,0 

kulutused toidule kokku, krooni 12 999 13 052 12 877 

kulutused toidule kokku, eurot 831 834 823 

2.2. Kulutused kalale ja kalatoodetele maakonniti 

Harjumaa 

..Tallinn 

..muu Harjumaa 

Hiiumaa 

Ida-Virumaa 

Jõgevamaa 

Järvamaa 

Läänemaa 

Lääne-Virumaa 

Põlvamaa 

Pärnumaa 

Raplamaa 

Saaremaa 

Tartumaa 

Valgamaa 

Viljandimaa 

Võrumaa 

krooni 571 565 589 719 495 477 389 574 551 377 557 481 705 420 351 528 480 

eurot 37 36 38 46 32 31 25 37 35 24 36 31 45 27 23 34 31 

osakaal toidukuludes % 4.3 4.2 4.6 5.2 4.2 4.3 3.0 3.9 3.9 3.5 4.1 3.6 4.7 3.4 3.2 3.9 3,7 


krooni 217 206 253 417 224 197 117 263 146 102 263 134 404 141 64 164 179 

eurot 13 14 13 16 14 13 8 17 9 7 17 9 26 9 4 11 12 

värske kala osakaal % 38 37 43 58 45 41 30 46 27 27 47 28 57 34 18 31 37 

toit kokku, eurot 855 865 824 887 750 707 833 944 895 688 860 853 968 802 712 866 829 

2.3. Kulutused kalale ja kalatoodetele kuludetsiilide lõikes 

detsiil I II III IV V VI VII VIII IX X 

krooni 153 254 414 412 497 545 564 751 885 1 121 

eurot 9.8 16.2 26.4 26.4 31.7 34.8 36 48 56.6 71.7 

osakaal toidukuludes % 3.3 3.4 4.2 3.7 3.9 3.7 3.5 4.3 4.4 4.8 


krooni 49 89 173 173 199 163 179 288 397 452 

eurot 3,1 5,7 11,1 11 12,7 10,4 11,5 18,4 25,4 28,9 

värske kala osakaal % 32 35 42 42 40 30 32 38 45 40 

toit kokku, eurot 297 477 635 717 815 930 1 016 1 110 1 279 1500 

41 hõlmab kõigis tabelites toitu ja mittealkohoolseid jooke 

129

2.4. Kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnapea rahvuse järgi 

Kokku Eestlased Mitte-eestlased 

krooni 523 541 485 

eurot 33,4 34,6 31,0 

osakaal kulutustes toidule, % 4,0 3,9 4,2 


krooni 201 203 196 

eurot 12,8 13,0 12,5 

värske kala osakaal % 38,3 37,5 40,4 


2.5. Kulutused kalale ja kalatoodetele erinevates perekonnatüüpides 

Kokku Lastega pered 

Lasteta pered 

(sh üksikud) 

krooni 523 342 663 

eurot 33,4 21,9 42,4 

osakaal kulutustes toidule, % 4,0 3,3 4,4 


krooni 201 134 253 

eurot 12,8 8,6 16,1 

värske kala osakaal % 38,3 39 38 


2.6. Kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnapea vanuse järgi 

Kokku 16-24 25-39 40-49 50-59 60 ja enam 

krooni 523 398 408 385 587 772 

eurot 33,4 25,4 26 24,6 37,5 49,3 

osakaal toidukuludes % 4,0 3,2 3,4 3,3 4,3 5,0 


krooni 201 100 157 150 222 305 

eurot 12,8 6,4 10,1 9,6 14,2 19,5 

värske kala osakaal % 38 25 39 39 38 40 

kulutused toidule kokku, eurot 831 790 759 747 867 980 

2.7. Kulutused kalale ja kalatoodetele erineva sotsiaalse seisundiga leibkondades 

Kokku 

Töötava liikmega 

Pensionäri 

Töötu 

leibkond 

leibkond 

krooni 523 493 443 716 

eurot 33,4 31,5 28,3 45,7 

osakaal toidukuludes % 4,0 3,9 4,1 4,6 


krooni 201 181 259 279 

eurot 12,8 11,6 16,6 17,8 

värske kala osakaal % 38 37 59 39 

kulutused toidule kokku, eurot 831 813 691 756 

130

2.8. Kulutused kalale ja kalatoodetele erinevates tulukvintiilides 

Kokku I kvintiil II kvintiil III kvintiil IV kvintiil V kvintiil 

krooni 523 303 429 592 637 784 

eurot 33,4 19 27 38 41 50 

osakaal toidukuludes % 4,0 3.4 3.6 4.2 4.3 4.4 


krooni 201 131 160 238 223 298 

eurot 12,8 8 10 15 14 19 

värske kala osakaal % 38 43 37 40 35 38 

kulutused toidule kokku, eurot 831 572 758 891 949 1128 

2.9. Kala ja kalatoodete ostukogused leibkonnaliikme kohta piirkonniti, kg 

Kokku 

Põhja- Kesk- Kirde- Lääne- Lõuna- 

Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti 

Värske, jahutatud või külmutatud kala, kg 4,3 3,5 3,1 5,2 8,2 3,6 

Värsked, jahutatud või külmutatud mereannid, kg 0,1 0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 

Kuivatatud, soolatud või suitsutatud kala 

ja mereannid, kg 

3,2 3,0 4,9 2,7 3,2 3,2 

Muu konserveeritud või töödeldud kala 


2,9 3,1 2,9 2,7 2,9 2,7 

Kokku (toote kaalus) 10,5 9,7 10,9 10,6 14,4 9,6 

2.10. Kala ja kalatoodete ostukogused leibkonnaliikme kohta erinevates tulukvintiilides, kg 

Kokku 

I II III IV V 

kvintiil kvintiil kvintiil kvintiil kvintiil 

Värske, jahutatud või külmutatud kala, kg 4,3 3,4 3,7 6,2 4,1 4,5 

Värsked, jahutatud või külmutatud mereannid, kg 0,1 0 0,1 0,1 0,1 0,1 



3,2 1,8 3,0 3,9 4,1 4,2 



2,9 1,9 2,7 3,2 3,5 3,9 

Kokku (toote kaalus) 10,5 7,1 9,5 12,4 11,8 12,7 

2.11. Kala ja kalatoodete ostukogused leibkonnaliikme kohta erinevates peretüüpides, kg 

Kokku 

Lasteta Lastega 

leibkonnad leibkonnad 

Värske, jahutatud või külmutatud kala, kg 4,3 5.8 2.2 

Värsked, jahutatud või külmutatud mereannid, kg 0,1 0.1 0.1 



3,2 4.4 1.8 



2,9 3.5 2.1 

Kokku (toote kaalus) 10,5 13,8 6,2 

131

3.1. Kalatoodete hinnamuutused 1999-2010 Eestis ja teistes riikides (1999=100) 

Lisa 3 

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

EL üld 100.0 103.2 107.9 112.4 115.1 115.9 117.9 122.7 126.6 130.6 131.2 133.6 

Austria 100.0 99.7 100.7 102.1 101.9 104.1 106.4 107.3 113.3 117.6 121.2 120.5 

Belgia 100.0 102.9 110.1 113.3 112.0 112.1 114.7 118.8 128.3 134.2 129.9 132.6 

Bulgaaria 100.0 102.5 119.2 123.9 114.3 107.9 119.4 134.3 137.4 151.5 171.9 169.8 

Eesti 100.0 103.1 111.2 120.5 122.0 121.6 128.9 142.7 148.8 154.4 160.5 170.2 

Hispaania 100.0 104.9 110.1 115.8 120.0 122.6 127.0 132.9 136.0 138.5 134.6 136.6 

Holland 100.0 104.7 115.8 122.9 124.8 122.4 122.6 126.5 126.2 131.7 133.7 134.5 

Iiri 100.0 107.4 113.7 118.4 120.9 122.2 116.0 121.5 126.5 129.6 125.5 121.2 

Itaalia 100.0 102.9 108.0 112.8 117.7 119.5 120.9 125.5 129.6 134.6 137.4 139.5 

Kreeka 100.0 102.3 106.7 113.7 124.4 124.4 122.4 124.1 129.9 135.0 141.8 146.7 

Küpros 100.0 102.7 106.4 112.9 123.9 127.1 132.7 140.6 140.1 141.1 144.6 150.2 

Leedu 100.0 94.6 110.0 116.2 100.3 99.6 111.9 123.1 129.1 138.4 147.1 146.2 

Luxemburg 100.0 104.9 114.7 118.9 119.6 118.7 120.9 125.1 131.3 130.8 131.6 135.4 

Läti 100.0 99.5 105.1 111.8 114.5 122.0 140.0 157.3 167.9 188.1 206.6 204.8 

Malta 100.0 100.1 107.4 108.7 111.3 112.3 111.6 107.6 121.8 128.1 135.2 151.9 

Poola 100.0 104.5 118.7 122.2 120.6 121.2 124.8 127.2 129.3 133.2 144.9 150.7 

Portugal 100.0 104.8 112.4 115.0 113.5 111.6 111.1 114.5 120.0 122.1 111.4 109.2 

Prantsusmaa 100.0 102.9 106.4 109.5 111.3 111.2 111.5 114.5 116.0 119.9 119.7 121.0 

Rootsi 100.0 100.9 105.3 116.6 118.5 117.4 118.8 123.9 126.7 132.3 137.4 137.7 

Rumeenia 100.0 121.5 131.6 139.6 148.9 153.7 156.5 160.8 167.0 169.9 

Saksamaa 100.0 101.3 106.6 111.9 113.7 114.3 116.3 121.9 126.0 128.4 131.9 136.6 

Slovakkia 100.0 105.5 113.2 119.7 125.0 128.5 126.9 129.1 130.9 133.7 134.6 135.5 

Sloveenia 100.0 110.5 120.2 126.1 130.4 131.5 136.7 142.9 158.2 174.0 175.8 

Soome 100.0 102.8 104.2 107.1 108.6 108.5 112.1 118.0 124.5 131.7 133.7 135.2 

Suurbritannia 100.0 102.2 104.1 107.1 105.6 103.8 105.5 113.8 123.4 129.5 134.3 143.1 

Taani 100.0 103.7 105.0 113.8 113.8 112.1 112.1 122.0 129.9 136.5 138.7 140.1 

Tšehhi 100.0 105.0 105.6 101.6 99.6 99.4 101.0 103.4 108.3 110.9 111.6 

Ungari 100.0 109.6 112.8 115.9 116.9 120.3 128.6 137.2 151.1 161.2 

Island 100.0 111.9 118.6 130.3 132.3 131.9 137.2 141.2 146.6 167.2 181.4 204.7 

Norra 100.0 104.7 106.7 106.3 107.9 108.4 110.0 110.1 111.7 116.6 120.9 121.0 

Šveits 100.0 100.8 103.2 105.7 103.3 100.4 


132

3.2. Kalatoodete hinnamuutused 1999-2010 Eestis ja teistes riikides (2005=100) 

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 apr.11 

EL kokku 84.8 87.5 91.6 95.4 97.7 98.3 100.0 104.1 107.4 110.8 111.3 113.3 116.8 

Austria 94.0 93.7 94.7 96.0 95.8 97.9 100.0 100.9 106.5 110.5 114.0 113.3 118.1 

Belgia 87.2 89.8 96.0 98.8 97.7 97.7 100.0 103.6 111.9 117.0 113.3 115.6 116.0 

Bulgaaria 83.7 85.8 99.8 103.7 95.7 90.3 100.0 112.4 115.0 126.9 144.0 142.2 151.2 

Eesti 77.6 79.9 86.2 93.5 94.7 94.3 100.0 110.7 115.4 119.8 124.5 132.0 144.6 

Hispaania 78.7 82.6 86.7 91.2 94.5 96.5 100.0 104.6 107.0 109.0 106.0 107.5 109.7 

Holland 81.6 85.4 94.4 100.2 101.8 99.9 100.0 103.2 102.9 107.4 109.1 109.7 110.3 

Iiri 86.2 92.6 98.0 102.1 104.2 105.3 100.0 104.7 109.0 111.7 108.2 104.5 104.3 

Itaalia 82.7 85.1 89.3 93.3 97.3 98.8 100.0 103.8 107.2 111.3 113.6 115.4 118.4 

Kreeka 81.7 83.6 87.2 92.8 101.6 101.6 100.0 101.4 106.1 110.3 115.8 119.8 124.0 

Küpros 75.4 77.4 80.2 85.1 93.4 95.8 100.0 106.0 105.6 106.4 109.0 113.2 129.1 

Leedu 89.4 84.6 98.3 103.9 89.7 89.0 100.0 110.0 115.4 123.7 131.4 130.6 142.3 

Luksemburg 82.7 86.8 94.9 98.4 99.0 98.2 100.0 103.5 108.6 108.2 108.8 112.0 115.2 

Läti 71.4 71.1 75.1 79.9 81.8 87.2 100.0 112.4 119.9 134.4 147.6 146.3 154.5 

Malta 89.6 89.7 96.2 97.4 99.7 100.7 100.0 96.4 109.1 114.8 121.2 136.1 132.6 

Poola 80.1 83.7 95.1 97.9 96.6 97.1 100.0 101.9 103.6 106.7 116.1 120.7 126.2 

Portugal 90.0 94.3 101.1 103.4 102.1 100.4 100.0 103.0 108.0 109.9 100.2 98.2 104.8 

Prantsusmaa 89.7 92.2 95.4 98.2 99.8 99.7 100.0 102.7 104.0 107.5 107.3 108.5 111.1 

Rootsi 84.2 84.9 88.7 98.1 99.7 98.8 100.0 104.3 106.6 111.3 115.6 115.9 114.3 

Rumeenia : : 67.1 81.6 88.4 93.8 100.0 103.2 105.1 107.9 112.1 114.1 117.2 

Saksamaa 86.0 87.1 91.7 96.2 97.8 98.3 100.0 104.8 108.4 110.4 113.4 117.5 121.6 

Slovakkia 78.8 83.2 89.3 94.3 98.5 101.3 100.0 101.8 103.1 105.4 106.1 106.8 109.3 

Sloveenia : 76.0 84.0 91.4 95.9 99.1 100.0 103.9 108.6 120.3 132.3 133.7 137.4 

Soome 89.2 91.7 93.0 95.5 96.8 96.8 100.0 105.3 111.0 117.5 119.3 120.6 132.9 

Suurbritannia 94.8 96.9 98.7 101.5 100.1 98.4 100.0 107.9 117.0 122.8 127.3 135.7 143.0 

Taani 89.2 92.5 97.1 101.5 101.5 100.0 100.0 108.8 115.9 121.8 123.7 125.0 125.6 

Tšehhi : 100.6 105.6 106.2 102.2 100.2 100.0 101.6 104.0 108.9 111.6 112.3 112.3 

Ungari : : 85.6 93.8 96.5 99.2 100.0 102.9 110.1 117.4 129.3 137.9 142.7 

Island 72.9 81.6 86.5 94.9 96.4 96.1 100.0 102.9 106.9 121.9 132.2 149.1 154.9 

Norra 90.9 95.2 97.0 96.6 98.1 98.5 100.0 100.1 101.5 106.0 109.9 110.0 114.4 

Šveits : : : : : : 100.0 100.8 103.2 105.7 103.3 100.4 97.8 


133

LISA 4.1 

KALA JA KALATOOTED TEIE TOIDULAUAL 

KALA TARBIMINE 

1. KUI SAGELI OLETE VIIMASE AASTA JOOKSUL KALA JA KALATOOTEID SÖÖNUD 

Vähemalt paar korda nädalas 16 

Umbes kord nädalas 32 

Vähemalt paar korda kuus 27 

Umbes kord kuus 15 

Harvemini 9 

Ei söö kala ega kalatooteid üldse 1 

2. KAS OLETE RAHUL OMA KALA JA KALATOODETE SÖÖMISSAGEDUSEGA 

Jah, olen täiesti rahul 20 

Olen enam-vähem rahul 37 

Pigem ei ole rahul 30 

Ei ole üldse rahul 12 

Ei oska öelda 1 

3. KUI TE PRAEGUSEL AJAL EI SÖÖ ÜLDSE KALA EGA KALATOOTEID VÕI SÖÖTE LIIGA 

VÄHE, SIIS MIS PÕHJUSEL (% vastanutest, kes ei ole kala või kalatoodete söömissagedusega üldse 

rahul või pigem rahul, n=479) 

Seda Seda Seda 

kindlasti mõnevõrra mitte 

Kala ja kalatooted on liiga kallid 71 25 

4 

Kala ja kalatoodete valik kaupluses/turul on väike 32 45 

23 

Kalaroogade valik toitlustusasutustes on väike 30 40 

30 

Kala ja kalatooted ei ole alati kättesaadavad, müügikohad on kaugel 29 40 

31 

Kala ja kalatoodete kvaliteet ei rahulda 19 40 

41 

Kalaroogade valmistamine kodus on töö- ja ajamahukas 22 30 

48 

Mulle ei maitse kala ja kalatooted 3 7 

90 

Muud vastust märkis 8% 

4. PALUN HINNAKE, KAS JA KUI SAGELI TE SÕITE 2010. AASTAL ERINEVAID KALATOITE 

Vähemalt 

kord või 

paar 

nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei 

söönud 

üldse 





7 25 45 23 




Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, 3 20 37 40 

134

Vähemalt 

kord või 

paar 

nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei 

söönud 

üldse 







3 20 38 39 



Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad 4 19 39 38 



1 14 44 41 

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 1 13 36 50 




Kuivatatud, vinnutatud kala 2 6 25 67 



anšoovis õlis, tomatikastmes jms) 

9 36 36 19 

Kalapreservid* plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, 

heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt) 

4 30 37 29 


marinaadis, silgusült, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, 4 22 36 38 

kala tarrendis jt) 

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud) 9 31 37 23 

Krabipulgad ja –nuudlid (makra) 8 33 35 24 




kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari** 

0 4 31 65 

* kalapreserv - kuumtöötlemata kalatoode (kalakonserv on kuumtöödeldud) 

** valgumari - toodetud piima-, muna vms valkudest 

5. PALUN HINNAKE, KUIDAS ON MUUTUNUD TEIE KALA JA KALATOODETE SÖÖMINE 

VÕRRELDES SELLEGA, MIS OLI 5 AASTAT TAGASI 

Söön 

rohkem 

Söön 

sama palju 

Söön 

vähem 

Ei oska 

öelda 





5 31 39 25 






3 23 34 40 


135

Söön 

rohkem 

Söön 

sama palju 

Söön 

vähem 

Ei oska 

öelda 





6 24 34 36 






4 25 37 34 









6 38 40 16 



5 35 34 26 


marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala 

9 29 29 33 

tarrendis jt) 







5 12 24 59 

6. KUI TE SÖÖTE MÕNINGAID KALATOOTEID PRAEGU ROHKEM KUI 5 AASTAT TAGASI, SIIS 

MIS PÕHJUSEL (mitu vastusvarianti) 

Kala ja kalatooted on praegu odavamad 3 

Kala ja kalatoodete valik kaupluses/turul on praegu suurem 25 

Kalaroogade valik toitlustusasutustes on praegu suurem 8 

Kala ja kalatoodete kättesaadavus üldiselt on parem 20 

Kala ja kalatoodete kvaliteet on paranenud 13 

Kala ja kalatooted on praegu maitsvamad 9 

Endale meeldib kalaroogasid valmistada 18 

Söön teadlikult rohkem kala, sest see on tervislik 39 

Söön rohkem kala liha asemel (liha asendaja) 15 

Muud vastust märkis 6% vastanutest 

7. KUI TE SÖÖTE MÕNINGAID KALATOOTEID PRAEGU VÄHEM KUI 5 AASTAT TAGASI, SIIS 

MIS PÕHJUSEL (mitu vastusvarianti) 

Kala ja kalatooted on praegu kallimad 57 

Kala ja kalatoodete valik kaupluses/turul on praegu väiksem 13 

Kalaroogade valik toitlustusasutustes on praegu väiksem 6 

Kala ja kalatoodete kättesaadavus üldiselt on kehvem, sest kala müüakse kaugel 17 

Kala ja kalatoodete kvaliteet on praegu halb või halvenenud 11 

Kala ja kalatooted pole enam nii maitsvad 11 

Kalaroogade valmistamine on aja- ja töömahukas 14 

Söön teadlikult rohkem köögivilju, taimetoitu 12 

Toodetes sisalduvate lisaainete tõttu 14 


136

8. PALUN HINNAKE LIGIKAUDU, KUI SUURE OSA VIIMASE AASTA JOOKSUL TEIE POOLT 

SÖÖDUD KALAST SÕITE TE KODUS, KUI SUURE OSA TOITLUSTUSASUTUSTES JA KÜLAS 

VIIBIDES 

Kodus 78% 

Toitlustusasutustes 10% 

Külaskäikudel 12% 

Kokku 100% 

KALA OSTMINE 

9. KALA JA KALATOODETE OSTUVÕIMALUSED ON ERI PIIRKONDADES ERINEVAD. OSA 

INIMESI PÜÜAB ISE KALA VÕI SAAB SEDA TUTTAVATELT. KUST OSTATE VÕI SAATE KALA JA 

KALATOOTEID TEIE (TEIE PERE) Märkige ligikaudsed protsendid Teie (Teie pere) poolt ostetud või tasuta 

saadud kala ja kalatoodete kogustest nii, et rida kokku annaks 100%. 

Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) 

ise, saame 

tuttavatelt 

KOKKU Ei osta 





52% 21% 13% 14% 100% 24% 




Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, 

mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise 81% 13% 3% 3% 100% 30% 





Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, 

mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise 78% 12% 4% 6% 100% 28% 




Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt 

odavamad kalad 

70% 18% 5% 7% 100% 27% 

Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/- 

skumbria jt keskmise kallidusega kalad 

65% 13% 10% 12% 100% 31% 

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 79% 9% 6% 6% 100% 37% 

Soola-, vürtsikilu, räim 84% 8% 2% 6% 100% 23% 

Soolaheeringas 86% 11% 2% 1% 100% 14% 

Soolalõhe, -forell 81% 6% 2% 11% 100% 33% 

Kuivatatud, vinnutatud kala 53% 9% 10% 28% 100% 48% 

137

10. KUI TE (TEIE PERE) SISSETULEKUD OLEKSID SUUREMAD, SIIS KUIDAS SEE MÕJUTAKS TEIE 

KALA JA KALATOODETE OSTMIST (tarbimist) 

Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama 

palju 

Ostaksin 

vähem 





40 39 3 18 






17 43 12 28 






41 35 3 21 






35 41 4 20 









19 55 10 16 



17 56 7 20 


heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt) 

28 42 7 23 







41 22 2 35 

Ei 

oska 

öelda 

138

11. Mis on teie jaoks kala ostmisel tähtis 

Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis 

Värskus 97 2 1 

Maitse 87 8 5 

Kala liik 53 37 10 

Pakend 7 45 48 

Hind 73 23 4 

Tootja (bränd) 12 49 39 

Päritolumaa 26 49 25 

Kala püügipiirkond, kasvatamise koht 20 45 35 

Lisaainete vähesus, puudumine (tootes) 55 30 15 

Et kala oleks puhastatud, roogitud 32 43 25 

Et kala oleks fileeritud 18 43 39 


12. KUI OSTATE VÄRSKET VÕI KÜLMUTATUD KALA, SIIS MILLISEL KUJUL 

Värske ja jahutatud kala 

Enamasti 

puhastamata, 

rookimata 

Enamasti 

roogitult 

Enamasti 

fileeritult 




36 31 11 22 


Ei osta 





7 27 31 35 


13. PALUN HINNAKE KALA JA KALATOODETE VALIKUT KAUPLUSES JA TURUL, KUST TE 

TAVALISELT TOIDUKAUPU OSTATE 

Kaupluses 

Turul 






15 47 38 22 53 25 






18 60 22 12 59 29 




Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, 18 56 26 12 56 32 

139


Kaupluses 

Turul 




Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad 22 56 22 25 56 19 

Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt 


21 52 27 22 55 23 

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 30 49 21 20 53 27 

Soola-, vürtsikilu, räim 41 48 11 27 55 18 

Soolaheeringas 47 45 8 38 49 13 

Soolalõhe, -forell 39 47 14 20 55 25 

Kuivatatud, vinnutatud kala 15 50 35 21 50 29 


Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, 

sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms) 



Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis 

(räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates 

kastmetes, kala tarrendis jt) 

56 41 3 22 55 23 

55 42 3 22 53 25 

47 46 7 16 51 33 

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud) 55 43 2 19 54 27 

Krabipulgad ja –nuudlid (makra) 57 41 2 17 53 30 

Krevetid, krabid, vähid 33 49 18 10 41 49 

Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 24 47 29 8 36 56 

Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm 

mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 

28 51 21 9 40 51 

14. PALUN HINNAKE KALA JA KALATOODETE KVALITEETI NENDE TOODETE PUHUL, MIDA TE 

OLETE 2010. AASTA JOOKSUL OSTNUD 




Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 40 57 3 






29 62 9 






38 55 7 



Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad 40 55 5 

Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad 44 52 4 

140


Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 53 44 3 

Soola-, vürtsikilu, räim 55 43 2 

Soolaheeringas 60 38 2 


Kuivatatud, vinnutatud kala 33 56 11 


Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, 

tomatikastmes jms) 

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, 

tuunikala, soolalõhe õlis jt) 


heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt) 

45 50 5 

48 48 4 

46 50 4 

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud) 42 51 7 

Krabipulgad ja –nuudlid (makra) 48 47 5 

Krevetid, krabid, vähid 43 50 7 

Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 30 57 13 

Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad 

(toodetud kalast), v.a valgumari 

42 51 7 

15. MIDA PEAKSID TEIE ARVATES TEGEMA KAUPLUSED, ET PARANDADA KALA JA 

KALATOODETE PAKKUMIST (müümist) 

Väga Mõnevõrra Eba-oluline 

oluline oluline 

Suurendama värske kala valikut 70 25 5 

Suurendama külmutatud kala valikut 16 53 31 

Suurendama suitsu-, soola- ja kuivatatud kala valikut 27 51 22 

Suurendama muude kalatoodete (vt nimekiri eelmises küsimuses) valikut 21 56 23 

Eelistama kodumaiste töötlejate/tootjate tooteid 55 35 10 

Tegema kalatoodetele sooduspakkumisi 78 18 4 

Hankima kvaliteetsemaid kalatooteid 70 27 3 

Pakkuma kalatooteid soodsama hinnaga 80 18 2 

Märkima (hinnasiltidel, etikettidel) selgemalt päritolumaa ja/või tootja 46 44 10 

Lisada värske, jahutatud, külmutatud, suitsutatud kala juurde teave kala 

püügipiirkonna, kasvatamise koha kohta 


38 45 17 

16. KUI TEIL OLEKS VÕIMALIK VÄRSKET KALA JA KALATOOTEID OSTA SPETSIAALSELT 

KALATURULT OTSE KALURILT (KALAKASVATAJATELT), KAS TEEKSITE SEDA 

Jah, ostaksin sageli 61 

Ostaksin mõnikord 30 

Ei ostaks, sest eelistan neid osta kauplustest 4 

Ei oska öelda 5 

141

EELISTUSED JA KALATOOTJAD 

17. KALA JA KALATOODETE SÖÖMISEL ON PALJUDEL ELANIKEL KUJUNENUD VÄLJA 

LEMMIKKALAD JA LEMMIK KALATOOTED. MILLISED NEED ON Kui teate, märkige ka nende tootja 

või kaubamärk. (märkige kuni 2 lemmikkala ja kuni 2 lemmik kalatoodet) 

Lemmikkala küsimusele vastas kokku 1021 inimest, nimetati 2334 lemmikkala (vt küsitluse tulemused). 

Lemmikkalatoote pani ankeeti kirja 890 inimest, nimetati 1551 toodet. Kalatoote tootjat või kaubamärki nimetas 

433 inimest, kokku nimetati 675 tootjat/kaubamärki (vt küsitluse tulemused). 

18. OSAD KALATÖÖSTUSETTEVÕTTED JA HULGIMÜÜJAD KASUTAVAD OMA TOODETE 

MÜÜGIL KAUBAMÄRKE (BRÄNDI-NIMESID). MÄRKIGE MILLISEID KALATOODETE 

KAUBAMÄRKE (BRÄNDE) OLETE MÄRGANUD NING KUI TEATE, SIIS KA NENDE TOOTJA NIMI. 

Kaubamärk 

Teab tootja 

nime/tootjariiki, 

kaubamärki ei tea 

Teab tootjat/tootjariiki 

ja kaubamärki 

Teab kaubamärki, 

tootjat/tootjariiki ei tea 

Ei ole märganud, 

ei tea ei tootja 

nime/tootjariiki ega 

kaubamärki 

Viru Rand 21 13 53 13 

M.V.Wool 3 2 15 80 

Esva 12 5 60 23 

Viči 12 6 67 15 

Kirde Rand 9 2 12 77 

Saare Hõbe 9 2 10 79 

Leedevälja 6 2 15 77 

Makra 2 1 47 50 

Kaluri 7 2 31 60 

Kapten Grant 3 2 51 44 

Kipperi 1 1 11 87 

Zigmas 1 1 6 92 

Columbus 0 0 17 83 

Poseidon 1 1 12 86 

Maseko 4 1 11 84 

Kriskal 1 0 12 87 

Gurmé 0 0 9 91 

Grand Ocean 0 0 17 83 

19. KAS TE OLETE MÄRGANUD „KALA TEEB HEAD” KAMPAANIAT VÕI MÄRKI 

Jah, olen märganud 18 

Ei ole märganud 82 

20. KAS TEIL ON VIIMASE AASTA JOOKSUL OLNUD HALBU KOGEMUSI KALA JA 

KALATOODETE OSTMISEL VÕI SÖÖMISEL 

Ei ole 70 Jah on 30 

Kui on, siis millised need halvad kogemused on olnud Lahtisele küsimusele vastas 28% vastanutest 

21. KAS TEIE PERES ON KA LEMMIKLOOMI, KES SÖÖVAD KALA 

Jah on 38 

Ei ole 62 

22. KUIDAS JAGUNEVAD TEIE PERE KULUTUSED KALALE (RAHALISELT) PERELIIKMETE JA 

LEMMIKLOOMADE VAHEL Märkige ligikaudse hinnanguna! 

Pereliikmed (inimesed) 92% 

Lemmikloomad 8% 

Kokku 100% 

142

LISA 4.2 

Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes 

Kui sageli olete viimase aasta jooksul kala ja kalatooteid söönud 


Vähemalt 

paar 

korda 

nädalas 

Umbes 

kord 

nädalas 

Vähemalt 

paar 

korda 

kuus 

Umbes 

kord kuus 

harvemini 

Keskmiselt 16 32 27 15 9 1 

Regioon Põhja-Eesti 16 30 29 13 10 2 

Kesk-Eesti 14 38 22 13 13 0 

Kirde-Eesti 15 26 29 21 9 0 

Lääne-Eesti 26 36 18 11 9 0 

Lõuna-Eesti 14 33 31 16 6 0 

Elukoht Tallinn 15 30 28 14 11 2 

suured linnad 16 31 26 20 7 0 

väikelinnad 16 32 28 14 10 0 

alevik, maa 17 35 27 12 8 1 

Rahvus eestlased 16 33 28 13 9 1 

muu rahvus 17 29 26 18 9 1 

Vanus 18 - 29 aastased 9 25 33 18 13 2 

30 - 49 aastased 13 36 26 15 10 0 

50 - 64 aastased 21 33 30 11 5 0 

65 - 74 aastased 30 34 18 11 6 1 

Sugu naised 16 31 28 16 9 0 

mehed 17 33 27 13 9 1 

Haridus alg- ja põhiharidus 23 28 17 12 19 1 

kesk ja -eriharidus 16 35 26 12 11 0 

kõrgharidus 15 30 31 18 5 1 

Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 13 25 23 14 24 1 

netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 16 32 26 14 11 1 

kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 19 33 27 14 7 0 

384-511 € (6001-8000 kr) 13 33 30 14 8 2 

512-639 € (8001-10 000 kr) 16 33 28 18 5 0 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 16 36 29 14 5 0 

Lisa 4.2.1 

Ei söö 

kala ega 

kalatooteid 

üldse 

Lisa 4.2.2 

Kas olete rahul oma kala ja kalatoodete söömissagedusega 


Jah, olen 

täiesti rahul 

Olen enamvähem 

rahul 

Pigem ei ole 

rahul 

Ei ole üldse 

rahul 

Ei oska 

öelda 

Keskmiselt 20 37 30 12 1 

Regioon Põhja-Eesti 18 37 32 12 1 

Kesk-Eesti 17 43 26 13 1 

Kirde-Eesti 21 37 26 16 0 

Lääne-Eesti 28 35 28 9 0 

Lõuna-Eesti 19 34 34 12 1 

Elukoht Tallinn 17 35 35 11 2 

suured linnad 20 37 29 14 0 

väikelinnad 19 39 26 15 1 

alevik, maa 24 35 30 11 0 

Rahvus eestlased 19 35 34 11 1 

muu rahvus 21 40 23 15 1 

Vanus 18 - 29 aastased 22 38 31 8 1 

30 - 49 aastased 15 39 31 14 1 

50 - 64 aastased 25 32 30 13 0 

65 - 74 aastased 20 42 24 13 1 

Sugu naised 17 33 36 13 1 

mehed 23 41 24 11 1 

Haridus alg- ja põhiharidus 25 33 25 12 5 

kesk ja -eriharidus 21 36 28 15 0 

kõrgharidus 17 38 35 9 1 

Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 19 34 24 20 3 

netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 19 31 37 13 0 

kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 22 38 26 13 1 

384-511 € (6001-8000 kr) 18 41 28 12 1 

512-639 € (8001-10 000 kr) 17 40 33 10 0 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 22 37 34 6 1 

143


(% vastanutest, kes ei ole kala ja kalatoodete söömissagedusega üldse rahul või pigem ei ole rahul, n=479) 

Kala ja kalatooted on liiga kallid 

Seda kindlasti Seda mõnevõrra Seda mitte 

Keskmiselt 71 25 4 

Regioon Põhja-Eesti 64 31 5 

Kesk-Eesti 88 12 0 

Kirde-Eesti 80 17 2 

Lääne-Eesti 69 27 4 

Lõuna-Eesti 72 23 5 

Elukoht Tallinn 63 31 6 

suured linnad 81 15 4 

väikelinnad 77 20 2 

alevik, maa 69 27 4 

Rahvus eestlased 68 26 6 

muu rahvus 79 21 0 

Vanus 18 - 29 aastased 68 31 1 

30 - 49 aastased 67 24 9 

50 - 64 aastased 75 25 1 

65 - 74 aastased 83 16 2 

Sugu naised 73 24 4 

mehed 67 27 5 

Haridus alg- ja põhiharidus 90 10 0 

kesk ja -eriharidus 76 22 2 

kõrgharidus 62 31 7 

Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 96 4 0 

netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 77 21 2 

kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 71 24 5 

384-511 € (6001-8000 kr) 72 24 3 

512-639 € (8001-10 000 kr) 59 33 8 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 46 43 11 

Lisa 4.2.3 



Kala ja kalatoodete valik kaupluses/turul on väike 















30 - 49 aastased 30 49 21 

50 - 64 aastased 30 48 22 

65 - 74 aastased 35 48 17 


mehed 33 42 26 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 29 48 23 

384-511 € (6001-8000 kr) 40 43 17 

512-639 € (8001-10 000 kr) 41 35 25 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 43 33 24 

144



Kalaroogade valik toitlustusasutustes on väike 















30 - 49 aastased 27 40 33 

50 - 64 aastased 31 44 26 

65 - 74 aastased 22 43 35 


mehed 32 35 33 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 28 31 41 

384-511 € (6001-8000 kr) 32 44 24 

512-639 € (8001-10 000 kr) 40 28 32 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 19 56 25 



Kala ja kalatooted ei ole alati kättesaadavad, müügikohad on kaugel 















30 - 49 aastased 29 43 28 

50 - 64 aastased 31 37 32 

65 - 74 aastased 35 38 26 


mehed 33 34 33 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 31 42 27 

384-511 € (6001-8000 kr) 29 42 29 

512-639 € (8001-10 000 kr) 37 32 30 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 19 42 39 

145



Kala ja kalatoodete kvaliteet ei rahulda 















30 - 49 aastased 22 39 39 

50 - 64 aastased 14 47 39 

65 - 74 aastased 20 45 35 


mehed 18 37 45 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 18 36 45 

384-511 € (6001-8000 kr) 26 38 36 

512-639 € (8001-10 000 kr) 19 50 31 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 23 30 47 



Kalaroogade valmistamine kodus on töö- ja ajamahukas 















30 - 49 aastased 24 28 48 

50 - 64 aastased 18 34 48 

65 - 74 aastased 20 34 46 


mehed 24 30 47 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 23 36 41 

384-511 € (6001-8000 kr) 25 21 54 

512-639 € (8001-10 000 kr) 23 34 43 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 20 29 51 

146



Mulle ei maitse kala ja kalatooted 















30 - 49 aastased 2 8 90 

50 - 64 aastased 2 3 95 

65 - 74 aastased 8 2 89 


mehed 4 5 91 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 8 2 90 

384-511 € (6001-8000 kr) 0 9 91 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 0 96 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 0 13 87 

Kas ja kui sageli te sõite 2010. aastal erinevaid kalatoite 


Lisa 4.2.4 

Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad 

Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 

Keskmiselt 15 34 35 16 

Regioon Põhja-Eesti 13 29 38 20 

Kesk-Eesti 12 42 34 12 

Kirde-Eesti 14 28 35 23 

Lääne-Eesti 27 36 31 6 

Lõuna-Eesti 16 40 31 13 

Elukoht Tallinn 10 29 40 21 

suured linnad 15 28 38 19 

väikelinnad 18 42 29 11 

alevik, maa 19 36 32 13 

Rahvus eestlased 15 36 37 12 

muu rahvus 16 28 30 26 

Vanus 18 - 29 aastased 10 30 41 19 

30 - 49 aastased 11 34 38 17 

50 - 64 aastased 20 36 31 13 

65 - 74 aastased 31 36 20 13 

Sugu naised 14 33 36 17 

mehed 17 34 33 16 

Haridus alg- ja põhiharidus 30 32 25 13 

kesk ja -eriharidus 18 37 31 14 

kõrgharidus 9 29 42 20 

Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 23 23 37 17 

netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 19 35 33 13 

kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 16 41 27 16 

384-511 € (6001-8000 kr) 6 32 46 16 

512-639 € (8001-10 000 kr) 14 31 36 19 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 11 28 40 21 

147



Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 

Vähemalt 

Vähemalt 

Ei söönud 

kord või 

Harvem 

korra kuus 

üldse 

paar nädalas 



Kesk-Eesti 3 28 46 23 







alevik, maa 5 21 49 25 


muu rahvus 13 31 35 21 


30 - 49 aastased 5 24 49 22 

50 - 64 aastased 9 27 42 22 

65 - 74 aastased 12 25 35 28 


mehed 6 28 44 22 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 8 26 41 25 

384-511 € (6001-8000 kr) 6 28 44 22 

512-639 € (8001-10 000 kr) 5 23 51 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 26 50 18 



Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 

Vähemalt 

Vähemalt 

kord või 

korra kuus 

paar nädalas 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 3 31 45 21 


muu rahvus 6 32 41 21 


30 - 49 aastased 4 37 42 17 

50 - 64 aastased 6 32 44 18 

65 - 74 aastased 6 28 37 29 


mehed 5 35 41 19 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 6 32 40 22 

384-511 € (6001-8000 kr) 6 37 46 11 

512-639 € (8001-10 000 kr) 5 47 41 7 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 9 56 32 3 

148



Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad 

Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 6 12 17 65 




30 - 49 aastased 2 10 17 71 

50 - 64 aastased 5 12 18 65 

65 - 74 aastased 7 11 15 67 


mehed 4 15 19 62 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 4 12 15 69 

384-511 € (6001-8000 kr) 3 6 18 73 

512-639 € (8001-10 000 kr) 2 8 12 78 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 12 17 70 



Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise 


Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 1 18 35 46 




30 - 49 aastased 2 21 39 38 

50 - 64 aastased 3 23 33 41 

65 - 74 aastased 6 25 24 45 


mehed 2 21 36 41 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 5 20 37 38 

384-511 € (6001-8000 kr) 2 20 34 44 

512-639 € (8001-10 000 kr) 2 20 39 39 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 2 18 45 35 

149



Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 

Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 0 7 28 65 




30 - 49 aastased 1 10 30 59 

50 - 64 aastased 1 9 30 60 

65 - 74 aastased 3 9 22 66 


mehed 1 11 33 55 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 1 11 30 58 

384-511 € (6001-8000 kr) 1 5 34 60 

512-639 € (8001-10 000 kr) 5 14 26 55 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 12 29 58 



Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud): räim, kilu jt odavamad kalad 

Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 7 17 27 49 




30 - 49 aastased 4 15 29 52 

50 - 64 aastased 6 15 19 60 

65 - 74 aastased 10 13 17 60 


mehed 5 20 20 55 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 6 15 16 63 

384-511 € (6001-8000 kr) 2 16 29 53 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 20 23 53 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 3 19 32 46 

150



Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud): lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise 


Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 2 19 35 44 




30 - 49 aastased 3 20 40 37 

50 - 64 aastased 2 24 35 39 

65 - 74 aastased 6 21 28 45 


mehed 3 18 41 38 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 3 20 38 39 

384-511 € (6001-8000 kr) 3 23 40 34 

512-639 € (8001-10 000 kr) 0 14 54 32 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 3 27 41 29 



Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 

Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 3 19 34 44 




30 - 49 aastased 3 28 35 34 

50 - 64 aastased 3 21 36 40 

65 - 74 aastased 5 14 26 55 


mehed 4 22 36 38 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 3 18 36 43 

384-511 € (6001-8000 kr) 4 32 33 31 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 34 45 17 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 8 45 32 15 

151



Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad 

Vähemalt 

Vähemalt 

kord või 

korra kuus 

paar nädalas 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 6 20 40 34 




30 - 49 aastased 3 20 42 35 

50 - 64 aastased 7 19 39 35 

65 - 74 aastased 4 23 29 44 


mehed 4 20 39 37 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 6 19 35 40 

384-511 € (6001-8000 kr) 1 20 46 33 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 10 42 44 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 3 17 40 40 



Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad 

Vähemalt 

Vähemalt 

Ei söönud 

kord või 

Harvem 

korra kuus 

üldse 

paar nädalas 










alevik, maa 1 14 44 41 




30 - 49 aastased 1 13 49 37 

50 - 64 aastased 2 15 40 43 

65 - 74 aastased 2 18 28 52 


mehed 1 16 44 39 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 1 13 41 45 

384-511 € (6001-8000 kr) 2 14 49 35 

512-639 € (8001-10 000 kr) 0 14 44 42 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 18 55 26 

152



Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: suitsulõhe, -forell jt kallimad kalad 

Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 1 14 33 52 




30 - 49 aastased 1 13 39 47 

50 - 64 aastased 2 12 31 55 

65 - 74 aastased 2 15 23 60 


mehed 1 15 35 49 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 1 10 29 60 

384-511 € (6001-8000 kr) 2 16 32 50 

512-639 € (8001-10 000 kr) 1 19 45 35 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 21 55 23 

Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: soola-, vürtsikilu, räim 



Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 10 39 29 22 


muu rahvus 10 29 32 29 


30 - 49 aastased 5 32 40 23 

50 - 64 aastased 14 37 32 17 

65 - 74 aastased 17 33 21 29 


mehed 9 34 31 26 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 12 29 35 24 

384-511 € (6001-8000 kr) 5 34 34 27 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 28 42 24 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 10 27 35 28 

153

Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: soolaheeringas 



Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 



Kesk-Eesti 18 38 27 17 







alevik, maa 19 42 23 16 


muu rahvus 22 38 21 19 


30 - 49 aastased 12 44 27 17 

50 - 64 aastased 29 43 19 9 

65 - 74 aastased 28 43 17 12 


mehed 17 37 25 21 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 23 37 26 14 

384-511 € (6001-8000 kr) 16 42 28 14 

512-639 € (8001-10 000 kr) 17 39 24 20 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 14 30 28 28 

Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: soolalõhe, -forell 



Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 2 19 34 45 




30 - 49 aastased 3 25 39 33 

50 - 64 aastased 3 20 35 42 

65 - 74 aastased 6 16 23 55 


mehed 3 18 37 42 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 2 17 37 44 

384-511 € (6001-8000 kr) 4 23 39 34 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 23 48 23 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 7 30 38 25 

154

Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: kuivatatud, vinnutatud kala 



Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 














30 - 49 aastased 2 7 30 61 

50 - 64 aastased 3 4 18 75 

65 - 74 aastased 2 3 16 79 


mehed 2 7 31 60 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 2 4 22 72 

384-511 € (6001-8000 kr) 1 9 26 64 

512-639 € (8001-10 000 kr) 2 4 30 64 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 8 34 57 



Muud kalatooted: kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms) 

Vähemalt 

Vähemalt 

Ei söönud 

kord või 

Harvem 

korra kuus 

üldse 

paar nädalas 



Kesk-Eesti 13 48 27 12 







alevik, maa 12 37 31 20 




30 - 49 aastased 9 37 37 17 

50 - 64 aastased 10 36 39 15 

65 - 74 aastased 10 32 31 27 


mehed 10 40 32 18 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 7 36 36 21 

384-511 € (6001-8000 kr) 8 34 43 15 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 26 45 25 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 9 34 33 24 

155



Muud kalatooted: kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt) 

Vähemalt 

Vähemalt 

Ei söönud 

kord või 

Harvem 

korra kuus 

üldse 

paar nädalas 










alevik, maa 5 32 39 24 




30 - 49 aastased 3 32 39 26 

50 - 64 aastased 7 32 35 26 

65 - 74 aastased 6 29 28 37 


mehed 4 32 34 30 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 5 28 36 31 

384-511 € (6001-8000 kr) 3 34 39 24 

512-639 € (8001-10 000 kr) 2 28 44 26 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 4 34 37 25 



Muud kalatooted: kalakulinaariatooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, silgusült, heeringa fileetükid 

erinevates kastmetes, kala tarrendis jt) 

Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 5 27 35 33 




30 - 49 aastased 4 25 41 30 

50 - 64 aastased 5 22 34 39 

65 - 74 aastased 7 17 27 49 


mehed 5 21 33 41 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 5 23 33 39 

384-511 € (6001-8000 kr) 4 23 39 34 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 17 46 33 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 7 33 30 30 

156



Muud kalatooted: kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud) 

Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 



Kesk-Eesti 11 40 35 14 







alevik, maa 9 34 36 21 




30 - 49 aastased 9 32 40 19 

50 - 64 aastased 8 24 39 29 

65 - 74 aastased 7 24 26 43 


mehed 9 33 37 21 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 8 29 39 24 

384-511 € (6001-8000 kr) 7 29 44 20 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 22 41 33 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 27 41 26 

Muud kalatooted: krabipulgad ja –nuudlid (makra) 



Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 










alevik, maa 9 30 35 26 




30 - 49 aastased 8 38 33 21 

50 - 64 aastased 7 30 36 27 

65 - 74 aastased 6 20 28 46 


mehed 7 33 33 27 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 8 33 32 27 

384-511 € (6001-8000 kr) 8 34 34 24 

512-639 € (8001-10 000 kr) 3 32 43 22 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 40 35 19 

157

Muud kalatooted: krevetid, krabid, vähid 



Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 














30 - 49 aastased 1 10 35 54 

50 - 64 aastased 2 7 26 65 

65 - 74 aastased 0 4 18 78 


mehed 1 10 29 60 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 0 5 30 65 

384-511 € (6001-8000 kr) 2 9 31 58 

512-639 € (8001-10 000 kr) 2 15 38 45 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 23 33 43 



Muud kalatooted: molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 

Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 














30 - 49 aastased 0 2 20 78 

50 - 64 aastased 0 1 12 87 

65 - 74 aastased 1 1 5 93 


mehed 0 3 16 81 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 0 2 12 86 

384-511 € (6001-8000 kr) 1 2 18 79 

512-639 € (8001-10 000 kr) 0 4 15 81 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 0 3 32 65 

158



Muud kalatooted: kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jms mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a 

valgumari 

Vähemalt 

kord või 

paar nädalas 

Vähemalt 

korra kuus 

Harvem 

Ei söönud 

üldse 














30 - 49 aastased 0 3 35 62 

50 - 64 aastased 0 5 28 67 

65 - 74 aastased 1 5 17 77 


mehed 0 6 30 64 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 1 3 28 68 

384-511 € (6001-8000 kr) 0 8 30 62 

512-639 € (8001-10 000 kr) 0 5 38 57 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 5 48 46 

Kuidas on muutunud teie kala ja kalatoodete söömine võrreldes sellega, mis oli 5 aastat tagasi 


Lisa 4.2.5 

Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad 

Söön 

rohkem 

Söön sama 

palju 

Söön vähem 










alevik, maa 8 44 37 11 




30 - 49 aastased 7 37 39 17 

50 - 64 aastased 5 43 38 14 

65 - 74 aastased 9 50 26 15 


mehed 7 43 34 16 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 6 39 41 14 

384-511 € (6001-8000 kr) 7 50 27 16 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 51 24 19 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 8 46 26 20 

Ei oska 

öelda, ei tarbi 

159



Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 

Söön Söön sama 

Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 5 30 41 24 




30 - 49 aastased 5 31 41 23 

50 - 64 aastased 3 30 43 24 

65 - 74 aastased 3 26 34 37 


mehed 5 31 39 25 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 5 29 42 24 

384-511 € (6001-8000 kr) 5 33 38 24 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 41 24 29 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 9 42 30 19 



Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 


Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 




Kesk-Eesti 24 23 32 21 







alevik, maa 21 27 33 19 


muu rahvus 11 24 42 23 


30 - 49 aastased 21 29 36 14 

50 - 64 aastased 15 27 40 18 

65 - 74 aastased 8 26 33 33 


mehed 17 30 31 22 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 18 26 34 22 

384-511 € (6001-8000 kr) 18 44 27 11 

512-639 € (8001-10 000 kr) 25 33 30 12 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 40 37 18 5 

160



Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad 

Söön 

rohkem 

Söön sama 

palju 

Söön vähem 










alevik, maa 1 17 35 47 




30 - 49 aastased 1 15 30 54 

50 - 64 aastased 1 13 35 51 

65 - 74 aastased 1 15 22 62 


mehed 3 19 31 47 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 1 16 30 53 

384-511 € (6001-8000 kr) 2 15 26 57 

512-639 € (8001-10 000 kr) 1 11 31 57 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 0 17 27 56 

Ei oska 




Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise 



Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 2 22 32 44 




30 - 49 aastased 3 24 34 39 

50 - 64 aastased 2 22 38 38 

65 - 74 aastased 2 17 34 47 


mehed 3 22 36 39 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 3 21 36 40 

384-511 € (6001-8000 kr) 5 27 22 46 

512-639 € (8001-10 000 kr) 3 24 31 42 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 5 32 26 37 

161



Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 

Söön 

rohkem 

Söön sama 

palju 

Söön vähem 










alevik, maa 3 13 33 51 




30 - 49 aastased 5 15 34 46 

50 - 64 aastased 3 13 35 49 

65 - 74 aastased 1 10 28 61 


mehed 5 18 32 45 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 5 14 32 49 

384-511 € (6001-8000 kr) 2 18 29 51 

512-639 € (8001-10 000 kr) 5 17 32 46 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 7 20 24 49 

Ei oska 





Söön 

rohkem 

Söön sama 

palju 

Söön vähem 










alevik, maa 5 25 30 40 




30 - 49 aastased 6 24 29 41 

50 - 64 aastased 3 19 33 45 

65 - 74 aastased 4 24 20 52 


mehed 5 25 29 41 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 4 18 31 47 

384-511 € (6001-8000 kr) 5 27 25 43 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 25 23 46 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 35 20 39 

Ei oska 


162






Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 6 20 32 42 




30 - 49 aastased 7 26 33 34 

50 - 64 aastased 4 25 37 34 

65 - 74 aastased 3 17 34 46 


mehed 6 24 33 37 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 5 22 38 35 

384-511 € (6001-8000 kr) 7 35 22 36 

512-639 € (8001-10 000 kr) 8 25 25 42 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 12 35 20 33 




Söön 

rohkem 

Söön sama 

palju 

Söön vähem 



Kesk-Eesti 10 27 28 35 







alevik, maa 11 21 32 36 




30 - 49 aastased 14 29 30 27 

50 - 64 aastased 9 20 37 34 

65 - 74 aastased 5 15 31 49 


mehed 12 26 29 33 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 9 19 35 37 

384-511 € (6001-8000 kr) 12 36 26 26 

512-639 € (8001-10 000 kr) 19 38 22 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 31 35 18 16 

Ei oska 


163





Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 5 30 39 26 




30 - 49 aastased 4 29 40 27 

50 - 64 aastased 2 28 44 26 

65 - 74 aastased 2 25 31 42 


mehed 3 30 36 31 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 4 22 42 32 

384-511 € (6001-8000 kr) 2 37 31 30 

512-639 € (8001-10 000 kr) 5 24 35 36 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 2 35 30 33 





Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 5 26 38 31 




30 - 49 aastased 3 28 38 31 

50 - 64 aastased 1 23 43 33 

65 - 74 aastased 2 20 29 49 


mehed 4 26 36 34 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 3 22 40 35 

384-511 € (6001-8000 kr) 4 31 35 30 

512-639 € (8001-10 000 kr) 5 24 33 38 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 8 44 22 26 

164




Söön 

rohkem 

Söön sama 

palju 

Söön vähem 










alevik, maa 7 20 31 42 




30 - 49 aastased 6 24 34 36 

50 - 64 aastased 4 17 36 43 

65 - 74 aastased 3 15 23 59 


mehed 6 22 32 40 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 4 16 33 47 

384-511 € (6001-8000 kr) 6 27 30 37 

512-639 € (8001-10 000 kr) 10 28 29 33 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 15 42 21 22 

Ei oska 






Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 5 50 25 20 




30 - 49 aastased 5 47 28 20 

50 - 64 aastased 4 49 26 21 

65 - 74 aastased 5 40 21 34 


mehed 4 41 27 28 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 4 44 26 26 

384-511 € (6001-8000 kr) 5 50 16 29 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 52 24 18 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 5 51 21 23 

165





Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 




Kesk-Eesti 14 48 17 21 







alevik, maa 13 50 23 14 




30 - 49 aastased 10 49 27 14 

50 - 64 aastased 11 56 23 10 

65 - 74 aastased 8 61 15 16 


mehed 10 48 24 18 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 12 51 23 14 

384-511 € (6001-8000 kr) 13 56 12 19 

512-639 € (8001-10 000 kr) 12 54 17 17 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 8 47 24 21 





Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 10 22 30 38 




30 - 49 aastased 10 30 31 29 

50 - 64 aastased 7 24 35 34 

65 - 74 aastased 5 21 29 45 


mehed 8 27 29 36 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 9 23 32 36 

384-511 € (6001-8000 kr) 7 37 27 29 

512-639 € (8001-10 000 kr) 13 38 24 25 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 19 38 23 20 

166





Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 2 13 22 63 




30 - 49 aastased 2 19 28 51 

50 - 64 aastased 2 8 24 66 

65 - 74 aastased 0 11 14 75 


mehed 2 20 25 53 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 2 12 24 62 

384-511 € (6001-8000 kr) 3 17 21 59 

512-639 € (8001-10 000 kr) 5 11 20 64 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 2 26 23 49 





Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 5 42 41 12 




30 - 49 aastased 4 40 43 13 

50 - 64 aastased 3 40 42 15 

65 - 74 aastased 3 35 37 25 


mehed 5 43 36 16 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 4 35 45 16 

384-511 € (6001-8000 kr) 3 50 29 18 

512-639 € (8001-10 000 kr) 2 36 42 20 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 11 40 30 19 

167





Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 5 40 36 19 




30 - 49 aastased 4 40 36 20 

50 - 64 aastased 3 36 36 25 

65 - 74 aastased 3 30 27 40 


mehed 6 35 32 27 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 3 34 33 30 

384-511 € (6001-8000 kr) 5 44 28 23 

512-639 € (8001-10 000 kr) 2 42 32 24 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 10 45 25 20 






Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 9 36 29 26 




30 - 49 aastased 9 37 29 25 

50 - 64 aastased 7 23 33 37 

65 - 74 aastased 5 25 23 47 


mehed 8 27 28 37 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 7 27 29 37 

384-511 € (6001-8000 kr) 9 35 25 31 

512-639 € (8001-10 000 kr) 10 27 34 29 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 17 39 17 27 

168




Söön 

rohkem 

Söön sama 

palju 

Söön vähem 



Kesk-Eesti 11 39 34 16 







alevik, maa 9 38 35 18 




30 - 49 aastased 8 40 37 15 

50 - 64 aastased 5 31 37 27 

65 - 74 aastased 6 23 32 39 


mehed 9 36 34 21 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 8 34 33 25 

384-511 € (6001-8000 kr) 8 37 36 19 

512-639 € (8001-10 000 kr) 7 33 35 25 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 37 43 14 

Ei oska 






Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 11 34 28 27 




30 - 49 aastased 10 43 29 18 

50 - 64 aastased 5 34 34 27 

65 - 74 aastased 3 24 30 43 


mehed 8 36 33 23 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 10 33 31 26 

384-511 € (6001-8000 kr) 10 48 20 22 

512-639 € (8001-10 000 kr) 9 37 32 22 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 12 48 25 15 

169





Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 











alevik, maa 5 13 23 59 




30 - 49 aastased 8 17 26 49 

50 - 64 aastased 4 9 29 58 

65 - 74 aastased 3 8 18 71 


mehed 5 15 25 55 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 5 11 25 59 

384-511 € (6001-8000 kr) 4 21 24 51 

512-639 € (8001-10 000 kr) 12 19 23 46 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 21 22 23 34 




Söön 

rohkem 

Söön sama 

palju 

Söön vähem 














30 - 49 aastased 4 10 19 67 

50 - 64 aastased 1 4 21 74 

65 - 74 aastased 0 3 13 84 


mehed 4 8 18 70 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 2 6 16 76 

384-511 € (6001-8000 kr) 3 10 16 71 

512-639 € (8001-10 000 kr) 7 6 20 67 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 12 15 22 51 

Ei oska 


170




valgumari 


Ei oska 

Söön vähem 

rohkem palju 















30 - 49 aastased 3 15 25 57 

50 - 64 aastased 3 9 28 60 

65 - 74 aastased 1 7 16 76 


mehed 5 13 23 59 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 4 9 21 66 

384-511 € (6001-8000 kr) 8 15 19 58 

512-639 € (8001-10 000 kr) 9 13 29 49 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 11 26 19 44 

Kui te sööte mõningaid kalatooteid praegu rohkem kui 5 aastat tagasi, siis mis põhjusel 


Lisa 4.2.6 

Kala ja 

kalatooted 

on praegu 

odavamad 


kalatoodete 

valik 

kaupluses, 

turul on 

praegu suurem 

Kalaroogade 

valik 


on 

praegu 

suurem 



kättesaadavus 

üldiselt on 

parem 



kvaliteet on 

paranenud 



Kesk-Eesti 6 27 13 21 11 

Kirde-Eesti 1 20 3 20 10 


Lõuna-Eesti 3 30 10 23 13 




alevik, maa 2 30 8 22 13 


muu rahvus 2 20 3 17 9 


30 - 49 aastased 3 27 7 18 15 

50 - 64 aastased 3 22 6 22 11 

65 - 74 aastased 2 17 5 13 10 

Sugu naised 3 26 8 22 13 

mehed 4 24 8 18 14 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 3 21 9 20 11 

384-511 € (6001-8000 kr) 1 23 8 22 12 

512-639 € (8001-10 000 kr) 3 36 10 24 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 3 32 12 32 23 

171

Kui te sööte mõningaid kalatooteid praegu rohkem kui 5 aastat tagasi, siis mis põhjusel järg 



kalatooted 

on praegu 

maitsvamad 

Endale 

meeldib 

kalaroogasid 

valmistada 

Söön 

teadlikult 

rohkem kala, 

sest see on 

tervislik 

Söön 

rohkem kala 

liha asemel 

(liha 

asendaja) 

Muu vastus 



Kesk-Eesti 11 8 49 11 6 


Lääne-Eesti 9 16 38 19 11 

Lõuna-Eesti 10 19 38 14 7 




alevik, maa 11 17 41 14 9 


muu rahvus 4 20 34 17 4 


30 - 49 aastased 10 16 34 13 6 

50 - 64 aastased 7 16 41 18 7 

65 - 74 aastased 4 21 40 21 6 


mehed 12 17 38 12 6 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 10 16 42 16 5 

384-511 € (6001-8000 kr) 10 21 42 13 6 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 19 42 13 5 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 15 22 49 17 9 

