Põllumajandus, maaelu, kalandus 2009 (PDF 17,1 MB)
Põllumajandus, maaelu, kalandus 2009 (PDF 17,1 MB)
Põllumajandus, maaelu, kalandus 2009 (PDF 17,1 MB)
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
PÕLLUMAJANDUS<br />
MAAELU<br />
KALANDUS<br />
AGRICULTURE<br />
RURAL LIFE<br />
FISHERIES<br />
Ülevaade <strong>2009</strong><br />
Overview <strong>2009</strong>
2<br />
Sisukord<br />
Eessõna 4<br />
1 . Põllumajanduse ja <strong>maaelu</strong> osatähtsus riigi majanduses 6<br />
1.1. ELi liikmelisuse peamised mõjud Eesti põllumajandusele 6<br />
1.2. Põllumajandus- ja <strong>kalandus</strong>poliitika. Euroopa Nõukogus ja Euroopa Komisjonis arutatud<br />
olulisemad küsimused, vastuvõetud otsused ning õigusaktid 8<br />
2. Põllumajandussektori 2008. aasta ülevaade 14<br />
2.1. Taimeka svatus. Põllumajanduskultuuride kasv upinnad ja saagid 14<br />
2.1.1. Taime kasvatussaaduste kokkuostu- ja tootjahinnad <strong>17</strong><br />
2.2. Loomakas vatus 19<br />
2.3. Piimatootmine 20<br />
2.4. Lih atootmine 21<br />
2.5. Piima j a liha kokkuostuhinnad 22<br />
2.6. Munatoot mine 23<br />
2.7. Meetootm ine 23<br />
2. 8. Bioener gia areng 24<br />
2.9. Turukorraldus 25<br />
3. Põllumajan duse majandusnäitajad 26<br />
3.1. Põllumajandussektori majandusanalüüs EAA alusel 27<br />
3.2. Põllumajandussektori majandusanalüüs FADNi alusel 30<br />
3.3. Palk ning põllum ajandussaaduste tootjahinna ja tootmisvahendite ostuhinna indeksid 37<br />
3.4. Ühtne pindalatoet us (ÜPT) ja täiendavad otsetoetused 39<br />
3.5. Põllumajandustootjate maksud ja võlad 43<br />
3.6. Põllumajanduse struktuu riuuring 2007 44<br />
3.7. Põllumajandustootjate ma jandusliku jätkusuutlikkuse hinnang FADNi alusel 45<br />
4. Põllumajanduskeskkond 47<br />
4.1. Põllumajanduskeskkonna seire 47<br />
4.2. Maaparandus 54<br />
5. Toiduohutus, veterinaaria, taimetervis ja taimekaitse 57<br />
5.1. Toiduohutus avalikkuse silmis. 57<br />
5.2. Loomatervis 58<br />
5.3. Turukorraldus 60<br />
5.4. Taimetervis 61<br />
6. Toiduainetetööstuse toodang, turg ja riiklik sekkumine 65<br />
6.1. Eesti piimatööstuse ülevaade 65<br />
6.2. Lihaturg: tootmine ja töötlemine 75<br />
6.2.1. Lihatootmine 75<br />
6.2.2. Lihatööstus 76<br />
6.3. Puu- ja köögiviljasektori ülevaade 79<br />
6.4. Alkoholi tootmine, turg ja tarbimine 88<br />
6.5. Toiduainetetööstuse majanduslikud näitajad 90
7. Põllumajandustoodete kaubandus 105<br />
8. Kalapüük 112<br />
8.1. Kalapüük ja –varud 112<br />
8.2. Kalatöötlemine 115<br />
9. Maaelu areng 120<br />
9.1. Maaettevõtluse ülevaade 2004-2008 120<br />
9. 2. Maa-asulate 2004-2008. aastate tööhõive ja töötuse ülevaade 128<br />
9.3. Riiklik <strong>maaelu</strong>võrgustik 137<br />
9.4. LEADER-programm Eestis 138<br />
10. Põllumajandusteadus, -haridus ja nõuandetegevus 142<br />
10.1. Põllumajandusteadus ja teaduse osa põllumajanduses 142<br />
10.2. Eesti Maaülikoolis tehtavast uurimistööst 146<br />
10.3. Eesti Maaviljeluse Instituudis ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis tehtavast uurimistööst 164<br />
10.4. Põllu- ja maamajanduslik nõuandetegevus ning teabelevi <strong>17</strong>1<br />
Lisa 1. <strong>2009</strong>. a avatavad LEADER kohalike tegevusgruppide strateegia meetmed <strong>17</strong>6<br />
Lisa 2. Tunnustatud nõuandekeskused 184<br />
3
4<br />
HEA LUGEJA<br />
Sinu käes on põllumajanduse, toiduainetetööstuse<br />
ja <strong>kalandus</strong>e majandustulemusi ning <strong>maaelu</strong><br />
arengus laiemalt toimunud muutusi kajastav väljaanne.<br />
See on ennekõike kokkuvõtlik andmestik<br />
põhilistest näitajatest, mitte niivõrd analüüsivhinnanguline<br />
ülevaade möödunud aastal tehtust.<br />
Nimetatud valdkondade areng on pikaajaline<br />
protsess, mille kohta on võimatu mõne aasta näitajate<br />
põhjal paikapidavaid järeldusi teha. Küll<br />
aga saab valdkonnas toimunud arenguid mingi<br />
konkreetse mõjuri kontekstis kaardistada.<br />
Tänavu täitub Eestil viis aastat Euroopa Liidu<br />
liikmena − nii kaua on kuulunud Eesti Euroopa<br />
ühisesse majandusruumi ja saanud osa ELi<br />
ühisest põllumajanduspoliitikast. Kuna liitumine<br />
ei toimunud üleöö − sellele eelnes mitu aastat<br />
tõsist ettevalmistustööd ning ettevõtete ja institutsioonide<br />
vastavusse viimine ELi nõuete ja<br />
asjaajamiskorraga –, on Eesti saanud kasutada<br />
põllumajanduse ja <strong>maaelu</strong> valdkonnas euroliidu<br />
tuge juba alates 2001. aastast, kui käivitus<br />
liitumiseelne programm SAPARD. Pärast liitumist<br />
jätkus <strong>maaelu</strong> ja põllumajanduse toetamine teiste<br />
programmide ja toetuste kaudu. Mõistagi ei ole<br />
Euroopa Liidu abi ainus, mis on siinset <strong>maaelu</strong><br />
alal hoidnud ja edendanud. Maamajanduse ja<br />
–elu turgutamisel on olnud oluline roll ka Eesti<br />
riigi ja siinsete ettevõtlike inimeste panusel.<br />
Olgugi et põllumajandus on olnud läbi aegade<br />
Eesti maaelanikkonna jaoks põhiline tegevusala,<br />
tõi ühinemine Euroopa Liidu majandusruumiga<br />
Eestile kaasa loobumise kitsast põllumajanduskesksest<br />
vaatest <strong>maaelu</strong>le ning ülemineku ühiskonna<br />
laiemaid huve arvestavale maapoliitikale.<br />
Majandustegevuse kõrval on arenenud ka Eesti<br />
külad. Nende arengut on toetatud läbi kolme<br />
erineva programmdokumendi. Umbes neljandik<br />
4000 külast on valinud kohaliku tegevuse koordineerimiseks<br />
külavanemad, külaarenguga tegeleb<br />
ligikaudu 700 seltsi. Olukorras, kus elanike<br />
arv on väike, asustus hõre ja ettevõtlus pahatihti<br />
vähetulus, on kohalikul koostööl suur väärtus.<br />
Suur väärtus on ka Eestis veel säilinud, kuid<br />
mitmel pool mujal Euroopas hävinud kultuurinähtustel:<br />
muinaspõldudel, ajaloolistel küladel,<br />
ehitustraditsioonidel ja käsitööoskustel.<br />
Maaelu ja –majanduse mitmekesistumist kajastavad<br />
ka muutused maaelanikkonna tööhõives:<br />
kui <strong>kalandus</strong>es, põllumajanduses, jahinduses ja<br />
metsamajanduses on töökohtade arv viimase viie<br />
aasta jooksul vähenenud, siis muu ettevõtluse<br />
osakaal on suurenenud ning töötute arv maal<br />
vähenes aastatel 2004−2008 enam kui kümnendiku<br />
võrra.
5<br />
Viimase viie aasta jooksul on toimunud <strong>maaelu</strong>s<br />
mitmeid teisigi muutusi paremuse suunas.<br />
Ettevõtlusele on laienenud avaliku sektori toetus,<br />
paranenud on väikeettevõtete ja alustavate<br />
ettevõtete finantseerimine, laienenud võimalused<br />
nii riigisiseseks kui rahvusvaheliseks koostööks.<br />
Euroopa Liiduga liitumine ja sellega kaasnenud<br />
toetuste suurenemine on parandanud majandustulemusi<br />
põllumajanduses. Põllumajandustoodete<br />
osatähtsus kaupade koguekspordis<br />
suurenes 7,5 %-lt (2004. a) 9,1 %-le (2008. a).<br />
Suurenenud on põllumajandusettevõtete ning<br />
toiduainete- ja joogitööstuste efektiivsus − kasvutrendi<br />
näitab nii tööviljakus kui kogutootlikkus.<br />
Paljud põllumajandustootjad on saanud<br />
võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, paremaid<br />
meetodeid ja masinasüsteeme ning muid tootmiseks<br />
vajalikke vahendeid, mis on võimaldanud<br />
suurendada tootlikkust ja tõsta toodete kvaliteeti.<br />
Aga muretuks rahuloluks ei ole kaugeltki veel<br />
põhjust. Vaatamata sellele, et Eesti põllumajanduse<br />
lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud<br />
peale liitumist Euroopa Liiduga enam kui kolm<br />
korda, on see näitaja võrreldes vanade liikmesmaadega<br />
kolmandiku võrra madalam.<br />
2008. a ülemaailmne majanduskriis, põllumajandustoodete<br />
hinnalangus II poolaastal ja<br />
ebasoodsad ilmastikutingimused koristusperioodil<br />
tõid põllumajanduses kaasa sissetulekute<br />
vähenemise. Möödunud aasta ilmastik ja<br />
põllumajandussaaduste turg üllatasid ebameeldivalt<br />
ka kõige optimistlikumat põllumeest.<br />
Küllap seepärast, et Eesti põllumees seisis<br />
silmitsi mitme ebasoodsa tingimuse kokkulangemisega.<br />
Tagasilöök tabas ka toiduainetööstusi. Võrreldes<br />
teiste ELi riikidega oli Eesti toiduainete- ja<br />
joogitööstuste toodangumahu langus 2008. a üks<br />
järsemaid. See näitab meie tööstuste haavatavust<br />
ja tugevat sõltuvust maailmaturu olukorrast.<br />
Majandus on tsükliline ning mitmed nimekad<br />
teadlased on ennustanud, et praeguses majanduslanguses<br />
allasurutud toiduhindadel on<br />
ajutine iseloom ning kui majandus hakkab taas<br />
kosuma, jätkub põllumajandustoodete hinnatõus<br />
ning tekib suurem nõudlus toiduainete<br />
järele. Süngemad prognoosid näevad ette toidukriisi,<br />
sest maailma elanikkond jätkab suurenemist.<br />
Julgustav on aga see, et Eestis leidub<br />
põllumehi, kes on kogunud varusid ja uude<br />
tootmistehnikasse investeerides arvestanud võimalike<br />
tagasilöökidega ning on suutelised olude<br />
paranedes kiiresti kosuma.<br />
Põllumajandus, toiduainetetööstus ja <strong>kalandus</strong><br />
on ja jäävad kindlasti ka edaspidi Euroopa<br />
Liidu, sealhulgas Eesti prioriteetseteks valdkondadeks.<br />
Ka ühel rahvusvahelisel foorumil<br />
Brüsselis jäi hiljuti kõlama mõte, et toidukriisil<br />
on nii inimestele kui ka poliitilisele stabiilsusele<br />
suurem mõju kui finantskriisil.<br />
Põllumajandusminister<br />
Helir-Valdor Seeder
6<br />
1. Põllumajanduse ja <strong>maaelu</strong><br />
osatähtsus riigi majanduses<br />
ELi liikmelisuse peamised mõjud<br />
Eesti põllumajandusele<br />
Ants Laansalu<br />
Viis aastat ELis on liiga lühike periood, et anda<br />
liidu ühise põllumajanduspoliitika mõjude kohta<br />
Eesti põllumajanduse ja <strong>maaelu</strong> arengule lõplikke<br />
hinnanguid. Siiski võib nentida, et Euroopa ühisturg<br />
on mõjunud põllumajanduse arengule hästi,<br />
vaatamata põllumajanduse sissetulekute ja tulukuse<br />
vähenemisele 2008. a alanud majanduskriisi tagajärjel.<br />
Liitumiseelsed kahtlused Eesti põllumajanduse<br />
konkurentsivõime suhtes euroliidus osutusid<br />
alusetuks. Pigem täitusid liitumiseelsed prognoosid<br />
põllumajanduse sissetulekute suurenemisele tänu<br />
ühisturus kujunenud kõrgematele tootjahindadele,<br />
majanduskeskkonna stabiilsusele ning toetustele.<br />
Peale liitumist tõusis Eestis piima tootjahind<br />
kolmandiku võrra ja teravilja tootjahind enam kui<br />
veerandi võrra. Samas tarbijahinnad oluliselt ei<br />
tõusnud. Põllumajanduse lisandväärtus suurenes<br />
2004. a võrreldes liitumiseelse aastaga kolmandiku<br />
võrra ja ettevõtjatulu 2,5 korda. Järgnevatel<br />
aastatel tulukuse kasv aeglustus kütuse, energia<br />
ja väetiste hinna tõusu tõttu.<br />
Aastatel 2004-2008 suurenes põllumajandussaaduste<br />
eksport 12 mld kroonini, so 2,5 korda.<br />
Põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet<br />
iseloomustavad järgmised näitajad: investeeringud<br />
põhivarasse suurenesid, võrreldes ELi liitumiseelse<br />
abi SAPARDi rakendamisega keskmiselt kaks<br />
korda ning netolisandväärtus (palk+ettevõtjatulu)<br />
tööjõu kohta enam kui kolm korda. Enne liitumist<br />
oli Eesti põllumajanduse lisandväärtus tööjõu<br />
kohta (NLV/tj) ELi vanade liikmesmaade keskmisega<br />
võrreldes enam kui viis korda madalam. Ühise<br />
põllumajanduspoliitika meetmete rakendamise<br />
tulemusel suurenes NLV/tj enam kui kaks korda<br />
ning viimasel kahel aastal erines ELi ja Eesti lisandväärtus<br />
tööjõu kohta ainult kaks korda.<br />
Arvestades seda, et 2007. a erakordselt head<br />
majandustulemused saavutati tänu tootjahindade<br />
olulisele tõusule, on otstarbekas 2008. a<br />
majandustulemusi võrrelda eelmise kolme aasta<br />
keskmisega või 2006. a tulemustega. Vaatamata<br />
sellele, et 2008. a kasvas kogutoodangu väärtus<br />
alushindades võrreldes 2006. aastaga ligi 18 %,<br />
vähenes samal perioodil põllumajanduse tulukus:<br />
ettevõtjatulu ligi 11% ja netolisandväärtus 29%<br />
sisendite (mineraalväetiste, seemnete ja energia)<br />
kiire hindade tõusu tagajärjel.<br />
Siiski avaldusid majanduskriisi tagajärjed – turgude<br />
kokkutõmbumine ning 2008. a II poolaastast<br />
alanud põllumajandussaaduste tootjahindade<br />
langus Eesti põllumajanduses ja tarbimissfääris<br />
võrreldes teiste liikmesriikidega (EL-27) äärmuslikul<br />
kujul. Sel perioodil tõusid toiduainete tarbijahinnad<br />
võrreldes teiste liikmesmaade keskmisega<br />
3-4 korda kiiremini: Eestis veerandi võrra, ELi<br />
liikmesmaades keskmiselt 5-6%. Sealhulgas tõusid<br />
piimasaaduste tarbijahinnad Eestis enam kui kolmandiku<br />
võrra (EL-27 näitaja oli 8-9%).<br />
Toidukaupade tarbijahinna tõus 2007. a ja üldine<br />
majandussurutis mõjutasid tarbijate ostukäitumist.<br />
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Eesti<br />
Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbiviidud<br />
tarbijauuring tõi välja, et 2/3 vastanutest hakkas<br />
2008. a jälgima toidukaupade hindu ning ligi pooled<br />
tarbijad hakkasid ostma odavamaid tooteid. Aasta<br />
jooksul muutis 4/5 tarbijatest toidukaupade ostuja<br />
tarbimisharjumusi, mis paljudel juhtudel tähendas<br />
kallimate töödeldud toidukaupade tarbimise<br />
vähenemist.<br />
Toiduainete tarbijahinna tõusust 2008. a võitsid<br />
peamiselt tööstus ja kaubandus. Põllumajandussektoris,<br />
mis ei saanud osa hinnatõusust, toodangu<br />
rahaline väärtus vähenes. Samas tõusid ka
7<br />
sisendite põllumajanduse ostutoodete (väetiste,<br />
söötade ja seemnete) hinnad enam kui poole võrra.<br />
Sisendite hinnatõusu raskust kandis esmatootja –<br />
taime- või loomakasvataja, sest tarbimise languse<br />
tõttu ei saanud kaks järgmist lüli hindu tõsta.<br />
Kõige rohkem kannatasid kahju piimakarjakasvatajad,<br />
kes reageerisid hindade langusele ja<br />
kulutuste kasvule lehmade arvu vähendamisega.<br />
Võrreldes eelmise aastaga vähenes lehmade arv<br />
2008. a 2500 võrra ehk 2%. Ekspertide prognoosi<br />
kohaselt väheneb lehmade arv <strong>2009</strong>. a veelgi,<br />
peamiselt väikeste karjade arvel, võrreldes eelmise<br />
aastaga 4500 lehma võrra. Piimatööstuste<br />
juhtide võimalusi ja tegelikke valikuid lühi- või<br />
pikaajalise arengustrateegia kasuks iseloomustavad<br />
kasumi näitajad. Ehkki 2008. a vähenes<br />
piimatööstuste kasum võrreldes eelmise aastaga<br />
viiendiku võrra, oli see siiski 242 mln kr, mis on<br />
3,7 korda enam kui 2006. a, mil kasum oli 66<br />
mln kr. Põllumajanduse ettevõtjatulu vähenes<br />
samal perioodil 188 mln kr. (2006. a 1977 mln kr,<br />
2008. a <strong>17</strong>89 mln kr).<br />
Lehmade arvu vähenemise tendents ei ohusta<br />
esialgu Eesti varustamist piimatoodetega, kuna<br />
kolmandik piimatooteid eksporditakse. Piimasektori<br />
kokkutõmbumise tagajärjel halveneb Eesti<br />
kaubandusbilanss. 2008. a eksporditi piimatooteid<br />
enam kui 900 mln kr väärtuses. Samuti väheneb<br />
tooraine vähenemise korral piimatööstuse jätkusuutlikkus.<br />
Kasumimarginaali jaotamine põllumajanduse kahjuks<br />
ja tööstuse ning kaubanduse kasuks iseloomustab<br />
Eesti toidutootmise ahela erinevate lülide<br />
nõrka konsolideerumist, mis pikemas perspektiivis<br />
mõjutab negatiivselt kogu sektori jätkusuutlikkust.<br />
Sealjuures võib Newcastle’i ülikooli agraarökonoomika<br />
professori David Harvey hinnangul<br />
konsolideerumine toidusektoris veelgi aeglustuda.<br />
Harvey arvates väheneb finantskriisi mõjul turgude<br />
diferentseerumine ning toimub niši-, mahe- ja<br />
kohalike toodete turu kokkutõmbumine. Hindade<br />
volatiivsus (kõikumine lühikese aja jooksul) ei vähene,<br />
vaid suureneb tulevikus veelgi.<br />
Hindade kõikumise tendentsi süvenemist seostatakse<br />
WTO läbirääkimiste tulemustega (läbirääkimiste<br />
põhieesmärk on jätkuv põllumajandusturu<br />
liberaliseerimine), samuti 1980. aastatest sagenenud<br />
kliimamuutustest põhjustatud saakide kõikumisega<br />
ning maailma toiduvarude vähenemisega.<br />
Alates 1992. a toimunud ELi põllumajanduspoliitika<br />
orienteerumist turu nõuetele ja kaubanduse<br />
liberaliseerimist iseloomustab ELis eksporditoetuste<br />
vähendamine enam kui 10 korda: 10 mld eurolt<br />
(1990. aastatel) vähem kui 1 mld eurole (2007,<br />
2008. a). Mitmete ekspertide arvates ei ole kriisi<br />
oludes liberaliseerimine õige ja otstarbekohane.<br />
Seega ähvardab WTO läbirääkimiste protsessi seiskumine<br />
või isegi tagasikäik.<br />
Doha läbirääkimiste voor algas juba 2001. a.<br />
2005. a õnnestus kokku leppida põllumajandussaaduste<br />
eksporditoetuste ja –krediitide ja turgu<br />
moonutava toiduabi andmises ning likvideerida<br />
riigiekspordiettevõtted 2013. aastaks. 2008. a<br />
juulis Genfis jätkunud läbirääkimistel oli edu saavutatud<br />
18 küsimuses 20-st. Kuid läbirääkimised<br />
katkesid erimeelsuste tõttu ühelt poolt India ja<br />
Hiina ning teiselt poolt USA vahel arenguriikidele<br />
võimaldatava turukaitsemeetme ehk erikaitsemehhanismi<br />
rakendamise läve suhtes. Siiski peeti<br />
vajalikuks läbirääkimisi jätkata.<br />
Siiski on enamik teadlasi ja eksperte seisukohal,<br />
et põllumajandussaaduste hindade kõikumisi ei<br />
õnnestu ka toetuste abil vältida. Samuti prognoositakse,<br />
et põllumajandussaaduste hinnad pigem<br />
tõusevad, sest toiduainete nõudlus kasvab jätkuvalt<br />
ning põllumajandustoodangu juurdekasv on<br />
aeglustunud. Prognoositakse ka tootmiskulude<br />
jätkuvat suurenemist. Seoses naftavarude vähenemisega<br />
tõusevad kütuste ja väetiste hinnad. Prognooside<br />
kohaselt on 2030. aastaks vaja toitu ja<br />
sissetulekuid täiendavalt kahele miljardile inimesele,<br />
vastasel korral võib eeldada märkimisväärseid<br />
sotsiaalseid rahutusi.<br />
Majanduslik surve põllumajanduse efektiivsuse<br />
tõstmisele kasvab, kuna tõusevad mitte ainult<br />
kütuse ja väetiste, vaid ka maa ja tööjõu hinnad.<br />
Tootliku maa pindala väheneb pidevalt. Põllumajandus<br />
satub suuremasse sõltuvusse kättesaadavatest<br />
veevarudest eelkõige Euroopa kuivematel<br />
aladel. Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi<br />
hinnangul on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine<br />
murettekitav ning suureneva nõudluse ja<br />
intensiivistumise korral tuleb maandada täiendavaid<br />
riske. Instituut peab otstarbekaks suurendada<br />
eelarvet keskkonnasäästlike tehnoloogiate<br />
majandamisviiside toetamiseks. See tähendaks<br />
põllumajanduse suuremat reguleeritust, mis on<br />
vastuolus liikmesriikide taotlusega lihtsustada ÜPP<br />
reegleid. Lihtsustamine peab tagama, et kõik ÜPP<br />
instrumendid oleksid ühise loomuga ning see ei<br />
tohi õigusakte nõrgestada ega vähendada liikmesriikide<br />
vabadust otsuseid vastu võtta ja reageerida<br />
muutustele.
8<br />
1.2. Põllumajandus- ja <strong>kalandus</strong>poliitika.<br />
Euroopa Nõukogus ja Euroopa Komisjonis<br />
arutatud olulisemad küsimused, vastuvõetud<br />
otsused ning õigusaktid<br />
Mai Talvik, Veronika Vallner-Kranich, Reno Paju,<br />
Erkki Miller, Kalev Karisalu, Tiia Reede, Ragne Lokk,<br />
Agne Tammistu, Urve Valdmaa<br />
Nõuetele vastavus<br />
ÜPP 2003. a reformikava sisaldas kokkulepet,<br />
mille kohaselt põllumajandusliku tegevuse ja<br />
toetuste saamise peamiseks tingimuseks on<br />
säästva arengu, avaliku heaolu põhimõtete ning<br />
nõuetele vastavuse (keskkonnakaitse, tervishoid)<br />
järgimine. 2007. a sügisel koostasid kümme uut<br />
liikmesriiki ühisdeklaratsiooni, milles avaldasid<br />
soovi, et nõuetele vastavuse süsteemi rakendamise<br />
ülemineku perioodi pikendatakse kuue aastani.<br />
Ühisdeklaratsioonis taotleti määruse lisas<br />
A osa (keskkonna- ja loomade identifitseerimis-,<br />
registreerimis- ja märgistamisnõuded) rakendamist<br />
alates <strong>2009</strong>. a; B osa (inimeste ja loomade<br />
tervishoiu- ning taimetervisenõuded) rakendamist<br />
alates 2011. a ja C osa (loomade heaolunõuded)<br />
rakendamist alates 2013. a. Saavutati kompromissettepanek<br />
kolmeaastase üleminekuaja kohta<br />
arvestusega, et määruse lisa III A osa nõuetest tulenevad<br />
sanktsioonid rakenduvad <strong>2009</strong>. a, kuid B<br />
ja C osa nõuetest tulenevad sanktsioonid 2011. a.<br />
Piimakvootide tõstmine<br />
Piimakvootide tõstmise (2%) otsuse võttis põllumajanduse<br />
ja <strong>kalandus</strong>e nõukogu vastu kvalifitseeritud<br />
häälteenamusega. Eesti toetab 2007. a<br />
koostatud Komisjoni analüüsil põhinevat ettepanekut<br />
liikmesriikide piimakvootide 2%-lise suurendamise<br />
kohta 1. aprillist 2008. a ning piimakvootide<br />
kaotamist niipea kui võimalik, aga hiljemalt pärast<br />
2014/2015. kvoodiaastat<br />
ÜPP “tervisekontroll”<br />
Ministrite poolt heaks kiidetud ÜPP „tervisekontrolli“<br />
teksti viimases versioonis tehti mitmele liikmesriigile<br />
erandeid ning kompromisskokkuleppeid.<br />
Alljärgnevalt on toodud olulisemad kokkulepped,<br />
täiendused ja muudatused. “Tervisekontrolli“ arutamise<br />
algetapis defineeriti kolm probleemi, mida<br />
senine ÜPP ei katnud: 1) riskijuhtimine; 2) kliimamuutus,<br />
bioenergia, veeressursside majandamine<br />
ja bioloogiline mitmekesisus; 3) teise samba<br />
tugevdamine – modulatsioon. Uutele liikmesriikidele<br />
eraldatakse eelnimetatud valdkondades arengu<br />
soodustamiseks ja uute abinõude finantseerimiseks<br />
nelja aasta jooksul 90 mln eurot, sh Eestile<br />
1 mln eurot.<br />
Eesti poolt esitatud võrdse kohtlemise taotlus<br />
leidis käsitlemist Komisjoni ja Nõukogu ühisdeklaratsiooni<br />
lõpp-paketis, milles on märgitud,<br />
et antud küsimus võetakse arutusele järgmise<br />
finantsperioodi (alates 2013. a) toetusmeetmete<br />
arutamisel. Antud etapil tegeletakse riikidesisese<br />
meetmete ühtlustamisega. Komisjoni nõusoleku<br />
saavutamine Eesti taotlusele modulatsiooni<br />
kohta ei tulnud kergelt, siiski sõnastati kokkulepe,<br />
mille kohaselt lõplikus versioonis on teise<br />
samba toetuse tase oluliselt madalam kui algses<br />
variandis. Samuti saavutati kokkulepe üksikult<br />
kasvavate puudega rohumaa toetuskõlbulikkuse<br />
kohta – siinjuures lubas komisjon paindlikkust<br />
ning arvestada Eesti nelja maakonna rohumaade<br />
erisusega.<br />
Sektorispetsiifiliste seotud toetuste taset tõsteti<br />
2,5%-lt 3,5%-le. Sekkumisostu korraldamise<br />
süsteemis säilitati suures osas status quo. Täpsustati<br />
nõuetele vastavuse, häid põllumajanduse<br />
ja keskkonna tingimusi (GAEC) ning sätestati, et<br />
GAEC raamistiku teemad jäävad kohustuslikuks,<br />
osa standardeid aga vabatahtlikuks. Arvukate erisuste<br />
tõttu on vastuvõetud „tervisekontrolli“ pakett<br />
keeruline, sisaldab erandeid ja deklaratsioone,<br />
mistõttu on see vastuolus üldise ühtse põllumajanduspoliitika<br />
lihtsustamise ideoloogiaga.
9<br />
Koolipuuvili<br />
Eesti toetab kooli puu- ja köögivilja skeemi loomist,<br />
mis peaks kohalduma alates <strong>2009</strong>/2010. kooliaastast.<br />
Eestile eraldatakse skeemi elluviimiseks ühenduse<br />
eelarvest 283 tuh eurot (ca 4,4 mln kr). Eesti<br />
eelistaks ELi päritolu toodete kaasamist skeemi,<br />
kuna sellisel juhul on tagatud kasutatavate puu- ja<br />
köögiviljade kvaliteet ja toiduohutus. Eesti ei ole<br />
vastu erinevate eraalgatuslike skeemide kaasamisele<br />
puu- ja köögivilja programmi, sealhulgas vanemate<br />
kaasfinantseerimisele, kuid see peaks jääma<br />
eelkõige liikmesriikide otsustada.<br />
Sekkumisvarust pärit toiduainete jagamine<br />
enim puudustkannatavatele isikutele<br />
Eesti avaldas soovi toiduainete jagamise skeemiga<br />
liitumiseks 2006. a. 2007. aastaks eraldati Eestile<br />
ca 324 tuh eurot toiduabi skeemi rakendamiseks.<br />
2008. jaotusaastal oli nimetatud summa 192 388<br />
eurot. <strong>2009</strong>. aastaks oleks Eestile eelnõu kohaselt<br />
eraldatud 320 646 eurot. Enim puudust kannatavatele<br />
isikutele jaotatakse <strong>2009</strong>. aastaks vajaminevad<br />
toiduabi kogused järgmiselt: 264 t makarone,<br />
146 t nisujahu, 136 t teraviljahelbeid, 125 kg<br />
mannat ja 105 kg näkileiba. Taotlejateks olid Eesti<br />
Punane Rist, Rapla Vabakogudus ja Kristlik Kodu<br />
Petrula.<br />
Roheline raamat põllumajandustoodete kvaliteedi<br />
kohta: tootestandardid, tootmisnõuded ja<br />
kvaliteedikavad<br />
Rohelises raamatus kutsutakse liikmesriike üles<br />
vaatama läbi ELi põllumajanduse kvaliteedipoliitikat<br />
eesmärgiga selgitada, mida saaks paremini<br />
teha. Sellega seoses käivitas komisjon laiaulatusliku<br />
programmi kõikide huvilistega konsulteerimiseks.<br />
Konsulteerimisperiood kestab 2008. a<br />
detsembri lõpuni. Vastuseks sidusrühmade<br />
panusele koostab komisjon teatise, mille alusel<br />
võidakse hilisemas etapis teha õigusaktide kohta<br />
ettepanekuid.<br />
Eesti toetab laiapõhjalise arutelu algatamist<br />
ühenduse kvaliteedipoliitika teemal ja peab seda<br />
teemat põllumajanduse ja põllumajandustootja<br />
konkurentsivõime suurendamise seisukohast<br />
väga oluliseks. Tootmisnõuete ja turustusnormide<br />
muudatuste osas toetame pigem käesoleva olukorra<br />
säilitamist, kus tootja on pidanud tegema suuri<br />
investeeringuid, et vastata ühenduse poolt kehtestatud<br />
standarditele ning uuenenud nõudmistele.<br />
Kindlasti võib siin kaaluda teatud lihtsustamise<br />
vajadust, kus hea näitena võib välja tuua puu- ja<br />
köögiviljasektori turustusstandardite lihtsustamist,<br />
kuid oluline on hinnata ka laiema avalikkuse huvi,<br />
tarbijakaitset.<br />
Eesti ei toeta olemasolevate geograafiliste tähiste<br />
kriteeriumite veelgi rangemaks muutmist, mis<br />
seaks uued liikmesriigid ebavõrdsemasse olukorda,<br />
võrreldes vanade riikidega.<br />
Eestil on hetkel vaid 1 kaitstud geograafiline tähis<br />
„Estonian vodka“, kuid tootjate huvi tähiste järgi<br />
on siiski madal. Menetluses on ka Põltsamaa<br />
juustu ning Saaremaa juustu taotlused, mille<br />
menetlusprotsess algas 2004. a. Taotlejad on välja<br />
töötamas päritolutõendi menetluse protseduuri.<br />
Mahepõllumajanduse osas on Eesti üldiselt rahul<br />
1. jaan <strong>2009</strong> kehtima hakkavate uute ELi määrustega.<br />
ELi mahetoodete turu arendamiseks peame<br />
vajalikuks uue, atraktiivse ELi mahepõllumajanduse<br />
logo väljatöötamist ja selle tutvustamist tarbijaile.<br />
Ebasoodsamate piirkondade (LFA) skeemi ümbervaatamine<br />
ELi põllumajandusmaast on 58% määratletud<br />
LFAna ning vastavat toetust saab 14% põllumajandustootjatest.<br />
Euroopa Kontrollikoja poolt<br />
2003. a koostatud raportis juhiti tähelepanu, et<br />
liikmesriigid kasutavad LFA alade määratlemiseks<br />
väga erinevaid kriteeriume ning sellest tulenevalt<br />
ei ole LFA skeem ühenduse tasandil võrreldav ja<br />
kasusaajaid koheldakse erinevalt. Samuti märkis<br />
Euroopa Kontrollikoda oma raportis, et ebasoodsamate<br />
alade määratlemise kriteeriumid ei võta<br />
arvesse nendes piirkondades toimuvaid arenguid.<br />
Kontrollikoda tegi ettepaneku kehtiva LFA klassifikatsiooni<br />
muutmiseks, samuti kogu skeemi<br />
hindamiseks ning ümbervaatamiseks. Komisjon on<br />
LFA toetuse muutmise osas viinud läbi kahepoolsed<br />
kohtumised liikmesriikidega, korraldanud mitu<br />
ekspertkohtumist ning avaldanud konsultatsioonipaberi,<br />
mille alusel 2008. a II poolaastal töötati<br />
välja vastav eelnõu ning mõjuanalüüs.<br />
Komisjoni poolt koostatud LFA avalikus konsultatsioonipaberis<br />
analüüsitakse 4 erinevat stsenaariumi<br />
ebasoodsamate alade määratlemisel: 1) status<br />
quo; 2) ühised kriteeriumid; 3) abikõlblikkuse<br />
reeglid; 4) kõrge loodusväärtus.<br />
Eesti huvi on, et LFA kompensatsioon põhineks<br />
ühtsetel ELi tasandil kasutatavatel objektiivsetel<br />
looduslikel kriteeriumidel. Hetkel määratlevad kõik<br />
liikmesriigid LFA alad endale sobivate kriteeriumide<br />
alusel ning sellest tulenevalt käsitletakse põllumajandustootjaid<br />
ühenduses ebavõrdselt. Seega<br />
Eesti ei poolda status quo säilimist antud skeemi<br />
osas. Võrdlusalused peaksid põhinema ELi või<br />
äärmisel juhul regioonide tasandi, kuid mitte liikmesriikide<br />
sisestel näitajatel. LFA kompensatsiooni
10<br />
võiks maksta ÜPP I samba vahenditest, samuti<br />
peaksid olema ebasoodsate tingimuste kompensatsioonimaksed<br />
liikmesriikides võrdsetel alustel.<br />
Taimekaitsevahendite pakett (määrus ja direktiiv)<br />
Määruse põhiline eesmärk on tagada elanikkonna<br />
ja loomade tervise ning keskkonna parem kaitse,<br />
pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud elanikkonna,<br />
kaasa arvatud lapseootel emade, väikelaste<br />
ning laste kaitsele. Määrus lihtsustab, täpsustab<br />
ja parendab ühenduse nõudeid taimekaitsevahendite<br />
turustamisel. Määrusega kohustatakse<br />
liikmesriike tunnustama turule lubamise otsuseid<br />
tsoonidesse jagatud liikmesriikide vahel. Euroopa<br />
Liit on jagatud võrreldavate kliima- ja põllumajandustingimustega<br />
nn loatsoonideks, et soodustada<br />
sellist vastastikust tunnustamist. Eesti kuulub<br />
koos Taani, Rootsi, Soome ja teiste Balti riikidega<br />
A-tsooni.<br />
Liikmesriigil on õigus kehtestada nõuded taimekaitsevahendi<br />
turustamisele ja kasutamisele eelkõige<br />
turustajate ja kasutajate kaitseks. Samuti on õigus<br />
kehtestada taimekaitsevahenditele kasutuspiirangud,<br />
mis tulenevad erinevatest toitumistavadest<br />
ning on vajalikud selleks, et vältida taimekaitsevahenditega<br />
töödeldud saadustest tulenevat ohtu<br />
tarbijatele. Määrusega sätestatakse taimekaitsevahendite<br />
tarneahelas (tootjatele, edasimüüjatele,<br />
levitajatele ning kasutajatele) kohustus pidada arvestust<br />
toodetud ja kasutatud taimekaitsevahendite<br />
koguste kohta. Eesti toetas määruse vastuvõtmist.<br />
Sööda turuleviimine ja kasutamine<br />
Määruse eelnõu eesmärgiks on ühtlustada ja<br />
lihtsustada sööda turuleviimise ja kasutamise<br />
tingimused kooskõlas määruses (EÜ) nr <strong>17</strong>8/2002<br />
kehtestatud põhimõtetega, et tagada kasutajate<br />
piisav teavitamine ning siseturu tõhus toimimine.<br />
Eelnõuga nähakse ette nii ELi ja riiklike õigusaktide,<br />
asutuste halduskorra kui ka eraõiguslike isikute<br />
halduskorra lihtsustamine. Uus määrus toob<br />
kaasa õigusliku selguse, ühtlustatud rakendamise<br />
ja lihtsustab siseturu sujuvat toimimist. Euroopa<br />
Liidu sööda- ja põllumajandussektori konkurentsivõime<br />
parandamiseks lihtsustatakse tehnilisi nõudeid<br />
ja kõrvaldatakse tarbetu halduskoormus. Lisaks<br />
annab see sööda kasutajatele võimaluse teha<br />
teadlik valik teda eksitamata. Määruse jõustumisega<br />
seoses tuleb muuta söödaseadust ja selle alusel<br />
kehtestatud õigusakte. Määruse rakendamine ei<br />
too kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest.<br />
ELis mittelubatud GMOd imporditud söödas<br />
ELis kehtib maailma kõige rangem söötades ja<br />
toiduainetes sisalduvate GMOde turulelubamise<br />
süsteem, mis põhineb ohutusel, tarbija valikul ja<br />
bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel. Komisjon on<br />
palunud oma teenistustel kiiresti leida lahendus<br />
probleemile, kuidas toimida mittelubatud GMOde<br />
esinemise korral imporditud söödas ja toiduainetes.<br />
Selles küsimuses on nõukogus liikmesriikidel<br />
püsivalt raskusi otsuseni jõudmisega. Debati<br />
eesmärgiks on hinnata praegust olukorda ja paika<br />
panna, kuidas pooleliolevate loataotlustega edasi<br />
minna. Pikemas perspektiivis tuleb kõne alla ka<br />
määruse muutmise võimalikkus.<br />
Lihakehade antimikroobne töötlemine<br />
Komisjon edastas toiduahela ja loomatervishoiu<br />
alalisele komiteele eelnõu, millega lubatakse nelja<br />
keemilise aine (kloordioksiid, hapestatud naatriumklorit,<br />
trinaatriumfosfaat, peroksühapped)<br />
kasutamist lindude lihakehade töötlemisel nende<br />
antimikroobse saastatuse vähendamiseks.<br />
Komisjoni ettepaneku eesmärgiks oli reguleerida<br />
antimikroobsete ainete kasutamist linnurümpade<br />
mikroobse pinnasaaste vähendamiseks (meetodit<br />
kasutab USA). Eelnimetatud keemiliste ainete kasutamist<br />
ei ole liikmesriigid seni toetanud põhjusel,<br />
et eelnõu on vastuolus ELis siiani rakendatud<br />
hea hügieenitavaga ning toiduohutus tuleb tagada<br />
hügieeninõuete ja HACCP põhimõtete täitmisega.<br />
Nõukogu leiab, et tuleks oodata ära Euroopa Toiduohutusameti<br />
(EFSA) täiendavad ravimresistentsuse<br />
tekke ja keskkonnamõjude hindamise tulemused<br />
ning lükata Komisjoni ettepanek tagasi.<br />
Loomatervise strateegia tegevuskava<br />
Tegevuskava tagab strateegia läbipaistvuse ja<br />
vajaliku kommunikatsiooni huvigruppide vahel.<br />
Liikmesriikide huvide esindamine toimub töörühmade<br />
(steering ja task force) poolt.<br />
Ühenduse loomatervise uue poliitika vajadus tuleneb<br />
alljärgnevatest asjaoludest:<br />
• Ühenduse laienemine (olemasolev strateegia loodi<br />
ajal, mil Euroopa Ühendusse kuulus 12 liikmesriiki);<br />
• Uute haiguste puhangud ja olemasolevate haiguste<br />
puhangute dimensioonide laienemine (nt<br />
linnugripp, lammaste katarraalane palavik jt);<br />
• Kaubandustingimuste muutumine viimase 10<br />
aasta jooksul ning loomse päritoluga toodete<br />
suurenemine kaubavahetuses;<br />
• Teaduse, tehnoloogia ja institutsionaalsed muudatused.<br />
Uuendtoidu turule lubamine<br />
Lõpetati eelnõu menetlemine ekspertide tasemel
11<br />
ning edastati atašeede töörühma. Eelnõu eesmärkideks<br />
on uuendada olemaolevaid üldnõudeid<br />
uuendtoidu ja selle koostisosade kohta tulenevalt<br />
valdkonnas toimunud arengutest ja lihtsustada<br />
uuendtoidu lubade andmise menetlemist. Täpsustatakse<br />
uuendtoidu mõistet. Eraldi tuuakse välja ühe<br />
grupina „kolmandatest riikidest pärit traditsiooniline<br />
toit“, mille ohutuse hindamiseks on lihtsustatud<br />
menetlus. Eelnõu reguleerimisala on laiendatud<br />
loomse päritoluga toidule, kui see pärineb loomalt,<br />
kes on saadud mittetraditsioonilise aretustehnika<br />
abil. Selle sätte eesmärk on laiendada uuendtoidu<br />
regulatsioon kloonitud loomadelt pärinevatele toodetele,<br />
kuid mitte nende järglastelt saadud toodetele.<br />
Nõuded toidu märgistamise ning tarbijale esitatava<br />
teabe kohta<br />
Eelnõu eesmärk on uuendada olemaolevaid<br />
üldnõudeid toidu ja toiteväärtuse märgistamisel.<br />
Väljapakutud määrus koondab kuus direktiivi<br />
(89/396/EMÜ, 90/496/EMÜ, 94/54/EÜ,<br />
1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ) ja ühe<br />
määruse (608/2004/EÜ). Seega jäävad kehtima<br />
olemasolevad nõuded, kuid määruse eelnõu sisaldab<br />
ka uusi nõudeid toidu kohta antava teabe ja<br />
selle esitlusviisi osas.<br />
Peamised muutused seoses märgistamise olemasolevate<br />
põhimõtetega on järgmised:<br />
• kehtestatakse kohustusliku teabe minimaalse<br />
tähemärgi suurus märgistusel, et parandada<br />
esitatava teabe loetavust;<br />
• kehtestatakse toitumisalase teabe (energiasisalduse<br />
ja teatud toitainete koguste kohta – rasvad,<br />
küllastunud rasvad, süsivesikud, suhkur, sool)<br />
esitamise kohustus;<br />
• tehakse kohustuslikuks alkohoolsete jookide puhul<br />
koostisosade loetelu esitamine, välja arvatud<br />
õlu, vein ja piiritusjoogid. Õlu, veini ja piiritusjookide<br />
puhul nähakse ette võimalus konkreetsete<br />
meetmete võtmiseks tulevikus;<br />
• kehtestatakse nõue, et teave allergiat põhjustada<br />
võivate koostisosade kohta peab olema kättesaadav<br />
ka pakendamata toidu jaemüügi ja toitlustusettevõttes<br />
müüdava toidu puhul;<br />
• toidu päritoluriigi või –piirkonna märgistamine<br />
jääb vabatahtlikuks, kuid kui sellise teabe puudumine<br />
võib eksitada tarbijat, on selle esitamine<br />
kohustuslik. Nii kohustusliku kui vabatahtliku<br />
toidu päritoluriigi või –piirkonna märkimine ei<br />
tohi tarbijat eksitada ja peab põhinema ühtsetel<br />
kriteeriumitel.<br />
Suunishinnad <strong>kalandus</strong>toodetele <strong>2009</strong><br />
Saavutati kokkulepe, mille kohaselt Euroopa<br />
Komisjonile edastatakse igal aastal suunishindade<br />
kehtestamiseks vajalik informatsioon. Seejärel<br />
vaatab Komisjon laekunud infot ning paneb paika<br />
esialgsed sekkumishinnad. Kalaliigid, mille osas<br />
turukorraldus kehtib ja mida Eesti kalurid Eesti<br />
vetest püüavad, on praegu ainult nn balti heeringas<br />
ehk räim (klassifitseerub heeringa alla) ning kilu.<br />
Kvoodimäärused <strong>2009</strong>. aastaks<br />
Nõukogus võeti vastu Läänemere, Musta mere ja<br />
süvaliikide kvoodimäärused ning üleüldine kvoodimäärus<br />
ehk püügivõimalused peamiselt Atlandi<br />
ookeanil ja Põhjameres.<br />
Eesti taotleb, et püügikvootide määramisel tehtavad<br />
otsused põhineksid teaduslikel soovitustel.<br />
Püügimahte ja -korraldust tuleks kavandada pikaajalisemalt<br />
ning senine kvootide jaotamise kord<br />
ümber vaadata. Kehtestatavad väljapüügimahud,<br />
püügi ajalised ja tehnilised piirangud ning muud<br />
üksikasjalikud kalapüügireeglid peavad ühelt poolt<br />
tagama kalavarude efektiivse kaitse, kuid teisalt<br />
arvestama ka liikmesriikide sotsiaalmajanduslike<br />
vajadustega. Ettepanekud iga-aastase püügikvootide<br />
jagamise kohta on vaja avalikustada vahetult<br />
pärast teadusnõuannete kättesaamist ehk siis<br />
senisest varem. Senisest enam peaks välja töötama<br />
mitmeaastaseid majandamiskavu.<br />
Komisjoni tegevuskava ühise <strong>kalandus</strong>poliitika<br />
lihtsustamise kohta<br />
Eestile on eelnõus eriti olulised mitmeaastased<br />
tegevuskavad, mis võimaldaksid tagada sektori<br />
ettevõtjatele stabiilsuse. Samuti nõustub Eesti eesistuja<br />
seisukohaga, et tegevuskavas peaks arvesse<br />
võtma ja andma ülevaate sellest, kuidas <strong>kalandus</strong>poliitika<br />
lihtsustamist jälgitakse (pidev seire).<br />
Tuginedes vanade liikmesriikide kogemustele ja<br />
ühenduse laienemisele on liikmesriigid ja Komisjon<br />
jõudnud järeldusele ühise <strong>kalandus</strong>poliitika ja<br />
<strong>kalandus</strong>e seadusandluse lihtsustamise ja ajakohastamise<br />
vajadusest.<br />
Peamisteks probleemideks on:<br />
1. Seadusloome ulatus – olemasolevate regulatsioonide<br />
maht, dubleerimine ning vääriti mõistmine<br />
ja tõlgendamine.<br />
2. Andmete esitamise kohustus – nõuded esitatavate<br />
andmete kogumise ja kasutamise kohta ei<br />
ole alati põhjendatud.<br />
3. Geograafilistest erisustest tingitud erinevused –<br />
nendega mittearvestamine.<br />
4. Suur püügivõimsus ja ülepüük – kasutusel olevate<br />
meetmete väike kasutegur.<br />
Prioriteedid on jaotatud kahte ossa: 1) lühiajaliselt
12<br />
teostatavad (andmete kogumine, konsolideerimine,<br />
vanade ja aegunud määruste tühistamine, kontrolli<br />
ja säästmise meetmed, <strong>kalandus</strong>teemalised<br />
bülletäänid ja raamatud, kuhu on kaasatud Regionaalse<br />
Nõuandva Komisjoni (RAC) nõuandeid);<br />
2) pikaajaliselt teostatavad (abi oluliste dokumentide<br />
lihtsustamiseks ja arusaadavaks tegemiseks,<br />
regioonide erinevustega arvestamine ja RAC rolli<br />
tähtsustamine, rohkem toetusi)<br />
Ühise <strong>kalandus</strong>poliitika (ÜKP) reform<br />
ÜKP reformi panused on suured ning katavad<br />
praktiliselt kõiki poliitika suundi. 2002. a reformiga<br />
parandati oluliselt ELi <strong>kalandus</strong>e juhtimist,<br />
kuid mitmed probleemid ei ole kuhugi kadunud.<br />
Reformi üheks suuremaks eesmärgiks on ületada<br />
jätkuvad takistused säästvale kalapüügile ELi<br />
vetes:<br />
• ELi laevastiku ülemäärane püügivõimsus: praegu<br />
on laevastik võimeline püüdma kaks kuni kolm<br />
korda rohkem maksimaalsest säästlikust saagikusest;<br />
• Kalurid peavad vastutama avaliku ressursi säästva<br />
kasutamise eest;<br />
• Ökoloogiline jätkusuutlikkus peaks olema olulisem<br />
kui majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus,<br />
kuna see on kahe viimatimainitu eeltingimus;<br />
• Otsuste tegemise protsessis peaks olema selgem<br />
hierarhia põhimõtete ja rakendamise vahel, et<br />
lihtsustada reguleerimist ELi tasandil ning soodustada<br />
igal võimalusel piirkondlike juhtimislahenduste<br />
leidmist;<br />
• Ühine <strong>kalandus</strong>poliitika tuleb viia vastavusse hiljuti<br />
jõustunud merestrateegia raamdirektiiviga,<br />
mis kohustab liikmesriike tagama nende jurisdiktsiooni<br />
alla kuuluva mereakvatooriumi hea<br />
keskkonnaseisundi 2020. aastaks;<br />
• Euroopa vajab <strong>kalandus</strong>e juhtimist käsitlevat<br />
ühist lähenemist, mis sisaldaks nii tööstusharu<br />
maismaa- ja turuaspekte kui ka püügisektorit<br />
ja vesiviljelust, kooskõlas ELi uue integreeritud<br />
merenduspoliitika ning selle rõhuasetusega rannikupiirkondade<br />
säästvale arengule.<br />
Vesiviljeluse säästva arengu strateegia<br />
Komisjon algatas diskussiooni vesiviljeluse arengustrateegia<br />
koostamiseks. ELi liikmesmaade<br />
vesiviljelus on stagneerunud ja mõnedes sektorites<br />
toodang vähenenud. Looduslike kalavarude vähenemise<br />
ja ülemaailmse kalatoodete nõudluse suurenemise<br />
kontekstis on vaja vesiviljeluse senised<br />
põhimõtted ja roll ümber hinnata. Liikmesriikide<br />
valdava arvamuse kohaselt on hetkel vesiviljeluse<br />
korraldamisel halduskoormus suur: reeglid on<br />
liiga ranged ning õigusaktid keerukad ja vajaksid<br />
ühenduse tasandil lihtsustamist. Sealjuures tuleb<br />
arvestada piirkondlike ja siseriiklike eripäradega.<br />
ELi vesiviljelus peab olema võimeline töötama kasumlikult<br />
seoses ülemaailmse nõudluse kasvuga.<br />
ELi vesiviljeluse arengu strateegilised eesmärgid:<br />
1) luua tingimused vesiviljeluse toodangu jätkusuutlikuks<br />
kasvuks; 2) muuta ELi vesiviljeluse<br />
sektor konkurentsivõimeliseks; 3) tõsta sektori<br />
haldussuutlikkust.<br />
Kiideti heaks 2008. a eelarve, mille kohaselt Eestile<br />
kinnitati ühtse pindalatoetuse kogusummaks<br />
(ÜPT) 50,629 mln eurot.<br />
Käsitleti andmebaasi loomist heade põllumajandus-<br />
ja keskkonnatingimuste jaoks (GAEC Database),<br />
I ja II samba vahelist jagunemist nõuetele<br />
vastavuse süsteemis ning nõuandesüsteemi (Farm<br />
Advisory System - FAS) ja sertifitseerimissüsteemi<br />
kasutamist riskianalüüsis. Andmebaasi loomise<br />
eesmärk on kõikides liikmesriikides rakendatavate<br />
nõuete koondamine, nende kättesaadavuse<br />
tagamine ja sellest tulenevalt võimalus liikmesriigiti<br />
erinevaid nõudeid hinnata ja võrrelda ning<br />
liikmesriikide kohustusest teavitada GAEC nõuete<br />
rakendamisest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr<br />
<strong>17</strong>82/2003 artiklis 146 sätestatule.<br />
Kiideti heaks komisjoni määruse (EÜ)<br />
nr 1146/2007 muutmise eelnõu, millega võeti<br />
vastu 2008. eelarveaastaks ettenähtud vahendite<br />
eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete<br />
tarnimiseks ühenduses enim puudust kannatavatele<br />
isikutele. Eelarvet suurendati 10 mln euro<br />
võrra ning see jaotati liikmesriikidele. Esindajad<br />
tõdesid, et maa tootmisest kõrvalejätmise kohustus<br />
kehtestati varude kontrollimise eesmärgil, kuid see<br />
on kaotanud oma tõhususe.<br />
Komisjon esitas analüüsi maa tootmisest kõrvalejätmisest<br />
aastatel 2000–2006. Oluline osatähtsus<br />
oli interventsioonivarude ja tootmise vähenemisele,<br />
vähene mõju hindadele, impordile, ekspordile ning<br />
sissetulekutele. Maa tootmisest kõrvalejätmise kohustus<br />
liikus vähese tootlikkusega maale ja farmi<br />
kaugematele aladele. Ühtlasi informeeris komisjon<br />
liikmesriike, et ka <strong>2009</strong>. a on plaan jätkata kohustusliku<br />
maa tootmisest kõrvalejätmise nõudeta.<br />
Kiideti heaks liikmesriikidele <strong>2009</strong>. a toiduabi jaotamiseks<br />
ette nähtud eelarvelised vahendid. Eesti<br />
3000 t teravilja taotlus maksumusega 320 000<br />
eurot on seega rahuldatud.<br />
Kiideti heaks Komisjoni määrus, millega määra-
13<br />
takse kindlaks alates 16. okt 2008 kohaldatavad<br />
teraviljasektori impordimaksud.<br />
1. jaan 2008 jõustus uus puu- ja köögivilja turukorralduse<br />
sektorit reguleeriv Komisjoni määrus.<br />
Suurimaks muudatuseks puu- ja köögiviljasektori<br />
turukorralduses oli kvaliteedistandardite reform,<br />
mille eesmärgiks oli lihtsustamine ja kvaliteedistandardite<br />
arvu vähendamine (36-lt 10-ni). Lisaks<br />
hakkab kõigi turukorraldusega hõlmatud puu- ja<br />
köögiviljade suhtes kehtima üldine standard, milles<br />
määratleti peamised nõuded. Reform jõustub<br />
<strong>2009</strong>. a 1. juulist.<br />
2007. a puu- ja köögiviljasektori reformi käigus<br />
tegi ministrite nõukogu Komisjonile ülesandeks<br />
välja töötada ettepanekud koolipuuvilja skeemi<br />
rakendamise kohta. 2008. a alguses oli kõigil<br />
võimalus avaliku konsultatsiooni käigus avaldada<br />
arvamust, milline peaks välja nägema koolipuuvilja<br />
skeem. Valdaval toetati koolipiima sarnast skeemi<br />
ehk puu- ja köögivilja tasuta jagamist koolis.<br />
Seoses piimatoodete hindade langusega sekkumishindade<br />
tasemele (mõnes liikmesriigis langes<br />
ka või hind alla sekkumishinna, piimapulbri<br />
hind isegi allapoole virtuaalset sekkumishinda)<br />
kehtestati erakorralise meetmena või eraladustamise<br />
võimalus alates 1. jaan <strong>2009</strong> - tavaliselt<br />
käivitub see meede igal aastal 1. märtsist. Kehtestatud<br />
toetusemäärad on järgmised: fikseeritud<br />
tasu ladustamislepingu sõlmimisel – 15,62 euro/t<br />
(244,40 kr/t), ladustamise tasu päeva kohta 0,44<br />
euro/t (6,88 kr/t).<br />
Samuti käsitleti piima tootmiskvoodi kontrollisätete<br />
muutmist ning kinnitati kõikide liikmesriikide<br />
kohta tarne- ja otseturustamise kvootide jagunemine<br />
2007/2008. kvoodiaastal. Eesti kvoodid jagunesid<br />
järgmiselt:<br />
Kvoodi liigiti muutmine Tarnekvoot Otseturustuskvoot<br />
eelmise määrusega: liikmesriigil on õigus kõiki tooteid<br />
valida, maksimumhinna rakendamine muutub<br />
vabatahtlikuks, koolipiimatoetuse kasutamist<br />
kajastava tutvustustahvli väljapanemise kohustus<br />
õppeasutuses jms.<br />
Võeti vastu uus Komisjoni määrus, milles sätestatakse<br />
ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade<br />
klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade<br />
kohastest hindadest teatamise<br />
üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Uus määrus<br />
reguleerib veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimist<br />
ning hinnainfo edastamist, asendab<br />
mitmeid eelnevalt kehtinud määrusi ning kehtib<br />
alates 1. jaan <strong>2009</strong>.<br />
FADNi (põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas)<br />
komitees kiideti heaks põllumajanduslike<br />
majapidamiste uus tüpoloogia, milles on sisse<br />
viidud alljärgnevad muudatused:<br />
• Standardkogutulu (SGM) asendatakse standardtoodanguga<br />
(SO);<br />
• põllumajandusliku majapidamise majanduslik<br />
suurus arvestatakse eurodes;<br />
• majapidamiste klassifitseerimist lihtsustakse;<br />
kõrvaltegevuse (OGA – other gainful activity) osatähtsuse<br />
mõõtmine.<br />
Käesoleva ajani kasutatakse põllumajanduslike<br />
majapidamiste tüpoloogiat, mis kehtestati 1985. a<br />
ning põhineb standardkogutulu näitajal.<br />
Uuritakse võimalusi, kuidas ühendada FADNi andmebaas<br />
teiste andmebaasidega.<br />
EL-25 valimisse kuulus 77 548 põllumajanduslikku<br />
majapidamist. EL-25 keskm põllumajandusliku<br />
majapidamise majanduslik suurus oli 33,2 ESU<br />
(European Size Unit). Suurimad majapidamised olid<br />
Hollandis - 137,6 ESU, väikseimad Sloveenias - 7,4<br />
ESU. Eestis oli keskmine põllumajandusliku majapidamise<br />
suurus 16,4 ESU.<br />
Eesti kvoot enne liigiti<br />
muutmist 2006/2007<br />
Eesti kvoot enne liigiti<br />
muutmist 2006/2007<br />
633 434 407 12 933 593<br />
636 070 323 10 297 677<br />
EL-25 oli tööjõudu ühes põllumajanduslikus majapidamises<br />
keskmiselt 1,62 aastaühikut. Enim<br />
Slovakkias - <strong>17</strong>,63 ja vähem Iirimaal - 1,11. Eestis<br />
oli 3,05.<br />
Samuti kinnitati juustude eraladustamise tingimused<br />
2008/<strong>2009</strong>. ladustamisperioodi kohta (toetusmäärad<br />
ja riikide kogused eelmise perioodiga<br />
võrreldes samad).<br />
FADN andmebaasis olevatest põllumajanduslikest<br />
majapidamistest asuvad 54% LFA aladel, neist<br />
16% mägistel ja 38% mittemägistel aladel.<br />
Kiideti heaks uus koolipiima määrus, mille kohaselt<br />
kehtestati olulisemad muudatused võrreldes
14<br />
2. Põllumajandussektori<br />
2008. aasta ülevaade<br />
2. 1. Taimekasvatus. Põllumajanduskultuuride<br />
kasvupinnad ja saagid<br />
Reno Paju, Viive Alliksoo<br />
Statistikaameti esialgsetel andmetel moodustas põllukultuuride<br />
kasvupind 2008. a 577,7 tuh ha, mis<br />
on 1,9 tuh ha ehk 0,3% võrra vähem kui 2007. a.<br />
Teravilja kasvatati 53,5% kasvupinnal, söödakultuure<br />
30,2%, tehnilisi kultuure 13,6%, kartulit,<br />
köögivilja ning kaunvilja kokku 2,7% kasvupinnal.<br />
Joonis 1. Põllukultuuride kasvupindade<br />
jaotumine, 2008<br />
Teravili<br />
53,5%<br />
Kaunvili<br />
1,8%<br />
Söödakultuurid<br />
30%<br />
Kartul<br />
1,5%<br />
Teravili<br />
2008. a kasvatati esialgsetel andmetel teravilja<br />
kokku 309,1 tuh ha, mis on 16,8 tuh ha ehk 5,7%<br />
võrra rohkem kui 2007. a. Teravilja kasvupinnast<br />
moodustasid 77% (238,4 tuh ha) suviteraviljad ja<br />
23% (70,7 tuh ha) taliteraviljad. Taliviljade osatähtsus<br />
oli võrreldes eelmise aastaga tõusnud 3%<br />
võrra. Rukki kasvupind oli 21,4 tuh ha ja talinisul<br />
36,9 tuh ha. Enim kasvatati teraviljadest otra –<br />
136,7 tuh ha.<br />
Avamaa köögivili<br />
0,4%<br />
Allikas: Eesti Statistikaamet (ESA)<br />
Tehnilised kultuurid<br />
13,5%<br />
Teravilja kogusaagiks saadi 862,3 tuh t ning keskmiseks<br />
saagikuseks kujunes 2 790 kg/ha. Teraviljade<br />
kogusaak vähenes 2007. aastaga võrreldes<br />
<strong>17</strong>,2 tuh t ehk 2%, saagikus vähenes 219 kg/ha<br />
ehk 7,3% võrra.<br />
Tabel 1. Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2003, 2007 ja 2008<br />
2003<br />
2007 2008 (esialgne)<br />
Kultuur<br />
kasvupind<br />
(tuh ha)<br />
kogus<br />
(tuh t)<br />
saagikus<br />
(kg/ha)<br />
kasvupind<br />
(tuh ha)<br />
kogus<br />
(tuh t)<br />
saagikus<br />
(kg/ha)<br />
kasvupind<br />
(tuh ha)<br />
kogus<br />
(tuh t)<br />
saagikus<br />
(kg/ha)<br />
Teravili kokku<br />
263,2<br />
505,7<br />
1 922<br />
292,3<br />
879,5<br />
3 009<br />
309,1<br />
862,3<br />
2 790<br />
sh rukis<br />
15,5<br />
23,3<br />
1 531<br />
16,8<br />
61,0<br />
3 620<br />
21,4<br />
65,7<br />
3 076<br />
talinisu<br />
25,5<br />
45,1<br />
2 200<br />
36,9<br />
151,4<br />
4 105<br />
42,6<br />
163,8<br />
3 838<br />
suvinisu<br />
67,3<br />
154,5<br />
2 296<br />
62,6<br />
194,4<br />
3 106<br />
64,5<br />
<strong>17</strong>5,8<br />
2 724<br />
kaer<br />
…<br />
…<br />
…<br />
31,5<br />
85,2<br />
2 706<br />
34,3<br />
77,7<br />
2 265<br />
oder<br />
131,4<br />
253,6<br />
1 930<br />
136,1<br />
362,7<br />
2 665<br />
136,7<br />
349,5<br />
2 557<br />
Kaunvili<br />
4,4<br />
5,0<br />
1 131<br />
5,7<br />
9,5<br />
1 668<br />
4,8<br />
3,4<br />
711<br />
Raps<br />
45,5<br />
67,8<br />
1 491<br />
73,6<br />
133,3<br />
1 812<br />
77,7<br />
110,0<br />
1 416<br />
Õlilina<br />
…<br />
…<br />
…<br />
0,1<br />
0,2<br />
1 169<br />
0,2<br />
0,2<br />
925<br />
Kartul<br />
<strong>17</strong>,0<br />
244,4<br />
14 393<br />
11,1<br />
191,8<br />
<strong>17</strong> 196<br />
8,7<br />
125,4<br />
14 316<br />
Avamaa köögivili<br />
…<br />
…<br />
…<br />
2,8<br />
57,4<br />
20 546<br />
2,4<br />
48,2<br />
20 391<br />
Põllukultuurid kokku<br />
5<strong>17</strong><br />
x<br />
x<br />
579,6<br />
x<br />
x<br />
577,7<br />
x<br />
x<br />
Allikas: ESA, Põllumajandusministeerium (PM)
15<br />
Teraviljasaagist 65,7 tuh t oli rukist, 339,6 tuh t nisu<br />
ja 349,5 tuh t otra. Võrreldes 2007. aastaga suurenes<br />
rukkisaak 7,7%, nisu- ja odrasaak vähenesid<br />
vastavalt 1,8 ning 3,8%. Keskmiselt saadi hektarilt<br />
3 076 kg rukist, 3 270 kg nisu ja 2 557 kg otra.<br />
Rukkisaak ületas juba teist aastat järjest 60 tuh t<br />
piiri, mis katab täielikult jahuveskite toidurukki vajaduse<br />
ja rukkikasvatajate seemnevajaduse.<br />
2008. a sügisel külvati <strong>2009</strong>. a saagiks 41,0 tuh ha<br />
talinisu ja 12,7 tuh ha rukist. Seega külvati järgmise<br />
aasta saagiks 40,7% vähem rukist kui eelmisel<br />
aastal ning vajadus rukki järele ei saa kaetud.<br />
Paljud teraviljakasvatajad kogusid teist aastat<br />
järjest kõrged taliviljasaagid. Ajakiri „Maamajandus“,<br />
Kemira GrowHow AS ja Farm Plant Eesti AS<br />
viisid 2008. a neljandat korda läbi teraviljakasvatajate<br />
viljelusvõistluse, mille raames kutsutakse<br />
igal aastal Eesti teraviljakasvatajaid võistlema<br />
oma põldudelt parima saagi koristamise nimel.<br />
Viljelusvõistluse kokkuvõtete tegemisel selgitati<br />
arvestuslik kasum ja saagikus võistluspõldude ühe<br />
hektari kohta. Talinisu saagirekordi 9,7 t/ha sai<br />
OÜ Männiku Piim Tartumaalt, suvinisu saagirekordi<br />
7,1 t/ha sai OÜ Rannu Seeme Tartumaalt<br />
ning rukki saagirekordi 8,0 t/ha OÜ Sadala Agro<br />
Jõgevamaalt.<br />
2008. a teravilja madala kvaliteedi peamisteks<br />
põhjusteks olid nakatumine seenhaigustega, peas<br />
kasvamaminek (idanemine) ja madalad toiduvilja<br />
küpsuskvaliteedi näitajad (langemisarv, proteiin jt).<br />
Koristusega hilinemine ja rohked sademed koristusperioodi<br />
eel ja ajal suurendasid hallitusseente<br />
kui ka Fusarium seente esinemist koristatud viljas.<br />
Hallitusseentega nakatunud vili on toksiline, kuna<br />
hallitussente niidistik sisaldab mürgist ainet egosterooli<br />
ning hallitusseened toodavad elutegevuse<br />
käigus ise mitmeid mürgiseid aineid – mükotoksiine.<br />
Optimaalsest koristusajast 2 nädalat hilisemal<br />
koristamisel vähenesid nii odral kui suvinisul<br />
tärklise- ja proteiinisisaldus, suvinisul halvenes<br />
koristusaja viibides ka kleepvalgu kvaliteet.<br />
Kaunviljad<br />
2008. a oli kaunviljade kasvupind esialgsetel andmetel<br />
4,8 tuh ha, mis on 0,9 tuh ha ehk 16% võrra<br />
väiksem kui eelmisel aastal. Kogusaagiks saadi<br />
3,4 tuh t ning keskmiseks saagikuseks kujunes<br />
711 kg/ha. Kuigi kasvupind vähenes vaid 16%,<br />
langes kogusaak 64%.<br />
Hernesaagi koristus oli vihmade tõttu takistatud.<br />
Sügisel kestis taimekasvuperiood kaua, kuid kohati<br />
lamandusid põldudel herned vihmade tõttu. Kergesti<br />
levisid taimehaigused, eriti herne laikpõletik.<br />
Haigus levis pärast õitsemist niiskete ilmade tõttu,<br />
nakatades ka seemneid. Sellist seemet järgmise<br />
aasta külviks kasutada ei saa, sest haigustekitaja<br />
on elujõuline 5-10 aastat. Mullas püsivad haigustekitajad<br />
umbes aasta.<br />
Koristusaegsed vihmad põhjustasid kauntes ka<br />
seemnete kasvamahakkamist. Idanenud seeme<br />
paisus, kaun lõhenes ning seeme varises maha.<br />
Kasvamaläinud seemnetes vähenes proteiinisisaldus,<br />
kuna kasvuensüümid lagundavad liitvalgu<br />
lihtsamateks ühenditeks.<br />
Raps<br />
Rapsi kasvupind oli 2008. a esialgsetel andmetel<br />
77,7 tuh ha, mis on 4,1 tuh ha ehk 5,6% võrra<br />
suurem kui eelmisel aastal, kuigi kogusaagiks saadi<br />
110,0 tuh t, mis on 23,3 tuh t ehk <strong>17</strong>,5% võrra<br />
vähem kui eelmisel aastal. Saagikuseks kujunes<br />
1 416 kg/ha.<br />
Suviraps tärkas mulla pindmise kihi kuivuse ja<br />
maikuu jaheduse tõttu aeglaselt ning ebaühtlaselt.<br />
Põua tõttu oli areng ja kasv aeglane kuni juunikuu<br />
vihmadeni. Edasi kasvutingimused paranesid.<br />
Suviraps kasvas jõudsasti ning moodustas külgharusid,<br />
moodustades tavapärasest veidi suurema<br />
saagi. Valmimine oli aga väga ebaühtlane ja<br />
jaheduse tõttu aeglane, mis põhjustas ka koristusperioodi<br />
edasilükkumise tavapärasest hilisemale<br />
ajale. Vihmadega raps põllul lamandus ja saagi<br />
kvaliteet kannatas.<br />
Kartul<br />
2008. a oli kartuli kasvupind esialgsetel andmetel<br />
8,7 tuh ha, mis on 2,4 tuh ha võrra ehk 28% väiksem<br />
kui eelmisel aastal. Kartuli kogutoodanguks<br />
saadi 125,4 tuh t ning keskmiseks saagikuseks<br />
kujunes 14 316 kg/ha. Kartuli kogusaak oli 66,4<br />
tuh t ehk 34,6% võrra väiksem kui 2007. a.<br />
Eesti Maaviljeluse Instituudi teaduri Luule Tartlani<br />
hinnangutel ei saanud paljud varajase kartuli<br />
kasvatajad soovitud saaki just jaheda ja kuiva<br />
kevade tõttu. Parem tulemus oli keskvalmivate sortide<br />
puhul. Hilisemad sordid kasvasid küll hästi ja<br />
moodustus hea saak, kuid saagi koristamine venis<br />
ülemääraste sademete tõttu. Halvenes mugulate<br />
kvaliteet ja suurenes nakatumine säilitushaigustesse.<br />
Massiliselt levis lehemädanik ning augusti<br />
teisel poolel olid enamikul kartulipõldudel pealsed<br />
hävinud. Kartulisaaki vähendas ka pealsete enneaegne<br />
hävimine ja soojuse nappus. Osa kartulipõlde<br />
jäi koristamata, sest maa ei kandnud enam
16<br />
masinaid ning kartul hakkas vaos mädanema.<br />
Hästi hooldatud ja õigel ajal koristatud põllud andsid<br />
hea saagi. Kartuli saagikus kujunes kõrgeks<br />
neil kartulikasvatajail, kellel õnnestus õigel ajal<br />
teostatud tõrjega kartulipõllud lehemädanikust<br />
puutumata hoida.<br />
Avamaaköögivili<br />
Avamaaköögivilja külvipind 2008. a oli esialgsetel<br />
andmetel 2 363 ha, mis on 15,4% vähem kui<br />
eelmisel aastal. Nagu näha jooniselt 2, on avamaaköögivilja<br />
külvipind aasta-aastalt vähenenud.<br />
Pinna vähenemine 2008. a toimus eelkõige kapsa,<br />
porgandi, peedi ja kaalika osas, vähemal määral<br />
muude liikide osas.<br />
Joonis 2. Avamaaköögivilja kasvupind,<br />
2000–2008<br />
Keskmine saagikus võrreldes viimaste aastate<br />
saagikusega oli siiski hea - 20,4 t/ha (viimase viie<br />
aasta keskm - 16,4 t/ha). Väga kõrge saagikus oli<br />
kapsal, kaalikal ja peedil (vastavalt 31,7, 16,8 ja<br />
21,0 t/ha).<br />
Joonis 3. Avamaaköögivilja saak, 2000–2008<br />
55 000<br />
50 000<br />
45 000<br />
84,7<br />
100<br />
40 000<br />
40<br />
35 000<br />
21,3<br />
15,1 <strong>17</strong>,4<br />
20<br />
30 000<br />
-3,6<br />
-12,1<br />
-12,7<br />
-16<br />
0<br />
25 000<br />
-31,8<br />
-20<br />
20 000<br />
-40<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
80<br />
60<br />
4 000<br />
3 789<br />
3 500 3 329<br />
Allikas: ESA<br />
Saak aastas, t<br />
10 a keskmine saak, 45011 t<br />
Saagi muutus eelmise aasta suhtes, %<br />
Pind, ha<br />
3 000<br />
2 500<br />
2 000<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: ESA<br />
3 018<br />
3 394 3 512 3 006<br />
2 829 2 793<br />
2 363<br />
Avamaaköögivilja saak oli 2008. a Statistikaameti<br />
esialgsel hinnangul 48,2 tuh t, mis on 33% väiksem<br />
kui eelmisel aastal. Saak oli väiksem kasvupinna<br />
vähenemise tõttu, kuid oluliselt mõjutas saagi suurust<br />
ka vegetatsiooniperioodil valitsenud ilmastik.<br />
Kuigi sooja oli paljude aastate keskmise lähedaselt<br />
või veidi vähem, oli südasuvel püsivalt üle 15 kraadiseid<br />
ilmu tavalisest tunduvalt vähem, mis kahandas<br />
oluliselt soojalembelisemate kultuuride saaki.<br />
Näiteks kurgi kogusaak oli seetõttu 1,9 t, mis on<br />
2007. a saagist 45% väiksem. Sügis oli vihmane,<br />
takistades saagikoristust ning osa hilisemast köögiviljast<br />
jäi seetõttu põllule või riknes koheselt pärast<br />
koristust liigse niiskuse tõttu.<br />
Puuvili ja marjad<br />
2008. a oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind Statistikaameti<br />
esialgsetel andmetel 8,2 tuh ha, mis<br />
on 48% vähem kui viis aastat tagasi. Enamuse<br />
viljapuuaedadest moodustasid õunaaiad - 4,1 tuh<br />
ha. Luuviljalisi kasvatati 0,9 tuh ha ja marju 3,2<br />
tuh ha. Marjadest kasvatati kõige enam mustsõstart<br />
(615 ha). Punast sõstart kasvatati 446 hektaril.<br />
Maasikakasvatus on juba mõni aasta olnud langustrendis.<br />
Pärast 2004. ja 2006. a looduskahjustusi<br />
istandusi endises ulatuses ei taastatud. 2008. a<br />
kasvatati maasikat 564 hektaril, mis on poole võrra<br />
väiksem pind kui viis aastat tagasi.<br />
Puuvilja ja marjade kogusaak oli 2008. a 5,9<br />
tuh t. Õunaaiad andsid saaki 2,2 tuh t, mis on<br />
ca 45% viimase viie aasta keskmisest õunasaagist.<br />
Luuviljaliste saak oli väike - 0,2 tuh t.<br />
Kogu marjasaak oli 3,5 tuh t, millest maasikas<br />
moodustas 43% (1,5 tuh t), punane sõstar 20%<br />
(0,7 tuh t) ja mustsõstar 10% (0,3 tuh t). Teiste<br />
marjaliikide osatähtsus oli väiksem.
