Metsakorralduse normatiivne baas, metsa raiemahu arvutamise ...

Metsakorralduse
normatiivne baas, metsa
raiemahu arvutamise
metoodika
Priit Kohava

KÕRGUSINDEKSI JA BONITEEDIKLASSI ARVUTAMINE
H
H
50
[ 1+
( α + β ⋅H50) ⋅( 0,5 −1)
]
c
H ⋅{ 1+
α ⋅[ ( 50/ A)
−1]
}
{ 1−
β ⋅ H ⋅ ( 50/ A)
−1}
= 100
c
H
50
[ ]
=
c
,kus
ja
Bon
=
33,5
− H100
4
Valemeis:
H 50 – kõrgusindeks 50 a. vanuses,
H – enamusliigi keskmine kõrgus m,
A – enamusliigi keskmine vanus a.,
α, β, c – valemite kordajad,
Bon – kodeeritud boniteediklass

TAGAVARA JA TÄIUSE ARVUTAMINE
1. Kuni 5,9 m keskmise kõrgusega puistu
M
1,3...5,9 m
= 0,0000785⋅
D
2
⎛ b
⋅ H ⋅⎜a
+
⎝ H
c
⎞
⎟⋅
N
⎠
2. 6 m ja enama keskmise kõrgusega puistu
= G ⋅ H ⋅ F ,kus
HMm
>6
F = a +
M
H > 6m
M N
=
b
H
M N
=
+ c ⋅
T
⋅
100
a
H + d ⋅ln
,kus
( H )
või
2
1
+ b1
⋅ H + c1
⋅ H + d1
⋅ H
Valemeis:
M – puistu tagavara tm/ha,
M N – normaalpuistu tagavara tm/ha,
H – koostisliigi keskmine kõrgus m,
D – koostisliigi keskm. rinnasdiameeter cm,
F – koostisliigi vormiarv,
a, b, c, d – puuliigist sõltuvad kordajad.
3

TAGAVARA JA TÄIUSE ARVUTAMINE
3. Üksikpuude rinne
Müks .
⎡
= ⎢0,0000785⋅
D
⎣
4. Täius
T
=
G N
G
G N
=
⋅100
a
2
, kus
+ b ⋅ H
⎛
⋅ H ⋅⎜a
+
⎝
b
D
+
+ c ⋅ H
c
H
2
d ⎞⎤
+ ⎟ N
D ⋅ H
⎥
⎠⎦
⋅
+
d
⋅
H
Valemeis:
M – puistu tagavara tm/ha,
H – koostisliigi keskmine kõrgus m,
D – koostisliigi keskm. rinnasdiameeter cm,
G – puistu rinnaspindalade summa m 2 /ha,
G N – normaalpuistu rinnaspindalade summa m 2 /ha,
T – rinde täius protsentides,
a, b, c, d – puuliigist sõltuvad kordajad.

TAGAVARAD
NORMAALPUISTUTE TAGAVARA
800
700
600
TAGAVARA tm/ha
500
400
300
200
100
Mänd
Kuusk
Kask
Haab
0
0 4 8 12 16 20 24 28 32 36
KÕRGUS m

TAGAVARA JUURDEKASVU ARVUTAMINE
Alltoodud eeskirjaga arvutatakse tagavara jooksev
juurdekasv tm/ha/a koostispuuliikide viisi
[ ( )] ( χ −1
= α ⋅ β ⋅ χ ⋅ 1−
exp − β ⋅ A
) ⋅exp( − β ⋅ A)
⋅ ,kus
Z PL
M
{ } K
α = a ⋅ Bon + b
β = ( c ⋅α
+ d )/
100
χ = e ⋅α
+ f
K
KU , TO
K TeisedPL
ja
⎡⎛10,44
⎞ ⎛10,44
⎞ T ⎤ T
= ⎢⎜
+ 1,24 ⎟ − ⎜ + 0,24⎟ ⋅ ⋅
A
A 100
⎥
⎣⎝
⎠ ⎝
⎠ ⎦ 100
või
⎡⎛1741
⎞ ⎛1741
⎞ T ⎤ T
= ⎢⎜
+ 0,87 0,13 ⋅
2
⎟ − ⎜ −
2
⎟ ⋅
A
A 100
⎥
⎣⎝
⎠ ⎝ ⎠ ⎦ 100
Valemeis:
A – 1. rinde puistuelemendi keskmine vanus a.,
Bon- kodeeritud boniteediklass,
α, β, γ – põhivalemi kordajad,
K – täiuseparand,
T – 1. rinde täius (noorendikes liitus) protsentides,
a, b, c, d, e, f – abivalemite kordajad.
2. rinde juurdekasvu arvutamine pole võimalik, kuna selle kasvukäik on
tundmatu.

JUURDEKASVUDE VÕRDLUS
JUURDEKASVUDE VÕRDLUS, II bon, täius 100%
12
11
10
9
JUURDEKASV tm/ha/a.
8
7
6
5
4
HB
KS
KU
MA
3
2
1
0
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170
VANUS a.

JUURDEKASVUDE VÕRDLUS
MÄNNIKUTE TAGAVARA JOOKSEV JUURDEKASV TÄIUSEL 100%
JUURDEKASV tm/ha/a.
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
0
Ia
I
II
III
IV
V
Va
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170
VANUS a.

ARVESTUSLANGI ARVUTAMINE
Riigimetsas on alates 1000 ha metsakorraldusobjektist aastase uuendusraie
pindala määramise alus arvestuslank, mis saadakse järgmiste lankide
võrdlemisel enamusliikide viisi.
1. Ühtlase kasutuse lank Si
LY
= ∑
AKi
+ 5
S
2. Küpsuslank
A
LK
= ∑
A≥
AK 10
S
A
3. I vanuslank LI
= ∑
A≥AK
−10
20
S
A
4. II vanuslank LII
= ∑
A≥
AK−20
30
2⋅
Si
⋅ Ai
5. Integraallank L = ∑
INT
( AK + 6) ⋅( AK + 5)
Valemeis:
A – puistu vanus,
AK- puistute küpsusvanus,
S A – vanuses A olevate puistute pindala,
S i – eraldise pindala.
i
Lõplik arvestuslank määratakse hinnanguliselt nii, et see poleks väiksem
väikseimast langist ja suurem suurimast. Soovitav on silmas pidada ka
juurdekasvu (varem kasutati ka juurdekasvulanki).
i

TÄNAN!