Kui te sööte mõningaid kalatooteid praegu vähem kui 5 aastat tagasi, siis mis põhjusel 



kalatooted 

on praegu 

kallimad 



valik 

kaupluses, 

turul on 

praegu 

väiksem 


valik 


on 

praegu 

väiksem 



kättesaadavus 

üldiselt on 

kehvem, sest 

kala müüakse 

kaugel 

Lisa 4.2.7 



kvaliteet on 

praegu halb 

või 

halvenenud 



Kesk-Eesti 59 11 9 20 7 

Kirde-Eesti 65 22 5 13 16 


Lõuna-Eesti 58 9 6 21 6 




alevik, maa 59 9 6 27 3 


muu rahvus 67 23 7 12 23 


30 - 49 aastased 54 12 6 17 11 

50 - 64 aastased 66 14 5 19 10 

65 - 74 aastased 60 17 2 21 9 

Sugu naised 58 12 5 17 12 

mehed 56 14 6 17 9 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 61 16 4 19 11 

384-511 € (6001-8000 kr) 47 9 6 14 8 

512-639 € (8001-10 000 kr) 47 14 6 16 9 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 35 11 3 9 8 

172

Kui te sööte mõningaid kalatooteid praegu vähem kui 5 aastat tagasi, siis mis põhjusel järg 



kalatooted 

pole enam 

nii maitsvad 


valmistamin 

e on aja- ja 

töömahukas 

Söön 

teadlikult 

rohkem 

köögivilju, 

taimetoitu 

Toodetes 

sisalduvate 

lisaainete 

tõttu 

Muu vastus 

Keskmiselt 11 14 12 14 10 


Kesk-Eesti 4 19 13 9 7 







alevik, maa 3 12 10 9 11 


muu rahvus 21 9 16 24 9 


30 - 49 aastased 12 17 9 14 12 

50 - 64 aastased 9 11 14 12 10 

65 - 74 aastased 14 10 20 12 12 

Sugu naised 12 15 13 17 10 

mehed 10 13 11 11 9 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 8 12 13 12 7 

384-511 € (6001-8000 kr) 7 17 10 17 10 

512-639 € (8001-10 000 kr) 11 17 12 17 11 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 8 13 6 14 9 

Lisa 4.2.8 

Palun hinnake ligikaudu, kui suure osa viimase aasta jooksul teie poolt söödud kalast sõite te kodus, kui suure osa 

toitlustusasutustes ja külas viibides 


Kodus Toitlustusasutustes Külaskäikudel 














30 - 49 aastased 76 11 13 

50 - 64 aastased 81 9 10 

65 - 74 aastased 88 3 9 


mehed 79 10 11 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 82 7 11 

384-511 € (6001-8000 kr) 74 14 12 

512-639 € (8001-10 000 kr) 76 13 11 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 70 16 14 

173

Kust ostate või saate kala ja kalatooteid teie (teie pere) 

(ostukohtade osakaalud ostetud või tasuta saadud kala ja kalatoodete kogustest, keskmised %-des) 

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad 

Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Lisa 4.2.9 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 52 25 20 3 9 


Lääne-Eesti 34 31 23 12 5 





alevik, maa 44 26 23 7 8 


muu rahvus 51 38 5 6 26 


30 - 49 aastased 47 35 13 5 13 

50 - 64 aastased 46 39 11 4 14 

65 - 74 aastased 51 34 10 5 15 

Sugu naised 51 34 10 5 12 

mehed 49 33 12 6 16 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 46 38 11 5 15 

384-511 € (6001-8000 kr) 56 28 10 6 16 

512-639 € (8001-10 000 kr) 47 39 12 2 14 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 61 27 8 4 11 



Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed): lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 

Kalurilt, 

Püüame 


(teeme) ise, 

Kauplusest Turult 

saame 


tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 

Keskmiselt 52 21 13 14 24 


Kesk-Eesti 56 13 17 14 24 

Kirde-Eesti 55 18 12 15 30 

Lääne-Eesti 36 21 22 21 19 

Lõuna-Eesti 49 22 12 17 27 




alevik, maa 44 15 21 20 26 


muu rahvus 53 25 7 15 26 


30 - 49 aastased 52 21 14 13 19 

50 - 64 aastased 47 25 13 15 25 

65 - 74 aastased 51 21 13 15 38 

Sugu naised 53 21 14 12 23 

mehed 52 21 11 16 24 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 52 21 12 15 23 

384-511 € (6001-8000 kr) 57 18 10 15 21 

512-639 € (8001-10 000 kr) 45 32 13 10 18 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 62 18 10 10 12 

174



Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 

Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 66 6 20 8 20 







alevik, maa 73 7 13 7 20 


muu rahvus 76 12 7 5 22 


30 - 49 aastased 79 9 7 5 13 

50 - 64 aastased 75 12 9 4 19 

65 - 74 aastased 73 16 7 4 34 


mehed 75 11 8 6 19 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 79 10 7 4 18 

384-511 € (6001-8000 kr) 77 9 7 7 11 

512-639 € (8001-10 000 kr) 78 13 7 2 7 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 87 6 5 2 4 



Külmutatud kala (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad 

Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 73 10 13 4 33 







alevik, maa 75 17 6 2 40 


muu rahvus 68 26 2 4 51 


30 - 49 aastased 79 15 3 3 41 

50 - 64 aastased 69 25 4 2 47 

65 - 74 aastased 73 19 5 3 61 


mehed 74 18 4 4 41 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 76 19 2 3 45 

384-511 € (6001-8000 kr) 81 13 4 2 45 

512-639 € (8001-10 000 kr) 78 19 1 2 43 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 88 11 1 0 35 

175



Külmutatud kala (v.a kalafileed): lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise 



Kalurilt, 

Püüame Ei osta, 


(teeme) ise, tarbi, 

saame vastamata 


tuttavatelt (%) 



Kesk-Eesti 83 7 9 1 29 







alevik, maa 79 10 6 5 37 


muu rahvus 75 20 2 3 27 


30 - 49 aastased 81 13 3 3 29 

50 - 64 aastased 76 16 4 4 33 

65 - 74 aastased 78 13 4 5 44 


mehed 81 11 4 4 32 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 80 12 4 4 30 

384-511 € (6001-8000 kr) 83 10 4 3 27 

512-639 € (8001-10 000 kr) 80 16 2 2 30 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 93 6 1 0 23 



Külmutatud kala (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 

Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 80 4 11 5 34 







alevik, maa 79 8 7 6 43 


muu rahvus 82 10 4 4 45 


30 - 49 aastased 87 7 3 3 38 

50 - 64 aastased 82 11 4 3 43 

65 - 74 aastased 80 12 3 5 58 


mehed 79 11 5 5 39 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 86 7 4 3 43 

384-511 € (6001-8000 kr) 83 5 5 7 32 

512-639 € (8001-10 000 kr) 84 10 2 4 38 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 94 3 3 0 25 

176




Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 77 12 10 1 28 


Lääne-Eesti 65 18 5 12 38 





alevik, maa 73 15 6 6 33 


muu rahvus 66 28 3 3 51 


30 - 49 aastased 73 18 5 4 33 

50 - 64 aastased 66 26 4 4 40 

65 - 74 aastased 73 23 2 2 53 


mehed 72 18 4 6 35 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 74 18 4 4 42 

384-511 € (6001-8000 kr) 77 18 2 3 33 

512-639 € (8001-10 000 kr) 70 28 1 1 30 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 81 13 2 4 22 






Kalurilt, 









Kesk-Eesti 81 5 10 4 31 


Lääne-Eesti 68 13 7 12 37 





alevik, maa 77 8 9 6 35 


muu rahvus 76 17 2 5 30 


30 - 49 aastased 76 12 5 6 25 

50 - 64 aastased 76 13 5 6 30 

65 - 74 aastased 78 15 4 3 47 


mehed 76 12 5 7 29 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 77 11 5 7 31 

384-511 € (6001-8000 kr) 79 11 5 5 23 

512-639 € (8001-10 000 kr) 79 16 3 2 24 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 87 8 2 3 13 

177




Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 77 7 11 5 28 







alevik, maa 81 6 8 5 31 


muu rahvus 82 12 3 3 35 


30 - 49 aastased 83 9 4 4 22 

50 - 64 aastased 81 10 5 4 31 

65 - 74 aastased 78 15 4 3 51 


mehed 82 8 5 5 27 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 83 8 5 4 32 

384-511 € (6001-8000 kr) 84 8 4 4 19 

512-639 € (8001-10 000 kr) 81 9 6 4 14 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 91 6 1 2 8 





Kalurilt, 









Kesk-Eesti 70 12 10 8 24 


Lääne-Eesti 65 11 8 16 22 





alevik, maa 69 13 10 8 25 


muu rahvus 71 23 3 3 37 


30 - 49 aastased 70 15 6 9 22 

50 - 64 aastased 69 22 6 3 29 

65 - 74 aastased 71 21 4 4 46 


mehed 69 18 5 8 27 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 74 18 3 5 28 

384-511 € (6001-8000 kr) 76 14 3 7 28 

512-639 € (8001-10 000 kr) 71 18 5 6 27 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 79 9 5 7 19 

178




Kalurilt, 

Püüame 


(teeme) ise, 


saame 


tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 

Keskmiselt 65 13 10 12 31 


Kesk-Eesti 67 5 15 13 30 

Kirde-Eesti 75 10 10 5 40 

Lääne-Eesti 53 11 14 22 26 

Lõuna-Eesti 62 17 11 10 33 




alevik, maa 61 9 15 15 31 


muu rahvus 72 16 6 6 38 


30 - 49 aastased 62 12 12 14 24 

50 - 64 aastased 66 17 7 10 37 

65 - 74 aastased 72 13 8 7 50 

Sugu naised 68 13 10 9 29 

mehed 61 13 11 15 32 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 67 10 7 16 35 

384-511 € (6001-8000 kr) 70 13 8 9 25 

512-639 € (8001-10 000 kr) 64 14 11 11 27 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 67 10 12 11 15 



Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 

Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 72 6 14 8 33 







alevik, maa 77 6 9 8 38 


muu rahvus 78 11 7 4 48 


30 - 49 aastased 80 8 5 7 32 

50 - 64 aastased 77 11 6 6 42 

65 - 74 aastased 82 12 4 2 60 


mehed 77 10 5 8 37 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 80 9 4 7 43 

384-511 € (6001-8000 kr) 80 8 5 7 35 

512-639 € (8001-10 000 kr) 76 8 9 7 25 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 87 5 3 5 13 

179




Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 90 4 4 2 20 







alevik, maa 80 5 4 11 21 


muu rahvus 85 10 2 3 32 


30 - 49 aastased 84 7 2 7 19 

50 - 64 aastased 85 9 2 4 24 

65 - 74 aastased 85 7 1 7 39 


mehed 81 9 2 8 25 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 87 7 1 5 24 

384-511 € (6001-8000 kr) 86 6 2 6 22 

512-639 € (8001-10 000 kr) 86 7 1 6 16 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 90 2 1 7 17 




Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 91 5 4 0 13 







alevik, maa 88 7 4 1 16 


muu rahvus 83 15 1 1 15 


30 - 49 aastased 86 11 2 1 11 

50 - 64 aastased 84 14 2 0 11 

65 - 74 aastased 85 13 2 0 22 


mehed 84 13 2 1 16 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 87 11 1 1 12 

384-511 € (6001-8000 kr) 87 11 1 1 15 

512-639 € (8001-10 000 kr) 86 12 2 0 13 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 94 4 1 1 13 

180




Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 81 4 5 10 33 







alevik, maa 79 5 3 13 40 


muu rahvus 81 7 2 10 40 


30 - 49 aastased 81 6 2 11 26 

50 - 64 aastased 78 8 2 12 39 

65 - 74 aastased 83 5 2 10 56 


mehed 78 8 2 12 34 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 83 6 2 9 37 

384-511 € (6001-8000 kr) 83 6 2 9 26 

512-639 € (8001-10 000 kr) 83 3 1 13 22 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 91 2 1 6 13 




Kauplusest 

Turult 

Kalurilt, 



Püüame 

(teeme) ise, 

saame 

tuttavatelt 

Ei osta, 

tarbi, 

vastamata 

(%) 



Kesk-Eesti 63 1 18 18 47 



Lõuna-Eesti 53 10 12 25 51 




alevik, maa 51 5 8 36 53 


muu rahvus 44 13 11 32 51 


30 - 49 aastased 53 9 11 27 41 

50 - 64 aastased 45 11 7 37 59 

65 - 74 aastased 46 13 12 29 79 

Sugu naised 57 6 10 27 50 

mehed 49 12 9 30 45 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 48 8 12 32 53 

384-511 € (6001-8000 kr) 58 7 9 26 47 

512-639 € (8001-10 000 kr) 61 9 11 19 43 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 63 8 8 21 33 

181

Kui teie (teie pere) sissetulekud oleksid suuremad, siis kuidas see mõjutaks teie kala ja kalatoodete ostmist 


Lisa 4.2.10 


Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 










alevik, maa 24 62 2 12 




30 - 49 aastased 15 61 4 20 

50 - 64 aastased 19 59 5 17 

65 - 74 aastased 23 52 3 22 


mehed 19 59 3 19 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 18 60 3 19 

384-511 € (6001-8000 kr) 17 57 6 20 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 64 8 22 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 78 2 14 

Ei oska 





Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 38 37 4 21 




30 - 49 aastased 41 41 3 15 

50 - 64 aastased 38 40 3 19 

65 - 74 aastased 35 30 3 32 


mehed 37 40 4 19 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 42 38 3 17 

384-511 € (6001-8000 kr) 33 46 2 19 

512-639 € (8001-10 000 kr) 34 43 3 20 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 25 62 2 11 

182




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 










alevik, maa 64 20 2 14 




30 - 49 aastased 68 22 1 9 

50 - 64 aastased 67 19 2 12 

65 - 74 aastased 58 23 2 17 


mehed 63 23 2 12 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 71 17 1 11 

384-511 € (6001-8000 kr) 63 26 2 9 

512-639 € (8001-10 000 kr) 60 31 2 7 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 56 41 0 3 

Ei oska 





Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 8 49 12 31 




30 - 49 aastased 6 47 14 33 

50 - 64 aastased 5 40 15 40 

65 - 74 aastased 9 29 10 52 


mehed 8 46 12 34 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 6 44 12 38 

384-511 € (6001-8000 kr) 5 51 11 33 

512-639 € (8001-10 000 kr) 1 43 21 35 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 3 61 10 26 

183





Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 16 41 12 31 


muu rahvus 24 35 14 27 


30 - 49 aastased 14 47 12 27 

50 - 64 aastased 17 39 12 32 

65 - 74 aastased 19 27 8 46 


mehed 16 43 12 29 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 17 43 10 30 

384-511 € (6001-8000 kr) 12 51 10 27 

512-639 € (8001-10 000 kr) 9 46 15 30 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 4 64 13 19 




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 



Kesk-Eesti 31 33 10 26 







alevik, maa 27 31 11 31 


muu rahvus 35 19 13 33 


30 - 49 aastased 24 36 11 29 

50 - 64 aastased 32 27 10 31 

65 - 74 aastased 30 18 6 46 


mehed 26 34 11 29 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 30 30 9 31 

384-511 € (6001-8000 kr) 26 45 7 22 

512-639 € (8001-10 000 kr) 24 35 11 30 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 18 51 11 20 

Ei oska 


184




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 










alevik, maa 22 51 5 22 




30 - 49 aastased 20 49 5 26 

50 - 64 aastased 18 45 7 30 

65 - 74 aastased 17 32 7 44 


mehed 18 48 5 29 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 20 44 6 30 

384-511 € (6001-8000 kr) 16 51 8 25 

512-639 € (8001-10 000 kr) 11 51 8 30 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 12 68 1 19 

Ei oska 






Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 40 32 4 24 




30 - 49 aastased 42 38 3 17 

50 - 64 aastased 38 37 3 22 

65 - 74 aastased 34 23 3 40 


mehed 36 37 4 23 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 42 33 2 23 

384-511 € (6001-8000 kr) 40 39 4 17 

512-639 € (8001-10 000 kr) 33 40 6 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 32 56 0 12 

185




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 










alevik, maa 57 19 2 22 




30 - 49 aastased 62 22 1 15 

50 - 64 aastased 62 19 2 17 

65 - 74 aastased 47 16 1 36 


mehed 53 24 2 21 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 61 18 1 20 

384-511 € (6001-8000 kr) 61 26 1 12 

512-639 € (8001-10 000 kr) 58 27 1 14 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 59 34 0 7 

Ei oska 





Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 24 52 4 20 


muu rahvus 23 36 11 30 


30 - 49 aastased 18 54 6 22 

50 - 64 aastased 24 46 7 23 

65 - 74 aastased 17 39 6 38 


mehed 21 50 6 23 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 18 48 7 27 

384-511 € (6001-8000 kr) 14 63 6 17 

512-639 € (8001-10 000 kr) 12 61 6 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 12 69 3 16 

186




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 40 36 4 20 




30 - 49 aastased 36 44 4 16 

50 - 64 aastased 36 37 5 22 

65 - 74 aastased 23 32 3 42 


mehed 34 42 4 20 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 33 39 4 24 

384-511 € (6001-8000 kr) 28 51 4 17 

512-639 € (8001-10 000 kr) 24 52 4 20 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 26 62 2 10 




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 










alevik, maa 44 28 3 25 




30 - 49 aastased 45 33 3 19 

50 - 64 aastased 49 25 3 23 

65 - 74 aastased 32 25 3 40 


mehed 44 31 3 22 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 47 27 3 23 

384-511 € (6001-8000 kr) 42 36 4 18 

512-639 € (8001-10 000 kr) 37 39 3 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 40 50 1 9 

Ei oska 


187




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 11 66 4 19 




30 - 49 aastased 12 66 4 18 

50 - 64 aastased 10 64 6 20 

65 - 74 aastased 9 52 4 35 


mehed 11 62 5 22 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 10 62 6 22 

384-511 € (6001-8000 kr) 10 66 4 20 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 73 4 17 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 76 3 15 




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 12 69 4 15 




30 - 49 aastased 14 69 3 14 

50 - 64 aastased 13 71 4 12 

65 - 74 aastased 10 63 4 23 


mehed 14 67 4 15 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 11 70 4 15 

384-511 € (6001-8000 kr) 9 73 3 15 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 79 3 12 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 79 2 13 

188




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 36 34 2 28 




30 - 49 aastased 42 37 1 20 

50 - 64 aastased 44 29 3 24 

65 - 74 aastased 32 25 3 40 


mehed 36 37 2 25 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 44 31 2 23 

384-511 € (6001-8000 kr) 42 39 1 18 

512-639 € (8001-10 000 kr) 39 42 0 19 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 31 55 1 13 




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 















30 - 49 aastased 11 46 4 39 

50 - 64 aastased 9 26 6 59 

65 - 74 aastased 5 19 3 73 


mehed 12 38 5 45 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 10 34 4 52 

384-511 € (6001-8000 kr) 9 44 5 42 

512-639 € (8001-10 000 kr) 10 40 6 44 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 61 3 30 

189




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 20 58 8 14 


muu rahvus 19 49 15 17 


30 - 49 aastased 17 57 11 15 

50 - 64 aastased 20 57 8 15 

65 - 74 aastased 16 46 9 29 


mehed 20 57 7 16 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 17 52 11 20 

384-511 € (6001-8000 kr) 14 66 6 14 

512-639 € (8001-10 000 kr) 11 61 12 16 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 10 73 6 11 




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 18 56 6 20 


muu rahvus 16 44 13 27 


30 - 49 aastased 14 62 7 17 

50 - 64 aastased 18 53 5 24 

65 - 74 aastased 14 47 6 33 


mehed 18 55 6 21 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 13 52 9 26 

384-511 € (6001-8000 kr) 16 62 5 17 

512-639 € (8001-10 000 kr) 10 66 7 17 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 10 74 4 12 

190





Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 31 42 4 23 


muu rahvus 23 35 14 28 


30 - 49 aastased 28 46 7 19 

50 - 64 aastased 29 37 7 27 

65 - 74 aastased 20 32 7 41 


mehed 26 43 6 25 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 26 39 7 28 

384-511 € (6001-8000 kr) 30 49 3 18 

512-639 € (8001-10 000 kr) 23 51 7 19 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 23 56 3 18 




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 



Kesk-Eesti 19 51 13 17 







alevik, maa 15 54 10 21 


muu rahvus 13 41 19 27 


30 - 49 aastased 11 58 12 19 

50 - 64 aastased 14 47 14 25 

65 - 74 aastased 10 40 9 41 


mehed 15 52 12 21 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 12 46 15 27 