<strong>17</strong><br />
2.1.1. Taimekasvatussaaduste<br />
kokkuostu- ja tootjahinnad<br />
Reno Paju, Viive Alliksoo<br />
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel<br />
langesid 2008. a teravilja kokkuostuhinnad<br />
(teraviljatööstustelt, -veskitelt ja teistelt teravilja<br />
kokkuostjatelt kogutavad tegelikud Eestis toodetud<br />
toidu- ja söödavilja keskmised kokkuostuhinnad,<br />
mis on kaalutud iganädalaste ostukogustega<br />
ega sisalda käibemaksu) võrreldes 2007. aastaga<br />
märkimisväärselt (joon 4). Kõigi teraviljade hinnad<br />
langesid oluliselt 2008. a III kvartalis (30-35%).<br />
Kokkuostuhinna languse peamiseks põhjuseks<br />
oli suurte saakide koristamisest Euroopas tingitud<br />
vilja küllus. Teiseks mõjutasid hindu Eestis<br />
koristusperioodil valitsenud halvad ilmastikutingimused.<br />
II kv lõpus ja III kv alguses langesid järsult kõigi<br />
kokkuostetavate teraviljaliikide hinnad. Langus<br />
jätkus ka IV kvartalis, kuid enam mitte nii järsult<br />
Joonis 4. Teravilja kokkuostuhinnad aastatel 2006-2008 (kr/t)<br />
kr/t<br />
3 500<br />
3 000<br />
2 500<br />
2 000<br />
1 500<br />
1 000<br />
500<br />
0<br />
NISU ODER KAER<br />
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI)<br />
2008 keskmine<br />
2007 keskmine 2006 keskmine<br />
Tabel 2. Teravilja kokkuostuhinnad (kr/t)<br />
2003 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal<br />
Muutus %<br />
keskm 2008/<br />
keskm 2007<br />
NISU<br />
Toidunisu<br />
Söödanisu<br />
RUKIS<br />
Toidurukis<br />
Söödarukis<br />
ODER<br />
Toiduoder<br />
Söödaoder<br />
KAER<br />
Toidukaer<br />
Söödakaer<br />
…<br />
1 874<br />
…<br />
1 399<br />
…<br />
…<br />
1 516<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
3 424<br />
3 462<br />
3 091<br />
3 080<br />
3 183<br />
2 800<br />
3 039<br />
3 000<br />
3 039<br />
2 368<br />
2 453<br />
2 032<br />
3 200<br />
3 351<br />
3 090<br />
3 066<br />
3 244<br />
2 995<br />
2 989<br />
2 989<br />
2 897<br />
3 021<br />
1 929<br />
2 185<br />
2 615<br />
1 957<br />
1 894<br />
2 037<br />
1 535<br />
1 925<br />
1 925<br />
1 812<br />
2 873<br />
1 739<br />
1 940<br />
2 595<br />
1 812<br />
1 592<br />
1 902<br />
1 296<br />
1 866<br />
2 000<br />
1 866<br />
1 558<br />
1 832<br />
1 547<br />
2 448<br />
3 066<br />
2 0<strong>17</strong><br />
1 981<br />
2 139<br />
1 711<br />
1 969<br />
2 526<br />
1 968<br />
1 763<br />
2 630<br />
1 637<br />
2 877<br />
3 009<br />
2 630<br />
2 612<br />
2 745<br />
2 223<br />
2 529<br />
2 400<br />
2 529<br />
2 039<br />
2 341<br />
2 018<br />
-14,90<br />
1,88<br />
-23,30<br />
-24,16<br />
-22,06<br />
-23,01<br />
-22,16<br />
5,25<br />
-22,<strong>17</strong><br />
-13,55<br />
12,33<br />
-18,85<br />
Allikas: EKI, PM
18<br />
Tabel 3. Köögiviljade tootjahinnad 2008. a saagist (käibemaksuta kr/kg, tootjate aritmeetiline keskmine<br />
hind kuu lõpus)<br />
september<br />
oktoober<br />
muutus %<br />
võrreldes<br />
eelmise kuuga<br />
november<br />
muutus %<br />
võrreldes<br />
eelmise kuuga<br />
detsember<br />
muutus %<br />
võrreldes<br />
eelmise kuuga<br />
Peakapsas<br />
Porgand<br />
Peet<br />
Kaalikas<br />
Pikk kurk<br />
Lühikurk<br />
Tomat<br />
3,34<br />
5,32<br />
5,58<br />
5,50<br />
13,92<br />
11,70<br />
11,40<br />
3,15<br />
4,53<br />
5,15<br />
5,50<br />
19,34<br />
11,00<br />
14,30<br />
-5,7<br />
-14,8<br />
-7,7<br />
0,0<br />
38,9<br />
-6,0<br />
25,4<br />
3,<strong>17</strong><br />
4,50<br />
5,31<br />
5,50<br />
28,60<br />
18,00<br />
0,6<br />
-0,7<br />
3,1<br />
0,0<br />
47,9<br />
25,9<br />
3,30<br />
4,50<br />
5,<strong>17</strong><br />
5,50<br />
35,00<br />
4,1<br />
0,0<br />
-2,6<br />
0,0<br />
22,4<br />
Allikas: EKI, PM<br />
(tabel 2). 2008. a oli keskmine nisu kokkuostuhind<br />
15%, rukki kokkuostuhind 24%, odra kokkuostuhind<br />
22% ja kaera kokkuostuhind 14% madalam<br />
kui 2007. a.<br />
EKI kogutud kartuli ja köögivilja tootjahinnad (kartuli-<br />
ja köögiviljakasvatajatelt kogutavad keskmised<br />
oma toodetud köögiviljade müügihinnad oma<br />
laos) 2008. a kohta viimases kvartalis näitavad<br />
seda, et võrreldes septembriga kallinesid oktoobris<br />
vaid kasvuhoonekurk (38,9%) ja tomat (25,4%).<br />
Muude köögiviljade hinnad langesid või jäid samaks.<br />
Suurim oli porgandihinna langus – 15%.<br />
Ka novembris tõusid märkimisväärselt kasvuhoonekurgi<br />
ja tomati hinnad (vastavalt 47,9% ja<br />
25,9%). Muude köögiviljade puhul olid hinnakõikumised<br />
vähemärgatavad. Detsembris kallines<br />
kasvuhoonekurk veelgi – 22,4%. Võrreldes eelneva<br />
kuuga kallines detsembris pisut ka peakapsas (4%)<br />
ja odavnes peet (2,6%).<br />
Vaadeldes 2007. ja 2008. a samade kuude tootjahindade<br />
muutumist (joon 5), on näha, et paljude<br />
köögiviljade hinnad olid 2008. a kõrgemad<br />
kui 2007. a. Üksnes kaalika hind, mis oli 2007. a<br />
erakordselt kõrge, oli 2008. a (va juuli) madalamal<br />
tasemel (oluliselt madalamal tasemel aga IV kv<br />
(24-27%). Peet oli 2008. a eelmise aasta hindadest<br />
odavam 5 kuu jooksul – jaanuarist maini (11-<br />
23%), kuid aasta teises pooles kallines kuni 135%.<br />
Kapsas ja porgand olid eelneva aastaga võrreldes<br />
pisut odavamad ainult jaanuaris (vastavalt 2% ja<br />
10%). Kõik teised kuud oli kapsas oluliselt kallim<br />
(22-52%), (va juuli, kui kallim vaid 6%), aga porgandi<br />
hind oli väga kõikuv. Porgandi hind hakkas<br />
tõusma alates aprillist ning saavutas maksimumi<br />
III kvartalis (49-105%) uue saagi müügil ja langes<br />
IV kvartalis, jäädes siiski 25-32% kõrgemaks<br />
kui eelmise aasta IV kvartalis. Pika kurgi hind oli<br />
aprillist septembrini ca 10% kõrgem kui eelmisel<br />
aastal (va juuni - madalam 7%) ja oluliselt kõrgem<br />
augustis (24%). Jaanuaris, veebruaris ja novembris<br />
oli pika kurgi hind 15-<strong>17</strong>% madalam kui eelmisel<br />
aastal samadel kuudel.<br />
Joonis 5. Köögiviljahindade muutus 2008/2007<br />
150<br />
120<br />
Muutuse %<br />
90<br />
60<br />
30<br />
0<br />
-30<br />
Jaan<br />
Veebr Märts Apr Mai<br />
Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets<br />
Peakapsas Porgand Peet Kaalikas<br />
Pikk kurk Lühikurk Tomat<br />
Allikas: EKI
19<br />
Turukorraldus<br />
Sekkumiskokkuostu teravil ja pakkumisi 2008. a ei<br />
tehtud.<br />
Sekkumisvarudest pärit toiduainete jagamine<br />
enim puudustkannatavatele isikutele.<br />
2008. jaotusaastaks eraldati Eestile 192 388 eurot<br />
(ca 3 mln kr). Enim puudust kannatavatele isikutele<br />
jaotati 2008. a heategevusorganisatsioonide<br />
kaudu 94 t nisujahu ja 185 t makarone, millest iga<br />
abivajaja kohta anti keskm 4 kg jahu ja 7 kg makarone.<br />
Makaronide ja jahu jaotamisega tegelesid<br />
Eesti Punane Rist, Rapla Vabakogudus ja Dharma<br />
Heategevuskeskus.<br />
2008. a septembris kinnitati teravilja korralduskomitees<br />
ära ka <strong>2009</strong>. a toiduabi programm. Plaani<br />
rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid, mille<br />
üldsummaks on 320 646 eurot, eraldati vastavalt<br />
Komisjoni määrusele (EÜ) nr 983/2008.<br />
2008. a ei esitatud toetuste saamiseks puu- ja<br />
köögivilja eksportimiseks ühtki taotlust. Litsentsitaotlusi<br />
puu- ja köögivilja (õunad, küüslauk,<br />
konserveeritud mahl) importimiseks esitati 25 korral<br />
ning need kõik rahuldati. Aasta jooksul esitati<br />
viis küüslaugu impordi kvooditaotlust, mis samuti<br />
rahuldati.<br />
Puu- või köögivilja turustusnõudeid kontrolliti<br />
2008. a 1 654 partii osas, sh 238 imporditud ja<br />
68 eksporditaval partiil. Kehtestatud tingimustele<br />
mittevastavust tuvastati 34 korral, kusjuures<br />
ettekirjutusi tehti 2. Nõuetele mittevastav puu- ja<br />
köögivili pärines põhiliselt Itaaliast, Poolast ja Hispaaniast.<br />
Nõuetele vastavuse sertifikaate väljastati<br />
262 partiile.<br />
2.2. Loomakasvatus<br />
Matti Piirsalu<br />
Statistikaameti esialgsete andmete järgi oli seisuga<br />
31. dets 2008 Ee stis 238,2 tuh veist (sh 100,5 tuh<br />
piimalehma), 364 tuh siga, 84 tuh lammast ja kitse<br />
ning 1 743,3 tuh lindu (tabel 4). Võrreldes 2007. a<br />
sama ajaga oli veiseid 1%, sh piimalehmi 2% ning<br />
sigu 4% vähem, lindude arv oli suurenenud 18%<br />
ning lammaste ja kitsede arv 10% võrra.<br />
PRIA andmetel 1 oli 31. dets 2008. a seisuga põllumajandusloomade<br />
registrisse kantud 236,8 tuh veist, sh<br />
100,1 tuh piimalehma ning 8,2 tuh lihalehma.<br />
Lambaid oli registris 62,6 tuh ning kitsi 2,2 tuh.<br />
Veiste, sealhulgas piimalehmade arv registris on vähenenud,<br />
suurenenud on lammaste ning kitsede arv.<br />
Kõige enam oli veiseid Järvamaal - 31 426, järgnesid<br />
Lääne-Virumaa 29 385 ja Jõgevamaa 22 576 veisega.<br />
1 Teatud erinevus Statistikaameti andmetest on tingitud<br />
asjaolust, et vastavalt põllumajandusloomade registri asutamise<br />
määrusele peavad loomapidajad, põllumajanduslooma<br />
tapmist ning loomsete jäätmete käitlemist korraldavad<br />
isikud andmed registrisse kandma 7 päeva jooksul<br />
arvates põllumajanduslooma märgistamise, ELi liikmesriigist<br />
Eestisse toimetamise või registrisse kantavate andmete<br />
muutmise päevast, põllumajanduslooma tapmise<br />
või loomsete jäätmete käitlemisse vastuvõtmise päevast.<br />
Lammas ja kits märgistatakse ja kantakse registrisse 6<br />
kuu jooksul looma sünnist alates. Statistikaamet esitab<br />
andmed aga konkreetse kuupäeva seisuga loomakasvatuse<br />
valikvaatlusega kogutud ja töödeldud andmete alusel.<br />
Tabel 4. Loomade ja lindude arv seisuga<br />
31. dets (tuh)<br />
Veiste arv<br />
sh lehmade arv<br />
Sigade arv<br />
Lammaste ja<br />
kitsede arv<br />
sh kitsede arv<br />
Lindude arv<br />
Allikas: ESA, PM<br />
2007 2008 2008/<br />
2007 +/-<br />
240,5 238,2 -2,3<br />
103,0 100,5 -2,5<br />
379,0 364,0 -15,0<br />
76,4<br />
4,0<br />
1 477,6<br />
84,0<br />
4,4<br />
1 743,3<br />
+7,6<br />
+0,4<br />
+265,7<br />
2008/<br />
2007 %<br />
99<br />
98<br />
96<br />
110<br />
110<br />
118<br />
Piimalehmi oli samuti kõige enam Järvamaal -<br />
15 148, järgnesid Lääne-Virumaa 12 237 ja Jõgevamaa<br />
10 380 lehmaga. Lihatõugu lehmi kasvatatakse<br />
kõige rohkem Lääne- ja Saaremaal, kus on kummaski<br />
üle 1 000 lehma.<br />
Lambaid kasvatatakse kõige enam Saare maakonnas<br />
- 31. dets seisuga oli neid PRIA registrisse kantud<br />
11 793, järgnesid Valgamaa 6 213 ning Harjumaa<br />
5 443 lambaga. Kitsekasvatus on aga enim levinud<br />
Pärnumaal, kus 31. dets seisuga oli neid registrisse<br />
kantud 373, järgnesid Läänemaa 270 ja Saaremaa<br />
228 kitsega (tabel 5).
20<br />
2.3. Piimatootmine<br />
Matti Piirsalu<br />
Piima to o deti 2008. a Statistikaameti andmetel<br />
701,9 tuh t, mis oli 2007. a sama perioodiga võrreldes<br />
9 531 t ehk 1% võrra enam. Piimatoodang on<br />
viimasel viiel aastal püsinud suhteliselt stabiilne,<br />
suurenedes igal aastal ligikaudu 0-3%. Lehmade arv<br />
oli 31. dets seisuga 2 500 ehk 2% võrra väiksem kui<br />
eelmisel aastal.<br />
Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 2008. a<br />
esialgsete andmete kohaselt 6 765 kg, mis on 281<br />
kg ehk 4% enam kui eelmisel aastal. Produktiivsuse<br />
näitaja on viimase viie aasta jooksul igal aastal<br />
suurenenud.<br />
2008. a uusi piimarekordeid aastatoodangute ja<br />
lehma eluajatoodangute osas ei püstitatud. Päevalüpsi<br />
osas püstitas aga OÜ Põlva Agro eesti holsteini<br />
tõugu lehm Semu 2. juulil uueks rekordiks 80,7<br />
kg. Suurimad, üle 10 000 kg aastalüpsiga lehmad<br />
olid 2008. a Jõudluskontrolli Keskuse esialgsetel<br />
andmetel neljas farmis: OÜs Põlva Agro 11 650 kg,<br />
Lea Puuril Viljandimaal 11 401 kg, OÜs Soone Farm<br />
Tartumaal 10 677 kg ning ASis Tartu Agro 10 326<br />
kg lehma kohta.<br />
Piimatööstustele realiseeriti 614,3 tuh t 4%-lise<br />
rasva- ja 3,3%-lise valgusisaldusega piima, mis on<br />
20,9 tuh t ehk 4% enam kui 2007. a. Piimatööstustele<br />
realiseeritud piima osatähtsus kogu piimatoodangust<br />
ulatus 88%-ni, kokkuostetud piimast<br />
kuulus eliitsorti 54% ja kõrgemasse sorti 42%.<br />
Võrreldes eelmise aastaga suurenes piimatööstustele<br />
realiseeritud eliitpiima osatähtsus 1 protsendipunkti<br />
(pp) võrra, kõrgema sordi piima osatähtsus<br />
vähenes 2 pp võrra.<br />
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu andmetel ehitati<br />
või rekonstrueeriti aastatel 2005-2008 126 piimafar-<br />
Joonis 6. Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2003, 2007 ja 2008<br />
800 000<br />
8 000<br />
700 000<br />
7 000<br />
piimatoodang t, lehmade arv<br />
600 000<br />
500 000<br />
400 000<br />
300 000<br />
200 000<br />
6 000<br />
5 000<br />
4 000<br />
3 000<br />
2 000<br />
piimakus kg/a<br />
100 000<br />
1 000<br />
0<br />
2003 2007<br />
2008<br />
0<br />
Lehmade arv<br />
Piimatoodang kokku<br />
Piimakus kg/a<br />
Allikas: ESA
21<br />
mi kokku 41 014 lehmakohaga. Seega oli 2008. a lõpuks<br />
üle 40% lehmadest uutes või rekonstrueeritud<br />
farmides. Kahjuks nendest kolm rekonstrueeritud<br />
farmi ja üks uus farm seisavad juba majandusraskuste<br />
või kasutusotstarbe muutmise tõttu tühjana.<br />
on õppebaasiks üliõpilastele ning füsioloogiliste<br />
katsete ja embrüosiirdamise läbiviimiseks teadlastele.<br />
Tulevikus on katselaudas võimalik läbi viia noorte<br />
loomakasvatusalast täiendkoolitust, et teadlaste töö<br />
kiiremini praktikasse jõuaks.<br />
Joon 6 annab ülevaate piimatootmise põhinäitajatest<br />
viimasel viiel aastal. Kuigi lehmade arv on aasta-aastalt<br />
vähenenud, on piima kogutoodang tänu<br />
produktiivsuse pidevale tõusule kasvanud.<br />
2008. a anti Tartumaal Märjal käiku uus 125 lehmakohaga<br />
katselaut, kus lehmad on aastaringselt<br />
laudas v abapidamisel. Lisaks kasvatatakse noorkarja<br />
ja testitakse lihatõugu pulle. Lüpsmiseks kasutatakse<br />
1x8 paralleellüpsiplatsi ning lüpsirobotit. Sõnnik<br />
eemaldatakse tiibskreeperite abil, söötmiseks<br />
kasutatakse söödaroboteid ning jõusööda automaate.<br />
Lehmi joodetakse automaatjootjatest. Katselaut<br />
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis<br />
olid 2008. a põhilisteks uurimisteemadeks:<br />
suguselekteeritud sperma kasutamine soovitud<br />
soost järglaste saamiseks, embrüosiirdamine, pullide<br />
sperma kvaliteet ja selle hindamise täiustamine,<br />
lehmade ahtruse põhjused ja ravi, kõrgetoodanguliste<br />
piimalehmade sigimist mõjutavad tegurid, piimalehmade<br />
produktiivea geneetiline ja majanduslik<br />
hindamine, aretuse võimalused mastiidiresistentsuse<br />
suurendamiseks, Eesti põllumajandusloomade<br />
molekulaarne genotüpiseerimine, piima valgulise<br />
koostise kujundamine ja Eesti loomatõugude geneetiline<br />
mitmekesisus.<br />
2.4. Lihatootmine<br />
Matti Piirsalu<br />
2008. a tapeti majapidamistes või müüdi lihatöötlemisettevõtetele<br />
tapaks 111 tuh t (eluskaalus)<br />
loomi ja linde (2007. a 106 tuh t).<br />
Lihatöötlemisettevõtted said kokkuostetud loomadest<br />
9,5 tuh t veiseliha ja 32,1 tuh t sealiha.<br />
Sealiha<br />
Sigade arv oli seisuga 31. dets 2008 Statistikaameti<br />
andmetel 364 tuh, mis oli 15 tuh sea ehk 4% võrra<br />
väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. 2008. a<br />
sealihatoodang eluskaalus oli 65 tuh t, mis on 5,4<br />
tuh t ehk 9% enam kui 2007. a. 2008. a ostsid<br />
lihatöötlemisettevõtted kokku 406,8 tuh siga ning<br />
kokkuostetud sigadest saadi 32 tuh t liha, mis on<br />
3,1 tuh t enam kui eelmisel aastal. Sea lihakeha<br />
keskmine kaal oli 79 kg. Sealiha osatähtsus kogu<br />
lihatoodangust tapakaalus oli 2008. a 58%, mis on<br />
2 pp võrra väiksem kui eelmisel aastal.<br />
Põrsaid sündis 2008. a 720,9 tuh, mis on 13,2 tuh<br />
põrsast ehk 2% enam kui eelmisel aastal. Sellest<br />
tulenevalt on oodata <strong>2009</strong>. a I poolel sealihatoodangu<br />
edasist kasvu. Põrsa keskmine hind oli<br />
2008. a 493 kr, mis on 7% madalam kui eelmisel<br />
aastal.<br />
Veiseliha<br />
Veiseid oli 31. dets 2008. a seisuga 238,2 tuh, mis<br />
on 2,3 tuh looma ehk 1% võrra vähem kui eelmisel<br />
aastal. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud<br />
ning PRIA registrisse oli neid kantud 27,9 tuh.<br />
Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõu<br />
nimistus oli kõige enam aberdiin-anguse veiseid -<br />
Tabel 5. Lihatoodang eluskaalus aastatel 2003, 2007 ja 2008 (t)<br />
2003<br />
2007<br />
2008<br />
2008/2007<br />
+/-<br />
2008/2007<br />
%<br />
Tapaloomi ja -linde kokku<br />
105 421<br />
106 741<br />
111 375<br />
+4 634<br />
104<br />
sh veised<br />
27 978<br />
29 660<br />
26 782<br />
-2 878<br />
90<br />
Sead<br />
57 305<br />
59 615<br />
65 044<br />
+5 429<br />
109<br />
lambad ja kitsed<br />
849<br />
1 354<br />
1 027<br />
-327<br />
76<br />
Linnud<br />
19 <strong>17</strong>6<br />
16 112<br />
18 522<br />
+ 2 410<br />
115<br />
Allikas: ESA, PM
22<br />
7 815, järgnesid herefordid - 7 355 ja limusiinid -<br />
6 838. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangust tapamassis<br />
oli 2008. a 20%. 18 tuh veist müüdi kuni<br />
3 kuu vanuselt välisriikidesse üleskasvatamiseks.<br />
Vasikaid sündis 2008. a 103,7 tuh, so sama palju<br />
kui möödunud aastal.<br />
Veiseliha toodeti 2008. a eluskaalus 26,8 tuh t,<br />
mis on 2,9 tuh t ehk 10% vähem kui eelmisel aastal.<br />
Lihatöötlemisettevõtete kokkuostetud 40 tuh<br />
veisest saadi 9,5 tuh t liha, mis on 428 t ehk 4%<br />
vähem kui eelmisel aastal.<br />
Lamba- ja kitseliha<br />
Lambaid ja kitsi oli 31. dets 2008. a seisuga<br />
84 tuh, mis on 10% rohkem kui eelmisel aastal<br />
samal ajal. Kitsede arv on 400 looma võrra<br />
suurenenud. 2008. a toodeti lamba- ja kitseliha<br />
eluskaalus 1 027 t, mis on 327 t ehk 24% vähem<br />
kui eelmisel aastal. Samal ajal suurenes kokkuostetud<br />
lammaste ja kitsede arv. Kui 2007. a osteti<br />
kokku 2 300 lammast ja kitse ning neilt saadi<br />
47,2 t liha, siis 2008. a kokkuost oli 2 700 looma<br />
ning neilt saadi 51,9 t liha, mis on 10% enam kui<br />
eelmisel aastal.<br />
Linnuliha<br />
Lindude arv oli 31. dets 2008. a seisuga 1 743,3 tuh,<br />
mis on 265,7 tuh ehk 18% võrra enam kui eelmisel<br />
aastal samal ajal. Lindude arvukuse suurenemine on<br />
tingitud soodsast turusituatsioonist, millele vastavalt<br />
on Eesti ainus linnuliha tootja AS Tallegg oma kanabroilerite<br />
arvu suurendanud. 2008. a toodeti linnuliha<br />
eluskaalus 18,5 tuh t, mis on 2,4 tuh t ehk 15% rohkem<br />
kui eelmisel aastal. Linnuliha osatähtsus kogu<br />
lihatoodangust (tapakaalus) oli 2008. a 18%.<br />
2.5. Piima ja liha kokkuostuhinnad<br />
Urve Valdmaa<br />
Stati stikaameti andmetel oli 2008. a piima keskmine<br />
kokkuostuhind 4643 kr/t, mis on 441 kr/t<br />
ehk 10% kõrgem kui eelmisel aastal. Aasta lõpus<br />
piimatööstused aga vähendasid piima kokkuostuhinda<br />
ning piima osteti tootjatelt kokku erinevate<br />
hindadega, sõltuvalt farmi suurusest ja asukohast.<br />
Raskemasse olukorda jäid väiksemad ning raskesti<br />
ligipääsetavates paikades asuvad piimatootjad.<br />
Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a<br />
25 226 kr/t, 2007. a 23 031 kr/t. Seega maksti<br />
2008. a veiseliha eest 2195 kr/t ehk 9,5% enam<br />
kui eelmisel aastal.<br />
Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a<br />
25 962 kr/t, mis on 2676 kr/t ehk 11,5% kõrgem<br />
kui eelmisel aastal.<br />
Lamba- ja kitseliha keskmine kokkuostuhind oli<br />
2008. a 34 663 kr/t, mis on 955 kr/t ehk 3% kõrgem<br />
kui eelmisel aastal.<br />
Piima ja liha kokkuostuhindade viimase viie aasta<br />
aegrida (joon 7) näitab, et 2004. a jooksul toimunud<br />
suuremale hinnatõusule järgnes suhteliselt stabiilsete<br />
kokkuostuhindadega 2005. ja 2006. a I pool.<br />
Ka 2007. a ei toimunud suuri muutusi kokkuostuhindade<br />
osas, välja arvatud piima kokkuostuhind,<br />
mis 2007. a viimases kvartalis tõusis oluliselt, tõus<br />
jätkus ka 2008. a I kv, kuid aasta jooksul hind<br />
pidevalt langes ning piima eest maksti IV kv 19%<br />
vähem kui I kv. 2008. a IV kv maksti piima eest<br />
keskm 4263 kr/t. Nii veise- kui ka sealihahinnad<br />
2008. a jooksul tõusid.<br />
Joonis 7. Piima ja liha kokkuostuhinnad<br />
aastatel 2003, 2007 ja 2008<br />
veise - ja sealiha kr/kg<br />
30 5<br />
25<br />
20<br />
15<br />
Allikas: EKI<br />
2003<br />
veiseliha<br />
2007 2008<br />
sealiha<br />
piim<br />
4,5<br />
4<br />
3,5<br />
3<br />
2,5<br />
2<br />
1,5<br />
piim kr/kg
23<br />
2.6. Munatootmine<br />
Matti Piirsalu<br />
2008. a toodeti mune 146,6 m ln tk, mis on 7% vähem<br />
kui eelmisel aastal. Munatoodang on viimase<br />
viie aasta jooksul kolmandiku võrra vähenenud.<br />
Suurimaks munatootmise vähenemise põhjuseks<br />
oli Newcastle´i haiguse puhang OÜs Abja Muna<br />
ning ASis Tallegg (hukati veerand mln munakana).<br />
<strong>2009</strong>. a alguseks oli neis ettevõtetes munakanakasvatus<br />
taastunud.<br />
Kui 2007. a oli keskmine munatoodang kana kohta<br />
245, siis 2008. a oli produktiivsus 280 muna, mis<br />
on parim näitaja 1992. aastast arvates.<br />
2.7. Meetootmine<br />
Agne Tammistu<br />
Statistikaameti andmetel oli 31. dets 2007 Eestis<br />
kokku 30 tuh mesilasperet. 2007. a vähenes mesilasperede<br />
arv 2006. aastaga võrreldes 28%<br />
(8 300 mesilapere võrra).<br />
Mesinike liidu arvates võib 2007. a üheks mesilasperede<br />
arvukuse vähenemise põhjuseks olla<br />
mesinike kõrge vanus.<br />
2007. a toodeti 705 t mett. Võrreldes 2006. aastaga<br />
vähenes meetoodang 32% (2008. a andmed ei<br />
ole veel avaldatud).<br />
EKI andmetel oli 2008. a mee keskmiseks jaemüügihinnaks<br />
turgudel 82,5 kr/kg, mis oli 10%<br />
võrra kõrgem kui 2007. a. Üheks hinnatõusu põhjuseks<br />
oli mesinike arvates vihmane suvi, mille<br />
tõttu oli meesaak väiksem.<br />
2008. a III kv lõppes edukalt mee tootmise ja<br />
turustamise arendamise Eesti riikliku programmi<br />
(1. sept 2007 - 31. aug 2010) esimene tegevusaasta.<br />
Aasta jooksul maksti välja 1,9 mln kr,<br />
mis on 90,7% aastaks planeeritud summast.<br />
Mesinikele ja meehuvilistele peeti 62 teabepäeva,<br />
toimus 3 vabariiklikku seminari, koostati 7 infolehte<br />
„Mesinik“ ning valmis neljas nõuandevihik<br />
„Mesilastarud“.<br />
Piirkondliku mesilashaiguste seire käigus toimus<br />
mesilastarude langetisproovide kogumine ja<br />
analüüs. Test- ja vaatlusmesilate arendustööst<br />
võttis osa <strong>17</strong> vaatlus- ja testmesilat. Aasta vältel<br />
toimusid vaatlused tarukaalu näitude dünaamika<br />
ja olulisemate ilmastikunäitajate osas.<br />
Jätkus mesindustehnoloogia ja -tehnika arendamine<br />
- näiteks võrreldi korpustarude ning<br />
meekärgede eemaldamiseks erinevaid tehnilisi ja<br />
tehnoloogilisi lahendusi.<br />
Varroatoosi monitooringu ja tõrjemeetodite meetme<br />
raames jätkus Eesti erinevate piirkondade<br />
mesilatest kogutud andmete analüüs.<br />
Mee kvaliteedi meetme raames tehti 160 meeproovist<br />
organoleptilisi analüüse, 120 meeproovist<br />
õietolmu analüüse, 160 meeproovist uuriti<br />
raskemetallide, jääkainete ja suhkrute sisaldust<br />
ning 30 proovist võeti mee puhtuse ja jääkainete<br />
analüüse. Analüüsidest saadud andmed võimaldavad<br />
mesinikel hinnata mee kvaliteeti ja leida<br />
võimalusi selle tõstmiseks.<br />
Võrreldes eelmise mesindusprogrammiga (2004-<br />
2007) alustati esmakordselt arendustööd ka<br />
mesilasperede arvukuse suurendamiseks. Tõuparandustöö<br />
käigus muretseti 20 itaalia tõugu<br />
mesilasema ning 20 kraini tõugu mesilasema.
24<br />
2.8. Bioenergia areng<br />
Martti Mandel<br />
Biomassi ja bioenergia valdkonna arendamise<br />
keskseks dokumendiks Eestis on 2007. a alguses<br />
Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiidetud<br />
„Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise<br />
arengukava aastateks 2007–2013”, mille rakendamist<br />
koordineerib Põllumajandusministeerium.<br />
Arengukava peamiseks eesmärgiks on luua kodumaise<br />
biomassi ja bioenergia tootmise arenguks<br />
soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust<br />
imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest<br />
kütustest, vähendada survet looduskeskkonnale,<br />
kasutada maaressurssi efektiivselt ja jätkusuutlikult<br />
ning soodustada tööhõivet maapiirkondades.<br />
Kui 2007. a edenes arengukava rakendamine plaanipäraselt<br />
ja isegi ületas rakendusplaanis seatud<br />
eesmärke, siis 2008. a sedavõrd aktiivne ei olnud.<br />
Eriti suur langus leidis aset biomassi ja bioenergia<br />
alase teadus- ja arendustegevuse finantseerimisel<br />
– kui 2007. a rahastati vastavaid uuringuid ja<br />
projekte kokku 5 333 623 kr ulatuses, siis 2008. a<br />
langes vastav summa 375 000 kroonini. Tegelikult<br />
sooviti 2007. a alustada läbiviidust veelgi enam<br />
uuringuid, kuid mitu Maaelu Edendamise Sihtasutusega<br />
lepingu sõlminud teostajat otsustasid<br />
uuringute läbiviimisest loobuda ning tagastasid<br />
neile juba üle kantud vahendid. 2008. a algatatud<br />
uuringute vähesuse põhjuseks oli 2007. a planeeritust<br />
suurem maht ning arengukava rahastuse<br />
oluline vähenemine.<br />
2008. a lõpuks laekusid kõikide seni arengukava<br />
alusel finantseeritud uuringute lõpparuanded, mis<br />
avaldati veebilehel www.bioenergybaltic.ee.<br />
Uuringute tulemused ja praktika näitavad, et Eesti<br />
kõige perspektiivikam biomass on puit – nii metsaressurss<br />
kui ka puidupõhised energiakultuurid.<br />
Kui majapidamiste poolt puidu kütteks kasutamise<br />
osas on Eesti ELis eesotsas, siis puitbiomassi<br />
kasutamises elektri ja kaugküttejaamades on veel<br />
tublisti arenguruumi.<br />
Siiski on aastatel 2008-<strong>2009</strong> toimunud suured<br />
arengud. Puitu kasutavad suured soojuse ja elektri<br />
koostootmisjaamad Väos ja Tartus (Luunja). Ehitamisel<br />
on Pärnu kombijaam, mis hakkab kasutama<br />
lisaks puidule ka jäätmeid. Veel plaanitakse<br />
ehitada Kuressaare ja Ahtme kombijaamad ning<br />
hakata kasutama puitbiomassi ka Narva soojuselektrijaamades.<br />
Plaanide realiseerumisel vajaksid<br />
kombijaamad ja puidukatlamajad ning kodutarbijad<br />
2010. a kokku 3,3 mln tihumeetrit puidulisi<br />
kütuseid. Eestis oleks võimalik puitbiomassiga<br />
katta 100% tarbitavast soojusenergiast ja 10%<br />
elektrienergiast.<br />
Kasvav nõudlus puitbiomassi järele on võimalus<br />
lisaks metsandusele ka Eesti põllumajandussektorile.<br />
Lühikese raieringiga madalmetsa (paju,<br />
arukask, hall lepp, hübriidhaab) kasvatamine on<br />
uue ELi põllumajanduse otsetoetuste määruse<br />
alusel toetuskõlbulik. Paraku ei ole Eestis nende<br />
kultuuride kasvatamise majandusliku tasuvuse ja<br />
keskkonnamõju kohta veel piisavalt teadmisi, mistõttu<br />
on mõistlik seda täiendavalt uurida.<br />
Samuti viidi arengukava alusel läbi võrdlusuuring<br />
rohtsete energiakultuuride kohta, mis andis mahuka<br />
ja andmerikka ülevaate Eestis viljeletud, katsetatud<br />
või uuritud rohtsete kultuuride võimalikust<br />
sobivusest energiatootmise biomass-tooraineks.<br />
Võrdlustulemused esitati bioenergeetilise otstarbe<br />
järgi: põletusbiomassi, biogaasi tooraine ning vedelkütuste<br />
tooraine aspektist hinnatuna. Rohtsete<br />
energiakultuuride energiaressursina kasutamise<br />
võimaluste selgitamiseks on täiendavalt vajalik<br />
uurida rohtsest biomassist valmistatud biokütuste<br />
keemilisi ja põlemistehnilisi omadusi ning tuha<br />
koostist ja omadusi.<br />
Arengukava raames valmis mitu uuringut konkreetsete<br />
näidisprojektide teostatavuse kohta,<br />
millest põhjalikum ja potentsiaalikaim on Torma<br />
Põllumajandusosaühingu biogaasijaama projekti<br />
teostatavusuuring. Uuringu tulemuste järgi<br />
on 537 KW elektrilise võimsusega biogaasijaama<br />
rajamise maksumus olenevalt spetsiifikast vahemikus<br />
2,2-2,9 mln eurot (sh käibemaks) ning 716<br />
KW elektrilise võimsusega biogaasijaama rajamise<br />
maksumus vahemikus 2,45-2,93 mln eurot (sh<br />
käibemaks). Toodetud biogaasi kütusena ärakasutamiseks<br />
või maagaasivõrku sissejuhtimiseks on<br />
projekteeritud jaam liiga väike, hetkel lähtutakse<br />
teistes Euroopa riikides vähemalt 1 MW suurustest<br />
jaamadest ning tendents on veel suuremate
25<br />
jaamade suunas. Toodetava soojuse realiseerimise<br />
võimalustena on kaalutud järgnevaid variante: sooja<br />
müümist kaugküttevõrku, hakkpuidu kuivatamist<br />
biogaasijaama vahetus läheduses või väikese<br />
pelletitehase püstitamist.<br />
Lisaks teadus- ja arendustegevusele on biomassi ja<br />
bioenergia edendamise arengukavas tähtis roll mitmesugusel<br />
teavitustegevusel ning rahvusvahelisel<br />
koostööl, mille osas 2008. a võrreldes 2007. aastaga<br />
oluliselt tegevuste hulka ei kärbitud. Suurim<br />
üritus oli 27.–29. veebr 2008. a Tallinnas toimunud<br />
rahvusvaheline bioenergia konverents “Biomass ja<br />
bioenergia 2008”, kus esines lisaks Eesti bioenergia<br />
kompetentsile ka rohkelt rahvusvaheliselt tunnustatud<br />
teadusasutuste, ettevõtete, riigiasutuste<br />
ja kohalike omavalitsuste esindajaid. Osalejatele<br />
korraldati mitmeid Eesti-siseseid õppereise. Konverentsil<br />
osales kokku 333 inimest 15 riigist.<br />
Valdkonna edendamist soodustasid veel biomassi<br />
ja bioenergiaga seotud ELi põllumajandustoetused:<br />
energiakultuuri toetus ja <strong>maaelu</strong> arengukava<br />
kaudu makstav bioenergia tootmise investeeringutoetus.<br />
Energiakultuuri toetus oli 45 eurot hektari<br />
kohta ja seda maksti 2008. a kokku 20 250 hektarile<br />
põllumajandusmaale.<br />
2008. a esmakordselt rakendatud <strong>maaelu</strong> arengukava<br />
meetme 1.4.3. ”Investeeringud bioenergia<br />
tootmisse” raames esitati 20 taotlust. Taotlejate<br />
investeeringute kogumaht oli 57,7 mln kr, millele<br />
taotleti 25,3 mln toetust.<br />
Taastuvenergia osakaalu kasvatamine ja süsihappegaasi<br />
õhkupaiskamise vähendamine on üks ELi<br />
prioriteetidest. Aastaks 2010 on seatud eesmärk,<br />
mille kohaselt biokütuste (bioetanool ja biodiisel)<br />
osakaal transpordikütuste tarbimisest oleks 5,75%.<br />
Aastaks 2020 seatud eesmärgid tulenevad Euroopa<br />
Komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt heaks<br />
kiidetud nn kliimapaketist, mille hulka kuulub ka<br />
väljatöötamisel oleva direktiivi eelnõu taastuvatest<br />
energiaallikatest toodetud energia kasutamise<br />
edendamise kohta. Kliimapakett seab liikmesriikidele<br />
aastaks 2020 eesmärgiks biokütuste osakaalu<br />
tõstmise vähemalt 10% tarbitavatest transpordikütustest,<br />
taastuvatest energiaallikatest toodetud<br />
elektri- ja soojusenergia osakaalu tõstmise vähemalt<br />
20% kogutarbimisest ning süsihappegaasi<br />
õhkupaiskamise vähendamise vähemalt 20%.<br />
Kuna kliimapaketi direktiivide rakendamine on<br />
liikmesriikidele kohustuslik, kaasneb vastavate<br />
eesmärkide mitterealiseerumisega suure tõenäosusega<br />
rikkumismenetlus ja sanktsioon.<br />
2.9. Turukorraldus<br />
Ahto Tilk, Kalev Karisalu, Ragne Lokk, Tiia Reede<br />
Kaubandusmeetmed<br />
Aprillis väljastas PRIA ühe kvoodilitsentsi veiseliha<br />
impordiks varem määratud impordiõiguste alusel<br />
ning pikendas ühe litsentsi Komisjoni määruse<br />
(EÜ) nr 313/2008 alusel (määrusega kehtestatakse<br />
erand määrusest (EÜ) nr 1445/95 seoses Brasiiliast<br />
pärit veiseliha impordinõuetega). Juunis esitati<br />
üks impordiõiguste taotlus Komisjoni määruse<br />
(EÜ) nr 412/2008 alusel (määrusega avatakse töötlemiseks<br />
ettenähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoot<br />
ja sätestatakse selle haldamine). Juulis<br />
väljastas PRIA ühe impordilitsentsi külmutatud<br />
veiselihale importöörile määratud impordiõiguste<br />
alusel.<br />
Eksporditoetusi veise- ja vasikaliha toodetele<br />
2008. a ei taotletud ega makstud.<br />
2008. a jooksul PRIAle sealiha ekspordi- ja impordilitsentsi<br />
ega ka eksporditoetuse taotlusi ei<br />
esitatud.<br />
Piimatoodete turukorralduses erakordselt soodsale<br />
2007. aastale järgnenud 2008. a tõi kaasa<br />
muudatusi, mis kanduvad üle <strong>2009</strong>. aastasse.<br />
2008. a I poolaastal oli turuolukord veel 2007. a<br />
mõjust tingituna suhteliselt soodne, ELi siseturuja<br />
maailmaturuhindade vahe olematu ning enamik<br />
turukorralduslikke skeeme passiivses seisus.<br />
2008. a II poolaastal halveneva turuolukorra tingimustes<br />
püsisid erinevates skeemides toetusemäärad<br />
veel nullis, kuid mitmed liikmesriigid hakkasid<br />
Euroopa Komisjoni survestama võimalike turukorralduslike<br />
abinõude rakendamise suunas. Sellegipoolest<br />
2008. a enamik turukorraldusmeetmeid<br />
(või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost, piimatoodete<br />
kasutustoetused ja eksporditoetused) rakendamist
26<br />
ei leidnud ja määrad püsisid nullis. Tavapäraselt<br />
toimunud või eraladustamisest Eesti osa ei võtnud.<br />
Piima tootmiskvootide süsteemis muutus Eestile<br />
eraldatud kvoodi kogus. Komisjon otsustas 1. aprillist<br />
2008 tõsta kõikide liikmesriikide piimakvoote<br />
2% võrra ning seetõttu suurenes Eesti piimakvoot<br />
13 tuh t võrra ja on praegu 659 295 360 kg.<br />
1.-15. juulil 2008 toimunud iga-aastase kvoodi<br />
suurendamise taotlemise tulemusel suurendati<br />
303 kvoodiomaniku (ca neljandiku) tarnekvooti<br />
<strong>17</strong> 600 t ja otseturustuskvooti 1 400 t võrra.<br />
Eesti ei ole seni piimakvoodi täitmisele väga<br />
lähedale jõudnud ning tootjad ei ole kvoodi näol<br />
reaalselt toimivat piirangut tundnud. Tootmine on<br />
kvoodiaastatel küll kasvanud, kuid suurenenud<br />
on ka kvoot – suure hulga otseturustamiskvooti<br />
on tootjad muutnud ümber tööstusele tarnimise<br />
kvoodiks. 2006. a lisati Eesti kvoodile ligi 22 tuh t<br />
suurune nn restruktureerimise erireserv.<br />
31. märtsil 2008 lõppenud kvoodiaastal tarnisid<br />
piimatootjad tööstustele 594,7 tuh t piima ehk<br />
93,5% aastasest tarnekvoodist ja turustasid otse<br />
lõpptarbijatele 6,7 tuh t piima ehk 64,6% aastasest<br />
otseturustuskvoodist.<br />
1. aprillil 2008 alanud piima kvoodiaastaks<br />
2008/<strong>2009</strong> Eestile määratud piima tootmiskvoot<br />
on peale liigiti muutmist PRIA andmeil 649 tuh t<br />
tarnekvooti ja 10,3 tuh t otseturustuskvooti.<br />
9 kuuga tarnisid piimatootjad tööstustele 458,2<br />
tuh t piima (70,5% aastasest tarnekvoodist), mis<br />
on 6 tuh t rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga,<br />
ning turustasid otse lõpptarbijatele 4,5 tuh t piima<br />
(44% aastasest otseturustuskvoodist), mis on 0,5<br />
tuh t vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.<br />
<strong>2009</strong>. a alguse seisuga on Eestis 1 254 piima<br />
tootmiskvoodi omanikku, mis on 114 võrra ehk 8%<br />
vähem kui eelmisel aastal samal ajal.<br />
3. Põllumajanduse<br />
majandusnäitajad<br />
Urve Valdmaa<br />
Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtuse osatähtsus<br />
kogu vabariigis loodud lisandväärtuses on<br />
viimase viie aasta jooksul pidevalt vähenenud. Põllumajanduse<br />
ja jahinduse lisandväärtuse osatähtsus<br />
vähenes 2007. a võrreldes 2006. aastaga 0,1 pp<br />
(tabel 6). 2008. a kolme kvartaliga loodud lisandväärtus<br />
põllumajanduses ja jahinduses kokku oli<br />
jooksevhindades 2 461,9 mln kr, mis on võrreldes<br />
2007. a sama perioodiga 192 mln kr ehk 7% vähem.<br />
Põllumajanduse ja jahinduse tööhõives on toimunud<br />
pidev vähenemine ning 2007. a moodustas<br />
tööhõive põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal<br />
kogu vabariigi tööhõivest vaid 3,2%.<br />
Tabel 1. Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives, 2003-2007<br />
2003 2004 2005 2006 2007<br />
Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus jooksevhindades (mln kr)<br />
2 793,5<br />
3 147,0<br />
3 357,5<br />
3 589,0<br />
3 312,8<br />
Osatähtsus lisandväärtuses (%)<br />
2,3<br />
2,4<br />
2,2<br />
1,9<br />
1,8<br />
Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus<br />
2 687,3<br />
2 573,0<br />
2 553,1<br />
2 668,2<br />
2 757,3<br />
2000. aasta püsivhindades (mln kr)<br />
Osatähtsus lisandväärtuses (%)<br />
2,5<br />
2,3<br />
2,0<br />
1,9<br />
1,8<br />
Hõivatud põllumajanduses ja jahinduses (tuh)<br />
25,9<br />
24,2<br />
23,4<br />
23,2<br />
20,9<br />
Tööhõive (%)<br />
4,4<br />
4,1<br />
3,8<br />
3,6<br />
3,2<br />
Allikas: ESA
27<br />
3.1. Põlluma jandussektori<br />
majandusanalüüs EAA alusel<br />
Katre Kirt, Kristel Maidre<br />
Põllumajandussektori majandustulemusi makromajanduslikul<br />
tasandil hinnatakse põllumajanduse<br />
majandusarvestusega (Economic Accounts<br />
for Agriculture – EAA), mille arvestusmetoodika on<br />
kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega<br />
(EÜ) nr 138/2004.<br />
Esimene hinnang 2008. a tulemustele koostati<br />
2008. a novembris ning teine <strong>2009</strong>. a jaanuaris.<br />
Lõplikud põllumajanduse majandusarvestuse<br />
tulemused 2008. a kohta koondab Statistikaamet<br />
<strong>2009</strong>. a septembris.<br />
Selgituseks olgu öeldud, et 2008. a majandustulemuste<br />
hindamisel kasutati Statistikaameti esialgseid<br />
andmeid põllumajandussaaduste kogutoodangu<br />
koguste kohta 1 ja Põllumajandusministeeriumi<br />
taime- ja loomakasvatussektori spetsialistide ekspertarvamusi.<br />
Põllumajandussaaduste tootjahindade<br />
arvestamiseks kasutati Statistikaameti põllu-<br />
1<br />
Statistikaameti pressiteade „Taimekasvatus 2008”<br />
(27.01.<strong>2009</strong>).<br />
majandussaaduste tootjahinnaindeksit (va teravili<br />
ja tehnilised kultuurid), mille puhul kasutati EKI<br />
põllumajandussaaduste kokkuostuhindade põhjal<br />
arvestatud hinnaindeksit. Vahetarbimise arvestuses<br />
kasutati Statistikaameti põllumajandussaaduste<br />
tootmisvahendite ostuhinnaindeksit.<br />
Põllumajanduse majandusharu toodang (output<br />
of the agricultural industry) koosneb taime- ja<br />
loomakasvatus toodangust, põllumajanduslikest<br />
teenustöödest ning põllumajanduslike majapidamiste<br />
mittelahutatavatest mittepõllumajanduslikest<br />
kõrvaltegevustest.<br />
2008. a põllumajanduse majandusharu toodangu<br />
väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades)<br />
kujunes esialgsetel andmetel 10,2 mld kr,<br />
millest tootetoetused taime- ja loomakasvatusele<br />
moodustasid 2,5% (256,6 mln kr) (tabel 2). Järgnevas<br />
tabelis on esitatud aastate 2004-2007 kohta<br />
Statistikaameti korrigeeritud andmed ning 2008. a<br />
esialgsed andmed.<br />
Tabel 2. Põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajad, 2003-2008 (mln kr)<br />
2003 2004 2005 2006 2007 2008*<br />
Taimekasvatustoodang<br />
2 646,6<br />
2 665,0<br />
3 304,9<br />
3 111,5<br />
5 046,0<br />
3 891,6<br />
sh toetused taimekasvatusele<br />
1<strong>17</strong>,1<br />
206,1<br />
160,6<br />
295,8<br />
214,0<br />
219,6<br />
Loomakasvatustoodang<br />
3 405,3<br />
4 121,2<br />
4 330,3<br />
4 568,7<br />
4 607,3<br />
5 336,2<br />
sh toetused loomakasvatusele<br />
146,4<br />
189,3<br />
<strong>17</strong>7,9<br />
238,0<br />
28,6<br />
37,0<br />
Põllumajanduslikud teenustööd<br />
139,8<br />
138,1<br />
<strong>17</strong>7,4<br />
159,9<br />
<strong>17</strong>9,8<br />
188,5<br />
Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine<br />
559,5<br />
593,1<br />
767,3<br />
843,3<br />
786,6<br />
802,2<br />
Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas<br />
6 751,1<br />
7 5<strong>17</strong>,5<br />
8 579,9<br />
8 683,4<br />
10 619,9<br />
10 218,6<br />
Vahetarbimine<br />
4 024,3<br />
4 344,8<br />
5 120,8<br />
5 259,3<br />
6 275,1<br />
7 195,9<br />
Brutolisandväärtus<br />
2 726,8<br />
3 <strong>17</strong>2,7<br />
3 459,2<br />
3 424,1<br />
4 344,7<br />
3 022,7<br />
Põhivara kulum<br />
699,2<br />
666,8<br />
777,1<br />
921,9<br />
1 039,4<br />
1 073,0<br />
Netolisandväärtus<br />
2 027,6<br />
2 505,9<br />
2 682,1<br />
2 502,2<br />
3 305,3<br />
1 949,7<br />
Muud toetused<br />
124,3<br />
822,0<br />
1 063,8<br />
1 208,9<br />
1 7<strong>17</strong>,3<br />
2 065,0<br />
Faktortulu (netolisandväärtus faktorhinnas)<br />
2 108,6<br />
3 282,3<br />
3 698,2<br />
3 663,4<br />
4 972,4<br />
3 963,4<br />
Ettevõtjatulu<br />
…<br />
2 055,7<br />
2 243,1<br />
1 977,1<br />
2 878,8<br />
1 788,9<br />
Allikas: ESA * esialgsed andmed, jaanuar <strong>2009</strong>
28<br />
Võrreldes 2007. aastaga vähenes toodangu väärtus<br />
alushinnas 3,8% ja tootjahinnas 4%, jäädes<br />
kogusummas siiski 2006. aastast <strong>17</strong>,7% võrra<br />
kõrgemale tasemele; kogus vähenes 3,2%. Peamiselt<br />
mõjutas toodangu väärtuse vähenemist<br />
taimekasvatussaaduste toodangu väärtuse langus<br />
23%, võrreldes eelmise aastaga. Seda kompenseeris<br />
loomakasvatustoodangu väärtuse suurenemine<br />
15,7% võrra. 2007. a oli kogutoodangu väärtuse<br />
tõus alushinnas võrreldes 2006. aastaga märkimisväärne<br />
– 22%. Kogutoodangu väärtus alushinnas<br />
on tootjahinnas langenud peale ELiga liitumist<br />
ainult 2006. a (-3%).<br />
2008. a esialgsel hinnangul moodustas taimekasvatustoodang<br />
kogu põllumajanduse majandusharu<br />
kogutoodangu väärtusest 38,1%, mis on võrreldes<br />
eelmise aastaga 9,4 protsendipunkti (pp) vähenenud,<br />
ja loomakasvatustoodang 52,2%, mis on<br />
võrreldes eelmise aastaga 8,8 pp suurem. Põllumajanduslikud<br />
teenustööd moodustasid 1,7% ja lahutamatu<br />
mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine 7,4%.<br />
Taimekasvatustoodangu väärtus alushinnas vähenes<br />
2008. a 23% ja moodustas 3,89 mld kr. Kui<br />
2007. a suurenes teravilja kogutoodangu väärtus<br />
alushinnas 75% võrra, siis 2008. a oli vähenemine<br />
34,6%, mis oli tingitud peamiselt keskmise tootjahinna<br />
langusest 36% võrra. Teravilja kogus vähenes<br />
hoolimata ebasoodsatest ilmastikutingimustest koristusperioodil<br />
vaid 2%. Kartuli kogutoodangu väärtus<br />
moodustab 6,3% taimekasvatustoodangu väärtusest.<br />
See vähenes kogutoodangu vähenemise (36%) ja<br />
31%-lise hinnalanguse tõttu 57%. 2008. a esialgsetel<br />
andmetel suurenes vaid puuviljade ja marjade kogutoodangu<br />
väärtus (79,5%).<br />
Tabel 3. Taime- ja loomakasvatustoodangu osatähtsus põllumajanduse majandusharu toodangus<br />
alushindades (%) ning muutus (pp), 2007-2008<br />
Osatähtsus<br />
2007 toodangus, %<br />
Osatähtsus<br />
2008 toodangus, %<br />
Muutus -/+,<br />
protsendipunkti<br />
Taimekasvatustoodang<br />
47,5<br />
100<br />
38,1<br />
100<br />
-9,4<br />
-<br />
Teravili<br />
23,0<br />
48,4<br />
15,6<br />
41<br />
-7,4<br />
-7,4<br />
Tehnilised kultuurid<br />
6,9<br />
14,5<br />
6,8<br />
<strong>17</strong>,9<br />
-0,1<br />
3,4<br />
Söödakultuurid<br />
6,0<br />
12,6<br />
6,5<br />
<strong>17</strong>,1<br />
+0,5<br />
4,5<br />
Köögi- ja aedviljad (sh lilled)<br />
5,5<br />
11,5<br />
5,4<br />
14,1<br />
-0,1<br />
2,6<br />
Kartul<br />
5,4<br />
11,3<br />
2,4<br />
6,3<br />
-3,0<br />
-5<br />
Puuviljad ja marjad<br />
0,6<br />
1,4<br />
1,4<br />
3,3<br />
+0,8<br />
1,9<br />
Muu taimekasvatustoodang<br />
0,1<br />
0,3<br />
0,1<br />
0,3<br />
0<br />
0<br />
Loomakasvatustoodang<br />
43,4<br />
100<br />
52,2<br />
100<br />
8,8<br />
-<br />
Loomad kokku<br />
16,1<br />
37,2<br />
20,5<br />
39,2<br />
+4,4<br />
2<br />
veised<br />
3,4<br />
7,9<br />
4,6<br />
8,6<br />
+1,2<br />
0,7<br />
sead<br />
9,6<br />
22,2<br />
12,2<br />
23,2<br />
+2,6<br />
1<br />
lambad ja kitsed<br />
0,4<br />
0,9<br />
0,3<br />
0,7<br />
-0,1<br />
-0,2<br />
linnud<br />
2,7<br />
6,1<br />
3,5<br />
6,7<br />
+0,8<br />
0,6<br />
hobused<br />
0,02<br />
0,05<br />
0,02<br />
0,05<br />
0<br />
0<br />
Loomakasvatussaadused<br />
27,2<br />
62,8<br />
31,7<br />
60,8<br />
+4,5<br />
-2<br />
munad<br />
1,3<br />
3,1<br />
1,7<br />
3,2<br />
+0,4<br />
0,1<br />
toorpiim<br />
24,6<br />
56,7<br />
28,7<br />
54,9<br />
+4,1<br />
-1,8<br />
Muud loomakasvatussaadused<br />
1,3<br />
3,0<br />
1,3<br />
2,7<br />
0<br />
-0,3<br />
Põllumajanduslikud teenustööd<br />
1,7<br />
-<br />
1,8<br />
-<br />
0,1<br />
-<br />
Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine<br />
7,4<br />
-<br />
7,9<br />
-<br />
0,2<br />
-<br />
Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas<br />
100<br />
-<br />
100<br />
-<br />
-<br />
-<br />
Allikas: PM
29<br />
Taimekasvatustoodangu väärtus tootjahindades<br />
vähenes 24%, sh toodangu kogus vähenes 9,6% ning<br />
tootjahinnad keskmiselt 15,9%. Tootetoetused suurenesid<br />
2,6%. Teravilja osakaal taimekasvatustoodangus<br />
langes 7,4 pp võrra ja moodustas 41%. Vähenes<br />
ka kartuli kogutoodangu väärtuse osatähtsus 5 pp<br />
võrra. Suurenes tehniliste kultuuride osatähtsus<br />
(3,4 pp), samuti söödakultuuride (4,5 pp), köögi- ja<br />
aedviljade (2,6 pp) ning puuviljade ja marjade (1,9 pp)<br />
osatähtsus.<br />
Loomakasvatustoodangu väärtus alushinnas,<br />
kus arvesse võetakse nii tapetud loomade eluskaal<br />
kui ka elusmassi-iive ja loomakasvatussaadused<br />
ning tootmisega seotud toetused, suurenes<br />
2008. a võrreldes eelmise aastaga 15,7%. Enim<br />
suurenes lindude toodangu väärtus (27%). Vähenes<br />
vaid lammaste ja kitsede toodangu väärtus<br />
(<strong>17</strong>%). Toodangu maht suurenes 1,8% ja tootjahinnad<br />
tõusid 13,7%, tootmisega seotud toetused<br />
kasvasid 29,4%.<br />
Loomakasvatustoodangu struktuuris 2008. a<br />
olulisi muutusi ei toimunud. Jätkuvalt moodustab<br />
põhilise osa (54,9%) loomakasvatustoodangust<br />
toorpiim, mille osatähtsus võrreldes 2007. aastaga<br />
vähenes 1,8 pp.<br />
Põllumajanduslike teenustööde väärtus suurenes<br />
5% ja mittelahutavate mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste<br />
väärtus 2%.<br />
Vahetarbimise, milles sisalduvad kõik tootmiseks<br />
vajalikud sisendid (seemned, energia, väetis, taimekaitsevahendid,<br />
veterinaarkulud, sööt, seadmete ja<br />
ehitiste korrashoid, põllumajanduslikud teenustööd)<br />
väärtuseks kujunes 2008. a esialgsetel andmetel<br />
7,195 mld kr, mis on võrreldes 2007. aastaga 15%<br />
suurem. Võrreldes 2007. aastaga suurenes vahetarbimise<br />
väärtuse osatähtsus põllumajanduse majandusharu<br />
toodangus alushindades 59,1%-lt 70,4%-le<br />
ehk 11,3 pp võrra. Enim suurenesid kulutused<br />
väetistele (61%), seemnetele ja istikutele (56,8%) ja<br />
energiale (14%). Suurima osa vahetarbimisest moodustasid<br />
sööt (54,6%) ja energia (14%).<br />
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuse<br />
vähenemine 3,8% ja vahetarbimise väärtuse suurenemine<br />
15% võrra on tinginud brutolisandväärtuse<br />
30%-lise kahanemise võrreldes 2007. aastaga.<br />
Lisaks sellele suurenes põhivara kulum 3% võrra,<br />
mille tulemusel vähenes netolisandväärtus 41%. Nii<br />
madalal tasemel oli antud näitaja viimati 2003. a<br />
(1,86 mld kr).<br />
Muud tootmistoetused 2 - ebasoodsamate piirkondade<br />
toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus,<br />
põllumajandusmaa metsastamistoetus, elatustalude<br />
kohanemise toetus, Natura 2000 põllumajandusmaa<br />
kohta antav keskkonnaalaste kitsendustega<br />
piirkondade toetus, põllumajandusliku<br />
tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, ühtne<br />
pindalatoetus, tootmise kohustusest lahtiseotud<br />
täiendavad otsetoetused jm riiklikud toetused -<br />
suurenesid 1,72 mld kroonilt (2007. a) 2,06 mld<br />
kroonini (2008. a) ehk 20,2%.<br />
Tulenevalt muude tootmistoetuste suurenemisest<br />
ei olnud faktortulu langus, mis mõõdab hüvitust<br />
kõigile kasutatud tootmisteguritele (maa, töö,<br />
kapital), võrreldes muude tulemusnäitajatega nii<br />
ulatuslik ja jäi 20% tasemele. Ka näitaja väärtus<br />
jäi 8% kõrgemaks 2006. a tasemest.<br />
Lisaks faktortulu vähenemisele kallines tootmistegurite<br />
kasutamine - töötasud suurenesid 25%, rendikulud<br />
22% ja intressid 4%, mille tulemusel ettevõtjatulu<br />
langes 2007. aastaga võrreldes 38%. 2008. a<br />
tasemest madalam oli ettevõtjatulu viimati 2003. a.<br />
2<br />
Toetused on arvestatud tekkepõhist arvestusprintsiipi<br />
kasutades vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) nr<br />
138/2004<br />
Joonis 1. Põllumajanduse majandusarvestuse näitajate muutumine, 2003-2008, (aasta 2003 =100).<br />
400<br />
350<br />
300<br />
250<br />
200<br />
150<br />
100<br />
2003 2004 2005 2006 2007 2008*<br />
*2008 a andmed esialgsed<br />
Allikas: ESA
30<br />
Joon 1 kajastub põllumajanduse majandusharu<br />
toodangu väärtuse (alushinnas), brutolisandväärtuse,<br />
faktortulu (netolisandväärtus faktorhinnas)<br />
ja ettevõtjatulu muutus aastatel 2004-2008. 2004.<br />
a mõjutas majandustulemusi ELiga liitumine ja<br />
sellega kaasnenud toetuste suurenemine ning<br />
müügihindade tõus (piima kokkuostuhind tõusis<br />
33,2%), mis tõi kaasa ka ettevõtjatulu märkimisväärse<br />
suurenemise. 2005. a areng enam nii kiire<br />
ei olnud. Tulukuse näitajate tõusu aeglustas sisendihindade,<br />
eelkõige kütuse ja elektrienergia hinna<br />
kiire tõus, mis suurendas ka söötadele tehtavaid<br />
kulusid. 2006. a esialgsete tulemuste kohaselt langesid<br />
tulukuse näitajad tulenevalt sisendihindade<br />
keskmisest 3%lisest tõusust ja toodangu väärtuse<br />
vähenemisest, vaatamata sellele, et toetused jätkuvalt<br />
suurenesid.<br />
2007. a tõusis ettevõtjatulu taimekasvatustoodangu<br />
suurenemise ja põllumajandustoodete hinnatõusu<br />
mõjul 46%. Põllumajandustoodete hind tõusis<br />
2007. a võrreldes 2006. aastaga keskm 14% ja<br />
tootmiseks kasutatud sisendite hind keskm 10,5%.<br />
2008. a ülemaailmne majanduskriis, põllumajandustoodete<br />
hinnalangus II poolaastal ja ebasoodsad<br />
ilmastikutingimused koristusperioodil viisid<br />
ka põllumajanduse sissetulekute vähenemiseni.<br />
Põllumajandustoodete tootjahind langes keskm<br />
0,8%, samal ajal kui sisendite keskmine hinnatõus<br />
ulatus <strong>17</strong>,4%-ni.<br />
3.2. Põllumajandussektori<br />
majandusanalüüs FADNi alusel<br />
Marju Aamisepp, Eduard Matveev<br />
1. mail <strong>2009</strong> täitus Eestil viis aastat ELi täieõigusliku<br />
liikmesriigina. Eesti põllumehele on see kaasa<br />
toonud nii uusi võimalusi kui ka väljakutseid karmis<br />
konkurentsivõitluses toimetulemiseks.<br />
Uues olukorras on väga tähtis analüüsida, millised on<br />
olnud arengud nii põllumajandussektoris tervikuna<br />
kui ka iga üksiku tootja seisukohast lähtudes. Milliste<br />
tootmistüüpide esindajatel on läinud paremini ja kellel<br />
halvemini Kas põllumajanduse ja <strong>maaelu</strong> toetamiseks<br />
rakendatud toetusskeemid on olnud efektiivsed<br />
Millise suurusega tootjaid oleks vaja rohkem toetada<br />
Kas suuremad tootjad on edukamad kui väiksemad<br />
Milline on Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsivõime<br />
teiste ELi liikmesriikidega võrreldes<br />
Põllumajanduspoliitiliste arengusuundade väljatöötamisel<br />
on hea tugineda põhjalikule taustauuringule<br />
ja seniste majandustulemuste analüüsile. Üheks võimaluseks<br />
on kasutada andmeallikana põllumajandusliku<br />
raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm<br />
Accountancy Data Network). Andmebaasi loomisega<br />
tehti Eestis algust juba 1996. a, kui koguti andmeid<br />
50 testettevõttest. Alates 2000. a on andmeid kogutud<br />
500 testettevõttest ja see on küllaltki optimaalne<br />
arv, esindamaks ligikaudu 7 000 tootjat, kelle peamine<br />
tegevusala ja sissetulek tuleneb põllumajanduslikust<br />
tootmisest.<br />
Põllumajandustootjate raamatupidamisandmete<br />
kogumine ja esitamine Euroopa Komisjonile on<br />
kohustuslik kõigile liikmesriikidele, kuid andmebaasi<br />
võimalusi oleks mõistlik maksimaalselt ära kasutada<br />
ka siseriiklikult. Andmete kasutamine ei peaks<br />
piirduma ainult möödunud perioodide tulemuste<br />
konstateerimisega, vaid peaks olema võimalik vastata<br />
ka küsimustele, miks tulemused just selliseks on kujunenud.<br />
Andmete kogumise ja analüüsimise ühtne<br />
metoodika annab võimaluse võrrelda Eesti põllumajandusettevõtete<br />
majandustulemusi teiste liikmesriikide<br />
vastavate näitajatega, et hinnata Eesti põllumajandussektori<br />
konkurentsivõimet ELi siseturul.<br />
ELi tasandil kogutakse andmeid ligi 80 tuh kindlate<br />
kriteeriumide alusel väljavalitud ettevõttest<br />
(nn testettevõttest), kes esindavad rohkem kui 6<br />
mln majapidamist 27 liikmesriigis. Testettevõtete<br />
valimiga on esindatud ligikaudu pool põllumajanduslike<br />
majapidamiste koguarvust ning üle 90%<br />
kasutusel olevast põllumajandusmaast ja põllumajanduslikust<br />
tootmisest kogu ELis. Väljatöötatud<br />
metoodika võimaldab laiendada testettevõtete<br />
majandustulemusi kogu põllumajandussektorile<br />
tervikuna. Kuna tegemist on raamatupidamisandmete<br />
andmebaasiga, tuleb arvestada vähemalt<br />
aastase ajalise nihkega.
31<br />
Statistikaameti poolt 2007. a läbiviidud struktuuriuuringu<br />
andmetel oli Eestis üle 23 tuh<br />
põllumajandusliku majapidamise, kellest 7 301<br />
(põllumajandustootjate üldkogum) on oma tootmispotentsiaali<br />
poolest piisavalt suured, et neid<br />
professionaalseteks põllumajandustootjateks<br />
pidada. Üldkogumi iseloomustamiseks on igale sinna<br />
kuuluvale ettevõttele määratud tootmistüüp ja<br />
majanduslik suurus, mille alusel toimub ka valimi<br />
tulemuste laiendamine põllumajandussektorile<br />
tervikuna. Vastavalt testettevõtete tüpoloogiale on<br />
Eestis ülekaalus kolm tootmistüüpi: taimekasvatus,<br />
piimatootmine ja segatootmine.<br />
Testettevõtetest põllumajandusliku raamatupidamise<br />
andmete kogumise, kontrollimise, töötlemise<br />
ja analüüsimisega tegeleb Maamajanduse Infokeskus,<br />
kes ühtlasi on ka kontaktasutuseks andmete<br />
edastamisel Euroopa Komisjonile.<br />
Alljärgnevalt on võrreldud Eesti ja ELi põllumajandustootjaid<br />
ning analüüsitud ELiga liitumise mõju<br />
Eesti põllumajandustootjate majandustulemustele,<br />
kasutades FADNi andmeid aastatest 2003-2007.<br />
Võrdluseks on toodud ELi liikmesriikide andmed<br />
2006. a kohta.<br />
Maakasutus<br />
Eesti põllumajandustootja kasutas 2007. a keskm<br />
123 ha põllumajanduslikku maad. Rendimaa osatähtsus<br />
on viimastel aastatel jäänud 60% tasemele.<br />
Maakasutuse struktuuris moodustasid enamuse<br />
söödakultuurid (50%) ning teravili (35%) (joon 1).<br />
ELi põllumajandustootjal oli keskm 35 ha maad ja<br />
rendimaa osatähtsus 52%. Maakasutuse poolest<br />
kõige suuremad ettevõtted olid Slovakkias (keskm<br />
545 ha) ja Tšehhis (243 ha) ning kõige väiksemad<br />
Maltal (3 ha) ja Kreekas (7 ha). ELi põllumajandustootja<br />
maakasutusest moodustasid söödakultuurid<br />
41% ja teravili 35%.<br />
Joonis 1. Maakasutuse struktuur, 2007<br />
Muud<br />
põllukultuurid<br />
11,6%<br />
Teravili 34,8%<br />
Köögivili ja<br />
lilled 0,2%<br />
Püsikultuurid<br />
0,4 %<br />
Kesa 2,9%<br />
Tööjõud<br />
Arvestades tööjõu aastaühikuks (tjü) 2 200 töötundi,<br />
kujunes tööjõukuluks keskm 2,8 tjü ettevõtte kohta,<br />
millest poole moodustas tasustamata tööjõud. Tööjõu<br />
kasutamise intensiivsus on aastatel 2003-2007 oluliselt<br />
kasvanud: kui 2003. a oli ühe tööjõu aastaühiku<br />
kohta 31 ha põllumajanduslikku maad, siis 2007. a<br />
oli see juba 44 ha/tjü ehk kasv 45%.<br />
Tootmistüüpide lõikes oli tööjõu kasutus väga erinev.<br />
Kõige tööjõumahukam oli sea- ja linnukasvatus<br />
– keskm 8,5 tjü ettevõtte kohta, 98% sellest oli<br />
tasustatud. Piimatootmises oli 5,5 tjü, sellest 73%<br />
tasustatud. Kõige väiksem tööjõukulu oli taimekasvatuse<br />
ja loomakasvatuse (peamiselt lihaveise-,<br />
lamba- ja kitsekasvatus) tootmistüübis (1,8 tjü).<br />
Aianduse, püsikultuuride ja segatootmise ettevõtetes<br />
oli 2,4 kuni 2,8 tjü keskm ettevõtte kohta.<br />
ELi põllumajandustootjal oli keskm 1,6 tjü, millest<br />
suurem osa (76,5%) oli tasustamata. ELi liikmesriikide<br />
lõikes kasutati tööjõudu kõige rohkem Slovakkias<br />
(<strong>17</strong>,6 tjü) ja Tšehhis (8,6 tjü) ning kõige vähem<br />
Küprosel ja Iirimaal (1,1 tjü). Tasustatud tööjõu<br />
osatähtsus kogu tööjõukulus oli kõige suurem Slovakkias<br />
(91%) ja Tšehhis (84%) ning kõige väiksem<br />
Sloveenias (4%) ja Iirimaal (6%).<br />
Kogutoodang ja sissetulekud<br />
2007. a oli Eesti põllumajanduses üks viimaste aastate<br />
edukamaid. Põllumajandusliku kogutoodangu<br />
väärtus kasvas võrreldes 2006. aastaga viiendiku<br />
võrra, ulatudes 2007. a 1,6 mln kroonini ettevõtte<br />
kohta. Kasv toimus peamiselt taimekasvatustoodangu<br />
arvel, loomakasvatustoodang jäi enam-vähem<br />
samale tasemele kui aasta tagasi. Headele tulemustele<br />
taimekasvatuses pani aluse küllaltki hea<br />
saagikus ja kõrgemad realiseerimise hinnad – teravilja<br />
saagikus oli 2007. a keskm 2,9 t/ha (nisu 3,4<br />
ja rukis 3,5 t/ha).<br />
Võrreldes 2006. aastaga tõusid 2007. a peaaegu<br />
kõigi peamiste põllumajandussaaduste realiseerimise<br />
hinnad (va kartul ja sealiha). Teravilja hind<br />
tõusis keskm 50%, piima hind 12%. Põllumajandustoodangu<br />
realiseerimisest saadud sissetulekud<br />
ulatusid 2007. a ühe mln kroonini keskm ettevõtte<br />
kohta. Kasv võrreldes 2006. aastaga oli 14%, kusjuures<br />
taimekasvatustoodangu müük kasvas 40%,<br />
kuid loomakasvatustoodangu müük jäi enam-vähem<br />
samale tasemele.<br />
Allikas: FADN<br />
Söödakultuurid<br />
50,4%<br />
EL-25 keskmisena ulatus põllumajanduslik kogutoodang<br />
1,2 mln kroonini ettevõtte kohta, varieerudes<br />
305,9 tuh kroonist Sloveenias 5,3 mln kroonini<br />
Hollandis.
32<br />
Samas ei ole õige piirduda majandustulemuste<br />
analüüsimisel ainult nende näitajatega, mis on<br />
välja toodud keskmiselt ettevõtte kohta, kuna see<br />
ei peegelda tegelikku tootmise tulemuslikkust<br />
suuremates ja väiksemates ettevõtetes. Vaadeldes<br />
kogutoodangu suhet kogukuludesse, näeme, et<br />
Eestis oli see näitaja küllaltki heal tasemel (132%),<br />
näidates, et toodangu väärtus koos toetustega oli<br />
kolmandiku võrra kõrgem kui tehtud kulutused.<br />
EL-25 liikmesriigi seas jäi see näitaja 2006. a<br />
alla 100% ainult Slovakkias, 2005. a oli selliseid<br />
riike kaheksa. Liikmesriikide lõikes oli see suhtarv<br />
2006. a kõige parem Kreekas, Hispaanias ja<br />
Itaalias ning Slovakkias, kõige halvem aga Tšehhis<br />
ja Taanis.<br />
Toetuste osakaal Eesti põllumeeste sissetulekutes<br />
kasvas hüppeliselt pärast liitumist ELiga 2004. a<br />
(joon 2). Hektari kohta arvestatuna on igal aastal<br />
kasvanud nii kogutoodang kui ka selle tootmiseks<br />
tehtud kulutused, kusjuures 2006. a aitasid just<br />
toetused katta suurenenud kuludest tekkinud<br />
puudujääki.<br />
Joonis 2. Kogutoodang ja kulud keskm ha kohta, 2003-2007<br />
15 000<br />
12 000<br />
9 947<br />
10 349<br />
11 444<br />
12 752<br />
9 000<br />
7 535<br />
6 000<br />
3 000<br />
0<br />
Allikas: FADN<br />
6 621 8 041 8 337 9 584<br />
9 792<br />
2003<br />
2004 2005 2006<br />
2007<br />
Toetused Kogutoodang Kulud kokku<br />
Toetuste mõju põllumajandustootjate sissetulekutele<br />
Toetused (va investeeringutele) kasvasid 2007. a<br />
võrreldes 2006. aastaga keskm 16,2% võrra, ulatudes<br />
292 386 kroonini keskm ettevõtte kohta.<br />
Kõige rohkem toetusi ettevõtte kohta arvestatuna<br />
said piimatootjad (511 252 kr) ning segatootjad<br />
Joonis 3. Toetuste (va investeeringutele)<br />
struktuur, 2007<br />
Toetused<br />
loomakasvatusele<br />
<strong>17</strong>,6%<br />
Ebasoodsamte<br />
piirkondade<br />
toetus<br />
6,9%<br />
Muud toetused<br />
9%<br />
(343 034 kr). Ligi poole kõigist toetustest moodustas<br />
ühtne pindalatoetus koos põllukultuuri<br />
kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava<br />
otsetoetusega, küllaltki oluline oli ka põllumajanduslik<br />
keskkonnatoetus (joon 3).<br />
Toetuste analüüsimisel otsitakse sageli vastust<br />
küsimusele, millises liikmesriigis on põllumehed<br />
kõige enam toetatud. Kindlasti ei ole õige piirduda<br />
ainult saadud toetuste summa võrdlemisega<br />
keskmiselt ettevõtte kohta, kuna ettevõtted on<br />
väga erineva suuruse ja struktuuriga. Alljärgneva<br />
kolme näite põhjal on näha, et kõik oleneb<br />
sellest, mida analüüsimisel võrdlemise aluseks<br />
võtta.<br />
Täiendavad<br />
toetused<br />
põllukultuuridele<br />
15,9%<br />
Põllumajanduslik<br />
keskkonnatoetus<br />
21,5%<br />
Ühtne<br />
pindalatoetus<br />
29,0%<br />
Netotoetuste (toetused, millest on lahutatud<br />
maksud) osakaal kogutoodangu väärtusest<br />
näitab, milline on põllumajandustootjate sõltuvus<br />
toetustest. Nagu tabelist 1 näha, oli 2006. a<br />
EL-25 keskmisena see indikaator 18,6%, kõrgeim<br />
netotoetuste osakaal kogutoodangu oli Soomes<br />
(61,6%) ning madalaim Hollandis (4,1%). Eesti on<br />
selle näitaja poolest keskmisel tasemel (23,6%).<br />
Allikas: FADN
33<br />
Tabel 1. Netotoetuste osakaal kogutoodangus,<br />
EL-25, 2006 (%)<br />
EL-25<br />
Soome<br />
Iirimaa<br />
Austria<br />
Läti<br />
Kreeka<br />
Leedu<br />
Luksemburg<br />
Rootsi<br />
Sloveenia<br />
Slovakkia<br />
Eesti<br />
Portugal<br />
18,6<br />
61,6<br />
50,0<br />
36,2<br />
34,8<br />
32,7<br />
32,4<br />
26,6<br />
26,6<br />
26,4<br />
26,3<br />
23,6<br />
22,9<br />
Suurbritannia<br />
Tšehhi<br />
Prantsusmaa<br />
Poola<br />
Ungari<br />
Saksamaa<br />
Malta<br />
Hispaania<br />
Küpros<br />
Itaalia<br />
Taani<br />
Belgia<br />
Holland<br />
22,2<br />
21,7<br />
20,5<br />
20,1<br />
20,0<br />
18,8<br />
18,7<br />
15,4<br />
14,9<br />
12,0<br />
11,2<br />
11,2<br />
4,1<br />
Allikas: FADN<br />
Võib võrrelda ka netotoetuste summat tööjõu<br />
aastaühiku kohta erinevates liikmesriikides. Selle<br />
näitaja poolest on kõige rohkem toetatud Luksemburgi<br />
põllumehed (440 729 kr), seejärel Soome<br />
(432 368 kr) ja Rootsi (370 069 kr). Kõige vähem<br />
toetusi tööjõu aastaühiku kohta saadi Sloveenias<br />
(34 155 kr), Poolas (41 156 kr) ja Portugalis<br />
(47 575 kr). Eesti oli vastav näitaja 81 542 kr ja<br />
EL-25 keskmine 114 268 kr tööjõu aastaühiku<br />
kohta.<br />
Kui aga vaadelda saadud netotoetuste summat kasutatud<br />
põllumajandusmaa hektari kohta, osutub<br />
kõige enam toetatuks väikese saareriigi Malta põllumees<br />
(47 626 kr), järgnevad Kreeka (13 495 kr)<br />
ja Soome (12 824 kr). Eestis saadi toetusi keskm<br />
2167 kr/ha, mis on liikmesriikide hulgas kõige<br />
madalam summa ning võrreldes EL-25 keskmisega<br />
(5327 kr/ha) 2,5 korda väiksem.<br />
Joon 4 on näha, et mida suurem on ettevõte, seda<br />
väiksem on toetuste osa kogutoodangus ja ka sissetulekutes.<br />
Tootjad on jaotatud suurusgruppidesse<br />
Euroopa suurusühiku (ESU - European Size Unit)<br />
alusel. Nii näiteks moodustasid 2007. a toetused<br />
(va investeeringutele) väiketootjatel (2 kuni 6 ESU)<br />
35% kogutoodangust ja 45% sissetulekutest, suur-<br />
Joonis 4. Toetuste (va investeeringute) osakaal kogutoodangus ja sissetulekutes põllumajandustootjate<br />
suurusklasside (ESU) lõikes, 2003-2007<br />
40%<br />
35%<br />
30%<br />
25%<br />
20%<br />
15%<br />
10%<br />
5%<br />
Kogutoodangus<br />
Sissetulekutes<br />
0%<br />
2-
34<br />
kohta suurenes 25%-lt 48%-le. Peale kümne uue<br />
riigi liitumist 2004. a alanes ELi keskmine järsult,<br />
kuid järgnevatel aastatel on see näitaja vähehaaval<br />
tõusnud. Eesti põllumeeste tase on aastatel 2004-<br />
2006 jäänud alla 50% EL-25 keskmisest.<br />
Eesti põllumajandustootjatel moodustas NLV tööjõu<br />
Joonis 5. Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta, 2003-2007<br />
350 000<br />
krooni tööjõuühiku kohta<br />
300 000<br />
250 000<br />
200 000<br />
150 000<br />
100 000<br />
50 000<br />
0<br />
2003 2004 2005 2006 2007<br />
Allikas: FADN<br />
Toetused<br />
NLV ilma toetusteta<br />
aastaühiku kohta 2007. a keskm 207 767 kr (sh<br />
toetusi 51%). Viimase aastaga on tõus 58% (joon<br />
6). NLV osas näeme, et nn vanades liikmesriikides<br />
on see näitaja mitu korda kõrgem kui uutes. Nii<br />
näiteks ulatus Taanis NLV üle 900 tuh kr tööjõu<br />
aastaühiku kohta, kusjuures kolmandiku sellest<br />
moodustasid toetused. EL-25 keskmine NLV oli 284<br />
tuh kr tööjõu aastaühiku kohta, Eesti jäi Malta,<br />
Tšehhi ja Ungari järel uutest liikmesriikidest neljandale<br />
kohale ja pingerea lõpetas Slovakkia, kus<br />
on küll kõige suuremad ettevõtted, kuid tootmise<br />
efektiivsus väga madalal tasemel.<br />
Joonis 6. Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta EL-25, 2006 ja Eesti 2006-2007<br />
1 000<br />
tuhat krooni tööjõuühiku kohta<br />
800<br />
600<br />
400<br />
200<br />
0<br />
Allikas: FADN<br />
Slovakkia<br />
Sloveenia<br />
Leedu<br />
2006 Suurenemine, 2006–2007<br />
EL 25 (284 tuh kr)<br />
Poola<br />
Läti<br />
Portugal<br />
Küpros<br />
Eesti<br />
Ungari<br />
Tšehhi<br />
Kreeka<br />
Malta<br />
Soome<br />
Iirimaa<br />
Hispaania<br />
Austria<br />
Itaalia<br />
Rootsi<br />
Prantsusmaa<br />
Saksamaa<br />
Luksemburg<br />
Suurbritannia<br />
Belgia<br />
Holland<br />
Taani<br />
Töötasu<br />
Palgalistele töötajatele makstud brutotöötasu on<br />
aasta-aastalt tõusnud. Keskmiselt maksti 2007.<br />
a 54 kr tunnis, kusjuures kõige kõrgem töötasu<br />
oli piimatootjatel (59 kr tunnis). Võrreldes eelmise<br />
aastaga on brutotunnitasu kasvanud 31%.<br />
ELi keskmisena oli 2006. a töötasu 106 kr tunnis,<br />
kusjuures vanade ja uute liikmesriikide vahel olid<br />
väga suured erinevused - kõige kõrgem tunnitasu<br />
oli Taanis (307 kr), Rootsis (254 kr) ja Hollandis<br />
(218 kr) ning kõige madalam Leedus (26 kr), Poolas<br />
(27 kr) ja Lätis (30 kr). Vaatamata sellele, et võrrel-
35<br />
des 2003. aastaga on Eestis põllumajandustootjate<br />
tunnitasu kasvanud rohkem kui kaks korda, jääb<br />
see ikka veel kaks korda väiksemaks kui EL-25<br />
keskmine 2006. a. Nagu joon 7 näha, jäid kõik ELi<br />
uued riigid töötasu tasemelt alla EL-25 keskmise,<br />
kuid selle tasemeni ei küündinud ka Austria, Hispaania,<br />
Portugal ja Kreeka.<br />
Joonis 7. Tasustatud tööjõule makstud brutotunnitasu, EL-25, 2006 ja Eesti 2006-2007<br />
350<br />
300<br />
250<br />
2006<br />
Suurenemine, 2006–2007<br />
krooni tunnis<br />
200<br />
150<br />
100<br />
50<br />
EL 25 (106 kr/h)<br />
0<br />
Allikas: FADN<br />
Leedu<br />
Poola<br />
Läti<br />
Eesti<br />
Sloveenia<br />
Ungari<br />
Slovakkia<br />
Kreeka<br />
Küpros<br />
Portugal<br />
Tšehhi<br />
Malta<br />
Hispaania<br />
Austria<br />
Itaalia<br />
Luksemburg<br />
Saksamaa<br />
Belgia<br />
Iirimaa<br />
Soome<br />
Prantsusmaa<br />
Suurbritannia<br />
Holland<br />
Rootsi<br />
Taani<br />
Varad ja investeeringud<br />
Kuigi keskmine varade maksumus (va maa) arvestatuna<br />
põllumajandusmaa hektari kohta on<br />
Eesti põllumajandustootjatel viimastel aastatel<br />
kasvanud, jääb see näitaja üle 3,5 korra alla ELi<br />
vastavale näitajale (joon 8). Joonisel on ka näha, et<br />
investeerimine on toimunud laenuvahendite arvel<br />
- üldine võlakordaja on kasvanud 16%-lt (2003. a)<br />
27%-ni (2007. a), kusjuures väiketootjatel moodustasid<br />
kohustused keskm 10% ja suurtootjatel<br />
36% koguvarast. Tootmistüüpide lõikes on kõige<br />
suurem sõltuvus võõrvahenditest püsikultuuride<br />
kasvatamisega ja kõige väiksem loomakasvatusega<br />
(lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus) tegelevatel<br />
tootjatel.<br />
ELi keskmisena on viimastel aastatel üldine võlakordaja<br />
püsinud 15-16% tasemel ja varade keskmine<br />
maksumus 65 tuh kr ringis põllumajandusmaa<br />
hektari kohta.<br />
Joonis 8. Varade maksumus (va maa) põllumajandusmaa ha kohta ja üldine võlakordaja<br />
80 000<br />
35%<br />
krooni hektari kohta<br />
70 000<br />
60 000<br />
50 000<br />
40 000<br />
30 000<br />
20 000<br />
10 000<br />
16%<br />
13 438<br />
28%<br />
25%<br />
68 051<br />
65 621 64 752<br />
22%<br />
62 103<br />
16%<br />
15% 15% 15%<br />
<strong>17</strong> 666<br />
14 702 14 516<br />
27%<br />
19 008<br />
30%<br />
25%<br />
20%<br />
15%<br />
10%<br />
5%<br />
üldine võlakordaja, %<br />
0<br />
0%<br />
2003<br />
2004 2005 2006 2007<br />
Allikas: FADN<br />
Varade maksumus (va maa), kr/ha<br />
Üldine võlakordaja, %
36<br />
Investeeringute tegemine on aktiviseerunud seoses<br />
vastavate toetusprogrammide rakendamisega nii<br />
liitumiseelselt kui ka peale liitumist 2004. a (joon 9).<br />
ELi keskm investeeringute tase on aastatel 2003-<br />
2007 püsinud 4 tuh kr ringis hektari kohta.<br />
Joonis 9. Investeeringud põllumajandusmaa ha kohta, 2003-2007<br />
3 000<br />
2 500<br />
2 448<br />
2 614<br />
2 748<br />
2 518<br />
krooni hektari kohta<br />
2 000<br />
1 500<br />
1 000<br />
1 041<br />
1 873<br />
500<br />
0<br />
Allikas: FADN<br />
570<br />
482<br />
1 551<br />
1 741<br />
2 <strong>17</strong>2<br />
2 382<br />
2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Investeeringud v.a investeeringutoetused Investeeringutoetused Toetused<br />
Edukate ja vähem edukate võrdlus<br />
Põllumajandustootjate edukust ja konkurentsivõimet<br />
võib hinnata mitmesuguste näitajate alusel.<br />
Joon 10 on aluseks võetud NLV tootmise tase tööjõu<br />
aastaühiku kohta ning on analüüsitud 25% edukate<br />
ja 25% vähem edukate keskmist näitajat väiksemate<br />
ja suuremate ettevõtete gruppide lõikes. Näeme, et<br />
vahe edukate ja vähem edukate vahel järjest suureneb,<br />
eriti suuremate tootjate hulgas. Vähem edukad<br />
ei ole aastate jooksul eriti arenenud ja väiketootjate<br />
edukate grupi tulemus on enam-vähem samal tasemel<br />
suurtootjate vähem edukate tulemusega. Võib<br />
järeldada, et edukal väiketootjal on raske konkureerida<br />
isegi vähem edukate suurtootjatega.<br />
Joonis 10. Edukate ja vähem edukate netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta põllumajandustootjate<br />
suurusklasside (ESU) alusel, 2003-2007<br />
1 200 000<br />
1 000 000<br />
Vähem edukad (25%)<br />
Edukad (25%)<br />
krooni tjü kohta<br />
800 000<br />
600 000<br />
400 000<br />
200 000<br />
0<br />
2-
37<br />
Joonis 11. Edukate ja vähem edukate toetuste osakaal netolisandväärtuses põllumajandustootjate<br />
suurusklasside (ESU) alusel, 2003-2007<br />
100%<br />
krooni tjü kohta<br />
80%<br />
60%<br />
40%<br />
20%<br />
0%<br />
2-
38<br />
on olnud samal tasemel kui põllumajanduses ja<br />
jahinduses.<br />
Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks iseloomustab<br />
Eestis toodetud põllumajandussaaduste<br />
müügihindade muutust.<br />
Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus<br />
2008. a võrreldes 2007. aastaga oli 12,4%<br />
(2007. a oli kasv võrreldes 2006. aastaga 8,9%), sh<br />
taimekasvatuses 10,0% ja loomakasvatuses 13,0%.<br />
Kui vaadata olukorda, mis oli tootjal 2008. a<br />
kasvanud saagi realiseerimisel, siis sellest annab<br />
ülevaate III ja IV kv võrdlemine 2007. a vastavate<br />
kvartalitega. Teravilja tootjahinnaindeksi muutus<br />
2008. a III kvartalis võrreldes 2007. a III kvartaliga<br />
Tabel 4. Põllumajandussaaduste<br />
tootjahinnaindeksi muutus 2007-2008,<br />
võrreldes eelnenud aastaga<br />
Taimekasvatus<br />
Teravili (k.a. seeme)<br />
Tehnilised kultuurid<br />
Värske puuvili ja marjad<br />
Köögivili ja aiandussaadused<br />
Kartul (k.a. seeme)<br />
Loomakasvatus<br />
Loomad lihaks<br />
Piim<br />
Munad<br />
Kokku<br />
Allikas: ESA<br />
Muutus %<br />
2007. a võrreldes<br />
2006. a<br />
22,5<br />
46.8<br />
21.1<br />
2.7<br />
6.4<br />
20.7<br />
6.0<br />
0.9<br />
8.5<br />
8.5<br />
8.9<br />
Muutus %<br />
2008. a võrreldes<br />
2007. a<br />
10,0<br />
7.7<br />
30.2<br />
44.2<br />
4.6<br />
-16.6<br />
13.0<br />
11.7<br />
12.2<br />
26.5<br />
12.4<br />
Tabel 5. Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus 2008. a III kv, võrreldes 2007. a III kv<br />
Põllumajandussaadus Osakaal %<br />
Muutus %<br />
III kv 2007- III kv 2008<br />
Taimekasvatus<br />
<strong>17</strong>,0<br />
9,8<br />
Muutus %<br />
IV kv 2007- IV kv 2008<br />
-11,3<br />
Teravili (k.a. seeme)<br />
7,6<br />
-2,8<br />
-30,1<br />
Tehnilised kultuurid<br />
3,8<br />
33,7<br />
-<strong>17</strong>,7<br />
Köögivili ja aiandussaadused<br />
5,2<br />
11,2<br />
7,7<br />
Kartul (k.a. seeme)<br />
0,7<br />
-13,3<br />
16,4<br />
Loomakasvatus<br />
82,3<br />
13,4<br />
-2,9<br />
Veised lihaks<br />
4,7<br />
<strong>17</strong>,2<br />
20,1<br />
Sead lihaks<br />
21,2<br />
<strong>17</strong>,4<br />
11,1<br />
Piim<br />
45,8<br />
9,3<br />
-9,9<br />
Munad<br />
7,7<br />
34,4<br />
-1,9<br />
Kokku<br />
100,0<br />
12,7<br />
-4,6<br />
Allikas: ESA<br />
oli -2,8%, suurim langus oli kartuli osas (-13,3%).<br />
2008. a IV kv tootjahinnaindeks langes võrreldes<br />
2007. a IV kvartaliga 4,6%. Eriti suur oli langus<br />
teravilja osas – 30,1% ning oluliselt langes ka pii-<br />
Tabel 6. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi muutus 2007-2008,<br />
võrreldes eelnenud aastaga<br />
Seeme<br />
Energia, kütus, määrdeained<br />
Väetis ja pinnaseparandaja<br />
Taimekaitsevahendid<br />
Veterinaarkulud<br />
Loomasööt<br />
Seadmete hooldus, remont ja materjalid<br />
Ehitiste hooldus ja remont<br />
Muud kaubad ja teenused<br />
Kokku<br />
Allikas: ESA<br />
Muutus %<br />
2007. a võrreldes 2006. a<br />
1.6<br />
4.4<br />
5.7<br />
0.5<br />
3.6<br />
18.3<br />
2.1<br />
14.7<br />
6.1<br />
9.7<br />
Muutus %<br />
2008. a võrreldes 2007. a<br />
12.7<br />
16.1<br />
57.9<br />
7.9<br />
0.0<br />
18.7<br />
3.0<br />
3.7<br />
4.8<br />
15.9
39<br />
ma tootjahinnaindeks – 9,9%.<br />
Põllumajandussaaduste tootmise vahendite<br />
ostuhinnaindeks, mis iseloomustab põllumajandusäriühingute<br />
kuluartiklite hinnamuutusi,<br />
kasvas 2008. a võrreldes eelmise aastaga 15,9%<br />
(2007. a kasv võrreldes 2006. aastaga 9,7%).<br />
Suurim hinnaindeksi tõus oli väetise ja pinnaseparandaja<br />
(57,9%), loomasööda (18,7%) ning<br />
energia, kütuse ja määrdeainete (16,1%) osas.<br />
Põllumajanduss aaduste tootjahinna indeks suurenes<br />
2008. a võrreldes eelmise aastaga 12,4%<br />
ning põllumajandussaaduste tootmise vahendite<br />
ostuhinna indeks kasvas 15,9%, mis tähendab, et<br />
tootmisvahendite hinnad kallinesid enam kui põllumajandussaaduste<br />
realiseerimishinnad.<br />
3.4. Ühtne pindalat oetus (ÜPT)<br />
ja täiendavad otsetoetused<br />
Katre Kirt, Kristel Maidre<br />
Kokku määrati otsetoetusteks 2008. a 1 551 mln kr,<br />
mis on <strong>17</strong>,3% enam kui 2007. a ja 2,1 korda enam<br />
kui 2004. a.<br />
ÜPT-d määrati 2008. a 790,16 mln kr, mis on<br />
25,2% enam kui 2007. a ja 2,3 korda enam kui<br />
2004. a. Täiendavateks otsetoetusteks määratud<br />
summa suurenes 2008. a 760,86 mln kroonini,<br />
mis on 10% rohkem kui 2007. a ja 92,7% rohkem<br />
kui 2004. a.<br />
Täiendavatest otsetoetustest määrati 2008. a<br />
56,5% loomakasvatusele ja 43,5% taimekasvatusele.<br />
Tabel 7. ÜPT ja täiendavateks otsetoetusteks määratud summad, 2003-2008 (mln kr)<br />
Toetused<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
ÜPT<br />
x<br />
332,<strong>17</strong><br />
431,96<br />
532,44<br />
630,96<br />
790,16<br />
Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
x<br />
205,04<br />
160,36<br />
292,32<br />
x<br />
x<br />
Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
109,9<br />
x<br />
x<br />
x<br />
214,03<br />
213,94<br />
Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
103,32<br />
116,52<br />
Heinaseemne täiendav otsetoetus<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
0,79<br />
Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
Veise kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
4<br />
26,8<br />
76,85<br />
7,52<br />
55,25<br />
13,60<br />
59,15<br />
20,57<br />
x<br />
28,14<br />
x<br />
Veiste loomühikute (LÜ) alusel makstav täiendav otsetoetus<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
93,28<br />
113,92<br />
Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
110<br />
108,79*<br />
109,66<br />
157,51<br />
x<br />
x<br />
Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
252,<strong>17</strong><br />
276,80<br />
Ute kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
3,8<br />
4,13<br />
5,47<br />
6,53<br />
8,09<br />
8,90<br />
Ute täiendav otsetoetus<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
1,85<br />
Täiendavad otsetoetused kokku<br />
x<br />
394,81<br />
338,26<br />
529,10<br />
691,46<br />
760,86<br />
Kokku<br />
385**<br />
726,98<br />
770,22 1 061,54 1 322,41<br />
1 551,02<br />
Allikas: PRIA, PM<br />
* 2004. a rahvuslik skeem, maksti enne ELiga liitumist<br />
2008. a rakendati viit taotlemise aasta tootmise<br />
kohustusest lahtiseotud täiendavate otsetoetuste<br />
skeemi: põllumajanduskultuuride, heinaseemne,<br />
veiste loomühikute (LÜ), piima tootmiskvoodi alusel<br />
makstavat ja ute täiendavat otsetoetust.<br />
ÜPT ja täiendavate otsetoetuste maksimaalsed<br />
toetustasemed, toetuse õigused, baaspinnad ja<br />
ajalooliste referentside kehtestamise alused on<br />
esitatud tabelis 13.
40<br />
Tabel 8. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste lubatavad toetustasemed 2008. a ja kehtivad toetusõigused<br />
1) ÜPT<br />
2) põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
3) põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus<br />
4) heinaseemne täiendav otsetoetus<br />
5) ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
6) veiste loomühikute alusel makstav täiendav otsetoetus<br />
7) piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus<br />
8) ute kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
9) ute täiendav otsetoetus<br />
Maksimaalne toetuse tase 2008<br />
50%<br />
25%<br />
55%<br />
Liitumiseelne tase+10% ELi tasemest<br />
80%<br />
80%<br />
100%<br />
50%<br />
30%<br />
Toetuse õigused, baaspinnad,<br />
ajaloolised referentsid<br />
800 000 ha<br />
362 827 ha<br />
2006. a kindlaksmääratud<br />
hektarid 1<br />
2006. a kindlaksmääratud<br />
hektarid 1<br />
13 416 ammlehma<br />
2007. a toetussõiguslikuks<br />
tunnistatud veiste LÜ-d või<br />
2006. a kindlaksmääratudLÜ-d 2<br />
31. märtsi 2007. a määratud<br />
piima tootmiskvoot 4<br />
48 000 utte<br />
2007. a kindlaksmääratud<br />
uttede arv või 2007. a<br />
31. detsembriks üle antud<br />
toetusõiguslike uttede arv 2<br />
1<br />
vastavalt põllumajandusministri 10. apr 2008. a määrusele nr 30 „Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri<br />
ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” §-d 9-10<br />
2<br />
vastavalt põllumajandusministri 22. veebr 2008. a määrusele nr 15 „Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamise<br />
täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” §-d 3-5.<br />
Allikas: PM<br />
Nimetatud toetuse õiguste mahu ületamisel vähendatakse<br />
ühikumäärasid võrdeliselt kõigil tootjatel.<br />
ÜPT ja täiendavate otsetoetuste saamise täpsemad<br />
nõuded ning toetuse ja taotluse menetlemise<br />
korrad kehtestab põllumajandusminister vastavate<br />
määrustega. Igal aastal kehtestab põllumajandusminister<br />
oma käskkirjaga igale täiendavale otsetoetusele<br />
ühikumäära, mis on esitatud tabelis 14.<br />
Tabel 9. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste ühikumäärad, 2004-2008<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
ÜPT (kr/ha)<br />
414,00<br />
526,65<br />
659,80<br />
759,72<br />
932,61<br />
Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/ha)<br />
632,80 1 x<br />
470,20<br />
836,90<br />
x<br />
x<br />
Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/ha)<br />
x<br />
x<br />
588,00<br />
538,50<br />
Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus (kr/ha)<br />
x<br />
x<br />
x<br />
292,47<br />
340,80<br />
Heinaseemne täiendav otsetoetus (kr/ha)<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
579,20<br />
Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/veis)<br />
1 084<br />
1 364,00<br />
1 784,80<br />
1 889,00<br />
2 013,00<br />
(koef 1,4)<br />
Veise kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/koef 1)<br />
774,30<br />
791,80<br />
759,90<br />
x<br />
x<br />
Veiste loomühikute alusel makstav täiendav otsetoetus (kr/lü)<br />
x<br />
x<br />
x<br />
1 230,00<br />
1 525,00<br />
Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
1 065<br />
1 029,34<br />
0,26<br />
x<br />
x<br />
kr/lehm 2 x<br />
kr/lehm<br />
(kr/kg)<br />
Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus (kr/kvoodi kg)<br />
x<br />
x<br />
0,40<br />
0,44<br />
Ute kasvatamise täiendav otsetoetus (kr/utt)<br />
219,30 3 x<br />
214,00<br />
221,30<br />
219,00<br />
219,00<br />
Ute täiendav otsetoetus (kr/utt)<br />
x<br />
x<br />
x<br />
53,00<br />
1<br />
sertifitseeritud heinaseemnekasvatuse täiendav otsetoetus: kõrrelised 752,32 kr/ha, liblikõielised 1140,44 kr/ha<br />
2<br />
rahvuslik skeem, maksti enne ELiga liitumist<br />
3<br />
2004. a lamba kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
Allikas: PM
41<br />
Tabelis 10 on aastatel 2004-2008 ÜPT ja täiendavate<br />
otsetoetuste taotlemisel heakskiidetud<br />
taotluste arv ja heakskiidetud taotlustel märgitud<br />
pinna suurus (ha), loomade või loomühikute (LÜ)<br />
arv ning piima tootmiskvoot (t).<br />
2008. a ületas põllukultuuride kasvupind Eestile<br />
ELi liitumislepingus määratud baaspinda<br />
34 588 ha võrra, mille tulemusel selle toetuse<br />
ühikumäära vähendati.<br />
Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse<br />
taotluste ja toetust saanud veiste arvu kasv on<br />
jätkuvalt tõusuteel. 2008. a oli taotlejaid 67% ja<br />
ammlehmi 2,5 korda enam kui 2005. a, mil alustati<br />
ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse<br />
maksmist eraldiseisva toetusena. Võrreldes 2007.<br />
aastaga on suurenenud ammlehmade arv, kelle<br />
kohta taotletakse toetust, 28,4% ja vastavate taotluste<br />
arv 7,1%.<br />
Ka lambakasvatus on vaadeldaval perioodil oluliselt<br />
arenenud. Võrreldes 2004. aastaga on ute<br />
kasvatamise täiendava otsetoetuse heakskiidetud<br />
taotluste arv suurenenud 25% (2008. a vähenes<br />
taotluste arv võrreldes 2007. aastaga 1,2%),<br />
toetust saanud uttede arv on aga pidevalt suurenenud<br />
(võrreldes 2004. aastaga 2,1 korda ja 2007.<br />
aastaga 10%).<br />
Tabel 10. ÜPT ja täiendavate otsetoetuste heakskiidetud taotluste ja nendel kindlaksmääratud<br />
ühikute arv, 2004-2008<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
ÜPT<br />
Taotluste arv<br />
Pind (ha)<br />
18 597<br />
803 715<br />
18 687<br />
824 396<br />
<strong>17</strong> 884<br />
811 603<br />
<strong>17</strong> 336<br />
832 091<br />
<strong>17</strong> 039<br />
848 307<br />
Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
Taotluste arv<br />
Pind (ha)<br />
7 849<br />
324 342<br />
7 406<br />
341 259<br />
6 479<br />
349 453<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
Taotluste arv<br />
Pind (ha)<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
6 743<br />
364 183<br />
6 585<br />
397 415<br />
Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus<br />
Taotluste arv<br />
Pind (ha)<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
6 455<br />
353 264<br />
6 191<br />
341 906<br />
Heinaseemne täiendav otsetoetus<br />
Taotluste arv<br />
Pind (ha)<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
52,00<br />
1 373<br />
Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
Taotluste arv<br />
Veiste arv<br />
x*<br />
x*<br />
704<br />
5523<br />
855<br />
7621<br />
1 099<br />
10 890<br />
1 <strong>17</strong>7<br />
13 982<br />
Veise kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
Taotluste arv<br />
Veiste arv<br />
6 254<br />
132 829<br />
6 920<br />
221 675<br />
6 269<br />
122 755<br />
x<br />
x<br />
X<br />
X<br />
Veiste LÜ alusel makstav täiendav otsetoetus<br />
Taotluste arv<br />
LÜ arv<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
5 324<br />
75 841<br />
5 018<br />
74 702<br />
Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus**<br />
Taotluste arv<br />
Veiste arv<br />
2 627<br />
101 144<br />
x<br />
106 531<br />
1 620<br />
98 970<br />
1453<br />
x<br />
X<br />
X<br />
Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus<br />
Taotluste arv<br />
Tootmiskvoot, t<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
1 453<br />
630 420<br />
1 433<br />
629 089<br />
Ute kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
Taotluste arv<br />
Uttede arv<br />
729<br />
18 945<br />
879<br />
25 616<br />
888<br />
29 551<br />
925<br />
36 947<br />
914<br />
40 825<br />
Ute täiendav otsetoetus<br />
Taotluste arv<br />
Uttede arv<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
x<br />
832<br />
34 843<br />
Allikas: PRIA<br />
* 2004. a maksti ammlehmadele toetust veise kasvatamise täiendava otsetoetuse raames,<br />
** 2005. a maksti piimalehma kasvatamise täiendavat otsetoetust veise kasvatamise täiendava otsetoetuse ühe osana ja<br />
eraldi taotlejate arvu välja ei tooda. 2006. a maksti toetust piima tootmiskvoodi kg kohta, kuid tabelis on esitatud piimalehmade arv.
42<br />
Ühtse pindalatoetuse saamiseks laekus 2008. a<br />
<strong>17</strong> 231 taotlust, millest kiideti heaks <strong>17</strong> 039. Kokku<br />
määrati ühtset pindalatoetust 2008. a 790,16<br />
mln kr 848 307 ha kohta. Määratud ÜPT summa<br />
suurenes võrreldes 2007. aastaga 25,2%, heakskiidetud<br />
pind vaid 2%.<br />
Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus<br />
on tootmisega seotud toetus nisu, rukki, odra,<br />
kaera, maisi, tatra, hirsi, suhkrumaisi, sojaoa,<br />
rapsiseemnete, herneste, põldoa, maguslupiini,<br />
linaseemne, lina kiu tootmiseks ja kanepi (kinnitatud<br />
sordid) kasvatamise eest vähemalt 0,3 ha<br />
suurusel põllul.<br />
Toetuse saamiseks esitati 2008. a 6 692 taotlust.<br />
Esitatud taotlustest kiideti heaks 98,4% ja toetust<br />
määrati 6 585 taotlejale 397 415 ha eest summas<br />
213,94 mln kr. Määratud summa jäi 2008. a eelmise<br />
aastaga võrreldes samale tasemele<br />
Energiakultuuritoetuse maksmist alustas EL-15<br />
2005. a ning 2007. a laienes see uutele liikmesriikidele.<br />
Toetuse suurus on kuni 45 eurot (704,09 kr)<br />
ha kohta.<br />
2008. a esitati kokku <strong>17</strong>3 taotlust, mis on 36%<br />
enam kui 2007. a. Kokku esitati taotlusi 20 524 ha<br />
kohta, mis on 77% rohkem kui 2007. a. Keskmine<br />
pind laekunud taotluse kohta 118,6 ha. Kultuuride<br />
osatähtsus oli järgnev: raps (ka allakülviga) ja rüps<br />
95,6%, oder (ka allakülviga) 1,9%, nisu 0,9%, kaer<br />
(ka allakülviga) 0,6%, päideroog 0,6%, rukis 0,5%.<br />
2008. a oli EL-27 taotletud pind 1,03 mln ha ja ei<br />
ületanud tagatud maksimumpindala (2,0 mln ha),<br />
mistõttu toetuse määr jäi 45 eurot/ha.<br />
Koolipiimatoetust hakati Eestis maksma alates<br />
2001. aastast ja EL-i koolipiimaskeemi rakenda-<br />
takse 1. oktoobrist 2004. Maksimaalne kogus,<br />
millele toetust on võimalik saada, on 250 ml piima<br />
või -toodet ühe õpilase kohta ühes õppepäevas.<br />
Koolipiimatoetust makstakse kahest erinevast, ELi<br />
ja Eesti riigieelarvest. Liikmesriikidele on jäetud<br />
õigus koolipiimaskeemis katta piimatoote tegeliku<br />
maksumuse ja ELi poolt antavate toetusmäärade<br />
vahe osaliselt või täielikult riigieelarve vahenditest.<br />
Eesti on seda võimalust kasutanud. Toetusmäära<br />
muudeti viimati 2007. a, mil ELi ja Eesti toetusemäär<br />
kokku tõusis 2,5%-lisel piimal 7,53 kr/l<br />
(eelnevalt oli 6,20 kr/l).<br />
Alates 1. juulist 2005 maksti Eesti riigi eelarvest<br />
2005/2006. õppeaastal ELi toetusele lisaks 3,34<br />
kr/l. 2006/2007. õppeaastal tõusis see 3,55 kroonini,<br />
alates 1. juunist 2007 3,61 kr/l. Viimane tõus<br />
leidis aset 2007. a novembri taotlusperioodist, kui<br />
uueks toetusmääraks kehtestati 4,6 kr/l. 2008. a<br />
säilis Eesti toetusmäär muutumata.<br />
1. aug 2008. a jõustus komisjoni uus määrus (EÜ)<br />
nr 657/2008, milles sätestatakse Nõukogu määruse<br />
(EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad<br />
seoses haridusasutuste õpilaste piima<br />
ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul<br />
antava ühenduse abiga.<br />
Koolipiimatoetuse rakendamise esimese kooliaasta<br />
lõpuks (30.06.2005) oli PRIA andmeil<br />
heakskiidu saanud 414 taotlejat ja koolipiima sai<br />
134,5 tuh last (53% maksimaalsest sihtrühmast).<br />
2005/2006. õa lõpuks oli programmiga ühinenud<br />
juba 860 õppeasutust <strong>17</strong>5,6 tuh lapsega (72%<br />
sihtrühmast), 2006. kalendriaasta lõpuks sai koolipiima<br />
183,3 tuh last (77% sihtrühmast) ja 2007. a<br />
186,3 tuh last. 2008/<strong>2009</strong>. kooliaasta alguseks oli<br />
koolipiimaskeemiga liitunud 923 haridusasutust<br />
(195,4 tuh last ehk 80% sihtrühmast).<br />
Tabel 11. Koolipiimatoetuse skeemiga liitunud õppeasutuste ja õpilaste arv, dets 2008<br />
Õppeasutus<br />
Lasteaiad<br />
Lasteaed- põhikool<br />
Lasteaed- algkool<br />
Kutsekoolid- gümnaasiumid<br />
Kutsekoolid<br />
Põhikoolid<br />
Algkoolid<br />
KOKKU<br />
Muutused võrreldes 2007. a<br />
Allikas: PRIA<br />
Õppeasutuste arv<br />
430<br />
4<br />
52<br />
197<br />
12<br />
<strong>17</strong>5<br />
65<br />
935<br />
+52<br />
Õpilaste arv<br />
42 769<br />
321<br />
3 999<br />
111 477<br />
6 314<br />
24 801<br />
10 837<br />
200 518<br />
+13 715<br />
2007/2008. õppeaastal tarbitud piimatoodete eest<br />
on koolipiimatoetust makstud 16,9 mln kr. Sellest<br />
ELi toetus on 6,6 mln kr ja Eesti riigi lisatoetus<br />
10,3 mln kr.
43<br />
3.5. P õllumajandustootjate maksud ja võlad<br />
Liisa Kähr<br />
Põllumajandustootjad 1 deklareerisid Maksu- ja<br />
1 Isikud, kes tegutsevad järgmistel tegevusaladel vastavalt EM-<br />
TAK koodidele:<br />
Põllukultuuride kasvatus; puu- ja köögiviljakasvatus; aiandus<br />
(EMTAK kood 011);<br />
Loomakasvatus (EMTAK kood 012);<br />
Ühendatud taime- ja loomakasvatus (segapõllumajandus) (EM-<br />
TAK kood 013);<br />
Taime- ja loomakasvatust teenindavad tegevusalad, v.a veterinaaria;<br />
maastikukujundus (EMTAK kood 014);<br />
Jahindus, karusloomade küttimine ja ulukikasvatus ning neid<br />
teenindavad tegevusalad (EMTAK kood 015);<br />
Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EM-<br />
TAK kood 010).<br />
Tolliametile 2008. a 819 mln kr makse, millest 571<br />
mln kr (70%) moodustas sotsiaalmaks, 250 mln kr<br />
(31%) kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks 2 ja 133<br />
mln kr (-16%) tagastamisele kuuluv käibemaks.<br />
Juriidilised isikud deklareerisid maksudest 92% ja<br />
füüsilisest isikust ettevõtjad (FIEd) 8%. Võrreldes<br />
2007. aastaga vähenes maksulaekumine 2008.<br />
aastaga 56 mln kr (6%) võrra.<br />
2 2008. a oli tulumaksumäär 21%, 2007. a 22%.<br />
Tabel 12. Põllumajandustootjate deklareeritud maksud aastatel 2003, 2007 ja 2008 (tuh kr)<br />
2003<br />
2007<br />
2008<br />
Juriidilised<br />
isikud<br />
FIEd<br />
Kokku<br />
Juriidilised<br />
isikud<br />
FIEd<br />
Kokku<br />
Juriidilised<br />
isikud<br />
FIEd<br />
Kokku<br />
Käibemaks<br />
47 367<br />
-18 680<br />
21 688<br />
45 159<br />
-907<br />
44 252<br />
-27 001<br />
-105780<br />
-132 781<br />
Sotsiaalmaks<br />
263 427<br />
35 282<br />
298 710<br />
404 051<br />
76 059<br />
480 110<br />
479 <strong>17</strong>0<br />
92 084<br />
571 254<br />
Kinnipeetud<br />
155 025<br />
6 940<br />
181 965<br />
204 076<br />
11 574<br />
215 650<br />
237 395<br />
13 009<br />
250 404<br />
füüsilise isiku<br />
tulumaks<br />
FIE tulumaks<br />
-<br />
-4 808<br />
-4 808<br />
-<br />
46 269<br />
46 269<br />
-<br />
30 108<br />
30 108<br />
Ettevõtte tulumaks<br />
9 019<br />
1 947<br />
10 966<br />
20 598<br />
21<br />
20 620<br />
23 801<br />
34<br />
23 835<br />
Töötuskindlustus-<br />
10 976<br />
646<br />
11 622<br />
10 109<br />
747<br />
10 856<br />
11 910<br />
852<br />
12 762<br />
makse<br />
Kohustuslik<br />
3 356<br />
<strong>17</strong>2<br />
3 529<br />
13 382<br />
1 521<br />
14 903<br />
16 696<br />
1 897<br />
18 594<br />
kogumispensionimakse<br />
Raskeveokimaks<br />
x<br />
x<br />
x<br />
1 105<br />
<strong>17</strong>27<br />
2 832<br />
1 236<br />
1 816<br />
3 052<br />
Maamaks<br />
x<br />
x<br />
x<br />
9 838<br />
29 181<br />
39 019<br />
11 427<br />
29 271<br />
40 698<br />
Kokku<br />
482 <strong>17</strong>2<br />
21 500<br />
503 671<br />
708 479<br />
166 085<br />
874 563<br />
755 718<br />
63 307<br />
819 024<br />
Põllumajandus-<br />
1 655<br />
16 814<br />
18 469<br />
1 741<br />
16 921<br />
18 662<br />
1 720<br />
15 164<br />
16 884<br />
tootjate arv<br />
Keskmiselt<br />
291,3<br />
1,3<br />
27,27<br />
406,9<br />
9,82<br />
46,87<br />
439,4<br />
4,2<br />
48,50<br />
põllumajandus-<br />
tootja kohta<br />
Allikas: Maksu- ja Tolliamet (MTA), PM<br />
Põllumajanduses tegutseva juriidilise isiku kohta<br />
deklareeriti 2008. a makse kokku keskm 439 tuh<br />
kr ja FIE kohta 4 tuh kr.<br />
Võrreldes 2007. aastaga tõusis ühe juriidilise isiku<br />
deklareeritud maksusumma ligi 33 tuh kr (8%)<br />
võrra, kuid keskmine maksusumma ühe FIE kohta<br />
vähendes ligi 6 tuh kr võrra (57%).
44<br />
Tabelist 12 on näha, et märkimisväärne muutus on<br />
toimunud käibemaksu laekumises, kus sisendkäibemaksu<br />
mahaarvamine on kordades tõusnud. Kui<br />
2007. a maksid põllumajandustootjad riigieelarvesse<br />
käibemaksu kokku 44 mln kr, siis 2008. a taotleti<br />
käibemaksu tagastamist 133 mln kr ulatuses – see<br />
on ka peamine põhjus, miks maksude kogulaekumine<br />
on vähenenud. 2008. a tõusid sotsiaalmaksu,<br />
ettevõtte tulumaksu, kinnipeetud füüsilise isiku<br />
tulumaksu, maamaksu, raskeveokimaksu, töötuskindlustusmakse<br />
ja kohustusliku kogumispensionimakse<br />
laekumised, peale käibemaksu langes ka FIE<br />
tulumaksu laekumine.<br />
2008. a deklareerisid makse 1 720 juriidilist isikut ja<br />
15 164 3 FIEt, kokku 16 884 põllumajandustootjat.<br />
2008. a lõpu seisuga oli maksuvõlglasi 2 819 ning<br />
nende arv on aastaga vähenenud 4 446 põllumajandustootja<br />
võrra. Koguvõlgnevus on langenud<br />
18 mln kr võrra, ulatudes 2008. a lõpu seisuga<br />
150 mln kroonini. 2008. a lõpu seisuga oli 28%<br />
(473 isikut) juriidilistest isikutest ning 15% (2 346<br />
isikut) FIE-dest põllumajandustootjaid maksuvõlglased.<br />
3<br />
Nendest FIEdest 60 on oma tegevuse lõpetanud <strong>2009</strong>. a<br />
jooksul ja 352 2008. a jooksul.<br />
Tabel 13. Erinevate maksude võla* osa koguvõlgnevusest seisuga 2007.-2008. a lõpp (tuh kr)<br />
2007<br />
Juriidilised isikud<br />
FIE-d<br />
Kokku<br />
2008<br />
Juriidilised isikud<br />
FIE-d<br />
Kokku<br />
Allikas: MTA, PM<br />
Tulumaks<br />
2 468<br />
20 983<br />
23 451<br />
1 965<br />
11 525<br />
13 490<br />
Käibemaks<br />
34 304<br />
28 073<br />
62 377<br />
43 530<br />
16 192<br />
59 721<br />
Kinnipeetud<br />
FI tulumaks<br />
13 545<br />
894<br />
14 440<br />
15 687<br />
409<br />
16 096<br />
Sotsiaalmaks<br />
35 663<br />
23 238<br />
58 900<br />
39 775<br />
13 621<br />
53 396<br />
Muud maksud<br />
3 839<br />
5 582<br />
9 421<br />
3 589<br />
3 478<br />
7 067<br />
Kokku<br />
89 819<br />
78 770<br />
168 589<br />
104 545<br />
45 225<br />
149 770<br />
*Maksuvõlg koosneb põhivõlast ning intressist<br />
Võrreldes 2007. aastaga ei ole erinevate maksude<br />
võlgnevuse struktuur 2008. a muutunud (tabel<br />
13). Jätkuvalt on suurim võlgnevus käibemaksu<br />
osas 59,7 mln kr, mis moodustab koguvõlast 40%<br />
(2007. a 37%). Sellele järgneb sotsiaalmaksuvõlg<br />
(53,3 mln kr), mis moodustab koguvõlgnevusest<br />
36% (2007. a 35%).<br />
3.6. Põllumaj anduse struktuuriuuring 2007<br />
Urve Valdmaa<br />
Uuringu metoodika kohaselt on põllumajanduslik<br />
majapidamine üksus, kus on vähemalt 1 ha kasutatavat<br />
põllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusi<br />
toodetakse põhiliselt müügiks. Alates<br />
2007. aastast arvatakse kasutatava põllumajandusmaa<br />
hulka ka heades keskkonnatingimustes<br />
hoitav rohumaa, mille eest saadakse ühtset pindalatoetust.<br />
Küsitlusmoment oli 1. juuni 2007.<br />
2007. a struktuuriuuringu andmetel oli Eestis põllumajanduslikke<br />
majapidamisi 23 257 (neist füüsilisi<br />
isikuid 21 868 ja juriidilisi isikuid 1 388) ning nende<br />
kasutuses oli 907 tuh ha põllumajandusmaad.<br />
2005. a oli majapidamiste arv 27 747, seega oli kahe<br />
aasta jooksul majapidamiste arv vähenenud 16%.<br />
Väikesi, alla 10hektarilisi majapidamisi oli 2007. a<br />
13 461 ehk 58% majapidamiste koguarvust ja neile<br />
kuulus 6% kogu põllumajandusmaast. Üle 100 ha<br />
põllumajandusmaaga majapidamisi oli 1 549 ehk 7%<br />
ning nad kasutasid 69% kogu põllumajandusmaast<br />
(keskm oli majapidamise valduses 405 ha põllumajandusmaad).<br />
Erinevalt majapidamiste arvust ei ole põllumajandusmaa<br />
suurus vähenenud. Ligi pool kasutatavast põllumajandusmaast<br />
oli rendimaa. Ühe põllumajandusliku<br />
majapidamise valduses oli keskm 39 ha põllumajandusmaad,<br />
mis oli 30% rohkem kui kaks aastat<br />
tagasi. Seega on aastatel 2005–2007 jätkunud maade<br />
ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel.
45<br />
Tabel 14. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine põllumajandusmaa suurusklasside järgi<br />
(2007. a struktuuriuuringu andmetel)<br />
Majapidamiste arv<br />
%<br />
Põllumajandusmaa ha<br />
%<br />
Kokku<br />
23 257<br />
100<br />
906 833<br />
100<br />
0-
46<br />
kui 2006. a. Kogukulud ha kohta olid 2007. a<br />
9 792 kr ha kohta, mis on 207 kr ehk 2% suuremad<br />
kui 2006. a (joonis 3) Seega jäi investeeringuteks<br />
ja tootmise arendamiseks 2 960 kr/ha,<br />
mis on 60% enam kui 2006. a.<br />
Keskmine netolisandväärtus tööjõuühiku kohta<br />
oli 2007. a 207 767 kr, mis on 76 181 kr ehk 58%<br />
enam kui 2006. a. Taimekasvatuse tootmistüübi<br />
ettevõttes saadi netolisandväärtust tööjõuühiku<br />
2008. a vähenes võrreldes eelmise aastaga veiste<br />
ja sigade arv, suurenes aga lindude ning lammaste<br />
ja kitsede arv. Piima toodeti 1% enam kui eelmisel<br />
aastal, sest suurenes jätkuvalt lehmade produktiivsus,<br />
tõsteti piima kvaliteeti ning kokkuostukohta<br />
273 777 kr, aianduse tootmistüübi ettevõttes<br />
141 507 kr, piimatootmise tootmistüübi<br />
ettevõttes 200 352 kr, sea- ja linnukasvatuse tootmistüübi<br />
ettevõttes 124 530 kr ning segatootmise<br />
tootmistüüpi kuuluvas ettevõttes 204 184 kr.<br />
2007. a oli põllumajandustootjale majanduslikult<br />
edukas aasta ning tagas jätkusuutlikkuse.<br />
Joonis 3. Kogutoodang ja kogukulud põllumajandusmaa ha kohta, 2003-2007<br />
15 000<br />
12 000<br />
kroonides<br />
9 000<br />
6 000<br />
3 000<br />
0<br />
2003 2004 2005 2006 2007<br />
Allikas: ESA<br />
kogutoodang<br />
kogukulud<br />
Kokkuvõte<br />
2008. a vegetatsiooniperiood oli keskmisest sajusem,<br />
siiski saadi teravilja mullusest vähem vaid<br />
2%, kartulit 35% ning rapsi- ja rüpsiseemet 18%.<br />
Probleemid esinesid aga saagi kvaliteediga.<br />
hind kallines võrreldes 2007. aastaga 10% võrra.<br />
Kokkuostuhinnad langesid aasta lõpus.<br />
2008. a põllumajanduse majandusharu toodang<br />
koos toetustega on esialgsetel andmetel 10,2 mld<br />
kr. Võrreldes eelmise aastaga vähenes toodangu<br />
väärtus alushinnas 3,8% ja tootjahinnas 4%. Põllumajandustootjate<br />
sissetulekud aasta teisel poolel<br />
vähenesid, arvestades rasket koristusperioodi ja<br />
kokkuostuhindade langust.
4. Põllumajanduskeskkond<br />
47<br />
4.1. Põllumajanduskeskkonna seire<br />
Priit Penu, Jaan Kanger, Eneli Viik<br />
Vastavalt Euroopa Nõukogu <strong>maaelu</strong> arengu määrustele<br />
sisaldab liikmesriikide <strong>maaelu</strong> arengukava<br />
ka meetmete seiret ja hindamist. Teemavaldkonniti<br />
hinnatakse ja püütakse anda tagasisidet, kas<br />
<strong>maaelu</strong> arengukava põllumajandusliku keskkonnatoetusega<br />
püstitatud eesmärgid – keskkonna<br />
ja paikkonna säilitamine – on täidetud. Põllumajandustootmine<br />
kasutab loodusvarasid, eelkõige<br />
mulda, õhku ja vett ning sõltub otseselt kliimast.<br />
Säästev põllumajandustootmine peab lisaks otsestele<br />
majandusnäitajatele arvestama sotsiaalsete ja<br />
keskkonnaaspektidega.<br />
Veeseire<br />
Alates 90ndate aastate algusest on mineraalväetiste<br />
kasutamine püsinud suhteliselt stabiilsena.<br />
Mineraalsete fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamise<br />
tase on olnud ühtlaselt madal, lämmastiku kasutamine<br />
aga vähenenud viimastel aastatel tasemele 50<br />
kg/ha. Samuti on vähenenud orgaaniliste väetiste<br />
kogused (joon 1)<br />
Joonis 1. Väetistega mulda viidud taimetoiteelemendid (kg/ha)<br />
250<br />
200<br />
kg/ha väetatud pinnale<br />
150<br />
100<br />
50<br />
0<br />
2000<br />
2001 2002<br />
2003 2004 2005 2006 2007<br />
Mineraalväetis* N<br />
Mineraalväetis* P<br />
Mineraalväetis* K<br />
Orgaaniline väetis** N<br />
Orgaaniline väetis** P<br />
Orgaaniline väetis** K<br />
Allikas: ESA<br />
* Toitained on oksiidina, ** toitained on elemendina.
48<br />
Kas ja kui palju on sellise suhteliselt tagasihoidliku<br />
väetiskasutuse juures taimetoitaineid leostunud,<br />
seda jälgitakse 2005. a alanud dreenivee seire<br />
kaudu.<br />
Lihtsaimaks indikaatoriks põllumajandusest<br />
lähtuva potentsiaalse veereostuse määramisel on<br />
dreenivee taimetoitainete sisaldus. Keskkonna- ja<br />
sotsiaalministri määrustega on kinnitatud erinevatele<br />
reostusainetele (sh ka mõnedele taimetoitainetele)<br />
piirkontsentratsioonid, lähtudes keskkonna ja<br />
inimeste heaolust.<br />
Dreenivee seire tulemused näitavad, et lämmastiku<br />
erinevate vormide sisaldus dreenivees kõigub<br />
suures ulatuses. Kui mõnel aastal jäid nitraat- ja<br />
ammooniumiooni kontsentratsioonid lubatud piirnormidest<br />
madalamaks, siis 2007. ja 2008. a ulatus<br />
nitraatiooni sisaldus üksikutel juhtudel kuni<br />
145 mg/l, ületades lubatud piirnormi (50 mg/l)<br />
ligikaudu kolmekordselt. Reeglina oli sellised kõrgeid<br />
kontsentratsioone vaid üksikutes proovides<br />
suhteliselt lühikesel 2007. a sügisperioodil. Teise<br />
biogeense taimetoiteelemendi, fosfori kontsentratsioon<br />
ületas joogiveele kehtestatud piirnormi vaid<br />
8 proovis 315st.<br />
Kui taimetoitainete kontsentratsioon dreenivees on<br />
kvalitatiivne näitaja, siis nende leostumine, mida<br />
arvutatakse kontsentratsiooni ja vee vooluhulkade<br />
järgi, võimaldab hinnata toitainete kadu põldudelt<br />
ja seega ka reostuskoormust kvantitatiivselt.<br />
Reeglina on talvise taimkattega seirepõldudelt<br />
lämmastiku leostumine jäänud madalamaks kui<br />
talvise taimkatteta põldudelt. Nii näiteks leostus<br />
mõõdukalt väetatud pikaajaliselt kõrrelisterohkelt<br />
rohumaalt lämmastikku 9 kg/ha, allakülvita<br />
odra põllult aga 18,9 kg/ha aastas. Kuid eksimusi<br />
hea põllumajandustava ja agronoomia põhitõdede<br />
vastu ei suuda ka talvine taimkate heastada.<br />
Jooniselt on näha, et ühelt kahest kõrvuti paiknevalt<br />
seirepõllult leostus lämmastikku perioodil<br />
sept 2006 kuni sept 2007 33,8, teiselt 11,4 kg/ha<br />
(joon 2). Mõlemal põllul kasvatati rukist ning seega<br />
olid nad talvise taimkatte all. Ulatuslik lämmastiku<br />
leostumine seirepõllult T1 oli põhjustatud nii<br />
eelviljana kasvatatud ristiku poolt bioloogiliselt<br />
seotud lämmastiku kui taliviljale antud vedelsõnnikus<br />
sisalduvast omastatava lämmastiku liiast<br />
perioodil, mil teraviljaorase vajadus lämmastiku<br />
järele on väike.<br />
Joonis 2. Lämmastiku leostumine Tartumaa seirepõldudelt<br />
15<br />
12<br />
9<br />
N, kg/ha<br />
6<br />
3<br />
0<br />
Aprill<br />
Mai<br />
Juuni<br />
Juuli<br />
August<br />
September<br />
Oktoober<br />
November<br />
Detsember<br />
Aprill<br />
Mai<br />
Juuni<br />
Juuli<br />
August<br />
September<br />
Oktoober<br />
November<br />
Detsember<br />
Jaanuar<br />
Veebruar<br />
Märts<br />
Aprill<br />
Mai<br />
Juuni<br />
Juuli<br />
August<br />
September<br />
Oktoober<br />
November<br />
Detsember<br />
Jaanuar<br />
Veebruar<br />
Märts<br />
Aprill<br />
Mai<br />
Juuni<br />
Juuli<br />
August<br />
September<br />
Oktoober<br />
November<br />
Detsember<br />
2005<br />
Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus (PMK)<br />
2006 2007 2008<br />
T1 KST<br />
T2 KST
49<br />
Kogu seireperioodi keskmisena leostus põldudelt<br />
lämmastikku 7-31 kg/ha aastas. Mahe- ja KST<br />
(keskkonnasõbralik tootmine) talvise taimkattega<br />
põldudel jäi leostumine vahemiku alumisse,<br />
ÜPT (ühtne pindalatoetus) puhul ülemisse poolde.<br />
Fosfori leostumine sama perioodi keskmisena oli<br />
mahe- ja KST põldudelt 0,03-0,40 kg/ha, ÜPT põl-<br />
lult 0,85 kg/ha aastas. Kui võrrelda taimetoitainete<br />
leostumist seirepõldudelt ärakandega loodusmaastikelt<br />
(metsamaal 1,5-3 kg N ja 0,06-0,1 kg P/ha<br />
aastas), siis selgub, et lämmastiku leostumine on<br />
põldudelt oluliselt kõrgem, fosfori leostumine võib<br />
olla nii loodusliku ärakande tasemel kui ka sellest<br />
mõnevõrra kõrgem.<br />
Joonis 3. Lämmastiku ja fosfori ärakanne põllumajanduslikes valglates<br />
Eesti<br />
Eesti<br />
Leedu<br />
Leedu<br />
Läti<br />
Läti<br />
Norra<br />
Norra<br />
Rootsi<br />
Rootsi<br />
Soome<br />
Soome<br />
Taani<br />
Taani<br />
02 04 06 08 0 100<br />
kg N ha -1 a -1<br />
012345<br />
kg P ha -1 a -1<br />
Allikas: TTÜ<br />
Eestis on põllumajandusmaastikelt pärineva lämmastiku<br />
ja fosfori ärakanne mitmete lähiriikidega<br />
võrreldes keskmisena siiski üsna madal (joon 3).<br />
2007. a alustati koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga<br />
toitainete ärakande täpsustamist Räpu põllumajanduslikus<br />
väikevalglas. Viimastel aastatel<br />
on Räpu jões täheldatav nii oluline taimetoitainete<br />
kontsentratsiooni tõusutrend kui ka ärakande<br />
suurenemine. Ärakande põhjuste selgitamiseks<br />
on ühe võimalusena kasutusel ainebilansi koostamine,<br />
mida tehti kõikide valgalale jäävate põldude<br />
osas ja arvutati ka toitainete üldbilanss (joon 4).<br />
Joonis 4. Lämmastiku (vasakul) ja fosfori (paremal) üldbilanss väikevalglal<br />
Lämmastik 0–100 100 Fosfor >0
50<br />
Selle intensiivse põllumajandusega valgala keskmine<br />
lämmastiku sisendi ja väljundi vahe oli 49<br />
kg/ha, mis potentsiaalselt võib kajastuda pinnavee<br />
kvaliteedis. Näitaja on EL-15 keskmisest<br />
(55 kg/ha) siiski mõnevõrra madalam. Keskmine<br />
fosfori ülejääk bilansiarvutuse tulemusena moodustas<br />
6 kg/ha, mis jääb optimaalsest tunduvalt<br />
madalamaks ning viib jätkudes mulla fosforisisalduse<br />
langusele.<br />
Valgalale jääva dreenivee seirepõldu väetati nii<br />
2007. kui 2008. a keskmisest oluliselt suurema<br />
mineraalväetiste annusega. Kuna väetised anti<br />
kasvuperioodil jaotatult, leostus lämmastikku<br />
tagasihoidlikult ning ärakanne dreeniveega oli vastavalt<br />
11,9 ja 11,4 kg/ha aastas. Fosfori leostumine<br />
oli madal, vastavalt 0,13 ja 0,12 kg/ha aastas,<br />
jäädes loodusliku ärakande tasemele.<br />
Dreenivee seire tulemused näitasid, et lämmastiku<br />
ärakanne põldudelt ületab tunduvalt looduslikelt<br />
aladelt pärinevat taset. Fosfori leostumine Räpu<br />
valgala seirepõldudelt oli madal.<br />
Põllumajanduse osakaal toitainete hajukoormuses<br />
on ikka veel suhteliselt kõrge, moodustades 2004. a<br />
62% lämmastiku ja 43% fosfori kogu hajukoormusest<br />
siseveekogudele. Täpsem teave põllumajanduse rollist<br />
veekvaliteedi kujunemisel ja toitainete kogukoormusele<br />
on siiski veel suhteliselt üldine. Nii pinna- kui<br />
dreeniveeseire tulemused viitavad vajadusele kõlvikutelt<br />
pärineva ärakande ja looduskoormuse andmete<br />
täpsustamiseks. Põllumajandusliku reostuskoormuse<br />
andmete käsitlemisel tuleb silmas pidada asjaolu,<br />
et punktallikate koormuse osakaal on suhteliselt<br />
väike ning puhtalt loodusmaastike koormus moodustab<br />
umbes 36% fosfori ning 30% lämmastiku<br />
kogukoormusest siseveekogudele Eestis. Põllumajandusmaastike<br />
kogukoormus sisaldab ka looduslikku<br />
Joonis 5. Kogutud mullaproovide arv ja nende<br />
alusel valmistatud väetistarbekaartidega<br />
kaetud pind (ha)<br />
nr<br />
ha<br />
35 000<br />
150 000<br />
hektarid<br />
30 000<br />
120 000<br />
proovid<br />
90 000<br />
60 000<br />
30 000<br />
0<br />
Allikas: PMK<br />
2002 2003<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
25 000<br />
20 000<br />
15 000<br />
10 000<br />
0<br />
foonikoormust neilt aladelt ning segatüüpi põllumajandusmaastike<br />
korral ka looduskoormust põllumajandusliku<br />
maakattetüübi sisse jäävatelt metsastelt ja<br />
soistelt aladelt.<br />
Mullaseire<br />
Aastakümneid oli Eestis kõrgel tasemel muldade<br />
agrokeemiline seire ja nende tulemuste alusel<br />
väetistarbekaartide koostamine. Eelmise sajandi<br />
90ndatel aastatel pikaajaline traditsioon katkes<br />
seoses põllumajanduses toimunud suurte muutustega.<br />
Taas hakati süstemaatiliselt mullaproove<br />
võtma 2000. a TÜ Eesti Teravili poolt ja 2000-2001<br />
aastatel võeti kokku ca 5 000 proovi, valdavalt<br />
suurematelt teraviljatootjatelt. 2002. a alustas<br />
Taimse Materjali Kontrolli Keskuse (Põllumajandusuuringute<br />
Keskuse (PMK) eelkäija) mullaseire<br />
büroo riikliku toetuse alusel mullaviljakuse programmi<br />
raames laiaulatuslikku agrokeemilist seiret<br />
koos väetistarbekaartide koostamisega uudse tehnilise<br />
lahendusega GIS tehnoloogia baasil.<br />
2002. a. koguti 4 287 mullaproovi ja valmistati<br />
19 200 ha tarbeks väetistarbekaardid (joon 5).<br />
Töömahukam oli 2006. a, mil koguti 33 425 proovi<br />
ja koostati väetistarbekaardid 152 000 hektarile.<br />
2006. a. kujunes tippaastaks, kuna 2004. a. alates<br />
rakendus põllumajanduslik keskkonnatoetus<br />
(PKT), mille raames oli toetusega liitunud tootjatel<br />
kohustus koguda mullaproove põllumaalt. 2006. a<br />
lõpus oli proovide kogumise tähtaeg. Kokku on aastatel<br />
2002-2008 Põllumajandusuuringute Keskuse<br />
mullaseire büroo töötajate ja koolitatud proovivõtjate<br />
poolt kogutud 114 975 mullaproovi ja nende<br />
alusel koostatud väetistarbekaarte 521 943 ha<br />
põllumaale. PMK agrokeemia laboris on analüüsitud<br />
sel perioodil 142 966 mullaproovi. Seega on tootjate<br />
enda poolt kogutud ca 20% analüüsitud proovide<br />
koguarvust.<br />
Muldade happesus maakondade lõikes kajastab<br />
eeskätt mullatekketingimuste (lähtekivim) iseloomu<br />
ja ka sellest lähtuvat lupjamise ehk muldade<br />
neutraliseerimise vajadust. Viimane on oluline<br />
väga erinevatel aspektidel: parandab põllumajanduskultuuride<br />
toitumistingimusi, soodustab mulla<br />
bioloogilist elutegevust ja vähendab mõningate toksilist<br />
toimet omavate elementide liikuvust (näiteks<br />
alumiinium).<br />
Joon 6 on näha, et happelisemad mullad asuvad<br />
Lõuna-Eestis (Põlvamaa, Võrumaa), kus pH
51<br />
Joonis 6. Muldade happesus maakondade lõikes, 2000-2008 (521 000 ha)<br />
100%<br />
80%<br />
60%<br />
40%<br />
20%<br />
0%<br />
Pärnu<br />
Põlva<br />
Rapla<br />
Saaremaa<br />
Tartu<br />
Valga<br />
Viljandi<br />
Võru<br />
Harju<br />
Hiiumaa<br />
Ida-Viru<br />
Jõgeva<br />
Läänemaa<br />
Lääne-Viru<br />
Eesti 2000–08<br />
Allikas: PMK<br />
52<br />
Joonis 8. Muldade liikuva fosfori sisaldus maakondade lõikes, 2000-2008 (521 000 ha)<br />
100%<br />
80%<br />
60%<br />
40%<br />
20%<br />
0%<br />
Allikas: PMK<br />
Pärnu<br />
Põlva<br />
Rapla<br />
Saaremaa<br />
Tartu<br />
Valga<br />
Viljandi<br />
Võru<br />
Harju<br />
Hiiumaa<br />
Ida-Viru<br />
Jõgeva<br />
väga madal madal keskmine kõrge väga kõrge<br />
Läänemaa<br />
Järvamaa<br />
Lääne-Viru<br />
Eesti 2000–08<br />
ELi mullakaitses on olulisel kohal võitlus mullaerosiooni<br />
vastu, sest see protsess hävitab muldi<br />
miljonite hektarite ulatuses kogu maailmas. Viimased<br />
uuringud, mis käsitlesid põllumajanduslikus<br />
kasutuses olevatel muldadel erosiooni Eestis,<br />
jäävad aastakümnete taha ja peale maakasutuses<br />
toimunud ulatuslikke muudatusi seda teemat pole<br />
käsitletud. PMK mullaseire büroo teostas GIS analüüsi<br />
(aluseks 1:10 000 digitaalne mullakaart, PRIA<br />
põldude register, PRIA tabelandmebaasid maakasutuse<br />
kohta), mille tulemusena selgus, et kokku<br />
asub PRIA põllumassiividel 2008. a andmetel ca<br />
38 000 ha vee-erosioonist mõjutatud muldi, peamiselt<br />
Lõuna-Eesti 4 maakonnas: Tartu-, Põlva-,<br />
Valga- ja Võrumaal. Analüüs valla tasandil selgitas,<br />
et 5 vallas oli erodeeritud muldade osakaal PRIA<br />
massiividest enam kui 30%: Otepää, Valgjärve,<br />
Vastseliina, Haanja ja Misso vallas. Erosiooni<br />
seisukohast on olulisem vaadata, kuidas paiknevad<br />
põllumaad erodeeritud muldadel, kus toimub reaalne<br />
erosiooniprotsess, sest rohumaadel on erosioon<br />
vähene või puudub üldse. Edasine analüüs näitas,<br />
et 9 vallas kasutatakse enam kui 70% erodeeritud<br />
muldi põllukultuuride kasvatamiseks ehk seal on<br />
tegelik erosioonioht kõige suurem (joon 9). Selgub,<br />
et sellised vallad on koondunud peamiselt Tartu ja<br />
Põlva ümbrusesse ja valdavalt tegutsevad seal suurtootjad.<br />
Samas tuleb märkida, et need on ka alad,<br />
mille mullad on iseenesest väiksema erosiooniastmega<br />
ehk nõrgalt ja keskmiselt erodeeritud mullad.<br />
Tugevasti erodeeritud muldadega piirkondades on<br />
valdavaks maakasutuseks siiski püsirohumaa ja<br />
muldade kaitse seisukohalt on see igati õigustatud.<br />
Seega tuleks erosiooniohtlikes piirkondades suuremat<br />
tähelepanu pöörata pikaajaliste rohumaade rajamisele<br />
kui erosiooni tõkestavale meetmele.<br />
Bioloogilise mitmekesisuse seire<br />
Eesti on 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega<br />
võrreldes taimestiku ja loomastiku mitmekesisuselt<br />
üks maailma rikkamaid – eriti liigirikkad on<br />
Eesti poollooduslikud kooslused. Muude liigirikaste<br />
koosluste kõrval tuleks aga tähelepanu pöörata<br />
ka põllumajandusmaastike bioloogilisele mitmekesisusele<br />
– ainult väljaspool põllumajandusmaastikke<br />
asuvate alade kaitsmine ei aita säilitada põllumajandusmaastikele<br />
omast elustikku. Seetõttu<br />
on vaja põllumajanduses mõistlikult tegutseda, et<br />
sealset bioloogilist mitmekesisust ka tulevastele<br />
põlvkondadele säilitada.<br />
Sellest tulenevalt on Eesti <strong>maaelu</strong> arengukava<br />
põllumajandusliku keskkonnatoetuse üheks<br />
eesmärgiks edendada ja säilitada bioloogilist<br />
mitmekesisust. Eesmärgi saavutamise hindamiseks<br />
kogutakse iga-aastaselt andmeid kimalaste ja<br />
põllulindude kohta. Seireks on välja valitud 66 ala,<br />
mis asuvad kolmes piirkonnas: Lääne-Eestis (Saaremaa),<br />
Kesk-Eestis (Jõgeva- ja Tartumaa) ja Lõuna-Eestis<br />
(Võrumaa). Nii lindude kui ka kimalaste<br />
seireks kasutatakse loendustransekte, mis lindude<br />
puhul kulgevad mööda põlde ning kimalaste puhul<br />
mööda põlluservi ja tolmeldamist vajavate kultuuridega<br />
põlde.<br />
Kimalased Eesti põllumajandusmaastikul<br />
Kimalased on väga olulised tolmeldajad kõikjal<br />
maismaaökosüsteemides, sh põllumajanduses.<br />
Eriti olulised on pikasuiselised kimalased, kes<br />
suudavad tolmeldada ka pika õieputkega kultuurtaimede<br />
õisi (nt põlduba, punane ristik), millega<br />
lühisuiselised putukad (sh meemesilased) hakkama<br />
ei saa. Tolmeldamine aitab tihti kaasa saagi
53<br />
Joonis 9. Erodeeritud muldadel põllukultuuride kasvatamise osatähtsus (%)<br />
JÕGEVA<br />
Alatskivi<br />
Vara<br />
Laeva<br />
TARTU<br />
VILJANDI<br />
Puhja<br />
Tähtvere<br />
Luunja<br />
Mäksa<br />
Rannu<br />
Ülenurme<br />
Haaslava<br />
Võnnu<br />
Konguta<br />
Nõo<br />
Kambja<br />
Ahja<br />
Mooste<br />
Meeksi<br />
Põdrala<br />
Rõngu<br />
Puka<br />
Palupera<br />
Otepää<br />
Valgjärve<br />
Kõlleste<br />
Vastse-<br />
Kuuste<br />
PÕLVA<br />
Räpina<br />
Mikitamäe<br />
Helme<br />
Õru<br />
Sangaste<br />
Kanepi<br />
Laheda<br />
Veriora<br />
Hummuli<br />
Tõlliste<br />
Urvaste<br />
Sõmerpalu<br />
VÕRU<br />
Lasva<br />
Orava<br />
Värska<br />
VALGA<br />
Karula<br />
Antsla<br />
Vastseliina<br />
Meremäe<br />
Rõuge<br />
E mullad põldudel<br />
70 to 87<br />
50 to 70<br />
30 to 50<br />
20 to 30<br />
9,9 to 20<br />
Taheva<br />
Mõniste<br />
Varstu<br />
Haanja<br />
Misso<br />
Allikas: PMK<br />
ühtlasemale valmimisele, mistõttu paraneb ka<br />
saagi kvaliteet (nt rapsi puhul). Viimasel ajal on<br />
täheldatud tolmeldajate arvukuse langust, mille<br />
peamiseks põhjuseks Euroopas peetakse muutusi<br />
maakasutuses. Tootmise intensiivistamine mõjub<br />
kimalastele negatiivselt eelkõige läbi sobivate elupaikade<br />
ja toiduressursi vähenemise.<br />
Eestis leidub 22 liiki kimalasi, kellest 10 on enamlevinud.<br />
Kimalaste seire käigus on kõigil seireaastatel<br />
(2006-2008) loendatud kokku <strong>17</strong> liiki, kellest<br />
arvukamad on olnud põld-, kivi-, maa-, aed- ja tumekimalane.<br />
Jaani- ja samblakimalane on kantud<br />
Eesti Punasesse Raamatusse kui haruldaste liikide<br />
kategooriasse (3. kat) kuuluvad liigid, uru- ja ristikukimalane<br />
kuuluvad aga Eesti Punase Raamatu<br />
tähelepanu väärivate liikide (4. kat) hulka.<br />
Eraldi tuleb tähelepanu pöörata pikasuiseliste<br />
kimalaste (aed-, ristiku- ja urukimalane) osatähtsusele<br />
kooslustes. Optimaalses kimalasekoosluses<br />
on tavaliselt 6-12 liiki, millest 1-2 liiki võiks olla<br />
pikasuiselised. 2006-2008 oli pikasuiseliste kimalaste<br />
osatähtsus kõrgeim Lõuna-Eestis (18,1%),<br />
madalam aga Kesk- (11,4%) ja Lääne-Eestis (8,3%).<br />
Kõik kolm pikasuiselise kimalase liiki olid esindatud<br />
kõigis seirepiirkondades. Kimalastele on väga<br />
oluline toiduressursi olemasolu kogu aktiivsusperioodi<br />
jooksul. Seetõttu on eriti olulised kompensatsioonialad<br />
– üleskündmata alad (põlluservad,<br />
niidud, metsaservad ja -tukad jne), kus õitsevad<br />
looduslikud taimed, mida kimalased saavad külastada<br />
ka sel ajal, kui põllul midagi ei õitse. Seirepiirkondadest<br />
oli igal seireaastal kõige õiterikkam<br />
Lõuna-Eesti. Ka kimalaste arvukus, liigirikkus ja<br />
mitmekesisus on olnud kõrgeimad just Lõuna-Eesti<br />
seirepiirkonnas. Nii Lääne- kui ka Kesk-Eestis<br />
olid kimalaste arvukus ja liigirikkus seda kõrgemad,<br />
mida kõrgem oli õite tihedus. Lõuna-Eestis<br />
oli selline seos väga nõrk, mille põhjuseks võib olla
54<br />
sealne kompensatsioonialade rohkus – kimalastele<br />
leidub piisavalt alternatiivset toiduressurssi.<br />
Nagu näha, ei ole kimalaste arvukus, liigirikkus ja<br />
mitmekesisus eri piirkondades ühesugune. Põhjuseks<br />
võib olla erinev maastikustruktuur, millest<br />
tulenevalt on erinev ka elupaikade ja toiduressursi<br />
rohkus. Üheks maastiku struktuuri kujundavaks<br />
elemendiks on põldude suurus – põllu keskmise<br />
suuruse kasvades kimalaste arvukus ja liigirikkus<br />
langesid oluliselt.<br />
Linnud Eesti põllumajandusmaastikul<br />
Lindude arvukus ja mitmekesisus on heaks põllumajandusmaastike<br />
kvaliteedi näitajaks, kuna<br />
põllulindude arvukuse langus või levila kahanemine<br />
on sageli seotud elupaiga omaduste halvenemisega.<br />
Seetõttu peetakse linde bioloogilise<br />
mitmekesisuse hindamisel üheks olulisemaks<br />
indikaatoriks ja kasutatakse PKT meetme hindamisel<br />
kogu Euroopas. Lindudel on põllumajandusmaastikus<br />
tähtis osa eelkõige kahjurputukate<br />
hävitajana nii taimedelt kui ka loomadelt. Paljud<br />
Euroopa põllumajandusmaastiku linnud näitavad<br />
aga langustrendi, mille põhjuseks arvatakse olevat<br />
viimastel dekaadidel intensiivistunud põllumajandus.<br />
Intensiivistumise tulemusena kaovad lindudele<br />
sobilikud elupaigad ning pestitsiidid vähendavad<br />
ka nende toiduressurssi.<br />
Eestis on kokku umbes 122 liiki põllulinde. Seejuures<br />
võib põllumajandusmaastikul kohatavad<br />
linnud lähtuvalt nende seotusest põllumaaga jagada<br />
järgnevalt: põllumajandusmaastikul toituvad<br />
ja ka pesitsevad linnud (nt rukkirääk, põldlõoke),<br />
mujal pesitsevad, kuid põldudel toituvad linnud (nt<br />
pruunselg-põõsalind, metsvint), rändel põllul toituvad<br />
ja puhkavad linnud (nt sookurg, rüüt) ning<br />
põllumajandusmaastikku juhuslikult külastavad<br />
linnud (nt väikekajakas, hallõgija). Linnuseire käi-<br />
gus eristati loendatavad linnud pesitsejateks ja külastajateks.<br />
Perioodil 2005-2008 kohati põllulindude<br />
seire käigus 71 pesitsevat linnuliiki, kui kaasata<br />
linnuliikide arvestusse ka külastavad linnuliigid,<br />
on see number 102. Pesitsevate lindude keskmine<br />
asustustihedus 10 hektari kohta on olnud kõrgeim<br />
Lääne-Eestis ja madalaim Kesk-Eestis.<br />
Eesti arvukaim põllulind on põldlõoke, kelle asustustihedus<br />
on märgatavalt suurem Kesk-Eestis.<br />
Põhjuseks on arvatavasti sealne kõrgem suurte<br />
lagedate põllualade osakaal – põldlõoke eelistab<br />
just selliseid elupaiku. Teised arvukamad linnuliigid<br />
Eesti põldudel on kadakatäks, pruunselgpõõsalind,<br />
talvike ja kiivitaja. Linnustiku näitajate<br />
väärtused on aastati ja piirkonniti olnud kord kõrgemad,<br />
kord madalamad. Kuna nii liikide arvukuses<br />
kui ka mitmekesisuses esineb aastati looduslik<br />
varieeruvus (põhjuseks nt pesitsusaegne ja/või<br />
talvine toiduressursside kättesaadavus, kisklus,<br />
konkurents jne), ei saa nelja seireaasta põhjal teha<br />
veel järeldusi linnustiku näitajate paranemise või<br />
halvenemise kohta.<br />
Lindudele avaldab mõju ka mitmesuguste maastikuelementide<br />
esinemine/puudumine. Seejuures on<br />
erinevatel linnuliikidel elupaiga suhtes erinevad eelistused<br />
– kes tahab suuri lagedaid põllualasid (nt<br />
põldlõoke), kes tahab puude-põõsaste jm elementide<br />
olemasolu (nt pruunselg-põõsalind). Andmete<br />
analüüsil selgus, et nii pesitsevate liikide arv kui<br />
ka mitmekesisus olid tugevalt seotud põllu keskmise<br />
suurusega: mida suurem on põllu keskmine<br />
pindala, seda väiksem linnuliikide arv ja mitmekesisus.<br />
2008. a seireandmete põhjal leiti mitme<br />
linnustiku näitaja puhul oluline seos vertikaalsete<br />
joonelementide pikkusega (kiviaed, kiviaed puudega,<br />
puittaimede riba ja elektriliinid), põllumassiivi<br />
pindalaga ja teede pikkusega.<br />
4.2. Maaparandus<br />
Luule Lindma, Mati Tõnismäe<br />
Maaparandussüsteemide registri andmetel oli<br />
<strong>2009</strong>. a alguseks registreeritud kuivendussüsteeme<br />
ligikaudu 643 000 ha põllumajandusmaa<br />
kuivendamiseks, mis moodustab Statistikaameti<br />
andmete põhjal ligikaudu 70% kogu põllumajandusmaa<br />
pindalast. Metsamaa kuivendamiseks oli<br />
rajatud kuivendussüsteeme ligikaudu 677 000<br />
hektaril. Metsast, millest valdavalt on eramets,<br />
kannatab liigniiskuse all veel üle 300 000 ha .<br />
Põllumajandusmaal ja erametsamaal kuivendussüsteemide<br />
säilitamise, põllumajandus- ja eramet-
55<br />
samaale, põllumajanduslikele tootmishoonetele<br />
ning erametsa tarbeks tuletõrjetiigi veevõtukohtadele<br />
juurdepääsu parandamise ning metsatulekahju<br />
ennetamise ja likvideerimise eesmärgil antakse<br />
toetusi Eesti <strong>maaelu</strong> arengukava 2007-2013<br />
meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur“<br />
alusel. Meetme esimeses taotlusvoorus määras<br />
PRIA 103 abikõlbliku projekti rahastamiseks<br />
134,4 mln kr toetusi. Teine taotlusvoor toimus<br />
1. okt kuni 22. okt 2008 ning toetusi määrati 42<br />
projektile (taotlejale) 115,4 mln kr ulatuses.<br />
Enamik olemasolevatest maaparandussüsteemidest<br />
on rajatud enne 80ndaid aastaid suurmajandite<br />
tingimustes ning on valdavalt 60-400 ha<br />
suurused, seetõttu paiknevad nad käesoleval ajal<br />
paljude erinevate omanike maadel. Kuna maaparandussüsteemide<br />
piirid ei ühti kinnisasjade piiridega,<br />
teeb see maaparandushoiutööde korraldamise<br />
väga keeruliseks. Drenaaži toimimiseks eriti<br />
oluliste eesvoolude korrashoid üksikute maaomanike<br />
poolt osutub enamikel juhtudel nii praktiliselt<br />
kui tehniliselt võimatuks. Mitme maaomaniku<br />
maal paiknevate maaparandussüsteemide uuendamis-<br />
ja hooldustöid on otstarbekas teha ühiselt,<br />
välja on kujunenud mittetulunduslikud maaparandusühistud.<br />
Ühistute asutamine ja nende kaudu<br />
maaparanduse rekonstrueerimis- ja hoiutööde<br />
korraldamine ei ole oluline mitte ainult põllumajanduse<br />
ja metsamaade sihipärase kasutamise<br />
arenguks, vaid kogu piirkonna infrastruktuuri väljakujundamiseks<br />
eesmärgiga tõsta elanike heaolu,<br />
luua uusi töökohti ja arendada <strong>maaelu</strong> tervikuna.<br />
Seisuga 1. jaan <strong>2009</strong> on asutatud 112 maaparandusühistut.<br />
Juhul kui maaparandusühistu tegevuspiirkonda<br />
jääb reformimata, st jätkuvalt riigi<br />
omandis olevat maad, osaleb riik maaparandusühistus<br />
kohustusliku liikmena. <strong>2009</strong>. a alguseks<br />
oli asutatud 47 riigi osalusega maaparandusühistut.<br />
Riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks oli<br />
määratud 39 juhul maavalitsused ning 8 juhul<br />
Keskkonnaministeerium.<br />
Kuna maaparanduse läbiviimisel on ühistegevus<br />
äärmiselt oluline, kuid küllaltki keerukas ettevõtmine,<br />
siis maaparandusinvesteeringute toetamisel<br />
hinnatakse ühistegevust ka kõrgemalt. Teises<br />
taotlusvoorus määratud 42 toetusesaajast on 33<br />
maaparandusühistud.<br />
Tabel 1. Toetused tegevuste lõikes teises taotlusvoorus, 2008<br />
Tööde maht<br />
Määratud toetussumma<br />
Maaparandussüsteemi ehitamine,<br />
rekonstrueerimine ja uuendamine<br />
Tegevus<br />
sealhulgas<br />
kuivendussüsteemi reguleeriv võrk<br />
eesvool<br />
keskkonnakaitserajatis (settebassein)<br />
keskkonnakaitserajatis (tuuletõkkeriba)<br />
teenindav tee<br />
7714 ha<br />
<strong>17</strong>7,90 km<br />
84 tk<br />
3,63 km<br />
94,28 km<br />
108 063 479<br />
Erametsamaale ja tuletõrjetiigile juurdepääsutee ehitamine<br />
1,16 km 1 013 042<br />
Tuletõrjetiigi ehitamine ja rekonstrueerimine<br />
Ettevalmistavate tööde ja omanikujärelevalve tegemine ning investeeringuobjekti<br />
tähistamiseks vajaliku sümboolika ostmine<br />
Kokku<br />
Allikas: PRIA<br />
6 tk<br />
588 305<br />
5 696 572<br />
115 361 398<br />
Teises taotlusvoorus kujunes määratud keskmiseks<br />
toetussummaks 2,74 mln kr ühe taotluse kohta. Samas<br />
jäävad PRIA poolt heakskiidetud toetussummad<br />
vahemikku 4,1 kuni 5 mln kr 25 % toetuse saajatest.<br />
Kolmel toetuse saajal ületab toetussumma 5 mln kr.<br />
Sellest järeldub, et olulise osa maaparanduse toetamiseks<br />
ettenähtud toetustest saavad “suuremad”<br />
(mitme omaniku maal paikneva maaparandussüsteemi<br />
korral) taotlejad, kelleks on valdavalt maaparandusühistud.<br />
Seega maaparandustööde korraldamine<br />
on kõige otstarbekam läbi ühistegevuse.<br />
Maailma maaparandusteadlased ja spetsialistid<br />
Eestis<br />
6.-11. juulini 2008 korraldas rahvusvaheline<br />
maaparanduse organisatsioon ICID (liikmeid 125<br />
riigist) oma maaparandusala töörühma 10nda<br />
koosoleku Eestis ja Soomes. Osavõtjaid oli üle 140.<br />
Eestit külastasid tunnustatud maaparanduse ja<br />
veemajanduse teadlased ja spetsialistid. Esitati<br />
29 ettekannet ja 20 posterettekannet. Toimusid<br />
väljasõidud nii Eestis kui Soomes drenaaži- ja<br />
veepuhastamise kasutamise objektidele. Külastati
56<br />
Tabel 2. Toetused maakondade lõikes teises<br />
taotlusvoorus, 2008<br />
(nitraatide kasutamist, rasked metallid), kuivenduse<br />
ehitamist rasketes muldades<br />
Maakond<br />
Harjumaa<br />
Hiiumaa<br />
Ida-Virumaa<br />
Jõgevamaa<br />
Järvamaa<br />
Läänemaa<br />
Lääne-Virumaa<br />
Põlvamaa<br />
Pärnumaa<br />
Raplamaa<br />
Saaremaa<br />
Tartumaa<br />
Valgamaa<br />
Viljandimaa<br />
Võrumaa<br />
Kokku<br />
Allikas: PRIA<br />
Toetuse<br />
saajate arv<br />
-<br />
1<br />
1<br />
5<br />
7<br />
1<br />
1<br />
1<br />
4<br />
4<br />
3<br />
4<br />
2<br />
5<br />
3<br />
42<br />
Määratud<br />
toetussumma<br />
-<br />
1 373 287<br />
1 918 731<br />
18 360 991<br />
27 349 835<br />
3 747 429<br />
4 377 480<br />
262 912<br />
14 259 548<br />
16 334 203<br />
2 840 652<br />
5 543 862<br />
5 706 200<br />
6 131 309<br />
7 154 959<br />
115 361 398<br />
*Uurida tehnilisi lahendusi kemikaalide väljauhtumisel<br />
mullast, vihmutust ja maaparandussüsteemides<br />
kasutatava vee kvaliteeti, põllumajanduslikku<br />
veekasutust<br />
*Edendada jätkusuutlikku lähenemist, et veemajandusprojektid,<br />
sh kuivendus lähtuks keskkonna-,<br />
majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest<br />
aspektidest.<br />
*Vanade kuivendussüsteemide uuendamine, sette<br />
eemaldamine veejuhtmetest jõgede korrastamise,<br />
keskkonnakaitse tehnoloogia kontekstis<br />
*Arvestamine kliimamuutustega (antropogeenilised<br />
ja kliimatsüklid tavapärasemast lühemad),<br />
äärmuslikud ilmastikuolud, muutused kuivendussüsteemides,<br />
üleujutuste tekitatud purustuste<br />
ärahoidmine<br />
Laheotsa talu Harjumaal, kus vaadati Laane ja<br />
Määra maaparandusühistute tegemisi.<br />
Istungitel käsitleti mitmeid veekvaliteediga seotud<br />
teemasid ja tutvustati uurimistulemusi.<br />
Ülesanded kuni aastani 2013:<br />
* Edendada kuivendust kui üht veemajanduse osa<br />
(säästlik veevarude kasutamine)<br />
* Analüüsida põllumajandusliku maakuivenduse<br />
ja keskkonna erinevusi põllumajanduspoliitikas<br />
*Keskkonna jätkusuutlikkus (veekogude keskkonnaseisund,<br />
suurenenud on maa väärtus (linnastumine/<br />
tööstusmaad), maakasutuse muutused<br />
*Arvestada toiduvarude kasvu vajadusega (toiduhindade<br />
tõus)<br />
*Arvestada maailma ja kohalikke finants- ja majanduslikke<br />
aspekte<br />
Ettekanded ja kokkuvõtted: www.fincid.fi/idw2008.