384-511 € (6001-8000 kr) 8 60 13 19 

512-639 € (8001-10 000 kr) 7 58 15 20 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 5 66 15 14 

Ei oska 


191




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 15 53 5 27 


muu rahvus 18 46 13 23 


30 - 49 aastased 14 59 7 20 

50 - 64 aastased 16 47 10 27 

65 - 74 aastased 9 39 5 47 


mehed 14 52 8 26 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 12 49 8 31 

384-511 € (6001-8000 kr) 15 57 6 22 

512-639 € (8001-10 000 kr) 14 58 10 18 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 72 10 12 




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 26 25 4 45 




30 - 49 aastased 38 30 2 30 

50 - 64 aastased 33 23 4 40 

65 - 74 aastased 19 16 4 61 


mehed 33 28 3 36 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 33 24 3 40 

384-511 € (6001-8000 kr) 31 35 1 33 

512-639 € (8001-10 000 kr) 41 28 4 27 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 37 45 2 16 

192




Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 










alevik, maa 12 23 5 60 




30 - 49 aastased 24 30 4 42 

50 - 64 aastased 18 19 5 58 

65 - 74 aastased 11 14 3 72 


mehed 21 28 4 47 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 20 26 3 51 

384-511 € (6001-8000 kr) 20 38 3 39 

512-639 € (8001-10 000 kr) 25 26 7 42 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 28 39 3 30 

Ei oska 





valgumari 

Ostaksin 

rohkem 

Ostaksin 

sama palju 

Ostaksin 

vähem 

Ei oska 











alevik, maa 23 22 3 52 




30 - 49 aastased 42 25 1 32 

50 - 64 aastased 41 18 3 38 

65 - 74 aastased 27 14 4 55 


mehed 39 23 3 35 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 44 20 3 33 

384-511 € (6001-8000 kr) 34 34 1 31 

512-639 € (8001-10 000 kr) 42 29 2 27 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 42 34 2 22 

193

Värskus 

Mis on teie jaoks kala ostmisel tähtis 
















30 - 49 aastased 97 3 0 

50 - 64 aastased 98 1 1 

65 - 74 aastased 97 0 3 


mehed 96 3 1 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 98 1 1 

384-511 € (6001-8000 kr) 94 5 1 

512-639 € (8001-10 000 kr) 99 1 0 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 96 3 1 

Lisa 4.2.11 

Maitse 

















30 - 49 aastased 89 7 4 

50 - 64 aastased 83 11 6 

65 - 74 aastased 79 9 12 


mehed 85 10 5 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 84 10 6 

384-511 € (6001-8000 kr) 93 4 3 

512-639 € (8001-10 000 kr) 90 7 3 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 88 9 3 

194



Kala liik 















30 - 49 aastased 55 37 8 

50 - 64 aastased 51 37 12 

65 - 74 aastased 47 36 17 


mehed 52 36 12 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 49 42 9 

384-511 € (6001-8000 kr) 54 37 9 

512-639 € (8001-10 000 kr) 58 35 7 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 59 35 6 



Pakend 















30 - 49 aastased 8 49 43 

50 - 64 aastased 6 42 52 

65 - 74 aastased 3 32 65 


mehed 7 47 46 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 7 43 50 

384-511 € (6001-8000 kr) 7 47 46 

512-639 € (8001-10 000 kr) 2 48 50 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 5 54 41 

195



Hind 















30 - 49 aastased 70 26 4 

50 - 64 aastased 76 19 5 

65 - 74 aastased 72 20 8 


mehed 69 26 5 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 76 20 4 

384-511 € (6001-8000 kr) 64 32 4 

512-639 € (8001-10 000 kr) 57 34 9 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 50 47 3 



Tootja (bränd) 















30 - 49 aastased 12 51 37 

50 - 64 aastased 12 52 36 

65 - 74 aastased 14 42 44 


mehed 13 49 38 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 15 45 40 

384-511 € (6001-8000 kr) 10 56 34 

512-639 € (8001-10 000 kr) 10 44 46 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 4 60 36 

196

Päritolumaa 

















30 - 49 aastased 24 55 21 

50 - 64 aastased 30 47 23 

65 - 74 aastased 28 36 36 


mehed 25 48 27 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 26 47 27 

384-511 € (6001-8000 kr) 26 53 21 

512-639 € (8001-10 000 kr) 27 50 23 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 27 52 21 



Kala püügipiirkond, kasvatamise koht 















30 - 49 aastased 18 51 31 

50 - 64 aastased 23 45 32 

65 - 74 aastased 21 33 46 


mehed 18 46 36 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 21 43 36 

384-511 € (6001-8000 kr) 16 53 31 

512-639 € (8001-10 000 kr) 18 45 37 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 16 49 35 

197



Lisaainete vähesus, puudumine (tootes) 















30 - 49 aastased 59 29 12 

50 - 64 aastased 60 27 13 

65 - 74 aastased 47 28 25 


mehed 46 36 18 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 53 29 18 

384-511 € (6001-8000 kr) 53 37 10 

512-639 € (8001-10 000 kr) 62 28 10 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 52 36 12 



Et kala oleks puhastatud, roogitud 















30 - 49 aastased 31 47 22 

50 - 64 aastased 28 43 29 

65 - 74 aastased 24 41 35 


mehed 30 44 26 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 32 44 24 

384-511 € (6001-8000 kr) 35 42 23 

512-639 € (8001-10 000 kr) 30 49 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 39 44 17 

198



Et kala oleks fileeritud 















30 - 49 aastased 18 47 35 

50 - 64 aastased 14 45 41 

65 - 74 aastased 12 29 59 


mehed 17 43 40 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 18 40 42 

384-511 € (6001-8000 kr) 19 45 36 

512-639 € (8001-10 000 kr) 23 39 38 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 21 53 26 

Kui ostate värsket või külmutatud kala, siis millisel kujul 


Lisa 4.2.12 

Värske ja jahutatud kala: räim, kilu jt odavamad kalad 

Enamasti 

puhastamata, 

rookimata 

Enamasti 

roogitult 

Enamasti 

fileeritult 










alevik, maa 73 11 4 12 




30 - 49 aastased 62 16 5 17 

50 - 64 aastased 71 11 4 14 

65 - 74 aastased 75 13 1 11 


mehed 63 16 5 16 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 69 12 3 16 

384-511 € (6001-8000 kr) 57 16 6 21 

512-639 € (8001-10 000 kr) 58 16 8 18 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 49 19 9 23 

Ei osta 

199



Värske ja jahutatud kala: lest, karpkala, ahven, makrell/ skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 

Enamasti 

Enamasti Enamasti 

puhastamata, 

roogitult fileeritult 

rookimata 

Ei osta 










alevik, maa 40 27 10 23 


muu rahvus 37 33 10 20 


30 - 49 aastased 37 33 10 20 

50 - 64 aastased 39 32 8 21 

65 - 74 aastased 40 23 7 30 


mehed 35 32 11 22 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 36 35 8 21 

384-511 € (6001-8000 kr) 34 31 10 25 

512-639 € (8001-10 000 kr) 36 34 9 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 27 39 20 14 

Värske ja jahutatud kala: lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 



Enamasti 

puhastamata, 

rookimata 

Enamasti 

roogitult 

Enamasti 

fileeritult 



Kesk-Eesti 15 40 26 19 







alevik, maa 17 43 21 19 


muu rahvus 14 48 16 22 


30 - 49 aastased 16 48 23 13 

50 - 64 aastased 14 45 21 20 

65 - 74 aastased 16 41 13 30 


mehed 16 42 25 17 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 12 49 19 20 

384-511 € (6001-8000 kr) 16 51 22 11 

512-639 € (8001-10 000 kr) 14 43 35 8 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 11 51 35 3 

Ei osta 

200

Külmutatud kala: räim, kilu jt odavamad kalad 



Enamasti 

puhastamata, 

rookimata 

Enamasti 

roogitult 

Enamasti 

fileeritult 



Kesk-Eesti 20 21 10 49 







alevik, maa 22 12 9 57 




30 - 49 aastased 16 15 9 60 

50 - 64 aastased 20 10 8 62 

65 - 74 aastased 14 12 7 67 


mehed 19 16 10 55 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 15 15 11 59 

384-511 € (6001-8000 kr) 17 12 7 64 

512-639 € (8001-10 000 kr) 13 8 10 69 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 9 9 15 67 

Ei osta 



Külmutatud kala: lest, heik, ahven, makrell/ skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 

Enamasti 

Enamasti Enamasti 

puhastamata, 

roogitult fileeritult 

rookimata 

Ei osta 










alevik, maa 6 22 29 43 


muu rahvus 11 40 23 26 


30 - 49 aastased 7 27 33 33 

50 - 64 aastased 8 28 28 36 

65 - 74 aastased 9 24 20 47 


mehed 8 28 29 35 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 6 28 32 34 

384-511 € (6001-8000 kr) 7 23 33 37 

512-639 € (8001-10 000 kr) 8 22 38 32 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 3 22 41 34 

201

Külmutatud kala: lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 



Enamasti 

puhastamata, 

rookimata 

Enamasti 

roogitult 

Enamasti 

fileeritult 










alevik, maa 3 17 25 55 




30 - 49 aastased 4 20 28 48 

50 - 64 aastased 3 24 20 53 

65 - 74 aastased 8 20 16 56 


mehed 4 21 28 47 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 5 21 24 50 

384-511 € (6001-8000 kr) 4 25 24 47 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 19 31 44 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 20 36 43 

Ei osta 

Palun hinnake kala ja kalatoodete valikut kaupluses ja turul, kust te tavaliselt toidukaupu ostate 


Lisa 4.2.13 


Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 17 47 36 31 55 14 


Kesk-Eesti 18 44 38 35 51 14 

Kirde-Eesti 13 53 34 28 59 13 

Lääne-Eesti 19 45 36 33 55 12 

Lõuna-Eesti 17 46 37 31 57 12 


suured linnad 15 47 38 33 56 11 

väikelinnad 16 46 38 29 56 15 

alevik, maa 18 46 36 32 56 12 


muu rahvus 17 47 36 28 56 16 


30 - 49 aastased 16 46 38 27 57 16 

50 - 64 aastased 11 47 42 29 54 17 

65 - 74 aastased 15 53 32 28 61 11 

Sugu naised 15 45 40 31 54 15 

mehed 19 49 32 32 55 13 



kõrgharidus 16 44 40 30 57 13 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 15 47 38 25 58 17 

384-511 € (6001-8000 kr) 14 47 39 34 51 15 

512-639 € (8001-10 000 kr) 18 49 33 36 52 12 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 18 47 35 41 46 13 

202




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 15 47 38 22 53 25 


Kesk-Eesti 16 47 37 29 42 29 

Kirde-Eesti 9 51 40 21 50 29 

Lääne-Eesti 16 43 41 18 53 29 

Lõuna-Eesti 18 41 41 23 54 23 


suured linnad 16 50 34 23 55 22 

väikelinnad 13 45 42 24 49 27 

alevik, maa 15 43 42 21 52 27 


muu rahvus 16 49 35 23 53 24 


30 - 49 aastased 15 47 38 19 56 25 

50 - 64 aastased 7 50 43 21 51 28 

65 - 74 aastased 14 51 35 23 55 22 

Sugu naised 13 47 40 22 53 25 

mehed 18 47 35 23 53 24 



kõrgharidus 13 45 42 20 52 28 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 14 45 41 22 50 28 

384-511 € (6001-8000 kr) 14 45 41 19 51 30 

512-639 € (8001-10 000 kr) 19 48 33 21 60 19 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 16 46 38 24 51 25 




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 38 45 17 21 54 25 


Kesk-Eesti 31 43 26 19 47 34 

Kirde-Eesti 28 47 25 22 50 28 

Lääne-Eesti 44 41 15 12 58 30 

Lõuna-Eesti 37 47 16 26 56 18 


suured linnad 40 50 10 22 57 21 

väikelinnad 31 48 21 21 50 29 

alevik, maa 38 38 24 20 53 27 


muu rahvus 35 49 16 19 54 27 


30 - 49 aastased 35 47 18 18 55 27 

50 - 64 aastased 34 51 15 20 56 24 

65 - 74 aastased 39 43 18 30 55 15 

Sugu naised 37 45 18 21 54 25 

mehed 39 45 16 20 56 24 



kõrgharidus 38 45 17 18 56 26 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 38 46 16 19 56 25 

384-511 € (6001-8000 kr) 36 43 21 20 47 33 

512-639 € (8001-10 000 kr) 43 43 14 19 64 17 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 42 41 17 23 51 26 

203




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 16 49 35 16 57 27 


Kesk-Eesti 16 49 35 12 54 34 

Kirde-Eesti 7 50 43 23 49 28 

Lääne-Eesti 15 51 34 12 62 26 

Lõuna-Eesti 20 47 33 20 60 20 


suured linnad 13 47 40 19 62 19 

väikelinnad 16 50 34 14 49 37 

alevik, maa 17 47 36 19 60 21 


muu rahvus 14 46 40 19 52 29 


30 - 49 aastased 14 50 36 13 57 30 

50 - 64 aastased 11 52 37 15 59 26 

65 - 74 aastased 10 57 33 13 68 19 

Sugu naised 15 47 38 16 54 30 

mehed 18 51 31 16 61 23 



kõrgharidus 16 48 36 17 56 27 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 14 46 40 17 51 32 

384-511 € (6001-8000 kr) 14 59 27 13 63 24 

512-639 € (8001-10 000 kr) 19 53 28 15 62 23 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 21 49 30 21 55 24 





Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 18 60 22 12 59 29 


Kesk-Eesti 15 66 19 10 55 35 

Kirde-Eesti 9 55 36 13 58 29 

Lääne-Eesti 20 57 23 5 56 39 

Lõuna-Eesti 21 59 20 15 62 23 


suured linnad 15 59 26 10 68 22 

väikelinnad 15 60 25 13 49 38 

alevik, maa 21 57 22 14 58 28 


muu rahvus 14 57 29 13 57 30 


30 - 49 aastased 16 61 23 11 59 30 

50 - 64 aastased 13 62 25 13 58 29 

65 - 74 aastased 11 63 26 13 65 22 

Sugu naised 18 59 23 13 56 31 

mehed 18 61 21 12 61 27 



kõrgharidus 19 59 22 11 60 29 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 14 61 25 10 58 32 

384-511 € (6001-8000 kr) 21 58 21 11 59 30 

512-639 € (8001-10 000 kr) 20 63 17 11 63 26 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 21 63 16 15 57 28 

204




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 24 51 25 15 54 31 


Kesk-Eesti 21 49 30 10 48 42 

Kirde-Eesti 16 48 36 18 51 31 

Lääne-Eesti 26 50 24 6 55 39 

Lõuna-Eesti 29 47 24 22 57 21 


suured linnad 23 57 20 17 61 22 

väikelinnad 21 53 26 13 48 39 

alevik, maa 25 43 32 16 54 30 


muu rahvus 23 51 26 17 52 31 


30 - 49 aastased 19 55 26 13 56 31 

50 - 64 aastased 24 47 29 17 55 28 

65 - 74 aastased 27 47 26 24 50 26 

Sugu naised 22 50 28 13 52 35 

mehed 26 53 21 17 57 26 



kõrgharidus 24 51 25 15 55 30 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 24 49 27 17 48 35 

384-511 € (6001-8000 kr) 21 52 27 11 54 35 

512-639 € (8001-10 000 kr) 25 54 21 12 64 24 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 27 51 22 16 54 30 




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 18 46 36 14 54 32 


Kesk-Eesti 20 48 32 12 57 31 

Kirde-Eesti 10 45 45 17 40 43 

Lääne-Eesti 20 43 37 16 46 38 

Lõuna-Eesti 19 47 34 19 57 24 


suured linnad 17 46 37 18 50 32 

väikelinnad 19 46 35 14 51 35 

alevik, maa 18 44 38 17 54 29 


muu rahvus 16 45 39 16 49 35 


30 - 49 aastased 17 48 35 12 56 32 

50 - 64 aastased 13 45 42 12 50 38 

65 - 74 aastased 15 47 38 20 54 26 

Sugu naised 16 45 39 16 46 38 

mehed 19 49 32 13 61 26 



kõrgharidus 15 46 39 15 51 34 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 15 47 38 12 55 33 

384-511 € (6001-8000 kr) 15 45 40 15 50 35 

512-639 € (8001-10 000 kr) 20 47 33 15 64 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 20 49 31 15 52 33 

205





Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 18 56 26 12 56 32 


Kesk-Eesti 20 55 25 12 51 37 

Kirde-Eesti 11 58 31 15 45 40 

Lääne-Eesti 21 50 29 11 45 44 

Lõuna-Eesti 18 58 24 13 60 27 


suured linnad 16 59 25 13 53 34 

väikelinnad 20 51 29 16 47 37 

alevik, maa 18 56 26 12 56 32 


muu rahvus 15 59 26 14 57 29 


30 - 49 aastased 15 60 25 12 60 28 

50 - 64 aastased 15 58 27 9 53 38 

65 - 74 aastased 16 55 29 14 64 22 

Sugu naised 18 55 27 14 53 33 

mehed 18 58 24 11 59 30 



kõrgharidus 19 51 30 11 56 33 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 14 59 27 10 56 34 

384-511 € (6001-8000 kr) 20 47 33 11 58 31 

512-639 € (8001-10 000 kr) 23 51 26 14 62 24 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 22 51 27 9 57 34 




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 35 47 18 17 54 29 


Kesk-Eesti 32 44 24 13 48 39 

Kirde-Eesti 23 49 28 17 41 42 

Lääne-Eesti 42 43 15 12 50 38 

Lõuna-Eesti 34 50 16 22 58 20 


suured linnad 37 51 12 17 54 29 

väikelinnad 28 51 21 18 45 37 

alevik, maa 34 42 24 18 52 30 


muu rahvus 31 51 18 17 55 28 


30 - 49 aastased 35 48 17 15 55 30 

50 - 64 aastased 29 51 20 18 56 26 

65 - 74 aastased 33 50 17 24 59 17 

Sugu naised 36 46 18 16 54 30 

mehed 35 48 17 18 55 27 



kõrgharidus 37 46 17 16 55 29 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 32 49 19 16 53 31 

384-511 € (6001-8000 kr) 36 46 18 16 52 32 

512-639 € (8001-10 000 kr) 45 40 15 20 62 18 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 46 34 20 16 47 37 

206



Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad 

Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 22 56 22 25 56 19 


Kesk-Eesti 29 44 27 26 52 22 

Kirde-Eesti 18 59 23 22 53 25 

Lääne-Eesti 17 61 22 20 57 23 

Lõuna-Eesti 22 56 22 30 52 18 


suured linnad 23 54 23 27 57 16 

väikelinnad 16 62 22 23 52 25 

alevik, maa 22 53 25 25 54 21 


muu rahvus 23 55 22 23 58 19 


30 - 49 aastased 18 58 24 22 59 19 

50 - 64 aastased 20 57 23 22 57 21 

65 - 74 aastased 19 61 20 20 65 15 

Sugu naised 23 54 23 25 54 21 

mehed 21 59 20 25 58 17 



kõrgharidus 22 54 24 23 57 20 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 23 54 23 24 55 21 

384-511 € (6001-8000 kr) 20 60 20 21 63 16 

512-639 € (8001-10 000 kr) 21 59 20 29 60 11 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 23 54 23 22 56 22 



Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad 

Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 21 52 27 22 55 23 


Kesk-Eesti 27 45 28 23 46 31 

Kirde-Eesti 15 57 28 17 52 31 

Lääne-Eesti 22 52 26 20 51 29 

Lõuna-Eesti 19 51 30 25 57 18 


suured linnad 19 58 23 18 66 16 

väikelinnad 17 52 31 24 39 37 

alevik, maa 22 46 32 23 54 23 


muu rahvus 22 55 23 21 57 22 


30 - 49 aastased 18 55 27 22 55 23 

50 - 64 aastased 16 54 30 20 52 28 

65 - 74 aastased 18 55 27 21 59 20 

Sugu naised 22 50 28 21 55 24 

mehed 20 54 26 23 55 22 



kõrgharidus 20 52 28 21 56 23 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 19 52 29 23 52 25 

384-511 € (6001-8000 kr) 21 50 29 17 61 22 

512-639 € (8001-10 000 kr) 23 52 25 31 60 9 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 22 52 26 18 58 24 