5. Toiduohutus, veterinaaria,<br />
taimetervis ja taimekaitse<br />
57<br />
1. jaan <strong>2009</strong>. a seisuga oli Veterinaaria- ja Toiduameti<br />
(VTA) järelevalve all 12 067 toidukäitlemisettevõtet<br />
ja 33 mahepõllumajandusliku toidu<br />
käitlemise ettevõtet. VTA poolt tunnustatud toidukäitlemisettevõtete<br />
loetelud valdkondade kaupa<br />
on interneti aadressil http://www.vet.agri.ee/.<br />
1. juulil 2007 anti VTA järelevalve alla mitmed<br />
toiduohutuse ja kvaliteedi tagamise täiendavad<br />
ülesanded, mida varem täitsid Tervisekaitseinspektsioon,<br />
Taimetoodangu Inspektsioon (TTI) ja<br />
Tarbijakaitseamet.<br />
2008. a toimus Veterinaar- ja Toiduametis ka<br />
Euroopa Komisjoni audit, mille käigus kontrolliti<br />
loomade ja loomsete saaduste impordikontrolliks<br />
sobivaks tunnistatud piiripunktide rajatiste ja<br />
töökorralduse ning kontrollide vastavust kehtes-<br />
tatud nõuetele. Üldjoontes jäid inspektorid auditi<br />
tulemustega rahule ning tõdesid, et loomade ja<br />
loomsete saaduste kontroll ELi välispiiril toimib<br />
ja on piisavalt tõhus. 2008. a teavitati VTAd ELi<br />
infosüsteemi RASFF kaudu Iiri päritoluga sealiha<br />
dioksiini ülenormatiivsest sisaldusest. Liha oli saadetud<br />
ka teistesse liikmesriikidesse. Sellega seoses<br />
selgitas VTA välja Eestisse saabunud liha kogused,<br />
mis võisid olla dioksiiniga saastunud. 68 091 kg<br />
sealihale kehtestati edasise käitlemise keeld ning<br />
alustati liha turult kõrvaldamist. Võimalik dioksiiniga<br />
saastunud liha saadeti hävitamisele. Samuti<br />
teatati RASFF süsteemi kaudu ka ülenormatiivsetest<br />
melamiini kogustest Hiina päritolu piimatoodetes.<br />
VTA tõhustas järelevalvet ning võttis 3<br />
proovi kõnealustest toodetest, mis kõik osutusid<br />
negatiivseteks.<br />
5.1. Toiduohutus avalikkuse silmis<br />
Ants Laansalu, Veronika Mats<br />
Kuigi toit on ohutum kui kunagi varem, on kogu<br />
maailmast tulevad teated toidu tarbimisega<br />
seotud tervisehäiretest ning võimalikust seosest<br />
inimeste ja loomade haiguste vahel suurendanud<br />
avalikkuse huvi toiduohutuse, põllumajandussaaduste<br />
tootmise meetodite (mahetootmine, keskkonnasõbralik<br />
majandamine, tavatootmine) vastu.<br />
Seda huvi on võimendanud erinevad huvirühmad,<br />
kes kuulutavad erinevate toidu tootmise meetodite<br />
kohta ainult oma arusaamade kehtivust ning<br />
austavad vähe teiste väärtusi. Eelnimetatud põhjustel<br />
suureneb nõudlus kindlate omadustega ja<br />
dokumenteeritud kvaliteedinäitajatega toiduainete<br />
suhtes. Paraku on turul pakutava toidu kohta<br />
võimalik anda seire põhimõtete kohaselt üldist<br />
infot, mille põhjal ei ole alust väitel, et konkreetses<br />
jaemüügi- või toitlustusettevõttes pakutav toit on<br />
tervisele ohtlik või ohutu.<br />
<strong>2009</strong>. a veebruaris avaldati Riigikontrolli auditi<br />
tulemused VTA tegevuse kohta toiduohutuse<br />
tagamisel. Selle tulemusi tõlgendati avalikkuses<br />
VTA juhtkonna ja toiduohutuse spetsialistide ja<br />
hinnangu kohaselt ebaobjektiivselt ning tarbijat<br />
eksitavalt. Paljudes sellelaadsetes artiklites eitatakse<br />
toidu käitlemise ja tarbimisega seotud küsimuste<br />
igasuguseid kvalitatiivseid erisusi, mis on<br />
antud konkreetsete hindamiskriteeriumite ja ohutegurite<br />
alusel. Seetõttu ei suuda tarbija eristada<br />
ülisuuri riskitegureid minimaalse riskiga seotud<br />
teguritest. Ehkki toidus lubatud pestitsiidide ja<br />
lisaainete lubatud jääkide määramisel on ohutuse<br />
koefitsient 100 (lubatud piirmäärad on 100 korda<br />
väiksemad nendest doosidest, mis katseloomadele<br />
manustatult enam mingit ohtu ei põhjustanud),<br />
jätkub endiselt jääkide ohtude üledramatiseerimine.<br />
Spetsialistide hinnangul on toiduainetes<br />
avastatud jäägid sedavõrd väikesed, et inimesel<br />
võivad tervisekahjustused ilmneda juhul, kui neid<br />
toiduaineid tarbida lühikese aja jooksul kümnetes<br />
ja mõnel juhul isegi sadades tonnides. Keemiliste<br />
ainete ohu ületähtsustamise korral kaotab tarbija
58<br />
orientiiri ja ohutunde bioloogiliste ohtude suhtes.<br />
Kirjandusest võib leida andmeid selle kohta, kus<br />
teraviljade koristamisel ja säilitamisel ebasoodsates<br />
tingimustes arenesid hallitusseentel ülimürgised<br />
mükotoksiinid, mille ohtlikkusest räägivad<br />
alljärgnevad katsete tulemused. Bioloogiliselt<br />
saastunud teravilja söötmisel katseloomadele<br />
saabus surm 2.-3. päeval järgmiste ööpäevaste<br />
annuste korral: veistel 0,8-4,8, lammastel 0,4-1,2<br />
kg ja sigadel 0,25- 0,9 kg (H. Lõiveke, Teraviljade<br />
fusarioosid Eestis, EMVI, 2008). Hallitusseened,<br />
mis on kasvulavaks ohtlike toksiinide tekkimisel,<br />
arenevad kiiresti umbrohuseemnetega risustatud<br />
ja lamandunud teraviljas. Pestitsiidide ja<br />
kasvuregulaatorite kasutamine võimaldab vältida<br />
teraviljakasvatuses umbrohtude levikut ja vilja<br />
lamandumist.<br />
Avalikkuse muret toiduohutuse suhtes on suurendanud<br />
samuti mõnede teadlaste tendentslikud<br />
käsitlused toidu tootmise meetoditest, mille puhul<br />
vastandatakse mahe- ja tavatootmist. Vastandajad<br />
kasutavad keemiliste ohtude ületähtsustamisel<br />
peamiste argumentidena ettevõtjate soovi teenida<br />
väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise arvel<br />
suuremat kasumit. Tegelikud põhjused ei ole ainuüksi<br />
ettevõtjate kasumihuvis, vaid peamiselt avalikus<br />
huvis. Avalikes huvides on oluline toodangu<br />
suurendamine, tootmiskulude ja tarbijahindade<br />
vähendamine ning kõrvuti keemiliste riskide maandamisega<br />
samuti bioloogiliste ohtude vältimine.<br />
Saksa autorite ((L. Hartenstein, H. Priehe, U Köpke)<br />
andmetel väheneb mahetootmise korral teravilja<br />
ja kartuli saagikus kolmandiku võrra ja hind<br />
tõuseb enam kui kaks korda, mis ei ole enamusele<br />
tarbijaist taskukohane. Tasakaalustatud käsitlus<br />
erinevatest tootmismeetoditest võtab arvesse<br />
uusi arenguvõimalusi ja eeliseid ning kaasnevaid<br />
riske ja ohte. Praktikas tuleb teha sageli valikuid<br />
– väikesema riskiastmega keemiliste vahendite<br />
kasutamisega välditakse suurema riskiastmega<br />
bioloogilisi ohte.<br />
Toidukontroll<br />
2008. a jätkati toiduohutuse seireprogrammide<br />
läbiviimist, zoonooside ja zoonoossete haigustekitajate<br />
seire ja nendega seotud ravimiresistentsuse<br />
esinemist käsitlevate andmete kogumist, analüüsimist<br />
ja avaldamist; saasteainete, dioksiinide ja<br />
dioksiinilaadsete PCBde seiret loomses toidus; keemiliste<br />
taimekaitsevahendite jääkide, mükotoksiinide<br />
ning GMO seiret taimses toidus. Mikrobioloogiliste<br />
ja keemiliste näitajate uurimisel selgus, et<br />
2,4% proovidest osutus nõuetele mittevastavateks.<br />
5.2. Loomatervis<br />
Aivar Vuks, Enel Niin, Matti Nautras Kaili Kallit,<br />
Pille Sadrak, Maie Help, Maarja Tuimann<br />
Loomatervishoid<br />
Riikliku loomatauditõrje programmi (RLTP) raames<br />
uuriti 2008. a Eesti loomakarju enam kui 36<br />
haiguse suhtes. Kokku teostati 579 000 diagnostilist<br />
uuringut. Nendest 351 139 olid loomatervishoiualased<br />
laboriuuringud.<br />
Loomakasvatusettevõtteid kontrolliti 5 923 korral.<br />
Veterinaarnõuete rikkumise eest karistati<br />
rahatrahviga kolme loomapidajat (Järva-, Põlvaja<br />
Raplamaa).<br />
2008. aastaks kavandatud RLTP raames planeeritud<br />
järelevalve toimingud ning diagnostilised<br />
uuringud loomataudide avastamiseks ning nende<br />
leviku tõkestamiseks viidi läbi tähtaegselt ning<br />
tulemuslikult. 2007. a kahes linnukarjas puhkenud<br />
Newcastle′ i haiguse likvideerimise järgselt<br />
2008. a rakendatud vaktsineerimise programm<br />
on andnud häid tulemusi. Toodud uurimistulemuste<br />
alusel võib kinnitada, et loomapopulatsioonide<br />
epidemioloogiline olukord Eestis on<br />
tervikuna hea.<br />
Tulenevalt ELi õigusnormidest alustati 2008. a<br />
vesiviljelusega tegelevate ettevõtete tunnustamist.<br />
Marutaudialane olukord on alates 2006. a, kui<br />
alustati kaks korda aastas üleriigilist vaktsineerimist,<br />
väga kiiresti paranenud. Kui 2006. a registreeriti<br />
veel 114 marutaudijuhtumit, siis 2007. a ainult<br />
neli. 2008. a esines marutaudi kolmel korral:<br />
rebasel, koeral ja lambal.
59<br />
Vaktsineerimisprogrammile järgnenud efektiivsuse<br />
hindamistulemused näitasid, et 2006. a vaktsineerimise<br />
järgselt oli vaktsiini söönud 85,5% ning<br />
2007. a 83,7% rebastest ja kährikutest. Vereanalüüside<br />
tulemuste põhjal võib öelda, et 55%<br />
uuritud loomadest olid marutaudi vastu kaitstud.<br />
2008. a märtsikuust alates ei ole Eestis marutaudi<br />
tuvastatud ühelgi haiguskahtlasel ega ka tervena<br />
kütitud loomal.<br />
On väga oluline jätkata kaks korda aastas sihtgrupi<br />
loomade vaktsineerimist marutaudi vastu,<br />
kuni kahe aasta jooksul ei ole avastatud ühtegi<br />
marutaudijuhtumit. Teiste maade kogemused on<br />
näidanud, et vaktsineerimise liiga varakult lõpetamise<br />
või vaktsineerimisstrateegia kergekäelise<br />
muutmise tulemusel toimub marutaudijuhtumite<br />
plahvatuslik tõus.<br />
Juhul kui Eestil õnnestub saavutada marutaudivabadus,<br />
kuid naaberriigid ei ole meiega samal<br />
ajal haigusest vabanenud, jätkatakse vaktsineerimist<br />
piirialadel, et hoida ära viiruse taaslevikut<br />
riiki tingituna nakatunud loomade migratsioonist.<br />
2008. a viis Euroopa Komisjon Veterinaar- ja Toiduametis<br />
loomatervishoiu valdkonnas läbi kaks<br />
auditit. Inspektorite hinnangu kohaselt toimib<br />
järelevalve süsteem Eestis tõhusalt.<br />
Loomakaitse<br />
Loomakaitse nõuete täimise kontrollimisel tehti<br />
78 ettekirjutust ning algatati 4 väärteomenetlust.<br />
Põhilised rikkumised esinesid veiste pidamise<br />
osas. Suurimaks probleemiks on vasikate<br />
lõaspidamine, mis on ELis kehtiva seadusandluse<br />
kohaselt keelatud. Rohkem rikkumisi esines<br />
veel lemmikloomade pidamise ning põllumajandusloomade<br />
uimastamisel tapamajades.<br />
Järelevalve teostamisel tehakse koostööd Politseiameti,<br />
Keskkonnainspektsiooni ning vabatahtlike<br />
loomakaitseorganisatsioonidega. Järelvalvealase<br />
koostöö tõhustamiseks sõlmiti 2008.<br />
a koostöölepe Keskkonnainspektsiooni, Politseiameti<br />
ja Veterinaar- ja Toiduameti vahel. Suuremat<br />
tähelepanu pöörati loomade transpordile.<br />
Jätkus 2007. a alustatud autojuhtide ja saatjate<br />
koolitusprogramm. EÜ määruse 1/2005 kohaselt<br />
tohib alates 5. jaan 2008. a põllumajandusloomi<br />
või kodulinde vedavat maanteesõidukit juhtida<br />
või sellel saatjana tegutseda isik, kes omab<br />
sellealast pädevustunnistust. Koolitusprogrammi<br />
raames on väljastatud 484 pädevustunnistust.<br />
Aretustegevus<br />
Aretustoetuse tingimustele vastas 2 613 looma,<br />
neist eesti tõugu 1 261, tori tõugu 479 ja eesti<br />
raskeveo tõugu hobuseid 145 ning 728 eesti<br />
maatõugu veist. Toetuse maksmise nõuetele<br />
mittevastamise puhul olid peamisteks põhjusteks<br />
looma põlvnemisandmete mittevastavus määruse<br />
nõuetele, vanus (taotlemise hetkel alla 6 kuu<br />
vana) ning probleemid omandisuhtega. Lisaks<br />
ilmnes vigu loomade andmete esitamisel.<br />
Geneetiliste ressursside säilitamise eesmärgil<br />
jälgiti ohustatud tõugude säilitajate tegevust<br />
tunnustatud säilitus- ja säilitus-aretusprogrammide<br />
täitmisel ning üldist geneetiliste ressursside<br />
säilitamise koordineerimist riigis. Seoses 1. jaan<br />
2008 kehtima hakanud põllumajandusloomade<br />
aretuse seaduse muudatusega toimus ohustatud<br />
tõugude aretus-säilitusprogrammide muutmine.<br />
Tunnustati eesti vuti, eesti maatõugu veise, eesti<br />
tõugu hobuse ja eesti raskeveo tõugu hobuse<br />
säilitus-aretusprogramme muudetud kujul. Tori<br />
tõugu hobuste säilitusprogramm eraldati tori<br />
tõugu hobuste aretusprogrammist ja ametliku<br />
tunnustuse sai süsteem, kus tori universaalsuuna<br />
hobuste tõuraamat on eraldatud tori aretussuuna<br />
tõuraamatust. Uue korra järgi on tori<br />
universaalsuuna hobustel suletud tõuraamat ja<br />
lubatud on ainult puhasaretus.<br />
Söötade käitlemine<br />
Riigi söödaregistris oli 2008. a andmete põhjal<br />
registreeritud 2 <strong>17</strong>1 söödakäitlejat, sh 26<br />
tunnustatud ettevõtet. Sööda käitlemise nõuete<br />
rikkumise kohta vormistati käitlejatele 86<br />
ettekirjutust (kontrollitud objektide arvust<br />
18,9%), 49 korral avastati, et ettevõttes puudus<br />
enesekontrolliplaan, mis peab olema kooskõlas<br />
HACCP põhimõtetega. Puudusi märgistusel ja/<br />
või märgistamisel esines 19 korral, 18 juhul oli<br />
söödakäitleja söödaregistris registreerimata ja 7<br />
ettevõttel polnud riigilõiv ettenähtud tähtajaks<br />
tasutud.<br />
Mitteloomset päritolu söötade impordil ja ekspordil<br />
Veterinaar- ja Toiduameti poolt tellitud 1 455<br />
analüüsist oli mittevastavaid 91. Suurematest<br />
mittevastavustest võiks välja tuua geneetiliselt<br />
muundatud MON 40-3-2 soja, mille analüüsidest<br />
ei vastanud nõuetele 25%. Analüüsitud söötadest<br />
ei vastanud nõuetele erinevate elementide<br />
sisalduse alusel: kaltsiumi ja toortuha (24%),<br />
naatriumi (21%), toorrasva (19%) ning tsingi<br />
(14 %) proovidest.
60<br />
5.3. Turukorraldus<br />
Ave Raie, Aivar Alt, Sirje Sokk, Vivika Eha,<br />
Ain Zereen, Regina Pihlakas, Kadri Järv<br />
Kasutustoetuse ja sekkumiskokkuostu taotlemisel<br />
kontrollitakse eraladustatavate põllumajandustoodete<br />
vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele, samuti<br />
väljastab VTA teise liikmesriiki toimetamise korral<br />
kvaliteedisertifikaadi. Piimatoodete sertifitseerimise<br />
käigus teostati 254 analüüsi, nõuetele mittevastavaks<br />
osutus 5 proovi. Liha kasutamise kontrollimisel<br />
veenduti, et liha oli deklareeritud koguses ettevõtte<br />
valdusesse kohale jõudnud, ning seda, et kogu imporditud<br />
liha oli kolme kuu jooksul impordi toimumise<br />
kuupäevast ümber töödeldud nõuetekohasteks<br />
toodeteks.<br />
Veise- ja searümpade klassifitseerimistulemuste<br />
korrektsust kontrolliti 1 216 rümbal, millest 1 093<br />
olid määratud õigesse lihakus- ja 1 146 õigesse rasvasusklassi.<br />
Aasta jooksul klassifitseeriti osalevates<br />
tapaettevõtetes kokku 26 109 veiserümpa.<br />
Searümpade klassifitseerimisel osutasid 440 rümba<br />
mõõtmistulemused, et 370 olid nõuetekohaselt<br />
mõõdetud.<br />
Kanamunade turustusnormidele vastavuse järelevalve<br />
on partiipõhine ja selle käigus kontrolliti partii<br />
vastavust nõutud kvaliteediomadustele, märgistusele<br />
ja pakendile märgitud kaaluklassile.<br />
Kalandustoodete turukorralduslikud meetmed hõlmavad<br />
järelevalvet <strong>kalandus</strong>toodete ülekande- ning<br />
kõrvaldamistoetuse üle. 2008. a taotlesid ülekandetoetust<br />
kaks tunnustatud tootjaorganisatsiooni<br />
(Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste Kalurite<br />
Ühistu) ning kokku teostati <strong>17</strong>0 sekkumist. Sekkumisele<br />
läks kokku 1 899,45 t kilu ja 1 042,9 t<br />
räime.<br />
2008. a kontrolliti alkoholi järelevalve käigus 866<br />
toodet tootmis-, ladustamis- ja jaekaubandusettevõtetest.<br />
Ettekirjutusi tehti kokku 158.<br />
2008. a väljastati 5 825 õiendit alkoholi kandmise<br />
kohta riiklikku alkoholiregistrisse. Registrikande<br />
tegemisel kontrolliti esitatud tootenäidiste vastavust<br />
registrikande taotleja poolt esitatud dokumentidele<br />
ja alkoholi valdkonda puudutavatele ELi ja Eesti<br />
Vabariigi õigusaktidele.<br />
Kaubanduse järelevalve<br />
2008. a läbis piiril kontrolli kokku 2 750 kaubapartiid,<br />
millest 2 705 juhul oli tegu loomset päritolu saadustega<br />
ning 45 partiid olid elusloomad. Lisaks sellele<br />
kontrolliti piiril loomade heaolunõuete täitmist sigade<br />
väljaveol EList. Aasta jooksul võeti piiril loomsetest<br />
saadustest proove 106, millest teostati 286 analüüsi.<br />
Erinevaid mittenõuetekohasusi avastati 35 korral,<br />
mistõttu suunati piirilt tagasi kokku 3 kaubapartiid<br />
ja hävitamisele 4 partiid; ülejäänud kaubapartiide<br />
suhtes rakendati muid menetlusi.<br />
Mitteloomsest toidust võetud proovidest 42 analüüsi<br />
põhjal osutus mittenõuetekohaseks (saasteainete lubatust<br />
suurem sisaldus) üks kaubapartii, mis suunati<br />
piirilt tagasi. Anti välja 327 mitteloomse sööda vabasse<br />
ringlusse lubamise luba. Peamised söödaliigid on<br />
teravili, rapsikook ja erinevad söödalisandid, päritoluriikidest<br />
domineerivad Ukraina, Venemaa, Valgevene,<br />
Malaisia, Indoneesia ja Brasiilia.<br />
Veterinaarkontrollil loomse toidu sihtkohas tehti<br />
ettekirjutusi 7 juhul, kusjuures olulisemad puudused<br />
olid seotud hügieeni ja jälgitavusega. Peamised kaubaliigid,<br />
mida teistest liikmesriikidest Eestisse toodi, olid<br />
kala ja kalatooted ning sea- ja linnuliha.<br />
Teistest liikmesriikidest loomse toidu sissetoojaid ja<br />
nende kohustuste täitmist kontrolliti <strong>17</strong>5 korral; ettekirjutusi<br />
tehti 12 juhul, peamine puudus oli kaubasaadetistest<br />
mitteteavitamine.<br />
Elusloomade veterinaarkontrollil sihtkohas avastati<br />
puudusi vaid vähestel juhtudel, mis olid seotud<br />
peamiselt veterinaarsertifikaatidega. Põhilised lähteliikmesriigid,<br />
kust loomi Eestisse tuuakse, on Taani,<br />
Soome, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Prantsusmaa,<br />
Holland, Läti, Leedu ja Poola.<br />
Loomade ja loomsete saaduste väljaveol väljastati kokku<br />
7 386 veterinaarsertifikaati, mis on 1 074 rohkem<br />
kui 2007. a. Eksportsertifikaatidest moodustavad<br />
suurema osa Venemaale veetavate loomade ja loomsete<br />
saaduste sertifikaadid (3 124 tk); järgnevad Ukraina<br />
(2 452), Valgevene (309) ning Moldova (224). Eksporditavatest<br />
kaubaartiklitest on esikohal kala ja kalatooted.
61<br />
5.4. Taimetervis<br />
Raina Mõttus<br />
Ohtlike taimekahjustajate leviku üle kontrolli<br />
tagamise eesmärgil viiakse läbi Euroopa Komisjoni<br />
otsusel kõigis liikmesriikides kohustuslikke monitooringuid,<br />
mille tulemuste esitamine on teistele<br />
liikmesriikidele ja Komisjonile kohustuslik. 2008. a<br />
viidi läbi Eestis 9 erineva ohtliku taimekahjustaja<br />
monitooringut ja 1 908 inspekteerimist, mille käigus<br />
avastati 12 väärtegu ja tehti 320 ettekirjutist.<br />
Olulise osa tuvastatud rikkumistest on jätkuvalt<br />
moodustanud sertifitseeritud seemnekartuli uuendamata<br />
jätmine.<br />
Eestis ei esine ohtlikke taimekahjustajad (viljapuu<br />
bakterpõletik, tamme äkksurm, männi laguuss),<br />
mida on avastatud mitmes ELi liikmesriigis. Seetõttu<br />
on Eestil tänaseni veel väga hea staatus ja<br />
oluline eelis taimede ja taimsete saadustega kauplemisel.<br />
Taimekaitse<br />
Kolme viimase aasta jooksul on Eestisse toimetatud<br />
taimekaitsevahendite kogused pidevalt suurenenud<br />
(2006. a – 1 100 t, 2007. a – 1 142 t,<br />
2008. a – 1 319,5 t). Taimekaitsevahendite turustamise<br />
kontrollimisel on täheldatav rikkumiste<br />
vähenemine. Nii on puuduste tuvastamine müügikohtadel<br />
vähenenud kuue viimase aasta võrdluses<br />
4 korda, registreerimata turustuskohtade ning<br />
müügiarvestuse pidamisel puuduste tuvastamise<br />
juhtude arv 2 korda. 2008. a vormistati 19 ettekirjutust<br />
ja 8 trahvi. Viimastel aastatel on põllumajandusettevõtjad<br />
hakanud paremini järgima<br />
taimekaitse nõudeid: taimekaitsepritside korrasolekut<br />
ja testimist, õitsvate taimede pritsimist,<br />
taimekaitsetunnistuse või isikukaitsevahendite,<br />
põlluraamatus taimekaitsevahendite arvestust.<br />
Kuue viimase aasta kontrollitulemused näitavad<br />
tuvastatud rikkumiste koguarvu vähenemist<br />
ligikaudu 3 korda. Rikkumiste arvu suurenemine<br />
on toimunud vaid õitsvate taimede pritsimisel, mis<br />
võib aga olla seotud ka rapsi kasvupinna ligikaudu<br />
kahekordse suurenemisega sama ajavahemikul<br />
(2003. a 46 326, 2008. a 73 588 ha). Taimsest<br />
toodangust võetud proovides (kokku 91) ülemääraseid<br />
taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud,<br />
kuid taimekaitsevahendite jälgi leiti kolmandikus<br />
proovidest.<br />
Väga mürgiste taimekaitsevahendite (fumigantide)<br />
kasutamise kontrollimisel avastati rikkumisi: ei<br />
teavitatud Päästeametit enne fumigeerimist ning<br />
protokollid olid mittenõuetekohaselt vormistatud ja<br />
säilitatud.<br />
Mahepõllumajandus<br />
Mahepõllumajandusliku maa osakaal Eesti põllumajanduslikust<br />
maast moodustas ligikaudu 10%.<br />
Jätkuvalt suur osakaal mahepõllumajanduslikus<br />
taimekasvatuses on rohumaadel, mis moodustavad<br />
82% kogu mahepõllumajanduslikust maast.<br />
Suurenenud on teraviljakasvatuse osakaal, mis<br />
võrreldes eelmise aastaga kasvas 1 804 ha võrra,<br />
kusjuures suurimad oli kaera (ligi 5 000 ha) ja<br />
odra (üle 2 100 ha) kasvupinnad.<br />
Joonis 1. Mahepõllumajanduslik maa, 2001–2008 (tuh ha)<br />
100<br />
80<br />
72,9<br />
79,5<br />
87,3<br />
60<br />
40<br />
20<br />
20,1<br />
30,6<br />
42,6<br />
46,0<br />
59,1<br />
0<br />
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: Taimetoodangu Inspektsioon (TTI)
62<br />
Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses on<br />
endiselt hoogsalt kasvamas lihaveise- ja lambakasvatus,<br />
kusjuures lammaste arv on kasvanud ligi<br />
34 000 peani. Vähenenud on aga kolme viimase<br />
aasta jooksul piimakarjakasvatus, kus osa ettevõtteid<br />
on piimatootmise lõpetanud ning võtnud<br />
suuna lihaveiste kasvatamisele. Kaheks põhiliseks<br />
takistuseks piimakarjakasvatuse arengul on nii<br />
mahesegasööta tootva tööstuse kui tunnustatud<br />
mahepiima töötlejate puudumine. Paigalseisu või<br />
isegi tagasiminekut näitavad linnu- ja seakasvatus.<br />
2008. a avastati 2 262 inspekteerimise tulemusel<br />
nõuete rikkumisi 87 korral, mis võrreldes eelmise<br />
aastaga on üle kahe korra enam. Põhilisteks rikkumisteks<br />
olid loomadel kõrvamärkide puudumine,<br />
puudulik arvestuse pidamine taime- ja loomakasvatuses,<br />
peamiselt põlluraamatu täitmisel. 7 korral<br />
avastati tavasööda kasutamist taimtoidulistel<br />
loomadel, 11 korral nõusolekut küsimata või üle<br />
lubatud arvu loomade toomist tavaettevõttest.<br />
2008. a kanti registrisse 8 uut töötlejat, kellest 4<br />
tegelevad teravilja ja seemnete töötlemisega, mille<br />
tõttu suurenes <strong>2009</strong>. a ka teravilja kasvupind. Maheseemne<br />
kasvatus on samas aga madalseisus.<br />
Väetised<br />
Väetiste turustamisel ettenähtud nõuetele vastavuse<br />
üle tehakse koostööd Põllumajandusuuringute<br />
Keskuse agrokeemia labori, Tarbijakaitseameti<br />
ning Maksu- ja Tolliametiga. Enamike olulisemate<br />
väetiste turustamine võrreldes eelmise aastaga<br />
vähenes 2008. a.<br />
Tabel 1. Väetiste turustamine<br />
Väetise liik<br />
2007 turustatud tonni KOKKU<br />
2008 turustatud tonni KOKKU<br />
2008 % 2007. a-st<br />
Karbamiid<br />
NPK-väetis<br />
Ammooniumnitraat<br />
Klinkritolm<br />
NP-väetis<br />
Lubjakivijahu<br />
Kaltsiumammooniumnitraat<br />
Kaaliumkloriid<br />
PK-väetis<br />
NK-väetis<br />
Lämmastikväetise vesilahus<br />
KOKKU (kõik liigid)<br />
202 496<br />
98 653<br />
48 611<br />
10 285<br />
8 824<br />
2 894<br />
38 302<br />
4 762<br />
3 758<br />
2 919<br />
372<br />
441 854<br />
156 581<br />
83 792<br />
41 357<br />
22 669<br />
4 378<br />
3 411<br />
29 358<br />
5 <strong>17</strong>5<br />
592<br />
605<br />
6 871<br />
357 297<br />
77<br />
85<br />
85<br />
220<br />
50<br />
118<br />
77<br />
109<br />
16<br />
21<br />
1 847<br />
81<br />
Allikas: TTI<br />
2008. a läbiviidud inspekteerimise ja võetud<br />
kontrollproovide analüüsimisel olid peamisteks<br />
rikkumisteks pakendi märgistusel väetise koostise<br />
mittevastavus deklareeritud sisaldusele ja andmete<br />
mitteesitamine turustatud väetisekoguste kohta<br />
ettenähtud tähtajaks. Registrist kustutati 1 ja<br />
lisandus 7 uut väetise käitlejat.<br />
Joonis 2. Seemnepõldude pinnad (ha)<br />
10 000<br />
8 000<br />
6 000<br />
4 000<br />
2 000<br />
0<br />
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: TTI<br />
Teravili Söödakultuurid Õli- ja kiutaimed Köögivili
63<br />
Seemned<br />
Seemnete vastavuse üle turustamisel tehakse koostööd<br />
Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli<br />
laboratooriumi ja Viljandi Katsekeskusega.<br />
Viimase kaheksa aasta jooksul on seemnepõlde<br />
tunnustatud aastas keskmiselt 8 300 ha, sellest<br />
teravilja seemnepõlde keskmiselt 6 600 ha.<br />
Joonis 3. Sertifitseeritud seeme (t)<br />
20 000<br />
<strong>17</strong> 656<br />
15 000<br />
14 755<br />
14 031<br />
14 358<br />
11 387<br />
10 000<br />
5 000<br />
2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2003<br />
7280<br />
Allikas: TTI<br />
Kuna vastavate andmete kogumise süsteem<br />
puudub, ei ole riigis kokku turustatava seemne<br />
kogused teada. Sertifitseeritud seemne kasutamise<br />
osakaalu suurendamiseks on vaja põhiliselt kaht<br />
eeltingimust – põllumajandustootja teadlikkust ja<br />
finantsvahendeid.<br />
Lisaks muudele seaduses ette nähtud kontrollitoimingutele<br />
viiakse aastas läbi keskmiselt 300-400<br />
seemnete turustamise, tootmise ja pakendamise<br />
inspekteerimist. Enam esinenud rikkumiseks on<br />
kvaliteedinõuetele mittevastava seemne turustamine<br />
ning seemnepakendi märgistamise nõuete<br />
rikkumine.<br />
Aiandustooted<br />
Kontrolli teostamisel Eestis kasvatatavate ning sisse-<br />
ja väljaveetavate aiandustoodete kvaliteedi- ja<br />
turustamisnõuete täitmise üle väljaspool jaemüüki<br />
tehakse koostööd Tarbijakaitseametiga, kes täidab<br />
kontrolliasutuse ülesandeid jaemüügi etapil.<br />
Järelevalve antud valdkonnas hõlmab värske puuja<br />
köögivilja kvaliteedivastavuse hindamist väliste<br />
kriteeriumite (väljanägemine, kuju, suurus) järgi,<br />
samuti kauba esitlus-, pakendamis- ja märgistusnõuete<br />
kontrolli. Kõik kolmandatest riikidest<br />
Eestisse imporditud värsked puu- ja köögiviljad<br />
kontrollitakse enne vabasse ringlusse vormistamist.<br />
Samuti kontrollitakse kõik partiid nende<br />
väljaveol. Alates 2006. a on kasutusel liikmesriikidevaheline<br />
elektrooniline teavitussüsteem, mille<br />
kaudu vahendatakse operatiivselt teavet nõuetele<br />
mittevastavuste tuvastamise kohta nii impordil<br />
kolmandatest riikidest kui hulgimüügil. Teavitamissüsteemi<br />
käivitamise põhjuseks on asjaolu,<br />
et kaup peab vastama nõuetele selle lähetamisel,<br />
mistõttu mittevastavuste kohta teabe saamine<br />
võimaldab rakendada meetmed kauba päritoluriigi<br />
vastutaval asutusel.<br />
Kauba ettenähtud standarditele vastavuse ning<br />
pakendamis- ja märgistusnõuete täitmise eest<br />
vastutab partii omanik. Sellest hoolimata tuvastati<br />
2006. a 21, 2007. a 20 ja 2008. a 34 mittevastavuse<br />
juhtu. Enamiku mittevastavuste puhul oli<br />
tegemist Poola päritolu õunte puuduliku märgistuse<br />
või selle täieliku puudumisega ja Itaalia päritolu<br />
alamõõduliste kiividega. Puuduliku märgistusega<br />
(tühjade pappkastidega) ostetud toodete puhul on<br />
edasimüüjad kohustatud viima tooted märgistamisnõuetega<br />
vastavusse (paigutama kleebised).<br />
Alamõõduliste kiivide müük on keelatud.<br />
Kokkuvõttes on nii mittevastavuste teavitamise<br />
kui vahendajate (hulgimüüjate) teadlikkuse ja<br />
nõudlikkuse kasvu tulemusena rikkumised siiski<br />
vähenenud. Kauplustes müügiloleva värske puuja<br />
köögivilja kvaliteet on vähehaaval muutunud<br />
paremaks.<br />
Kokku viidi 2008. a läbi 524 inspekteerimist, mille<br />
käigus kontrolliti 1 654 partiid. Erinevate hulgimüüjate<br />
ja tootjate kontrollimise sagedust on<br />
vastavalt varasematele kontrollitulemustele suurendatud<br />
või vähendatud, kontrollitud partiide arv<br />
aastate lõikes kokku on aga stabiliseerunud.
64<br />
Tuulekaera leviku meetmete ohjamist ELi seadusandluses<br />
ei reguleerita.<br />
Eestis kehtestatud nõuete kohaselt on maakasutaja,<br />
kelle põllul esineb tuulekaera, kohustatud<br />
rakendama ettenähtud abinõusid sellest vabanemiseks.<br />
Rakendatud meetmete tulemusena on vähenenud<br />
tuulekaerast tugevalt saastunud põldude arv, kuid<br />
levik oluliselt vähenenud ei ole. Tuulekaer on üheaastane<br />
kõrreline umbrohi, mille seemned võivad<br />
säilida idanemisvõimelisena kuni kümme aastat.<br />
Arvestades eelnimetatut, taotlusi põllumassiivi<br />
tuulekaeravabaks tunnistamiseks siiani Taimetoodangu<br />
Inspektsioonile esitatud ei ole.<br />
Tabel 2. Tuulekaerast teavitamine maakondade lõikes (seisuga 31. dets 2008)<br />
Maakond<br />
Esitatud teatisi (tk)<br />
Kinnitatud tõrjekavad (tk)<br />
Tuulekaeraga saastunud pind (ha)<br />
Harju<br />
Hiiu<br />
Ida-Viru<br />
Jõgeva<br />
Järva<br />
Lääne<br />
Lääne-Viru<br />
Põlva<br />
Pärnu<br />
Rapla<br />
Saare<br />
Tartu<br />
Valga<br />
Viljandi<br />
Võru<br />
Kokku<br />
51<br />
30<br />
53<br />
164<br />
116<br />
116<br />
257<br />
43<br />
90<br />
<strong>17</strong>9<br />
209<br />
104<br />
97<br />
99<br />
79<br />
1 687<br />
40<br />
28<br />
35<br />
161<br />
111<br />
102<br />
251<br />
39<br />
80<br />
<strong>17</strong>4<br />
201<br />
92<br />
97<br />
95<br />
77<br />
1 583<br />
3 983,24<br />
539,46<br />
3 949,82<br />
14 704,45<br />
16 605,81<br />
5 348,99<br />
45 849,86<br />
2 947,83<br />
7 571,31<br />
14 556,93<br />
5 331,00<br />
7 108,09<br />
7 283,08<br />
9 063,63<br />
2 602,<strong>17</strong><br />
147 445,67<br />
Allikas: TTI<br />
2008. a kontrolliti tuulekaera tõrjekavas ettenähtud<br />
tõrjeabinõude täitmist 222 korral ja maakasutajat<br />
teavitati tuulekaera esinemisest põllul 60<br />
korral. Tuvastatud rikkumised olid seotud eelkõige<br />
tõrjekava esitamata jätmise ja tugevalt tuulekaera-<br />
ga saastunud põllul kaera kasvatamisega. Rakendati<br />
ka kohustust tuulekaer välja kitkuda põllu<br />
servast, mis paiknes tuulekaerast saastumata<br />
põllu vahetus läheduses.
65<br />
6. Toiduainetetööstuse toodang,<br />
turg ja riiklik sekkumine<br />
6.1. Eesti piimatööstuse ülevaade<br />
Eha Niinepuu<br />
Piimatööstuste arv ja paiknemine Eestis<br />
Eestis oli Veterinaar- ja Toiduameti andmetel seisuga<br />
31. dets 2008. a 29 piima töötlevat kontserni<br />
või sõltumatut ettevõtjat. VTA poolt tunnustatud<br />
tootmisüksusi oli aga 39, sest paljudel ettevõtjatel<br />
on mitu eraldi paiknevat tehast või muud käitluskohta,<br />
millel ei pruugi olla isegi oma ettevõtteregistri<br />
numbrit (näiteks ladu, pakendustsehh, ühte konkreetset<br />
toodet – juustu, kohukesi vms tootev üksus).<br />
2 talumeiereid oli tunnustatud ka mahepõllumajanduslikuks<br />
töötlemiseks ja 14 omasid ekspordiluba<br />
Venemaale. Piirkondliku paiknemise järgi oli Ida-Virumaal<br />
2, Lääne-Virumaal 3, Harjumaal 11, Saaremaal<br />
1, Raplamaal 2, Järvamaal 3, Jõgevamaal 2,<br />
Tartumaal 4, Põlvamaal 3, Võrumaal 2, Valgamaal 2,<br />
Pärnumaal 2 ja Viljandimaal 2 ettevõtet. Maakondadest<br />
ainukesena puudus piimatööstus Läänemaal.<br />
Välisosalusega piimatööstuseid oli seisuga 31. dets<br />
2008 kokku 6. Koos väliskapitaliga on tulnud ka<br />
oskusteave, tänu millele toodetakse nüüd Eesti<br />
jaoks mittetraditsioonilisi tooteid. Näiteks on viimastel<br />
aastatel hakatud valmistama kõva laabijuustu,<br />
vadakukohupiima ricottat, Mozzarella juustu ja<br />
eritoitu imikutele.<br />
Eesti tööstused võib jagada spetsialiseerumise järgi:<br />
• linnapiimatoodete valmistajad (joogipiim, jogurt,<br />
keefir, koor, hapukoor, kohupiim, kodujuust, pudingid),<br />
kellel on reeglina kõrval ka muu tegevus<br />
(pakendamine, ladustamine, mahla tootmine,<br />
pulbrid);<br />
• juustu tootjad, kes vastavalt turuolukorrale valmistavad<br />
lisaks juustule kas võid või pulbrit;<br />
• kohukese valmistajad, ostavad teistelt tööstustelt<br />
kohupiima;<br />
• jäätisevalmistajad, ostavad koort, võid, pulbrit.<br />
Tunnustatud ettevõtetest varus toorpiima 29 ettevõtet,<br />
nendest 1 tegutses toorpiima kogumispunktina;<br />
1 ettevõtte tegevusalaks oli ladustamine-sügavkülmutamine;<br />
1 ettevõte oli spetsialiseerunud ainult<br />
pakendamisele; 7 tööstust kasutasid toormena teiste<br />
töötlejate toodangut (piim, pastöriseeritud koor,<br />
kohupiim, pulbrid, või, vadak). Toorpiima varuvatest<br />
ettevõtetest töötles ainult oma farmi piima 3 ettevõtet.<br />
Talumeiereid tootsid põhiliselt juustu, pehmeid<br />
juuste, kohupiima, kodujuustu ja hapendatud piimatooteid<br />
(jogurt, hapukoor).<br />
Lisaks piimatoodetele tegelevad Eesti piimatööstused<br />
ka kondiitritoodete ja küpsiste pakendamisega,<br />
kissellide, mahlade, nektarite, jookide ja toidujää<br />
valmistamisega ning pakendatud piima-, kala-, lihatoodete<br />
ja juurviljade ladustamisega.<br />
Ettevõtete käitlemisvaldkonnad:<br />
• joogipiim - 10 ettevõtet;<br />
• rõõsk koor - 15 ettevõtet;<br />
• hapendatud piimatooted - 19 ettevõtet;<br />
• või- ja võisegud - 14 ettevõtet;<br />
• kodujuust, kohupiim, kohuke, desserdid, kastmed<br />
- 22 ettevõtet;<br />
• juust - 16 ettevõtet;<br />
• sulatatud juust - 3 ettevõtet;<br />
• pehmed juustud - 13 ettevõtet;<br />
• UHT 1 - 1 ettevõte;<br />
• piimapõhised pulbrid - 6 ettevõtet;<br />
• jäätis - 4 ettevõtet;<br />
• pakendamine - 6 ettevõtet;<br />
• ladustamine – 13 ettevõtet;<br />
• muud tegevused – 7 ettevõtet.<br />
Piimasektori osatähtsus Eesti töötlevas tööstuses<br />
Statistikaameti esialgsetel andmetel (tabel 1) moodustas<br />
2008. a piimatööstuse osakaal töötleva<br />
tööstuse kogutoodangust 4,77% ja toiduainetööstuses<br />
27,3%. Piimatoodete eksport moodustas 2007. a<br />
toiduainete väljaveost 31,3%.<br />
1<br />
Kõrgkuumutatud piim
66<br />
Tabel 1. Piimatööstuste osakaal ettevõtluses<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008*<br />
Piimatööstuse osakaal töötlevas tööstuses, %<br />
4,4<br />
6,2<br />
5,4<br />
4,9<br />
4,7<br />
4,8<br />
Piimatööstuse osakaal toiduainetööstuses, %<br />
25,0<br />
32,0<br />
30,3<br />
28,2<br />
28,4<br />
27,3<br />
Piimatoodete osakaal toiduainete ekspordis, %<br />
27,0<br />
40,0<br />
35,8<br />
29,9<br />
34,9<br />
31,3<br />
Ettevõtete arv (aasta lõpus)<br />
41<br />
42<br />
40<br />
38<br />
37<br />
39<br />
Allikas: ESA lühiajastatistika, PM arvutused<br />
* - esialgsed andmed<br />
Tooraine kvaliteet ja hind<br />
Statistikaameti andmetel toodeti toorpiima (tabel 2)<br />
2008. a 701,9 tuh t, mis on 1,4% enam kui eelmisel<br />
aastal. Piimatöötlemisettevõtete poolt varutud<br />
piima kogus suurenes võrreldes eelmise aastaga<br />
21 tuh t ehk 3,5% võrra, moodustades kogu toodangust<br />
88% ehk 614,4 tuh t.<br />
Tabel 2. Toorpiima tootmine ja kokkuost<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008*<br />
Toorpiima tootmine, tuhat tonni<br />
621<br />
611<br />
652<br />
670<br />
692<br />
692<br />
702<br />
Toorpiima kokkuost, tuhat tonni<br />
497<br />
485<br />
536<br />
571<br />
606<br />
593<br />
614<br />
Kokkuostetud piim, %<br />
80<br />
79<br />
82<br />
85<br />
88<br />
86<br />
88<br />
Allikas: ESA<br />
* - esialgsed andmed<br />
Viimastel aastatel iseloomustab Eestit jätkuvalt<br />
trend lõpetada loomapidamine väiksemates ja<br />
suurendada lehmade arvu suuremates karjades. Seisuga<br />
31. dets 2008 oli piimalehmade arv (100 146)<br />
võrrelduna 2007. aastaga vähenenud 4 328 lehma<br />
võrra ja piimatõugu lehma pidajate arv (5 070) 2 312<br />
võrra. Keskmiselt lüpsti lehma kohta 6 765 kg piima,<br />
so 281 kg rohkem kui 2007. a (joon 1).<br />
Kuigi viimastel aastatel on vähenenud nii loomapidajate<br />
kui ka piimalehmade koguarv, on keskmine<br />
väljalüps ja piima kogutoodang järjepidevalt kasvanud.<br />
Produktiivsuse paranemist on positiivselt<br />
mõjutanud uued arengud piimakarjakasvatuses.<br />
Viimastel aastatel on suurt tähelepanu pööratud<br />
tõukarja aretusele, tasakaalustatud söötmisele,<br />
uute lüpsilautade ehitamisele ja kaasaegse tehnoloogia<br />
kasutusele võtmisele.<br />
Joonis 1. Piimatoodang kokku, lehma kohta ja lehmade arv, 2002-2008<br />
piimatoodang (tuh t), lehmade arv (tuh tk)<br />
800<br />
700<br />
600<br />
500<br />
400<br />
300<br />
200<br />
100<br />
612<br />
5 140<br />
116<br />
611<br />
5 160<br />
114<br />
652<br />
5 528<br />
1<strong>17</strong><br />
670<br />
5 886<br />
113<br />
692<br />
6 285<br />
108<br />
692<br />
6 484<br />
103<br />
702<br />
6 765<br />
101<br />
8 000<br />
7 000<br />
6 000<br />
5 000<br />
4 000<br />
3 000<br />
2 000<br />
1 000<br />
piimatoodang lehma kohta (kg)<br />
0<br />
0<br />
piimatoodang kokku<br />
piimalehmade arv<br />
lehma kohta<br />
Allikas: ESA
67<br />
Joonis 2. Toorpiima kvaliteet, 2003-2008<br />
%<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
52,0<br />
38,3<br />
38,8<br />
46,5<br />
43,8 42,4<br />
20<br />
0<br />
40,9 57,7 56,7 49,2 52,7 54,0<br />
2003<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: ESA, PM arvutused eliit kõrgem I sort sorditu<br />
Kokkuostetud toorpiimast kuulus eliit- või kõrgemasse<br />
sorti 96,4% (joon 2). Eliit- või kõrgema<br />
sordi osatähtsus kahanes 2007. aastaga võrrelduna<br />
0,1%. I sordi toorpiima osa (3,2%) suurenes<br />
2008. a 0,2% võrra. Kokku ostetud toorpiima<br />
Tööstuste poolt varutud toorpiima keskmine<br />
kokkuostuhind hakkas kiirelt kasvama alates<br />
2007. a juulist (joon 3), tõustes 2008. a veebruaaasta<br />
keskmine rasva (4,0%) ja valgu (3,3%)<br />
sisaldus võrreldes 2007. aastaga ei muutunud.<br />
2008. a keskmine toorpiima kokkuostuhind oli<br />
4 643 kr/kg, mis on võrreldes 2007. aastaga<br />
10,5% ehk 44,1 senti liitri kohta rohkem.<br />
Joonis 3. Toorpiima kokkuostuhind Eestis, 2007 – 2008<br />
6 000<br />
5 236 5 259 5 249<br />
krooni tonn<br />
5 000<br />
4 000<br />
4 878<br />
4 563<br />
4 521<br />
4 401 4 390<br />
4 450<br />
4 352<br />
4 308<br />
4 131<br />
3 000<br />
Allikas: ESA<br />
2007<br />
2008<br />
riks 5 259 kr/kg kohta. Alates 2008. a märtsist<br />
on piimahind järjepidevalt langenud nii Eestis<br />
kui ka ELis tervikuna, va Soomes (joon 4).
68<br />
Joonis 4. Toorpiima kokkuostuhind, 2007-<strong>2009</strong> (kr/kg)<br />
8<br />
7<br />
7,68 FI<br />
5,02 EL 25<br />
krooni kilogramm<br />
6<br />
5<br />
4<br />
4,40 USA<br />
4,35 DE<br />
4,13 EE<br />
3<br />
3,69 LV<br />
2<br />
1<br />
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12<br />
2007 2008<br />
3,36 LT<br />
2,52 NZ<br />
Allikas: CIRCA<br />
Piima kokkuostuhind Eestis koosneb erinevatest<br />
komponentidest. Iga töötleja kujundab piima kokkuostuhinna<br />
vastavalt oma võimalustele ja kokkuleppel<br />
tootjatega. Aluseks võetakse sordi hind,<br />
millele lisandub valgu- ja rasvaprotsendi hind.<br />
Valgu- ja rasvaprotsendi pealt maksmisel tehakse<br />
kas juurde- või mahaarvestus, lähtudes baasilistest<br />
ja toorpiima tegelikest näitajatest. Tööstuste<br />
lõikes võivad baasilised näitajad erineda. Väga<br />
palju mõjutab kokkuostuhinda ka nõudlus piimatoodete<br />
järele maailmaturul. Seetõttu võib öelda, et<br />
piimahinna langused ja tõusud on tihedalt seotud<br />
tooraine vajaduse, koguse, sordi, samuti valgu<br />
ning rasva sisaldusega ja maailmaturu hinnaga.<br />
Kokkuostetud piimast varusid Eesti Piimaliidu<br />
liikmed (joon 6) 82,8% ehk 508 964 t.<br />
Joonis 5. Toorpiima kokkuost, 2008<br />
Allikas: Eesti Piimaliit<br />
Teised piimatööstused<br />
<strong>17</strong>%<br />
AS Saaremaa Piimatööstus<br />
5%<br />
AS Maag Piimatööstus<br />
6%<br />
TÜ E-Piima<br />
16%<br />
Tere As<br />
31%<br />
Valio Eesti AS<br />
25%<br />
Piimatoodete tootmine<br />
Eestis toodetakse piima rohkem, kui me ise tarbida<br />
suudame. 2008. a eksporditi ligikaudu 41,7%<br />
(2007. a ca 41,5%) piimatoodetest (rahalises väärtuses)<br />
kas ELi või kolmandatesse riikidesse. Seetõttu<br />
on Eesti piimatööstuse areng endiselt väga<br />
tihedalt seotud ELi ja kogu maailmaturul toimuvaga.<br />
Piimasektori elujõulisus sõltub kvaliteetsest<br />
toorainest ja lepingutest jaekaubanduskettidega.<br />
Samuti võimest kiiresti reageerida hetkel maailmas<br />
toimuvale ja oskusest soodsatest olukordadest<br />
ettevõttele võimalikku maksimaalset kasumit<br />
teenida.<br />
Piimatoodete tootmisel pööratakse suurt tähelepanu<br />
konkurentsivõimelisele toodangule, toodete sortimendile<br />
ja kvaliteedile, tehnoloogia kaasajastamisele<br />
ning keskkonda säästvale tootmisele. Seoses<br />
2008. a I poolel toimunud mitmete piimatööstuste<br />
ühinemistega on tekkinud suuremad võimalused<br />
tootmise spetsialiseerumisele ja vastastikusele<br />
koostööle.<br />
Tootmise arengut mõjutavad tarbijate eelistused<br />
ja maailmaturu hinnad. 2007. a maailmaturul püsinud<br />
piimatoodete soodne olukord, kus nõudlus<br />
ületas pakkumist ning hinnad liikusid enamikel<br />
toodetel tõusuteed, muutus 2008. a kardinaalselt<br />
ja tendents üldisele hindade langusele on märgatav.<br />
2008. a (joon 7) suurenes võrreldes eelmise aastaga<br />
pikema realiseerimisajaga toodete, nagu piimapulbri<br />
(58,8%), juustu (35,6%), 80-90%-lise või<br />
(13,5%) ja koolipiimatoodetest populaarseima toote<br />
2,5%-lise joogipiima (0,5%) tootmine. Oluliselt<br />
vähenes veel 2007. a lõpus väga nõutud lõssipulbri<br />
tootmise (-18,1%) maht. Kahanenud on ka<br />
kohupiima (-11,4%), ainult piimarasvast toodetud<br />
jäätiste (-4,8%), koore (-2,8%) ja hapupiimatoodete<br />
tootmine.
69<br />
Joonis 6. Piimatoodete tootmine, 2003-2008 (tuh t)<br />
250<br />
650<br />
jäätis<br />
200<br />
600<br />
kohupiim<br />
150<br />
550<br />
juust<br />
või (80-90%)<br />
100<br />
500<br />
lõssipulber<br />
täispiimapulber ja segud<br />
50<br />
450<br />
hapendatud piim<br />
koor<br />
0<br />
2003 2004 2005 2006 2007 2008*<br />
400<br />
joogipiim<br />
toorpiima kogus<br />
* esialgsed andmed<br />
Allikas: ESA<br />
Kodumaiste piimatoodete sortiment kauplustes<br />
uueneb ja laieneb jätkuvalt. Lisaks nüüdseks<br />
traditsioonilisteks saanud jogurtite, kohupiima,<br />
juustu ja jäätise sortimendi arendamisele on turule<br />
toodud desserdid vadaku baasil, toorjuustud,<br />
küpsetatud kohukesed ja valmistoitude sektoris<br />
kohupiimavormid.<br />
Piimatoodete tarbimine<br />
Piima kokkuostuhinna kahanemisega seoses on<br />
langenud ka piimatoodete väljamüügihinnad ja<br />
jaehinnad (joon 9). Toorpiima kokkuostuhinna<br />
langus detsembris võrreldes 2008. a juuniga oli<br />
-8,6%. Samal perioodil langesid Eesti tavakauplustes<br />
keskmised jaehinnad, näiteks kohalikul juustul<br />
(-7,3%), 2,5%-lisel joogipiimal (-4,7%), 10% kohvikoorel<br />
(-4,7%), 20% hapukoorel (-2,9%), keefiril<br />
(-2,4%) ja kodujuustul (-2,9%).<br />
Joonis 7. Kodumaise toidukauba eelistamine, 1996-2008 (% vastanutest)<br />
100<br />
80<br />
60<br />
73<br />
58<br />
75<br />
67<br />
78<br />
70<br />
80<br />
75<br />
85<br />
79<br />
83<br />
75<br />
87<br />
79<br />
87 84<br />
77<br />
67<br />
79<br />
71<br />
75<br />
66<br />
73<br />
67 70<br />
63<br />
%<br />
40<br />
20<br />
0<br />
Allikas: EKI<br />
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Vastanud kokku<br />
Alla 30-aastased
70<br />
Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud elanike toitumisharjumuste<br />
ja toidukaupade ostueelistuste uuringu<br />
põhjal võib öelda, et 2008. a eelistas kodumaist<br />
toodangut 70% tarbijatest (2007. a – 73%),<br />
pidades oluliseks värskust (96%), harjumuspärast<br />
maitset (93%) ja usaldusväärsust (91%). Samas on<br />
hinnatõusud tekitanud 61% elanikest piimatoodete<br />
ostmisel harjumuste muutusi. Vastanutest 23%<br />
Piimatoodete väliskaubandusbilanss (joon 11) oli ka<br />
2008. a jätkuvalt positiivne (+1 470,9 mln kr), kahanedes<br />
eelmise aastaga võrreldes -6,6% (103,7 mln kr).<br />
Piimatooteid veeti 3,5 korda rohkem välja (2 061,6<br />
mln kr), kui toodi sisse (590,7 mln kr). Kogu põllumavähendas<br />
ostetavaid koguseid ja 11% asendas seni<br />
eelistatud tooted alternatiivsetega (näiteks taluvõi<br />
margariiniga). Kodumaise toodangu eelistamise<br />
vähenemisele on kaasa aidanud ka tarbija jaoks<br />
keerulisemaks muutunud kodumaise ja imporditud<br />
kauba eristamine, kus suurimaks takistuseks<br />
on endiselt liiga väikeses kirjas tooteinfo pakendil.<br />
Joonis 8. Toorpiima keskmine kokkuostuhind (käibemaksuta) ja piimatoodete keskmised<br />
jaehinnad (käibemaksuga) Eesti tavakauplustes, 2007-2008 (kr/kg)<br />
150<br />
120<br />
90<br />
60<br />
30<br />
120,06<br />
100,69<br />
56,47<br />
41,31<br />
27,14<br />
10,66<br />
0<br />
Allikas: EKI<br />
2 2<br />
2007 2008<br />
2,5% joogipiim Hapukoor 20% 10 l toorpiima keskmine kokkuostuhind<br />
Kodujuust Või >80%, väikepakk Kohalik juust<br />
Piimatoodete müük ja eksport-import<br />
Esialgsetel andmetel kasvasid piimatööstuste<br />
toodangu maht, müük ja eksport (joon 10) rahalises<br />
väljenduses 2008. a võrreldes eelmise aastaga.<br />
Toodangu maht oli 4 948,0 mln kr (+3,4%), müügi<br />
maht 4 882,1 mln kr (+2,9%) ja ekspordi maht<br />
2 061,6 mln kr (+0,5%) ehk 10,7 mln kr rohkem<br />
kui eelmisel aastal.<br />
Joonis 9. Piimatööstuste toodang, müük ja eksport, 1998-2008<br />
mln kr<br />
5 000<br />
4 500<br />
4 000<br />
3 500<br />
3 000<br />
2 500<br />
2 000<br />
1 500<br />
1 000<br />
500<br />
4785,6<br />
4745,8<br />
2050,9<br />
4948,0<br />
4882,1<br />
2061,6<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
toodang müük eksport<br />
jandussaaduste väljaveost (12 031,3 mln kr) moodustas<br />
piimasaaduste eksport 2 <strong>17</strong>,1% (2007. a 18,4%).<br />
2<br />
Kaubagrupis 04 deklareeritud konkreetselt nimetamata toodete<br />
väljaveo hinnanguline summa 59,9 mln kr on arvestatud piimatoodete<br />
väljaveosumma hulka.
71<br />
Joonis 10. Piima ja piimatoodete eksport, import ja väliskaubandusbilanss, 2004-2008 (mln kr)<br />
2 500<br />
2 000<br />
2 051<br />
2 062<br />
mln/krooni<br />
1 500<br />
1 000<br />
500<br />
1 241<br />
852<br />
389<br />
1 372<br />
1 059<br />
313<br />
1 532<br />
1 206<br />
326<br />
1 575 1 471<br />
591<br />
476<br />
0<br />
2004<br />
2005<br />
2006 2007 2008<br />
Allikas: ESA<br />
Võrreldes eelmise aastaga suurenes rahaliselt piimatoodete<br />
väljavedu 0,5% (10,7 mln kr). Väljavedu<br />
ELi liikmesriikidesse suurenes 1,3% (22,5 mln kr)<br />
ja vähenes kolmandatesse riikidesse -3,6% (-11,8<br />
mln kr). Piimatooteid veeti kokku 28 riiki.<br />
Enamik toodangust eksporditi siiski ELi liikmesriikidesse<br />
(84,7%). Suurimateks partneriteks olid ELi<br />
riikidest Soome (18,4%), Läti (<strong>17</strong>,1%), Saksamaa<br />
(12,7%), Leedu (9,5%), ja kolmandatest riikidest Venemaa<br />
(12,6%). Venemaale eksport kasvas 2008. a<br />
võrreldes eelmise aastaga 4% ehk 10 mln kr.<br />
Joonis 11. Piimatoodete eksport Venemaale (mln kr), 2003 – 2008<br />
mln krooni 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
28,9<br />
25,1<br />
21,7<br />
19,3<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
5,4<br />
0,9<br />
Allikas: ESA<br />
Eksporditud piimatoodetest oli rahalises väärtuses<br />
92,5% toodetud Eestis. Toodetest enim eksporditi<br />
käesoleval aastal kondenseerimata piimatooteid<br />
(62 590 t), juustu (14 078 t), fermenteeritud piimatooteid<br />
(8 579 t) ja lõssipulbrit (5 841 t). Kolmandatesse<br />
riikidesse eksporditud piimatoodetest<br />
moodustas rahalises väärtuses 58,5% juust, 18,3%<br />
vadakutooted ja 10,0% piimapulbrid. Ekspordihinnad<br />
olid soodsamad võrreldes 2007. aastaga juustul<br />
(muud, KN 0406 90, juustu väljaveost 69,2%)<br />
14,1% (+7,80 kr/kg), võil 12,3% (+4,85 kr/kg) ja<br />
piimal (KN 040120) 11,3% (+0,49 kr/kg). Võrreldes<br />
eelmise aastaga langesid hinnad lõssipulbril -31,7%<br />
(-14,67 kr/kg) ja piimapulbril -9,9% (-4,36 kr/kg).<br />
2007. aastaga võrreldes suurenes 2008. a piimatoodete<br />
import (590,7 mln kr) 24% ehk +114,4<br />
mln kr, moodustades põllumajandussaaduste<br />
impordist 3,2%. 96,8% impordist tuli ELi riikidest<br />
(sellest Poola 21,8%, Läti 18,9%, Soome 11,8% ja<br />
Saksamaa 11,1%). Suurimad sisseveetavad tootegrupid<br />
olid fermenteeritud piimatooted (4 914,3 t),<br />
juust (3 047,8 t) ja vadakutooted (4 097,8 t), mille<br />
sissevedu moodustas kogu piimatoodete impordist<br />
rahaliselt vastavalt 32,7%, 22,8% ja 11,5%.<br />
Võrreldes eelmise aastaga kasvasid fermenteeritud<br />
toodete (+4,77 kr/kg ehk 21%), piima (KN 040120)<br />
(+1,15 kr/kg ehk 14%), piimapulbri (+1,03kr/
72<br />
kg ehk 3,4%) ja või (+1,08 kr/kg ehk 2,1%) ning<br />
vähenesid keskmised sisseveohinnad lõssipulbril<br />
ja juustul (muud, KN 0406 90, juustu väljaveost<br />
69,2%) (vastavalt -5,37 kr/kg ehk -<strong>17</strong>,5% ja -0,93<br />
kr/kg ehk -1,4%).<br />
Koolipiim<br />
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti<br />
esialgsetel andmetel (7. apr <strong>2009</strong>. a seisuga) maksti<br />
2008. a tarbitud piimatoodete eest koolipiimatoetust<br />
19,8 mln kr (Eesti riigi osa 12,1 mln kr ja ELi<br />
poolne 7,7 mln kr). Kokku toetati 2 681 tuh liitrit<br />
koolipiimatooteid, millest 2,5% rasvasisaldusega<br />
joogipiim moodustas 87,3% (joon 13). Esialgsetel<br />
andmetel on tarbitud toodete kogus võrreldes eelneva<br />
aastaga suurenenud 4,7% ehk 121,1 tuh liitri<br />
võrra. Alates septembrist 2008 lisandusid toetatavate<br />
toodete nimekirja Eestis populaarsed 2,5%<br />
rasvasisaldusega keefir ja mitte alla 1,5% rasvasisaldusega<br />
maitsestatud hapupiim. 2008. a toetatud<br />
koolipiimatoodete kogus suureneb kindlasti<br />
veelgi, sest taotlusi saab esitada 6 kuu jooksul<br />
arvates taotlemise aluseks oleva perioodi lõpust.<br />
Õppetöö toimumise või lasteaia lahtioleku ajal oli<br />
Joonis 12. Toetatud koolipiimatoodete<br />
osakaal, 2008<br />
hapupiim1,5 %-18%<br />
1,3%<br />
jogurt 2,5%<br />
2,6%<br />
täispiim 3,5% -<br />
4,0%<br />
4,6%<br />
Allikas: PRIA, esialgsed andmed<br />
keefir 2,5%<br />
2,3%<br />
muud tooted<br />
1,9%<br />
piim 2,5%<br />
87,3%<br />
2008. a lõpuks soodsa hinnaga piimatoodete tarbimise<br />
võimalus kindlustatud 953 haridusasutuses<br />
203 053 (2007. a 883 haridusasutuses 186 803<br />
lapsele).<br />
Tööhõive ja palk<br />
Võrreldes 2007. aastaga (2 487 töötajat) on hõivatute<br />
keskmine arv (joon 14) piimatööstuses esialgsetel<br />
andmetel 2008. a (2 335 töötajat) vähenenud<br />
152 töötaja võrra.<br />
Joonis 13. Piimatööstuse töötajate keskmine arv ning Eesti, toiduainetööstuse ja piimatööstuse<br />
kuu keskm brutopalk 2000-2008<br />
14 000<br />
keskmine palk, krooni<br />
12 000<br />
10 000<br />
8 000<br />
6 000<br />
4 000<br />
2 000<br />
10 793<br />
12 813<br />
12 603<br />
2 335<br />
0<br />
piimatööstuse keskmine palk<br />
töötajate keskmine arv piimatööstustes<br />
Eesti tegevusalade keskmine palk<br />
toiduainetööstuse keskmine palk<br />
Allikas: ESA, PM arvutused, * - lühiajastatistika<br />
Piimatööstuse keskm 2008. a brutopalk (joon 14) oli<br />
12 603 kr, olles Eesti keskmisest töötasust 210 kr<br />
madalam ja toiduainetööstuse keskmisest 1 810 kr<br />
kõrgem. Keskm palk piimatööstustes kasvas eelmise<br />
aastaga võrreldes 2008. a 16% ehk 1 777 kr.<br />
Esialgsetel andmetel oli 2008. a tööviljakus (joon<br />
15) hõivatu kohta netokäibe alusel 2 625 tuh kr,<br />
suurenedes eelmise aastaga võrreldes 11%.
73<br />
Joonis 14. Tööviljakus hõivatu kohta netokäibe alusel, 2000-2008 (tuh kr)<br />
tuhat krooni<br />
2 500<br />
2 000<br />
1 500<br />
1 000<br />
aasta I kvartal II kvartal<br />
III kvartal IV kvartal<br />
1 315<br />
1 341<br />
1 042<br />
1 412<br />
1 779<br />
1 828<br />
1 954<br />
2 364<br />
615<br />
676<br />
683<br />
500<br />
651<br />
0<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
Allikas: ESA<br />
Kasum, lisandväärtus, käive<br />
Selleks et jääda püsima ja olla konkurentsivõimeline,<br />
on piimasektor viimastel aastatel pidanud<br />
tegema suuri investeeringuid. Tänu sellele on<br />
kasvanud ja uuenenud tööstuste vara, kuid samas<br />
on suurenenud aasta-aastalt ka rahalised kohustused.<br />
See omakorda tõi kaasa kahjumi aastatel<br />
2004-2005 (joon 16).<br />
Joonis 15. Piimatööstuste müügitulu, kogukasum, kulud kokku, kohustused ja varad kokku<br />
kehtivates hindades, 2000-2008 (mln kr)<br />
Müügitulu, kulud kokku (mln krooni)<br />
7 000<br />
6 000<br />
600<br />
500<br />
5 000<br />
400<br />
4 000<br />
300<br />
3 000<br />
200<br />
2 000<br />
100<br />
1 000<br />
0<br />
0<br />
2000<br />
-1 000<br />
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*<br />
-100<br />
-2 000<br />
-200<br />
Allikas: ESA, * - lühistatistika<br />
Kogukasum (mln krooni)<br />
Müügitulu<br />
Kogukasum<br />
Kulud kokku<br />
Kohustused<br />
Vara kokku<br />
Käibevara, omakapital ja kohustused (joon <strong>17</strong>) on<br />
aasta-aastalt suurenenud, kasvades hüppeliselt<br />
2007. a võrreldes 2006. aastaga vastavalt 1,7, 1,5<br />
ja 1,4 korda. Võlakordaja (kohustused/omakapital)<br />
suurenes aastatel 2004 ja 2005 (3,0), saavutades<br />
seejärel languse tendentsi 2006. ja 2007. a (1,8).<br />
Maksevõimenäitaja (käibevara/lühiajalised kohustused)<br />
langes 2004. aastaks 0,75ni, kasvades<br />
seejärel 2007. aastaks 1,19ni.<br />
Joonis 16. Piimatööstuste käibevara, kohustused, omakapital, võlakordaja ja maksevõimenäitaja,<br />
2000-2007, (mln kr)<br />
Võlakordaja<br />
3000<br />
3<br />
Maksevõimenäitaja<br />
2500<br />
2,5<br />
kohustused, lühiajalised<br />
kohustuseed, pikaajalised<br />
kohustused, omakapital,<br />
käibevara (mln krooni)<br />
2000<br />
1500<br />
1000<br />
500<br />
Allikas: ESA, PM arvutused<br />
0<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
2<br />
1,5<br />
1<br />
0,5<br />
0<br />
võlakordaja,<br />
maksevõimenäitaja<br />
Kohustused<br />
Käibevara<br />
Lühiajalised kohustused<br />
Omakapital<br />
Pikaajalised kohustused
74<br />
Kohustustest suurema osa (tabel 3) moodustavad<br />
lühiajalised kohustused, mille mahud kasvasid<br />
2007. a võrreldes eelmise aastaga 61%, samal ajal<br />
suurenesid pikaajalised kohustused ainult 20% ja<br />
omakapital kasvas 52%.<br />
Piimatööstuste jaoks oli 2008. a vähem edukas<br />
kui eelmine. Müük küll kasvas nii siseturul kui ka<br />
ekspordiks, kuid nõudlus ja hinnad maailmaturul<br />
on kahanenud ja sellega seoses kaasnesid hinnalangused<br />
ka siseturul. Kuigi endiselt pööratakse<br />
tähelepanu kõrgema lisandväärtusega toodete<br />
arendamisele ja ekspordile, on piima ja piimatoodete<br />
turu olukord maailmas sundinud ka Eesti<br />
töötlejat tegema üldisest olukorrast tulenevaid<br />
otsuseid. Eespool nimetatud teguritest sõltuvalt<br />
on esialgsete andmete järgi 2008. a nii kasum kui<br />
Tabel 3. Piimatööstusettevõtete kohustused ja<br />
omakapital (tuh kr)<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
Lühiajalised<br />
kohustused<br />
945 690<br />
1 127 085<br />
1 153 361<br />
1 061 165<br />
1 710 078<br />
Allikas: ESA andmebaas<br />
Pikaajalised<br />
kohustused<br />
450 754<br />
595 710<br />
620 707<br />
741 295<br />
891 483<br />
Omakapital<br />
629 204<br />
676 604<br />
590 160<br />
946 439<br />
1 433 621<br />
ka lisandväärtus töötaja kohta langenud. Samas<br />
tundub, et õigeaegselt tehtud suuremahulised investeeringud<br />
on ennast õigustanud, sest võrreldes<br />
varasemate aastatega (2000–2006) on kasumi osa<br />
käibest suurenenud ca 4 korda.<br />
Joonis <strong>17</strong>. Kogukasum kehtivates hindades, 2000-2008 (mln kr)<br />
tuhat krooni<br />
350<br />
300<br />
250<br />
200<br />
150<br />
100<br />
50<br />
0<br />
-50<br />
-100<br />
I kvartal II kvartal III kvartal<br />
IV kvartal aasta<br />
11<br />
-5<br />
-2<br />
2000 2001 2002<br />
60<br />
2003<br />
-64<br />
2004<br />
-76<br />
2005<br />
66<br />
2006<br />
304<br />
2007<br />
36<br />
90<br />
47<br />
67<br />
2008<br />
Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel<br />
Esialgsetel andmetel oli 2008. a piimatööstuste<br />
käive (joon 16) 6,1 mld kr, kasvades võrreldes<br />
2007. aastaga 4,1%. Kasumi (joon 18) osa sellest<br />
oli 240 mln kr, moodustades kogukäibest 3,9%<br />
(2007. a kogu käive oli 5,9 mld kr, kasum 304<br />
mln kr ja kasumi % kogukäibest 5,2%).<br />
Lisandväärtus töötaja kohta (joon 19) oli kiirstatistika<br />
andmetel 2008. a 305 tuh kr, mis võrrelduna<br />
eelneva aastaga on kahanenud -53 tuh kr.<br />
Joonis 18. Lisandväärtus töötaja kohta, 2000-2008 (tuh kr)<br />
400<br />
358<br />
tuhat krooni<br />
350<br />
300<br />
250<br />
200<br />
150<br />
100<br />
I kvartal II kvartal III kvartal<br />
IV kvartal aasta<br />
137<br />
153<br />
116<br />
186<br />
140<br />
181<br />
254<br />
69<br />
87<br />
72<br />
50<br />
0<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
77<br />
2008*<br />
Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel
75<br />
Investeeringud<br />
2008. a investeeriti esialgsetel andmetel piimatööstuse<br />
põhivarasse 311,8 mln kr. Võrreldes<br />
2007. aastaga kahanes maht 83,5 mln kr, aga<br />
ületas siiski 2006. a (158,2 mln kr) tehtud kulutusi<br />
153,6 mln krooniga. Investeeringutest 21%<br />
tehti I kvartalis, 23% II kvartalis, 16% III kvartalis<br />
ja 40% IV kvartalis. Hoonetesse investeeriti (joon<br />
20) 66 mln kr, millest 21,3 mln kr kulus hoonete ja<br />
rajatiste soetamiseks ning 44,6 mln rekonstrueerimiseks<br />
ja ehitamiseks. Konkurentsivõime suurendamise<br />
ja stabiilsema kvaliteediga toote tagamise<br />
eesmärgil oli investeeringutest suurem osa – 245,8<br />
mln kr ehk 79%, suunatud masinatesse ja seadmetesse.<br />
Investeeringute tegemisel pööratakse jätkuvalt<br />
tähelepanu kõrgema lisandväärtusega toodete osa<br />
suurendamisele ja realiseerimisaja pikendamisele.<br />
Konkreetsele tootele spetsialiseerunud (juustu või<br />
kohupiima valmistamine, vadaku töötlemine) tööstused<br />
kindlustavad oma positsioone, investeerides<br />
kaasaegsetesse tootmisliinidesse ja tehnoloogiatesse,<br />
mis võimaldavad pikendada toote realiseerimisaega<br />
ja toota kordi rohkem, tagades nii turu<br />
nõudluse.<br />
Joonis 19. Investeeringud põhivarasse, 2000-2008 (mln kr)<br />
500<br />
400<br />
hooned, rajatised<br />
seadmed<br />
kapitalirent muu põhivra kulud maale<br />
mln krooni<br />
300<br />
200<br />
100<br />
0<br />
2008*<br />
2007<br />
2006<br />
2005<br />
2004<br />
2003<br />
2002<br />
2001<br />
2000<br />
Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel<br />
6.2. Lihaturg: tootmine ja töötlemine<br />
Martin Pretke<br />
6.2.1. Lihatootmine<br />
2008. a toodeti esialgsetel andmetel kokku 69,9<br />
tuh t liha, mis on 0,6 tuh t (1%) võrra vähem kui<br />
2007. a. Veiseliha toodeti 14,8 tuh t, linnuliha<br />
12,6 tuh t ja sealiha 41,6 tuh t. Lamba- ja kitseliha<br />
tootmine on jätkuvalt väike (alla 1% kogu lihatoodangust).<br />
Veiseliha tootmine vähenes 2007. a 3,9%<br />
ja sealiha tootmine 3,1%, linnuliha tootmine suurenes<br />
9,2%. Üle poole lihatoodangust moodustab<br />
sealiha (2008. a 59,5%).<br />
Joonis 1. Lihatoodang liigiti, 2002-2008 (tuh t)<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008*<br />
Allikas: ESA, * - esialgsed andmed<br />
sealiha veiseliha linnuliha lamba- ja kitseliha
76<br />
Veiseliha tootmine<br />
Eestis oli 2008. a lõpu seisuga 238 200 veist. Veiste<br />
üldarv on eelmise aastaga võrreldes vähenenud<br />
2 300 looma (1%) võrra.<br />
Veiseliha toodeti 14,8 tuh t ja selle osatähtsus<br />
kogu lihatoodangus 2008. a oli 20%. Võrreldes eelmise<br />
aastaga vähenes veiseliha tootmine 3,9%.<br />
2008. a eksporditi Eestist elusveiseid netokaalus<br />
2 224 t. Elusveiste väljavedu suurenes võrreldes<br />
2007. aastaga 585 t (35,7%). 2008. a imporditi<br />
Eestisse 27 t elusveiseid, mis on 29 t (52%) vähem<br />
kui 2007. a. Eestisse veetakse sisse ainult tõupuhtaid<br />
veiseid.<br />
Veiseliha import suurenes 2008. a 1 554 t (46%)<br />
võrreldes 2007. aastaga.<br />
Sealiha tootmine<br />
Eestis oli 2008. a lõpu seisuga 364 000 siga, so<br />
15 tuh (4%) vähem kui 2007. a. Sealiha toodeti<br />
41,6 tuh t ja selle osatähtsus kogu lihatoodangus<br />
oli 59,5% (esialgsed andmed).<br />
2008. a eksporditi Eestist elussigu 9 419 t - 37,9%<br />
rohkem kui 2007. a. 2008. a imporditi Eestisse<br />
4 t elussigu, mis on 0,3 t (7%) võrra vähem kui<br />
2007. a. Eestisse veetakse sisse ainult tõupuhtaid<br />
sigu.<br />
Sealiha imporditi 2008. a 19,4 tuh t. Import suurenes<br />
2007. aastaga võrreldes 11,9%.<br />
Linnuliha tootmine<br />
Eestis loendati 2008. a lõpu seisuga 1 743 300<br />
kodulindu. Lindude arvukus kasvas võrreldes<br />
2007. aastaga peaaegu 300 000 (20,4%) võrra.<br />
Kodulindude arvu suurenemise põhjuseks on<br />
munatootmise taastumine. 2007. a novembris<br />
tapeti Newcastle´i tõve tagajärjel umbes 250 tuh<br />
munakana ja see põhjustas ka linnumunade<br />
suure impordi kasvu. <strong>2009</strong>. a alguseks on Eesti<br />
munakanakasvatus taastanud. Linnuliha toodeti<br />
2008. a 12,6 tuh t - 9% rohkem kui 2007. a. Linnuliha<br />
osatähtsus oli 2008. a kogu lihatoodangust<br />
18% (2007. a <strong>17</strong>,5%, 2006. a 18%, 2005. a<br />
20,6% ja 2005. a 20,8%).<br />
Linnuliha imporditi 2008. a Eestisse <strong>17</strong> tuh t, mis<br />
on 2007. aastaga võrreldes 0,5% rohkem.<br />
Lamba- ja kitseliha tootmine<br />
Eestis oli 2008. a lõpu seisuga 84 tuh lammast ja<br />
kitse, so vähem poolaasta seisust, mil Eestis oli<br />
100 tuh lammast. Lammaste arvukus on aga võrreldes<br />
2007. aastaga siiski tõusnud 7,6 tuh looma<br />
(10%) võrra.<br />
Lamba- ja kitseliha toodeti 2008. a esialgsetel<br />
andmetel 0,4 tuh t, mis on alla 1% kogu lihatoodangust.<br />
6.2.2. Lihatööstus<br />
Positsioon toiduturul<br />
Veterinaar- ja Toiduameti andmetel oli Eestis<br />
2008. a lõpus 118 lihakäitlemisettevõtet. Võrreldes<br />
2007. aastaga on ettevõtete üldarv vähenenud 1<br />
võrra (joon 2).<br />
Joonis 2. Ettevõtete arv, 2000-2008<br />
300<br />
279<br />
250<br />
219<br />
200<br />
168<br />
150<br />
135<br />
142<br />
138<br />
122<br />
119<br />
118<br />
100<br />
50<br />
0<br />
Allikas: VTA<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008
77<br />
Töötajate arv ja töötasu<br />
Lihasektoris makstav töötasu on aastate lõikes<br />
järjest kasvanud. 2008. a maksti töötasu 10 928<br />
kr kuus, mis on 2007. aastaga võrreldes 1 760 kr<br />
(19,3%) rohkem. 2008. a oli lihasektori keskmine<br />
töötasu Eesti keskmisest palgast 1 890 kr (<strong>17</strong>,3%)<br />
väiksem.<br />
2008. a lõpu seisuga töötas Statistikaameti andmetel<br />
lihasektoris keskmiselt 2 916 inimest (joon 3).<br />
Võrreldes 2007. aastaga on töötajate arv kahanenud<br />
470 (13,9%) võrra.<br />
Joonis 3. Töötajate arv ja töötasu, 2002-2008 (kr)<br />
15 000<br />
12 000<br />
keskmine töötajate arv<br />
keskmine kuu töötasu<br />
Eesti keskmine töötasu<br />
9 407<br />
11 260<br />
12 818<br />
10 928<br />
9 000<br />
6 000<br />
3 000<br />
6 144<br />
5 386<br />
2 587<br />
6 723<br />
5 799<br />
2 728<br />
7 287<br />
6 391<br />
2 688<br />
8 073<br />
6 930<br />
2 767<br />
7 834<br />
2 919<br />
9 162<br />
3 387<br />
2 916<br />
0<br />
2002<br />
Allikas: ESA, *esialgsed andmed<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008*<br />
Lihasektori käive ja kasum<br />
2008. a oli sektori käive 3 726 mln kr, mis on<br />
2007. aastast 4% suurem. Kasumi protsent käi-<br />
best vähenes võrreldes 2007. aastaga oluliselt,<br />
langedes 2,1%-ni (2005. a lõpus moodustas kasum<br />
käibest 4%, 2006. a 4% ja 2007. a 4,1%).<br />
Joonis 4. Netokäive ja kogukasum, 2002-2008 (mln kr)<br />
netokäive<br />
4000<br />
müügitulu kogukasum kasumi % käibest<br />
3582<br />
3726<br />
kasum<br />
6<br />
3500<br />
3000<br />
2500<br />
2000<br />
2093<br />
2185<br />
2335<br />
2709<br />
3074<br />
5<br />
4<br />
3<br />
1500<br />
2<br />
1000<br />
1<br />
500<br />
0<br />
2002<br />
Allikas: ESA, *esialgsed andmed<br />
91 114<br />
97<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
108<br />
2006<br />
124<br />
2007<br />
146<br />
2008*<br />
79<br />
0<br />
Liha kokkuost<br />
Sealiha kokkuostuhind oli Eestis 2008. a 26,05<br />
kr/kg, mis on 2007. a keskm kokkuostuhinnast<br />
2,7 kr (12%) võrra rohkem. ELi sealiha kokkuos-<br />
tuhind 2008. a oli 24,05 kr/ kg, mis on 2007. a<br />
sama perioodiga võrreldes 2,8 kr kõrgem (13,6%).<br />
Eesti sealiha kokkuostuhind oli 8,4% kõrgem,<br />
võrreldes ELi kokkuostuhinnaga (2007. a oli ELi
78<br />
kokkuostuhind 10%, 2006. a 1,9%, 2005. a 3,5%<br />
ning 2004. a 1,5% madalam).<br />
2008. a oli veiseliha keskm kokkuostuhind Eestis<br />
25,15 kr/kg, mis on 2,1 kr (9,1%) madalam, võrreldes<br />
2007. a keskm hinnaga. ELi veiseliha keskm kokkuostuhind<br />
oli 2008. a 50,8 kr/ kg, mis on 2,7 kr (5,7%)<br />
kõrgem kui 2007. a. ELi veiseliha keskm kokkuostuhinnaga<br />
võrreldes on Eesti hind 25,6 kr (50,5%)<br />
madalam (2007. a oli Eesti kokkuostuhind ELi omast<br />
52,1% ja 2006. a 52,6% madalam). Nii suur hinnavahe<br />
on tingitud ühelt poolt erinevast turunõudlusest<br />
(Eestis süüakse veiseliha vähem), aga teiselt poolt ka<br />
erinevusest liha kvaliteedis – meie veiseliha kvaliteet<br />
ei küündi veel ELi tasemele.<br />
Linnuliha keskm tootjahind Eestis 2008. a oli 30,8<br />
kr/kg, mis on 2007. a tootjahinnast 2,25 kr (7,9%)<br />
võrra kõrgem. ELi linnuliha tootjahind oli 28,15<br />
kr/kg, mis on 0,6 kr (2,3%) kõrgem kui 2007. a.<br />
Eesti tootjahind oli ELi omaga võrreldes 2,6 kr<br />
(9,3%) võrra kõrgem. Eesti linnuliha tootjahind on<br />
olnud tavaliselt natuke madalam kui ELi keskmine<br />
(2007. a oli ELi tootjahind 3,6% madalam, 2006. a<br />
2,4%, 2005. a 2,3% ning 2004. a 6,2% kõrgem).<br />
Lamba- ja kitseliha keskm kokkuostuhind 2008. a<br />
oli 34,6 kr/kg, mis võrreldes eelmise aastaga on<br />
0,8 kr (2,4%) võrra enam. ELi lambaliha kokkuostuhind<br />
oli 2008. a 66,85 kr/kg, mis on 2007. aastaga<br />
võrreldes 3,8 kr (6,1%) kõrgem.<br />
Lihakaubandus (import, eksport)<br />
Liha ja lihatoodete väliskaubandusbilansi negatiivsus<br />
suureneb ja jõudis 2008. a -642,9 mln<br />
kroonini.<br />
Joonis 5. Liha ja lihatoodete väliskaubandusbilanss, 1994-2008 (mln kr)<br />
0<br />
-100<br />
-50<br />
-30<br />
-112<br />
-200<br />
-300<br />
-400<br />
-338 -336<br />
-253<br />
-319<br />
-392 -386<br />
-212<br />
-259<br />
-500<br />
-600<br />
-544 -553<br />
-700<br />
-635 -643<br />
-800<br />
1994<br />
Allikas: PM<br />
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Import<br />
2008. a imporditi Eestisse 1 487,4 mln kr väärtuses<br />
liha ja lihatooteid, mis on 277,1 mln kr (22,9%)<br />
rohkem, võrreldes 2007. aastaga. Kogu põllumajandussaaduste<br />
ja –toodete sisseveost moodustasid<br />
liha ja lihatooted 8,2% (2007. a 7,3%). 99,3% liha<br />
ja lihatoodeteid imporditi ELi liikmesriikidest. Kolmandate<br />
riikide osatähtsus sisseveos moodustas<br />
vaid 0,7%. Suurimad impordi lähteriigid olid Taani,<br />
Soome, Leedu ja Saksamaa.<br />
Eksport<br />
Võrreldes 2007. aastaga suurenes 2008. a liha ja<br />
lihatoodete väljavedu 268,7 mln kr (46,7%) võrra.<br />
2008. a eksporditi 844,5 mln kr väärtuses liha ja<br />
lihatooteid. Kogu põllumajandussaaduste ja –toodete<br />
väljaveost moodustasid liha ja lihatooted 7%<br />
(2007. a 5,2%, 2006. a 6,3%). Suurimad ekspordi<br />
sihtkohad olid Läti, Leedu ja Soome. 2008. a oli<br />
liha ja lihatoodete sissevedu 1,8 korda suurem kui<br />
väljavedu. Väljavedu ELi liikmesriikidesse suurenes<br />
47,7% ja kolmandatesse riikidesse 27,1%.