207



Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 

Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 30 49 21 20 53 27 


Kesk-Eesti 30 42 28 23 44 33 

Kirde-Eesti 15 57 28 15 45 40 

Lääne-Eesti 27 52 21 14 50 36 

Lõuna-Eesti 30 48 22 24 57 19 


suured linnad 25 57 18 20 57 23 

väikelinnad 29 46 25 18 41 41 

alevik, maa 27 45 28 20 54 26 


muu rahvus 29 50 21 19 52 29 


30 - 49 aastased 30 50 20 17 57 26 

50 - 64 aastased 25 54 21 17 57 26 

65 - 74 aastased 28 48 24 20 56 24 

Sugu naised 33 44 23 20 49 31 

mehed 27 54 19 20 58 22 



kõrgharidus 31 49 20 19 56 25 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 28 49 23 18 51 31 

384-511 € (6001-8000 kr) 30 49 21 22 52 26 

512-639 € (8001-10 000 kr) 41 39 20 20 59 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 30 54 16 15 62 23 



Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: soola-, vürtsikilu, räim 

Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 41 48 11 27 55 18 


Kesk-Eesti 43 44 13 31 45 24 

Kirde-Eesti 45 44 11 34 47 19 

Lääne-Eesti 41 45 14 19 58 23 

Lõuna-Eesti 41 47 12 30 56 14 


suured linnad 42 45 13 31 57 12 

väikelinnad 39 46 15 28 44 28 

alevik, maa 43 47 10 26 57 17 


muu rahvus 41 48 11 27 52 21 


30 - 49 aastased 39 50 11 24 57 19 

50 - 64 aastased 47 44 9 28 56 16 

65 - 74 aastased 35 54 11 29 63 8 

Sugu naised 45 44 11 29 51 20 

mehed 37 52 11 24 59 17 



kõrgharidus 43 45 12 25 57 18 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 41 48 11 28 51 21 

384-511 € (6001-8000 kr) 45 39 16 30 48 22 

512-639 € (8001-10 000 kr) 40 51 9 24 65 11 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 43 45 12 25 56 19 

208



Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: soolaheeringas 

Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 47 45 8 38 49 13 


Kesk-Eesti 49 44 7 34 47 19 

Kirde-Eesti 43 51 6 40 47 13 

Lääne-Eesti 55 41 4 48 44 8 

Lõuna-Eesti 50 40 10 40 50 10 


suured linnad 45 47 8 46 47 7 

väikelinnad 47 44 9 39 38 23 

alevik, maa 50 43 7 34 56 10 


muu rahvus 44 48 8 40 47 13 


30 - 49 aastased 46 44 10 37 49 14 

50 - 64 aastased 51 43 6 43 44 13 

65 - 74 aastased 43 52 5 38 55 7 

Sugu naised 48 44 8 38 49 13 

mehed 45 47 8 38 50 12 



kõrgharidus 49 43 8 37 50 13 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 49 42 9 40 47 13 

384-511 € (6001-8000 kr) 47 44 9 35 49 16 

512-639 € (8001-10 000 kr) 48 43 9 42 49 9 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 48 46 6 40 45 15 



Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: soolalõhe, -forell 

Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 39 47 14 20 55 25 


Kesk-Eesti 37 42 21 18 50 32 

Kirde-Eesti 29 53 18 18 52 30 

Lääne-Eesti 35 52 13 17 47 36 

Lõuna-Eesti 37 46 17 27 52 21 


suured linnad 39 49 12 21 61 18 

väikelinnad 33 49 18 23 39 38 

alevik, maa 34 46 20 20 53 27 


muu rahvus 40 47 13 19 57 24 


30 - 49 aastased 39 48 13 17 58 25 

50 - 64 aastased 38 48 14 24 49 27 

65 - 74 aastased 33 53 14 21 62 17 

Sugu naised 44 42 14 20 54 26 

mehed 33 54 13 20 57 23 



kõrgharidus 38 49 13 19 55 26 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 38 48 14 16 59 25 

384-511 € (6001-8000 kr) 39 45 16 28 50 22 

512-639 € (8001-10 000 kr) 42 46 12 21 59 20 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 43 45 12 18 57 25 

209



Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: kuivatatud, vinnutatud kala 

Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 15 50 35 21 50 29 


Kesk-Eesti 17 48 35 15 54 31 

Kirde-Eesti 13 59 28 16 51 33 

Lääne-Eesti 11 44 45 11 41 48 

Lõuna-Eesti 16 41 43 26 47 27 


suured linnad 12 53 35 19 56 25 

väikelinnad 18 51 31 21 44 35 

alevik, maa 14 45 41 20 47 33 


muu rahvus 16 51 33 24 48 28 


30 - 49 aastased 13 50 37 18 53 29 

50 - 64 aastased 13 47 40 18 45 37 

65 - 74 aastased 9 62 29 19 65 16 

Sugu naised 16 47 37 17 51 32 

mehed 15 53 32 25 49 26 



kõrgharidus 15 52 33 19 52 29 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 16 50 34 19 52 29 

384-511 € (6001-8000 kr) 14 54 32 13 56 31 

512-639 € (8001-10 000 kr) 14 40 46 26 49 25 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 18 53 29 20 52 28 




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 56 41 3 22 55 23 


Kesk-Eesti 52 46 2 14 49 37 

Kirde-Eesti 47 49 4 15 66 19 

Lääne-Eesti 60 38 2 19 45 36 

Lõuna-Eesti 63 35 2 36 48 16 


suured linnad 55 42 3 24 64 12 

väikelinnad 56 41 3 22 42 36 

alevik, maa 58 40 2 25 51 24 


muu rahvus 50 45 5 15 64 21 


30 - 49 aastased 56 42 2 20 57 23 

50 - 64 aastased 55 42 3 24 52 24 

65 - 74 aastased 49 47 4 30 48 22 

Sugu naised 59 38 3 22 55 23 

mehed 54 45 1 22 55 23 



kõrgharidus 56 42 2 23 55 22 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 56 41 3 18 52 30 

384-511 € (6001-8000 kr) 61 37 2 26 51 23 

512-639 € (8001-10 000 kr) 59 39 2 25 57 18 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 60 39 1 27 50 23 

210




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 55 42 3 22 53 25 


Kesk-Eesti 52 46 2 12 47 41 

Kirde-Eesti 41 56 3 21 51 28 

Lääne-Eesti 58 39 3 17 49 34 

Lõuna-Eesti 63 35 2 36 48 16 


suured linnad 53 45 2 30 53 17 

väikelinnad 55 42 3 22 44 34 

alevik, maa 57 41 2 23 52 25 


muu rahvus 44 50 6 16 56 28 


30 - 49 aastased 54 43 3 19 55 26 

50 - 64 aastased 52 45 3 25 50 25 

65 - 74 aastased 44 52 4 32 50 18 

Sugu naised 57 40 3 24 49 27 

mehed 53 45 2 21 56 23 



kõrgharidus 55 42 3 22 54 24 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 54 42 4 21 50 29 

384-511 € (6001-8000 kr) 57 41 2 27 46 27 

512-639 € (8001-10 000 kr) 57 40 3 20 59 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 63 36 1 28 47 25 



Muud kalatooted: kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates 

kastmetes, kala tarrendis jt) 

Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 47 46 7 16 51 33 


Kesk-Eesti 47 45 8 15 35 50 

Kirde-Eesti 34 57 9 12 50 38 

Lääne-Eesti 50 43 7 18 41 41 

Lõuna-Eesti 54 40 6 26 50 24 


suured linnad 46 47 7 20 53 27 

väikelinnad 46 44 10 15 37 48 

alevik, maa 51 43 6 21 47 32 


muu rahvus 39 53 8 13 49 38 


30 - 49 aastased 49 44 7 13 54 33 

50 - 64 aastased 43 49 8 18 49 33 

65 - 74 aastased 39 53 8 16 49 35 

Sugu naised 47 47 6 16 48 36 

mehed 47 45 8 16 54 30 



kõrgharidus 45 46 9 14 53 33 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 47 44 9 10 51 39 

384-511 € (6001-8000 kr) 50 41 9 14 49 37 

512-639 € (8001-10 000 kr) 47 44 9 17 57 26 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 51 47 2 22 46 32 

211




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 55 43 2 19 54 27 


Kesk-Eesti 54 45 1 12 50 38 

Kirde-Eesti 40 58 2 12 67 21 

Lääne-Eesti 52 42 6 16 40 44 

Lõuna-Eesti 63 35 2 28 46 26 


suured linnad 52 45 3 21 59 20 

väikelinnad 56 42 2 15 43 42 

alevik, maa 55 43 2 22 51 27 


muu rahvus 48 50 2 17 59 24 


30 - 49 aastased 57 40 3 18 55 27 

50 - 64 aastased 52 46 2 18 53 29 

65 - 74 aastased 46 52 2 29 53 18 

Sugu naised 57 41 2 20 51 29 

mehed 54 44 2 18 57 25 



kõrgharidus 57 41 2 20 57 23 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 55 42 3 15 53 32 

384-511 € (6001-8000 kr) 54 44 2 19 54 27 

512-639 € (8001-10 000 kr) 59 39 2 18 57 25 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 61 39 0 30 43 27 




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 57 41 2 17 53 30 


Kesk-Eesti 53 45 2 11 40 49 

Kirde-Eesti 48 49 3 21 57 22 

Lääne-Eesti 54 41 5 13 38 49 

Lõuna-Eesti 61 38 1 26 44 30 


suured linnad 54 43 3 25 52 23 

väikelinnad 56 42 2 13 46 41 

alevik, maa 56 42 2 19 46 35 


muu rahvus 53 45 2 18 57 25 


30 - 49 aastased 58 40 2 17 54 29 

50 - 64 aastased 53 44 3 16 52 32 

65 - 74 aastased 53 43 4 23 54 23 

Sugu naised 59 39 2 16 52 32 

mehed 54 43 3 18 54 28 



kõrgharidus 57 41 2 16 55 29 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 54 42 4 15 53 32 

384-511 € (6001-8000 kr) 59 38 3 18 48 34 

512-639 € (8001-10 000 kr) 58 40 2 16 59 25 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 60 40 0 21 48 31 

212




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 33 49 18 10 41 49 


Kesk-Eesti 30 48 22 5 39 56 

Kirde-Eesti 23 64 13 12 43 45 

Lääne-Eesti 31 51 18 10 27 63 

Lõuna-Eesti 37 43 20 13 44 43 


suured linnad 33 55 12 13 44 43 

väikelinnad 32 46 22 8 34 58 

alevik, maa 32 47 21 12 41 47 


muu rahvus 31 51 18 10 43 47 


30 - 49 aastased 30 49 21 8 42 50 

50 - 64 aastased 32 50 18 8 46 46 

65 - 74 aastased 29 53 18 14 42 44 

Sugu naised 34 46 20 8 40 52 

mehed 33 52 15 12 44 44 



kõrgharidus 33 47 20 7 40 53 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 32 46 22 7 41 52 

384-511 € (6001-8000 kr) 33 45 22 8 38 54 

512-639 € (8001-10 000 kr) 35 48 17 7 50 43 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 38 47 15 16 33 51 




Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 24 47 29 8 36 56 


Kesk-Eesti 20 48 32 5 30 65 

Kirde-Eesti 15 55 30 8 40 52 

Lääne-Eesti 21 45 34 5 30 65 

Lõuna-Eesti 22 46 32 13 33 54 


suured linnad 20 53 27 10 39 51 

väikelinnad 23 46 31 8 34 58 

alevik, maa 20 45 35 10 32 58 


muu rahvus 27 47 26 9 41 50 


30 - 49 aastased 23 46 31 6 35 59 

50 - 64 aastased 18 51 31 5 43 52 

65 - 74 aastased 23 47 30 15 36 49 

Sugu naised 25 41 34 7 33 60 

mehed 22 54 24 9 40 51 



kõrgharidus 24 43 33 8 32 60 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 21 44 35 5 35 60 

384-511 € (6001-8000 kr) 25 45 30 8 31 61 

512-639 € (8001-10 000 kr) 29 45 26 11 37 52 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 26 45 29 13 30 57 

213



Muud kalatooted: kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a 

valgumari 

Kaupluses 

Turul 


Keskmiselt 28 51 21 9 40 51 


Kesk-Eesti 31 40 29 0 36 64 

Kirde-Eesti 27 51 22 14 43 43 

Lääne-Eesti 22 56 22 7 35 58 

Lõuna-Eesti 29 46 25 14 36 50 


suured linnad 29 55 16 13 43 44 

väikelinnad 29 45 26 8 37 55 

alevik, maa 24 46 30 11 36 53 


muu rahvus 31 53 16 11 45 44 


30 - 49 aastased 25 52 23 6 42 52 

50 - 64 aastased 27 52 21 11 44 45 

65 - 74 aastased 26 50 24 16 45 39 

Sugu naised 27 49 24 8 37 55 

mehed 29 53 18 11 43 46 



kõrgharidus 26 53 21 10 36 54 



kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 27 48 25 7 41 52 

384-511 € (6001-8000 kr) 27 52 21 11 37 52 

512-639 € (8001-10 000 kr) 31 53 16 11 42 47 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 26 54 20 13 36 51 

Palun hinnake kala ja kalatoodete kvaliteeti nende toodete puhul, mida te olete 2010. aasta jooksul ostnud 


Lisa 4.2.14 
















30 - 49 aastased 53 43 4 

50 - 64 aastased 46 52 2 

65 - 74 aastased 42 57 1 


mehed 48 50 2 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 49 50 1 

384-511 € (6001-8000 kr) 52 44 4 

512-639 € (8001-10 000 kr) 49 49 2 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 60 38 2 

214


















30 - 49 aastased 43 54 3 

50 - 64 aastased 33 62 5 

65 - 74 aastased 33 65 2 


mehed 37 60 3 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 41 56 3 

384-511 € (6001-8000 kr) 41 58 1 

512-639 € (8001-10 000 kr) 48 51 1 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 50 47 3 


















30 - 49 aastased 61 37 2 

50 - 64 aastased 61 37 2 

65 - 74 aastased 51 47 2 


mehed 59 40 1 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 64 34 2 

384-511 € (6001-8000 kr) 66 33 1 

512-639 € (8001-10 000 kr) 67 30 3 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 65 34 1 

215


















30 - 49 aastased 28 59 13 

50 - 64 aastased 24 65 11 

65 - 74 aastased 22 70 8 


mehed 31 61 8 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 29 59 12 

384-511 € (6001-8000 kr) 23 71 6 

512-639 € (8001-10 000 kr) 25 66 9 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 36 58 6 



















30 - 49 aastased 32 58 10 

50 - 64 aastased 26 65 9 

65 - 74 aastased 22 69 9 


mehed 30 61 9 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 32 58 10 

384-511 € (6001-8000 kr) 33 58 9 

512-639 € (8001-10 000 kr) 31 64 5 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 38 57 5 

216


















30 - 49 aastased 36 57 7 

50 - 64 aastased 36 58 6 

65 - 74 aastased 32 61 7 


mehed 41 54 5 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 37 56 7 

384-511 € (6001-8000 kr) 42 54 4 

512-639 € (8001-10 000 kr) 37 59 4 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 40 54 6 


















30 - 49 aastased 40 54 6 

50 - 64 aastased 35 57 8 

65 - 74 aastased 31 64 5 


mehed 38 56 6 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 38 54 8 

384-511 € (6001-8000 kr) 37 58 5 

512-639 € (8001-10 000 kr) 41 55 4 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 51 47 2 

217



















30 - 49 aastased 41 51 8 

50 - 64 aastased 35 59 6 

65 - 74 aastased 32 62 6 


mehed 37 56 7 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 37 55 8 

384-511 € (6001-8000 kr) 39 53 8 

512-639 € (8001-10 000 kr) 48 48 4 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 42 54 4 


















30 - 49 aastased 60 38 2 

50 - 64 aastased 55 42 3 

65 - 74 aastased 50 48 2 


mehed 58 39 3 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 59 38 3 

384-511 € (6001-8000 kr) 62 38 0 

512-639 € (8001-10 000 kr) 62 36 2 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 59 40 1 

218


















30 - 49 aastased 42 52 6 

50 - 64 aastased 37 58 5 

65 - 74 aastased 36 59 5 


mehed 36 60 4 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 43 52 5 

384-511 € (6001-8000 kr) 41 54 5 

512-639 € (8001-10 000 kr) 47 51 2 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 43 56 1 


















30 - 49 aastased 46 49 5 

50 - 64 aastased 38 56 6 

65 - 74 aastased 35 63 2 


mehed 39 57 4 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 46 49 5 

384-511 € (6001-8000 kr) 43 56 1 

512-639 € (8001-10 000 kr) 54 43 3 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 50 48 2 

219


















30 - 49 aastased 56 41 3 

50 - 64 aastased 50 47 3 

65 - 74 aastased 47 52 1 


mehed 49 48 3 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 57 40 3 

384-511 € (6001-8000 kr) 53 45 2 

512-639 € (8001-10 000 kr) 60 38 2 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 62 37 1 


















30 - 49 aastased 58 40 2 

50 - 64 aastased 55 43 2 

65 - 74 aastased 48 49 3 


mehed 51 47 2 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 56 42 2 

384-511 € (6001-8000 kr) 57 42 1 

512-639 € (8001-10 000 kr) 59 40 1 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 66 33 1 

220


















30 - 49 aastased 64 35 1 

50 - 64 aastased 62 36 2 

65 - 74 aastased 50 47 3 


mehed 60 39 1 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 61 37 2 

384-511 € (6001-8000 kr) 61 37 2 

512-639 € (8001-10 000 kr) 68 31 1 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 66 33 1 


















30 - 49 aastased 62 37 1 

50 - 64 aastased 57 41 2 

65 - 74 aastased 53 44 3 


mehed 54 45 1 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 63 35 2 

384-511 € (6001-8000 kr) 60 39 1 

512-639 € (8001-10 000 kr) 60 39 1 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 64 34 2 

221


















30 - 49 aastased 35 55 10 

50 - 64 aastased 28 57 15 

65 - 74 aastased 29 56 15 


mehed 30 58 12 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 36 52 12 

384-511 € (6001-8000 kr) 31 60 9 

512-639 € (8001-10 000 kr) 39 52 9 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 41 50 9 


















30 - 49 aastased 46 49 5 

50 - 64 aastased 41 53 6 

65 - 74 aastased 34 61 5 


mehed 47 48 5 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 43 51 6 

384-511 € (6001-8000 kr) 46 51 3 

512-639 € (8001-10 000 kr) 47 51 2 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 61 38 1 

222


















30 - 49 aastased 54 42 4 

50 - 64 aastased 48 49 3 

65 - 74 aastased 39 58 3 


mehed 49 48 3 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 48 48 4 

384-511 € (6001-8000 kr) 54 42 4 

512-639 € (8001-10 000 kr) 46 52 2 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 62 37 1 



















30 - 49 aastased 52 45 3 

50 - 64 aastased 39 56 5 

65 - 74 aastased 36 60 4 


mehed 45 52 3 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 44 51 5 

384-511 € (6001-8000 kr) 53 43 4 

512-639 € (8001-10 000 kr) 48 47 5 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 52 47 1 

223


















30 - 49 aastased 47 46 7 

50 - 64 aastased 34 59 7 

65 - 74 aastased 41 55 4 


mehed 42 51 7 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 45 49 6 

384-511 € (6001-8000 kr) 42 50 8 

512-639 € (8001-10 000 kr) 37 56 7 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 50 40 10 


















30 - 49 aastased 50 46 4 

50 - 64 aastased 42 53 5 

65 - 74 aastased 40 57 3 


mehed 49 46 5 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 46 50 4 

384-511 € (6001-8000 kr) 56 39 5 

512-639 € (8001-10 000 kr) 47 46 7 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 58 36 6 

224


















30 - 49 aastased 44 48 8 

50 - 64 aastased 40 53 7 

65 - 74 aastased 38 56 6 


mehed 45 48 7 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 46 47 7 

384-511 € (6001-8000 kr) 50 44 6 

512-639 € (8001-10 000 kr) 49 45 6 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 48 45 7 


















30 - 49 aastased 33 55 12 

50 - 64 aastased 22 63 15 

65 - 74 aastased 20 65 15 


mehed 31 57 12 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 27 59 14 

384-511 € (6001-8000 kr) 41 49 10 

512-639 € (8001-10 000 kr) 31 56 13 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 37 48 15 

225




valgumari 















30 - 49 aastased 43 48 9 

50 - 64 aastased 36 57 7 

65 - 74 aastased 40 55 5 


mehed 42 53 5 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 42 52 6 

384-511 € (6001-8000 kr) 45 48 7 

512-639 € (8001-10 000 kr) 35 57 8 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 52 38 10 