79<br />
6.3. Puu- ja köögiviljasektori ülevaade<br />
Marje Mäger<br />
Puu- ja köögiviljasektori osatähtsus Eesti töötlevas<br />
tööstuses<br />
Puu- ja köögiviljasektori toodangu osakaal moodustas<br />
2008. a töötleva tööstuse kogutoodangust<br />
0,7% ning toiduainetööstusest 4,1%. 2008. a<br />
toodeti puu- ja köögiviljasektori poolt 733,7 mln kr<br />
eest toodangut, millest 35,8% eksporditi. Puu- ja<br />
köögivilja eksport moodustas 2008. a toiduainete<br />
väljaveost 5,1%.<br />
Võrreldes 2007. aastaga kasvas tootmine 16,7%<br />
ning eksport 7,6%. Puu- ja köögiviljasektori tootmise<br />
osakaal toiduainetööstuse kogutoodangus<br />
Joonis 1. Puu- ja köögiviljasektori toodang, eksport (mln kr); osakaal toiduainetööstuses<br />
ning ekspordi % toodangus, 2003-2008<br />
40<br />
800<br />
35<br />
700<br />
30<br />
600<br />
25<br />
20<br />
15<br />
500<br />
400<br />
300<br />
Toodang, eksport<br />
10<br />
200<br />
5<br />
100<br />
0<br />
2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
Ekspordi % toodangus<br />
Eksport<br />
Osakaal toiduainetööstuse kogutoodangus (%)<br />
Toodang
80<br />
on aasta-aastalt veidi suurenenud (2008. a 4,1%,<br />
2006. a 3,9%, 2004. a 3,0%).<br />
Töötajate arv ja töötasu<br />
Statistikaameti andmetel tegutses 2008. a puu- ja<br />
köögiviljasektoris 7 ettevõtet. Võrreldes eelneva<br />
aastaga vähenes 2008. a ettevõtete arv 3 korda.<br />
Vähesel määral oli vähenenud ka tööga hõivatu-<br />
te arv. Puu- ja köögiviljasektoris töötas 2008. a<br />
keskm 6<strong>17</strong> inimest ning võrreldes eelmise aastaga<br />
vähenes töötajate arv 2,7%.<br />
Lisaks ettevõtete vähenemisele on 2008. a toimunud<br />
muutused ka ettevõtete suurusklassides.<br />
Tegevuse on lõpetanud alla 20 töötajaga ettevõtted.<br />
Keskm brutopalk puu- ja köögiviljasektoris oli<br />
Joonis 3. Puu- ja köögiviljasektori ettevõtete arv ning nende osatähtsus sektoris töötajate arvu järgi,<br />
2002-2008<br />
100<br />
24<br />
25<br />
80<br />
21<br />
20<br />
20<br />
suurusgrupi osatähtsus<br />
60<br />
40<br />
20<br />
13<br />
15<br />
<strong>17</strong><br />
7<br />
15<br />
10<br />
5<br />
ettevõtete arv<br />
0<br />
2002 2003<br />
2004<br />
2005<br />
1–9<br />
2006<br />
20–49<br />
2007<br />
2008<br />
100 ja enam töötajat<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
10–19<br />
50–99<br />
kokku ettevõtteid<br />
Joonis 4. Tööga hõivatute arv ning keskmine palk puu- ja köögiviljasektoris; keskmine palk Eestis,<br />
2002-2008<br />
10<br />
700<br />
600<br />
Palk, tuh kr<br />
8<br />
6<br />
500<br />
400<br />
300<br />
200<br />
Töötajate arv<br />
100<br />
4<br />
2002 2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
töötajate arv puu- ja köögiviljasektoris<br />
palk Eestis<br />
palk puu- ja köögiviljasektoris<br />
2008. a 9084 kr, mis on 318 kr ehk 3,6% kõrgem<br />
Eesti keskm brutopalgast. Võrreldes 2007. aastaga<br />
kasvas töötasu sektoris 21%.<br />
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2008. a<br />
puu- ja köögiviljasektori realiseerimise netokäive<br />
882,8 mln kr. Kasum moodustas käibest 6% ehk<br />
53,2 mln kr. Võrreldes eelmise aastaga vähenes<br />
käive 0,3%, samas kasum suurenes 25% ehk 11
81<br />
Joonis 4. Müügitulu, kogukasum, lisandväärtus, 2002-2008 (mln kr)<br />
200<br />
1 000<br />
900<br />
Kogukasum, lisandväärtus<br />
150<br />
100<br />
50<br />
378<br />
391<br />
437<br />
526<br />
727<br />
886<br />
883<br />
800<br />
700<br />
600<br />
500<br />
400<br />
300<br />
200<br />
100<br />
müügitulu<br />
0<br />
2002 2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
müügitulu<br />
lisandväärtus<br />
kogukasum<br />
mln kr. Lisandväärtust toodeti 2008. a esialgsetel<br />
andmetel <strong>17</strong>2,7 mln kr. Võrreldes 2007. aastaga<br />
suurenes lisandväärtus 21% (29,9 mln kr võrra).<br />
mise algusaastatel investeeriti kõige enam hoonete<br />
ehitusse ja rekonstrueerimisse ja pisut vähem masinatesse,<br />
siis viimastel aastatel on suurendatud<br />
investeeringuid masinate ja seadmete soetamiseks.<br />
2008. a investeeris puu- ja köögiviljatööstus<br />
materiaalsesse põhivarasse 31,5 mln kr, mis on<br />
13,3 mln kr ehk 29,8% vähem kui 2007. a samal<br />
perioodil. Kõige rohkem investeeriti 2008. a<br />
Joonis 5. Investeeringute osatähtsus puu- ja köögiviljasektoris (%)<br />
5%<br />
4%<br />
Hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine<br />
Transpordivahendid<br />
36% 55%<br />
Arvutid ja arvutisüsteemid<br />
Muud masinad ja seadmed<br />
Allikas: ESA<br />
Investeeringud<br />
Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel<br />
puu- ja köögiviljasektori iga-aastased investeeringud<br />
jäänud 30-50 mln kr vahele. Kui ELiga liitumasina<br />
tesse ja seadmetesse, kokku <strong>17</strong>,5 mln kr<br />
väärtuses, mis moodustas kogu materiaalsesse<br />
põhivarasse tehtud investeeringutest 56%.
82<br />
Joonis 6. Puu- ja köögiviljasektori investeeringud põhivarasse, 2002-2008<br />
50 000<br />
47,1 mln<br />
45,0 mln<br />
44,9 mln<br />
40 000<br />
37,2 mln<br />
35,5 mln<br />
31,5 mln<br />
30 000<br />
20 000<br />
55%<br />
10 000<br />
0<br />
2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: ESA<br />
Hoonete soetamine<br />
Hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine<br />
Transpordivahendid<br />
Arvutid ja arvutisüsteemid<br />
Muud masinad ja seadmed<br />
Maa<br />
Hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse<br />
investeeriti 11,2 mln kr (35,8%), arvutitesse<br />
1,5 mln kr (4,9%) ning transpordivahenditesse 1,2<br />
mln kr (3,7%).<br />
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenesid<br />
2008. a kõige enam investeeringud transpordivahenditesse<br />
(+1,1 mln kr), vähenes investeerimine<br />
masinatesse ja seadmetesse (-15,7 mln kr).<br />
Puu- ja köögivilja töötlemine, tarbimine ja turg<br />
Taasiseseisvumise järgsel ajal on Eestis puu- ja<br />
köögivilja kasvupinnad märgatavalt vähenenud<br />
ning isevarustatuse tase madalam, kui klimaatilised<br />
tingimused võimaldaksid. Tootmise vähenemine<br />
on toimunud mitmete tegurite koosmõjul:<br />
Vene turu kaotus, toorme madal kokkuostuhind,<br />
turustamisvõimaluste vähenemine, väike tootmisefektiivsus,<br />
tootmise kaasajastamise probleemid.<br />
Puu- ja köögiviljasektori üheks suurimaks probleemiks<br />
on turu ebaühtlane varustatus kaubaga, st<br />
kodumaise toodangu üleküllus saagiperioodil (sügisel)<br />
ning puudujääk kevadtalvisel perioodil. Ebastabiilne<br />
varustatus põhjustab hulgi- ja jaemüüjate<br />
tõrjuva hoiaku kodumaiste väiketootjate suhtes<br />
ning eelistuse üksikute suurtootjate või importtoodangu<br />
vahendajate teenuste suhtes. Kodumaise<br />
puu- ja köögivilja tarbimisperioodi pikendamiseks<br />
oleks vaja investeerida efektiivsete, suure mahutavusega<br />
hoidlate ehitamisse või olemasolevate<br />
rekonstrueerimisse (jahutus- ja külmutusseadmed,<br />
sorteerimis- ja pakkimisliinid).<br />
Puuviljatootmine on pikaajaliste traditsioonidega<br />
tootmissuund, mille maht on viimasel ajal oluliselt<br />
langenud. Selle põhjuseks on tootmispinna vähenemine<br />
vanade õunapuuaedade likvideerimise<br />
tõttu, mis on paljuski põhjustatud omandireformi<br />
käigus toimunud muudatustest. Puuviljakasvatus<br />
annab häid võimalusi väiketalude arendamiseks<br />
piirkondades, kus looduslikud iseärasused suurtootmist<br />
ei soosi. Puuviljakasvatuse pidurdavateks<br />
teguriteks on istandike rajamise kulukus ning<br />
pikk tasuvusperiood (7-8 a). Hea saagi eelduseks<br />
on sobilike sortide valik ja õigete hooldusvõtete<br />
kasutamine.<br />
WHO (World Health Organization) soovitab tarbida<br />
vähemalt 400 g köögivilju (kartulitele lisaks) ja<br />
puuvilju/marju päevas. AC Nielsen ja Coca-Cola<br />
Balti Jookide ASi poolt <strong>2009</strong>. a alguses läbiviidud<br />
tarbimisuuringust selgus, et eestlased tarbivad<br />
ebapiisavalt puu- ja köögivilju. Vähese tarbimise<br />
põhjusena tuuakse välja kiirest elutempost tingitud<br />
ajapuudust. Statistikaameti andmetel on<br />
puu- ja köögivilja tarbimine viimastel aastatel veidi<br />
suurenenud. Eelneva aastaga võrreldes suurenes<br />
2007. a kõige enam peakapsa ostukogus (+20%)<br />
inimese kohta. Porgandit osteti 2007. a 10%, õunu<br />
8,6% ning sibulaid 3,4% rohkem kui eelneval aastal,<br />
vaid punapeedi ostukogus jäi samaks. Võrreldes<br />
eelneva aastaga vähenes 2007. a kõige enam<br />
kaalika ostukogus inimese kohta (-33,3%), kartulit<br />
osteti 11,4% vähem. Kartuli ostukoguse vähenemi-
83<br />
Joonis 7. Puu- ja köögivilja ostukogus elaniku kohta aastas (kg)<br />
1,2<br />
1,0<br />
0,8<br />
0,6<br />
0,4<br />
0,2<br />
0<br />
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Peakapsas<br />
Sibul<br />
Punapeet<br />
Kartul<br />
Allikas: ESA<br />
Õunad<br />
Porgand<br />
Kaalikas<br />
4<br />
3,5<br />
3<br />
2,5<br />
2<br />
1,5<br />
1<br />
0,5<br />
0<br />
Kartul<br />
ne peegeldab tarbija toitumisharjumiste muutust,<br />
sest kartuli asemel eelistatakse rohkem makarone<br />
ja riisi.<br />
Köögivilja tarbitakse Eestis põhiliselt inimtoiduna.<br />
2007/2008. saagiaastal 1 kasutati inimtoiduna<br />
Joonis 8. Köögivilja ressurss ja isevarustatuse tase (%)<br />
120<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
63<br />
63<br />
64 63<br />
65<br />
51 57<br />
Kadu Loomasöödana Inimtarbimine Isevarustatuse tase<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
2001/02<br />
2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08<br />
varustatuse tase 2007/2008. saagiaastal oli 65%,<br />
mis oli 2 protsendipunkti võrra kõrgem eelmisest<br />
saagiaastast.<br />
Puuvilja- ja marjatarbimine oli 2007/2008. saagiaastal<br />
63,6 tuh t, mis oli 1,1 tuh t (+1,8%) rohkem<br />
kui eelneval saagiaastal. Suurem osa toodetust<br />
läheb toiduks ning vähesel määral ka tööstus-<br />
köögivilja 102,8 tuh t ehk 94,1% kogutarbimisest.<br />
Võrreldes eelneva saagiaastaga suurenes inimtarbimine<br />
12,2 tuh t (13,2%). Väga vähesel määral<br />
(0,5%) kasutatakse köögivilja ka loomasöödana.<br />
Köögivilja üldises tarbimises on inimtoiduks kasutatav<br />
osa viimastel aastatel tõusnud. Köögivilja iselikuks<br />
tarbimiseks 2 . 2007/2008. saagiaastal oli<br />
inimtarbimine 54,8 tuh t, mis teeb kogutarbimisest<br />
86,2%. Tööstuslik tarbimine oli 1,9 tuh t ehk 3%<br />
kogutarbimisest. Tööstuslik tarbimine on viimastel<br />
aastatel hakanud vähenema, kuna marjaveinidel<br />
on raske võistelda viinamarjaveinidega. Kuna Eestis<br />
pole suuri marja- ega õunaaedu, napib kohalikku<br />
tooret ja seda tuleb asendada imporditud<br />
Joonis 9. Värske puuvilja ressurss ja isevarustatuse tase (%)<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
37,3 37,6<br />
Kadu Loomasöödana Tööstuslik tarbimine Inimtarbimine Isevarustatuse tase<br />
20<br />
0<br />
2001/02<br />
Allikas: ESA<br />
24,4<br />
13,7 13,1<br />
9,4<br />
10,4<br />
2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08<br />
1<br />
Saagiaastaks loetakse perioodi 1. juuli - 30. juuni. 2<br />
Kääritatud mahla ja alkohoolsete jookide tootmine
84<br />
marja kontsentraatidega. Eesti veiniturg muutub<br />
sarnasemaks ELi turuga, kus sõstra- ja õunaveini<br />
tootjaid on väga vähe.<br />
Viljapuu- ja marjaaedade üldpinna vähenemise<br />
ning kehvemaks jäänud saagi tõttu on viimastel<br />
aastatel isevarustuse tase langenud ning<br />
2007/2008. saagiaastal oli see vaid 10,4%. Puuvilju<br />
ja marju tarbiti 40,9 kg inimese kohta, mis oli<br />
-2,5% (10 kg) rohkem kui eelneval saagiaastal.<br />
Köögivilja väliskaubandus<br />
Köögivilja tarbimine on viimastel aastatel hakanud<br />
suurenema, aga seda põhiliselt impordi arvel.<br />
Köögivilja import suurenes 2007/2008. saagiaastal<br />
eelnevaga võrreldes 3,2 tuh t (8,6%). Konjunktuuriinstituudi<br />
uuringutest on selgunud, et<br />
tarbija emotsionaalne eelistus kuulub kodumaisele<br />
toodangule, kuid kodumaised tootjad on spetsialiseerunud<br />
tasuvamale tootmisele ja loobunud<br />
vähetasuvate kultuuride (nt spargelkapsas, hiina<br />
kapsas, mustrõigas, naeris) kasvatamisest. See<br />
nišš kaupluselettidel täidetakse importtoodanguga.<br />
Kõige enam veeti rahalises väärtuses sisse köögivilja<br />
Hollandist, Leedust, Hispaaniast ja Poolast.<br />
Koguseliselt toodi sisse kõige enam tomatit, kurki<br />
ja sibulat, mis moodustasid sisseveo kogumahust<br />
80%. Võrreldes eelneva saagiaastaga suurenes kõige<br />
enam kapsa, kurgi ja lehtsalati sissevedu.<br />
Kuna 2007/2008. saak oli pisut suurem eelneva<br />
saagiaastaga võrreldes, siis sellest tingitult suurenes<br />
ka köögivilja eksport 2,9 tuh tonnile, mis oli<br />
2,2 korda (1,6 tuh t) rohkem kui eelneval saagiaastal.<br />
Rahalises väärtuses veeti kõige enam välja lehtsalatit,<br />
kurki ja peakapsast. Peamised sihtriigid olid<br />
Joonis 10. Köögivilja import, eksport, saak ja tarbimine (tuh t)<br />
120<br />
100<br />
saak<br />
tarbimine kokku<br />
import<br />
eksport<br />
80<br />
70<br />
60<br />
80<br />
50<br />
60<br />
40<br />
saak<br />
40<br />
30<br />
20<br />
20<br />
10<br />
0<br />
1999/00 2000/01 2001/02<br />
2002/03<br />
2003/04<br />
2004/05<br />
2005/06<br />
2006/07<br />
2007/08<br />
0<br />
Allikas: EKI<br />
Leedu, Läti ja Venemaa. Koguseliselt veeti välja<br />
kõige enam peakapsast, lehtsalatit ning kurki, mis<br />
moodustas 80% köögivilja ekspordimahust.<br />
Värske puuvilja väliskaubandus<br />
Impordi osatähtsus puuvilja- ja marjasektoris on<br />
väga suur. Impordi osatähtsus tarbimises aastaaastalt<br />
suureneb ning 2007/2008. saagiaastal oli<br />
see üle 90%. See tuleneb omatoodangu väiksusest.<br />
Marja- ja puuviljasaak suurenes 2007/2008. saagiaastal<br />
13,2% eelneva perioodiga võrreldes ja selle<br />
tulemusel vähenes import 59,4 tuh tonnini, mis on<br />
900 t (-1,5%) vähem kui eelmisel saagiaastal.
85<br />
Joonis 11. Puuvilja ja marja saak, tarbimine, import, eksport (tuh t)<br />
70<br />
saak<br />
tarbimine kokku<br />
import<br />
eksport<br />
80<br />
60<br />
70<br />
50<br />
60<br />
40<br />
30<br />
50<br />
40<br />
30<br />
Tarbimine<br />
20<br />
20<br />
10<br />
10<br />
0<br />
1999/00 2000/01 2001/02<br />
2002/03<br />
2003/04<br />
2004/05<br />
2005/06<br />
2006/07<br />
2007/08<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
Puuvilja ja marja eksport Eestist on väike,<br />
kuid viimastel aastatel on see pisut kasvanud.<br />
2007/2008. saagiaastal oli puuvilja ja marja<br />
eksport 2,4 tuh t. Võrreldes eelmise saagiaastaga<br />
vähenes 2007/2008 eksport 30%.<br />
Kartulikasvatus<br />
2008. a detsembris lõppes rahvusvaheline kartuliaasta,<br />
mille eesmärk oli propageerida kartuli kui<br />
väärtusliku toidukultuuri kasvatamist ja toiduks<br />
kasutamist. Kartulikasvatuse laiendamisega tahetakse<br />
paremini varustada inimkonda toiduga ja<br />
leevendada näljahäda. Eesmärgi saavutamiseks on<br />
väga oluline kartulikasvatuseks vajalike uuringute<br />
arendamine.<br />
Kartul on lahutamatu osa ülemaailmses toidusüsteemis.<br />
Ta on maailmas number üks mitteteraviljaline<br />
toiduaine, mille toodang jõudis 320 mln<br />
tonnini 2007. a. Kartuli tarbimine on oluliselt laienenud<br />
arengumaades, kus on esialgsetel andmetel<br />
rohkem kui pool ülemaailmsest kartuli kasvupinnast.<br />
Kogu maailma kartulitoodangust kolmandiku<br />
kasvatavad praegu Hiina ja India. Kartulit on kerge<br />
viljeleda ja kõrge energiasisaldus teeb sellest väärtusliku<br />
põllukultuuri.<br />
Kuid erinevalt tähtsamatest teraviljadest ei ole<br />
kartul maailmakaubanduses kaubeldav. Ainult<br />
murdosa kogutoodangust läheb välismaisele turule<br />
ja kartuli hinna määrab tavaliselt kindlaks kohalik<br />
hind, mitte rahvusvaheline turg.<br />
Eestis on 90ndate aastate lõpust alates kartuli tarbimine<br />
vähenenud ning sellest tingitult ka kasvupinnad.<br />
Statistikaameti andmetel kasvatati kartulit<br />
2007/2008. saagiaastal 11,2 hektaril. Võrreldes<br />
eelneva saagiaastaga vähenes kartuli kasvupind<br />
3,1%.<br />
Kartuli kasvupinna vähenemise põhjuseid on mitmeid.<br />
Varem kasvatati kartulit loomadele söödaks,<br />
mida praegu enam ei tehta. Samuti on kadunud<br />
Venemaa turg. Üheks oluliseks kartulikasvatusest<br />
loobumise põhjuseks on asjaolu, et tootjatel<br />
ei ole võimalik soetada moodsaid ning efektiivseid<br />
masinaid ja seadmeid. Samuti puuduvad paljudel<br />
kaasaegsed hoidlad, aga kartulimüük toimub täna<br />
ühtlasemalt kogu aasta vältel.<br />
Väikekasvatajatele on probleemiks turustamisvõimaluste<br />
vähesus – neil on raske pääseda kaubanduskettidesse,<br />
kus nõutakse pidevalt suuremas<br />
koguses kvaliteetset kartulit. Kaupmehele on<br />
kasulikum ja mugavam varuda suurem kogus
86<br />
Joonis 12. Kartuli kasvupind, saak ja saagikus, 2000-2008<br />
35<br />
500<br />
30<br />
saak (tuh t)<br />
saagikus (t/ha)<br />
25<br />
kasvupind (tuh ha)<br />
400<br />
20<br />
300<br />
15<br />
200<br />
saak<br />
10<br />
5<br />
100<br />
0<br />
1999/00 2000/01 2001/02<br />
2002/03<br />
2003/04<br />
2004/05<br />
2005/06<br />
2006/07<br />
2007/08<br />
0<br />
Allikas: EKI<br />
võimalikult väikese ringi tootjate käest. Et täita<br />
jaekettide seatud tingimusi, peaks tootjad koonduma<br />
ühistutesse. Mõned sellised ühistud on Eestis<br />
ka tekkinud.<br />
Kartulit süüakse ühe inimese kohta aastas kõige<br />
rohkem Euroopas - 96,2 kg. Põhja-Ameerikas on<br />
see kogus 57,9, Aasias ja Okeaanias 25,8, Ladina-<br />
Ameerikas 23,7 ja Aafrikas 14,2. Üldise soovituse<br />
Joonis 13. Kartuli saak (t/ha) ning tarbimine inimese kohta (kg/ aastas)<br />
500<br />
400<br />
300<br />
Kartuli tarbimine (kg/a)<br />
Saak (tuh t)<br />
200<br />
100<br />
0<br />
1999/00 2000/01 2001/02<br />
Allikas: ESA<br />
2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08<br />
192<br />
110<br />
karonitooteid, millest on kiirem ja mugavam toitu<br />
valmistada. Tarbijate hinnatundlikust näitab asjakohaselt<br />
peaks inimene sööma 100-120 kg kartulit<br />
aastas. Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis<br />
2007/2008. saagiaastal 110 kg kartuleid inimese<br />
kohta, mis on küll 31% rohkem kui eelmisel perioodil,<br />
kuid siiski 15% vähem sajandivahetusega<br />
võrreldes. Üheks tarbimise vähenemise põhjuseks<br />
on meie söögiharjumuste muutumine. Kartuli<br />
asemel tarbitakse riisi ja muid tangaineid ning maolu,<br />
et parematel saagiaastatel, kui kartuli hind on<br />
madalam, on tarbimine suurem.<br />
Joonis 14. Kartuli ressurss ja isevarustatuse tase (%)<br />
100 98 99<br />
80<br />
95 94 95<br />
85<br />
92<br />
86 89<br />
60<br />
Seemnena Kadu Loomasöödana Inimtarbimine<br />
Isevarustatuse tase<br />
40<br />
20<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08
87<br />
Kartuli isevarustatuse tase on viimastel aastatel olnud<br />
üle 90%, vaid 2004/2005. kehval saagiaastal<br />
langes see 85%-le. 2005/2006. põllumajandusaastal<br />
oli kartuli isevarustatuse tase 92%.<br />
Kõige rohkem tarbitakse kartulit inimtoiduna<br />
(68,2%). Võrreldes 2006/2007. põllumajandusaastaga<br />
suurenes 2007/2008. saagiaastal kõige enam<br />
inimtarbimine (30%). Vähem suurenes tarbimine<br />
seemnena (+11,2%) ning loomasöödana (+0,5%).<br />
Endiselt puudub Eestis kartuli tööstuslik tarbimine.<br />
Joonis 15. Kartuli import ja eksport, 1999-2008<br />
30<br />
6 000<br />
25<br />
5 000<br />
eksport<br />
20<br />
15<br />
10<br />
Import (tuh t)<br />
Eksport (t)<br />
4 000<br />
3 000<br />
2 000<br />
import<br />
5<br />
1 000<br />
0<br />
20022 2003<br />
004 2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
2007/2008. saagiaastal imporditi kartulit Eestisse<br />
24,4 tuh t, mis oli 1,4% vähem kui eelmisel perioodil.<br />
Põhiliselt toodi kartulit Saksamaalt, Itaaliast ja<br />
Rootsist.<br />
Kartuli eksport oli 2007/2008. saagiaastal 462 t,<br />
mis oli 2,2 korda rohkem kui eelmisel saagiaastal.<br />
Enamus kartulist veeti Venemaale.<br />
Köögivilja ja kartuli hinnad<br />
Väikeste saakide tõttu olid kartuli- ja köögiviljahinnad<br />
2008. a kõrgemad kui eelmisel aastal.<br />
Konjunktuuriinstituudi andmetel tõusis porgandi<br />
keskm tootjahind 2008. a 5,3 kroonini, mis oli 31,7%<br />
kõrgem kui eelmisel aastal. Peedi tootjahind suurenes<br />
eelmise aastaga võrreldes 28%, tomatil 27,2%,<br />
kapsal 18,9% ning kurgil 5,8%. Võrreldes eelmise<br />
aastaga odavnes kartul 14,2% ja kaalikas 4,1%.<br />
Joonis 16. Köögivilja keskmised tootjahinnad (kr/kg)<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
kurk<br />
tomat<br />
kaalikas<br />
porgand<br />
peet<br />
peakapsas<br />
kartul<br />
Allikas: EKI
88<br />
6.4. Alkoholi tootmine, turg ja tarbimine<br />
Katrin Karolin<br />
Siseriiklik ja ELi õigus<br />
2008. a juulis jõustus Põllumajandusministeeriumi<br />
väljatöötatud alkoholiseaduse muutmise seadus.<br />
Põhiliste muudatustena saab välja tuua üleriigilise<br />
jaemüügipiirangu, st et alkohoolsete jookide jaemüük<br />
kauplustes on lubatud ajavahemikul kella<br />
10-22, kusjuures kohalikult omavalitsustelt kadus<br />
lisaõigus jaemüügi kellaajalisi piiranguid kehtestada.<br />
Teiseks poleemikat tekitanud muudatuseks oli<br />
alaealise alkohoolse joogi tarbimise keeldu tagavate<br />
meetmete paragrahv. Nüüdseks on alaealisel lisaks<br />
omamisele keelatud ka vallata alkohoolset jooki.<br />
Samas on alaealist lubatud rakendada alkoholi<br />
käitlemisega seotud töödel (ladustamisel või edasitoimetamisel<br />
kaubanduslikul eesmärgil), kui on<br />
tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku<br />
üksnes avamata pakendis alkoholiga.<br />
ELi tasandil on suuremad muudatused toimunud<br />
veini ja piiritusjookide valdkonnas.<br />
Vein<br />
Eesmärgiga parandada ELi veinitootjate konkurentsivõimet,<br />
muuta nõuded selgemaks ja efektiivsemaks<br />
ning säilitada veinitootmise parimad<br />
traditsioonid reformiti veinituru ühist korraldust<br />
2008. a. Üks olulisemaid muudatusi Eesti käitleja<br />
jaoks on see, et alates 1. aug 2008. a ei nõuta<br />
kauplemisel kolmandate riikidega enam impordija<br />
ekspordilitsentse, kuid vajalik on saatedokument<br />
VI 1. Samuti muudeti reformi käigus veinide<br />
märgistamise kontseptsiooni eesmärgiga muuta<br />
süsteem lihtsamaks ning läbipaistvamaks.<br />
Piiritusjoogid<br />
2008. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu<br />
määrus (EÜ) nr 110/2008, mis reguleerib piiritusjookide<br />
määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise<br />
ja geograafiliste tähiste kaitse küsimusi.<br />
Senikehtinud nõuetele vastavaid piiritusjooke, mis<br />
määruses sätestatud nõuetele enam ei vasta, võib<br />
toota kuni 20. maini <strong>2009</strong>. a ning turustada kuni<br />
varude ammendumiseni. Eelkõige tasub käitlejatel<br />
siinkohal silmas pidada alla 15% alkohoolseid jooke,<br />
mida tuntakse ka longeroliste nime all.<br />
Muu hulgas võimaldab määrus piiritusjookide<br />
tootjal taotleda piiritusjoogi geograafilise tähise<br />
kaitsmist ELi tasemel. Taotluse peab tootja saatma<br />
Euroopa Komisjonile liikmesriigi vahendusel,<br />
seetõttu on põllumajandusminister kehtestanud<br />
määrusega asjakohase siseriikliku korra.<br />
Eesti tootjate konkurentsivõime<br />
Kodumaise viina positsioon Eesti turul on tugev,<br />
sest müügikäibest suure osa moodus tavad just<br />
kodumaised viinad. Kuid alates 2004. a on kodumaise<br />
viina osakaal kaupluste viina müügi käibes<br />
pidevalt vähehaaval vähenenud. Langustrend<br />
jätkus ka 2008. a ning seda kiiremas tempos kui<br />
viimasel kolmel aastal, saavutades viimase 15 aasta<br />
rekordiliselt madala taseme.<br />
2008. a mais oli müügil 31 nimetust kodumaist ja<br />
23 nimetust importviina kesk miselt kaupluse kohta.<br />
See näitab, et viimaste aastate kodumaise viina<br />
valiku vähenemise ja import viina valiku kasvu<br />
trend jätkus ka 2008. a. Selline trend algas alates<br />
2004. a (43 nimetust Eesti ja 14 importviina) ja<br />
kestab siiani.<br />
Kauplustes müügilolevast viina sortimendist (tootenimetustest)<br />
oli 2008. a 58% toodetud Eestis ja<br />
42% oli importviin (2007. a vastavalt 67% ja 33%).<br />
Eestis on alates 2008. a II kvartalist valdav osa<br />
viinatootmisest koondunud vaid kahe suurtootja -<br />
AS Liviko ja AS Altia Eesti kätte. AS Onistar lõpetas<br />
viinatootmise. Väiksemas mahus toodab viina ka AS<br />
Liiwi Heliis. Tootjate esialgsetel andmetel 2008. a<br />
viina toodang Eestis vähenes. Samuti vähenes kaupmeeste<br />
sõnul nõudlus viina järele, kuna sarna selt<br />
teistele riikidele väheneb ka Eestis viina tarbimine<br />
ning suureneb veinide ja teiste lahjade alkohoolsete<br />
jookide ostmine.<br />
2008. a mais maksis kohalik 0,7-liitrises pudelis viin<br />
keskmiselt 169.95 kr/l ja import viin 270.31 kr/l.<br />
Aastaga kallines kodumaine viin 14% ja importviin<br />
2%.
89<br />
Tabel 1. Eesti viinaturu statistika<br />
2006 9 kuud<br />
2007 9 kuud<br />
2008 9 kuud<br />
Toodang, tuh l absoluutalkoholis<br />
3 439,0<br />
4 522,0<br />
4 123,0<br />
Import*, tuh l absoluutalkoholis<br />
567,7<br />
786,0<br />
1 162,0<br />
Eksport, tuh l absoluutalkoholis<br />
574,8<br />
799,3<br />
954,0<br />
Müük siseturul, tuh l absoluutalkoholis<br />
3 431,9<br />
4 508,7<br />
4 331,0<br />
Isevarustuse tase, %<br />
100,2<br />
100,3<br />
95,2<br />
Kodumaise toodangu osakaal siseturu müügis, %<br />
Allikas: EKI, ESA<br />
83,5<br />
82,6<br />
76,9<br />
* ilma tooraineks kasutatud importviinata<br />
Kodumaise õlle osakaal Eesti kaupluste müügikäibes<br />
oli 2008. a mais viimaste aastate madalaim<br />
- 87%. 13% õlle müügikäibest kauplustes andsid<br />
importõlled. Kogu Eesti turul müüdud õlle kogusest<br />
moodustas kodumaine õlu 89% ning see on<br />
viimasel kolmel aastal püsinud suhteliselt stabiilsena.<br />
Seega Eesti õlle positsioon koduturul püsib<br />
tugev, kuid kauplustes müügi osakaalu vähenemine<br />
näitab turuosa vähenemise ohu märke.<br />
Kauplustes müügiloleva õlle sortimendist oli 2008.<br />
a mais 60% pärit Eesti tootjatelt ja 40% impordi-<br />
tud. Müügiloleva õlle sortimendi laius võrreldes<br />
2007. aastaga oluliselt ei muu tu nud, endiselt oli<br />
müügil 42 nimetust kodumaist ja 28 sorti importõlut<br />
keskmiselt kaupluse kohta.<br />
Eesti õlletootjate ASi Saku Õlletehase ja ASi A. Le<br />
Coq tuntumad õllemargid on hinnatud ka väljaspool<br />
Eestit.<br />
Kodumaine purgiõlu maksis 2008. a mais keskmiselt<br />
26.24 kr/l ja importõlu 32.10 kr/l, need olid<br />
vastavalt 13,3% ja 12,9% kallimad kui 2007. a.<br />
Tabel 2. Eesti õlleturu statistika<br />
2006 9 kuud<br />
2007 9 kuud<br />
2008 9 kuud<br />
Toodang, mln l<br />
109,0<br />
109,9<br />
101,2<br />
Import, mln l<br />
11,2<br />
12,6<br />
12,7<br />
Eksport, mln l<br />
16,4<br />
19,1<br />
<strong>17</strong>,3<br />
Müük siseturul, mln l<br />
103,8<br />
103,4<br />
96,6<br />
Isevarustuse tase, %<br />
105,0<br />
106,2<br />
104,8<br />
Kodumaise toodangu osakaal siseturu müügis, %<br />
89,2<br />
87,8<br />
89,0<br />
Allikas: EKI, ESA<br />
Tarbimine ja alkoholipoliitika<br />
Eestis joob alkoholi 85% täiskasvanutest ning<br />
sagedamini tarbitakse lahjasid alkohoolseid jooke<br />
(nt õlut ja veini joob kuus 50-60%, kangeid alkohoolseid<br />
jooke 35-40% alkoholi tarbijatest). Sarnaselt<br />
varasematele aastatele hindavad elanikud<br />
peamiseks tarbimise põhjuseks seda, et alkohol<br />
kuulub tähtpäevade tähistamise traditsiooni juurde.<br />
Alkohoolse joogi ostmisel on valiku tegemise<br />
peamisteks kriteeriumiteks maitse ja kvaliteet.<br />
Kui enda tarbimist hindavad Eesti elanikud valdavalt<br />
väheseks ja mõõdukaks, siis Eesti kohta<br />
tervikuna arvatakse, et alkoholi juuakse palju ning<br />
seda oleks vaja vähendada, kuna kaasneb rohkelt<br />
probleeme ja kahjusid. Kõige suuremaks probleemiks<br />
peavad inimesed sõiduki juhtimist alkoholijoobes,<br />
kuid väga mures ollakse ka laste ja noorte<br />
alkoholi tarbimise pärast. Elanike hinnangul<br />
peavad alkoholi tarbimise vähendamiseks astuma<br />
eelkõige samme tarbijad ise ning oma suhtumise<br />
ja käitumise muutmise kaudu näitama paremat<br />
eeskuju teistele, sh lastele. Samas on elanike arvates<br />
vaja ka riigipoolset algatust alkoholipoliitika eri<br />
meetmete rakendamisel, esmatähtsaks peetakse<br />
valitsuse initsiatiivi ning meedia kaasabi. Alkoholipoliitika<br />
meetmetest on elanike hinnangul vaja<br />
esmajärjekorras suurendada järelevalvet alkoholi<br />
müügiga seotud õigusrikkumiste üle, piirata käesolevast<br />
enam reklaami, tegeleda rohkem noortega<br />
ning rangemalt karistada inimesi alkoholijoobes<br />
sooritatud õigusrikkumiste eest.<br />
Eestis keelustati 2008. a juulis üleriigiliselt alkoholi<br />
jaemüük öisel ajal ning küsitlusel uuriti<br />
elanikelt, milline on olnud keelu mõju, kas nad on<br />
keelu viiekuulise kehtimise jooksul märganud oma<br />
elukohas muutusi. Tulemustest järeldus, et ela-
90<br />
nike hinnangul on mõnevõrra vähenenud alkoholi<br />
tarbimine alaealiste poolt ning öösiti on harvenenud<br />
joobnud olekus avalikus kohas viibimine ja<br />
Tarbijahinnaindeksid<br />
Eestis liitumine Euroopa Liiduga kergitas toidukaupade<br />
tarbijahindu, andis neile tõusva trendi<br />
ning suhtelise stabiilsuse. Hinnad hakkasid liitumisootuses<br />
tasapisi tõusma juba 2003. a lõpus.<br />
Kui reeglina on tarbijahinnaindeksi muutus kuust<br />
kuusse alla 1 pp, siis 2004. a mai tarbijahinnaindeks<br />
kerkis võrreldes eelneva kuuga silmnähavaliku<br />
korra rikkumine. Kõige positiivsemaks hindasid<br />
oma elukohas muutusi Kirde-Eesti elanikud.<br />
6.5. Toiduainetetööstuse majanduslikud näitajad<br />
Merle Saaliste<br />
tavalt – 3,5 pp võrra. Ilmselt olid aga hüppeliselt<br />
tõusnud hinnad tarbija jaoks siiski vastuvõtmatud,<br />
sest kolm kuud hiljem toimus hinnakorrektsioon<br />
ning hindade kasvutrend jätkus ootuspärasemas<br />
tempos. Lihatoodete hindu liitumine eriti ei<br />
muutnud, küll aga kerkisid märgatavalt teraviljaja<br />
piimatoodete tarbijahinnad.<br />
Joonis 1. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeksid (2005=100%)<br />
160<br />
150<br />
140<br />
130<br />
120<br />
Toidukaubad kokku<br />
Eesti tarbijahinnaindeks<br />
EL27 toidukaupade<br />
tarbijahinnaindeks<br />
Eesti toidukaupade<br />
tarbijahinnaindeks<br />
160<br />
150<br />
140<br />
130<br />
120<br />
Teraviljatooted<br />
EL27<br />
Eesti<br />
110<br />
110<br />
100<br />
100<br />
90<br />
90<br />
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 <strong>2009</strong><br />
160<br />
Piimatooted<br />
160<br />
Lihatooted<br />
150<br />
140<br />
EL27<br />
Eesti<br />
150<br />
140<br />
EL27<br />
Eesti<br />
130<br />
120<br />
110<br />
100<br />
130<br />
120<br />
110<br />
90<br />
100<br />
80<br />
90<br />
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 <strong>2009</strong><br />
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 <strong>2009</strong><br />
Allikas: Eurostat
91<br />
Liitumisest tingitud hinnamuutused on aga suhteliselt<br />
tagasihoidlikud võrreldes hinnatõusuga, mille<br />
tõi kaasa 2007. a sügisel alanud toidukaupade<br />
hinnaralli maailmaturul. Maailmaturu kiire hinnatõusu<br />
põhjustena on välja toodud inimeste arvu ja<br />
nende jõukuse kasvust tulenevat üldist tarbimise<br />
suurenemist, põllumajandustootmiseks ebasoodsaid<br />
klimaatilisi tingimusi 2007. a ning ka toiduga<br />
konkureeriva biokütuste tootmise suurenemist.<br />
Ülemaailmsele hinnatõusule tõmbas pidurit aga<br />
2008. a suvel alanud globaalne majanduslangus,<br />
mis on tarbimist oluliselt vähendanud. Võrdluses<br />
EL-27 keskmisega näitavad Eestis toidukaupade<br />
tarbijahinnaindeksid perioodil 2006-2008 oluliselt<br />
kiiremat hinnatõusu. Selle taga on ka Eesti kiire<br />
majandusareng vaadeldaval perioodil ja hindade<br />
lähenemine ELi keskmisele tasemele. Kuni 2007. a<br />
sügiseni oli Eesti toidukaupade tarbijahinnaindeksi<br />
kasvutempo üsna sama üldise tarbijahinnaindeksi<br />
kasvutempoga. Kõige jõulisemalt ja<br />
järjepidevamalt on Eestis tõusnud teraviljatoodete<br />
tarbijahinnad, kusjuures hinnalangust pole märgata<br />
isegi praeguse globaalse majanduslanguse<br />
tingimustes. Piimatoodete hinnad hakkasid Eestis<br />
tormiliselt tõusma 2007. a keskel ja saavutasid<br />
tipphetke 2008. a II kv, peale seda on hinnad aga<br />
taas langenud. Lihatoodete hinnatõus on olnud<br />
kõige tagasihoidlikum, kuigi ka siin on märgatav<br />
hinnatõusu kiirendus 2007. a viimastel kuudel.<br />
Suhteline hinnatase ELi riikide toiduturgudel<br />
Eesti hindade kiirema hinnatõusu taga on tõenäoliselt<br />
asjaolu, et suhteline hinnatase on meil siiski<br />
veel madalam kui enamuses ELi liikmesriikides.<br />
See näitab teiselt poolt aga, et meie toiduainetetööstustel<br />
peaks olema suhteliselt head võimalused<br />
oma toodete eksportimiseks kõrgema hinnatasemega<br />
turgudele ühisturu sees, samas kui meie turg<br />
on atraktiivne vaid nendele, kus koduturu hinnad<br />
on veel madalamad kui meil. Kuna aga meist<br />
madalama hinnatasemega on ka lähinaabrid Läti<br />
ja Leedu, siis on konkurents Eesti turu haaramisel<br />
tuntav.<br />
Kui vaadata suhtelise hinnataseme muutusi<br />
1999-2007, siis Eesti on nende riikide grupis,<br />
kus hinnad olid ja on endiselt madalaimad ELis.<br />
Samas on aga ka näha, et kõigis nendes riikides on<br />
hinnad väga kiiresti tõusnud ja EL-27 keskmisele<br />
lähenenud. Riikides, kus hinnatase juba oli kõrge,<br />
on hinnad vaadeldaval perioodil paljudel juhtudel<br />
hoopis langenud. Suurim toidukaupade hinnalangus<br />
on seejuures toimunud Rootsis. Kõrgeima<br />
toidukaupade hinnatasemega teine Skandinaavia<br />
riik Taani on aga samas suutnud oma positsiooni<br />
hoida.<br />
Joonis 2. Toiduturule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)<br />
160<br />
35<br />
Hinnatase, %<br />
150<br />
140<br />
130<br />
120<br />
110<br />
100<br />
90<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
Muutus 1999 2007<br />
25<br />
15<br />
5<br />
-5<br />
-15<br />
-25<br />
-35<br />
Taani<br />
Iiri<br />
Soome<br />
Rootsi<br />
Luksemburg<br />
Itaalia<br />
Suurbritannia<br />
Austria<br />
Belgia<br />
Prantsusmaa<br />
EL15<br />
Saksamaa<br />
Küpros<br />
EL27=100<br />
Kreeka<br />
Hispaania<br />
Holland<br />
Sloveenia<br />
Portugal<br />
Malta<br />
Eesti<br />
Ungari<br />
Rumeenia<br />
Läti<br />
Tšehhi<br />
Slovakkia<br />
Poola<br />
Leedu<br />
Bulgaaria<br />
Hinnataseme muutus, protsendipunktides<br />
Allikas: Eurostat<br />
Teraviljatoodete hinnatase oli 1999. a madalama<br />
hinnatasemega riikidel EL-27 keskmisest kaugemal<br />
maas kui toidukaupade keskmine, seetõttu<br />
on hinnatõus aastaks 2007 olnud ka suurem. Ka<br />
on teraviljatooted selliseks esmatarbekaubaks,<br />
millest tarbija eriti loobuda ei saa, erinevalt näiteks<br />
lihatoodetest, ning seetõttu ka kergemini hinnatõusuks<br />
survestatavad.
92<br />
Joonis 3. Teraviljatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)<br />
Hinnatase, %<br />
160<br />
150<br />
140<br />
130<br />
120<br />
110<br />
100<br />
90<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
35<br />
25<br />
15<br />
5<br />
-5<br />
-15<br />
-25<br />
-35<br />
Taani<br />
Soome<br />
Hinnataseme muutus, protsendipunktides<br />
Rootsi<br />
Austria<br />
Iiri<br />
Luksemburg<br />
Hispaania<br />
Belgia<br />
Küpros<br />
Itaalia<br />
EL15<br />
Saksamaa<br />
Suurbritannia<br />
EL27=100<br />
Prantsusmaa<br />
Kreeka<br />
Sloveenia<br />
Portugal<br />
Holland<br />
Eesti<br />
Malta<br />
Ungari<br />
Leedu<br />
Läti<br />
Tšehhi<br />
Slovakkia<br />
Poola<br />
Rumeenia<br />
Bulgaaria<br />
Allikas: Eurostat<br />
Muutus 1999 2007<br />
Piimatoodete puhul on tähelepanuväärne, et Eesti<br />
hinnatase on praktiliselt sama sellise suure piimatootja<br />
riigiga nagu Saksamaa. Teise suurtootja –<br />
Hollandi, leiame aga koguni päris pingerea lõpust,<br />
eelviimaselt kohalt enne Poolat.<br />
Joonis 4. Piimatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)<br />
Hinnatase, %<br />
160<br />
150<br />
140<br />
130<br />
120<br />
110<br />
100<br />
90<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
Küpros<br />
Kreeka<br />
Iiri<br />
Itaalia<br />
Suurbritannia<br />
Taani<br />
Luksemburg<br />
Belgia<br />
Malta<br />
Soome<br />
Portugal<br />
EL15<br />
Rumeenia<br />
Rootsi<br />
Austria<br />
EL27=100<br />
Hispaania<br />
Prantsusmaa<br />
Ungari<br />
Bulgaaria<br />
Sloveenia<br />
Saksamaa<br />
Eesti<br />
Tšehhi<br />
Läti<br />
Leedu<br />
Slovakkia<br />
Holland<br />
Poola<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
-10<br />
-20<br />
-30<br />
-40<br />
-50<br />
Hinnataseme muutus, protsendipunktides<br />
Allikas: Eurostat<br />
Muutus 1999 2007<br />
Lihatoodete hinnatasemete muutused näitavad<br />
suuremat muutlikkust kui teised kaubagrupid.<br />
Suhtelise hinnataseme tõus madalama hinnatasemega<br />
riikides on olnud tagasihoidlikum. Liha on<br />
niigi kallis toidukaup ja hinnatundlik tarbija on<br />
pigem nõus lihast üldse loobuma, kui seda veelgi<br />
kallima hinnaga ostma.
93<br />
Joonis 5. Lihatoodete turule ligipääsetavus ehk suhteline hinnatase (EL-27=100%)<br />
160<br />
35<br />
Hinnatase, %<br />
150<br />
140<br />
130<br />
120<br />
110<br />
100<br />
90<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
Taani<br />
Rootsi<br />
Iiri<br />
Suurbritannia<br />
Belgia<br />
Prantsusmaa<br />
Austria<br />
Luksemburg<br />
Itaalia<br />
Soome<br />
Saksamaa<br />
EL15<br />
Hiolland<br />
EL27=100<br />
Kreeka<br />
Sloveenia<br />
Hispaania<br />
Küpros<br />
Portugal<br />
Ungari<br />
Malta<br />
Eesti<br />
Rumeenia<br />
Läti<br />
Slovakkia<br />
Tšehhi<br />
Poola<br />
Leedu<br />
Bulgaaria<br />
25<br />
15<br />
5<br />
-5<br />
-15<br />
-25<br />
-35<br />
Hinnataseme muutus, protsendipunktides<br />
Allikas: Eurostat<br />
Muutus 1999 2007<br />
Tööstustoodang<br />
2007. a tootsid toiduainetööstusettevõtted kokku<br />
<strong>17</strong>,8 mld kr eest toodangut, mis moodustab töötleva<br />
tööstuse kogutoodangust 14,9% (tabel 1). Suurima<br />
osa Eesti toiduainetetööstuse toodangumahust<br />
annavad jätkuvalt piimatööstus (26,3%), jookide<br />
tööstus (19,3%) ja lihatööstus (18,9%).<br />
Tabel 1. Toiduainetööstuse toodang ja müük mitteresidentidele jooksevhindades (mln kr), 2000–2007<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
Tööstustoodang<br />
Tegevusalad kokku<br />
Töötlev tööstus<br />
..toiduainete ja jookide tootmine<br />
....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine<br />
....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine<br />
....piimatoodete tootmine<br />
....jahu ja tangainete tootmine<br />
....valmisloomasööda tootmine<br />
....leivatootmine; pagaritoodete tootmine<br />
....joogitootmine<br />
Tööstustoodangu müük mitteresidentidele<br />
Tegevusalad kokku<br />
Töötlev tööstus<br />
..toiduainete ja jookide tootmine<br />
....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine<br />
....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine<br />
....piimatoodete tootmine<br />
....jahu ja tangainete tootmine<br />
....valmisloomasööda tootmine<br />
....leivatootmine; pagaritoodete tootmine<br />
....joogitootmine<br />
Mitteresidendile müügi osatähtsus tööstustoodangus<br />
Tegevusalad kokku<br />
Töötlev tööstus<br />
..toiduainete ja jookide tootmine<br />
....liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja säilitamine<br />
....kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine<br />
....piimatoodete tootmine<br />
....jahu ja tangainete tootmine<br />
....valmisloomasööda tootmine<br />
....leivatootmine; pagaritoodete tootmine<br />
....joogitootmine<br />
52 583<br />
45 513<br />
9 776<br />
1 500<br />
1 514<br />
2 557<br />
56<br />
240<br />
1 010<br />
1 893<br />
23 915<br />
23 215<br />
2 794<br />
191<br />
1 212<br />
740<br />
4<br />
10<br />
26<br />
255<br />
45,5<br />
51,0<br />
28,6<br />
12,7<br />
80,1<br />
28,9<br />
7,1<br />
4,2<br />
2,6<br />
13,5<br />
60 371<br />
52 554<br />
11 101<br />
1 800<br />
1 934<br />
2 916<br />
99<br />
296<br />
1 134<br />
1 810<br />
28 191<br />
27 789<br />
3 190<br />
238<br />
1 540<br />
688<br />
6<br />
22<br />
12<br />
326<br />
46,7<br />
52,9<br />
28,7<br />
13,2<br />
79,6<br />
23,6<br />
6,1<br />
7,4<br />
1,1<br />
18,0<br />
68 116<br />
59 663<br />
11 384<br />
1 931<br />
1 724<br />
2 815<br />
130<br />
344<br />
1 205<br />
1 966<br />
31 516<br />
31 033<br />
3 030<br />
271<br />
1 234<br />
704<br />
8<br />
18<br />
15<br />
360<br />
46,3<br />
52,0<br />
26,6<br />
14,0<br />
71,6<br />
25,0<br />
6,2<br />
5,2<br />
1,2<br />
18,3<br />
76 <strong>17</strong>7<br />
66 409<br />
11 737<br />
2 073<br />
1 448<br />
2 930<br />
180<br />
308<br />
1 275<br />
2 134<br />
36 042<br />
35 513<br />
3 222<br />
300<br />
1 099<br />
886<br />
7<br />
3<br />
31<br />
434<br />
47,3<br />
53,5<br />
27,5<br />
14,5<br />
75,9<br />
30,2<br />
3,9<br />
1,0<br />
2,4<br />
20,3<br />
86 121<br />
77 023<br />
13 268<br />
2 314<br />
1 381<br />
3 892<br />
202<br />
358<br />
1 352<br />
2 278<br />
41 443<br />
40 9<strong>17</strong><br />
3 570<br />
283<br />
930<br />
1 415<br />
19<br />
3<br />
26<br />
402<br />
48,1<br />
53,1<br />
26,9<br />
12,2<br />
67,3<br />
36,4<br />
9,4<br />
0,8<br />
1,9<br />
<strong>17</strong>,6<br />
96 615<br />
88 152<br />
14 352<br />
2 651<br />
1 395<br />
3 924<br />
<strong>17</strong>7<br />
383<br />
1 474<br />
2 600<br />
47 818<br />
47 412<br />
3 827<br />
341<br />
979<br />
1 280<br />
40<br />
6<br />
31<br />
505<br />
49,5<br />
53,8<br />
26,7<br />
12,9<br />
70,2<br />
32,6<br />
22,6<br />
1,6<br />
2,1<br />
19,4<br />
112 938<br />
103 696<br />
15 867<br />
2 946<br />
1 530<br />
4 058<br />
210<br />
363<br />
1 638<br />
3 074<br />
56 585<br />
56 053<br />
4 346<br />
387<br />
1 146<br />
1 298<br />
59<br />
5<br />
58<br />
646<br />
50,1<br />
54,1<br />
27,4<br />
13,1<br />
74,9<br />
32,0<br />
28,1<br />
1,4<br />
3,5<br />
21,0<br />
130 889<br />
119 369<br />
<strong>17</strong> 777<br />
3 354<br />
1 372<br />
4 681<br />
318<br />
443<br />
1 876<br />
3 433<br />
64 822<br />
64 083<br />
4 697<br />
383<br />
1 002<br />
1 532<br />
89<br />
7<br />
93<br />
725<br />
49,5<br />
53,7<br />
26,4<br />
11,4<br />
73,0<br />
32,7<br />
28,0<br />
1,6<br />
5,0<br />
21,1<br />
Allikas: ESA
94<br />
Toiduainetetööstuse toodangust müüdi 2007. a<br />
mitteresidentidele 26.4%. Sektoritest on enim ekspordile<br />
orienteeritud endiselt kala- ja piimatööstus<br />
(mitteresidentidele müüdi vastavalt 73% ja 33%<br />
toodangust).<br />
Müügitulu indeks<br />
Võrreldes Eesti toiduaine- ja joogitööstuste müügitulu<br />
kasvu teiste ELi riikide vastavate näitajatega,<br />
peab arvestama asjaoluga, et kuigi müügitulu<br />
kasv on ühelt poolt sõltuvuses reaalse toodangu<br />
mahu kasvuga, kergitab teiselt poolt numbreid<br />
ka elatustasemetõusu ja inflatsiooniga kaasnev<br />
hinnatõus. Tohutut müügitulu kasvu näitab Eurostati<br />
andmetel Rumeenia (2008. a 5kordne kasv<br />
võrreldes 2000. aastaga), järgmine kiire kasvaja on<br />
Bulgaaria, siis Leedu ja neljandal kohal on müügitulu<br />
kasvu kiiruselt Eesti. Nn vanade ELi liikmete<br />
müügitulu kasvud on oluliselt tagasihoidlikumad<br />
ja liiguvad kõik suhteliselt ühes rütmis.<br />
Joonis 6. Toiduaine- ja joogitööstuse müügitulu indeksid ELi riikides (2000=100%)<br />
250<br />
230<br />
210<br />
190<br />
<strong>17</strong>0<br />
150<br />
130<br />
110<br />
90<br />
70<br />
50<br />
Bulgaaria<br />
Leedu<br />
Eesti<br />
Poola<br />
Küpros<br />
Belgia<br />
Kreeka<br />
Luksemburg<br />
Austria<br />
EL27<br />
Itaalia<br />
Prantsusmaa<br />
Rootsi<br />
Holland<br />
Portugal<br />
Slovakkia<br />
Saksamaa<br />
Taani<br />
Tšehhi<br />
Suurbritannia<br />
Soome<br />
Ungari<br />
Malta<br />
Allikas: Eurostat<br />
Toodangumahu indeks<br />
Toodangumahu indeks püsivhindades peaks olema<br />
parem tegeliku reaalse tootmismahu kasvu hindamiseks.
95<br />
Joonis 7. Toiduaine- ja joogitööstuste toodangumahu indeksid ELi riikides (püsivhindades, 2000=100%)<br />
200<br />
180<br />
160<br />
140<br />
120<br />
100<br />
80<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Rumeenia<br />
Bulgaaria<br />
Leedu<br />
Poola<br />
Belgia<br />
Läti<br />
Eesti<br />
Luksemburg<br />
Austria<br />
Taani<br />
Hispaania<br />
Saksamaa<br />
Portugal<br />
Soome<br />
Küpros<br />
Slovakkia<br />
Itaalia<br />
Prantsusmaa<br />
Suurbritannia<br />
Rootsi<br />
Tšehhi<br />
Ungari<br />
Allikas: Eurostat<br />
Rumeenia on siiski endiselt esikohal, kuid 5kordse<br />
kasvu asemel näitab toodangumahu indeks Rumeeniale<br />
ainult 188%-list tõusu vahemikus 2000-2008.<br />
Eesti jagab koos Lätiga alles 6.-7. kohta. Indeks<br />
näitab üsna paljude riikide puhul toodangumahu<br />
vähenemist 2008. a, mis ilmselt on seotud majanduslanguse<br />
ja turutõrgete ilmnemisega aasta teisel<br />
poolel. Eesti toiduainete- ja joogitööstuste toodangumahu<br />
langus on sealjuures olnud üks järsemaid,<br />
mis näitab meie toiduainetetööstuse haavatavust ja<br />
tugevat sõltuvust maailmaturu olukorrast.<br />
Kui tegeliku reaalse tootmismahu kasvu hindamisel<br />
võtta aluseks toodangumahu indeks püsivhindades,<br />
siis aastatel 2000-2007 on kõige suurem<br />
toodangumahu muutus Eestis toimunud jahu<br />
ja tangainete tootmises (386,7%). Suured muutused<br />
jahutootmises võivad olla tingitud sellest,<br />
et 2000. a toimus omanike vahetus Eesti ühes<br />
olulisemas jahu tootvas ettevõttes, millele järgnes<br />
tootmise rekonstrueerimine ja uute investeeringute<br />
tegemine. 2002. a valmis ka uus nisujahuveski.<br />
Joonis 8. Toodangu mahuindeks püsivhindades, 2000=100<br />
400<br />
350<br />
300<br />
250<br />
200<br />
150<br />
100<br />
50<br />
Allikas: ESA<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
..toiduainete ja jookide<br />
tootmine<br />
....liha ja lihatoodete<br />
tootmine, töötlemine ja<br />
säilitamine<br />
....kala ja kalatoodete<br />
töötlemine ja säilitamine<br />
....piimatoodete tootmine<br />
....jahu ja tangainete<br />
tootmine<br />
....valmisloomasööda<br />
tootmine<br />
....leivatootmine;<br />
pagaritoodete tootmine<br />
....joogitootmine
96<br />
Toiduainete ja joogitööstuse osatähtsus SKPs<br />
Kui aastatel 2002-2005 võis täheldada toiduaineteja<br />
joogitööstuse osatähtsuse järjepidevat vähenemist<br />
Eesti SKP-s, on järgnevatel aastatel toimunud<br />
stabiliseerumine. Osatähtsus püsib 2% läheduses.<br />
Samas jätkub põllumajanduse ja jahinduse ning<br />
metsamajanduse sektorite osatähtsuse vähenemine.<br />
Kalapüügisektori osatähtsus on kogu vaadeldava<br />
perioodi jooksul püsinud 0,2% juures.<br />
Joonis 9. Toiduainete ja jookide tootmise, põllumajanduse ja jahinduse, metsamajanduse ning kalapüügi<br />
loodud lisandväärtuse osatähtsus SKPs jooksevhindades, 2002-2008<br />
2,5<br />
2,0<br />
2,0<br />
1,5<br />
1,3<br />
1,0<br />
0,8<br />
0,5<br />
0,0<br />
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
0,2<br />
Toiduainete ja jookide tootmine<br />
Metsamajandus<br />
Põllumajandus ja jahindus<br />
Kalapüük<br />
Allikas: ESA<br />
Tööhõive, kulutused töötajatele ja ettevõtete<br />
arv<br />
2000-2006. a on vähenenud järjekindlalt toiduaineid<br />
ja jooke tootvate tööstuste arv. Töötlevas<br />
tööstuses kokku on ettevõtete arv samal ajal<br />
hoopis suurenenud, kusjuures kõige kiiremini on<br />
kasvanud mikroettevõtete arv (1,6 korda). Toiduainetetööstuses<br />
on mikroettevõtted seni olnud<br />
kõige ohustatum grupp (2000. aastaga võrreldes<br />
oli 2006. a toidusektoris mikroettevõtteid 40%<br />
vähem). Kuigi 2007. a näitab esmakordselt toiduainetööstuse<br />
ettevõtete arvu kasvu (juurde on<br />
tekkinud uusi mikroettevõtteid), ei ole see olnud<br />
piisav sektori tööhõive vähenemise pidurdamiseks.<br />
Statistikaameti andmetel töötas toiduainete ja<br />
jookide tööstuses 2007. a 16 736 inimest, so 372<br />
inimest vähem kui eelneval aastal. Suurim protsentuaalne<br />
vähenemine toimus valmis loomasööda<br />
tootmise sektoris (-32%) ja kalasektoris (-11%). Arvuliselt<br />
vähenes tööhõive kõige rohkem aga muude<br />
toiduainete tootmise sektoris (-338 töötajat). Puuja<br />
köögivilja- ning lihasektor seevastu suurendasid<br />
töötajate arvu (vastavalt 18% ja 11%), arvuliselt<br />
suurenes tööhõive kõige enam lihasektoris (+316<br />
töötajat).<br />
Perioodil 2000-2007 on tööhõive toiduaineid ja<br />
jooke tootvas sektoris vähenenud igal aastal, kusjuures<br />
suurim vähenemine toimus ELiga liitumise<br />
ajal (2003. a vähenes tööhõive 877 töökoha võrra<br />
ja 2004. a veel 786 töökoha võrra). See oli seotud<br />
paljude ettevõtete sulgemisega, kes ei olnud<br />
suutelised tootmistingimusi ELi hügieeninõuetele<br />
vastavusse viima.<br />
Töötajate arvu pideva vähenemise tõttu kaotab<br />
toiduainete- ja jookide tööstus osatähtsust nii töötleva<br />
tööstuse kui ka kogu Eesti tööhõives.<br />
Võrreldes Eesti kõigi tegevusalade keskmisega on<br />
tööjõukulud märgatavalt kõrgemad joogitootmisel<br />
ja valmisloomasöötade tootmisel. Joogitootmine on<br />
traditsiooniliselt üks kasumlikumaid valdkondi,<br />
valmisloomasöötade sektoris on palgatõusule kaasa<br />
aidanud juba eespool mainitud töötajate arvu<br />
vähenemine. Kõige vähem konkurentsivõimelised<br />
on palgad aga kala- ja muude toiduainete tootmise<br />
sektoris.
97<br />
Joonis 10. Toiduaineid ja jooke tootvate<br />
ettevõtete arvuline osatähtsus töötlevas<br />
tööstuses, 2000-2007<br />
Ettevõtete arv<br />
6 000<br />
5 000<br />
4 000<br />
3 000<br />
2 000<br />
1 000<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
11,5 11,1<br />
10,2<br />
9,5<br />
8,8<br />
8,3<br />
7,0 6,9<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Töötlev tööstus<br />
Toiduainete ja jookide tootmine<br />
Osatähtsus kogu töötlevas tööstuses, %<br />
14<br />
12<br />
10<br />
8<br />
6<br />
4<br />
2<br />
0<br />
Osatähtsus, %<br />
Joonis 11. Toiduaineid ja jooke tootvate<br />
ettevõtete arvuline osatähtsus töötlevas<br />
tööstuses, 2000-2007<br />
Töötajate arv<br />
140 000 <strong>17</strong>,0<br />
15,3<br />
18<br />
120 000<br />
13,8<br />
13,0<br />
16<br />
16,3<br />
14<br />
100 000<br />
14,6<br />
12<br />
13,3<br />
80 000<br />
12,8<br />
10<br />
60 000 5,3<br />
8<br />
5,1 4,8 4,6 4,3 4,0 3,8 3,5 6<br />
40 000<br />
4<br />
20 000<br />
16 736<br />
2<br />
0<br />
0<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Töötajate arv töötlevas tööstus<br />
Töötajate arv toiduainete ja jookide tootmises<br />
Osatähtsus kogu töötlevas tööstuses, %<br />
Osatähtsus kogu tööhõives, %<br />
Allikas: ESA<br />
Osatähtsus, %<br />
Joonis 12. Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kuus toiduainetetööstuse sektorites, 2000-2007<br />
20<br />
18<br />
16<br />
tuhat krooni<br />
14<br />
12<br />
10<br />
8<br />
6<br />
4<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Tegevusalad kokku<br />
....ka lasektor<br />
....piimasektor<br />
....m uude toiduainete tootmine<br />
....lihasektor<br />
....puu- ja köögivilja sektor<br />
....valmis loomasööda tootmine<br />
....joogitootmine<br />
Allikas: ESA<br />
Tööjõukulud töötaja kohta (joon 13) aastas on<br />
kasvanud praktiliselt kõigis ELi liikmesriikides ja<br />
suhteliselt samas tempos. 2006. a oli Eesti näitaja<br />
üks pisemaid EL-is. Eestist odavam oli tööjõud<br />
vaid Leedus, Lätis, Rumeenias ja Bulgaarias (Poola<br />
kohta andmed puuduvad). See näitab, et odav tööjõud<br />
oli vähemalt veel 2006. a Eesti toiduainete- ja<br />
joogitööstustele eeliseks. Samas ei aita see kuidagi<br />
konkurentsis meie põhiliste konkurentidega meie<br />
oma toiduturul – nagu juba eespool öeldud, on<br />
tööjõud Lätis ja Leedus veelgi odavam. Kui kulutused<br />
töötaja kohta näitavad kõigis liikmesriikides<br />
pidevat kasvutrendi, siis tööjõukulude osatähtsus<br />
toodangus (joon 14) on suhteliselt stabiilne näitaja.<br />
Selles osas on Eesti toiduainete- ja joogitööstused<br />
üsna lähedal ELi keskmisele. Kuna antud näitaja<br />
võib kajastada nii väga kallist tööjõudu, suurt<br />
tööjõumahukust kui ka väga automatiseeritud<br />
tootmist, siis on raske öelda, kas Eesti paiknemine<br />
keskel on hea või halb. Näiteks Bulgaaria, Poola<br />
ja Rumeenia paiknemine väikseima tööjõukulude<br />
osatähtsusega riikide hulgas on seletatav nende<br />
odava tööjõuga, samas Iirimaa puhul on põhjuseks<br />
ilmselt hoopis üliefektiivne tootmisprotsess.
98<br />
Joonis 13. Tööjõukulud töötaja kohta (aastas) toiduainete- ja joogitööstuses ELi liikmesriikides, tuh eurot<br />
50<br />
45<br />
40<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006<br />
Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta, Poola, Sloveenia,<br />
Rootsi kohta<br />
Belgia<br />
Holland<br />
Taani<br />
Iirimaa<br />
Suurbritannia<br />
Soome<br />
Prantsusmaa<br />
Austria<br />
Itaalia<br />
Saksamaa<br />
Hispaania<br />
Kreeka<br />
Küpros<br />
Portugal<br />
Ungari<br />
Slovakkia<br />
Eesti<br />
Leedu<br />
Läti<br />
Rumeenia<br />
Bulgaaria<br />
Allikas: Eurostat<br />
Joonis 14. Tööjõukulude osatähtsus toodangus toiduainete- ja joogitööstuses, %<br />
21<br />
19<br />
<strong>17</strong><br />
15<br />
13<br />
11<br />
9<br />
7<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006<br />
Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta ja Rootsi kohta<br />
Küpros<br />
Austria<br />
Sloveenia<br />
Soome<br />
Kreeka<br />
Suurbritannia<br />
Saksamaa<br />
Taani<br />
Prantsusmaa<br />
EL27<br />
Portugal<br />
Eesti<br />
Ungari<br />
Hispaania<br />
Leedu<br />
Läti<br />
Belgia<br />
Holland<br />
Slovakkia<br />
Itaalia<br />
Rumeenia<br />
Iirimaa<br />
Poola<br />
Bulgaaria<br />
Allikas: Eurostat
99<br />
Müügitulu, kasum, kulud, investeeringud<br />
Müügitulust moodustasid investeeringud põhivarasse<br />
suurima osatähtsuse (8,1%) 2002. a, kui<br />
ettevõtted valmistusid tootmise vastavusse viimiseks<br />
ELi hügieeninõuetega. Ettevõtete ELi hügieeninõuetega<br />
vastavusse viimist kergendas Kesk- ja<br />
Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja <strong>maaelu</strong>le<br />
antud erakorralise liitumiseelse abi programm<br />
SAPARD. Kokku maksti SAPARDi meetmest 2 1<br />
perioodil 2002-2005 Eesti toiduainetetööstuste<br />
investeeringu toetusteks 198,3 mln kr. 2004. a oli<br />
investeerimine suhteliselt tagasihoidlik, liitumiseelsel<br />
perioodil tehtud sunnitud investeeringud olid<br />
ettevõtete võimalused ammendanud. 2004. a asus<br />
SAPARDit asendama riikliku arengukava meede<br />
3.2 2 , millest praeguseks on väljamakseid tehtud<br />
kokku <strong>17</strong>2,7 mln kr eest. Taastumine oli siiski<br />
suhteliselt kiire, alates 2005. a on kasvanud nii<br />
ettevõtete müügitulu, kasum kui ka investeeringud<br />
põhivarasse. Ettevõtete veelgi kiiremat arengut<br />
pidurdas aga samal perioodil alanud tormiline<br />
tööjõukulude kasv. 2008. a rakendus <strong>maaelu</strong> arengukava<br />
(MAK) 2007-2013 meede 1.6 3 , mis peaks<br />
samuti toiduainetetööstuse arengule kaasa aitama.<br />
Esimeses taotlusvoorus kiideti heaks taotlusi<br />
toetussummas 160 mln kr. Kogu meetme eelarve<br />
perioodil 2007-2013 on 603 mln kr.<br />
Joonis 15. Toiduainete- ja joogitööstuse müügitulu, tööjõukulud, puhaskasum ja investeeringud<br />
põhivarasse, 2000-2007<br />
3 000<br />
..tööjõukulud<br />
25 000<br />
Tööjõukulud, puhaskasum ja<br />
investeeringud, miljonit krooni<br />
2 500<br />
2 000<br />
1 500<br />
1 000<br />
500<br />
Puhaskasum (-kahjum)<br />
Investeeringud põhivarasse<br />
Müügitulu<br />
20 000<br />
15 000<br />
10 000<br />
5 000<br />
Müügitulu, miljonit krooni<br />
Allikas: Eurostat<br />
0<br />
0<br />
Joonis 16. Toiduainetööstuste investeeringud, 2000-2007<br />
1 600 000<br />
1 400 000<br />
1 200 000<br />
1 000 000<br />
800 000<br />
600 000<br />
400 000<br />
200 000<br />
0<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Allikas: Eurostat<br />
..muu põhivara,<br />
tuhat krooni<br />
..maa, tuhat krooni<br />
..muud seadmed,<br />
masinad, inventar,<br />
tuhat krooni<br />
..arvutid ja arvutisüsteemid,<br />
tuhat krooni<br />
..transpordivahendid,<br />
tuhat krooni<br />
..ehitamine ja ehitiste<br />
rekonstrueerimine,<br />
tuhat krooni<br />
..ehitiste soetamine,<br />
tuhat krooni<br />
1<br />
Põllumajandus- ja <strong>kalandus</strong>toodete tootmise ja turustamise investeeringutoetus<br />
2<br />
Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus<br />
3<br />
Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus
100<br />
Peale liitumist ELiga on toidutööstuste investeeringud<br />
jõudsalt kasvanud, suurimad kulutused<br />
tehakse masinate seadmete ostmiseks. 2007. a<br />
investeeris toiduainetööstuse sektoritest enim<br />
piimasektor, järgnesid joogi ja muude toiduainete<br />
tootmine.<br />
Joonis <strong>17</strong>. Toiduainetööstuse sektorite osatähtsused investeeringutes, 2007<br />
25%<br />
joogitootmine<br />
3% muu<br />
13%<br />
liha ja lihatoodete tootmine,<br />
töötlemine ja säilitamine<br />
4%<br />
kala ja kalatoodete<br />
töötlemine ja säilitamine<br />
5%<br />
puu- ja köögivilja<br />
töötlemine<br />
ja säilitamine<br />
23%<br />
muude toiduinete tootmine<br />
Allikas: ESA<br />
1% valmis loomasööda tootmine<br />
26%<br />
piimatoodete<br />
tootmine<br />
Kuni 2005. aastani olid kõige aktiivsemad investeeringute<br />
teostamisel keskmise suurusega ettevõtted<br />
(50-249 töötajat). Viimastel aastatel on aga<br />
suurettevõtete osatähtsus märgatavalt tõusnud.<br />
Kasvanud on küll ka keskmiste ettevõtete investeeringute<br />
summa, kuid suurettevõtete panused<br />
tootmise moderniserimisse on olnud 2006-2007<br />
märgatavalt suuremad (võrreldes 2005. aastaga<br />
kasv üle 2 korra). Tööjõukulude kasv on sundinud<br />
ettevõtjaid odava tööjõu asemele otsima muid võimalusi<br />
tootmise kasumlikkuse tõstmiseks. Mikroja<br />
väikeettevõtete investeeringute maht on olnud<br />
suhteliselt stabiilne läbi aastate, näidates vaid<br />
veidi tõusu 2005. a.<br />
Joonis 18. Ettevõtete suurusgruppide osatähtsused toiduainetööstuse investeeringutes, 2000-2007<br />
100%<br />
80%<br />
60%<br />
40%<br />
20%<br />
0%<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Allikas: ESA<br />
1-9 10-49 50-249 250 ja enam töötajat
101<br />
Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõime tõusu<br />
ning arengu üheks võtmeks on teadus- ja arendustegevuse<br />
edendamine ja innovatsioon. Samal<br />
ajal kui kogu Eesti ettevõtluse ja muude töötleva<br />
tööstuse harude investeeringud ettevõtte sisesesse<br />
teadus- ja arendustegevusse on aasta-aastalt<br />
jõudsalt kasvanud, ei ole toidusektori panus olnud<br />
nii stabiilne.<br />
Toidusektori seni edukaim aasta oma jõududega<br />
tehtud arendustegevuses oli 2007, kui ettevõttesisesed<br />
kulutused teadus- ja arendustegevusse<br />
küündisid 59 mln kroonini. 2006. a investeeriti<br />
ettevõtte siseselt aga vaid 13 mln kr.<br />
Hüplik on olnud ka toidusektori ettevõtte väliste kulutuste<br />
osa ehk siis teadusasutustelt tellitud tööde<br />
osa. Mõnel aastal on toidusektori osa võrreldes kogu<br />
töötleva tööstuse ettevõtte väliste investeeringutega<br />
teadus- ja arendustegevusse olnud vägagi eesrindlik<br />
(2002. a oli toidusektori osatähtsus 36,9% kogu<br />
tööstuse investeeringutest teadus- ja arendustegevusse,<br />
2003. a 37,8%, 2005. a 28,5%), mõnel aastal<br />
jälle vägagi tagasihoidlik (2004. a 2,3%, 2006. a<br />
6,5% ja 2007. a 9,9%).<br />
Joonis 19. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse, 1998-2007 (mln kr)<br />
1 400<br />
70<br />
59<br />
1 200<br />
60<br />
Tegevusalad kokku<br />
1 000<br />
45<br />
Töötlev tööstus<br />
50<br />
800<br />
600<br />
400<br />
200<br />
12 11<br />
5 5<br />
8<br />
19<br />
<strong>17</strong><br />
13<br />
2<br />
..toiduainete ja jookide<br />
tootmine<br />
10<br />
8<br />
7<br />
1 1 1<br />
1<br />
2<br />
6<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
0<br />
1998<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
1998<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
toiduainete ja jookide tootmine<br />
Allikas: ESA<br />
Efektiivsus<br />
Eesti toiduainete- ja joogitööstuste efektiivsus on<br />
eriti kiiresti kasvanud viimastel aastatel (2006-<br />
2007). Kasvutrendi näitab nii tööviljakus hõivatu<br />
kohta lisandväärtuse alusel kui ka kogutootlikkus<br />
lisandväärtuse alusel. Kõige kiiremini on<br />
lisandväärtus töötaja kohta alates 2000. aastast<br />
kasvanud mikroettevõtete (alla 10 töötaja) grupis.<br />
Ootuspäraselt oli 2007. a suurusgrupiti vaadatuna<br />
suurim lisandväärtus töötaja kohta suurettevõtetel<br />
(250 töötajat ja enam) – 315 tuh kr, kõige tagasihoidlikumat<br />
tulemust näitasid ettevõtted töötajate<br />
arvuga 10-19 – vaid 130 tuh kr töötaja kohta.
102<br />
Joonis 20. Toiduaine- ja joogitööstuste efektiivsuse näitajad, 2000-2007<br />
300<br />
0,23<br />
250<br />
0,22<br />
0,21<br />
Tööviljakus, tuhat krooni<br />
200<br />
150<br />
100<br />
0,2<br />
0,19<br />
0,18<br />
Kogutootlikkus, krooni<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel, tuhat krooni<br />
Kogutootlikkus lisandväärtuse alusel, krooni<br />
Allikas: ESA<br />
Suurim on sektorite lõikes lisandväärtus töötaja<br />
kohta samades sektorites, mis on võimelised maksma<br />
oma töötajatele ka kõrgemat palka. Edetabelit<br />
juhivad jällegi joogitootmine ja valmisloomasööda<br />
tootmine.<br />
Joonis 21. Lisandväärtus töötaja kohta Eesti toiduainetööstuse sektorites, 2000-2007<br />
600<br />
500<br />
400<br />
300<br />
200<br />
100<br />
0<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Tegevusalad kokku<br />
....ka lasektor<br />
....piimasektor<br />
....m uude toiduainete tootmine<br />
....lihasektor<br />
....puu- ja köögivilja sektor<br />
....valmis loomasööda tootmine<br />
....joogitootmine<br />
Allikas: ESA<br />
Eesti on lisandväärtuse loomise osas töötaja kohta<br />
veel kaugel maas EL-27 keskmisest, moodustades<br />
sellest vaid 33,5%. Suurim lisandväärtuse looja<br />
toiduainete- ja jookide tootmise sektoris on ELis<br />
konkurentsitult Iirimaa. See ei ole siiski sugugi<br />
üllatav, sest peamiselt luuakse Iirimaa ülikõrge<br />
lisandväärtus töötaja kohta alkoholisektoris (viski).
103<br />
Joonis 22. Toiduainete- ja joogitööstuse lisandväärtus töötaja kohta (tuh eurot)<br />
150<br />
125<br />
100<br />
75<br />
50<br />
25<br />
0<br />
2000 2001 2002 2003 2004 20052 006<br />
Andmed puuduvad Tšehhi, Luksemburgi, Malta ja Rootsi kohta<br />
Iirimaa<br />
Holland<br />
Suurbritannia<br />
Belgia<br />
Taani<br />
Soome<br />
Austria<br />
Prantsusmaa<br />
Itaalia<br />
Hispaania<br />
EL27<br />
Saksamaa<br />
Kreeka<br />
Küpros<br />
Sloveenia<br />
Portugal<br />
Poola<br />
Ungari<br />
Eesti<br />
Slovakkia<br />
Läti<br />
Leedu<br />
Rumeenia<br />
Bulgaaria<br />
Allikas: Eurostat<br />
Omakapital, kohustused, maksevõime ja võlakordaja<br />
Liitumiseelselt toiduainetetööstustes tehtud suured<br />
investeeringud kergitasid küll 2004. a veidi<br />
võlakordajat, kuid selle väärtus jäi siiski oluliselt<br />
väiksemaks 2000-2001 keskmistest näitajatest.<br />
Samuti ei ole ettevõtete laenukoormust viimastel<br />
aastatel tehtud investeeringud eriti suurendanud.<br />
Pikaajalistest kohustustest on märgatavalt kiiremini<br />
kasvanud lühiajalised kohustused, kuid ka see<br />
ei ole ettevõtete majandusnäitajaid halvendanud<br />
– maksevõime näitaja väärtus on olnud viimastel<br />
aastatel suhteliselt stabiilselt 1,2 lähedal.
104<br />
Joonis 23. Toiduaine- ja joogitööstuste kohustused, omakapital, maksevõime ja võlakordaja, 2000-2007<br />
9 000<br />
1,6<br />
8 000<br />
1,4<br />
Kohustused, omakapital, milj onit krooni<br />
7 000<br />
6 000<br />
5 000<br />
4 000<br />
3 000<br />
2 000<br />
1,2<br />
1,2<br />
1,2<br />
1,0<br />
0,8<br />
0,6<br />
0,4<br />
Maksevõime, võlakordaja<br />
1 000<br />
0,2<br />
0<br />
0,0<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Allikas: ESA<br />
Kohustused<br />
Lühiajalised kohustused<br />
Võlakordaja<br />
Omakapital<br />
Pikaajalised kohustused<br />
Maksevõime
7. Põllumajandustoodete<br />
kaubandus<br />
105<br />
Kadi Luuri, Ene Maadvere<br />
Maailma toiduturul toimusid 2008. a kiired muutused<br />
- aasta esimesele poolele oli iseloomulik<br />
suundumus toiduhindade tõusuks ning toiduvarude<br />
vähenemiseks, mõned riigid rakendasid isegi<br />
ekspordikeelde ning hakati rääkima võimalikust<br />
protektsionismi kasvust. Seoses üldise majanduslangusega<br />
ning nõudluse vähenemisega hakkasid<br />
aasta teisel poolel hinnad langema ning eeskätt<br />
ekspordile orienteeritud toodete turgudel situatsioon<br />
järsult halvenes.<br />
2008. a eksporditi Eestist põllumajandustooteid<br />
(KN grupid 1-24) kokku 12 031,2 mln kr eest ning<br />
kasv võrreldes 2007. aastaga moodustas 8,1 %.<br />
Põllumajandustoodete import suurenes samal<br />
ajal 9,4 % ja moodustas 18 <strong>17</strong>6,9 mln kr ning<br />
väliskaubandusbilansi negatiivne saldo suurenes<br />
võrreldes 2007. aastaga 12,1 %.<br />
Joonis 1. Põllumajandustoodete väliskaubandusbilanss (mln kr)<br />
20 000<br />
16 610,8<br />
18 <strong>17</strong>6,9<br />
15 000<br />
11 021,6<br />
12 525,7<br />
11 128,6<br />
12 031,2<br />
10 000<br />
5 000<br />
4 700,3<br />
8 214,2<br />
5 612,3<br />
9 630,6<br />
6 970,3<br />
8 651,5<br />
0<br />
2003<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
-5 000<br />
-10 000<br />
-3 513,9 -4 0<strong>17</strong>,8 -4 051,3 -3 873,9<br />
-5 482,2 -6 145,7<br />
Allikas: ESA<br />
Suurima osakaaluga (23,4%) kaubagrupp põllumajandustoodete<br />
ekspordis oli 2008. a joogid ja alkohol,<br />
mis siiski ei iseloomusta Eesti tootjate ekspordivõimet,<br />
vaid kajastab suurel määral teistest<br />
ELi riikidest pärit alkohoolsete jookide väljavedu<br />
kolmandatesse riikidesse Eesti kaudu.<br />
Piima ja piimatoodete eksport moodustas 18 %<br />
põllumajandustoodete ekspordist ning on kindlasti<br />
suurima konkurentsivõimega sektor välisturgudel<br />
kauplemiseks. 2008. a valitses halb konjunktuur<br />
lõssipulbri turul ning ka Eestist eksporditud lõssipulbri<br />
hind oli 32% madalam kui 2007. a ning eksporditud<br />
kogus vähenes 38%. Seevastu positiivne<br />
areng toimus juustuturul, kus eksport suurenes<br />
võrreldes eelmise aastaga 31% ja keskmine hind oli<br />
11 % kõrgem kui 2007. a.<br />
Traditsiooniliselt on ekspordis tähtsal kohal ka<br />
kala ja kalatooted, mille eksport 2008. a moodustas<br />
13,2% toidukaupade ekspordist.
106<br />
Joonis 2. Ekspordi struktuur, 2008<br />
Teravili 5,9 %<br />
Toidurasv ja õlid 5,3%<br />
Muud 27,2 %<br />
Lihatooted 7%<br />
Kalatooted<br />
13,2%<br />
Viimastel aastatel on suurenenud ka liha ja lihatoodete<br />
ning teravilja eksport, moodustades 2008. a<br />
vastavalt 7% ja 6 % põllumajandustoodete ekspordi<br />
mahust.<br />
Konkurentsivõime tõstmise huvides on oluline nii<br />
üldine ekspordi kasv kui ka see, et ei orienteerutaks<br />
tooraine ekspordile, vaid panustataks enam<br />
töödeldud toodete ekspordi kasvule.<br />
Joogid ja alkohol 23,4%<br />
Piimatooted<br />
18%<br />
Allikas: ESA<br />
Tabel 1. Suurema lisandväärtusega põllumajandustoodete eksport tootegrupiti<br />
Tootegrupp<br />
2007 mln kr<br />
2008 mln kr<br />
2008/2007<br />
2008/2007<br />
+,- mln kr<br />
+,- %<br />
Kanged alkohoolsed. joogid<br />
2 150,9<br />
1 905,7<br />
-245,2<br />
-11,4<br />
Piimatooted<br />
662,9<br />
914,4<br />
+251,5<br />
+37,9<br />
Mitmesugused toidukaubad (kastmed, supid, pärmid jms)<br />
584,4<br />
785,0<br />
+200,6<br />
+34,3<br />
Mittealkohoolsed joogid<br />
374,9<br />
295,3<br />
- 79,6<br />
-21,2<br />
Tooted lihast<br />
224,1<br />
265,1<br />
+41,0<br />
+18,3<br />
Tooted jahust, teraviljast<br />
206,3<br />
318,1<br />
+111,8<br />
+54,2<br />
Õlu<br />
150,1<br />
156,6<br />
+6,5<br />
+4,3<br />
Kakao ja tooted kakaost<br />
86,6<br />
101,8<br />
+15,2<br />
+<strong>17</strong>,6<br />
Suhkrukondiitritooted<br />
62,4<br />
80,3<br />
+<strong>17</strong>,9<br />
+28,7<br />
Muud tooted<br />
63,2<br />
27,1<br />
-36,1<br />
-57,1<br />
Kokku<br />
4 565,8<br />
4 849,4<br />
+283,6<br />
+6,2<br />
Allikas: ESA<br />
Joonis 3. Põllumajandustoodete eksport riigiti,<br />
2008 (osatähtsus %-des)<br />
Muud EL riigid 6%<br />
Holland 2,9%<br />
Taani 2,9%<br />
Rootsi 3,3 %<br />
Saksamaa<br />
4,4%<br />
Muud riigid 9,7 %<br />
Venemaa 22,3 %<br />
Läti<br />
18,9%<br />
2008. a andsid kõige suurema osa lisandväärtusega<br />
toodete ekspordi väärtusest kanged alkohoolsed<br />
joogid (39,3%), järgnesid piimatooted (18,9%),<br />
kastmed, supid jm toiduvalmistised (16,2%).<br />
Suurema lisandväärtusega piimatooteid (juust,<br />
lisanditega hapupiimatooted, piimarasvatooted,<br />
väikepakendis või, jäätis) eksporditi 2008. a 914,4<br />
mln kr eest ehk 38% enam kui 2007. a. Arvestades<br />
tooraine hindade pidevaid kõikumisi maailmaturul,<br />
on väga oluline teha jõupingutusi suurema lisandväärtusega<br />
toodetele turu leidmiseks, mis tagaks<br />
ka põllumajandussaaduste tootjatele stabiilsemad<br />
hinnad.<br />
Allikas: ESA<br />
Leedu 14,1%<br />
Soome 15,5%<br />
Põllumajandustoodete ekspordist moodustas ELi<br />
liikmesriikidesse müüdud toodete osatähtsus 68 %.
107<br />
Joonis 4. Põllumajandustoodete impordi<br />
struktuur, 2008 (%-des)<br />
Joonis 5. Põllumajandustoodete inport riigiti,<br />
2008 (osakaal %-des)<br />
Muud riigid 8,6 %<br />
Muud 27,6 %<br />
Joogid ja<br />
alkohol<br />
25,8%<br />
Muud EL<br />
riigid 32,7%<br />
Soome 13,8 %<br />
Loomasööda d<br />
4,4%<br />
Teraviljatooted<br />
4,4%<br />
Suhkur ja suhkr.<br />
kondiitritooted 4,4 %<br />
Toidukontsentraadid 5,5 %<br />
Allikas: ESA<br />
Toidurasvad ,<br />
õlid 5,5%<br />
Liha ja<br />
lihatoote d<br />
8,2%<br />
Kala ja<br />
kalatooted<br />
8,2%<br />
Puuviljad,<br />
marjad 6 %<br />
Taani 4,2%<br />
Rootsi 4,2 %<br />
Holland 6,9%<br />
Allikas: ESA<br />
Saksamaa<br />
9,1%<br />
Leedu<br />
10,2%<br />
Läti<br />
10,3%<br />
Suurimaks ekspordimaaks oli Venemaa, kuhu<br />
eksporditi 22,3% kogu põllumajandustoodete ekspordist,<br />
järgnesid Läti (18,9%), Soome (15,5%) ja<br />
Leedu (14,1%).<br />
Põllumajandustoodete impordis (nagu ka ekspordis)<br />
olid esikohal joogid ja alkohol. Üldiselt on<br />
impordi struktuur üsna mitmekesine ning selle<br />
hulgas on tooteid, mida Eesti toidusektor võiks ise<br />
kohalikule turule pakkuda. Samas on ka kaupu<br />
(suhkur, puuviljad jne), mille import on kohaliku<br />
pakkumise puudumise tõttu hädavajalik.<br />
Enamus põllumajandustooteid (91,4% kogu impordist)<br />
imporditi Eestisse teistest ELi liikmesriikidest.<br />
Analoogselt ekspordiga on esikohal naaberriigid –<br />
Soome, Läti. Leedu.<br />
2008. a kallinesid toidukaubad tarbija jaoks võrreldes<br />
2007. aastaga keskm 14,7%, sh kasvasid<br />
piimatoodete hinnad 23,2%. Eriti kiire hinnatõus<br />
toimus aasta esimesel poolel, kui toidukaupade tarbijahindade<br />
kasv ulatus maksimaalselt 18,9 %-ni.<br />
2008. a lõpus siiski hinnatõus aeglustus ning detsembris<br />
olid toidukaupade hinnad 5,4% kallimad<br />
kui 2007. a detsembris. Toidukaupade hinnatõus<br />
ja üldine majandussurutis mõjutasid kindlasti ka<br />
tarbijate ostukäitumist. Konjunktuuriinstituudi<br />
poolt Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbiviidud<br />
tarbijauuring tõi välja, et 65% vastanutest<br />
hakkas 2008. a sagedamini toidukaupade hindu<br />
vaatama ning 48% hakkas ostma odavamaid<br />
tooteid. Aasta jooksul muutis 79% tarbijatest oma<br />
toidukaupade ostu- ja tarbimisharjumusi, mis paljudel<br />
juhtudel tähendas tarbimise vähenemist kallimate<br />
töödeldud toidukaupade puhul ja tarbimise<br />
suurenemist köögiviljade, kartuli, makaronitoodete<br />
ja kuivainete osas.<br />
Konjunktuuriinstituut on alates 1996. a uurinud<br />
elanike toidukaupade ostueelistusi ning 2008. a<br />
oli kodumaiste toodete eelistamise protsent kogu<br />
uuringuperioodi madalaim – 70. Põhjustena on<br />
välja toodud, et tarbijal on suhteliselt keeruline<br />
eristada, millisest toorainest, kus ja kelle poolt<br />
on kaup toodetud, aga samuti kodumaise kauba<br />
kõrge hinnatase.<br />
Toidusektori konkurentsivõime tagamise huvides<br />
on oluline rakendada järjepidevalt meetmeid nii<br />
tarbija teavitamiseks kui ka kollektiivse turundustegevuse<br />
edendamiseks.
108<br />
Joonis 6. Kodumaise toidukauba eelistamine (% vastanutest)<br />
100<br />
80<br />
60<br />
73<br />
58<br />
75<br />
67<br />
78<br />
70<br />
80<br />
75<br />
85<br />
79<br />
83<br />
75<br />
87<br />
79<br />
87<br />
84<br />
77<br />
67<br />
79<br />
71<br />
% vastanutest<br />
sh alla 30-aastased<br />
75<br />
73<br />
70<br />
66 67<br />
63<br />
40<br />
20<br />
0<br />
1996<br />
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: EKI<br />
Joonis 7. Tarbijahinnaindeksi muutus 2008. a võrreldes 2007. (%-des)<br />
20<br />
16,1<br />
<strong>17</strong>,1<br />
16,7<br />
<strong>17</strong>,6<br />
18,9<br />
18,3<br />
16,8<br />
16,3<br />
Tarbijahinnaindeks<br />
sh toit<br />
15<br />
13,9<br />
10<br />
11<br />
11,3<br />
10,9 11,1<br />
11,3 11,4<br />
11,11 1<br />
10,5<br />
9,8<br />
9,4<br />
8<br />
7<br />
8<br />
7<br />
5<br />
Allikas: ESA<br />
Toidusektori konkurentsivõime tagamise huvides<br />
on oluline rakendada järjepidevalt meetmeid nii<br />
tarbija teavitamiseks kui ka kollektiivse turundustegevuse<br />
edendamiseks. Üheks oluliseks<br />
riigieelarvest rahastatavaks kollektiivse turunduse<br />
toetusmeetmeks on turuarendustoetus, mida on<br />
rakendatud alates 2005. a. 2008. a oli toetuse eelarveks<br />
<strong>17</strong> mln kr. Turuarendustoetus on suunatud<br />
põllumajandustootjaid ja/või põllumajandustoodete<br />
töötlejaid ühendavatele mittetulundusühingutele,<br />
võimaldamaks ellu viia erinevaid ühistegevusi,<br />
mis aitavad parandada põllumajandustoodete<br />
turustamisvõimalusi, juurutada teadus- ja arendussaavutusi<br />
põllumajandustootmisse või põllumajandustoodete<br />
töötlemisse või parandada põllumajandussaaduste<br />
tootmist või töötlemist.<br />
Toetust kasutavad turuarendustoetuse taotlejad<br />
turu-uuringute läbiviimiseks, et kaardistada uusi<br />
võimalikke turge ning üldisi tarbimistrende. Tarbijate<br />
teavitamiseks ning tarbimise edendamiseks<br />
korraldatakse erinevaid tooteliikide (nt piim, mahl<br />
jne) teavituskampaaniaid, mille eesmärgiks ei ole<br />
keskenduda konkreetsetele kaubamärkidele, vaid<br />
pakkuda tarbijale üldist teavet tooteliigi kasulike<br />
omaduste kohta. Samuti toetatakse turuarendustoetusest<br />
erinevatel messidel ja näitustel osalemist.<br />
Ekspordivõimaluste suurendamise seisukohalt on
109<br />
olulisel kohal väljaspool Eestit toimuvatel rahvusvahelistel<br />
messidel osalemine. Tootmise arendamise<br />
ja tõhustamise eesmärgil taotletakse toetust<br />
koolitustel osalemiseks ja koolituste korraldamiseks<br />
ning kvaliteedijuhtimissüsteemide juurutamiseks.<br />
Turuarendustoetuse kogueelarvest moodustasid<br />
2008. a kaalukaima osa (44%) põllumajandustoodete<br />
ja töödeldud põllumajandustoodete tutvustamiseks<br />
korraldatavad teavituskampaaniad.<br />
2008. a toetati turuarendustoetusest näiteks erinevate<br />
kvaliteedimärkide (Tunnustatud Maitse, Parim<br />
Toiduaine) ning jäätise ja leiva teavituskampaaniad.<br />
22% turuarendustoetuse eelarvest moodustas<br />
toetus erinevate koolituste korraldamiseks või<br />
nendel osalemiseks, mis sisaldas muuhulgas ka<br />
õppereise väljapoole Eestit. 13% turuarendustoetuse<br />
eelarvest moodustas toetus riiklikel messidel,<br />
konkurssidel või näitustel osalemiseks. Suurimad<br />
Eesti messid, millel osalemiseks toetust taotleti,<br />
olid Tallinn FoodFest 2008 ja Maamess 2008. 12%<br />
ulatuses turuarendustoetuse eelarvest rahastati<br />
välismessidel osalemist, 2008. a taotleti toetust<br />
kuuel välismessil osalemiseks, millest suurimad<br />
olid SIAL 2008 Pariisis ning PETERFOOD 2008<br />
Peterburis. 9% turuarendustoetuse eelarvest kulus<br />
erinevate turu-uuringute korraldamiseks, näiteks<br />
uuriti, kas ja kuidas on seotud toiduainete päritolu<br />
ja kvaliteedi kuvand ning kaardistati ja analüüsiti<br />
marjakasvatusalast turuinfot.<br />
2008. a taotles 70 erineva projekti elluviimiseks<br />
turuarendustoetust 18 MTÜd, kelle hulka kuulusid<br />
nii suure liikmeskonnaga eri sektoreid esindavad<br />
toiduainetööstuse ja põllumajandustootjate katusorganisatsioonid<br />
kui ka väiksemad ühe valdkonna<br />
ettevõtjaid ühendavad erialaorganisatsioonid.<br />
Joonis 8. Turuarendustoetus, 2008<br />
Riiklikul messil, konkursil või näitusel<br />
osalemine või selle korraldamine<br />
12%<br />
Koolitusel osalemine või koolituse korraldamine<br />
9%<br />
44%<br />
13%<br />
Põllumajandustoote ja töödeldud toote tutvustamine<br />
22%<br />
Välismessil, - konkursil või näitusel osalemine<br />
Turu-uuring<br />
Allikas: PRIA<br />
Lisaks riigieelarvest rahastatavale turuarendustoetusele<br />
on Eesti põllumajandustootjate ja<br />
toiduainetööstuste erialaorganisatsioonidel võimalus<br />
taotleda kaasrahastamist ELi teavitus- ja<br />
müügiedendamismeetmest. 2008. a kiitis Euroopa<br />
Komisjon heaks Eesti Linnukasvatajate Seltsi<br />
teavitus- ja müügiedendamisprogrammi, mille<br />
eesmärgiks on teavitada tarbijaid linnuliha kasulikest<br />
omadustest ning kasvatada viimastel aastatel<br />
vähenenud linnuliha tarbimist 2010. aastaks<br />
28 000 tonnini aastas.<br />
Tarbijate üldise teadlikkuse kasvule toidukaupade<br />
tarbimisel on riigipoolse meetmena kaasa aidanud<br />
aastatel 2006-2008 rakendatud arengukava<br />
„Eesti toit“, mille strateegilisteks eesmärkideks oli<br />
ühelt poolt Eesti toidusektori jätkusuutliku arengu<br />
tagamine ning teisalt tarbijate huvide kaitse ja<br />
informeerimine. Arengukava „Eesti toit“ raames on<br />
ellu viidud üle 140 projekti ning selle rakendamisse<br />
on projektide teostajatena kaasatud nii toiduainetööstuse<br />
kui põllumeeste esindusorganisatsioonid,<br />
kokanduseriala õpetavad koolid, hotellide ja<br />
restoranide ning maaturismiettevõtjate esindusorganisatsioonid,<br />
kohalike omavalitsuste esindajad ja<br />
toidu- ja toitumisvaldkonna temaatikaga tegelevad<br />
riigiasutused. Toidusektori erinevate osapoolte<br />
kaasamine on aidanud tagada arengukava laiapõhjalisuse<br />
ning kindlustanud, et seatud strateegiliste<br />
eesmärkide saavutamisele aitavad igas toidusektori
110<br />
alavaldkonnas kaasa konkreetse valdkonna pädevad<br />
spetsialistid.<br />
Turu-uuringute ASi 2008. a uuringust „Arvamused<br />
arengukava „Eesti toit“ kulgemisest 2008. Toiduvaldkonna<br />
asjatundjate uuring“ nähtub, et 54%<br />
küsitletud toiduvaldkonna ekspertidest peavad<br />
arengukava raames elluviidud tegevuse tugevateks<br />
külgedeks ning suurimateks saavutusteks asjaolu,<br />
et arengukava rakendamisega on suudetud ühiskonnas<br />
tekitada diskussioon eesti toidu teemal,<br />
sellele rohkem tähelepanu tõmmatud ja enam<br />
väärtustama hakatud. Tõenduseks on fakt, et üha<br />
rohkem ettevõtjaid on kodumaisuses hakanud<br />
nägema müügiargumenti. Eesti restoranides, kokasaadetes<br />
ja jaekaubanduses võib üha sagedamini<br />
näha, et kasutatakse ja esitletakse eestipäraseid<br />
tooraineid või maitseid. Seesugune muudatus on<br />
väga tervitatav, trend võiks olla senisest veelgi populaarsem,<br />
kuid algus on siiski arengukava „Eesti<br />
toit“ abil tehtud ning eeldused positiivseks arenguks<br />
loodud.<br />
Laiema avalikkuse hinnanguid arengukava kohta<br />
on uurinud Konjunktuuriinstituut oma <strong>2009</strong>. a<br />
märtsis valminud uuringus „Elanike toitumisharjumused<br />
ja toidukaupade ostueelistused“. Nimetatud<br />
uuringu tulemuste kohaselt peab 81% vastanutest<br />
arengukava „Eesti toit“ laadseid riigipoolseid meetmeid<br />
vajalikeks. Arengukava raames läbi viidud<br />
üritused avaldasid kõige enam mõju tarbijate teadlikkusele<br />
toidu kvaliteedist, 44% vastajatest märkis,<br />
et pöörab toidu kvaliteedile varasemast rohkem<br />
tähelepanu. Meetmed on mõjutanud ka tarbijate<br />
toitumisharjumusi ning orienteerumist toidukaupade<br />
märgistes – 27% vastanute puhul on toitumisharjumused<br />
varasemast tervislikumaks muutunud<br />
ning 24% vastanutest on muutunud teadlikumaks<br />
kohalike toidukaupade märgiste osas.<br />
Lisaks tarbijate teavitamisele toidukaupade<br />
märgistusest ja toiduohutuse põhinõuetest on<br />
arengukava üheks oluliseks rolliks olnud Eesti<br />
toidukultuuri temaatikale tähelepanu pööramine<br />
nii valdkonna ekspertide kui ka laiema avalikkuse<br />
silmis. Tagamaks, et siiani tingimata eestlaste<br />
toidulauale kuulunud toidud ja toiduained ka<br />
järeltulevate põlvede menüüst ei kaoks, on arengukava<br />
raames pööratud olulist tähelepanu noortele<br />
suunatud projektidele. Üheks Eesti toidukultuuri<br />
lahutamatuks osaks on kindlasti maitsev ja tervislik<br />
rukkileib, mille tarbimine noorte seas võiks<br />
kindlasti olla suurem. Seetõttu on arengukava<br />
raames koostöös Eesti Põllumajandusmuuseumiga<br />
välja töötatud projekt, mis pakub erinevate piirkondade<br />
õpilastele võimaluse külastada muuseumi<br />
ning osaleda programmis „Leib ja või meie toidulaual”.<br />
Muuseumi programmis osalevatele õpilastele<br />
antakse ülevaade traditsioonilisest leivateost<br />
ning õpilased saavad võimaluse ise leiba ja võid<br />
valmistada. Paljudele lastele on see esimene kord<br />
elus oma kätega leiba ja võid teha ning see hiljem<br />
kohapeal koos sõpradega ära süüa. 2008. a osales<br />
projektis ligikaudu 5 000 õpilast üle Eesti. Lisaks<br />
Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuvale leivaprogrammile<br />
käivitus 2008. a koostöös Olustvere<br />
Teenindus- ja Maamajanduskooliga ka teine õpilastele<br />
mõeldud hariv programm, mille eesmärgiks<br />
on pakkuda põhikooli õpilastele võimalust saada<br />
ehe elamus ja praktiline kogemus <strong>maaelu</strong>st ja<br />
Eesti toidust ning toidu saamise loost. Programmi<br />
raames on õpilastel võimalus osa saada erinevatest<br />
praktilistest tegemistest – tallis ja laudas tutvutakse<br />
sigade, lammaste ja hobustega, sõita saab<br />
hobuste ja traktoritega, vaadatakse, kuidas valmib<br />
mesi ning valmistatakse ise ehedat Eesti toidu.<br />
2008. a osales programmis ligi 700 last.<br />
Eesti toidukultuuri säilitamisel, aga ka kaasajastamisel<br />
on olulisel kohal arengukava raames<br />
korraldatav kutsekoolide õpilastele suunatud<br />
meistrivõistlus Noorkokk, kus saavad võistelda kokanduse<br />
eriala õpilased. Noorkokk 2008 võistluse<br />
käigus oli noorkokkade ülesandeks koostada rahvusköögi<br />
temaatikast inspireeritud kolmekäigulise<br />
toidukorra kirjeldus ja menüü. Ka selle projekti<br />
puhul on riigi püüdluseks juurutada eestipärastel<br />
toiduainetel põhineva rahvusköögi, sealhulgas<br />
kaasajastatud rahvusköögi pakkumise traditsioone<br />
toidukohtades, arvestades, et õpilased on tulevikus<br />
Eesti köögi kuvandi ühed olulisemad kujundajad<br />
nii kodumaise tarbija kui ka turistide jaoks.<br />
Võistlus Noorkokk võiks tulevikus kujuneda kasvulavaks<br />
uutele innovaatilistele Eesti kokkadele,<br />
kes osalevad edukalt ka erinevatel rahvusvahelistel<br />
võistlustel. Näiteks avanes 2008. a Eestile esimest<br />
korda võimalus olla esindatud rahvusvahelisel<br />
kokkade tippvõistluseks peetaval individuaalvõistlusel<br />
Bocuse D’Or, kus Eestit esindas tipprestorani<br />
Egoist peakokk Vladislav Djatšuk.<br />
Laiema avalikkuse teavitamiseks valmis arengukava<br />
raames telesaade „Jätku leiba”, mis oli 2008. a<br />
ETV eetris nii kevad- kui sügishooajal. Saates pöörati<br />
tähelepanu toidusektori valdkondade aktuaalsetele<br />
teemadele, kajastati toiduainete pakendi<br />
märgistuse temaatikat, külastati kokanduseriala<br />
õpetavaid kutsekoole, suurkööke ning restorane.<br />
Saate osaks oli ka eraldi rubriik lastele ja noortele,<br />
kus koolide võistkondadel avanes võimalus oma<br />
leidlikkust ja fantaasiat proovile panna Eesti rahvusköögi<br />
teemalisel retseptivõistlusel, mille peaau-
111<br />
hinnaks oli võimalus sõita Berliini rahvusvahelisele<br />
toidumessile Grüne Woche.<br />
Lisaks saatele „Jätku leiba“ kajastati Eesti toidu<br />
temaatikat ka 2008. a sügishooajal TV3 eetris olnud<br />
telesaates „Meie Annid“. Samuti valmis 2008. a detsembri<br />
algul Põllumajandusministeeriumi ja ajalehe<br />
Postimees koostöös trükis „Tark valik“, mis ilmus<br />
Postimehe vahel nii eesti kui vene keeles eesmärgiga<br />
tõsta tarbijate teadlikkust toidust, lihtsustada toidu<br />
ostuvalikute tegemist ja suunata toitumisharjumusi<br />
tervislikkuse suunas.<br />
Laiemale rahvusvahelisele publikule suunatud<br />
üritustest saab 2008. a välja tuua Eesti osalemise<br />
rahvusvahelisel põllumajandus- ja toiduainetööstuse<br />
messil Grüne Woche, mis toimub igal aastal<br />
Berliinis ning mida külastab ligikaudu 400 tuh<br />
huvilist. Grüne Woche messil oli peamine rõhuasetus<br />
Eesti toidukultuuri ning Eesti toiduainete<br />
tutvustamisel, kuid muuhulgas esitleti Eestit ka<br />
kui huvitavat reisisihtkohta eriti maa-, toidu- ja<br />
loodusturismi seisukohalt.
112<br />
8. Kalandus<br />
8.1. Kalapüük ja –varud<br />
Eesti <strong>kalandus</strong>sektor kasutab Läänemere ja sisevete<br />
kalavarusid, samuti on Eestil juurdepääs<br />
Loode-Atlandi (NAFO), Kirde-Atlandi (Teravmäed ja<br />
NEAFC) ning Edela-Atlandi kalaressurssidele. Rahvusvaheliselt<br />
reguleeritavate kalavarude seisundit<br />
hindavad rahvusvahelised teadusorganisatsioonid.<br />
Aasta-aastalt hinnangud varude olukorrale muutuvad<br />
kriitilisemaks ja soovitatakse püügikoormust<br />
vähendada (tabel 2). Sisevete kalavarude olukord<br />
sõltub eelkõige püügikoormusest ning ilmastikust ja<br />
järelvalve mõjususest.<br />
Joonis 1. Sisevete kalapüük, 2008 (t)<br />
5<strong>17</strong><br />
67 30 46<br />
2 076<br />
Peipsi, Pihkva<br />
ja Lämmijärv<br />
Võrtsjärv<br />
Narva jõgi ja<br />
veehoidla<br />
Eesti jaoks on majanduslikult tähtis Läänemerest<br />
püütav kilu ja räim. Nende varude seisundit<br />
hinnatakse Eesti majandusvööndis heaks, kuid<br />
varu väheneb. Samas tursa- ja lõhevaru hinnatakse<br />
ebarahuldavaks.<br />
Allikas: PM<br />
Emajõgi<br />
Teised<br />
siseveekogud<br />
Läänemerest püüti 2008. a 83 556 t kala, millest<br />
15% moodustab püük rannapiirkonnas (tabel 3).<br />
Läänemerest püügile lisandus 2 736 t püüki sisevetest<br />
(joon 1).<br />
Joonis 2. Kalapüügi ja kalakasvatuse struktuur,<br />
2008 (% kogumahust)<br />
Kalapüüki Läänemere avamere osas reguleeritakse<br />
maksimaalselt lubatava püügikoguse (kvoodi) abil<br />
(tabel 1), rannikuvetes ja sisevetes reguleeritakse<br />
kalapüüki püügivahendite arvu abil. Kalapüügipiirangud<br />
kehtestab keskkonnaminister.<br />
1,0%<br />
2,7%<br />
14,3% Kaugpüü k<br />
Läänemer e<br />
püük<br />
Kalapüügi mahust enamuse ehk 82% moodustab<br />
Läänemere kalapüük (joon 2). Eestile on väga oluline<br />
kaugpüük, mille puhul püütavad kogused moodustavad<br />
ainult 14% kogu Eesti püügimahust, kuid<br />
väärtuseliselt ületab kaugpüük tunduvalt nii Läänemere<br />
kui ka sisevete kalapüüki. Selle põhjuseks on<br />
kaugpüügil püütavad kõrge väärtusega kalaliigid,<br />
samas kui Läänemere peamisi kalaliike – räime ja<br />
kilu – peetakse madala väärtusega kalaliikideks.<br />
Allikas: PM<br />
82,2%<br />
Sisevet e<br />
püük<br />
Kalakasvatus<br />
Tabel 1. Läänemere püügikvoodid<br />
Läänemere püügikvoodid<br />
Nimetus<br />
Räim<br />
Kilu<br />
Tursk<br />
Lõhe<br />
Mõõtühik<br />
Tonni<br />
Tonni<br />
Tonni<br />
isendit 1<br />
Sh isendit Läänemeres<br />
Sh isendit Soome lahes<br />
2003<br />
26 036<br />
35 123<br />
1 335<br />
14 154<br />
9 504<br />
4 650<br />
2004<br />
20 800<br />
43 260<br />
1 060<br />
2 555<br />
2 000<br />
555<br />
2005<br />
21 536<br />
56 650<br />
1 079<br />
2 000<br />
1 800<br />
200<br />
2006<br />
31 487<br />
48 204<br />
1 290<br />
11 008<br />
9 504<br />
1 581<br />
2007<br />
32 227<br />
52 060<br />
1 <strong>17</strong>1<br />
10 609<br />
9 028<br />
1 581<br />
2008<br />
33 816<br />
52 060<br />
1 054<br />
9 255<br />
7 674<br />
1 581<br />
<strong>2009</strong><br />
32 247<br />
45 813<br />
1 156<br />
8 104<br />
6 523<br />
1 581<br />
Allikas: ELi määrus<br />
1<br />
Isend – 1 tonn võrdub 200 isendiga
113<br />
Tabel 2. Eesti kaugpüügikvoodid<br />
Mõõtühik<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
<strong>2009</strong><br />
NAFO<br />
Meriahven<br />
Tonni<br />
1 571<br />
1 571<br />
1 571<br />
1 571<br />
Kalmaar (Illex)<br />
Tonni<br />
128<br />
128<br />
128<br />
128<br />
Süvalest<br />
Tonni<br />
371<br />
321<br />
321<br />
321<br />
Railised<br />
Tonni<br />
546<br />
546<br />
546<br />
546<br />
Krevett (tsoonis 3L)<br />
Tonni<br />
245<br />
245<br />
278<br />
334<br />
Krevett (tsoonis 3M)<br />
püügipäeva<br />
1 667<br />
1 667<br />
1 667<br />
1 667<br />
Teravmäed<br />
Krevett 2<br />
püügipäeva<br />
377<br />
377<br />
377<br />
377<br />
NEAFC<br />
Meriahven<br />
Tonni<br />
284<br />
210<br />
210<br />
0<br />
Makrell<br />
Tonni<br />
119<br />
135<br />
124<br />
165<br />
Kalju-tömppeakala<br />
Tonni<br />
77<br />
67<br />
67<br />
62<br />
Süsisaba<br />
tonni<br />
<strong>17</strong><br />
<strong>17</strong><br />
<strong>17</strong><br />
15<br />
Süvahaid<br />
tonni<br />
10<br />
4<br />
2<br />
1<br />
Sinine molva<br />
tonni<br />
5<br />
4<br />
3<br />
3<br />
Süvalest<br />
tonni<br />
8<br />
6<br />
6<br />
4<br />
Railised<br />
tonni<br />
8<br />
Allikas: ELi määrus<br />
2<br />
Maksimaalselt 3 laevaga üheaegselt<br />
Tabel 3. Kalapüük Läänemerest, 2008<br />
Kala<br />
Rannapüük t<br />
Avamerepüük t<br />
Kokku t<br />
Euroopa angerjas<br />
5.081<br />
5.081<br />
Euroopa emakala<br />
0.<strong>17</strong>2<br />
0.700<br />
0.872<br />
Harilik ahven<br />
703.252<br />
0.031<br />
703.283<br />
Harilik haug<br />
15.792<br />
15.792<br />
Harilik kammeljas<br />
0.032<br />
0.032<br />
Harilik koha<br />
64.021<br />
64.021<br />
Harilik meritint<br />
649.377<br />
89.490<br />
738.867<br />
Harilik ogalik<br />
0.0<strong>17</strong><br />
0.0<strong>17</strong><br />
Harilik särg<br />
51.072<br />
51.072<br />
Harilik tuulehaug<br />
81.938<br />
81.938<br />
Harilik viidikas<br />
0.163<br />
0.163<br />
Hiina villkäppkrabi<br />
0.002<br />
0.002<br />
Hõbekoger<br />
59.619<br />
59.619<br />
Jõesilm<br />
0.0<strong>17</strong><br />
0.0<strong>17</strong><br />
Karpkala (sasaan)<br />
0.341<br />
0.341<br />
Kiisk<br />
20.051<br />
0.093<br />
20.144<br />
Kilu<br />
0.234<br />
48581.688<br />
48581.922<br />
Latikas<br />
7.221<br />
7.221<br />
Lest<br />
276.527<br />
7.6<strong>17</strong><br />
284.144<br />
Linask<br />
1.994<br />
1.994<br />
Luts<br />
1.258<br />
1.258<br />
Lõhe<br />
5.589<br />
5.589<br />
Meriforell<br />
11.926<br />
11.926
114<br />
Merihärg<br />
0.015<br />
0.015<br />
Merisiig<br />
29.845<br />
0.005<br />
29.850<br />
Merlang<br />
0.430<br />
0.430<br />
Merivarblane<br />
0.003<br />
0.003<br />
Nurg<br />
33.134<br />
33.134<br />
Roosärg<br />
1.483<br />
1.483<br />
Räim<br />
10576.950<br />
21262.041<br />
31838.991<br />
Säinas<br />
11.012<br />
11.012<br />
Teib<br />
0.004<br />
0.004<br />
Turb<br />
0.015<br />
0.015<br />
Tursk (Atlandi tursk)<br />
2.400<br />
970.101<br />
972.501<br />
Vikerforell<br />
0.323<br />
0.323<br />
Vimb<br />
32.150<br />
32.150<br />
Väike tobias e nigli<br />
0.080<br />
0.080<br />
Ümarmudil<br />
0.364<br />
0.364<br />
Kokku<br />
12643.473<br />
70912.196<br />
83555.669<br />
Allikas: PM<br />
Tabel 4. Kalapüük Eesti sisevetest, 2008<br />
Kalaliik<br />
Peipsi, Pihkva<br />
Võrtsjärv<br />
Emajõgi<br />
Narva jõgi<br />
Teised<br />
Kokku t<br />
ja Lämmijärv<br />
ja veehoidla<br />
siseveed<br />
Euroopa angerjas<br />
0.010<br />
20.020<br />
0.059<br />
4.451<br />
24.481<br />
Harilik ahven<br />
743.826<br />
10.218<br />
0.5<strong>17</strong><br />
0.563<br />
2.140<br />
756.806<br />
Harilik haug<br />
54.732<br />
30.809<br />
0.282<br />
0.672<br />
3.003<br />
89.733<br />
Harilik koha<br />
619.386<br />
45.693<br />
5.587<br />
0.030<br />
0.390<br />
665.781<br />
Harilik särg<br />
202.205<br />
26.436<br />
4.<strong>17</strong>8<br />
11.474<br />
249.880<br />
Hõbekoger<br />
0.321<br />
0.321<br />
Jõesilm<br />
0.007<br />
54.925<br />
11.771<br />
66.696<br />
Karpkala (Sasaan)<br />
0.011<br />
0.083<br />
0.101<br />
Kiisk<br />
63.236<br />
11.566<br />
0.002<br />
0.413<br />
75.215<br />
Koger<br />
0.015<br />
1.496<br />
23.079<br />
0.185<br />
0.304<br />
2.002<br />
Latikas<br />
367.159<br />
362.403<br />
0.053<br />
4.009<br />
8.320<br />
764.970<br />
Linask<br />
0.042<br />
0.221<br />
0.036<br />
1.777<br />
2.404<br />
4.497<br />
Luts<br />
24.831<br />
7.695<br />
0.138<br />
0.034<br />
32.596<br />
Nurg<br />
0.015<br />
0.052<br />
0.205<br />
Peipsi siig<br />
0.762<br />
0.027<br />
0.336<br />
1.098<br />
Roosärg<br />
0.001<br />
0.098<br />
0.047<br />
0.<strong>17</strong>3<br />
Rääbis<br />
0.247<br />
0.005<br />
0.038<br />
0.043<br />
Säinas<br />
0.270<br />
0.016<br />
30.034<br />
0.286<br />
0.143<br />
0.962<br />
Kokku<br />
2076.501<br />
516.573<br />
66.728<br />
45.725<br />
2735.561<br />
Allikas: PM
115<br />
Kalalaevastik<br />
64 laeva tegelesid kalapüügiga Läänemerel ja 6<br />
laeva püügiga Atlandi ookeanil. 2008. a seisuga<br />
oli <strong>kalandus</strong>e infosüsteemi kantud ühtekokku 883<br />
rannapüügi kalapaati ja 403 sisevetepüügi kalapaati.<br />
Läänemere püük jaotub avamere- ja rannapüügiks.<br />
Avamerepüügi kaladeks on kilu, räim ja<br />
tursk. Peamisteks püügivahenditeks on traalid.<br />
Rannapüügil püütakse palju erinevaid kalaliike:<br />
majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meritint,<br />
lest, tuulehaug, samuti koha; vähemal määral<br />
ka merisiig, meriforell, haug, vimb, angerjas,<br />
VTA järelvalve all oli seisuga 3. veebr <strong>2009</strong>. a 91<br />
üksust, kus toimub kala töötlemine ja kalatoosärg<br />
ning hõbekoger. Peamisteks püügivahenditeks<br />
on mõrrad, võrgud, õngejada.<br />
Püük sisevetest<br />
Töönduslik püük toimub arvestataval määral Peipsi<br />
järvel ja Võrtsjärvel. Peamisteks püügikaladeks<br />
on koha, latikas, ahven, haug, särg, angerjas ja<br />
silm (tabel 4). Püügivahenditeks on võrgud, mõrrad,<br />
seisev- ja põhjanoodad.<br />
Kaugpüük<br />
Eesti kaugpüük toimub Atlandi ookeanil. Põhiliselt<br />
püütakse krevetti. Veel on tähtsamateks liikideks<br />
meriahven, süvalest, rai, harilik karelest ja põhjapikksaba.<br />
Püütakse traallaevadega.<br />
8.2. Kalatöötlemine<br />
Maarja Purik<br />
Põhitegevusalad on Eesti kalatöötlemises kala külmutamine,<br />
fileerimine, preservide ning valmistoidu<br />
tootmine. Külmutatud kala- ja konservitoodang on<br />
orienteerunud idaturule (vastav 95% ja 76% 2008.<br />
a eksporditud kogusest) ning Kesk- ja Ida-Euroopa<br />
turgudele (vastav 5% ja 23%), ülejäänud tooted<br />
lääneturule. Valmistoitu turustatakse nii ida- kui<br />
ka lääneturgudele. Suur osa toodetavast sortimendist<br />
on esindatud ka koduturul.<br />
Tabel 1. Kalatöötlemise osatähtsus töötlevas tööstuses ja toiduainetetööstuses<br />
Kalatöötlemise osakaal töötlevas tööstuses, %<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
Kalatöötlemise osakaal<br />
3,5<br />
3,3<br />
2,5<br />
2,2<br />
1,4<br />
1,6<br />
1,2<br />
1,4<br />
toiduainetööstuses, %<br />
14,2<br />
14,8<br />
12,3<br />
11,9<br />
8<br />
9,4<br />
7,4<br />
7,8<br />
Osakaal toiduainete ekspordis, %<br />
43,1<br />
36,9<br />
31,9<br />
24,9<br />
22<br />
26<br />
20,3<br />
20<br />
Käitlemisüksuste arv<br />
109<br />
97<br />
95<br />
96<br />
100<br />
90<br />
89<br />
91<br />
Allikas: ESA, VTA<br />
dete valmistamine.
116<br />
Tabel 2. Tööstuste paiknemine maakonniti<br />
Maakond<br />
Ettevõtete arv % kõigist<br />
Nagu eespool tabelist näha, paikneb enim kalatöötlemisettevõtteid<br />
Harju- ja Pärnumaal.<br />
Harjumaa<br />
Hiiumaa<br />
Ida-Virumaa<br />
Jõgevamaa<br />
Järvamaa<br />
Läänemaa<br />
Lääne-Virumaa<br />
Pärnumaa<br />
Põlvamaa<br />
Saaremaa<br />
Tartumaa<br />
Kokku<br />
26<br />
1<br />
10<br />
6<br />
1<br />
6<br />
0<br />
<strong>17</strong><br />
1<br />
10<br />
12<br />
91<br />
ettevõtetest<br />
28<br />
1<br />
10<br />
7<br />
1<br />
7<br />
0<br />
19<br />
1<br />
10<br />
14<br />
100<br />
Tööjõud<br />
Tööga hõivatute arv on kalatöötlemises 2002. a IV<br />
kvartalist pidevalt vähenenud. 2006. a II kv oli märgata<br />
tõusutendentsi (2 758 töötajat), kuid IV kvartalis<br />
on töötajate arv langenud 2 256-ni. 2008. a IV<br />
kvartaliks oli langenud töötajate arv 1 871-ni. Kuna<br />
kalatööstus sõltub hooajalisest kalapüügist ja peamised<br />
püügihooajad on kevadel ja sügisel, kõiguvad<br />
ka tööjõu näitajad vastavalt.<br />
Tootmine, tarbimine, müük ja eksport<br />
Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud<br />
Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele<br />
mageveekalad ahven ja koha. Valmistoidu<br />
tootmine põhineb peamiselt importtoorainel.<br />
Allikas: VTA<br />
2008. a toodeti toidukalatooteid (va kalakonservid)<br />
59,7 tuh t. Kalakonserve toodeti 6,3 tuh t ehk<br />
18,4 mln tingkarpi.<br />
Joonis 1. Töötajaid kalatöötlemissektoris, 2001-2008 kv lõikes<br />
4 500<br />
4 000<br />
3 500<br />
3 000<br />
2 500<br />
2 000<br />
1 500<br />
Allikas: ESA<br />
2Q01<br />
4Q01<br />
2Q02<br />
4Q02<br />
2Q03<br />
4Q03<br />
2Q04<br />
4Q04<br />
2Q05<br />
4Q05<br />
2Q06<br />
4Q06<br />
2Q07<br />
4Q07<br />
2Q08<br />
4Q08<br />
Joonis 2. Tootmine koguseliselt<br />
250<br />
200<br />
Kalakonservid mln tingkarpi<br />
Toidukalatooted ilma kalakonservideta tuh t<br />
150<br />
100<br />
50<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
1998<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008
1<strong>17</strong><br />
2006. a tellis Eesti Kalaliit Emorilt kala ja kalatoodete<br />
tarbimisharjumusi kajastava uuringu.<br />
Küsitluse kohaselt sööb üle poole (57%) Eestimaa<br />
15-74-aastastest elanikest kala ja kalatooteid<br />
vähemalt kord nädalas, vähemalt kord kuus sööb<br />
87% ning üldse ei söö kala või kalatooteid 8%<br />
elanikest.<br />
Kõige laiem tarbijaskond on konservidel, preservidel<br />
ning soola- ja suitsukalal, teisel kohal on<br />
värske või jahutatud kala tarbijad ja kõige väiksem<br />
on tarbijaskond delikatesstoodetel ja külmutatud<br />
kalal.<br />
Enamus tarbijatest pidas toodete päritolumaad<br />
väga oluliseks ning hoiakuliselt eelistati Eesti<br />
tooteid.<br />
Kokkuvõttes selgus uuringust, et hetkel on kõige<br />
kriitilisem olukord värske ja jahutatud mageveekala,<br />
lõhe ning forelli pakkumisega Eesti kalaturul,<br />
parandamist vajaks eelkõige toodete kättesaadavus<br />
ja valik.<br />
2003. a Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud<br />
uuringust selgus, et eestlane tarbib aastas kalatooteid<br />
keskm <strong>17</strong> kg (tooraines). Analüüsides 2006. a<br />
Emori küsitlust, võib järeldada, et kala ja kalatoodete<br />
tarbimisharjumused on viimase kolme aasta<br />
jooksul oluliselt muutunud, tarbijad pööravad rohkem<br />
tähelepanu toodete kvaliteedile ja päritolule.<br />
2008. a moodustas kala ja kalatoodete eksport<br />
müügist 74,8%.<br />
Ekspordi osakaal on 2005. aastast püsinud stabiilsena<br />
(74-76%). Rohkem tähelepanu on hakatud<br />
pöörama siseturule, kus hinnatase pole küll kõrge<br />
ega mahud suured, kuid seda iseloomustab siiski<br />
stabiilsus.<br />
Joonis 3. Ekspordi osa müügis (%)<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
1Q98<br />
4Q98<br />
3Q99<br />
2Q00<br />
1Q01<br />
4Q01<br />
3Q02<br />
2Q03<br />
1Q04<br />
4Q04<br />
3Q05<br />
2Q06<br />
1Q07<br />
4Q07<br />
3Q08<br />
Allikas: ESA<br />
2008. a eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu<br />
kokku 12 031 mln kr eest. Sellest värske ja<br />
külmutatud kala eksporditi 922 mln kr ning kalatooteid<br />
ja konserve 570 mln kr väärtuses.<br />
Eestist eksporditakse koguseliselt kõige rohkem<br />
külmutatud kala, väärtuseliselt on esikohal kalafilee<br />
eksport. Kalakonserve eksporditakse peamiselt<br />
idaturule ning Kesk- ja Ida–Euroopa turgudele.<br />
Kalafilee läheb enamuses lääneturule.
118<br />
Tabel 3. Kala- ja kalatoodete eksport/import ning EL osatähtsus ekspordis 2008<br />
EKSPORT<br />
IMPORT<br />
HS kood<br />
Kaubagrupp<br />
Kogus (t)<br />
Summa<br />
EL osatähtsus<br />
Kogus (t)<br />
Summa (tuh. kr)<br />
(tuh. kr)<br />
väärtusest (%)<br />
0301<br />
Eluskala<br />
22,2<br />
1 205,6<br />
72<br />
180,4<br />
11 557,9<br />
0302<br />
Jahutatud kala<br />
1 096,1<br />
23 394,9<br />
88<br />
5 258,2<br />
232 727,2<br />
0303<br />
Külmutatud kala<br />
65 332,3<br />
289 720,9<br />
12<br />
16 340,9<br />
214 741,1<br />
0304<br />
Kalafilee<br />
4 036,6<br />
366 034,3<br />
79<br />
5 276,8<br />
<strong>17</strong>2 602,4<br />
0305<br />
Kuivatatud,<br />
1 727,4<br />
38 955,7<br />
88<br />
535,2<br />
26 747,6<br />
vinnutatud,<br />
soolatud ja<br />
suitsutatud kala<br />
0306<br />
Vähilaadsed<br />
8 437,5<br />
201 407,7<br />
8<br />
4 629,1<br />
162 387,2<br />
0307<br />
Molluskid<br />
11,4<br />
466,6<br />
71<br />
959,2<br />
<strong>17</strong> 341,8<br />
1604<br />
Kalakonservid<br />
39 639,5<br />
527 236,8<br />
60<br />
20 080,1<br />
531 903,1<br />
1605<br />
Konservid<br />
1 019,3<br />
42 707,8<br />
75<br />
677,8<br />
24 263,4<br />
vähilaadsetest<br />
Kokku<br />
121 322,3<br />
1 491 130,6<br />
51,3<br />
53 937,9<br />
1 394 271,9<br />
Allikas: MTA, PM kaubanduspoliitika büroo<br />
Tabel 4. Kala- ja kalasaaduste ekspordi- ja impordimahtude dünaamika 2008 (t)<br />
Aasta<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
EKSPORT<br />
Värske ja külmutatud Kalatooted ja -konservid<br />
kala (grupp 03)<br />
(1604; 1605)<br />
60 719<br />
40 627<br />
72 702<br />
13 950<br />
101 537<br />
46 314<br />
63 692<br />
62 134<br />
54 099<br />
58 224<br />
45 818<br />
38 069<br />
76 706<br />
51 086<br />
71 739<br />
46 872<br />
73 665<br />
41 102<br />
80 663<br />
40 659<br />
IMPORT<br />
Värske ja külmutatud Kalatooted ja -konservid<br />
kala (grupp 03)<br />
(1604; 1605)<br />
29 084<br />
1 240<br />
39 316<br />
1 402<br />
50 537<br />
2 455<br />
41 377<br />
2 940<br />
38 703<br />
3 522<br />
31 515<br />
4 228<br />
34 651<br />
7 779<br />
29 <strong>17</strong>3<br />
6 610<br />
29 508<br />
15 370<br />
33 180<br />
20 758<br />
Allikas: MTA, PM kaubanduspoliitika büroo<br />
Värske ja külmutatud kala ekspordimahud on<br />
aastatel 2001-2004 märkimisväärselt vähenenud.<br />
2005. a võis täheldada nii kalatoodete ja<br />
-konservide (34%) kui värske ja külmutatud kala<br />
(67%) ekspordi osas tõusumärke. 2006. a andmed<br />
peegeldavad mõningast langust nii ekspordi kui<br />
impordi osas. 2007. a on märkimisväärne kasv<br />
(132%) toimunud kalatoodete ja konservide impordil,<br />
peamised impordiriigid olid Läti ja Leedu.<br />
2008. a ekspordinäitajad ei ole oluliselt muutunud,<br />
samas on kalatooteid ja konserve imporditud 26%<br />
ja värsket ja külmutatud kala 11% enam kui eelmisel<br />
aastal.
119<br />
Joonis 4. Värske ja külmutatud kala ning kalatoodete ja konservide eksport (t)<br />
Värske ja külmutatud kala (grupp 03)<br />
100 000<br />
Kalatooted ja -konservid (1604; 1605)<br />
75 000<br />
50 000<br />
25 000<br />
0<br />
Allikas: ESA<br />
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et peamised<br />
ekspordiriigid, kuhu kalatooteid, eeskätt<br />
külmutatud kala ja konserve viiakse, on Ukraina ja<br />
Venemaa (eksporditud kalatooteid 2008. a jooksul<br />
vastav 46 105 ja 37 735 t). Üldse toimus kaubavahetusi<br />
63 riigiga.<br />
Kalandustoodete tootjate ühendused<br />
2005. a lõpus said tunnustuse kolm <strong>kalandus</strong>toodete<br />
tootjate ühendust: Eesti Kutseliste Kalurite<br />
Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu ja Eesti Traalpüügi<br />
Ühistu. Koondumine ühistutesse aitab kaasa ettevõtete<br />
toodangu edukamale turustamisele, parandab<br />
toodangu müügitingimusi ning stabiliseerib<br />
turustatava toodangu hindu.<br />
Koondunud ettevõtteid on 19, esindatud on suur<br />
osa traalpüügiga tegelevatest ettevõtetest ning<br />
märkimisväärne osa Pärnu rannakaluritest. Ühistutele<br />
kuulub 67 üle 12meetrise kalalaeva ning<br />
204 alla 12meetrist kalalaeva.<br />
Kalaliikidest on tunnustus kilu, räime ja tursa<br />
osas. Ühistute toodang moodustas 2008. a Eesti<br />
kogutoodangust kilu osas 96%, räime osas 78<br />
ning tursa osas 57%.<br />
Peamised sadamad, kus ühistud opereerivad, on<br />
Dirhami, Haapsalu, Paldiski, Miiduranna, Leppneeme,<br />
Veere ja Lehtma.<br />
Kehtestades iga <strong>kalandus</strong>aasta alguses kalatoodetele<br />
kõrvaldamishinnad, millest madalama hinnaga<br />
tooteid ei müüda, kaasneb neil soodne võimalus<br />
mõjutada turu olukorda. Samuti on ühistute<br />
eeliseks kasutada interventsiooni mehhanismide<br />
rakendamist.
120<br />
9. Maaelu areng<br />
9.1. Maapiirkonna ettevõtete struktuur,<br />
investeeringutoetused ja<br />
põllumajandusettevõtete võlakordaja<br />
Tõnu Taat<br />
Registrikeskuse andmetel on viimaste aastate jooksul<br />
maapiirkonnas asuvate ettevõtete arv olnud<br />
suhteliselt stabiilne (22–25 tuh) ja moodustas 19-<br />
20% äriregistris olevatest ettevõtjatest.<br />
Majanduslikult aktiivsed ettevõtjad moodustasid<br />
2008. a 67% äriregistrisse kantud ettevõtjatest.<br />
Põhjuseks on asjaolu, et tegutsemast lakanud<br />
ettevõte ei likvideeri end juriidiliselt ja jääb äriregistrisse<br />
arvele.<br />
Maakonniti oli registreeritud ettevõtjate hulgas<br />
kõige rohkem majanduslikult aktiivseid Pärnumaal<br />
(75%), järgnesid Rapla-, Viljandi- ja Põlvamaa<br />
72%-ga. Kõige väiksem oli aktiivsus Hiiumaal, kus<br />
tegutses vaid 63% registreeritud ettevõtjatest.<br />
Ettevõtluse statistikaandmete põhjal saab järeldada,<br />
et elujõulisemad on suured keskused ja neid<br />
ümbritsevad vallad. Tallinna mõju ulatub peale<br />
Harju ka Rapla ja Järva maakonna põhjaossa.<br />
Tartu ja Pärnu linna mõjupiirkond on väiksem,<br />
haarates 20 km raadiuses paiknevaid valdasid.<br />
Põllumajandusministeeriumi tellimisel Eesti<br />
Maaülikooli ja Maaelu Arengu Instituudi OÜ poolt<br />
2006. a tehtud uuringu “Toetusvajadus maapiirkonna<br />
ettevõtlussektoris“ kohaselt on Eesti ettevõtete<br />
elutsükli üks suuremaid kasvu stimuleerimise<br />
kitsaskohti kolmas tegutsemisaasta, majutuse ja<br />
toitlustuse alal aga viies aasta. Põllumajandusettevõtetel<br />
ei ole selget kriitilist tippu ilmnenud.<br />
Ülevaade eespool nimetatud uuringu kohta on<br />
avaldatud ministeeriumi kodulehel aadressil:<br />
www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/UU-<br />
RINGUD/kovotetoetusvajadus.pdf<br />
Ettevõtete ellujäämisprotsent oli kokkuvõttes suhteliselt<br />
madal (53) ja suutlikkus teha omakapitali<br />
arvelt täiendavaid investeeringuid väike.<br />
2006. a sündis Eestis 4100 üksust rohkem kui<br />
suri. 70% nendest hõlmas linnade ettevõtteid. Äriregistri<br />
ja Maksukohuslaste Registri andmetel loodi<br />
valdades 2005. ja 2006. a vastavalt 2<strong>17</strong>7 ja 1931<br />
ning likvideeriti 1019 ja 696 ettevõtet.<br />
Lisandväärtuse kasvutempo taastamiseks ja<br />
konkurentsivõime suurendamiseks vajavad paljud<br />
ettevõtted ulatuslikke investeeringuid kriitilistesse<br />
teadmistesse, juhtimiskvaliteeti, uude tehnoloogiasse,<br />
tootearendusse ja turundusse.<br />
Ettevõtete struktuur ja ettevõtlusalane aktiivsus<br />
Alljärgnevalt käsitletakse Registrikeskuse statistilisse<br />
profiili kantud ehk majanduslikult aktiivseid<br />
äriettevõtteid (täisühingud, usaldusühingud, osaühingud,<br />
tulundusühistud, aktsiaseltsid). Maapiirkonna<br />
äriühingud moodustavad ca 47% kõigist<br />
maal tegutsevatest ettevõtetest, kuid annavad<br />
valdava enamuse toodangust.<br />
Elanikkonna ettevõtlusalast aktiivsust iseloomustab<br />
äriühingute arv tuhande elaniku kohta. Maapiirkonnas<br />
oli see näitaja 2004. a 22 ja 2006. a 26,<br />
kusjuures maakondade lõikes olid erinevused kuni<br />
2,8-kordsed. Kõige väiksem oli 2006. a ettevõtlusaktiivsus<br />
Jõgeva- ja Viljandi- (16) ning Võrumaa<br />
(<strong>17</strong>), kõige suurem Harju- (45), Tartu- (28) ja Raplamaa<br />
(26) valdades.<br />
Eesti linnade elanikkonna keskmine ettevõtlusalane<br />
aktiivsus 2005. ja 2006. a oli maapiirkonna<br />
omast vastavalt 2 ja 1,8 korda kõrgem. Suurema<br />
ettevõtlikkusega paistsid silma Harju- (63) ja Saaremaa<br />
(55), madalamaga Ida-Viru- (13), Valga- (20)<br />
ja Järvamaa (22) linnad.
121<br />
Joonis 1. Äriühinguid 1000 elaniku kohta, 2006<br />
70<br />
60<br />
63 linnades<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
45 valdades<br />
41<br />
43<br />
55<br />
38<br />
39<br />
29<br />
21<br />
28 26 25 24 24<br />
22 21<br />
20<br />
13<br />
41<br />
35<br />
31<br />
28<br />
22<br />
25<br />
19 19<br />
18<br />
<strong>17</strong> 16 16<br />
Allikas: ESA<br />
Harju<br />
Tartu<br />
Rapla<br />
Ida-Viru<br />
Hiiu<br />
Pärnu<br />
Lääne<br />
Saare<br />
Valga<br />
Järva<br />
L.-Viru<br />
Põlva<br />
Võru<br />
Viljandi<br />
Jõgeva<br />
Andmeid analüüsides saab järeldada, et valdade<br />
majanduslikult aktiivsed äriettevõtjad on regionaalselt<br />
väga ebaühtlaselt jaotunud: ettevõtjad Harju-,<br />
Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla- ja Tartumaal moodustavad<br />
65% kõigist valdades tegutsevatest ettevõtjatest.<br />
Nende realiseerimise netokäive moodustas<br />
66,2% kõigi maaettevõtete realiseerimise netokäibest.<br />
Märgatav on ka ettevõtete kontsentratsioon<br />
Tallinna lähedale (32,1% maaettevõtetest ja 38,1%<br />
kõigi maaettevõtete realiseerimise netokäibest).<br />
Tabel 1. Valdade äriühingud majandussektoriti, 2006<br />
Maakond<br />
Äriühingud<br />
S.h. I sektor<br />
II sektor<br />
III sektor<br />
Äriühinguid<br />
Müügitulu ühe<br />
kokku<br />
1000 elaniku<br />
ettevõtte<br />
kohta<br />
kohta, mln kr<br />
Harju<br />
3 925<br />
196<br />
884<br />
2 845<br />
45<br />
10,0<br />
Hiiu<br />
155<br />
34<br />
32<br />
89<br />
24<br />
3,6<br />
Ida-Viru<br />
790<br />
71<br />
204<br />
515<br />
25<br />
16,3<br />
Jõgeva<br />
382<br />
107<br />
97<br />
<strong>17</strong>8<br />
16<br />
5,4<br />
Järva<br />
492<br />
88<br />
125<br />
279<br />
19<br />
9,5<br />
Lääne<br />
354<br />
60<br />
80<br />
214<br />
22<br />
6,0<br />
Lääne-Viru<br />
922<br />
<strong>17</strong>1<br />
230<br />
521<br />
19<br />
8,6<br />
Põlva<br />
449<br />
78<br />
123<br />
248<br />
18<br />
3,7<br />
Pärnu<br />
976<br />
136<br />
227<br />
613<br />
24<br />
4,9<br />
Rapla<br />
955<br />
99<br />
241<br />
615<br />
26<br />
6,7<br />
Saare<br />
414<br />
75<br />
107<br />
232<br />
21<br />
4,1<br />
Tartu<br />
1 128<br />
<strong>17</strong>5<br />
281<br />
672<br />
28<br />
7,3<br />
Valga<br />
361<br />
54<br />
84<br />
223<br />
21<br />
5,6<br />
Viljandi<br />
525<br />
123<br />
141<br />
261<br />
16<br />
6,7<br />
Võru<br />
392<br />
70<br />
128<br />
194<br />
<strong>17</strong><br />
7,2<br />
Kokku/keskmine*<br />
12 220<br />
1 537<br />
2 984<br />
7 699<br />
26*<br />
8,2*<br />
Allikas: Linnad ja vallad arvudes 2008
122<br />
Primaarsektori äriühingute arv on suurem Harju<br />
(196), Tartu (<strong>17</strong>5), Lääne-Viru (<strong>17</strong>1), Pärnu (136) ja<br />
Viljandi (123) ning Jõgeva (107) maakonnas, moodustades<br />
kokku 59% selle sektori äriettevõtetest.<br />
62% kõigist valdade töötleva tööstuse ettevõtetest<br />
tegutsevad Harju-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla- ja<br />
Tartumaal. Enamus teenindusettevõtetest (68%)<br />
on samuti koondunud Harju, Lääne-Viru, Pärnu,<br />
Rapla ja Tartu maakonda.<br />
Valdade äriühingute arv on 2005. a jooksul kasvanud<br />
980 võrra (kasv 10,9%) ja 2006. a 2237 (kasv<br />
22,4%) võrra ning jõudnud 12 220ni. Maapiirkonna<br />
keskmise äriettevõtte realiseerimise netokäive<br />
oli 2004. a 7,2, 2005. a 6,6 ja 2006. a 8,2 mln kr.<br />
Erinevused maakondade vahel on siin suured:<br />
kui Ida-Viru äriettevõtete keskmine netokäive oli<br />
16,3 ja Harju oma 10 mln kr, siis Hiiumaal 3,6 ja<br />
Põlvamaal 3,7 mln. Linnade keskmise äriettevõtte<br />
realiseerimise netokäive oli 2005. a 11,7 ja 2006. a<br />
12,7 mln kr.<br />
Eestis tervikuna annavad mikroettevõtted tööd<br />
19%-le, väikeettevõtted 30%-le, keskmised ettevõtted<br />
27%-le ja suurettevõtted 24%-le ettevõtluses<br />
hõivatutest. Läänemaal ja Jõgevamaal puuduvad<br />
suurettevõtted ja peamisteks tööandjateks on<br />
väikeettevõtted (42%). Hiiumaal on peamisteks tööandjateks<br />
mikro- ja väikeettevõtted. Suurettevõtete<br />
osatähtsus on kõige suurem Ida-Virumaal, kus ligi<br />
pooled ettevõtluses hõivatutest töötavad suurettevõtetes,<br />
ja Järvamaal (29%).<br />
Tööstuspiirkonnana eristub Ida-Virumaa, kus<br />
töötlevas ja mäetööstuses ning energeetikas<br />
Joonis 2. Primaarsektori ettevõtete struktuur,<br />
seisuga 1. jaan <strong>2009</strong><br />
kokku on hõivatud 64% ettevõtluses hõivatutest.<br />
Keskmisest enam on tööstuses hõivatuid (üle<br />
44%) Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.<br />
Jaekaubanduses hõivatute osakaal on suurim Võrumaal,<br />
kus iga viies ettevõtluses hõivatust töötab<br />
jaekaubanduses.<br />
Põllumajanduspiirkonnana tõusevad esile Järvaja<br />
Jõgevamaa, kus on primaarsektoris hõivatute<br />
osakaal vastavalt 5 ja 4 korda kõrgem kui Eestis<br />
keskmiselt.<br />
Primaarsektori ettevõtete struktuur<br />
Alates 2001. a on andmebaasi lülitatud Äriregistrisse<br />
registreeritud põllumajandusega tegelevate<br />
füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) andmed. FIE-d<br />
peavad registreeruma siis, kui nende aastakäive<br />
ületab 250 tuh kr, mis muudab nad käibemaksukohuslasteks.<br />
Aastatel 2004-2008 on märgatavalt (2 694 võrra)<br />
vähenenud primaarsektori ettevõtete arv (16,5 %)<br />
(tabel 2).<br />
Füüsilisest isikust ettevõtjate arvukus vähenes<br />
3119 ehk 23% võrra. Osaühingute arv kasvas<br />
570 võrra (25%).<br />
Füüsilisest isikust ettevõtjate arvu vähenemist on<br />
mõjutanud 2007. aastal jõustunud maksukorralduse<br />
seaduse muudatus, mis lubab maksuhalduril<br />
kustutada registrist FIE, kes ei tegutse ettevõtlusega<br />
tulumaksuseaduses sätestatud tähenduses.<br />
Ettevõtjana registreeritud, kuid tuludeklaratsiooni<br />
E vormi esitamata jätnud või null krooni brutotulu<br />
Tabel 2. Äriregistrisse kantud primaarsektori<br />
ettevõtted õigusliku vormi järgi, 2004 ja <strong>2009</strong><br />
1,0% 1,2% 2,4%<br />
0,1%<br />
FIE-d 10 15 6<br />
Osaühingud<br />
2 852<br />
Õiguslik vorm<br />
Registreeritud<br />
objektide arv<br />
Ettevõtteid<br />
seisuga 01.01.04<br />
16 342<br />
Ettevõtteid<br />
seisuga 01.01.09<br />
13 648<br />
20,9%<br />
Aktsiaseltsi d<br />
139<br />
Füüsilisest isikust<br />
ettevõtjad<br />
13 275<br />
10 156<br />
74,4%<br />
Tulundusühistud<br />
159<br />
Täisühingud<br />
Usaldusühingud<br />
16<br />
357<br />
13<br />
328<br />
Usaldusühingud<br />
328<br />
Täisühingud<br />
13<br />
Osaühingud<br />
Aktsiaseltsid<br />
Tulundusühistud<br />
Välismaa äriühingute<br />
filiaalid<br />
2 282<br />
196<br />
215<br />
1<br />
2 852<br />
139<br />
159<br />
1<br />
Allikas: Äriregister<br />
Allikas: Äriregister
123<br />
deklareerinud FIEd kustutatakse maksukohuslaste<br />
registrist.<br />
Viie aasta jooksul on oluliselt vähenenud aktsiaseltside<br />
arv – 57 võrra (29%) ja tulundusühistute<br />
arvukus – 56 võrra (26%).<br />
Muutused on otseselt seotud tihenenud konku-<br />
rentsiga, tootmisevahendite piiratusega ja spetsialiseerumise<br />
vajadusega, mistõttu Eestis toimub<br />
traditsiooniliste väikeste ettevõtete ja majapidamiste<br />
integreerimine suurematesse arenguvõimelistesse<br />
tootmisüksustesse ning selle tulemusena<br />
on oodata jätkuvalt primaarsektori ettevõtete arvu<br />
vähenemist koos üheaegse majandusliku suuruse<br />
ja efektiivsuse kasvuga.<br />
Ettevõtete toetamine aastatel 2004-2008<br />
Põllumajandustootjate investeeringutoetused<br />
Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi<br />
(FADN) testettevõtete võrdlev analüüs tõestab, et<br />
Eesti jääb oluliselt maha vanade ELi liikmesriikide<br />
(EL-15) põllumajandusettevõtete keskmistest<br />
efektiivsusnäitajatest. Põhivarade maksumus ühe<br />
hektari kasutuses oleva maa kohta on Eestis rohkem<br />
kui seitse korda ning põhivaraga varustatuse<br />
tase ühe keskmise töötaja kohta rohkem kui kuus<br />
korda madalam võrreldes EL-15 keskmisega.<br />
Eesti Maaülikooli poolt läbiviidud põllumajandussektori<br />
investeeringute vajaduse uuringust selgub,<br />
et aastatel 2007-2013 tuleb investeerida Eesti<br />
põllumajandussektoris ca 20 mld kr, sellest 6 mld<br />
kr on seotud uute nõuetega, ülejäänud 14 mld on<br />
1990. aastate tegemata investeeringute mõju, mis<br />
nüüd aasta-aastalt tasa teha tuleb.<br />
Võrreldes 2004. aastaga on 2007. a investeeringute<br />
maht keskm ettevõtte kohta suurenenud. Põhivara<br />
soetamiseks kulutati 2007. a 309 013 kr ettevõtte<br />
kohta, mis oli 7,1% rohkem kui 2004. a.<br />
Tabel 3. Investeeringud keskmiselt ettevõtte kohta, 2004-2007 (kr)<br />
2007<br />
2006<br />
2005<br />
2004<br />
Brutoinvesteering<br />
309 013<br />
318 388<br />
285 024<br />
287 157<br />
Netoinvesteering<br />
162 940<br />
207 586<br />
200 819<br />
183 346<br />
Investeeringutoetused<br />
14 945<br />
13 195<br />
24 204<br />
65 <strong>17</strong>8<br />
Allikas: FADNi andmebaas<br />
Tänu investeeringutoetustele on Eesti põllumajandustootmise<br />
moderniseerituse tase aastatel<br />
2004-2008 märgatavalt paranenud. Kokku on RAK<br />
2004-2006 raames investeeritud põllumajandustootmise<br />
moderniseerimisse 1488 mln kr, millest<br />
toetus moodustas 619 mln kr.<br />
Investeeringutoetus moodustas investeeringust<br />
2004. a keskm 22,6%, 2005. a 8,5%, 2006. a 4,1%<br />
ja 2007. a 4,8%.<br />
2004. a oli kõrgem investeeringutoetuste osakaal<br />
seotud RAKi meetme 3.1 taotlemisega ning sel ajal<br />
toimusid ka SAPARDi väljamaksed. 2005-2006<br />
põllumajanduse investeeringutoetuste osakaal<br />
vähenes, kuna RAKi eelarve vahendid olid piiratud<br />
ning paljud investeeringud lükati edasi, lootuses<br />
saada toetust järgnevatel aastatel.<br />
Võrreldes teiste toetustega saadi investeeringutoetusi<br />
Eesti taimekasvatuse, piima- ja segatootmistüübi<br />
ettevõtetes oluliselt vähem. Nii oli 2007. a investeeringutoetus<br />
taimekasvatuses 21 kr ha kohta, segatootmises<br />
102 kr/ha ja piimatootmises <strong>17</strong>6 kr/ha.
124<br />
Joonis 3. Investeeringutoetused kolmes peamises tootmistüübis, 2003–2007, (kr/ha)<br />
797<br />
800<br />
700<br />
644<br />
622<br />
Taimekasvatus<br />
600<br />
Piimatootmine<br />
472<br />
500<br />
Segatootmine<br />
400<br />
322<br />
283<br />
300<br />
198<br />
190<br />
200<br />
150 135<br />
<strong>17</strong>6<br />
122<br />
65<br />
100<br />
21<br />
0<br />
2003<br />
2004 2005 2006 2007<br />
Allikas: PRIA, Maamajanduse Infokeskus<br />
102<br />
Põllumajandusmaa hektari kohta investeerisid tavatootjad<br />
2007. a 3027 kr, mahetootjad 1665 kr ja<br />
keskkonnasõbralikud tootjad 2914 kr, mis oli vastavalt<br />
10,9%, 47,7% ja 11,4% rohkem kui 2004.<br />
a. Põllumajandusmaa hektari kohta kujunes 2007.<br />
a Eesti põllumajandustootja keskmiseks investeeringuks<br />
2518 kr, mis on 2006. a EL-25 tulemusega<br />
võrreldes poolteist korda vähem.<br />
MAK 2007-2013 toetusmeetmete 1.4.1 ja 1.4.2<br />
raames on aastatel 2007-2008 toetust välja makstud<br />
519,2 mln kr, mis võimaldas teha investeeringuid<br />
1,2 mld kr ulatuses.<br />
<strong>2009</strong>. aasta aprilli lõpus määras PRIA 564 põllumajandustootjale<br />
542 taotluse alusel 329,4 miljonit<br />
krooni mikropõllumajandusettevõtte (meede<br />
1.4.1) arendamise investeeringutoetusi - raha<br />
saavad kõik abikõlbulikud projektid. Suurim osa<br />
toetusrahast tahetaksegi kasutada traktorite, külvikute,<br />
niidukite, kombainide jmt ostmiseks, aga<br />
rajatakse ka kuivateid, kasvuhooneid ja hoidlaid,<br />
muretsetakse mesindusinventari ja viljapuuistikuid,<br />
niisutus- ja pritsimisseadmeid jne.<br />
Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuse (meede<br />
1.4.2) teise taotlusvooru tulemusena määras<br />
PRIA käesoleva aasta juulis 86 taotluse alusel ligi<br />
295 miljonit krooni toetust. Toetuse abiga planeerivad<br />
põllumehed järgneva kahe aasta jooksul<br />
Euroopa Liidu põllumajandusfondi ja Eesti riigi<br />
kaasabil investeerida loomakasvatusehitistesse üle<br />
719 miljoni krooni.<br />
Põllumajandusliku tegevusega alustavate noorte<br />
ettevõtjate toetusmeetmega 1.2 tehti algust 2008.<br />
aastal. Meetme esimeses taotlusvoorus laekus<br />
255 taotlust (2 taotlejat loobus) ning eelarve oli<br />
56 mln kr, rahuldati 95 taotlust. II taotlusvoorus<br />
laekus noortelt ettevõtjatelt PRIAsse 163 taotlust<br />
summas 102,6 mln kr, rahuldati 92 taotlust kogusummas<br />
56 mln kr. I ja II taotlusvooru määratud<br />
toetused on välja makstud.<br />
Eesti põllumehed püüavad muuta oma tootmist<br />
efektiivsemaks ja olla konkurentsivõimelised. On<br />
selge, et täiendavate investeeringuteta ei suuda<br />
Eesti põllumajandus teiste riikidega edukalt konkureerida.<br />
Majandustegevuse mitmekesistamise toetamine<br />
RAK 2004–2006 meetme 3.3 raames toetati maaturismi<br />
arendamist, käsitöönduslikku tegevust,<br />
teenuste osutamist ja toiduainete töötlemist. Meetme<br />
3.3 raames ulatus väljamakstud toetussumma<br />
107,4 miljoni kroonini, teostatud investeeringute<br />
maksumuseks oli 232,6 miljonit krooni. Taotluse<br />
objektid ja väljamakstud toetused olid seotud<br />
põhiliselt turistide teenindamiseks vajalike ehitistega<br />
(39,3% objektidest ja 50% toetussummast)<br />
ja teenindusliku ettevõtlusega (vastavalt <strong>17</strong>,9% ja<br />
35,8%).<br />
MAK 2007–2013 raames rakendatakse majandustegevuse<br />
mitmekesistamise toetamise meedet 3.1,<br />
mille üldeesmärgiks on maapiirkonnas tegutsevate<br />
ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse<br />
suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse<br />
mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejäävates<br />
piirkondades) ning sellega uute ja paremate<br />
töökohtade loomisele kaasaaitamine.<br />
Toetatavateks tegevusteks on ehitise rajamine ja<br />
hoone parendamine, majutusteenuse osutamiseks<br />
uue voodikoha rajamine, hoone parendamine ja<br />
uue majutusruumi sisustamine vajaliku materiaalse<br />
põhivaraga ning masina ja seadme ostmine ning<br />
paigaldamine. Toetatava tegevuse osana on võimalik<br />
toetust taotleda ka turu-uuringuks, infokandja<br />
ja jaotusmaterjali koostamiseks, veebilehe loomiseks<br />
ning riigisisesel messil osalemiseks, omanikujärelevalveks<br />
ning litsentsi, patendi või kasuliku<br />
mudeli ostmiseks.<br />
Toetust saavad taotleda mikroettevõtjad sh põllumajandustootjad.<br />
Muuhulgas toetatakse ka<br />
bioenergia tootmist turustamise otstarbel, kus
125<br />
taotlejaks võib olla ka väikese ja keskmise suurusega<br />
põllumajandustootja.<br />
2008. aastal toimus kaks taotlusvooru. I taotlusvooru<br />
raames said ettevõtjad toetust taotleda<br />
väikeprojektide elluviimiseks, kus avaliku sektori<br />
toetus ulatus kuni 1,56 miljoni kroonini. I taotlusvooru<br />
raames esitati 359 taotlust toetussummas<br />
374 miljonit krooni, milledest rahuldati 85% ehk<br />
306 taotlust toetussummas 309 miljonit krooni.<br />
II taotlusvoor toimus 2008 aasta detsembrikuus,<br />
mille raames laekus 114 projekti toetussummas<br />
377 miljonit krooni, mis ületas ettenähtud eelarvet<br />
121,4 mln krooni üle 3 korra. II taotlusvooru raames<br />
toimus suuremamahulisemate projektide ehk<br />
suurprojektide vastuvõtt, kus investeeringuobjekti<br />
maksumus ületab 3 miljonit krooni ning avaliku<br />
sektori toetus on vahemikus 1,56–4,69 miljonit<br />
krooni. Suurprojektide hindamiseks ja analüüsimiseks<br />
moodustati ekspertidest hindamiskomisjon.<br />
Komisjoni ülesanne on valida välja kõige innovaatilisemad<br />
ning jätkusuutlikumad projektid, mis<br />
aitaksid mitmekesistada põllumajandustootmist ja<br />
arendada maaettevõtlust ning soodustada muuhulgas<br />
ka keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut<br />
ja paremate töökohtade loomist. Suurprojektide<br />
heakskiit toimub <strong>2009</strong>. aastal.<br />
Meetme 3.1 raames taotletakse enim toetust olemasoleva<br />
hoone või hoone osa ehitamiseks. Populaarsed<br />
on ka uue hoone püstitamine ning masina<br />
ja seadme ostmine ning paigaldamine.<br />
Ettevõtete võlad<br />
2008. ja <strong>2009</strong>. a on põllumajandustootjatele keerulised<br />
mitmel põhjusel – 2008. a ilmastikuolude<br />
tõttu jäi kasinaks ja kvaliteedilt kehvaks teraviljasaak,<br />
samas algas kiire põllumajandussaaduste<br />
hindade langus ning üldise majanduskeskkonna<br />
kiire jahenemine koos krediidivõimaluste ahenemisega.<br />
Põllumajandusega tegelevate ettevõtete võlakordaja<br />
(võlakordaja = kohutused (lühiajalised kohutused,<br />
pikaajalised kohutused) / koguvara (käibevara,<br />
põhivara)) jäi perioodil 2003-2007 vahemikku 0,1<br />
kuni 0,7 (tabel 4). Põllumajandustootmise investeeringutoetuse<br />
andmist reguleerivates Põllumajandusministri<br />
määrustes on sätestatud, et kordaja<br />
väärtus peab olema väiksem kui 0,7.<br />
Tabel 4. Põllumajandusettevõtete võlakordaja tootmistüübiti, FADN 2003-2007<br />
Tootmistüüp<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
Taimekasvatus<br />
A<br />
0,1<br />
0,2<br />
0,2<br />
0,2<br />
0,2<br />
Aiandus<br />
B<br />
0,5<br />
0,5<br />
0,7<br />
0,5<br />
0,3<br />
Püsikultuurid<br />
D<br />
0,2<br />
0,2<br />
0,3<br />
-<br />
0,5<br />
Piimatootmine<br />
E<br />
0,1<br />
0,2<br />
0,2<br />
0,3<br />
0,3<br />
Loomakasvatus<br />
F<br />
0,1<br />
0,2<br />
0,1<br />
0,2<br />
0,2<br />
Sea- ja linnukasvatus<br />
G<br />
0,2<br />
0,4<br />
0,3<br />
0,2<br />
0,2<br />
Segatootmine<br />
H<br />
0,2<br />
0,2<br />
0,2<br />
0,3<br />
0,3<br />
Keskmine<br />
0,2<br />
0,2<br />
0,2<br />
0,3<br />
0,3<br />
Norm
126<br />
Suuremad erinevused põllumajandussektori keskmise<br />
võlakordajaga võrreldes on aastatel 2003-<br />
2006 olnud aianduse tootmistüübis (0,5…0,7),<br />
mis on aastal 2007 vähenenud sektori keskmise<br />
näitaja tasemele (0,3). Erinevus 2007. aastal oli<br />
püsikultuuride tootmistüübis, kus keskmine võlakordaja<br />
oli 0,5. Keskmisest madalama võlakordajaga<br />
on loomakasvatuse, sea- ja linnukasvatuse ning<br />
taimekasvatusettevõtted, keskmine võlakordaja<br />
nendel ettevõtetel on 2007. aastal 0,2.<br />
Põllumajandusettevõtete puhul on täheldatav aasta-aastalt<br />
selle näitaja keskmise väärtuse suurenemine,<br />
samas Eesti keskmine väheneb. Mikro- ja<br />
väikepõllumajandusettevõtete puhul on märgatav<br />
võlakoormuse teatav langus. Kõige enam on võõrkapitaliga<br />
finantseeritud mikropõllumajandusettevõtjad.<br />
Eesti põllumajandusettevõtete varad olid 2007. a<br />
keskm 27,6% ulatuses finantseeritud võõrkapitali<br />
ning 72,4% ulatuses omakapitaliga (EL-25 keskm<br />
2006. a vastavalt 15% ja 85%). Võõrkapitali osa<br />
oli kõige madalam Kreekas (0,4%) ja kõige kõrgem<br />
Taanis (50%).<br />
Eesti oli võlakordaja suuruse järgi (27,6%) EL-25<br />
hulgas seitsmendal kohal, olles Belgiaga samal<br />
tasemel (27,7%) ning jäädes veidi alla Rootsi tulemusele<br />
(30,0%). Sellest saab järeldada, et Eesti<br />
keskmine põllumajandustootja on kasutanud<br />
oluliselt rohkem võõrkapitali oma tootmise finantseerimiseks<br />
kui enamik ELi liikmesriikide põllumajandusettevõtteid.<br />
Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime<br />
tõstmisel tuleb suuremal määral arvestada põllumajandussektori<br />
struktuuri muutumisega ja<br />
põllumajandusettevõtjate omafinantseerimise suutlikkusega.<br />
Põllumajandusettevõtete netolisandväärtusel põhinenud<br />
jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et päris<br />
väikesed põllumajandusettevõtted ei ole samas<br />
mahus ja sama tüüpi tootmist jätkates jätkusuutlikud.<br />
Neil ei ole piisavalt vahendeid investeeringuteks<br />
ja tootmise ümberkorraldamiseks. Ka keskmise<br />
suurusega põllumajandusettevõtted vajavad<br />
oluliselt ümberkorraldamist, nende tugevnemine ja<br />
jätkusuutlikkuse paranemine on äärmiselt oluline<br />
<strong>maaelu</strong> arengu ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori<br />
seisukohast.<br />
Lisaks sellele selgus Eesti Maaülikooli poolt läbiviidud<br />
põllumajandussektori investeeringute<br />
vajaduse uuringust, et suuremad põllumajandusettevõtted<br />
on suhteliselt paremini varustatud<br />
kasutamiskõlblike masinate, seadmete ja ehitistega<br />
kui väiksemad põllumajandusettevõtted.<br />
Põhiliselt oleks vaja majandusolukorra halvenedes<br />
aga põhjalikumalt analüüsida uuemat usaldusväärset<br />
informatsiooni. Täiendavaid laenukohustusi<br />
ei peaks võtma ja käibevahenditeks peaks leidma<br />
ressursse omavahendite efektiivsema kasutamise<br />
arvelt, sh tootmise jaoks mitteoluliste varade müügist.<br />
Tänases majandussituatsioonis ei lähtu laenu- ja<br />
liisinguandjad põllumajandusettevõtetele laenu või<br />
liisingu andmisel üksnes maksevõime-, likviidsusja<br />
võlakordajatest, vaid olulisele kohale on seatud<br />
ettevõtte minevikuliste ja tulevaste rahavoogude<br />
hindamine, mille kaudu määratletakse maksevõimelisus,<br />
st kuidas on ettevõte võimeline kohustusi<br />
täitma. Lisaks nõutakse liisingettevõtete poolt nö<br />
kriisisituatsiooni rahavoogude aruannet, et selgitada,<br />
missugusel viisil toimub keerulistes oludes<br />
kohustuste täitmine – kui esialgset plaani ei saa<br />
rakendada.<br />
Pankade/liisingfirmade ja ka põllumajandustootjate<br />
puhul on tegemist erakapitalil rajanevate<br />
ettevõtetega, kes on suunatud kasumi teenimisele<br />
ning oma tegevuses peavad nad tähelepanelikult<br />
arvestama võimalike riskidega.<br />
Joonisest 4 selgub, et primaarsektori (põllumajanduse,<br />
jahinduse, kalapüügi ja metsamajanduse)<br />
ettevõtete laenujääk on alates 2004. aasta lõpu<br />
laenujäägi tasemest (996 mln kr) pidevalt suurenenud<br />
ja jõudnud 2008. a juuni lõpuks 4 221 mln<br />
kroonini (4,2-kordne kasv).