Mida peaksid teie arvates tegema kauplused, et parandada kala ja kalatoodete pakkumist (müümist) 


Lisa 4.2.15 

Suurendama värske kala valikut 

Väga oluline 

Mõnevõrra 

oluline 

Ebaoluline 














30 - 49 aastased 69 26 5 

50 - 64 aastased 70 26 4 

65 - 74 aastased 72 23 5 


mehed 69 26 5 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 70 25 5 

384-511 € (6001-8000 kr) 69 27 4 

512-639 € (8001-10 000 kr) 76 20 4 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 70 24 6 

226



Suurendama külmutatud kala valikut 

Väga oluline 

Mõnevõrra 

oluline 

Ebaoluline 














30 - 49 aastased 14 56 30 

50 - 64 aastased 17 51 32 

65 - 74 aastased 15 48 37 


mehed 19 50 31 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 14 57 29 

384-511 € (6001-8000 kr) 9 58 33 

512-639 € (8001-10 000 kr) 19 51 30 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 9 45 46 



Suurendama suitsu-, soola- ja kuivatatud kala valikut 

Väga oluline 

Mõnevõrra 

oluline 

Ebaoluline 














30 - 49 aastased 27 53 20 

50 - 64 aastased 25 50 25 

65 - 74 aastased 20 51 29 


mehed 29 52 19 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 25 52 23 

384-511 € (6001-8000 kr) 28 48 24 

512-639 € (8001-10 000 kr) 28 51 21 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 23 56 21 

227



Suurendama muude kalatoodete valikut 

Väga oluline 

Mõnevõrra 

oluline 

Ebaoluline 














30 - 49 aastased 19 58 23 

50 - 64 aastased 19 55 26 

65 - 74 aastased 11 59 30 


mehed 21 59 20 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 17 56 27 

384-511 € (6001-8000 kr) 21 56 23 

512-639 € (8001-10 000 kr) 25 53 22 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 18 57 25 



Eelistama kodumaiste töötlejate/tootjate tooteid 

Väga oluline 

Mõnevõrra 

oluline 

Ebaoluline 














30 - 49 aastased 47 40 13 

50 - 64 aastased 58 32 10 

65 - 74 aastased 60 33 7 


mehed 48 39 13 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 54 36 10 

384-511 € (6001-8000 kr) 53 36 11 

512-639 € (8001-10 000 kr) 48 41 11 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 53 32 15 

228



Tegema kalatoodetele sooduspakkumisi 

Väga oluline 

Mõnevõrra 

oluline 

Ebaoluline 














30 - 49 aastased 78 18 4 

50 - 64 aastased 76 22 2 

65 - 74 aastased 78 17 5 


mehed 76 19 5 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 78 18 4 

384-511 € (6001-8000 kr) 83 14 3 

512-639 € (8001-10 000 kr) 74 19 7 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 69 22 9 



Hankima kvaliteetsemaid kalatooteid 

Väga oluline 

Mõnevõrra 

oluline 

Ebaoluline 














30 - 49 aastased 66 31 3 

50 - 64 aastased 72 26 2 

65 - 74 aastased 73 24 3 


mehed 69 27 4 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 67 30 3 

384-511 € (6001-8000 kr) 77 19 4 

512-639 € (8001-10 000 kr) 72 26 2 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 73 21 6 

229



Pakkuma kalatooteid soodsama hinnaga 

Väga oluline 

Mõnevõrra 

oluline 

Ebaoluline 














30 - 49 aastased 80 18 2 

50 - 64 aastased 81 18 1 

65 - 74 aastased 83 16 1 


mehed 80 19 1 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 84 15 1 

384-511 € (6001-8000 kr) 78 21 1 

512-639 € (8001-10 000 kr) 77 19 4 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 62 34 4 



Märkima (hinnasiltidel, etikettidel) selgemalt päritolumaa ja/või tootja 

Väga oluline 

Mõnevõrra 

oluline 

Ebaoluline 














30 - 49 aastased 43 45 12 

50 - 64 aastased 50 43 7 

65 - 74 aastased 51 45 4 


mehed 43 46 11 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 46 46 8 

384-511 € (6001-8000 kr) 41 46 13 

512-639 € (8001-10 000 kr) 40 51 9 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 39 45 16 

230



Lisada värske, jahutatud, külmutatud, suitsutatud kala juurde teave kala püügipiirkonna, kasvatamise koha kohta 

Väga oluline 

Mõnevõrra 

oluline 

Ebaoluline 














30 - 49 aastased 32 50 18 

50 - 64 aastased 44 42 14 

65 - 74 aastased 46 44 10 


mehed 35 46 19 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 39 43 18 

384-511 € (6001-8000 kr) 38 48 14 

512-639 € (8001-10 000 kr) 34 47 19 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 31 52 17 

Lisa 4.2.16 

Kui teil oleks võimalik värsket kala ja kalatooteid osta spetsiaalselt kalaturult otse kalurilt (kalakasvatajatelt), kas teeksite seda 


Jah, ostaksin 

sageli 

Ostaksin 

mõnikord 

Ei ostaks, 

sest eelistan 

neid osta 

kauplustest 

Ei oska öelda 














30 - 49 aastased 58 32 4 6 

50 - 64 aastased 66 27 4 3 

65 - 74 aastased 67 29 0 4 


mehed 61 29 5 5 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 59 32 4 5 

384-511 € (6001-8000 kr) 59 33 3 5 

512-639 € (8001-10 000 kr) 64 24 5 7 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 56 31 8 5 

231

Viru Rand 

Milliseid kalatoodete kaubamärke olete märganud ning kui teate, siis ka nende tootja nimi 



nime/ 

tootjariiki, 

kaubamärki 

ei tea 

Teab tootjat/ 

tootjariiki ja 

kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 

tootjat/tootja 

-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 

tea ei tootja 

nime/tootjariiki 

ega 

kaubamärki 










alevik, maa 20 16 55 9 


muu rahvus 25 10 37 28 


30 - 49 aastased 22 17 50 11 

50 - 64 aastased 20 14 54 12 

65 - 74 aastased 11 9 56 24 


mehed 21 14 53 12 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 21 14 49 16 

384-511 € (6001-8000 kr) 27 13 53 7 

512-639 € (8001-10 000 kr) 19 13 60 8 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 24 16 55 5 

Lisa 4.2.17 

M.V. Wool 


nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 6 2 18 74 

50 - 64 aastased 4 2 10 84 

65 - 74 aastased 2 1 13 84 


mehed 3 2 16 79 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 3 2 15 80 

384-511 € (6001-8000 kr) 3 2 18 77 

512-639 € (8001-10 000 kr) 6 1 16 77 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 6 5 19 70 

232

Esva 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 










alevik, maa 13 4 66 17 




30 - 49 aastased 15 6 62 17 

50 - 64 aastased 8 7 55 30 

65 - 74 aastased 11 3 47 39 


mehed 10 5 60 25 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 13 5 55 27 

384-511 € (6001-8000 kr) 17 4 66 13 

512-639 € (8001-10 000 kr) 9 3 68 20 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 16 10 59 15 

Vici 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 










alevik, maa 12 6 67 15 




30 - 49 aastased 16 6 69 9 

50 - 64 aastased 10 8 63 19 

65 - 74 aastased 8 6 54 32 


mehed 12 5 64 19 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 14 6 65 15 

384-511 € (6001-8000 kr) 17 2 69 12 

512-639 € (8001-10 000 kr) 11 4 72 13 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 10 12 67 11 

233

Kirde Rand 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 










alevik, maa 11 3 13 73 




30 - 49 aastased 8 3 10 79 

50 - 64 aastased 9 3 11 77 

65 - 74 aastased 4 2 13 81 


mehed 8 2 12 78 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 9 2 11 78 

384-511 € (6001-8000 kr) 10 2 16 72 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 1 11 84 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 11 4 7 78 

Saare Hõbe 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 










alevik, maa 11 3 12 74 




30 - 49 aastased 8 2 10 80 

50 - 64 aastased 8 3 10 79 

65 - 74 aastased 6 1 12 81 


mehed 7 2 11 80 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 10 1 10 79 

384-511 € (6001-8000 kr) 12 3 11 74 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 4 8 84 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 9 4 6 81 

234





nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 8 4 16 72 

50 - 64 aastased 6 3 14 77 

65 - 74 aastased 5 1 15 79 


mehed 5 2 13 80 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 8 2 15 75 

384-511 € (6001-8000 kr) 7 4 19 70 

512-639 € (8001-10 000 kr) 3 2 21 74 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 4 4 11 81 

Makra 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 2 1 47 50 

50 - 64 aastased 2 1 52 45 

65 - 74 aastased 3 1 33 63 


mehed 2 1 46 51 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 3 1 47 49 

384-511 € (6001-8000 kr) 4 1 44 51 

512-639 € (8001-10 000 kr) 1 2 45 52 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 2 52 45 

235

Kaluri 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 9 3 33 55 

50 - 64 aastased 3 2 27 68 

65 - 74 aastased 4 0 19 77 


mehed 6 2 30 62 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 10 1 23 66 

384-511 € (6001-8000 kr) 6 2 35 57 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 2 26 68 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 5 8 37 50 

Kapten Grant 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 4 2 55 39 

50 - 64 aastased 3 3 47 47 

65 - 74 aastased 2 2 33 63 


mehed 4 1 47 48 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 6 2 47 45 

384-511 € (6001-8000 kr) 2 2 55 41 

512-639 € (8001-10 000 kr) 2 3 52 43 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 2 6 48 44 

236

Kipperi 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 1 1 13 85 

50 - 64 aastased 2 2 10 86 

65 - 74 aastased 1 0 5 94 


mehed 1 1 11 87 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 1 0 10 89 

384-511 € (6001-8000 kr) 1 1 11 87 

512-639 € (8001-10 000 kr) 1 1 12 86 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 2 20 77 

Zigmas 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 1 1 7 91 

50 - 64 aastased 1 1 5 93 

65 - 74 aastased 1 1 1 97 


mehed 1 1 5 93 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 1 1 5 93 

384-511 € (6001-8000 kr) 3 0 7 90 

512-639 € (8001-10 000 kr) 1 0 6 93 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 3 6 90 

237

Columbus 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 0 0 19 81 

50 - 64 aastased 0 0 8 92 

65 - 74 aastased 0 0 10 90 


mehed 0 0 14 86 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 0 0 16 84 

384-511 € (6001-8000 kr) 1 0 16 83 

512-639 € (8001-10 000 kr) 0 0 13 87 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 0 0 10 90 

Poseidon 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 0 1 15 84 

50 - 64 aastased 2 1 11 86 

65 - 74 aastased 0 0 5 95 


mehed 1 0 12 87 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 1 1 11 87 

384-511 € (6001-8000 kr) 1 0 15 84 

512-639 € (8001-10 000 kr) 1 1 12 86 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 0 0 16 84 

238

Maseko 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 5 2 13 80 

50 - 64 aastased 4 2 11 83 

65 - 74 aastased 2 0 11 87 


mehed 4 1 12 83 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 4 1 10 85 

384-511 € (6001-8000 kr) 6 1 13 80 

512-639 € (8001-10 000 kr) 4 2 11 83 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 1 3 9 87 

Kriskal 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 0 0 13 87 

50 - 64 aastased 1 0 10 89 

65 - 74 aastased 0 0 5 95 


mehed 0 0 11 89 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 1 0 10 89 

384-511 € (6001-8000 kr) 1 1 14 84 

512-639 € (8001-10 000 kr) 1 0 9 90 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 0 0 14 86 

239

Gurmé 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 0 0 7 93 

50 - 64 aastased 0 0 10 90 

65 - 74 aastased 0 0 7 93 


mehed 0 0 9 91 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 0 0 7 93 

384-511 € (6001-8000 kr) 0 0 12 88 

512-639 € (8001-10 000 kr) 0 1 7 92 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 0 0 10 90 

Grand Ocean 




nime/ 


kaubamärki 

ei tea 



kaubamärki 

Teab 

kaubamärki, 


-riiki ei tea 

Ei ole 

märganud, ei 



ega 

kaubamärki 














30 - 49 aastased 0 0 17 83 

50 - 64 aastased 0 0 19 81 

65 - 74 aastased 0 0 12 88 


mehed 0 0 15 85 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 0 0 17 83 

384-511 € (6001-8000 kr) 0 0 22 78 

512-639 € (8001-10 000 kr) 0 0 12 88 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 0 0 12 88 

240

Lisa 4.2.18 

Kas te olete märganud “Kala teeb head” kampaaniat või märki 


Jah, olen märganud Ei ole märganud 

Keskmiselt 18 82 

Regioon Põhja-Eesti 20 80 

Kesk-Eesti 21 79 

Kirde-Eesti 11 89 

Lääne-Eesti 19 81 

Lõuna-Eesti 19 81 

Elukoht Tallinn 20 80 

suured linnad 14 86 

väikelinnad 16 84 

alevik, maa 21 79 

Rahvus eestlased 23 77 

muu rahvus 8 92 

Vanus 18 - 29 aastased 25 75 

30 - 49 aastased 17 83 

50 - 64 aastased 15 85 

65 - 74 aastased 16 84 

Sugu naised 19 81 

mehed 18 82 

Haridus alg- ja põhiharidus 24 76 

kesk ja -eriharidus 17 83 

kõrgharidus 19 81 

Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 17 83 

netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 16 84 

kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 16 84 

384-511 € (6001-8000 kr) 23 77 

512-639 € (8001-10 000 kr) 22 78 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 21 79 

Lisa 4.2.19 

Kas teil on viimase aasta jooksul olnud halbu kogemusi kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel 


Ei ole 

Jah on 














30 - 49 aastased 67 33 

50 - 64 aastased 72 28 

65 - 74 aastased 73 27 


mehed 71 29 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 73 27 

384-511 € (6001-8000 kr) 71 29 

512-639 € (8001-10 000 kr) 70 30 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 67 33 

241

Lisa 4.2.20 

Kas teie peres on lemmikloomi, kes söövad kala 


Jah on 

Ei ole 














30 - 49 aastased 43 57 

50 - 64 aastased 37 63 

65 - 74 aastased 29 71 


mehed 39 61 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 35 65 

384-511 € (6001-8000 kr) 35 65 

512-639 € (8001-10 000 kr) 34 66 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 31 69 

Lisa 4.2.21 

Kuidas jagunevad teie pere kulutused kalale (rahaliselt) pereliikmete ja lemmikloomade vahel 


Pereliikmed 

(inimesed) 

Lemmikloomad 














30 - 49 aastased 91 9 

50 - 64 aastased 92 8 

65 - 74 aastased 92 8 


mehed 93 7 






kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 93 7 

384-511 € (6001-8000 kr) 91 9 

512-639 € (8001-10 000 kr) 95 5 

üle 639 € (üle 10 000 kr) 95 5 

242

Lahtise küsimuse vastused 

LISA 4.3 

Kui teil on viimase aasta jooksul olnud halbu kogemusi kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel, siis millised need halvad 

kogemused on olnud (n=315) 

• Kalal on rääsunud maitse 

• Kala kvaliteet halb, eriti Rimi ja Maxima forellisaadused 

• karbis olevate kilude ja sprottide halb kvaliteet. 

• Suitsukala oli tehtud suitsuõliga ja suitsupulbriga- ei ole päris suitsukala; on tehtud külmutatud kalast, mis teeb kala tuimaks; 

filee- konservid, nt viru rand heeringafilee marinaadis - kala on külmutatud ja nats rääsunud maiguga - vanast kalast tehtud 

• Soolaskumbria ostu puhul, mis oli õige tähtajaga, osutus halvaks (halvaks läinud lõhn). Külmutatud kalas on liiga palju vett, 

sulatatud kala tuleb eelkõige veest tühjaks pigistada, mitte kala, aga pahn. 

• Külmutatud kalas on väga palju vett; heeringas pole alati värske (soola). 

• Vürtsikilud konservkarbis pehmed ja liiga soolased 

• Riknenud (lõhnas) 

• Mitte värske kala ostmine 

• Kalakonservides kala vähe, peaaegu nagu hakksegu (sprotid, saira õlis). 

• Leidsime lõhest ussi. 

• Lõhnas, liiga soolane 

• Külmutatud kala sulatamisel kaotab kala 50 % kaalust. 

• Külmutatud krevetid on liiga jääs. 

• Ostsin turult suitsutatud skumbria, osutus halvaks läinuks 

• Kala oli mage, lagunes, purgis polnud kala, aga ainult luud ja nahk. 

• Tihti müüakse mittevärsket kala (2 korda külmutatud) 

• Liiga soolased 

• Heeringas on liiga soolane, marineeritud haug ja heeringa filee tomatikastmes - liiga kuiva maitsega. 

• Kala on olnud ülekülmutatud ja kaotab oma maitse 

• Valik maapoes on äärmiselt väike 

• Külmutatud heik ülessulatamisel haises 

• Külmutatud kalas on väga palju vett ja jääd. 

• Heeringas (soola) kollane, pehme, viskasin ära. Suitsuräim pehme, mõru. Suitsuheik maitsetu. 

• Turul, degusteerimisel on üks maitse, aga see, mis pakis lõhnaga 

• Olen ostnud pahaks läinud kala 

• Lõhe pole kvaliteetses pakendis 

• Ostsin skumbria, kui pakendi ära võtsin oli kala söömiskõlbmatu 

• Külmutatud kalafilee, peale sulatamist- haises ja filee ei olnud ühtlane 

• Härjanurme forell (pole akvaariumist), väga halva maitsega 

• Turult ostes soolaheeringas oli roiskunud, enam turul ei käi 

• Suitsulest poes oli vana ja kuiv 

• Kalakonservid, suitsukala-ebakvaliteetsed. Konservidel vedelik sogane 

• Marinaadid liiga äädikased 

• Räim tomatis kvaliteet olematu - kala vähe ja maitse halb 

• Tallinna kilu toode oli üle soolatud 

• Vürtsikilu, suitsulõhe, suitsulest (halvad). 

• Vürtsikiludes liiga väikesed kilud (Hiiu ja Saare kiludes). Läti räim tomatis maitsetu. Kõik lahtised suitsukalad on vahepeal 

külmutatu - muudab kala pudruks. Soolasiia filee ei kannata kriitikat, püdel või haiseb. 

• Konservid oli riknenud, viskasin ära. 

• Forell ei olnud värske, kiludel plekk-karbis tähtaeg läbi. 

• Ostsin Rimist lõhe, mis oli lõhnaga, tagastasin selle. 

• Märgistust ei jaga, kuna näen halvasti, aga eriti meeldivad mulle Saaremaal valmistatud kalatooted. Kaubamärke ei tunne. 

• Räimekonservis on kaladel sisikond sees, kui kaladel on konservis pea otsas ja valged silmad peas. 

• Ostsin Rimist värsket lõhet, kuid ei olnud värske, haises hirmsasti. 

• Külmutatud kala oli riknenud. 

• Suitsuforell tugevalt mudamaitseline mitmel korral. 

• Ei leidnud kaubandusest värsket heeringat. 

• Külmutatud mintaifileest tehtud toit maitses halvasti, meenutas kummit. 

• Pakendatud lõhefileel oli halb lõhn juures, kuigi säilivusaega oli küllalt. 

• Kala kas on saanud liigselt soola või kala on üle suitsetatud (tekib kibe maitse). 

• Kala on roiskunud, säilitamise kvaliteet ei vasta ootustele 

• Poest ostetud külmutatud filee oli väga halva kvaliteediga. 

• Hermeetilises pakendis soolane heeringas oli lõhnaga. 

• Müüakse säilitustähtaeg möödas tooteid (Maxima) 

• On olnud roiskunud 

• Suitsetatud lõhe kehv kvaliteet 

• Vaakumpakendis mädad heeringad 

• Värske kala on müüdud külmutatud kala pähe 

• Värske-külmutatud heik Maximast 

243

• Parim enne kehtib , aga pakendis on puder; marineeritud ahvena asemel on paks kala nahk; kaks päeva "Parim enne" ilmus uus 

kuupäev 10 (kümme päeva) Tartu turg 

• Kala ei ole olnud värske 

• Suitsulest oli kõlbmatu 

• Pakendis soolalõhe õlis - haises; pakendis heeringas - haises 

• Ostsin poest halvaks läinud forelli 

• Halva maitsega konservid ja vanaks läinud värske kala 

• Marineeritud skumbria oli täiesti mage. 