127<br />
Joonis 4. Primaarsektori ettevõtete laenujääk 2004–<strong>2009</strong>, poolaastate kaupa, (mln kr)<br />
5000<br />
4000<br />
3000<br />
2 010,3<br />
2 381,2<br />
2 832,7<br />
3 129,9<br />
3 303<br />
4 221,4<br />
3 718,2<br />
3 595,9<br />
2000<br />
996<br />
1 367,1<br />
1000<br />
0<br />
dets. 04j uuni 05 dets. 05j uuni 06 dets. 06j uuni 07 dets. 07 juuni 08 dets. 08j uuni 09<br />
Allikas: Eesti Pank<br />
Kõigi juriidiliste isikute laenujäägist moodustas<br />
primaarsektori ettevõtete laenujääk 2004. aasta<br />
lõpus 1,6%, järgnes laenujäägi suurenemine ning<br />
2008. aasta juuni lõpuks kasvas laenujäägi osatähtsus<br />
juba 3%ni, mis edaspidi vähenes <strong>2009</strong>.<br />
aasta juunikuu lõpuks 2,7%-ni (3 595,9 mln kr).<br />
Primaarsektori laenukoormus on vaadeldava perioodi<br />
jooksul kasvanud mõnevõrra kiiremini (3,6<br />
korda), kui majanduses tervikuna (3,5 korda).<br />
Ettevõtjapoolseteks võimalusteks on:<br />
• üle vaadata kulude struktuur, sh erinevate<br />
toodanguliikide lõikes;<br />
• vähendada/optimeerida kulutusi ja vajaduse<br />
korral lükata investeeringute tegemine edasi;<br />
• arvestada, et suure majanduskasvu ajal<br />
kompenseerisid kiire kasv ja odav raha juhtimisvead,<br />
praegusel majanduse kiire jahtumise ajal<br />
aga enam mitte;<br />
• analüüsida tulude laekumist võimalikult<br />
konservatiivselt;<br />
• minna üle põhiliselt individualistlikult tegevuselt<br />
laialdasele koostööle riigi, teiste ettevõtete<br />
ja ühenduste ning muude partneritega;<br />
• arvesse võtta, et kokkuvõttes toimub suhteliselt<br />
kiire majanduse struktuuri muutumine, mis<br />
taastab konkurentsivõime osas valdkondadest,<br />
kuid on Eestile väga kulukas nii majanduslikult,<br />
sotsiaalselt kui ka moraalselt.<br />
Ettevõtete konkurentsivõime sõltub nii tootmisteguritest,<br />
nõudlusest, strateegiavalikust kui ka<br />
koostööst.<br />
Üheaegselt valitsuse positiivse poliitikaga ei saa<br />
jätta tähelepanuta ka juhuse pakutavaid võimalusi<br />
ja rahvusvahelise ärikeskkonna muutumisi,<br />
mis on ettevõtete tegutsemiskeskkonna kujundajatena<br />
ühtmoodi olulised.<br />
Kokkuvõtteks<br />
Euroopa Liiduga liitumisega laienesid avaliku sektori<br />
poolt pakutavad toetamisinstrumendid, millega<br />
paraneb ka väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete<br />
finantseerimine. Tekkisid täiendavad võimalused<br />
nii riigisiseste kui rahvusvaheliste koostöö- ja turustamisvõimaluste<br />
avardamiseks ettevõtete vahel.<br />
Rakendatavate riiklike meetmete abil paranes info<br />
kättesaadavus avaliku sektori tugimeetmete kohta.<br />
Maapiirkonna ettevõtluse arendamisel pööratakse<br />
tähelepanu nii põllumajandusettevõtete kui muude<br />
maamajandusettevõtete konkurentsivõime kasvule,<br />
mis võimaldaks ettevõtetel tegutseda jätkusuutlikult<br />
ka vähenevate turu- ja otsetoetuste tingimustes.<br />
Seejuures soodustatakse parimate võimalike<br />
tehnikate ja meetodite kasutamist, põllumajanduse<br />
infrastruktuuri arendamist ja aidatakse kaasa<br />
maamajanduse mitmekesistamisele. Osa põllumajandustootjaid<br />
peab paratamatult lisasissetuleku<br />
saamise pärast mitmekesistama oma tegevust<br />
väljaspool põllumajandust.<br />
Professionaalsed põllumajandustootjad saavad<br />
tulemuslikumalt kasutada avanevaid uusi tehnoloogiaid,<br />
paremaid meetodeid ja masinasüsteeme<br />
ning muid tootmiseks vajalikke vahendeid<br />
ja sisendeid, mis võimaldab ettevõtetel tegutseda<br />
jätkusuutlikult, parandada organisatsioonikultuuri,<br />
tootlikkust ja toodete kvaliteeti ning muutuda<br />
efektiivsemaks.
128<br />
Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime<br />
tõstmisel arvestatakse edaspidi suuremal määral<br />
põllumajandussektori struktuuri muutumisega<br />
ja põllumajandusettevõtjate omafinantseerimise<br />
suutlikkusega. Eesti põllumajandusettevõtja<br />
on ELi vanade liikmesmaade tootjatega võrreldes<br />
suhteliselt nõrgemas positsioonis, sest nõuete hulk<br />
suureneb ning rahakasutuse võimalus on väiksem<br />
.Tulevikku vaatavad ettevõtted püüavad leida<br />
investeerimisvõimalusi ja säilitada kvalifitseeritud<br />
personali ning panustavad oma töötajate ümberõppesse,<br />
et nende kvalifikatsioon võimaldaks töötada<br />
laiemas valdkonnas kui seni. Niimoodi tagatakse<br />
tööjõu paindlik suunamine ettevõtte tegevusalasse,<br />
kus tellimusi on.<br />
Oluline on tehnoloogiate arendamine, uute toodete<br />
turule toomise soodustamine, ühistegevuse arendamine,<br />
koostöö kaubanduskettidega ja teadusasutustega<br />
ning toiduainetööstusega kui põllumajandusega<br />
tihedalt seotud tööstusharuga.<br />
Sisemaise tarbimise ja välismaise laenufinantseerimise<br />
tugev vähenemine avaldab senisest suuremat<br />
survet Eesti majanduse restruktureerimiseks.<br />
Tulevikuperspektiivid on suhteliselt ebakindlad kodumaise<br />
kapitali põhistel ettevõtetel, kes täidavad<br />
väikesi üksiktellimisi ja kel puuduvad võimalused<br />
hankida tootlikkuse tõstmiseks vajalikke kõrgtehnoloogilisi<br />
sisseseadeid ning kujuneda oma kaubamärkidega<br />
välisturu olulisteks turuosalisteks.<br />
Suure majanduskasvu ajal kompenseerisid kiire<br />
kasv ja odav raha juhtimisvead, praegusel majanduse<br />
kiire jahtumise ajal aga enam mitte.<br />
Töötleva tööstuse ja teenindusettevõtluse olukorra<br />
parandamiseks keskendutakse ennekõike mikroettevõtete<br />
tegevuse arendamisele. Eelistatud on<br />
maaturism, taastuvenergia tootmine, käsitööndus<br />
ja teeninduslik ettevõtlus, mis on otseselt seotud<br />
maapiirkonna elukvaliteedi parandamisega. Selle<br />
tulemusel suureneb tööhõive ümbertöötlemis- ja<br />
teenindussektoris ning kompenseeritakse osaliselt<br />
põllumajandusest vabanevad töökohad.<br />
Väike- ja keskmiste ettevõtjate jaoks on esmaseks<br />
probleemiks kapital ehk finantseerimine, teisel kohal<br />
on paindlik tööjõuturg. Pooled väikeettevõtjad<br />
ei ole võimelised tegelema ekspordiga, vaid toodavad<br />
siseturule. Ostujõu vähenemisega langevad ka<br />
nende turud. Kapitali kättesaadavus raskeneb ning<br />
ei suudeta alati teha vajalikke investeeringuid.<br />
Majandusraskuste süvenedes võib prognoosida<br />
lähiümbruse tugeva bilansiga investorite huvi suurenemist<br />
siinsete ettevõtete äraostmise vastu.<br />
9.2. Maa-asulate 2004-2008. aastate<br />
tööhõive ja töötuse ülevaade<br />
Tõnu Taat<br />
Tööhõive üldolukord Eestis<br />
Vanuserühm 15-74 aastat on Eesti tööjõu-uuringute<br />
valemi aluseks, mistõttu Eesti andmeid<br />
avaldatakse tavaliselt selles vanuses elanike kohta<br />
ning tekstis on kasutatud just peamiselt viimast<br />
vanusevahemikku iseloomustavaid näitajaid.<br />
Viimase viie aasta jooksul on Eestis hõivatute arv<br />
kasvanud 595,5 tuh kuni 656,5 tuh (kasv 10,2%),<br />
samal ajal aga on primaarsektoris hõive vähenenud<br />
34,7 tuh kuni 25,3 tuh (-27,1%), sekundaarsektoris<br />
hõivatute arv suurenes 24,1 tuh ehk<br />
11,6% võrra ja tertsiaarsektoris 46,4 tuh hõivatu<br />
(13,2%) võrra.
129<br />
Tabel 1. Hõivatute arv majandussektorite lõikes, 2004-2008 (tuh)<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
Majandussektorid kokku<br />
595.5<br />
607.4<br />
646.3<br />
655.3<br />
656.5<br />
Primaarsektor<br />
34.7<br />
31.3<br />
31.1<br />
30.3<br />
25.3<br />
Sekundaarsektor<br />
208.3<br />
205.0<br />
215.1<br />
229.6<br />
232.4<br />
Tertsiaarsektor<br />
352.4<br />
371.1<br />
400.1<br />
395.5<br />
398,8<br />
Allikas: ESA<br />
Alates 2004. a on tänu majanduse elavnemisele<br />
hakanud tööga hõivatute arv märgatavalt kasvama<br />
ning tööpuudus langema. 2004-2008. a suurenes<br />
hõivatute arv igal aastal keskmiselt 2%, ainult<br />
2004. a oli kasv väiksem (0,2%).<br />
Tööga hõivatuid oli 2008. a IV kv 653 000, mis on<br />
8000 vähem kui III kv ja 3500 võrra vähem kui<br />
aastakeskmiselt. 2007. a IV kvartaliga võrreldes<br />
vähenes hõivatute arv 0,2%, samas toimusid muutused<br />
hõive struktuuris, mis olid seotud majanduskonjunktuuri<br />
halvenemisega.<br />
Joonis 1. Hõivatud (15-74) majandussektorite lõikes, 2004-2008 (tuh)<br />
800<br />
Majandussektorid kokku (vasak telg)<br />
Tertisaarsektor (prem telg)<br />
Sekundaarsektor (parem telg)<br />
Primaarsektor (parem telg)<br />
600<br />
700<br />
500<br />
600<br />
500<br />
400<br />
400<br />
300<br />
300<br />
200<br />
200<br />
100<br />
0<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: Statistikamet<br />
100<br />
0<br />
Põhjustatud oli selline olukord Eesti majanduslangusest,<br />
mis ulatus 2008. a 3,6 protsendini.<br />
Kõige järsem langus tabas Eestit viimases kvartalis<br />
(-9,4%). Siin kukkus järsult töötlev tööstus (ligi<br />
21%) ja ehituse valdkond. Esialgsetel andmetel<br />
ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2008. a omal jõul<br />
Eestis ja välisriikides kokku 35 mld kr eest, mis oli<br />
12% vähem kui aasta varem.<br />
Miinuse üks põhjustajaid oli ka finantssektor, kus<br />
alates teisest kvartalist hakkas lisandväärtus kaduma.<br />
Negatiivsele majanduskasvule aitas kaasa ka<br />
käibemaksu ja aktsiiside laekumise vähenemine.<br />
Koos ekspordi vähenemisega kahanes import ning<br />
inimesed ei tarbinud enam kaupu ja teenuseid<br />
senise hooga. Eesti peamiste kaubanduspartnerite<br />
oluliselt nõrgenenud majandusolukord mõjutas<br />
Eesti eksporti järjest enam. Nii oktoobris kui<br />
ka detsembris vähenesid meie peamiste kaubanduspartnerite<br />
tootmismahud oluliselt. Eesti<br />
tööstustoodangus ja väliskaubanduses toimus<br />
suur muutus novembris ja langustrend jätkus ka<br />
detsembrikuus.
130<br />
Tabel 2. Hõivatute arv asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
Hõivatute arv, kokku.<br />
595,5<br />
607,4<br />
646,3<br />
655,3<br />
656,5<br />
Sellest:<br />
Linnalised asulad<br />
433,8<br />
443,6<br />
465,0<br />
470,5<br />
471,0<br />
Maa-asulad<br />
161,7<br />
163,8<br />
181,3<br />
184,9<br />
185,5<br />
Allikas: ESA<br />
Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.<br />
Eesti tööturgu mõjutasid maailmamajanduse jahenemise<br />
tagajärjed 2008. a viimases kvartalis veel<br />
vähe. Kiiresti vähenenud nõudluse tõttu nii kodukui<br />
ka välisturul otsivad ettevõtjad võimalusi kulutuste<br />
vähendamiseks, mis tähendab muuhulgas ka<br />
töötajate arvu vähendamist.<br />
Hõive vähenemisega põllumajandus- ja tööstussektoris<br />
kaasnes teenindava sektori osatähtsuse kasv.<br />
2008. a IV kvartalis töötas 64% hõivatutest teenindavas<br />
sektoris, aasta varem 60,5%.<br />
Tegevusalade lõikes vähene s kõige rohkem põllumajanduses,<br />
ehituses ja töötlevas tööstuses hõivatute<br />
arv, kõige enam kasvas kaubanduses töötajate arv.<br />
Joonis 2. Hõivatud asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)<br />
800<br />
Kokku (vasak telg)<br />
Linnaline asula (prem telg)<br />
500<br />
700<br />
600<br />
Maa-asula (parem telg)<br />
400<br />
500<br />
300<br />
400<br />
300<br />
200<br />
200<br />
100<br />
100<br />
0<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: Statistikamet<br />
0<br />
Aastatel 2004-2008 on hõivatute arv Eestis kasvanud<br />
kümnendiku võrra, sh linnades 8,6% ja<br />
maapiirkonnas 14,7%.<br />
Maa-asulate hõivatutele on iseloomulik, et kasvab<br />
hõivatute arv, kelle põhitöökoht on elukohast<br />
erinev.<br />
Eesti tööturgu mõjutasid maailmamajanduse jahenemise<br />
tagajärjed 2008. a viimases kvartalis veel<br />
vähe. Kiiresti vähenenud nõudluse tõttu nii kodukui<br />
ka välisturul otsivad ettevõtjad võimalusi kulutuste<br />
vähendamiseks, mis tähendab muuhulgas ka<br />
töötajate arvu vähendamist.<br />
Hõive vähenemisega põllumajandus- ja tööstussektoris<br />
kaasnes teenindava sektori osatähtsuse kasv.<br />
2008. a IV kv töötas 64% hõivatutest teenindavas<br />
sektoris, aasta varem 60,5%. Tegevusalade lõikes<br />
vähenes kõige rohkem põllumajanduses, ehituses<br />
ja töötlevas tööstuses hõivatute arv, kõige enam<br />
kasvas kaubanduses töötajate arv.<br />
Tööturuamet registreeris eelmisel aastal 61 485<br />
töötut, mis on 52,8% rohkem kui 2007. a. Eelmisel<br />
aastal oli tööturuametis kuu jooksul keskm arvel<br />
21 918 töötut. Päevaseisuga oli registreeritud töötuid<br />
keskm 19 706, mis moodustab 3,1% tööjõust<br />
vanuses 16 kuni pensionieani.<br />
2007. a oli registreeritud töötuid päevas keskm 13<br />
459. Aastaga suurenes keskm kuu jooksul arvel<br />
olnud töötute arv 43%.<br />
Noorte (16-24) töötute osakaal aasta jooksul arvel<br />
olnud töötutest oli 2008. a 15,9%, 2007. a oli sama<br />
näitaja 13,8%. Üle 50aastaste töötute osakaal aas-
131<br />
ta jooksul arvel olnud töötutest oli 2008. a 28,1%,<br />
2007. a 29,7%.<br />
Uusi tööpakkumisi laekus aasta jooksul 14 341,<br />
2007. a esitati 22 806 tööpakkumist. 2008. a jooksul<br />
rakendus Tööturuameti andmetel tööle 16 906<br />
registreeritud töötut, 2007. a oli tööle rakendunuid<br />
14 064.<br />
Töötutoetust maksti aasta jooksul 23 569 inimesele,<br />
mis on 33% rohkem kui 2007. a.<br />
Karjäärinõustamist pakuti 9891 registreeritud<br />
töötule. Tööturukoolitust saanute arv oli 5451.<br />
Toetust ettevõtluse alustamiseks sai 162 inimest.<br />
Eestis on viimase 14 aasta suurim majanduslangus,<br />
käibed-kasumid kukuvad, töötajaid koondatakse.<br />
<strong>2009</strong>. a jaan lõpu seisuga oli tööturuametis<br />
ennast töötuks registreerinud 38 812 inimest,<br />
detsembris 2008 30 374. Jaanuarikuu jooksul<br />
otsis Tööturuameti vahendusel tööd 41 252 töötut.<br />
Jaanuaris rakendus 1100 töötut. Uute töötutena<br />
registreeriti 11 054 inimest.<br />
Ka edasistes arengutes on oodata tööjõu nõudluse<br />
ning hõive jätkuvat vähenemist ja seeläbi tööpuuduse<br />
suurenemist. Töötus kasvab Rahandusministeeriumi<br />
prognoosi järgi <strong>2009</strong>. aastal 8,6%-ni ja<br />
2010. a 9,3%-ni.<br />
Töötukassa prognoosib <strong>2009</strong>. aastaks, et hüvitisi<br />
makstakse kuni 30 000 töötule.<br />
Maa-asulate tööealiste hõiveseisund<br />
2004-2008. a on maa-asulate hõivatute üldarv<br />
kasvanud 23,8 tuh hõivatu, ehk 14,7% võrra, linnades<br />
oli see näitaja 37,2 tuh ja 8,6%.<br />
Maa-asulates on töökohtade arvukus viimase viie<br />
aasta jooksul kahanenud 800 võrra: kui 2004. a oli<br />
95,5 tuh töökohta, siis 2008. a 94,7 tuh.<br />
Tööjõud on hõivatute ja töötute koguarv. Töötuse<br />
määr on töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive<br />
määr on 15–74-aastaste hõivatute osatähtsus samas<br />
vanuses kogurahvastikus. Tabeli 3 andmetest<br />
on näha, et 2004-2008 on tööhõive määr maapiirkonnas<br />
kasvanud 52,2%-st kuni 59%-ni.<br />
Tabel 3. Maa-asulate 15-74-aastaste hõiveseisund, 2004-2008<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
Tööjõud, tuhat<br />
<strong>17</strong>6.4<br />
<strong>17</strong>6.7<br />
193.1<br />
194.9<br />
196.8<br />
..hõivatud, tuhat<br />
161.7<br />
163.8<br />
181.3<br />
184.9<br />
185.5<br />
..töötud, tuhat<br />
14.7<br />
12.9<br />
11.9<br />
10.0<br />
11.3<br />
Mitteaktiivsed, tuhat<br />
133.6<br />
134.2<br />
120.9<br />
120.5<br />
1<strong>17</strong>.7<br />
Tööjõud ja mitteaktiivsed kokku, tuhat<br />
310.0<br />
311.0<br />
314.1<br />
315.4<br />
314.5<br />
Tööjõus osalemise määr, %<br />
56.9<br />
56.8<br />
61.5<br />
61.8<br />
62.6<br />
Tööhõive määr, %<br />
52.2<br />
52.7<br />
57.7<br />
58.6<br />
59.0<br />
Töötuse määr, %<br />
8.3<br />
7.3<br />
6.2<br />
5.1<br />
5.7<br />
Allikas: ESA<br />
Põllumajanduse, ehituse, töötleva tööstuse, hariduse<br />
ning tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkonnas<br />
töökoha kaotanud ja maale elama jäänud spetsialistidel<br />
ja oskustöölistel on kohapeal üha raskem<br />
rakendust leida, mistõttu nad olid sunnitud vastuvõetavat<br />
tööd ja teenistust otsima mujal – peamiselt<br />
linnades.<br />
Joonis 3. Maa-asulate tööealiste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008, (%)<br />
65<br />
62<br />
Tööjõus osalemise määr, %<br />
Tööhõive määr, %<br />
59<br />
56<br />
53<br />
50<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: Statistikaamet
132<br />
Põhilised tööalase pendelrände sihtpunktid on oma<br />
maakonnakeskused. Erandiks on Rapla maakond,<br />
kus Raplast suurem mõju on Tallinnal.<br />
Tabel 4. Maa-asulate hõivatud põhitöökoha asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
Kõik põhitöökoha asukohad<br />
161,7<br />
163.8<br />
181.3<br />
184.9<br />
185.5<br />
Põhitöökoht ja elukoht samas linnas, vallas<br />
81,7<br />
81.8<br />
87.3<br />
80.3<br />
76.1<br />
Elukohast erinev põhitöökoha asukoht<br />
80,0<br />
82.1<br />
94.0<br />
104.6<br />
109.4<br />
..linnaline asula<br />
64,6<br />
66.6<br />
73.7<br />
83.0<br />
84.6<br />
....Tallinn<br />
23,0<br />
28.0<br />
29.7<br />
33.8<br />
33.6<br />
..maa-asula<br />
13,8<br />
14.4<br />
15.7<br />
14.9<br />
18.6<br />
..välismaa<br />
1,6<br />
1,1<br />
4,6<br />
6,7<br />
6,2<br />
Allikas: ESA<br />
Märgatavalt on kasvanud välismaal töötavate inimeste<br />
arv – 2004. a 1,6 tuhandest (1% hõivatutest)<br />
kuni 2008. a 6,2 tuhandeni (3,3%).<br />
Joonis 4. Maa-asulate hõivatud põhitöökoha asukoha järgi, 2002-2008 (%)<br />
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: ESA<br />
Kui 2004. a oli maa-asulate hõivatutest pooltel<br />
põhitöökoht ja elukoht samas kohas, siis 2008. a<br />
aga ainult 41%-l. 2004. a töötas linnades 64,6 tuh<br />
maainimest (40% hõivatutest), 2008. a juba 84,6<br />
tuh (45,6%).<br />
Maapiirkonna hõivatute tegevusaladest on 2004-<br />
2008 kõige järsem osatähtsuse vähenemine toimunud<br />
põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse<br />
valdkonnas – 2004. a 16,6%-lt kuni 10,6%-ni<br />
2008. a (1,6 korda), mäetööstuses (1,9 korda) ning<br />
kalapüügi tegevusalal 1,0%-lt kuni 0,4%-ni. Avaliku<br />
halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse<br />
tegevusala hõivatute osatähtsus<br />
vähenes 1,2 korda, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes<br />
8,9% ning hariduse (8,2%) ja töötleva tööstuse<br />
(5,6%) tegevusaladel.
133<br />
Tabel 5. Maaapiirkonna hõivatud tegevusalade järgi, 2004-2008 (%)<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
Tegevusalad kokku, %<br />
100<br />
100.0<br />
100.0<br />
100.0<br />
100.0<br />
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus<br />
16,6<br />
14.9<br />
13.7<br />
12.7<br />
10.6<br />
Kalapüük<br />
1,0<br />
0.8<br />
0.8<br />
0.5<br />
0.4<br />
Mäetööstus<br />
1,5<br />
1.0<br />
0.8<br />
0.8<br />
0.8<br />
Töötlev tööstus<br />
21,6<br />
20.9<br />
22.3<br />
20.3<br />
20.4<br />
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus<br />
1,3<br />
0.9<br />
0.7<br />
0.6<br />
1.3<br />
Ehitus<br />
7,1<br />
8.5<br />
10.7<br />
12.6<br />
12.1<br />
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja<br />
11,8<br />
12.0<br />
11.1<br />
12.4<br />
12.8<br />
kodumasinate remont<br />
Hotellid ja restoranid<br />
2,1<br />
3.7<br />
3.2<br />
2.5<br />
3.0<br />
Veondus, laondus ja side<br />
6,4<br />
6.0<br />
7.1<br />
8.2<br />
7.8<br />
Finantsvahendus<br />
1,1<br />
0.7<br />
0.8<br />
1.1<br />
1.3<br />
Kinnisvara, rentimine ja äritegevus<br />
4,2<br />
4.5<br />
4.5<br />
4.7<br />
5.1<br />
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik<br />
6,9<br />
7.8<br />
7.6<br />
6.6<br />
5.6<br />
sotsiaalkindlustus<br />
Haridus<br />
9,8<br />
9.7<br />
9.1<br />
7.8<br />
9.0<br />
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne<br />
5,6<br />
5.1<br />
4.7<br />
4.1<br />
5.1<br />
Muud tegevusalad<br />
3,1<br />
3.5<br />
3.1<br />
5.0<br />
4.8<br />
Allikas: ESA<br />
Hõivatute osatähtsuse märgatav kasv on 2004-<br />
2008 toimunud ehituses (1,7 korda), hotellide ja<br />
restoranide (1,4 korda), finantsvahenduse, kinnisvara,<br />
rentimise ja äritegevuse ning veonduse,<br />
laonduse ja side tegevusaladel (1,2 korda).<br />
Kuigi 2008. a toimus maa-asulates hõivatute<br />
üldarvu kasv 600 inimese võrra, vähenes siiski<br />
maapiirkonnas hõive eelneva aastaga võrreldes<br />
põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse<br />
(-3700), avaliku halduse (-1800), samuti veonduse<br />
laonduse ja side (-700) tegevusaladel.<br />
Põllumajandusliku hõive vähenemine on seotud<br />
põllumajandussaaduste müügihindade (tootjahinnaindeksi)<br />
vähenemisega ja tootmise vahendite<br />
ostuhinnaindeksi (iseloomustab põllumajanduslike<br />
äriettevõtete kuluartiklite hinnamuutusi) kasvuga.<br />
Statistikaameti andmetel oli tootjahinna muutus<br />
2008. a IV kvartalis võrreldes eelneva aasta sama<br />
perioodiga -4,6%, sh taimekasvatuses -11,3%<br />
ja loomakasvatuses -2,9%. Tootmise vahendite<br />
ostuhinnaindeks kasvas 7,3%. Kaubagruppidest<br />
oli kõige suurem hinnakasv väetise ja pinnaseparandaja<br />
(82,1%), taimekaitsevahendite (15,6%) ja<br />
energia, kütuse ja määrdeainete osas.<br />
Hõive vähenemise avalikus halduses põhjustas<br />
kulude kokkuhoid, mis kahandab uute töötajate<br />
palkamise võimalusi lahkuvate töötajate asemele.<br />
Endiselt avaldavad hõivele mõju kahanenud<br />
kaubaveomahud ja eelkõige transiidi ning postside<br />
mahud. Selle tegevusala hõive vähenemine on<br />
seotud kulude optimeerimisega, mis on tingitud<br />
müügitulemuste langusest.<br />
Tervishoius mõjutas hõivet välisturistide arvu vähenemine<br />
tervisekeskustes ja sanatooriumites ning<br />
siseturismi kahanemine.<br />
Nõudluse vähenemine ning konkurentsi tihenemine<br />
on viinud ehitusturul teenuste hinnad alla ning<br />
enamik uutest ehituspakkumistest tehakse otsekulude<br />
lähedaste hindadega, mis ettevõtte tasandil<br />
tähendab opereerimist negatiivse marginaaliga.<br />
Aastad 2004-2007 olid kiire majanduse ja hõive<br />
kasvuga aastad, mis tõid kaasa töötute arvu ning<br />
töötuse määra (töötute osatähtsus tööjõus) olulise<br />
vähenemise. Eesti 2008. a töötuse tase oli Statistikaameti<br />
andmetel 5,5% (kasv aastaga 0,8 pp),<br />
maal 5,7% (kasv 2007. a võrreldes 0,6 pp).
134<br />
Joonis 3. Maa-asulate tööealiste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008, (%)<br />
10<br />
töötus 8,3<br />
8<br />
7,3<br />
6,2<br />
6<br />
4<br />
2<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
5,1<br />
hõive põllumajnduses<br />
4,1<br />
3,9<br />
3,4<br />
3,2<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
5,7<br />
3,1<br />
Maapiirkonnas vähenes töötute arv 14,7 tuhandest<br />
(töötuse määr 8,3%; 2004)) kuni 10 tuhandeni<br />
2007. a (5,1%), kuid seejärel seoses majanduslangusega<br />
2008. a teisel poolel kasvas töötute arv ja<br />
aastakeskmiseks kujunes 11,3 tuh (5,7%).<br />
Mitteaktiivsete arv vähenes maapiirkonnas aastatel<br />
2004-2008 133,6 tuhandest kuni 1<strong>17</strong>,7 tuhandeni<br />
ehk 11,9% võrra. Mitteaktiivsete hulgas vähenes<br />
kõige rohkem pensioniealiste mitteaktiivsete ja<br />
heitunute arv. Heitunute arv (isikud, kes on kaotanud<br />
lootuse tööd leida), mis püsis 2003-2004.<br />
a 10 000 ümber, vähenes 2005. a 9000-ni. Heitunute<br />
arv vähenes järgnenud aastate jooksul veelgi<br />
ning 2008. a oli 3800, mis oli 2,4 korda vähem kui<br />
2005. a.<br />
Majandusolukorra halvenemise tõttu kasvas töötute<br />
arv 2008. a lõpul Eesti linnalistes asulates üle<br />
40 000 ja maa-asulais pisut üle 13 000 inimese.<br />
See tähendab, et maa-asulates oli tööta iga 15.<br />
tööealine inimene.<br />
Maakonniti ulatus töötuse määr 4%-st Pärnumaal<br />
10%-ni Ida-Virumaal. Märkimisväärselt kõrge oli töötuse<br />
määr ka Põlvamaal (8,9%) ja Valgamaal (8,5%).<br />
Joonis 2. Hõivatud asukoha järgi, 2004-2008 (tuh)<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
Tööjõus osalemise määr. Kokku (vasak telg)<br />
Tööjõus osalemise määr. Linnaline asula (parem telg)<br />
Tööjõus osalemise määr. Maa-asula (parem telg)<br />
Tööhõive määr. Kokku (parem telg)<br />
Tööhõive määr. Linnaline asula (parem telg)<br />
Tööhõive määr. Maa-asula (parem telg)<br />
70<br />
68<br />
66<br />
64<br />
62<br />
60<br />
58<br />
56<br />
54<br />
0<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
52<br />
ELi Lissaboni strateegia üks eesmärke on tõsta<br />
15-64-aastaste tööhõive määr 2010. aastaks 70%-<br />
ni, 2005. aastaks seatud eesmärk oli 67%. 2005. a<br />
eesmärk ületati Eestis 2006. a, mil 15-64-aastaste<br />
tööhõive määr kasvas 67,7%-ni.
135<br />
Joonis 7. 15-64-aastaste tööjõus osalemise ja tööhõive määr, 2004-2008 (%)<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
Tööjõus osalemise määr. % (vasak telg)<br />
Tööhõive määr. % (parem telg)<br />
70<br />
69<br />
68<br />
67<br />
66<br />
65<br />
64<br />
0<br />
2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
63<br />
2007. a oli tööjõus osalemise määraks 72,5% ja<br />
tööhõive määraks 69,1%, mis 2008. a suurenesid<br />
vastavalt 73,6% ja 69,5%-ni. Seega olid strateegia<br />
tööhõive eesmärgid sisuliselt täidetud.<br />
Maa-asulates oli 2008. a olukord mõnevõrra<br />
kehvem ning tööjõus osalemise määraks kujunes<br />
68,7% ja tööhõive määraks 64,7%.<br />
Üle kümne aasta on Eestis kehtinud valuutakomitee<br />
süsteem ja krooni kurss on olnud fikseeritud<br />
euro suhtes. Kahjuks pole inflatsioon olnud fikseeritud<br />
muu Euroopa tasemele. (2008. a oli inflatsioon<br />
Eestis 11,2%, samal ajal euroalal vaid 1,6%.)<br />
Niisuguses olukorras muutus ka Eesti tööjõud<br />
kallimaks – sellest tuleb osalt ka viimase aja koondamiste<br />
laine. Eesti ei ole investorite silmis enam<br />
odav maa. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rahvuslikud<br />
valuutad on euro suhtes 10-40% odavnenud<br />
ja Eestis on kahe viimase aasta jooksul toimunud<br />
18protsendiline hinnatõus.<br />
Tööpuudus ELis aastatel 2004-2008 ja<br />
<strong>2009</strong>. a jaan<br />
Aastatel 2004-2008 on ELi riikides tööhõive olukord<br />
märgatavalt paranenud majandusaktiivsuse<br />
kasvu tõttu liikmesriikides ning sellega vastavuses<br />
on oluliselt vähenenud ka töötuse määr (9%-lt kuni<br />
7%-ni).<br />
Kõige suuremad muutused paremuse poole on<br />
toimunud Poolas (19%-st kuni 7,1%-ni), Bulgaarias<br />
(12,1%-st kuni 5,6%-ni), Leedus (11,4%-st kuni<br />
5,7%-ni) ja Eestis (9,7%-st kuni 5,5%-ni).<br />
Tabel 6. Töötuse määr EL riikides, 2004-2008 (%)<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
EL (27 liikmesriiki)<br />
9.0<br />
8.9<br />
8.2<br />
7.1<br />
7.0<br />
EL (25 liikmesriiki)<br />
9.0<br />
8.9<br />
8.2<br />
7.2<br />
7.1<br />
EL (15 liikmesriiki)<br />
8.1<br />
8.1<br />
7.7<br />
7.0<br />
7.1<br />
Euro ala<br />
8.8<br />
8.9<br />
8.3<br />
7.4<br />
7.5<br />
Euro ala (15 riiki)<br />
8.8<br />
8.8<br />
8.3<br />
7.4<br />
7.5<br />
Euro ala (13 riiki)<br />
8.8<br />
8.9<br />
8.3<br />
7.4<br />
7.5<br />
Euro ala (12 riiki)<br />
8.8<br />
8.9<br />
8.3<br />
7.4<br />
7.5<br />
Belgia<br />
8.4<br />
8.5<br />
8.3<br />
7.5<br />
7.1<br />
Bulgaaria<br />
12.1<br />
10.1<br />
9.0<br />
6.9<br />
5.6<br />
Tšehhi<br />
8.3<br />
7.9<br />
7.2<br />
5.3<br />
4.4<br />
Taani<br />
5.5<br />
4.8<br />
3.9<br />
3.8<br />
3.3<br />
Saksamaa<br />
9.8<br />
10.7<br />
9.8<br />
8.4<br />
7.3
136<br />
Eesti<br />
9.7<br />
7.9<br />
5.9<br />
4.7<br />
5.5<br />
Iirimaa<br />
4.5<br />
4.4<br />
4.5<br />
4.6<br />
6.3<br />
Kreeka<br />
10.5<br />
9.9<br />
8.9<br />
8.3<br />
..<br />
Hispaania<br />
10.6<br />
9.2<br />
8.5<br />
8.3<br />
11.3<br />
Prantsusmaa<br />
9.3<br />
9.2<br />
9.2<br />
8.3<br />
7.7<br />
Itaalia<br />
8.1<br />
7.7<br />
6.8<br />
6.1<br />
..<br />
Küpros<br />
4.7<br />
5.3<br />
4.6<br />
4.0<br />
3.8<br />
Läti<br />
10.4<br />
8.9<br />
6.8<br />
6.0<br />
7.3<br />
Leedu<br />
11.4<br />
8.3<br />
5.6<br />
4.3<br />
5.7<br />
Luksemburg<br />
5.0<br />
4.6<br />
4.6<br />
4.1<br />
4.4<br />
Ungari<br />
6.1<br />
7.2<br />
7.5<br />
7.4<br />
7.9<br />
Malta<br />
7.4<br />
7.2<br />
7.1<br />
6.4<br />
5.8<br />
Holland<br />
4.6<br />
4.7<br />
3.9<br />
3.2<br />
2.8<br />
Austria<br />
4.9<br />
5.2<br />
4.8<br />
4.4<br />
3.8<br />
Poola<br />
19.0<br />
<strong>17</strong>.8<br />
13.9<br />
9.6<br />
7.1<br />
Portugal<br />
6.7<br />
7.7<br />
7.8<br />
8.1<br />
7.7<br />
Rumeenia<br />
8.1<br />
7.2<br />
7.3<br />
6.4<br />
..<br />
Sloveenia<br />
6.3<br />
6.5<br />
6.0<br />
4.9<br />
4.5<br />
Slovakkia<br />
18.2<br />
16.3<br />
13.4<br />
11.1<br />
9.6<br />
Soome<br />
8.8<br />
8.4<br />
7.7<br />
6.9<br />
6.4<br />
Rootsi<br />
6.3<br />
7.4 (b)<br />
7.0<br />
6.1<br />
6.2<br />
Suurbritannia<br />
4.7<br />
4.8<br />
5.4<br />
5.3<br />
..<br />
Allikas: EUROSTAT (..) - Andmeid ei ole saadud (b) - Aegrea katkestus<br />
Sama ajavahemiku jooksul on toimunud töötuse<br />
määra kasv Iirimaal (4,5% kuni 6,6%), Hispaanias<br />
(10,6% kuni 11,3%), Ungaris (6,1% kuni 7,9%) ja<br />
Portugalis (6,7% kuni 7,7%).<br />
Eurostati andmeil oli jaanuaris <strong>2009</strong> ELis tööta 18,4<br />
mln inimest ehk 7,6% tööealisest elanikkonnast.<br />
Läinud aasta jaanuariga võrreldes on töötuid<br />
lisandunud 2,2 mln. 2008. a jaan oli tööpuudus<br />
ELis 6,8%. Eestis oli tööpuudus Eurostati andmeil<br />
8,6%, Leedus 9,8% ning Lätis 12,3%.<br />
Euroalal kasvas tööpuudus <strong>2009</strong>. a jaan 8,2 protsendile.<br />
Euroala riikidest oli suurim tööpuudus<br />
jaanuaris Hispaanias (14,8%), Slovakkias (9,8%) ja<br />
Iirimaal (8,8%). Kõige madalam oli tööpuudus Hollandis<br />
(2,8%). Euroala suurimas riigis Saksamaal<br />
oli tööpuudus 7,3%.<br />
Üheks tööpuuduse põhjuseks Hispaanias oli<br />
2006. a toimunud ulatuslik ehitusbuum, kui kõik<br />
laenasid raha, et osta kortereid, maju või muidu<br />
suuremahuliselt ehitust arendada. Pärast suurt<br />
tagasilööki ja alanud finantskriisi on olukord selline,<br />
et 2008. a lõpul oli 28% uusehitistest tühjad.<br />
Sisuliselt samasugused arengud olid viimastel<br />
aastatel ka Inglismaal, Iirimaal, USAs, Hiinas ja<br />
Rumeenias. See on mulltüüpi arengu tulemus, kui<br />
laenusaamine on lihtne. Paljud laenuandjad olid<br />
ahned, laenuvõtjad aga väga vastutustundetud.<br />
Maailmapraktika on korduvalt näidanud, et alati,<br />
kui antakse laenu neile, kes seda saada ei tohiks,<br />
tuleb kriis.<br />
Praegune halvenev majandusolukord ja kasvav<br />
tööpuudus tuleneb süvenenud finantskriisi mõjust<br />
reaalmajandusele ja sellega seotud ülemaailmsest<br />
majanduslangusest, mis avaldub maailmakaubanduse<br />
ja tootmise käibe märkimisväärses vähenemises<br />
ning mõnes riigis ka eluasemeturul tehtavates<br />
korrektsioonides.
137<br />
9.3. Riiklik <strong>maaelu</strong>võrgustik<br />
Reve Lambur<br />
Maaeluvõrgustiku üksuse loomiseks hakati Maamajanduse<br />
Infokeskuses ettevalmistusi tegema<br />
2007. a jaan ning 2007. a mais loodi LEADER-tegevusgruppidele<br />
tugistruktuur. Alates 2008. a aprillist<br />
jõustus Maamajanduse Infokeskuse põhimääruse<br />
muudatus, millega sätestati Maamajanduse<br />
Infokeskuse ühe põhiülesandena <strong>maaelu</strong>võrgustiku<br />
üksuse ülesannete täitmine ning moodustati<br />
<strong>maaelu</strong>– ja <strong>kalandus</strong>võrgustiku osakond. Riiklikud<br />
<strong>maaelu</strong>võrgustikud olid 2008. a lõpuks loodud kõikides<br />
ELi liikmesriikides. Euroopa <strong>maaelu</strong> arengu<br />
võrgustik ja selle Kontaktpunkt (ingl. k. Contact<br />
Point) alustas tegevust 2008. a sügisel.<br />
Maaeluvõrgustiku peamiseks eesmärgiks on anda<br />
lisandväärtust Eesti <strong>maaelu</strong> arengukava 2007–<br />
2013 (MAK) rakendamiseks: teadmiste ja kogemuste<br />
vahetamiseks liikmesriigi tasandil ning riigisisese<br />
ja rahvusvahelise koostöö soodustamiseks.<br />
Maaeluvõrgustiku juhtimine on kahetasandiline:<br />
• <strong>maaelu</strong>võrgustiku üksus, mille ülesandeks on<br />
võrgustiku tegevuskava ettevalmistamine ja elluviimise<br />
korraldamine;<br />
• võrgustiku koostöökoda, mis koondab endas<br />
erinevaid <strong>maaelu</strong> osapooli ning on nõuandva<br />
õigusega. Võrgustiku koostöökoja esimene istung<br />
toimus 2008. a dets.<br />
Täiendavalt on kavas luua erinevaid valdkondlikke<br />
töörühmi, sh on eraldi välja toodud LEADER-tegevuste<br />
töögrupi moodustamine, mis alustas tööd<br />
2008. a dets.<br />
Maaeluvõrgustiku olulisemateks ülesanneteks on<br />
levitada teadmisi (sh parimaid praktikaid), korraldada<br />
<strong>maaelu</strong> arengus osalejatele üritusi ning<br />
olla tugi riiklikuks ja rahvusvaheliseks koostööks.<br />
Maaeluvõrgustikul on oluline roll LEADER-tugistruktuurina:<br />
pakkuda koostöö alustamise tuge,<br />
korraldada kootööle pühendatud temaatilisi kohtumisi<br />
ja kohalike tegevusgruppide koolitamist ning<br />
soodustada kontaktide vahetamist.<br />
Teadmiste levitamise tegevuse raames viidi 2008–<br />
<strong>2009</strong> <strong>maaelu</strong>võrgustiku tellimusel läbi kaks uuringut:<br />
“LEADER-tegevuste rakendamine Eestis” ning<br />
“Põllumajandussaaduste ja –toodete ühisturustamise<br />
praktilised näited”. <strong>2009</strong>. a on kavas luua<br />
ühisturustamise töörühm ning korraldada õppereis<br />
Rootsi. Lisaks nimetatud uuringutele on <strong>maaelu</strong>võrgustiku<br />
üksus operatiivinfo saamiseks viinud<br />
läbi mitmeid küsitlusi ja lühiuuringuid.<br />
Teadmiste levitamise tegevuse raames on oluline<br />
roll ka trükistel. 2008. a koostati ja anti välja Eesti<br />
LEADER <strong>2009</strong> kalender, mille kujundus valmis<br />
LEADER-tegevusgruppide meeskonnakoolituse<br />
raames. Samuti on koostatud ja levitatud Eesti<br />
LEADERit ja kohalikke tegevusgruppe tutvustavad<br />
kaardid ja infolehed. Juba 2007. a algas informatsiooni<br />
pidev edastamine kohalikele tegevusgruppidele<br />
ja LEADER-meetme rakendamisega seotud<br />
asutuste teavitamine e-posti teel, kuid alates 2008.<br />
a apr toimub see regulaarselt iga nädal ja sisaldab<br />
eelseisvad üritusi, olulisi sündmusi ja muud<br />
teavet. Alates 2008. a okt teavitatakse regulaarselt<br />
<strong>maaelu</strong>võrgustiku tegevustest e-posti teel ka<br />
laiemat sihtgruppi, eelkõige MAKi 1. ja 2. teljega<br />
seotud organisatsioone ja asutusi.<br />
2008. a suvel valmis koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga<br />
ja LEADERi kohalike tegevusgruppidega<br />
ETV hommikuprogrammis „Suvehommik” 15<br />
videolugu ja 30 stuudiointervjuud, mis tutvustasid<br />
maapiirkonna kogukonna koostöönäiteid ja aktiivseid<br />
kogukonna liikmeid. 2008. a korraldas <strong>maaelu</strong>võrgustiku<br />
üksus (või oli kaaskorraldaja) üritusi<br />
kokku 43 päeval, sh kohalikele tegevusgruppidele.<br />
Üritustel oli üle 1400 osavõtja.<br />
Oluline tegevusvaldkond <strong>maaelu</strong>võrgustiku töös on<br />
ka rahvusvahelise koostöö soodustamine, eelkõige<br />
erinevate riikide tegevusgruppide ja nende piirkondade<br />
vahel. Eesti <strong>maaelu</strong>võrgustiku üksus korraldas<br />
2008. a sept Jänedal Põhja- ja Baltimaade<br />
<strong>maaelu</strong>võrgustike üksuste II seminari, kus osalesid<br />
Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Eesti esindajad.<br />
Samuti oli <strong>maaelu</strong>võrgustiku üksus mitme<br />
õppevisiidi korraldaja või kaaskorraldaja. Kohalikele<br />
tegevusgruppidele korraldati 5.-10. okt õppereis<br />
Taani, kus tutvuti kahe sealse kohaliku tegevusgrupi<br />
projektide ja piirkonnaga ning kohtuti Taani<br />
<strong>maaelu</strong>võrgustiku seminari raames kõikide Taani<br />
tegevusgruppide esindajatega. Koostöös teiste ELi
138<br />
<strong>maaelu</strong>võrgustikega saadeti Eesti esindajad osalema<br />
1. telje tegevustele suunatud Soome <strong>maaelu</strong>võrgustiku<br />
õppereisile Lätti, Saksamaa <strong>maaelu</strong>võrgustiku<br />
korraldatud rahvusvahelise koostöö<br />
alasele seminarile Leipzigisse, kus neli kohalikku<br />
tegevusgruppi osalesid oma piirkonda tutvustavate<br />
infomaterjalidega.<br />
Maaeluvõrgustiku üksusest osaleti Euroopa<br />
Komisjoni üritustel: LEADER+ seirekomisjoni<br />
istungil, Euroopa <strong>maaelu</strong> arengu võrgustiku<br />
koordinatsioonikomitee istungil, <strong>maaelu</strong> arengu<br />
koordinatsioonikomitee LEADER allkomitee I<br />
istungil, liikmesriikide <strong>maaelu</strong>võrgustike üksuste<br />
I töökoosolekul Küprosel; lisaks osaleti väljaspool<br />
Eestit toimuvatel üritustel kokku 6 korral (Soomes,<br />
Lätis, Itaalias, Norras).<br />
Maamajanduse Infokeskuse veebil (www.maainfo.<br />
ee) on kättesaadavad kõik <strong>maaelu</strong>võrgustiku üksuse<br />
poolt läbiviidud ürituste materjalid, kokkuvõtted<br />
ja osalejad ning info Euroopa <strong>maaelu</strong> arengu võrgustiku<br />
tegevusega seotud ürituste kohta. 2008.<br />
a jooksul on kogutud <strong>maaelu</strong>võrgustiku kalendrisse<br />
andmed 645 ürituse kohta. 2008. a lõpuks<br />
oli veebilehe külastatavus tõusnud kuni 32 000<br />
veebiosa vaateni kuus (võrdluseks: 2007. a lõpuks<br />
oli 20 000).<br />
9.4. LEADER-programm Eestis<br />
Ave Bremse<br />
LEADER-programm Eestis edeneb jõudsalt edasi.<br />
Kuigi Eestis avati LEADER-meede veidi hiljem,<br />
võrreldes mõne uue ELi liikmesriigiga, on tänu<br />
teavitamise alasele eeltööle ja maapiirkonnale<br />
omase tugeva kolmanda sektori abile jõutud<br />
selleni, et omavalitsusüksustest on 98% liitunud<br />
kohalikeks tegevusgruppideks. See annab võimaluse<br />
tuua LEADER-toetusi oma piirkonda. Oleme<br />
jõudnud LEADER-programmi tegevustes Euroopas<br />
päris heale positsioonile mitmest aspektist.<br />
Lisaks LEADER-programmi suhteliselt suurele,<br />
10%-lisele osakaalule <strong>maaelu</strong> arengukavast (MAK)<br />
antakse kohalikele tegevusgruppidele võimalus<br />
kasutada oma piirkonna meetmete väljatöötamisel<br />
kõiki kolme MAKi telge. Suhteliselt paindlikult<br />
on planeeritud ka koostööprojektide algatamine,<br />
nii riigisiseselt kui riikidevaheliselt. Iga kohalik tegevusgrupp<br />
saab teha riikidevahelist koostööprojekti,<br />
kui see ühtib piirkonna arengustrateegiaga<br />
ja mahub projektitaotlusteks mõeldud eelarvesse.<br />
Koostööprojektide ettevalmistamiseks vajalikud<br />
tegevused, sh tutvumisreisid, saab teha tegevusgrupi<br />
administratiivkulude eelarvest.<br />
2008. a 30. juuniga lõppes LEADER-toetusskeemi<br />
rakendamise esimene etapp - riikliku arengukava<br />
2004-2006 LEADER-tüüpi meetme etapp. Põllumajandusministeeriumi<br />
määruse „LEADER-meetme<br />
raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja<br />
projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise<br />
ja taotluse menetlemise täpsem kord” allakirjutamisega<br />
algas uus periood, Eesti <strong>maaelu</strong> arengukava<br />
2007–2013. Periood on omakorda jagatud Eestis<br />
kahte ossa, millest esimene etapp kestab kuni<br />
2010. a lõpuni, teine 2011. aastast kuni programmiperioodi<br />
lõpuni. Teiseks perioodiks on kohalikel<br />
tegevusgruppidel võimalik piirkondlikku strateegiat<br />
täpsustada ning esitada täiendatud strateegia.<br />
Eelmist perioodi võib iseloomustada valdavalt<br />
positiivselt: ainuüksi ettevalmistava programmi<br />
kaudu on piirkond elavnenud juba tänu tekkinud<br />
partnerlustele. Arengustrateegiate koostamisel<br />
toimunud arutelud, ajurünnakud, töörühmad ja<br />
ümarlauad on viinud kokku ja lähendanud inimesi<br />
naabervaldadest ja erinevatelt elualadelt. Kohalike<br />
tegevusgruppide liikmeskonna koostegutsemisest<br />
on tekkinud tugevad meeskonnad, kes soovivad<br />
elu oma piirkonnas arendada. Paljudel juhtudel on<br />
mitu tegevusgruppi teinud ühiseid üritusi erinevates<br />
valdkondades. Tehtud on õppereise ELi maadesse,<br />
kutsutud esinema väliseksperte ja korraldatud<br />
rahvusvahelisi üritusi.<br />
Perioodide üleminekuaja sisse 2008. a jäid<br />
LEADER-programmi arengu jaoks mitmed olulised<br />
sündmused. Enamik kohalikest tegevusgruppidest<br />
(21) lõpetasid ettevalmistavad tegevused, mis<br />
olid vajalikud oma piirkonnas toetuste jaotamise<br />
alustamiseks. Kujundati tegevusgrupi mees-
139<br />
konnad, õpiti tundma oma piirkonna olusid ja<br />
vajadusi. Kuna iga tegevusgrupi piirkonna moodustavad<br />
mitmed vallad ja osapooled erinevatest<br />
sektoritest (vallad, ettevõtjad ja kodanike ühendused),<br />
siis tuli kõigepealt tundma õppida inimesi<br />
ja piirkondi. 2006. a valminud LEADER-uuring<br />
“Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi<br />
meede” uuris valmisolekut LEADER- programmiks<br />
ja näitas, et inimesed ei teadnud kuigipalju<br />
oma naabervaldade kohta. Üsna palju tuli ettevalmistusi<br />
teha, et luua piirkonna strateegia, mille<br />
alusel taotlusvoore avada ja toetusi jagada.<br />
Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu<br />
ja Võrumaa Partnerluskogu kuulusid nende<br />
kolme tegevusgrupi hulka, kes said juba esimesel<br />
etapil õiguse alustada ka projektide rakendamisega.<br />
Neile langes teistega võrreldes suurem koormus<br />
- viia ellu piirkonna arenguprojekte ning samas<br />
tegeleda ka strateegiate uuendamisega.<br />
24 kohaliku tegevusgrupi valminud strateegiad<br />
läksid hindamisele Põllumajandusministeeriumi<br />
juurde loodud hindamiskomisjoni. Lisaks töötati<br />
esitatud strateegiad läbi ka ekspertide poolt, kelle<br />
hinnangust said ülevaate nii hindamiskomisjoni<br />
liikmed kui ka kohalikud tegevusgrupid 2008. a<br />
lõpus toimunud ekspertide tagasisideseminaril.<br />
Maaelu arengukava 2007–2013 LEADER-meetme<br />
kaudu on Eesti riik otsustanud jagada 10%<br />
arengukava eelarvest. See on 1,34 mld kr, mis teeb<br />
keskmiselt aastas üle 200 mln kr kohalike tegevusgruppide<br />
osalusel jaotatavaid toetusi.<br />
Vastavalt LEADER-meetme määruses sätestatule<br />
oleneb LEADER-piirkonna toetus järgmistest<br />
osadest:<br />
• baaseelarve - jagatakse võrdsetes osades kohalike<br />
tegevusgruppide vahel (20%):<br />
• teine osa - jagatakse, võttes arvesse tegevuspiirkonna<br />
sotsiaal-majanduslikke näitajaid: rahvaarvu,<br />
pindala, üksikisiku tulumaksu laekumist ja<br />
kohaliku omavalitsusüksuse paiknemist saarel<br />
(70%);<br />
• kolmas osa - määratakse sõltuvalt strateegia<br />
kvaliteedist (10%).<br />
Pärast 2010. a süsteem natuke muutub ning ühe<br />
aspektina võetakse eelarve jaotuse juures arvesse<br />
strateegia rakendamise kvaliteedi näitajaid ning<br />
toetuse tagasinõuete vähesust kohalikult tegevusgrupilt.<br />
Komisjoni otsus, mille kinnitas põllumajandusminister<br />
oma käskkirjaga 3. nov 2008, andis<br />
kõrgeimad punktid Rohelise Jõemaa Koostöökogu<br />
strateegiale; paremuselt järgmised olid Hiidlaste<br />
Koostöökogu, Piiriveere Liider, Tartumaa Arendusselts<br />
ja PAIK. Kõrgeimate punktidega hinnatud<br />
strateegia piirkond sai juurde 20% oma eelarvest ja<br />
järgnevad proportsionaalselt vähem. Kolme kriteeriumit<br />
kokku liites määrati esimeseks perioodiks,<br />
2008-2010, kohalikele tegevusgruppidele piirkonna<br />
arendamiseks eelarved, mis jäid vahemikku 16-36<br />
mln kr. Suurima pindala ja elanike arvuga kohalikud<br />
tegevusgrupid (Saarte Koostöökogu, Raplamaa<br />
Partnerluskogu ja Tartumaa Arendusselts) olid<br />
eraldatud eelarve suurimateks saajateks. Väiksemad<br />
summad määrati järgmistele tegevusgruppidele:<br />
Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Virumaa<br />
Koostöökogu ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu.<br />
Nende pindala ja elanike arv on samuti väike.<br />
Kui piirkonna arengustrateegia sisaldab põhisuundi,<br />
mis võivad olla ka üldisemalt sõnastatud, siis<br />
iga aasta 1. novembriks esitavad kohalikud tegevusgrupid<br />
strateegia rakenduskavad, millega planeeritakse<br />
piirkonnas avatavate toetuste meetmete<br />
nimekiri ja aastaeelarve. Rakenduskava vaatab läbi<br />
ja kinnitab PRIA. Peale kinnitamist on kohalikul<br />
tegevusgrupil kohustus taotlusvooru avanemisest<br />
teavitada piirkonda vähemalt 8 nädalat ette kohalikes<br />
väljaannetes.<br />
Kõik need eeltööd tegid võimalikuks, et <strong>2009</strong>. a<br />
alustati 24 kohalikus tegevusgrupis piirkondlike<br />
projektitoetuste taotluste vastuvõttu. Sellega alustati<br />
LEADER-programmi teist etappi. Projektitoetuse<br />
taotlusi võetakse vastu kohalike tegevusgruppide<br />
büroodes. Kohalikud tegevusgrupid kuulutasid<br />
vastavalt korrale välja projektikonkursid. Millised<br />
on vastava piirkonna taotlusvoorud, millises järjekorras<br />
ja kellele suunatud – erineb piirkonniti ning<br />
vastavat infot said piirkonna taotlejad kohaliku<br />
tegevusgrupi büroost või kodulehelt. LEADER-toetuse<br />
meetmega on paika pandud toetuste piirmäärad<br />
ja alused, kuid siin võis kohalik tegevusgrupp<br />
ise teha teatud kitsendusi taotlejate, piirmäärade<br />
ja –summade osas. Laekunud taotlused läbivad<br />
kohaliku tegevusgrupi vastava otsustuskogu, kus<br />
vaadatakse, kas esitatud taotlus vastab piirkonna<br />
prioriteetidele ja kas seda rahastatakse. Kui otsus<br />
on positiivne, edastatakse taotlused PRIAle, kus<br />
toimub abikõlbulikkuse kontroll.<br />
Strateegia ja kohalike meetmete väljatöötamisel<br />
pidi arvestama, et see aitab kaasa ühe või mitme<br />
telje eesmärgi saavutamisele. Aluseks võis võtta<br />
MAKi kõiki kolme telge, neid vajadusel integreerides.<br />
Esimesel perioodil siiski ükski tegevusgrupp<br />
2. telje „Keskkonna ja paikkonna säilitamine“
140<br />
meetmeid ei kasutanud, vaid kombineeriti 1. telge<br />
„Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime<br />
parandamine“ ja 3. telge „Maapiirkondade<br />
elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine“.<br />
Kohalikud tegevusgruppidest on rahvaarvult<br />
kõige suuremad: Tartumaa Arendusselts (36 352<br />
elanikku), Raplamaa Partnerluskogu (35 871) ja<br />
Nelja Valla Kogu (29 344).<br />
Rahvaarvult kõige väiksemad on: Peipsi-Alutaguse<br />
Koostöökoda (7885), Virumaa Koostöökogu<br />
(8<strong>17</strong>4) ja Lääne-Harju Koostöökogu (10 112).<br />
Keskmine rahvaarv: 18 982.<br />
Pindalalt kõige suuremad kohalikud tegevusgrupid<br />
on: Rohelise Jõemaa Koostöökogu (3198 km 2 ),<br />
Raplamaa Partnerluskogu (2974 km 2 ) ja Saarte<br />
Koostöökogu (2907 km 2 ).<br />
Pindalalt kõige väiksemad: Nelja Valla Kogu (627<br />
km 2 ), Kirderanniku Koostöökogu (783 km 2 ) ja Virumaa<br />
Koostöökogu (827 km 2 ).<br />
Kõige rohkem omavalitsusüksuseid ühes kohalikus<br />
tegevusgrupis: Tartumaa Arendusselts (16),<br />
Saarte Koostöökogu (15), Valgamaa Partnerluskogu<br />
(12).<br />
Kõige väiksem kohalike omavalitsuste arv on 3<br />
ning see on Lõuna-Järvamaa Koostöökogus ja Põhja-Harju<br />
Koostöökogus. Neljast kohalikust omavalitsusest<br />
koosnevad ühendused viiel juhul.<br />
Kõige varem on asutatud: Pärnu Lahe Partnerluskogu<br />
(2003. a dets).<br />
Kohalikud tegevusgrupid <strong>2009</strong>:<br />
ARENDUSKODA www.arenduskoda.ee<br />
Tegevuspiirkond: Tapa, Ambla, Kadrina, Vihula ja<br />
Kuusalu vald ning Loksa linn<br />
IDA-HARJU KOOSTÖÖKODA www.idaharju.ee<br />
Tegevuspiirkond: Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose<br />
vald<br />
Jõgevamaa Koostöökogu www.jogevakoostookoda.ee<br />
Tegevuspiirkond: Pajusi, Puurmanni, Põltsamaa,<br />
Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Pala, Saare, Kasepää<br />
ja Torma vald ning Mustvee linn<br />
Järva Arengu Partnerid www.jap.org.ee/<br />
Tegevuspiirkond: Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Kareda,<br />
Koeru, Järva-Jaani, Albu ja Kõue vald<br />
Hiidlaste Koostöökogu www.kogu.hiiumaa.ee/<br />
Tegevuspiirkond: Kõrgessaare, Pühalepa, Emmaste<br />
ja Käina vald ning Kärdla linn<br />
Kirderanniku Koostöökogu www.kirderannik.ee<br />
Tegevuspiirkond: Kohtla, Toila, Vaivara ja Jõhvi<br />
vald ning Narva-Jõesuu linn<br />
Lõuna-Järvamaa Koostöökogu www.koostookogu.<br />
ee<br />
Tegevuspiirkond: Türi, Imavere ja Väätsa vald<br />
Lääne-Harju Koostöökogu www.vomentaga.ee<br />
Tegevuspiirkond: Nissi, Kernu, Padise ja Vasalemma<br />
vald<br />
Kodukant Läänemaa www.kklm.ee<br />
Tegevuspiirkond: Hanila, Kullamaa, Lihula, Martna,<br />
Noarootsi, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla ja<br />
Vormsi vald<br />
Mulgimaa Arenduskoda www.mulgimaaarenduskoda.ee<br />
Tegevuspiirkond: Karksi, Paistu, Abja ja Halliste<br />
vald ning Mõisaküla linn<br />
Nelja Valla Kogu www.4kogu.ee<br />
Tegevuspiirkond: Harku, Kiili, Saku ja Saue vald<br />
PAIK www.pandivere.eu<br />
Tegevuspiirkond: Väike-Maarja, Tamsalu, Laekvere<br />
ja Rakke vald<br />
PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKODA www.leaderph.ee<br />
Tegevuspiirkond: Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald<br />
Partnerid www.mtupartnerid.ee<br />
Tegevuspiirkond: Kunda linn, Viru-Nigula, Sõmeru,<br />
Haljala, Vinni ja Rakvere vald<br />
Peipsi-Alutaguse Koostöökoda www.pakmty.ee<br />
Tegevuspiirkond: Avinurme, Tudulinna, Lohusuu,<br />
Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse vald<br />
Piiriveere Liider www.piiriveere.ee<br />
Tegevuspiirkond: Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe,<br />
Räpina, Orava ja Piirissaare vald<br />
Põlvamaa Partnerluskogu www.partnerluskogu.ee<br />
Tegevuspiirkond: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda,<br />
Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Veriora<br />
vald<br />
Pärnu Lahe Partnerluskogu www.plp.ee<br />
Tegevuspiirkond: Häädemeeste, Tahkuranna,<br />
Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga ja Kihnu<br />
vald<br />
Raplamaa Partnerluskogu www.raplaleader.ee<br />
Tegevuspiirkond: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila,<br />
Käru, Raikküla, Märjamaa, Rapla ja Vigala vald
141<br />
Rohelise Jõemaa Koostöökogu www.joemaa.ee<br />
Tegevuspiirkond: Tori, Are, Surju, Halinga, Paikuse,<br />
Vändra, Kaisma, Järvakandi, Suure-Jaani,<br />
Pärsti ja Kõpu vald<br />
Saarte Koostöökogu www.skk.ee<br />
Tegevuspiirkond: Kaarma, Kihelkonna, Kärla,<br />
Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala,<br />
Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja<br />
Valjala vald<br />
Tartumaa Arendusselts www.tas.ee<br />
Tegevuspiirkond: Alatskivi, Haaslava, Kambja,<br />
Tartu, Laeva, Tähtvere, Puhja, Konguta, Nõo, Ülenurme,<br />
Luunja, Mäksa, Meeksi, Peipsiääre, Vara ja<br />
Võnnu vald<br />
Valgamaa Partnerluskogu www.valgaleader.ee<br />
Tegevuspiirkond: Helme, Hummuli, Karula, Otepää,<br />
Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva,<br />
Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linn<br />
Virumaa Koostöökogu www.viko.ee<br />
Tegevuspiirkond: Sonda, Lüganuse, Maidla, Rägavere<br />
ja Aseri vald ning Püssi linn<br />
Võrtsjärve Ühendus www.vortsjarveyhendus.ee<br />
Tegevuspiirkond: Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi,<br />
Tarvastu, Rannu, Rõngu ja Viiratsi vald ning Võhma<br />
linn<br />
Võrumaa Partnerluskogu www.werro.ee/partner/<br />
Tegevuspiirkond: Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste,<br />
Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja<br />
Võru vald
142<br />
10. Põllumajandusteadus,<br />
-haridus ja nõuandetegevus<br />
10.1. Põllumajandusteadus ja<br />
teaduse osa põllumajanduses<br />
Prof Rando Värnik, Ants Laansalu<br />
Milleks on vaja põllumajandusteadust<br />
Teadustöö tulemuslikkust, probleeme ja eesmärke<br />
on otstarbekas käsitleda, lähtudes Eesti<br />
põllumajanduse ning <strong>maaelu</strong> arengu vajadustest<br />
seoses ülemaailmsete ja ELis toimuvate majanduslike,<br />
sotsiaalsete ja keskkonnaprotsessidega.<br />
Toidutootmise tulevikuga seotud küsimused, mis<br />
olid kriitilised veel kaks aastat tagasi, on jäänud<br />
majandussurutise taustal avalikkuse ja poliitiliste<br />
valikute tegijate silmis tahaplaanile. Ehkki<br />
avalikkuses domineerivad põllumajanduspoliitika<br />
liberaliseerimise ja majanduskriisist ülesaamise<br />
raskustega seotud küsimused, väärivad teaduslikus<br />
mõttes rohkem tähelepanu need probleemid,<br />
mis seonduvad rahvaarvu ja sellest tulenevalt<br />
toidunõudluse kasvuga, samas kui põllumajandustoodangu<br />
kasv on aeglustunud. Maailma rahvaarv<br />
kasvab 2030. aastaks veel 2 mld inimese võrra.<br />
Mitmetes maailma piirkondades väheneb tööjõuline<br />
elanikkond, jätkub intensiivne linnastumine<br />
ning maapiirkondade elujõu langus. Kliima pole<br />
enam nii usaldusväärne, kui see oli ajavahemikus<br />
1950ndatest kuni 1980ndate aastate alguseni, vaid<br />
tunduvalt muutlikum. Teaduselt oodatakse vastust<br />
elutähtsatele küsimustele: millised on ülemaailmse<br />
toidunõudluse kasvu ning kliimamuutuste mõjud<br />
ja tagajärjed, kuidas kohaneda muutustega.<br />
ELi põllumajanduse multifunktsionaalne mudel,<br />
mis on välja kujunenud poole sajandi jooksul,<br />
on taganud küllaldase tootmispotentsiaali ning<br />
tänu sellele saavad tarbijad toiduaineid piisavalt<br />
ja odavamalt. Kuid kas see mudel on jätkusuutlik<br />
põllumajandustootjatele püsivate sissetulekute tagamisel<br />
ning keskkonnariskide ennetamisel pikemas<br />
perspektiivis Põllumajanduse vundamendiks<br />
oleva looduskapitali allakäik kahandab farmide<br />
tootlikkust peaaegu kõikjal uuritavates põllumajandussüsteemides<br />
üle maailma, sh kõikides Aasia<br />
niisutuspõhistes riisikasvatuspiirkondades. Langus<br />
jätkub vaatamata tehnoloogilistele meetoditele,<br />
mida selle leevendamiseks rakendatakse.<br />
Maailma toiduvarud vähenevad ja toiduainete<br />
hindade kõikumised maailma toiduainete turgudel<br />
suurenevad. See suurendab omakorda põllumajandustootjates<br />
ebakindlust ning soovi vältida<br />
riske, mis on seotud otstarbekate investeeringutega<br />
tootmise efektiivsuse suurendamiseks.<br />
Otstarbekuse ja efektiivsuse põhimõtete eiramisel<br />
varitsevad ohud, et tootmise intensiivsuse (vajadus<br />
kasutada rohkem väetisi ja taimekaitsevahendeid)<br />
ebasoovitav surve keskkonnale ning tervisliku ja<br />
ohutu toidu tootmisele kasvab.<br />
Globaliseerumine on toonud endaga kaasa lisaks<br />
ressursside vabale liikumisele ka võimaluse, et iga<br />
riik on haavatav taudide puhangu tõttu. Globaalne<br />
konkurentsivõime toidutootmise sektorites<br />
peab kasvama, kuid koos sellega kaasneb oht,<br />
et väheneb tihti ka toiduohutus ja tervislikkus.<br />
Tagamaks kontrollisüsteemi toodetud/sissetoodavate<br />
toiduainete või toidu toorme osas on vajalik, et<br />
kodumaine teadus suudaks probleemide ilmnemisel<br />
reageerida õigeaegselt ja asjakohaselt, püüdes<br />
nende tekkimist pigem ennetada. Kuni põllumajanduskaupade<br />
turud on liberaliseeritud, eksisteerib<br />
ka reaalne oht, et riiki tuuakse väheväärtuslikke<br />
toiduaineid ja kaubeldakse kaupadega, mis oma<br />
kvaliteedilt ei vasta kehtestatud toiduohutuse normidele.<br />
Eelnimetatud põhjustel on põllumajandus<br />
kui valdkond väga suures sõltuvuses poliitikast ja<br />
reeglitest.