• Pakendis oli riknenud kaup 

• Kala ei ole olnud kõige värskem 

• Ostsin soodsa hinnaga külmutatud paltust, mis osutus mitte värskeks 

• Külmutatud ja roogitud kala- võimatu praadida, et jääks ilus tugev tükk, mitte pudrune. 

• Külmutatud kalafilee Maximas oli riknenud 

• Kalakonserv "kilu tomatis" ei ahvatlenud kuidagi sööma. 

• Kirja järgi ostsin kuumsuitsuskumbria, sain külmsuitsuskumbria (Maxima). Kala on riknenud varem, kui on pakendile märgitud 

(soolaforell, soolalõhe). 

• Värske räim (paneerisin vajalikult), lagunes ära pannil pudruks ja puudus kala maitse. Ütleme, et solgist püütud! 

• Roogitud kala on puhastatud ebakvaliteetselt, külmutatud kala on lastud üles sulada ja seejärel uuesti külmutatud 

• Lõhemari oli purgis halvaks läinud (järgmisel päeval pärast poest ostmist), ilmselt polnud hermeetiliselt suletud. Külmutatud 

pangasiusel on ära lõikamata kõhurasvad. 

• Kala on vana, maitsetu 

• Müüja pillas kala kogemata maha ja pani tagasi letti 

• Halva maitsega 

• Väga halva kvaliteediga värsket räime on sageli esinenud 

• Kalafilees on rohkem vett(jääd) kui kala ennast ja absoluutselt maitsetu 

• Esva kalapulgad on kvaliteedilt halvenenud - need, kus on inglise keeles peale kirjutatud (eesti k. oli sisuks hakitud segu, ingl k. 

on mingid ribad vms - väga halb) 

• Lätis ja Leedus valmistatud konservide maitse ei sobi mulle 

• On esinenud probleeme kvaliteedi ja maitsega 

• Kaua seisnud, vanaks läinud ostmisel. Toitlustusasutuses on kasutatud vana kala, see on tekitanud mürgituse. 

• Kalaburgerid - kuiv maitse 

• Pole olnud värske kala, kuigi on värske kala pähe müüdud 

• Rohkem seda mitte osta 

• Pakiti kala mis haises ja oli roiskunud, pärast müüja vallandati. 

• Tallinna kilud - mädanenud karbis, halb lõhn, väikesed ja pehmed kalad 

• Poest on müüdud ebakvaliteetset kala (mitmel korral), kala kergelt haiseb 

• Kaua seisnud külmikus 

• Filees on palju vett (100g), kala lagunes ära - pole värske 

• Kalapreserv oli riknemise äärel 

• Kilud- Läti, Leedu toodang 

• On sattunud riknenud kala 

• Säästumarketis on kala vaakumpakendis, aga kui üles sulatad, siis osutub kibedaks ja pole maitsev, liha tuleb luude küljest lahti 

• Palju vedelikku söögi valmistamisel 

• Sulatamisel sisaldas 500 g krevetipakk 200g vett 

• Külmutatud kala pärast ülessulamist 

• Räime ja kilu hulgas palju purustatud kalu 

• Ostsin külmutatud mintaifileed (tootjat ei mäleta), küpsetamisel haises see nii võikalt, et viskasin kõik minema 

• Üks kord oli: soolaforell pakendis haises, kuigi realiseerimisaeg kestis 

• Ei jõua söömiseni, sest kalapoe ukse taga on hais 

• Ületatud tähtaeg 

• Värske räim oli halva maitsega ja isegi mitu korda. Kass ka isegi ei söönud. 

• Plastikkarp läks katki, kalafilees luud sees 

• Filee polnud värske - pangasius- maitse eemaletõukav 

• Turul pole forell väga värske 

• Vürtsikilud on olnud liiga pehmed ja soolased, kilu tomatis on koos peadega (võiks olla ilma) 

• Sooduskampaania kala on liiga kaua seisnud - liha pehme 

• Ei osta sügavkülmutatud kala, sest seal 50% jääd 

• Jääs kalast jääb sulades järgi kolmandik 

• Pealtnäha on korralik kaup, kuid kodus avastan, et kaladel lõhn juures, suitsukala on liiga ära kuivanud ja osa ei kõlba üldse süüa. 

• Kilufilee klaaspurgis ei olnud hea kvaliteediga. 

• Kalal halb kõrvalmaitse 

• Skumbria tomatikastme, tootjat ei mäleta 

• Karbiheeringas, -kilu, sprotid 

• Peale sügavkülmast sulamist polnud värske lõhnaga 

• Kala pakendis säilivusaeg polnud ületatud, kuid polnud söödav 

• Soolatud vürtsikilu 

• Vanad 

• Pakendatud heeringas filees on roiskunud (sain mürgituse) 

• Söögikohtades 

• Kuivatatud kala oli väga halb 

• Värske kala on olnud halvaks läinud, samuti on olnud suitsukala 

244

• Polnud värske 

• Värske lõhe Rimist oli muda maitsega ja tugeva soo lõhnaga, andsime terve kala koerale 

• Pakendis olev kala poes on riknenud 

• Halb kvaliteet, maitselt tuim . 

• Tursamaks (realiseerimisaeg 2012. aastani, aga toode oli halvaks läinud). 

• Turult ostes ei ole kallim kala värske. Poest ostes mitu korda külmutatud, sulatatud. 

• Riknenud kala ostmine, kuigi realiseerimisaeg ei olnud ületatud. 

• Pakutavas kalas olid luud ses. 

• Soola palju, kala halb kvaliteet. 

• Kalahakkliha (täis konte, luid) 

• Vana kala, kehva maitsega, lahja suits, liiga mage 

• Müüja jäme käitumine 

• Suitsulatikas on olnud liiga soolane või kuiv 

• Ostsin kaks korda külmutatud kala, pangasiuse filee pakendis- sulamisel palju vett ja tükike kala 

• Pärast söömist hakkas paha (praetud räim). Minu arust on kõik kalad ära mürgitatud. 

• Külmutatud kala on täiesti vedel sulamisel; soolatud lõhe on väga soolane 

• Olen saanud halvaks läinud krevette 

• Külmutatud kalafilees on pool kogusest vesi 

• Kilu tomatis sisaldas tomatileent ja hunnikut kalaluid 

• Kalast toidu valmistamisel laguneb kala väga ära ja toit muutub pudruks 

• Toode pole värske, konservid pole maitsvad 

• Maxima poest sai ostetud vaakumpakendis heeringafilee- oli riknenud 

• Lahtine soolaheeringas oli täitsa pehme, külmutatud pangasiuse filee lagunes laastudeks, kui ära sulas. 

• Halb kvaliteet (tükid lagunevad laiali, lõhn) 

• Kaupluses Maxima on ebakvaliteetsed tooted 

• Konserv "skumbria omas mahlas" polnud värske lõhnaga 

• Müüakse külmutatud kujul riknenud kala 

• Mittevärske kala 

• Keskturult ostetud värskete lestade seas oli roiskunud kalu (suvi 2010), Lasnamäe tsentrumi kaubalett haiseb, ostma ei kutsu 

• Sooduskampaania "väike taks" Prantsusmaa paneeritud tursaliste filee ei sobinud inimtoiduks, ei saanud aru, kas see oli tooreks 

jäänud või mis viga Pikemaajaline kuumutamine ei andnud ka tulemusi. Lõigata polnud võimalik- kas see oli üldse kala Koer 

sõi 

• Vähid kuivad või vanaks läinud 

• Värske räim, lest on olnud riknemise piiril (pead punased, ebameeldiv lõhn) 

• Lõhemari on väga soolane, skumbria on väga soolane 

• Marineeritud silmud 

• Kalapulgad on maitsetud, makra pulgad väga maitsetud 

• Ostsin odava lõhe, pole maitsev, pole rasvane, pole mingisugune 

• Lõhe ja forell, mida kaupluses müüakse on kasvanduse kala ja ei ole päris merekala maitsega 

• Liigsoolased konservid 

• Restoranis halb kala, poes vana kala 

• Turult ostetud värske kala on olnud vanaks läinud ja tulemuseks oli toidumürgitus 

• Värske lõhe (jahutatud) ei ole enam värske 

• Vürtsikilud olid karbis täiesti pehmed, nagu mädanenud. Plastämbris jälle (kilud) täiesti maitsetud, nagu polekski vürtse lisatud, 

ainult soolased. 

• Forell polnud värske 

• Hiina kala pangasius on väga rasvane. Külmutatud kala ülessulatamisel kaotab kala 50% kaalust, samuti heik, mintai. Täielik 

haltuura. 

• Kala oli vist veidi halvaks läinud- tekkis seedehäire. Õrnsoola lõhehõrgutis oli soolane, soomustega, uimedega 

• Värske kala (räim, kilu) ei ole eriti värsked olnud, vahest ka lõhe. Kalapulgad, makra ja kalaburgerid on maitsetud. Kilud 

tomatikastmes võimatu süüa. 

• Pakitud ja korras säilivusajaga toode on avades olnud riknenud 

• Ostsin kehtiva tähtajaga kilukarbi Rimist, mis oli täiesti söögikõlbmatu 

• Halb kvaliteet 

• Leedu kalad tomatikastmes on jubedad 

• Varem võis sprotte panna peolauale, nüüd heal juhul kõlbavad vahel endale. Küll on kõrbenud, küll enne töötlemist juba halva 

maitsega. Külmutatud räimefilee on kollaste äärtega ja vana maitsega. Jahutatud Norra lõhe on viimast minutit tarvitamiskõlblik. 

Punane kalamari on halva kvaliteediga. 

• Kala oli madala kvaliteediga 

• Riknenud, kuivanud maitse, halb lõhn 

• Konservkala oli halva maitsega (sprotid) 

• Ei vasta maitsele. Kõige kohutavam on külmutatud kala. 

• Forelli- ja lõhefilee olid roiskunud. 

• Kala oli lõhnaga. 

• Konservis on kala pahaks läinud, kuivatatud kala aegunud, ligane. 

• "Roostes" heeringas, kallis koha. 

• Ostsime turult soolaheeringa, mis ei olnud värske. 

• Värske kala ei olnud värske. 

• Kala halb kvaliteet 

• Toode osutub vanaks või maitsetuks. 

• Väga soolased kalakonservid (omas mahlas või õlis). Konservkala on üleüldse väga maitsetu või soolane. 

245

• Külmutatud mintaifilee lagunes ülessulatamisel haisvateks kiududeks 

• Ebameeldiv lõhn 

• Säästumarketis külmutatud heik halvaks läinud 

• Peale ülessulatamist osutus värske skumbria mitte värskeks. 

• Konserv on vanaks läinud, kuigi "parim enne" on veel ees. 

• Külmutatud heigifilee (Hiina), kui üles sulas, oli vett rohkem kui kala. 

• Külmutatud filees on palju jääd (vett), Esva ja Columbuse kalapulkades on väga vähe kala (20%) 

• Ostsin halva kvaliteediga värsket kala 

• Liiga külmutatud 

• Külmutatud heik 

• Vürtsikilude kvaliteet kõigub (Tallinna, Balti vm) 

• Turult enam ei osta, ei ole kvaliteedi garantiid. Plastpakendis heeringatooted on tihti pehmed või halvad, isegi kui 

realiseerimisaja lõpuni on veel aega. 

• Väga imeliku välimusega sprotid 

• Külmutatud kalal oli lõhn juures 

• Räime hulgas on rämpsu, st väga väikesi kalu, punane kala pole olnud esimeses värskuses 

• Karbi heeringas 

• Heeringas on vaakumpakendis halvaks käinud (avamisel), kuigi realiseerimiskuupäevani on veel aega 

• Mittevärske kala. Valmistoiduna söögikohas ebameeldiv kala. 

• Kala ei olnud värske. Vürtsikilu kilepakendis ei olnud hea, oli pehme ja ei maitsenud. 

• Mitu korda külmutatud kala 

• Kala ei ole värske 

• Kala värskus 

• Tuunikala purgis, heeringas "Russkoe more", kilu (Tallinn) 

• Külmutatud kala üles sulades, ei olnud see toidukõlblik 

• Soolaheeringas on vahel ebameeldiva maitsega; kui "Balti kilu" on valmistatud külmutatud kalast. Mõni tootja valmistab ka 

"Tallinna kilu" külmutatud kalast, mida standard ei ole kunagi lubatud. Tihti tootjad kasutavad vana e. aegunud külmutatud kala. 

See teeb 

• Ostsin erisoola heeringat ja kuigi oli alles säilitusaeg õige, oli kala pakendis pehme ja haises 

• Külmutatud heik üles sulades muutus täiesti pehmeks ja haises, samuti räim 

• Ussid kalas 

• Vürtsikilud olid pehmed, Läti toode. Külmutatud tursafilee kuivanud, ebameeldiv maitse. 

• Kala pole ostes värske olnud. 

• Läti päritolu konservid on alati mittemaitsvad. 

• Suurest poest ostetud suitsukala ei ole olnud värske. 

• Karpide kalatooted ei ole vist kunagi head. Sööks sprotte, aga need tehakse halbade õlidega ja on liialt laagerdunud. 

Sooduspakkumistel olnud heeringafileed on tavaliselt samuti üle laagerdunud ning kohe lõpeb ka "kõlblik kuni" aeg. 

• Suitsulõhe ribid olid väga vintsked paaril korral. 

• Külmutatud, paneeritud kalafilee ei kõlba, läheb laiali ja ei mingit maitset 

• Kala pakendis oli riknenud 

• Suitsukala on olnud paha maitsega 

• Maxima poest ostetud sprotipasteet oli halb. 

• Rimist ostetud suitsutursk on olnud vana ja kuivanud 

• Halb kvaliteet (riknenud kala) 

• Kalal roiskunud hais 

• Suitsuräimed olid tehtud välismaisest ja külmutatud kalast ning olid lõpnud 

• Vici heeringas oli halva kvaliteediga 

• Viru Ranna sprotid olid vähesoolased ja vähe suitsutatud. 

• külmutatud kalas on palju vett ja peale ülessulatamist laguneb. Vürtsikilu karbis on korduvalt sattunud söögikõlbmatu. 

• Kalaturul kala polnud värske. 

• Mõned konservid liiga magusa maitsega, halvad. 

• Jääd oli külmutatud kalal rohkem kui kala ennast. 

• Sproti konservis on kilu asemel räim ja vähe vürtsi. 

• Võõramaise päritolumaaga kaladel on vahel tõsiselt vastik maitse. 

• Värskel kalal juba punased pead. 

• Punane kalamari pakendis- ebameeldiv maitse 

• Ostsin- polnud värske 

• Alati pole tooted kvaliteetsed 

• Külmutatud kala on halb, riknenud 

• Makra - seest halva maitsega, aga kass sõi ära; vürtsikilu tulisoolane 

• Toidumürgitus 

• Kala oli ülekülmutatud 

• Konservid ei vastanud etiketile 

• Mürgitus konservist 

• Turul müüdi mittevärsket kala 

• Valmistoode lõhest on vana (ostetuna sooja toidu letist) 

• Riknenud kala 

• Külmutatud kala 

• Vaakumpakendis oli veidi riknenud kala 

• Kalatooted ei olnud värsked 

• Roiskunud 

246

• Turult terve lõhe ostes oli vana, eelistan rohkem poode. 

• Poes pole värske kala enam nii värske olnud, et ostma kutsuks. Pole piisavat valikut (nt beebiforelli pole, merekarpe pole). 

• Vaakumpakendis kalatooted on olnud halava lõhna ja maitsega, pidin ära viskama. 

• Sprotid olid ebakvaliteetsed 

• Kala on vahest liiga limane 

• Turult ostes kala ei olnud värske 

• Ebakvaliteetsed konservid ja vürtsikilud. 

• Ostsin kassile mitte just kõige värskemat kilu, kuna värskemat polnud saada. 

• Vürtsikilu filee oli halvaks läinud, kuigi parim enne ei olnud veel saabunud. 

• Tuunikala konserv ei olnud värske 

• Külmutatud kala oli pärast sulatamist 500 g kergem 

• Tekib väga palju vett pärast kalafilee ülessulatamist 

• Külmutatud kala pakendis on 50% jääd; punane soolalõhe pakendis 

• Riknenud kala 

• Ülekülmutatud kuiv vastiku maitsega kala, krevetid 

• Külmutatud puhastatud räimed on paaril korral peale ülessulatamist osutunud halvaksläinuteks, nii et kassidki keeldusid söömast 

• Filees on soomused ja luud 

• Forell lõhnas ebameeldivalt 

• Suvel ostsin kauplus Rimi juurest tänavalt mereahvenat, suure hea tüki, kodus lõikasin katki- kohutav lõhn. Pealt oli ilus ja nägi 

hea välja. 

• Optima soolaheeringas pole maitsev 

• Kala pole olnud piisavalt värske (ostes) 

• Kala polnud värske 

• Marinaadiga on külmleti kala ära rikutud 

• Pole kvaliteetne 

• Halb valmistamise kvaliteet 

• Halvaksläinud heeringafilee pakendis, suures kaupluses, tähtaeg polnud läbi. 

• Vana kala, kuivatatud kala hallitab 

• Pangasiuse filee (külmutatud) valgus panni peal laiali, väga palju vett - 40%). Rohkem ei osta. 

• Selverist ostetud lõhefilee roiskus ööga külmkapis 

• Ostsin turult lõhe, tulin koju, lõikasin katki, aga sees oli tükk sinist liha. Viisin turule tagasi, müüja selgitas kaua, et see on 

lihtsalt sinikas kalal. 

• Väga ebameeldiv kalapakendi välimus ja värv 

• Suitsutatud lõhega sai mürgituse, oli roiskunud kala. 

• Jäätunud kala servad on kollased. 

• Skumbria õlis konserv - halva lõhna ja maitsega. 

• Liiga soolane, halvaks läinud, võõras maitse. 

• Suitsuräim pakis oli halb. 

• Kalapulkades paneeringut rohkem kui kala ennast. 

• Turult sain halba kala 

• Prismas saadud sushipakendis oli pisut vananenud kala. 

• Külmutatud kalas väga palju vett. 

• Maximast ostetud kala haises paki avamisel. 

• Ahven ei olnud värske 

• Sügavkülmutatud kala oli natuke halb. 

• Olen toitlustusasutuste ebakvaliteetset kala saanud. 

• Poest ostetud lõhe osutus mittevärskeks ja maitsetuks. 

• Turul ei olnud värske kala. 

• Kalamürgitus restoranis söödud kalast. 

• On olnud halva kvaliteediga kala. 

• Krabipulgad olid äärmiselt kuivad ja nätsked. Tootja Makra. 

• Turult ostsin külmutatud räimed ja kui ära sulasid oli halb lõhn juures. 

• Sügavkülmutatud kala oli sulade halva lõhnaga. 

• Kalapulgad halva maitsega 

• Vähemaitsestatud Tallinna kilud 

• Jahutatud latika filee, mida müüakse külmletis, on väga halb. 

247

Küsitletud kogumi iseloomustus 

LISA 4.4 

Tarbijate paneeli üle-eestiline küsitlus, vastanuid kokku 1127 vanuses 18-74 aastat. 

Regiooni järgi 7 : 

Põhja-Eesti 40% 

Kesk-Eesti 11% 

Kirde-Eesti 13% 

Lääne-Eesti 11% 

Lõuna-Eesti 25% 

Elukoha järgi: 

Tallinn 31% 

suured linnad 19% 

väikelinnad 20% 

alevikud, maa 30% 

Rahvuse järgi: 

eestlased 69% 

mitte-eestlased 31% 

Vanuse järgi: 

alla 30-aastased 25% 

30 - 49-aastased 38% 

50 – 64-aastased 24% 

üle 64-aastased 13% 

Soo järgi: 

naised 53% 

mehed 47% 

Hariduse järgi: 

algharidus või põhiharidus 7% 

kesk- või keskeriharidus 53% 

kõrgharidus (k.a magister, doktor) 40% 

Netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus: 

alla 128 euro (alla 2001 krooni) 8% 

128-256 eurot (2001-4000 krooni) 25% 

257-383 eurot (4001-6000 krooni) 29% 

384-511 eurot (6001-8000 krooni) 14% 

512-639 eurot (8001-10 000 krooni) 11% 

üle 639 euro (üle 10 000 krooni) 13% 

7 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. aasta määrusega nr 126 kinnitatud Eesti piirkondlike üksuste statistilise 

klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid: 

Põhja-Eesti: Harju maakond (sh Tallinn) 

Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond 

Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond 

Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond 

Lõuna-Eesti: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond 

248

Kala ja kalatoodete turg Eestis - PÃµllumajandusministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?