143<br />
Kahjuks on alati võimalus, et ärimaailmas otsustab<br />
inimeste saatuste üle raha. Majanduse elavdamise<br />
fragmentaarsed plaanid, mis piirduvad ainult<br />
finantssüsteemi ja ekspordi toetamisega ning<br />
mõningate ettevõtete töökohtade päästmisega, võivad<br />
tuua ajutist majanduslikku kergendust, kuid<br />
ei paku perspektiivseid lahendusi. Kaubanduslike<br />
eelarvamustega majandusringkondade survel ei<br />
ole maailmakaubanduses konkurentsitingimuste<br />
hindamisel arvestatud, et nn „odava“ toidu tootmise<br />
fenomen mõnedes piirkondades on võimalik vaid<br />
ajutiselt ning mulla ja veeressursside vähenemise<br />
hinnaga. Majandusteadlane Robert Rebetto on öelnud:<br />
”Praeguse riikliku arvepidamissüsteemiga võib<br />
riik ammendada kõik oma mineraalsed ressursid,<br />
maha raiuda metsad, hävitada mullad, reostada<br />
veevarud, ning küttida metsloomi ja püüda kalavarusid<br />
kuni nende väljasuremiseni, ent arvestuslikku<br />
sissetulekut nende varade hävitamine ei mõjutaks.<br />
Tulemuseks on illusoorne sissetulekute kasv ja rikkuse<br />
korvamatu kadu.”<br />
Majandusteadus ei saa funktsioneerida usaldusväärse<br />
teejuhina enne, kui looduskapital jõuab ettevõtete,<br />
riikide ja kogu maailma bilansiarvestusse.<br />
Ehkki majanduse kasvu piiridest oldi teadlikud<br />
juba pool sajandit tagasi, jätkus majandustegevuse<br />
korraldamine vanade ja ignorantsete mallide<br />
kohaselt.<br />
Täiendava toidu ja sissetulekute tagamine miljonitele<br />
inimestele muutub teadlastele ja poliitika<br />
kujundajatele üha tähtsamaks, kui soovitakse ära<br />
hoida märkimisväärseid sotsiaalseid rahutusi.<br />
Keskkonnajulgeolek ja kliimamuutused põhjustavad<br />
dramaatilisi probleeme ning juhul kui seda<br />
ei suudeta võtta kontrolli alla ega adapteeruda,<br />
on põllumajandus kui majandusharu muutunud<br />
oludes eriti haavatav. Sestap on järgnevate kümnendite<br />
olulised teemad toidualane ja keskkonnajulgeolek.<br />
Maailma elanikkonna toiduga varustamine ja<br />
elamisväärse keskkonna säilitamine ei sõltu enam<br />
poliitika liberaalsusest, parem- või vasakpoolsusest,<br />
vaid teadlaste ja poliitika kujundajate suutlikkusest<br />
tajuda ning arvestada kõiki olusid, nähtusi<br />
ja protsesse terviklikult ning pidevalt muutuvates<br />
keskkonnatingimustes. Ainult süsteemse ja kompleksse<br />
käsitluse kaudu saavad tähtsuseta tundunud<br />
asjaolud (nt kasumi tootmine taastumatute<br />
loodusressursside vähenemise hinnaga) elutähtsa<br />
mõõtme.<br />
Teadus pakub omalt poolt konkreetseid ja ratsionaalseid<br />
lahendusi, kuidas edasi minna, sageli<br />
jääb aga küsimus „miks“ ühe kitsa eriala raamidesse.<br />
Vajadus näidata teadusuuringute tulemusi<br />
laiemates seostes ja mõjudes tuleneb sellest, et<br />
teadusinfo jääb nii laiemale avalikkusele ja kui ka<br />
poliitikakujundajatele tähenduslikus mõttes sageli<br />
kättesaamatuks. Seda puudujääki näitasid ilmekalt<br />
Euroopa Parlamenti pürgijate debatid meedias<br />
põllumajanduspoliitika küsimustes. Teaduse<br />
keel toetub erialastele mõistetele, mida kasutavad<br />
peamiselt kitsa eriala ja valdkonna eksperdid. Küsimus<br />
sellest, et uutel teadmistel on kahesugune<br />
tähendus, väärib suuremat tähelepanu. Me vajame<br />
ratsionaalseid ja konkreetseid teadmisi selleks,<br />
et kohaneda pidevalt muutuva keskkonnaga ning<br />
selleks, et määramatutes olukordades toime tulla.<br />
Kuid me vajame samuti emotsionaalseid teadmisi,<br />
mis rahuldaks meie kujutlusvõimet ja eneseteostuse<br />
vajadusi. Meid ei rahulda vastus, et nii on parem<br />
või õigem. Me soovime ise otsustada. Otsustada<br />
on võimalik siis, kui me suudame teadvustada<br />
alternatiive.<br />
Teadusuuringute tulemuste hindamisel, näiteks<br />
mahe- ja tavatootmisega seotud küsimuste käsitlemisel,<br />
kohtame ka sama valdkonna ekspertide<br />
seisukohtades olulisi vasturääkivusi. Enamasti on<br />
vastuoluliste hinnangute põhjuse avastamise võti<br />
mitte erialastes, st bioloogilistes, tehnoloogilistes<br />
või muudes küsimustes, vaid tähendusloomes<br />
ja semiootikas. Küsimus on selles, et mõne kitsa<br />
eriala eksperdi arvates tähtsusetu element muutub<br />
tähenduslikuks ainult tänu struktuuri kui<br />
terviku süsteemsele käsitlusele. Selles käsitluses<br />
ei ole keemiatoodete kasutamine põllumajanduses<br />
väidetavalt tootjate huvides ja tarbijate silmis kui<br />
hirmuäratav koll, vaid kui vahend, mida kasutatakse<br />
eelõige avalikes huvides piisavas koguses ja<br />
mõistlike hindadega toiduainetega varustamiseks.<br />
Keemiatooted on samuti vahendiks tunduvalt<br />
suuremate bioloogiliste ohtude (nt mükotoksiinid)<br />
vältimisel.<br />
Mis mõjutab inimkonna võimalusi tulevikus<br />
toitu toota<br />
Nafta ja mineraalsete ressursside varud vähenevad<br />
ja hinnad kallinevad. Pikemas perspektiivis toidu<br />
hinnad tõusevad, sest on seotud nafta hinnaga.<br />
Kui nafta hind tõuseb, siis tõusevad ka biokütuste<br />
hinnad, kuna nõudlus nende järele suureneb. Biokütuste<br />
hinna tõustes hakkavad põllumehed taas<br />
bioenergia kultuure kasvatama (kui selleks ajaks<br />
ei ole kätte jõudnud II põlvkonna biokütuste aeg)<br />
ning toiduhinnad lähevad üles. Lisaks eelnevale<br />
on veel põllumajanduslikuks kasutamiseks sobiva<br />
maa vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemisega<br />
seotud probleemid, nagu mullastiku seisundi
144<br />
halvenemine, vee nappus, kliimamuutused, bioloogilise<br />
mitmekesisuse vähenemine. Toit on strateegiline<br />
ressurss, nii nagu seda on ka energia.<br />
Toidutootmist kujundavad mitmed poliitikad ja<br />
alati jääb võimalus otsustada, kas antud poliitika<br />
on riigi toidutootjatele sobilik ja kas see soodustab<br />
või pigem kitsendab tootmistegevust. Seni kuni<br />
maailmas kestab toidupuudus, on vajalik, et iga<br />
riik üritaks seda leevendada, pakkudes võimalusi<br />
ja tegevust oma tootjatele. Toidutootmine ei ole<br />
mitte üksnes tegevusharu, vaid sellega elatutakse<br />
ise ja pakutakse tööd ka paljudele teistele, mistõttu<br />
on vaja arvestada kaasnevaid sotsiaalseid<br />
aspekte.<br />
Toidutootmise poliitikat on ELi tasandil suunatud<br />
läbi pikkade aastate ühise põllumajanduspoliitika<br />
(ÜPP) abil. Kas ja kuidas jaotada toidutootmisele<br />
kaasa aitamiseks rahalisi vahendeid ning millised<br />
on rahajagamise kriteeriumid, selle üle on<br />
poliitikud-otsustajad vaielnud läbi pikkade aastakümnete.<br />
alati on neid, kes vaidlustes alla jäävad.<br />
Ettevõtjaid huvitab teadusuuringute efektiivsus<br />
ja mõju majandustulemustele, tarbijaid – kas ja<br />
kuidas on kaitstud avalikkuse huvi säästva arengu<br />
ja toiduohutuse valdkonnas. Majanduslik surve<br />
põllumajanduse efektiivsuse tõstmisele kasvab,<br />
sest mitte ainult kütuse ja väetiste, vaid ka maa ja<br />
tööjõu hinnad tõusevad. Tootliku maa pindala väheneb<br />
pidevalt. Põllumajandus satub suuremasse<br />
sõltuvusse kättesaadavatest veevarudest, seda eelkõige<br />
Euroopa kuivematel aladel. Põllumajandussaaduste<br />
hindade kõikumise tendentsi süvenemist<br />
seostatakse mitte ainult toiduvarude vähenemisega,<br />
vaid ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni<br />
(WTO) läbirääkimiste tulemustega (läbirääkimiste<br />
põhieesmärk on jätkuv põllumajandusturu liberaliseerimine).<br />
Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi hinnangul<br />
on olukord bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel<br />
murettekitav ning tuleks suureneva nõudluse ja<br />
intensiivistumise korral maandada täiendavaid<br />
riske. Instituut peab otstarbekaks suurendada<br />
eelarvet keskkonnasäästlike tehnoloogiate majandamisviiside<br />
toetamiseks.<br />
ÜPP „tervisekontroll“ oli Euroopa Komisjoni hinnangul<br />
suur saavutus, ent selle reformiga tuleb<br />
edasi minna. Põllumajanduse ja <strong>maaelu</strong> arengu<br />
toetuste tulevik ei ole selge. Need moodustavad<br />
poole ÜPP eelarvest ning omal ajal olid toetused<br />
õigustatud. Teatud hetkest alates oli oluline<br />
toetada turule orienteeritust ning hinnatoetuste<br />
osa vähenes, seega oli vaja kompenseerida sissetulekute<br />
kaotust. Nende sisseviimisel ei räägitud<br />
toetuste võimalikust kestvusest ja tulevikust. Samas<br />
on avalikkuse surve vähendada ÜPP eelarvet<br />
pärast 2013. aastat. Avalikku arvamust ja poliitilisi<br />
valikuid toetuste vähendamise suunas mõjutavad<br />
samuti mõiste „toetused“ tähenduse muutumine.<br />
Varasematel aastatel vastas mõiste „tulutoetused“<br />
oma sisule. Põllumajanduspoliitika reformi<br />
tulemusel alates 2003. a algas üleminekuperiood,<br />
kus mõiste „toetus“ on omandanud pigem hüvitise<br />
tähenduse, kuna selle maksmine on seotud<br />
kohustuslike majandamisnõuete täitmisega, samas<br />
seostuvad kohustuste täitmisega kulutused ja<br />
saamata jääv tulu.<br />
Siiski ei pakkunud „tervisekontroll“ lahendusi ja<br />
abinõusid, vaatamata uute liikmesriikide, sh Eesti<br />
katsele tingimuste ühtlustamiseks kogu ELis.<br />
Toetuste lahtisidumine ei soodusta tingimuste<br />
võrdsustumist. „Tervisekontrolli“ tulemused süvendasid<br />
praegust ebavõrdust, Nõukogu ja Komisjon<br />
ei ilmutanud tahet tingimusi ühtlustada, pakkudes<br />
erinevaid „menüüsid“ ja lubadusi käsitleda tingimuste<br />
ühtlustamist tulevikus. Seetõttu on oluline<br />
ja vajalik oma riigi huvide kaitsmine ning oma<br />
positsioonide tugevdamine läbirääkimistel. Sellele<br />
saavad kaasa aidata argumenteeritud ettepanekud,<br />
mille aluseks on kodumaine kõrgetasemeline<br />
teadus- ja uurimistöö.<br />
Eesti põllumeestele osaks saanud madalad toetusmäärad<br />
võrreldes teiste ELi tootjatega olid tingitud<br />
meie suhteliselt nõrgast positsioonist läbirääkimistel,<br />
kuna aluseks võeti liikmesriikide senised<br />
tootmismahud. Põllumajandustootmise mahud vähenesid<br />
ELiga liitumiseelsel perioodil Eestis enam<br />
kui kaks korda, teistes liituvates riikides keskmiselt<br />
veerandi võrra. Eestis aset leidnud tunduvalt<br />
suurema toodangu languse põhjused peituvad<br />
OECD keskmise tasemega võrreldes tunduvalt<br />
liberaalsemas kaubanduspoliitikas, mille tagajärjel<br />
ebavõrdsed konkurentsitingimused põhjustasid<br />
põllumajandussaaduste hindade allasurumist ning<br />
põllumajanduse sissetulekute olulist vähenemist.<br />
Lähiajal seisab ELis ees järgneva finantsperioodi<br />
eelarve arutelu ning põllumajanduse ja <strong>maaelu</strong><br />
toetuste osa käsitlemine laiemas kontekstis. Eestil<br />
oleks vajalik omada tugevamat positsiooni, et<br />
2014. aastast saavutada võimalikult head tingimused<br />
ja positsioon ning kindlustada parimad<br />
võimalused <strong>maaelu</strong> ja põllumajandustootmise<br />
arendamiseks.<br />
Mitmed teadlased kahtlevad selles, kas põllumajandussaaduste<br />
turu edasine liberaliseerimine on
145<br />
viimasel ajal toimunud tendentside süvenemise<br />
tingimustes õige. Kasumimarginaal läheb kaubandusele<br />
ja töötlevale tööstusele ning ÜPP regulatsioonid<br />
ei aita. Regulatsioonid kaitsevad enamasti<br />
tarbijat, kes ostab poest nt jogurtit. Aga kogu<br />
sellele eelnev lüli ei ole hästi reguleeritud. Turg ei<br />
saa korralikult toimida, kui tootmisahela üks pool<br />
on tugevasti organiseeritud ja teine pool nõrgalt.<br />
Siiski oli Eestis toiduainete tarbijahindade tõus<br />
2007. ja 2008. a tunduvalt suurem kui teistes<br />
EL-27 liikmesriikides. Mitmete ekspertide hinnangul<br />
oli selle põhjuseks toiduahela lülide, so<br />
põllumajanduse, tööstuse ja kaubanduse omavaheline<br />
ebaterve konkurents, mille tagajärjel jaotub<br />
toidusektori üldine kasum teenindavate sektorite<br />
kasuks ning tooraine tootja, st põllumajandussektori<br />
kahjuks. Seevastu peamiselt ELi vanades<br />
liikmesmaades on jõutud arusaamisele, et ebaterve<br />
konkurents toiduahela sees halvab üldist jätkusuutlikkust<br />
ning toimub erinevate firmade toiduahelate<br />
vahel.<br />
Andmata hinnangut senisele põllumajanduspoliitikale,<br />
ei ole võimalik objektiivselt kajastada <strong>maaelu</strong><br />
tänast ja homset päeva. Põllumajanduspoliitika<br />
eesmärk on eelkõige reguleerida ja kohandada nii<br />
tarbijat kui ka tootjaid vastavalt tekkinud vajadustele.<br />
Just seetõttu on põllumajanduspoliitika<br />
viimaste aastate aktsent pandud tootmise konkurentsivõime<br />
kindlustamisele ja moderniseerimisele.<br />
Teaduse osa antud kontekstis on jälgida ja analüüsida,<br />
millised on konkurentsivõime suurendamisel<br />
võimalikud kõrvalmõjud, arvestades nii sotsiaalseid<br />
kui ka keskkonna aspekte.<br />
Teadlaste osa ühiskonnale sõnumi edastamisel<br />
on hindamatu ja seetõttu peab see olema edastatud<br />
arusaadavalt. Vajadust käsitleda teadusinfot<br />
laiemas tähenduses näitas Põllumajandusministeeriumi<br />
tellimisel läbiviidud uuring „Eesti nõuandesüsteemi<br />
arenguvõimalused <strong>2009</strong>“ (Develop Design,<br />
Kera OÜ). Selgus, et küsitletud nõustajatest<br />
tundis 70% kindlasti ja aeg-ajalt puudust uue info<br />
(teadusinfo, uued sisendid, tooted) järele ning 78%<br />
tunnistas vajadust nõuande järele just vastavate<br />
teadmiste puudumise tõttu.<br />
Teaduse saavutuste eksponeerimise koht ei ole<br />
mitte ainult rahvusvaheliselt eelretsenseeritud<br />
ajakirjade artiklites, ehkki see on vajalik ja näitab<br />
uuringute taset, vaid uuringute väljundiks peab<br />
olema eeskätt teaduse rakendamine praktilisse<br />
ellu. Seega tuleb teadusuuringute raskuspunkt<br />
suunata rohkem konkreetsetesse majandus- ja<br />
tootmisharudesse.<br />
Teadusuuringud põllumajanduse konkurentsivõime<br />
ja jätkusuutlikkuse tagamisel omandavad tulevikus<br />
sisendite hindade pideva tõusu tingimustes<br />
üha suuremat tähendust. Konkurentsivõimeliste<br />
tootmisharude ja ettevõtete teke võimaldab luua<br />
lisandväärtust ning tugevdada seeläbi maapiirkondade<br />
elujõudu. Põllumajandus on läbi aegade<br />
olnud <strong>maaelu</strong> lahutamatu ja tähtsaim osa ning<br />
pakkunud tööhõivet paljudele inimestele. Tänane<br />
tootmistegevus põllumajanduses on suunatud<br />
konkurentsivõime suurendamisele eeskätt suurema<br />
hulga kaasaegse tehnoloogia kasutamise kaudu,<br />
mistõttu inimtöömahukas tootmine asendub<br />
masinkapitalimahukamaga. Siit tuleneb ka vajadus<br />
rohkem tähelepanu pöörata nende tootjate/<br />
tootmisüksuste võimalustele, kes paratamatult ei<br />
suuda antud konkurentsitingimustes oma valdkonnas<br />
jätkata.<br />
Ekslik on arvata, et põllumajandus- ja <strong>maaelu</strong><br />
probleemid on üksnes põllumajanduspoliitika<br />
lahendada. On mitmeid nn halle laike, millega<br />
tegelemine on tõsine sotsiaalpoliitiline väljakutse.<br />
Teisisõnu - inimestele sotsiaalsete garantiide<br />
kindlustamine ja elamiseks vajalike elementaarsete<br />
võimaluste loomine nõuab tugevat sotsiaalpoliitilist<br />
otsust, millele saavad kaasa aidata nii majandus-<br />
ja kommunikatsiooni-, sotsiaal-, regionaalkui<br />
ka põllumajandusministeerium.<br />
Maaelu arengu toetusteks antud rahalised vahendid<br />
on võimaldanud lisaks tootmise moderniseerimisele<br />
osutada olulist tähelepanu ka<br />
kodanikuühiskonna algatustele ja ettevõtmistele.<br />
Sotsiaalsete probleemide lahendamine <strong>maaelu</strong>s<br />
on tugevalt seotud ettevõtlusaktiivsuse ja elujõuliste<br />
ettevõtete hulgaga. Mida rohkem suudetakse<br />
maamajanduses luua kõrge lisandväärtusega<br />
ettevõtteid, seda enam parandatakse ka sotsiaalset<br />
infrastruktuuri ning seda rohkem tahavad inimesed<br />
elada maal. Sotsiaalse infrastruktuuri kontekstis<br />
tuleb arvestada inimeste keskmisest kõrgemat<br />
haritust, oskusi ja loomisvõimet. Põllumajanduslik<br />
rakendusteadus aitab kaasa mitmete sõlmprobleemide<br />
lahendamisele ning oskusele luua uut antud<br />
piirkonnas.<br />
Tulevikus, maamajanduse mitmekesisemaks<br />
muutumisel, on vajalik uute ja innovaatiliste teede<br />
ning võimaluste senisest suurem kasutamine,<br />
mis võimaldab tekkinud ettevõtetel konkurentsis<br />
püsima jääda. Teadus ja tootmine peavad käima<br />
käsikäes, ainult nii on väikeses ühiskonnas<br />
võimalik edu saavutada. Teadlased peavad olema<br />
suutelised andma nõu ja aitama kodumaist tootjat.<br />
Konkurentsis püsimiseks jääb kehtima paradigma,
146<br />
et lisandväärtuse kasvatamise huvides ei tohi ära<br />
unustada toidu ohutust ja kvaliteeti. Mingil juhul<br />
ei tohi lisandväärtuse kasvu saavutada toidu kvaliteedi<br />
alanemise arvelt. Kuigi Eesti piirkond ei ole<br />
toidutootmiseks majanduslikult väga sobiv, sest<br />
teistes piirkondades on rida suhtelisi eeliseid, on<br />
kodumaiste põllumajandustoodete tootmine meile<br />
väga olulise tähtsusega.<br />
Turumajanduses määrab kauba hinna tarbija. Kui<br />
tarbija soovib edaspidi süüa sissetoodud importkaupu,<br />
on poliitika kujundajatel vaja teha tõsiseid<br />
pingutusi, leevendamaks sotsiaalseid probleeme,<br />
mis tekivad kodumaise tootmise vähenemisel või<br />
katkemisel. Kui lähtuda üksnes majanduslikest<br />
aspektidest ja ära unustada nii keskkonna kui<br />
Koostöös Läti Riikliku Agraarökonoomika Instika<br />
sotsiaalsed probleemid, võib tulemuseks olla<br />
elujõu hääbumine maapiirkonnas ning üha süvenev<br />
urbaniseerumine. Mitmete Euroopa nimekate<br />
teadlaste arvates tuleks tegeleda esmajärjekorras<br />
ressursipoliitikaga ning teadus- ja arendustegevuse<br />
finantseerimisega, mis võimaldaks põllumajanduspoliitikasse<br />
puutuvaid otsuseid paremini<br />
ette valmistada ning seega vähendada ebakõladest<br />
põhjustatud administratiivseid kulutusi.<br />
Teadlastelt oodatakse süsteemseid ja kompleksseid<br />
lahendusi, mis peaksid igati kaasa aitama põllumajanduse<br />
efektiivsuse tõstmisele, maapiirkondade<br />
tasakaalustatud arengule ja <strong>maaelu</strong> elujõulisuse<br />
säilimisele.<br />
10.2. Eesti Maaülikoolis tehtavast teadustööst<br />
Prof Rando Värnik<br />
Eesti Maaülikoolis on läbiviidud reformide tulemusena<br />
tekkinud viis eraldi instituuti. Neis kõigis<br />
on teadustööteravik suunatud eelkõige säästliku<br />
ressursikasutuse ja kaitse uurimisele. Põllumajandussektori<br />
kui terviku uurimisele on kaasatud<br />
suur osa teadlaskonnast. Põllumajandus nagu<br />
kogu majandus on alates ELiga liitumisest läbi<br />
teinud mitmeid muutusi ning majanduskriisi tingimustes<br />
on vaja arvestada teadlaste uurimistööde<br />
tulemusi.<br />
Põllumajanduse ees seisavad tulevikus suured<br />
väljakutsed ja valikud. Kui sektori eksistentsi pee-<br />
takse ühiskonnas vajalikuks, tuleb paratamatult<br />
leppida olukorraga, et igaüks meist peab maksumaksjana<br />
arvestama vajadusega seda valdkonda<br />
toetada. Täna, kui probleemid seoses saaduste<br />
järjest alanevate kokkuostuhindadega, suhteliselt<br />
suure investeeringuvajaduse ning karmistunud<br />
nõuetega laenu- ja liisinguturul on veelgi teravnenud,<br />
on vaja teha õigeid otsuseid ja teaduslikult<br />
põhjendatud valikuid. Seetõttu on praktikutel,<br />
poliitikutel ja teistel põllumajanduse arengut suunavail<br />
otsustajail järjest olulisem omada ülevaadet<br />
ka tehtavatest teadustöödest, et seeläbi leida küsimustele<br />
vastuseid või aidata leida lahendusi.<br />
Majandus- ja sotsiaalinstituut<br />
Riigi seisukohalt on oluline Eesti elanike varustamine<br />
kodumaise toodanguga ning <strong>maaelu</strong> ja keskkonna<br />
säilitamine. Selleks tuleb säilitada maapiirkondades<br />
põllumajanduslik ettevõtlus, pöörates<br />
samas tähelepanu nii põllumajanduse kui maamajanduse<br />
mitmekesistamisele laiemas mõttes. Nende<br />
eesmärkidega on seotud ka majandus- ja sotsiaalinstituudi<br />
olulisemad uuringusuunad.<br />
tuudi ja Leedu Agraarökonoomika Instituudiga<br />
analüüsitakse ELi ühise põllumajanduspoliitika<br />
võimalikke muudatusi ning nende mõju Balti riikide<br />
põllumajandussektorile. Põllumajandustootjate<br />
seas läbiviidud küsitlusest selgus, et põllumajandustootjate<br />
investeeringuvajadus on endiselt suur.<br />
Otsetoetusi sooviksid tootjad saada ka edaspidi<br />
tootmisega seotult ning piimakvoodi kaotamise<br />
osas oldi meelestatud positiivselt. Analüüsiti ka<br />
ühtse otsemakse ning toetuste ümbersuunamise
147<br />
mõju taimekasvatusele, piimatootmisele, veise-,<br />
lamba- ja kitsekasvatusele. Üleminekul ühtsele<br />
otsemaksele on kõige suurem mõju piimatootjatele,<br />
kelle toetustase väheneb seetõttu kõige enam.<br />
Mõnevõrra võib suureneda taimekasvatajate ning<br />
loomapidajate keskmine toetus. Seejuures on väiksemate<br />
tootjate jaoks nii piimatootmises, taimekasvatuses<br />
kui loomakasvatuses muutused positiivsemad<br />
kui suuremate tootjate jaoks.<br />
Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga<br />
on käimas projekt, mille eesmärk on soodustada<br />
maamajanduse mitmekesistamist läbi lisandväärtuse<br />
andmise oma toodangule ja tegevustele. Projekti<br />
raames on loomisel elektrooniline abivahend<br />
nõustajatele, mis aitab mitmekesistamise tegevuste<br />
planeerimisel hinnata riske ja võimalusi. Samuti<br />
on alustatud ettevõtjate andmebaasi loomist, mis<br />
võimaldaks saada informatsiooni samas valdkonnas<br />
tegutsejate kohta, levitada ostu-müügi infot,<br />
kujundada ühistegevust jne.<br />
Agraarökonoomika ja turunduse osakonna<br />
üheks olulisemaks uurimissuunaks on põllumajanduse<br />
konkurentsivõime analüüsimine FADNi<br />
andmete põhjal. Konkurentsivõime olulisemateks<br />
teguriteks on ressursside kasutamise efektiivsus ja<br />
tootlikkus, mille suhet analüüsitakse DEA-meetodil.<br />
Kõige konkurentsivõimelisemaks sektoriks võib<br />
praegu pidada piimandussektorit, kus efektiivsemad<br />
on just suurtootjad (põllumajandusmaad üle<br />
400 ha). Eesti piimatootmine on maaintensiivsem<br />
ja vähem kapitaliintensiivne kui ELi riikide keskmine.<br />
Seega tuleks konkurentsivõime parandamiseks<br />
suurendada kapitaliintensiivsust. Peale ELiga<br />
liitumist paranes konkurentsivõime ka teraviljatootmises,<br />
kus efektiivsemad ja stabiilsemad on<br />
keskmise suurusega tootjad (40–400 ha). Teraviljakasvatuses<br />
võib probleemiks osutuda suhteliselt<br />
suur rendimaa osakaal (ca 55%) võrreldes ELiga<br />
keskmiselt. Kõige nõrgem on konkurentsivõime<br />
lihatootmises.<br />
Taastuvenergia valdkonna uuringute eesmärgiks<br />
on hinnata sotsiaalseid ning majanduslikke aspekte<br />
biokütuste tootmisel ja kasutamisel. Projektides<br />
analüüsitakse mitmeaastaste energiakultuuride<br />
(päideroog, energiavõsa) kasvatamise majanduslikku<br />
tasuvust Eestis. Uute tegevuste kavandamisel<br />
vajavad ettevõtjad andmeid, mille alusel võrrelda<br />
energiakultuuride kasvatamist traditsiooniliste<br />
kultuuride kasvatamisega. Ühe esimese katsena<br />
varustada ettevõtjat informatsiooniga energiakultuuride<br />
kasvatamise arvestuslike kulude ja tulude<br />
kohta töötati välja veebipõhine abivahend. Energiakultuuride<br />
kalkulaator (2) annab kasutajale<br />
ülevaate vajalikest tööoperatsioonidest erinevate<br />
kultuuride kasvatamisel. Lisaks võrdlusandmetele<br />
kasvatamisega seotud kulude ja tulude kohta on<br />
kalkulaator ka infoallikaks toodangu müügihindade<br />
ja pindalapõhiste toetuste määrade osas.<br />
Mitmeaastaste energiakultuuride senise uurimistöö<br />
ning teoreetiliste allikate põhjal võib väita,<br />
et päideroog on teiste energiaks kasvatatavate<br />
kultuuridega võrreldes kõige vähem töömahukas<br />
ning kasvatamisega seotud kulud on madalaimad.<br />
Päideroo kasvatamine energiaheinana on aga Eesti<br />
klimaatilisi tingimusi arvestades riskantne ettevõtmine,<br />
kuna biomassi põllult koristamisega kevadel,<br />
kui päideroo niiskusesisaldus on madal, võivad<br />
kaasneda suured saagikaod, mistõttu ka biomassist<br />
saadav müügitulu võib kujuneda loodetust<br />
madalamaks.<br />
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise osakonnas<br />
on viimastel aastatel läbi viidud mitmeid<br />
uuringuid. Eesti <strong>maaelu</strong> arengukava 2007–2013<br />
eelhindamise käigus uuriti 2006. a arengukava<br />
erinevate osade kooskõla ja rakendatavust. Eesti<br />
<strong>maaelu</strong> arengukava 2007–2013 püsihindamiseks<br />
töötati 2007. a välja Eestile iseloomulikud täiendavad<br />
seirenäitajad ka metoodika põllumajandusloomade<br />
väärtuse kiireks arvutamiseks võimalikes<br />
taudikolletes. Hetkel on olulisimaks uurimissuunaks<br />
veise-, sea- ja linnukasvatusehitiste investeeringute<br />
vajadused perioodil 2008–2013.<br />
Maamajanduse juhtimise, ühistegevuse ja<br />
maasotsioloogia uurimisgrupis on analüüsitud<br />
tegureid, mis mõjutavad põllumajandustootjate<br />
otsuseid oma tootmisharus tegevust lõpetada või<br />
mitte. Selgus, et lõpetamisotsused polnud seotud<br />
tootjate käibe ja tootmismaa suurusega, vaid sõltusid<br />
pigem isiksusepsühholoogilistest omadustest.<br />
Tootmistegevust kaldusid lõpetama keskmisest<br />
vanemad ja kehvema tervisega, väiksema järelkasvuga<br />
tootjad, kes ei tundnud ka perekonna toetust<br />
oma tegevusele.<br />
2008. a uuriti põllumajandustootjate valmidust<br />
minna üle mahetootmisele. Hoiakute analüüsil<br />
selgus, et maaelanike seos loodusega pole vaid<br />
tegevuslik-ratsionaalne, vaid olulist rolli mängib<br />
ka inimeste tugev emotsionaalne ja tunnetuslik<br />
side loodusega. Inimeste võõrandumist loodusest<br />
peetakse samas olulisimaks teguriks, mis takistab<br />
keskkonnaseisundi parandamist. Tootjad leiavad,<br />
et hetkel on intensiivtootmise kasumlikkus suurem<br />
ja see on olulisim põhjus, miks ökoloogilised väärtushinnangud<br />
ei realiseeru tootmispraktikates.
148<br />
Üldine meelestatus maaettevõtluse arendamiseks<br />
on paraku negatiivne. Olulisim ettevõtluse arengut<br />
piirav tegur on rahakapitali puudus, samuti ärivaimu<br />
ja riskijulguse puudumine.<br />
Eestile on iseloomulik, et võrreldes teiste ELi<br />
riikidega on ühistegevuse roll <strong>maaelu</strong>s märksa<br />
väiksem. Kuna sellel on selgelt negatiivsed majanduslikud<br />
ja sotsiaalsed tagajärjed, on analüüsitud<br />
ühistegevust takistavaid tegureid ja töötatud välja<br />
konkreetsed soovitused olukorra parandamiseks.<br />
Kui 2005. a peeti olulisimaks takistavaks teguriks<br />
vähest teadlikkust ühistegevuse eelistest, siis<br />
2007. a oli selleks soov säilitada täielik sõltuma-<br />
tus. Oluliseks hinnati ka hirmu teha konkurentidega<br />
koostööd. Kõige olulisemateks põhjusteks,<br />
miks peaksid tootjad ühistutesse koonduma, peeti<br />
turustamistingimuste parandamist ja konkurentsivõime<br />
paranemist turul. Ühistegevuse edendamiseks<br />
on valitsusel võimalik kasutada agraarstruktuuripoliitika<br />
meetmeid ― MAK, meede 1.9,<br />
tootjarühmade loomine ja arendamine võimaldab<br />
toetada väikeühistute liitumist keskühistuteks.<br />
Globaliseerumise tingimustes on oluline ühistegeliku<br />
liikumise esindamine rahvusvahelisel tasandil.<br />
1<br />
Rando Värnik rando.varnik@emu.ee<br />
www.agri.ee/energia<br />
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut<br />
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut<br />
(PKI) on taimekasvatuse ja taimebioloogia,<br />
aianduse, taimetervise, mullateaduse ja<br />
agrokeemia, maastiku- ja keskkonnakorralduse,<br />
maastikuarhitektuuri, elurikkuse ja rakendushüdrobioloogia<br />
valdkondades teadus- ja õppetööd korraldav<br />
teadus- ja arendusasutus. Traditsiooniliste<br />
erialade ja teadussuundade edendamise kõrval on<br />
suurt tähelepanu pööratud uute õppekavade ja erinevaid<br />
uurimissuundi integreerivate teadusteemade<br />
arendamisele. Olemas on kaasaegne tehniline<br />
baas nii põldkatsete kui laboriruuringute läbiviimiseks<br />
ja välja arendatud erinevad innovatsiooni<br />
ning tootearenduse tugistruktuurid (Polli tootearenduskeskus,<br />
biogaasi tootmise pilootseadmed<br />
jm) koostöö edendamiseks ettevõtlussektoriga.<br />
Kontrollitud atmosfääri alased uuringud (1)<br />
Eestimaise puu- ja köögivilja säilivuse parandamiseks<br />
on läbiviimisel uuring, mille käigus selgitatakse<br />
välja kontrollitud ja modifitseeritud atmosfääri<br />
sobivus aedmaasikale, aedvaarikale, kultuurmustikale,<br />
õunale, ploomile, söögisibulale, küüslaugule,<br />
porrulaugule ja maitserohelisele. Muudetud<br />
gaasikeskkonnas säilitamine on keskkonnasõbralik<br />
alternatiiv säilituskemikaalide kasutamisele<br />
ning seetõttu sobib ka mahetootjatele. Lühiajaliselt<br />
säilivate kultuuride puhul tehakse katseid<br />
erinevate kilepakenditega, kus O 2<br />
ja CO 2<br />
sisaldus<br />
muutub kas ise viljade hingamise käigus (passiivselt<br />
modifitseeritud atmosfääriga pakendid) või<br />
lisatakse pakendisse soovitud kontsentratsiooniga<br />
O 2<br />
ja CO 2<br />
(aktiivne modifitseerimine). Pikaajalised<br />
säilituskatsed õunte, küüslaugu, porrulaugu ja<br />
söögisibulaga viiakse läbi kontrollitud atmosfääriga<br />
säilituskambrites, kus O 2<br />
ja CO 2<br />
sisaldus hoitakse<br />
kogu säilitusperioodi jooksul ühtlasena. Eesmärgiks<br />
on välja selgitada nii sobivad sordid, optimaalne<br />
säilitusperioodi pikkus kui ka efektiivseim<br />
säilitamise viis.<br />
Esialgsed tulemused on näidanud, et näiteks<br />
kultuurmustikate puhul vähendas gaasikeskkonna<br />
aktiivne modifitseerimine viljade pehmenemist<br />
ja hahkhallitusse nakatumist. Kasutatud kilekottidest<br />
sobisid mustikale enam Xtend kilekotid<br />
(Iisraelis välja töötatud kile erinevate kultuuride<br />
säilitamiseks), vaarikate, peterselli ja sibulapealsete<br />
puhul näitasid end heast küljest pigem LDPEkiled.<br />
Geneetilise ressursi säilitamine ja uurimine (2)<br />
Põllumajandusministeeriumi arengukava “Põllumajanduskultuuride<br />
geneetilise ressursi kogumine<br />
ja säilitamine aastatel 2007-2013” hõlmab põlluja<br />
aiakultuuride sorte, aretusmaterjali, rahvaaretisi,<br />
liike ja vorme. Geneetiline ressurss toetab bioloogilise<br />
mitmekesisuse säilimist, edendab säästvat<br />
põllumajandustootmist ja aitab kaasa säästvale<br />
arengule. Polli aiandusuuringute keskuse puuvilja-<br />
ja marjakultuuride kollektsioonistandikes on<br />
säilikuid kokku 1123, mille baasil toimub säilitamine,<br />
süsteemne uuendamine, vaatlusandmete<br />
kogumine ja uurimismetoodikate täiustamine.<br />
Puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretus (2)<br />
Sordiaretus on pikaajaline ja pidev protsess. Aegade<br />
jooksul muutuvad tarbija nõudmised ja eelistused<br />
sortidele, sageli kaotavad vanad sordid oma<br />
hinnatud omadused või ilmuvad uued kahjustajate
149<br />
rassid, millele nad osutuvad vastuvõtlikuks. Et olla<br />
selles pidevalt muutuvas ja konkurentsitihedas<br />
maailmas edukas, vajab tootja üha uusi ja paremaid<br />
tarbija nõudlusi rahuldavaid sorte.<br />
Kärntõvekindlate õunasortide aretamiseks tehtud<br />
ristamisteks on valitud lähtevanematest vähemalt<br />
ühel genoomis kärntõveresistentsuse oligogeen.<br />
Polli aiandusuuringute keskuse aretustulemused<br />
on olnud head, kokku on alates 1945. a aretatud<br />
94 sorti. Viimaste aastate aretustöös on sordikaitsetunnistused<br />
väljastatud 9 sordile.<br />
Marja- ja puuviljakasvatuse taimekaitse täiustamine<br />
ning võrdlev uurimine tava- ja maheviljeluses<br />
(3)<br />
2002. a rajati Polli aiandusuuringute keskusesse<br />
mahekatsed õunapuu, musta sõstra ning maasikaga,<br />
uuriti sortide saagikust, vastuvõtlikkust haigustele<br />
ning kahjuritele ja viljade kvaliteeti. Testiti<br />
uute keemiliste ja looduslike tõrjepreparaatide ning<br />
erinevate taimeleotiste kasutusvõimalusi marja- ja<br />
puuviljakultuuride taimekaitses ning orgaaniliste<br />
väetiste toimet taimede kasvule ning saagile.<br />
Maheviljelusse sobivad eelkõige haigustele ja kahjuritele<br />
vähem vastuvõtlikud sordid. Katseaastate<br />
jooksul osutusid kärntõvele vastupidavamateks<br />
sordid ’Krista’ ja ‘Liivika’. Neid sorte on soovitatud<br />
ka mahetootjatele uute aedade rajamisel. Maasika-õielõikaja<br />
kahjustus olenes sordist, väikseim<br />
oli kahjustus sordil ‘Polka’. Maasika-õielõikaja<br />
kahjustus suurenes vanemas istandikus, seega<br />
peaks maasikaistandike iga olema maheviljeluses<br />
lühem kui tavaviljeluses. Uurimistulemuste põhjal<br />
sobib maheviljelusse hästi must sõstar, eelkõige<br />
sort ’Pamjati Vavilova’.<br />
Keemilistest preparaatidest andis häid tulemusi<br />
Envidori maasikalesta ning Zato õunapuu-kärntõve<br />
tõrjel. Looduslikest tõrjevahenditest osutusid<br />
tõhusamaks NeemAzal ja Allgrow.<br />
Taimede stressiuuringud ja taimede mõju hindamine<br />
õhukvaliteedile (4)<br />
Üheks inimtegevuse tulemusena tekkinud tõsiseks<br />
keskkonnariskiks on kujunenud nn taimne<br />
saastus. Taimed emiteerivad (eraldavad atmosfääri)<br />
enam kui 30 000 keemilist ühendit, millest paljud<br />
osalevad koostoimes inimtekkeliste lämmastikoksiididega<br />
keskkonnamürgi – osooni – moodustumises<br />
maapinnalähedases õhukihis (troposfääris).<br />
Taimse päritoluga lenduvate ühendite oksüdatsiooniproduktid<br />
on samuti keskkonnamürkideks ning<br />
osalevad ka inimesele väga kahjuliku atmosfäärse<br />
peentolmu (aerosoolide) moodustumisel. Eelkõige<br />
teatud taimeliigid on tugevateks lenduva orgaanika<br />
emiteerijateks. Eesti pärismaise floora liikidest on<br />
nendeks kuusk, mänd, pajud, haab, tamm. Maailmas<br />
on viimasel ajal plahvatuslikult suurenenud<br />
huvi taimsete lenduvate ühendite vastu, kuna on<br />
selgunud, et taimne orgaanika emissioon (1060<br />
teragrammi, s.o 1060 mln t) ületab inimtekkelise<br />
emissiooni (103 teragrammi) enam kui 10 korda.<br />
Viimase aja uuringud näitavad, et taimed võivad<br />
otseselt emiteerida ka kasvuhoonegaasi metaani,<br />
muutes vajalikuks ümber hinnata kasvuhoonegaaside<br />
emissiooni käsitleva leppe, nn Kyoto protokolli.<br />
Eesti on mitmete rahvusvaheliste lepete põhjal võtnud<br />
kohustuse suurendada taastuva energeetika<br />
osa energeetikas. Samas on enamlevinud bioenergeetika<br />
allikad – pajud, haavad, paplid – tugevateks<br />
isopreeni ja monoterpeenide emiteerijateks,<br />
kuid pole teada, mil määral mõjutab nende suurenenud<br />
osakaal taimestikus taastuva energeetika<br />
projektide rakendumisel õhukvaliteeti. PKI taimefüsioloogia<br />
osakond uuribki Eesti ja võõramaiste<br />
aedades ja haljastuses kasutatavate liikide mõju<br />
õhukvaliteedile.<br />
Taimedele mõjuvad välitingimustes korraga mitmed<br />
produktiivsust kitsendavad stressifaktorid.<br />
Põllukultuuride produktiivsuse kahekordne tõus<br />
viimase 100 aasta jooksul on eelkõige olnud seotud<br />
stressitolerantsuse parandamisega. Eestis limiteerivad<br />
taimede produktsiooni peamiselt madalad<br />
temperatuurid, kuid ka mullaviljakus ja sõltuvalt<br />
topograafiast liigniiskus ning sõltuvalt aastast ka<br />
põud. IPCC ennustuste kohaselt muutub meie<br />
laiuskraadidel tõenäolisemaks ka kuumastress.<br />
Tihti esinevad erinevad stressid korraga ning<br />
üksikute faktorite analüüsi kasutades pole võimalik<br />
nende mõju ennustada. PKI taimefüsioloogia<br />
osakond tegeleb eri stresside mõju hindamisega nii<br />
üksikult kui koosmõjus. See informatsioon võimaldab<br />
muutuvates kliimatingimustes produktiivsemate<br />
sortide selekteerimist ja kasutuselevõtmist.<br />
Põllumajandustootja keskkonnakava (PTKK) (5)<br />
2008. a koostati lõplik versioon põllumajandustootja<br />
keskkonnakava metoodikast, uuriti põllumajandustootjate<br />
hoiakuid keskkonnatoetustesse,<br />
töötati välja maastikuhooldusplaani koostamise<br />
metoodika ja rakendati seda viiel testalal. PTKK<br />
koostatakse konkreetsele ettevõttele või majapidamisele<br />
ning selle abil on põllumajandusettevõtjatel<br />
võimalik kindlaks teha oma tegevusega (või tegevusetusega)<br />
kaasnevad keskkonnariskid ja viia<br />
tegevus kooskõlla säästva arengu ja hea põllumajandustava<br />
põhimõtetega. PTKK võimaldab toot-
150<br />
misüksuse tasandil saada kokkuvõttev ülevaade<br />
sellest, mida juba tehakse hästi ja millele peaks<br />
pöörama senisest suuremat tähelepanu. Maastikuhooldusplaan<br />
juhib maaomaniku tähelepanu<br />
antud ala väärtustele ja nende säilimiseks vajalikele<br />
hooldustegevustele, samuti pakub lahedusi<br />
probleemsetele aladele ja võimalusi keskkonnateenuste<br />
mitmekesisuse suurendamiseks. Käesoleva<br />
töö üheks eesmärgiks oli saada ülevaade poollooduslike<br />
koosluste hooldajate hoiakutest hooldamise<br />
ja toetuste suhtes Eestis. Konkreetsemaks<br />
eesmärgiks oli välja selgitada tegureid, mis mõjutavad<br />
maaharijate hoiakuid poollooduslike koosluste<br />
hooldamisel.<br />
Töös võrreldi kahte uuringuala: Mandri-Eesti ning<br />
Lääne-Eesti saared. Küsitluses osalenud vastajad<br />
peavad oluliseks poollooduslike koosluste säilimist<br />
ning selle nimel tehakse ka ise tööd – motivatsioon<br />
pärandkoosluste hooldamiseks on suhteliselt<br />
kõrge. Kui vastajatelt küsiti isikliku motivatsiooni<br />
kohta, siis tulemustes omas kõige suuremat<br />
osakaalu üldistatud vastusekategooria „traditsioon<br />
ja pärandkultuur“ (Mandri-Eesti uuringuala puhul<br />
28%, Lääne-Eesti saarte puhul 36% vastustest).<br />
Oluline on lisada, et ka teiste küsimuste puhul<br />
pidasid Lääne-Eesti saarte vastajad traditsiooni ja<br />
pärandkultuuri aspekti olulisemaks kui Mandri-<br />
Eesti vastajad. Isikliku motivatsioonina on küllaltki<br />
olulised ka maastike korrashoid ja maastiku ilu.<br />
Erinevate mittemateriaalsete väärtuste kõrval on<br />
ikkagi tähtsad ka pärandkoosluste hooldamiseks<br />
makstavad toetused (vastavalt 20% Mandri-Eesti<br />
ja 12% Lääne-Eesti saarte elanike vastustest).<br />
Etteantud vastusevariantide puhul pidasid aga<br />
mõlema uuringuala vastajad kõige olulisemateks<br />
motiveerivateks teguriteks maastiku ilu, rahalisi<br />
toetusi ja looduslikku mitmekesisust. Kogutud<br />
informatsiooni on aga võimalik kasutada edasisel<br />
pärandkoosluste kaitse korraldamisel ning paremaks<br />
muutmisel.<br />
Tolmeldajate korjekäitumine põllumajandusmaastikes:<br />
põllumajandusliku tegevuse mõju (6)<br />
Põllumajandusliku tootmise intensiivistumine on<br />
viinud kiirele liikide arvu langusele põllukooslustes.<br />
Nii on tolmeldajate üldist ja laiaulatuslikku<br />
arvukuse vähenemist täheldatud Ameerika, Aasia<br />
ja Euroopa põllumajandusaladel. Samas on tolmeldajad<br />
olulised mitte üksnes põllumajanduses, vaid<br />
kõikjal maismaa ökosüsteemides. Putuktolmlemise<br />
vähenemine ohustab nii kultuurtaimede kvaliteeti<br />
ja kvantiteeti ning sellest tulenevalt nende konkurentsivõimet<br />
kui ka looduslike liikide ellujäämist.<br />
Vähendamaks põllumajandusliku tootmise kahjulikku<br />
mõju elurikkusele, on vaja tunda lokaalsete<br />
ja regionaalsete tegurite osatähtsust tolmeldajate<br />
liigirikkusele ja arvukusele. Projekti eesmärgiks on<br />
uurida maastikustruktuuri, maakasutuse intensiivsuse<br />
ja elupaikade mitmekesisuse mõju kimalaste<br />
koosluste struktuurile, hinnata põllumajanduse<br />
keskkonnameetmete efektiivsust Eestis ning<br />
selgitada putukamürkide väikeste dooside toimet<br />
nii kimalaste korjekäitumisele kui ka füsioloogilisele<br />
seisundile. Tulemustest on selgunud, et mesilased<br />
ei eristanud insektitsiidiga (alfa-tsüpermetriin)<br />
töödeldud taimi töötlemata taimedest, kuigi preparaadil<br />
on mesilasi peletav toime. Toitumisala eelistuse<br />
aluseks põllu tingimustes oli pigem suurem<br />
õite tihedus. Samas väikeste insektitsiidikogustega<br />
kokku puutunud kimalaste korjekäitumises ning<br />
ainevahetustasemes ja hingamisrütmides esines<br />
suuri muutusi, võrreldes mürkidega mittekokkupuutunud<br />
kimalastega. Pikaajalises perspektiivis<br />
mõjutavad need mesilaste ellujäämist nii individuaalsel<br />
kui pere tasandil, olles seega üheks põhjuseks<br />
globaalsele tolmeldajate kriisile. Uuringust<br />
saadud teadmised aitavad kaasa nii meemesilaste<br />
kui ka looduslike tolmeldajate kaitsestrateegiate<br />
arendamisele ning põllumajanduse keskkonnameetmete<br />
tõhustamisele.<br />
Taimsete putukatõrjevahendite nõrkade dooside<br />
järelmõju kahjuritele ja kasuritele (7)<br />
Looduslikud taimedest toodetud putukatõrjevahendid<br />
on keskkonnasõbralikumad kui sünteetilised<br />
putukamürgid, sest nad lagunevad kiiresti<br />
keskkonnale ohututeks ühenditeks. Looduslike<br />
putukamürkide surmava toime mehhanismid on<br />
hästi uuritud, kuid kasinad on andmed nõrkade<br />
dooside otsese ja kaudse toime kohta putukatele.<br />
Looduslike taimekaitsevahendite kaudne toime<br />
avaldub üksteisega tihedalt seotud liikide ahelas<br />
kindla põllukoosluse piires, näiteks kahjurid-parasitoidid-röövtoidulised-haigused-tolmeldajad.<br />
Uurimised näitasid, et ka väikesed kogused võivad<br />
pärssida putukate toitumist ja põhjustada talitlushäireid<br />
putukate organismis, mille tõttu võib<br />
väheneda nende eluiga, sigimisvõime ja talvitumise<br />
edukus. Madalad mürgiannused ei pruugigi põhjustada<br />
putuka kohest surma, kuid talvitusseisundi<br />
häirete tõttu vähenes märkimisväärselt nende<br />
külmataluvus ning ellujäänud populatsiooniosa<br />
üldine vitaalsus: eluea pikkus, leviku- ning reproduktsioonivõime.<br />
Nii reguleerivadki ka madalad<br />
doosid üsna tõhusalt kahjurite arvukust, nagu<br />
selgus neemiprepraadi katsetest kartulimardika<br />
ning ristõieliste kultuuride võtmekahjuritega. Siiski<br />
mõjutavad taimsed putukamürgid ka kasulikke<br />
putukaid, nii ei suutnud vastsena Neemi subletaalse<br />
doosiga kokku puutunud kimalased enam üles<br />
leida kaugemal olevaid korjemaid.
151<br />
Maheviljeluse optimeerimine sobivate kultuuride,<br />
sortide ja viljelusmeetoditega, EMÜ mahetaimekasvatuse<br />
uurimiskeskuse loomisega (8)<br />
Jätkusuutlik areng eeldab nii elavat viljakat mulda<br />
talitluslikult mitmekesises keskkonnas kui tervet<br />
inimest. Just seetõttu on maailmas üha enam<br />
laienemas üleminek ökoloogilisele ehk mahepõllumajandusele,<br />
mis välistab sünteetiliste agrokemikaalide<br />
kasutamise. Ka Eestis on ulatuslikum<br />
üleminek mahetootmisele alanud kümne viimase<br />
aasta jooksul. Mahemaa osakaalult kogu põllumajandusmaast<br />
oleme maailmas viiendal kohal, kuid<br />
mahetooted pole tarbijaile piisavalt kättesaadavad.<br />
Mahepõllumajanduse eduka arengu üks eeltingimusi<br />
aga ongi selliste teadusuuringute läbiviimine,<br />
mis võimaldavad anda tootjatele praktilisi soovitusi<br />
mullaviljakuse ning taime tervise tagamiseks ja<br />
kohalikesse oludesse sobilike kultuuride ja sortide<br />
valikuks. Käesoleva projekti eesmärgiks on arendada<br />
mahetaimekasvatuslikku uurimistööd, luues<br />
püsiva taimekasvatusliku katsekeskuse, millega<br />
seotakse tegevus mahetaludes ja katsekeskustes.<br />
Senised uurimused on näidanud, et võrreldes tavaviljelusega<br />
reguleerivad kahjurite arvukust maheviljeluslikes<br />
mitmekesisema maastikustruktuuriga<br />
teraviljakooslustes elujõulised ning arvukad<br />
looduslike vaenlaste populatsioonid, kus hoitakse<br />
kahjurite arvukus tõrjekriteeriumist madalamal<br />
tasemel.<br />
Ristõieliste õlikultuuride keskkonnasäästlike<br />
kasvatustehnoloogiate arendamine (6)<br />
Ristõieliste õlikultuuride optimaalsete ökoloogilisökonoomsete<br />
kasvatustehnoloogiate arendamiseks<br />
uuriti tootmistingimustes suvi- ja talirapsi kahjurite<br />
ja nende looduslike vaenlaste liigilist koosseisu,<br />
ajalis-ruumilist jaotumust ning neid mõjutavad<br />
tegureid (kultuuride kasvukohad, erinevad kasvatusviisid,<br />
sordid, erimid). Rapsi võtmekahjuriks<br />
osutus naeri hiilamardikas (Meligethes aeneus).<br />
Hiilamardikad ilmuvad suvirapsi põldudele seni<br />
teatust oluliselt varem – rapsi kolme-nelja pärislehe<br />
faasis. Seega on optimaalseks hiilamardika<br />
tõrje ajaks rapsi pungastaadium, mitte õitsemise<br />
algus. Õitseva rapsi pritsimine hävitab nii tolmeldajad<br />
kui ka kiletiivalised parasitoidid. Olulisemate<br />
rapsikahjurite looduslike vaenlastena tehti kindlaks<br />
8 liiki kiletiivalistest parasitoide ja üle 20 liigi<br />
röövtoidulisi putukaid. Viimaste suur arvukus ning<br />
rikkalik liigiline koosseis maherapsi põldudel lubab<br />
järeldada nende suurt osatähtsust taimetoiduliste<br />
putukate arvukuse regulatsioonis. Erinevate<br />
kasvatustehnoloogiate (tava-, integreeritud ja maheviljelus)<br />
majanduslik võrdlus näitas, et kõrgem<br />
saagikus kujunes nii tali- kui suvirapsil insektitsiididega<br />
töödeldud tavaviljeluse tingimustes, samas<br />
erinevusi saagi kvaliteedis ei leitud. Arvestades<br />
nii erineva kasvatustehnoloogiaga saadud saagi<br />
kasumlikkust kui parasitoidide ning röövtoiduliste<br />
putukate mõju järgnevatele võtmekahjurite põlvkondadele,<br />
võiks tootmises eelistada integreeritud<br />
viisi. Mahepõldudel kasvatamiseks sobib taliraps,<br />
kuna sellel kultuuril ei ole praegu veel kahjuritega<br />
tõsiseid probleeme ning maheviljeluses on<br />
rapsikahjurite looduslike vaenlaste hulk oluliselt<br />
suurem kui tavaviljeluses.<br />
Rohumaade tihenemine (9)<br />
Muldade koormustaluvust sõltuvalt mullast ja<br />
taimestikust on uuritud aastakümneid, kuid põhitähelepanu<br />
on pööratud haritavatele maadele ning<br />
märksa vähem rohumaadele. Suurenev vajadus<br />
kõrgekvaliteedilise loomasööda, eeskätt silo järele<br />
sunnib rohumaade järjest intensiivsemale kasutamisele<br />
ning suuremate ja efektiivsemate masinate<br />
kasutamisele ning sellega suureneb surve muldadele.<br />
Penetromeetrilise takistuse mõõtmised Tartu<br />
maakonnas Vorbuse intensiivses kasutuses oleval<br />
lutsernipõllul näitasid usutavalt suuremat (0,5–1,0<br />
MPa) takistust niite koguri ratta jäljes ning põllu<br />
servas, võrreldes tallamata mullaga e. rattajälgede<br />
vahega ülemises 10sentimeetrises mullakihis.<br />
Sealjuures andsid mõlema penetromeetri näidud<br />
usutavad ning samasuunalised tulemused. Rattajälg<br />
oli keskm 2–3 cm sügavune võrreldes ümbritsevaga.<br />
Samas ülemises 10 cm kihis vähenes<br />
mulla poorsus, suurenes seotud vee hulk ning<br />
mulla lasuvustihedus. Põllu servas joonistus välja<br />
tihenenud mulla kiht 20–30 cm sügavusel mullas,<br />
mis seisnes takistuse järsus tõusus ning sügavamal<br />
jälle takistuse vähenemises. Seega niiduki<br />
jäljed tihendasid muldi.<br />
Muldade huumusseisundi uuringud (10)<br />
Muldkatte jätkusuutliku talitlemise hindamisel on<br />
üheks oluliseks indikaatoriks muldkatet moodustavate<br />
mullaerimite huumusseisund ehk mulla<br />
orgaanilise aine (orgaanilise süsiniku) ökoloogia.<br />
Selgitatud on metsa-, põllu- ja rohumaade peamiste<br />
mullaerimite tasakaalustunud (hea talitlemise<br />
seisukohalt optimaalsed) huumuse ning orgaanilise<br />
süsiniku sisaldused, varud ja pedo-ökoloogiline<br />
kvaliteet. Eesti peamiste mullaliikide huumusseisundi<br />
andmestiku analüüs on võimaldanud: 1)<br />
määrata Eesti muldkatte orgaanilise aine koguvarud<br />
ja selle jaotumuse erinevate mullagruppide<br />
ja maakasutuse suhtes; 2) selgitada mulla huumusevajaku<br />
või ülekülluse võimalikku esinemist;<br />
3) leida mooduseid mullaviljakuse järjekindlaks<br />
taastootmiseks; 4) selgitada mitte ainult mistahes
152<br />
mullaerimi orgaanilise aine aastakäibe optimaalsed<br />
kogused, vaid ka selle vegetatsiooniperioodi<br />
dünaamika.<br />
Optimaalse (taotletava) ja olemasoleva mulla<br />
seisundi (selgitatakse mullaproovide võtmise või<br />
mulla seirega) hindamine annab võimaluse maakasutuse<br />
strateegia täpsustamiseks. Huumusvajaku<br />
korral peaks suurem osakaal olema haljaskultuuridel<br />
ja orgaanilistel väetistel, et ennaktempos<br />
taastada mulla huumusevaru. Optimaalse ja<br />
üleküllastatud seisundi korral peaks keskenduma<br />
mitte niivõrd huumusvarude taastootmisele,<br />
kuivõrd suurema aastaproduktsiooni saamisele ja<br />
huumuse aastakäibele. Nii keskkonna kui ühiskonna<br />
huvide seisukohalt lähtudes peaks iga Eesti<br />
muldkatte kontuur saama talitleda tema koostisele<br />
ja omadustele vastaval optimaalsel tasemel. Muldkatte<br />
säästliku ja jätkusuutliku kasutuse põhimõtete<br />
rakendamisega tagatakse nii muldade kaitse<br />
kui ka muldade võime parandada meid ümbritseva<br />
keskkonna seisundit.<br />
Agromajandusliku geoinfosüsteemi arendus jätkusuutliku<br />
maakasutuse ja põllumajandustootmise<br />
optimeerimiseks (11)<br />
Teadlased on aastakümnete jooksul korraldanud<br />
sadu põldkatseid ning arhiveerinud arvukalt mullastiku-<br />
ja katseandmeid, mille koondanalüüsil on<br />
võimalik koostada mudeleid, mis võimaldavad hinnata<br />
asukohapõhiselt muldade kasutussobivust,<br />
maaviljelusviiside mõju saagikusele, mullaviljakusele<br />
ja keskkonnaseisundile. Erinevate põllumajandustegevuste<br />
(kultuuride kasvatamise, maa majandamise)<br />
kohta koostatud ajas ja ruumis toimivad<br />
agromajanduslikud mudelid on aluseks infokaartide<br />
või skeemide koostamisele, teadusliku nõuande<br />
digitaliseerimisele konkreetse regiooni, talu või<br />
põllu tasandil. Teaduslikus mõttes on uudne, et<br />
esmakordselt käsitletakse põllumajandustootmist,<br />
maakasutust ja -majandamist ühtse tervikuna<br />
dünaamiliste mudelitena, mis võimaldab hinnata<br />
majandamise riske, nende suurust ja tõenäosust.<br />
Põllumees saab teada, milleks konkreetse põllu<br />
muld sobib, millised on siin ilmastikust tulenevad<br />
tootmisriskid, millised on seal agromajanduslikult<br />
põhjendatud väetisnormid, muldade efektiivne<br />
viljakus ühe või teise põllukultuuri saagikuse ja<br />
tootmise tulukuse seisukohalt, milline peaks olema<br />
talus agromajanduslikult põhjendatud maakasutus<br />
jne. Eesmärgiks on välja töötada GIS-põhine<br />
mitmekülgne kasutussobivusmudel maaressursi<br />
jätkusuutlikuks kasutamiseks.<br />
Orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju ja koosmõju<br />
põllukultuuridele, keskkonnale ja tasuvusele (11)<br />
1989. a rajati koostöös Rahvusvahelise Mullateaduse<br />
Seltsi mullaviljakuse uurimisgrupiga Tartu<br />
lähedale Eerikale pikaajaline kolmeväljaline<br />
(kartul–suvinisu–oder) külvikorrakatse (IOSDV<br />
põldkatse) eesmärgiga uurida orgaaniliste ja mineraalväetiste<br />
mõju ning koosmõju põllukultuuride<br />
saagikusele ja mullaviljakusele. Antud väetuskatse<br />
teeb eriti väärtuslikuks tema pikaealisus, mis võimaldab<br />
jälgida muutusi mullaviljakuses.<br />
Katses on järgmised orgaaniliste väetiste variandid:<br />
1) orgaaniliste väetisteta; 2) tahe veisesõnnik; 3)<br />
alternatiivsed orgaanilised väetised. Alternatiivsete<br />
orgaaniliste väetiste variandis katsetatakse<br />
uudsena tööstusjäätmete (biogaasi, haava puitmassi<br />
tootmise jäätmed) mõjusid põllukultuuridele<br />
ja mullale. Katses on lisaks ka mineraalväetiste<br />
variandid (N norm 0–160 kg/ha). Uurimisteema<br />
raames analüüsitakse traditsiooniliste ja alternatiivsete<br />
väetiste mõju põllukultuuride saagikusele<br />
ja saagi kvaliteedile, mullaviljakuse parameetritele<br />
(huumusesisaldus, agrokeemilised näitajad jne),<br />
kaasnevaid keskkonna- ja terviseriske (leostumine,<br />
raskmetallid) ning majanduslikku tasuvust. Kuna<br />
viljelusviiside mõju mulla omadustele ja keskkonnale<br />
avaldub pikema aja jooksul ning väetiste<br />
efektiivsus sõltub suuresti aasta klimaatilistest<br />
tingimustest, saab usaldusväärseid ja teaduslikult<br />
põhjendatud järeldusi erinevate tööstusjäätmete<br />
sobivusest orgaanilisteks väetisteks teha eelkõige<br />
pikaajaliste põldkatsete põhjal.<br />
Vedelsõnniku (läga) kasutamine rohumaade ja<br />
põllukultuuride väetisena ning mõju keskkonnale<br />
ja saagi kvaliteedile (12)<br />
Viimasel aastakümnel on Eestis lüpsikarjale ehitatud<br />
nn ameerika tüüpi vabapidamisega külmlautu,<br />
kus loomade väljaheited kogutakse vedelsõnnikuna<br />
samas asuvasse spetsiaalsesse lägahoidlasse, mida<br />
saab tühjendada ainult soojal aastaajal. Samal ajal<br />
muutub järjest teravamaks küsimus, kuidas seda<br />
vedelsõnnikut põllumajanduses optimaalselt kasutada<br />
– ilma mullaviljakust, keskkonda ja kasvatatavate<br />
kultuuride kvaliteeti oluliselt kahjustamata.<br />
Veise- ja sealäga võib ebaõigel kasutamisel reostada<br />
keskkonda, sattudes põhjavette või veekogudesse.<br />
Rohumaadel mõjutab vedelsõnnik rohu<br />
keemilist koostist, taimede püsivust ja taimiku<br />
liigilist koosseisu, aga ka karjamaarohu maitsvust<br />
ehk söödavust. Sileeritavasse massi võivad sattuda<br />
roiskbakterid ja rida teisi mikroorganisme, mis<br />
rikuvad silo kvaliteeti.<br />
Esialgsete (2008. a) tulemuste põhjal võib väita:<br />
1) Vedelsõnnikuga on otstarbekas väetada eelkõige<br />
kõrreliste rohumaid, kus kuivaine enamsaak
153<br />
vedelsõnnikuga antud 1 kg lämmastiku kohta<br />
oli keskmiselt 2,1 korda suurem kui kõrreliste ja<br />
lutserni segu puhul.<br />
2) Kõrreliste rohukamaral oli vedelsõnniku muldaviimine<br />
võrreldes selle maapinnale andmisega<br />
märksa efektiivsem – kuivmassi aastasaak tõusis<br />
15%.<br />
3) Katses oli keskmiseks korraga antavaks läganormiks<br />
33 tonni/ha, mis sisaldas kuivainet keskmiselt<br />
8,3%, üldlämmastikku (N) 120 kg, üldfosforit<br />
(P) 24 ja üldkaaliumit (K) 75 kg.<br />
Mulla huumusseisundi ja toitainete bilansi<br />
reguleerimise võimaluste ning haljasväetiskultuuride<br />
fütoproduktiivsuse selgitamine tava- ja<br />
maheviljeluse tingimustes (13)<br />
Agromajanduslikult põhjendatud maakasutus ja<br />
viljavaheldus on olulisemaid saagikuse tõstmise<br />
ja hoidmise võimalusi. Eriti oluline on see maheviljeluse<br />
puhul. Analüüsides eelnevate aastate<br />
põllukultuuride kasvupinna struktuuri Eestis,<br />
selgub, et enamusel maakasutajatel on huumusbilanss<br />
viljavahelduses negatiivne. Nii tava- kui<br />
eriti maheviljeluses on liblikõieliste kultuuride<br />
kasvatamine peamine võimalus rikastada mulda<br />
toitainetega, eriti lämmastikuga. Oluline on teada,<br />
millisel määral haljasväetised mõjutavad muldade<br />
huumusbilanssi ja parandavad muldade toiterežiimi<br />
ning milline on nende kasutamisel toitainete<br />
väljaleostumine mullast. Uuringu põhieesmärgiks<br />
on mulla huumusseisundit ja toitaineringeid<br />
mõjutavate tegurite uurimine. Lähtuvalt põhieesmärgist<br />
uuritakse erinevate haljasväetiskultuuride<br />
fütoproduktiivsust, maapealse orgaanilise aine<br />
ja juurte moodustamist, toitainete omastamist,<br />
mulda viidava orgaanilise aine lagunemist. Haljasväetiste<br />
mõju mulla bioloogilistele ja füüsikalismehaanilistele<br />
omadustele analüüsitakse vihmausside<br />
arvukuse, mulla struktuursuse, kõvaduse<br />
ja lasuvustiheduse määramisel.<br />
Eesmärgiks on leida võimalusi külvipinna struktuuri<br />
korrastamiseks, st viia külvikorda selliseid<br />
põllukultuure, mis muudaksid huumusbilanssi<br />
positiivsemaks ning suurendaksid orgaaniliste<br />
väetisannuste hulka.<br />
Põllumajanduskultuuride kasutamine põletamiseks<br />
ja biogaasiks, sortiment ja agrotehnoloogia<br />
(14)<br />
Viimastel aastatel on hakatud üha rohkem rääkima<br />
vajadusest asendada fossiilsed kütused<br />
biokütustega, et vähendada keskkonda emiteeritavate<br />
kasvuhoonegaaside hulka. Maaülikooli Eerika<br />
katsepõllule rajati 2008. a kevadel katse, mille<br />
eesmärgid on:<br />
1) välja selgitada need taimeliigid, liikide segud ja<br />
sordid, mis sobivad Eesti klimaatilistes tingimustes<br />
energeetilise biomassi, eelkõige biogaasi ja<br />
tahke kütuse tootmiseks;<br />
2) uurida reoveesette, sealäga ja liblikõieliste taimede<br />
sobivust lämmastiku allikana energiataimede<br />
kasvatamisel;<br />
3) välja selgitada, kas Soomes ja Rootsis kasutatav<br />
energiaheina tootmise tehnoloogia sobib Eestis<br />
kasutamiseks;<br />
4) uurida, millised keskkonnaohud kaasnevad<br />
bioenergia kultuuride kasvatamisega. Esmased<br />
uurimistulemused näitavad, et päideroo, ohtetu<br />
luste ja keraheina energiasisaldus on 18,3-18,5<br />
MJ kg -1 kuid Eestis võib energiaheina tootmine<br />
osutuda siinse pehme talve tõttu problemaatiliseks.<br />
Suurema maapealse biomassi andsid<br />
reovee settega väetatud taimed (maisil kahe sordi<br />
keskmisena 11,1 t KA ha -1 ja kanepil sortide<br />
keskmisena 7,5 t KA ha -1 ; võrdluseks väetamata<br />
variandid – vastavalt 4,8 ja 4,1 t KA ha -1 ).<br />
Talitritikale külv kevadel koos maisiga vähendab<br />
küll sügiseste tööde mahtu, kuid katses kasutatud<br />
külvisenormide juures oli maisi maapealse<br />
biomassi kogus liiga väike, et Eesti tingimustes<br />
õigustada selle meetodi kasutamist energeetilise<br />
biomassi tootmiseks.<br />
Loodussäästliku põllumajanduse kujundamine<br />
teaduslikult põhjendatud maakasutuse ja mahening<br />
tavaviljeluse kooseksisteerimise kaudu<br />
(15)<br />
Projekti eesmärgiks on ühelt poolt analüüsida<br />
maakasutuse teisenemise mõju bioloogilisele ja<br />
maastikulisele mitmekesisusele ning muutuste<br />
seoseid majanduslike ja sotsiaalsete protsessidega.<br />
Teiseks eesmärgiks on taimsete mahepõllumajandussaaduste<br />
tootmisega seotud uurimisvaldkondade<br />
väljaarendamine. Mõlemat uuringut ühtseks<br />
tervikuks siduvaks mõisteks on bioloogiline mitmekesisus<br />
(elurikkus).<br />
Alateemad:<br />
1) Mahepõllumajandussaaduste tootmisega seotud<br />
uurimisvaldkondade väljaarendamine (taimekasvatus)<br />
(15)<br />
2) Põllumajandusliku maakasutuse teisenemise<br />
mõju bioloogilisele ja maastikulisele mitmekesisusele<br />
ning seos majanduslike ja sotsiaalsete<br />
protsessidega (16)<br />
2008. a oli esimene katseaasta ja saadud tulemuste<br />
põhjal ei saa veel teha usutavaid kokkuvõtteid.<br />
Erinevate bioloogiliste silokindlustuslisandite<br />
mõju rohu-, maisi- ja teraviljasilo kvaliteedile<br />
ning tulususele (15)
154<br />
Põllumajandussisendite turul on hulgaliselt erinevaid<br />
bioloogilisi silokindlustuslisandeid. Uurimistöö<br />
eesmärgiks on kindlaks teha, millised<br />
kindlustuslisandid annavad erineva silomaterjali<br />
sileerimisel sööda kvaliteeti silmas pidades kõige<br />
efektiivsema tulemuse. 2008. a uuriti bioloogiliste<br />
silokonservantide mõju silo valmimise kiirusele.<br />
Projekti uurimistulemused lubavad väita, et:<br />
1) kõik uuritud nn kiired bioloogilised lisandid<br />
parandasid silo fermentatsiooni kvaliteeti ja vähendasid<br />
kadusid. Seega silokindlustuslisandite<br />
kasutamine on igal juhul õigustatud;<br />
2) silode stabiilsuse saavutamiseks on ka kiiretoimeliste<br />
bioloogiliste lisandite juures vaja vähemalt<br />
15–20 päeva pikkust sileerumisperioodi;<br />
3) kindlustuslisandi valikul tuleb seega lähtuda<br />
sileeritavast materjalist, eelkõige tema proteiinija<br />
kuivainesisaldusest. Kindlustuslisandi efektiivsus<br />
sõltub oluliselt selle õigest lahustamisest<br />
ja doseerimisest;<br />
4) ammooniumlämmastiku osakaal üldlämmastikust<br />
3. niite silodes (16% KA) oli väga kõrge –<br />
madalaim bioloogiliste kindlustuslisandite puhul<br />
8,5% (Ecosyl Action), kõrgeim 9,9% (SillAll),<br />
samas 1. ja 2. niite silode korral (närbsilo) probleeme<br />
ei esinenud;<br />
5) võihappe sisaldus 3. niite silodes (16% KA) oli<br />
bioloogiliste lisandite kasutamisel väga kõrge<br />
(0,21-0,95 %KA) ning seega silo kvaliteet madal.<br />
Võihappe sisaldus nii madala KA sisaldusega<br />
silos oli madalam (0,04%) vaid keemilise konservandi<br />
AIV Pro-ga töödeldud silos;<br />
6) närbsilo valmistamisel õigeid tehnilisi võtteid kasutades<br />
ei esinenud olulisi erinevusi bioloogiliste<br />
silokindlustuslisandite efektiivsuse vahel;<br />
7) märgsilo valmistamisel bioloogiliste silolisandite<br />
kasutamine end ei õigustanud ja kultuurrohumaalt<br />
niidetava rohusaagi sileerimiseks on vaja<br />
kasutada keemilisi silokonservante;<br />
8) maisisilo (kuivainesisaldusega ~ 33%) sileerub<br />
hästi ka kindlustuslisanditeta.<br />
(1) Ulvi Moor ulvi.moor@emu.ee<br />
(2) Ave Kikas ave.kikas@emu.ee<br />
(3) Kersti Kahu kersti.kahu@emu.ee<br />
(4) Ülo Niinemets ylo.niinemets@emu.ee<br />
(5) Kalev Sepp kalev.sepp@emu.ee<br />
(6) Marika Mänd marika.mand@emu.ee<br />
(7) Külli Hiiesaar kylli.hiiesaar@emu.ee<br />
(8) Eve Veromann eve.veromann@emu.ee<br />
(9) Endla Reintam endla.reintam@emu.ee<br />
(10) Raimo Kõlli raimo.kolli@emu.ee<br />
(11) Alar Astover alar.astover@emu.ee<br />
(12) Rein Viiralt rein.viiralt@emu.ee<br />
(13) Enn Lauringson enn.lauringson@emu.ee<br />
(14) Merrit Noormets merit.noormets@emu.e<br />
(15) Are Selge are.selge@emu.ee<br />
(16) Marek Sammul marek.sammul@emu.ee<br />
Taastuvenergia keskus<br />
2007. aastast tegutseb Eesti Maaülikoolis biokonversiooni<br />
töörühm (1), mis sai alguse 2007.<br />
a sügisel bio- ja keskkonnakeemia teaduslabori<br />
avamisega. Uuritakse kohaliku biomassi ja jäätmete<br />
biogaasi potentsiaali, keemilist koostist, eralduvate<br />
gaaside tekkekiirust ja protsessi inhibiitoreid.<br />
Lisaks analüüsitakse kääritusjäägi toksilisust<br />
elusloodusele. <strong>2009</strong>. a kevadel alustati biogaasi<br />
pilootseadmete labori ehitamist, mida finantseerivad<br />
Eesti Maaülikool ja Keskkonnainvesteeringute<br />
Keskus (KIK). Pilootseadmetega hakatakse uurima<br />
biogaasi tootmise tehnoloogiaid, tootmisprotsessi<br />
stabiilsust ja käivitamist ning anaeroobse kääritamise<br />
protsessi monitoorimist ja automaatikat.<br />
Mõlemad laborid aitavad arendada anaeroobse<br />
kääritamise valdkonda Eestis ja tuua praktikasse<br />
uut oskusteavet, mis on oluline fossiilkütustest<br />
sõltumatu energiavarustuse arendamisel.<br />
Töörühma peamised tegevusvaldkonnad on:<br />
1) biogaasi tootmiseks sobivate substraatide analüüs<br />
ning nende metanogeenilise potentsiaali<br />
prognoosimine;<br />
2) jäätmete ja energiakultuuride biokonversiooni<br />
kineetika ja efektiivsus ning inhibiitorid;<br />
3) anaeroobse kääritamise tehnoloogia, automaatika<br />
ja juhtimismudelite uurimine ning arendamine;<br />
4) anaeroobe kääritamise tahkete (anaeroobne<br />
kompost) ja vedelate (nõrgvesi) jääkide võimalik<br />
toksilisus.<br />
(1) Henri-Charles Dubourguier http://www.emubioconversion.eu/
Metsandus- ja maaehitusinstituut<br />
155<br />
Metsateadus<br />
Metsakasvatuse osakonna (1) uurimistöös on<br />
keskseks teemaks metsade säästlik majandamine.<br />
Uuritakse erinevate ökoloogiliste ja metsakasvatuslike<br />
tegurite mõju istutatud ja loodustekkeliste<br />
noorte lehtpuude kasvule endisel põllumajandusmaal.<br />
Jätkuvad uuringud endistel põllumaadel<br />
kasvavates kiirekasvulistes lehtpuupuistutes. Hall<br />
lepp ja arukask on osutunud väga produktiivseteks<br />
puuliikideks, mille kasvukiirus ja mahu juurdekasv<br />
on märkimisväärsed. Samas ei too nende<br />
kasvatamine kaasa keskkonnariske.<br />
Viimastel aastatel on hinnatud männi ja kuuse<br />
kinnis- ja paljasjuurelise istutusmaterjali kvaliteeti.<br />
Erinevat tüüpi taimedega rajatud katse- ja<br />
tootmiskultuuride seisund ja kasvukäik näitab, et<br />
pikemas perspektiivis on eelistatum nelja-aastaste<br />
avamaal kasvatatud kuuseistikute kasutamine.<br />
Kuigi kultuuride rajamine nendega on kallim kui<br />
kaheaastaste nn potitaimedega, on viimaste puhul<br />
suuremad metsakultuuri hooldamisele tehtavad<br />
kulutused.<br />
Riiklikku metsaseire- ja metsavalveteenistust<br />
täiendavate metsapatoloogiliste uuringute käigus<br />
on leitud Eestile kaks uut, lõunapoolsetes maades<br />
olulist majanduslikku kahju tekitanud tulnukliiki<br />
mändidel – punavöötaudi tekitaja (Mycospherella<br />
pini) ning seni eestikeelse nimeta seen-patogeen<br />
(Diplodia pinea), neist esimene on riikliku karantiini<br />
alune liik. Hariliku männi kui mudelpuuliigi<br />
retrospektiivsete uuringute jätkamine okkajälje<br />
meetodil võimaldas anda teadusliku seletuse viimastel<br />
aastatel süvenenud kahjustustele mitmetel<br />
puuliikidel.<br />
Metsabioloogia osakonna teadlased (2) on pikka<br />
aega tegelenud häiringujärgsete protsesside uuringutega<br />
püsikatsealade võrgustikul. Võrreldud on<br />
põlengute, tormimurdude ja raiete poolt häiritud<br />
metsade dünaamikat. Prognooside koostamiseks<br />
analüüsitakse puude radiaal- ja kõrguskasvu<br />
muutuva kliima tingimustes. Käsitletakse metsakoosluste<br />
struktuuri ja loodusliku mitmekesisuse<br />
suhteid. Taastatud on varem rajatud karjääri taasmetsastamise<br />
püsikatsealasid.<br />
Metsaökosüsteemi funktsionaalsete ja struktuursete<br />
muutuste selgitamine varieeruvates keskkonnatingimustes<br />
on ökofüsioloogia osakonna (3)<br />
uurimistöö keskmes. Uurimistöös kontsentreerutakse<br />
erinevate puuliikide stressitolerantsuse<br />
mehhanismide selgitamisele, puude füsioloogilisbiokeemilise<br />
seisundi hindamisele ebasoodsates<br />
keskkonnatingimustes ja ekstreemsete keskkonnategurite<br />
toimel puudes kujunevatele metaboolsete<br />
vastusreaktsioonide uurimisele. Eesmärgiks on<br />
selgitada puude produktsiooni ja biomassi teket<br />
määravate tegurite interaktiivset toimet varieeruvates<br />
metsakasvutingimustes ja nende väljendumist<br />
läbi ökofüsioloogiliste seoste ja protsesside.<br />
Puude looduslike stressitingimustena käsitletakse<br />
toitainete ja vee defitsiiti rannikualade luidetel ning<br />
liigniisket toitainete- ja õhuvaest kasvukeskkonda<br />
rabades. Antropogeenseteks stressitingimusteks on<br />
Kirde-Eesti tööstusettevõtetest üle 50 aasta emiteerunud<br />
tolmust ja tuhast põhjustatud keskkonna<br />
leelistumine kaevandustöödega rikutud aladel.<br />
Ökofüsioloogilised uuringud puude vastusreaktsioonidest<br />
stressitingimustele võimaldavad selgitada<br />
stressitaluvuse teoreetilisi aspekte ja stressitolerantseid<br />
liike ebasoodsates looduslikes tingimustes<br />
kasvatamiseks ning inimtegevusega rikutud alade<br />
rekultiveerimiseks.<br />
Fundamentaaluuringutest lähtudes on kujunenud<br />
rakenduslik uurimissuund. On selgunud, et<br />
tööstusettevõtete heitmed, nagu tsemenditehases<br />
tekkiv klinkritolm, bioenergia tootmisel tekkivad<br />
puu- ja turbatuhk, sisaldavad rikkalikult taimedele<br />
vajalikke toitaineid. Tööstusheitmete ladustamisega<br />
seotud kahjulike ökoloogiliste kõrvalmõjude vähendamiseks<br />
oleks üks võimalus nende kasutamine<br />
väetisena metsakasvatuslikel eesmärkidel. See<br />
aga nõuab väga hoolikat ja teaduslikult põhjendatud<br />
eksperimente, et selgitada tööstusheitmete<br />
taaskasutamise optimaalseid võtteid ja meetodeid<br />
ning kaasnevaid ökoloogilisi mõjusid. Tulemused<br />
lubavad hinnata tööstusheitmete võimalikku<br />
kasutamist väetisena ja mulla happesuse ja<br />
puistute aineringe reguleerijana ning puude kasvu<br />
ja produktsiooni kvaliteedi parandajana. Saadud<br />
tulemustele toetudes töötatakse välja keskkonnasäästlikud<br />
heitmete kogused, mida oleks soovitav<br />
kasutada väheviljakatel või happelistel muldadel.<br />
Metsakorralduse osakonnas (4) on loodud puu ja<br />
puistu kasvumudelite andmebaas FORMOD, millega<br />
Eesti ja naabermaade metsanduslikke mudeleid<br />
graafiliselt analüüsida, omavahel võrrelda ja oma<br />
andmeil rakendada. Andmebaasi on kantud umbes<br />
200 mudelit, nende hulgas on enamus Eesti metsanduses<br />
kasutatavatest takseermudelitest ning
156<br />
mitmed mudelid seitsmest välisriigist. Andmebaasi<br />
haldamise rakendus võimaldab sisestatud mudeleid<br />
testida.<br />
Metsatööstuse osakonna (5) teadlased on aastaid<br />
hinnanud kütusena kasutatava madalakvaliteedilise<br />
puidu ja raiejäätmete potentsiaali. Küttepuidu<br />
ressursside dünaamika mudel võimaldab ennustada<br />
küttepuidu olemasolu ja potentsiaali tulevikus.<br />
Aktiivselt osaletakse piirkondlike energiamajanduse<br />
arengukavade koostamisel.<br />
Puiduteaduses on kesksel kohal erinevates metsakasvukohatüüpides<br />
kasvanud männipuidu omaduste<br />
- kõvaduse, paindetugevuse, löögisitkuse,<br />
tõmbe- ja survetugevuse ning tiheduse uurimine.<br />
Tehnikateadused<br />
Geomaatika (6) valdkonna teadustegevus jaguneb<br />
üldjoontes kolme suunda:<br />
1) geoidi arvutused ja maapinna vertikaalliikumised;<br />
2) stereofotogramm-meetria ja laserskaneerimine;<br />
3) maa haldamine, maakasutuse planeerimine ja<br />
maakorraldus Eestis.<br />
Töörühm tegeleb koostöös Maa-ameti ja Tallinna<br />
Tehnikaülikooliga Eesti geoidi mudeli Est-<br />
Geoid2003 edasiarendusega. Selleks on mõõdetud<br />
uued täpsed GPS nivelleerimis- ja gravimeertilised<br />
punktid mitmes Eesti piirkonnas, täpsustati mudelit<br />
Est-Geoid2003, mis leiab kasutust Eesti ametliku<br />
referentspinnana.<br />
Eesmärgiga siduda täpsemalt Eesti mandri ja<br />
saarte kõrgusvõrgud on selgitatud gravimeetrilise<br />
ja geomeetrilise geoidi erinevusi. Lisaks on teostatud<br />
ekspeditsioonid erinevatel Läänemere laevatrassidel,<br />
et mõõta GPSiga loodpinna muutust ja<br />
kontrollida Põhjamaade geoidi täpsust. Mõõtmiste<br />
tulemused langesid hästi kokku Põhjamaade geoidi<br />
mudeliga.<br />
Stereofotogramm-meetria ja laserskaneerimine.<br />
(7) Uuritud on digitaalsete ortofotode kvaliteedi<br />
määramise erinevaid võtteid ja töötatud välja<br />
vastav metoodika. Seda metoodikat rakendatakse<br />
Eestis kasutatavate (mõõtkavas 1:10000) digitaalsete<br />
ortofotode geomeetrilise ja visuaalse kvaliteedi<br />
hindamisel. Tulemused näitavad, et valdav osa<br />
ortofotosid vastab esitatavatele nõuetele.<br />
Digitaalsete maapinnamudelite täpsuse hindamiseks<br />
kasutakse Maa-ameti tellimusel ja Soome<br />
Geodeesia Instituudi tehtud aerolaserskaneerimise<br />
testlendudega saadud andmeid. Aerolaserskaneerimise<br />
andmetest koostati programmidega TerraScan<br />
ja TerraMatch kaks maapinna kõrgusmudelit,<br />
mida võrreldi GPS ja tahhümmeetriliste mõõtmistega<br />
saadud maapinna kõrgustega. Töö tulemusena<br />
selgitati skaneerimise kõrguse ja taimestiku mõju<br />
maapinna mudeli täpsusele.<br />
Maakasutuse planeerimine ja maakorralduse (8)<br />
valdkonnas on uuritud põllumajanduslike kinnistute<br />
maakasutuse killustatust ja täiendatud killustatuse<br />
hindamise metoodikat. Uuringud näitavad,<br />
et maareformi käigus moodustatud maakasutused<br />
ei vasta kaasaja tehnoloogilistele vajadustele. Eestis<br />
on ilmne vajadus põllumajanduslike maakasutuste<br />
piiride korrastamiseks.<br />
Planeeringute elluviimisega seotud maakorralduse<br />
küsimused on samuti selle valdkonna uurimisprobleem.<br />
Uuriti maakorralduse vajalikkust linna<br />
piirkondades seoses arenguks vajaliku maafondi<br />
moodustamisega. Uuringute tulemused näitavad,<br />
et maakasutuse planeerimist ja maakorraldust<br />
reguleerivat Eesti seadusandlust on vaja täiustada.<br />
Maaehituse valdkonna teadustegevuses on kaks<br />
peamist uurimissuunda: materjalide ja konstruktsioonide<br />
mehaanika ning säästev ehitamine.<br />
Mehaanika uurimisgrupis (9) tegeletakse jääk- ja<br />
sisepingete määramise algoritmide arendamisega<br />
ning nende rakendamisega arvutiprogrammis<br />
RS-DISC+. Algoritme on rakendatud kuusepuidu<br />
uurimisel. Õhukese lahtise rõngasaluse deformatsioonimeetodiga<br />
uuritakse jääkpingeid tampoongalvaaniliselt<br />
sadestatud nikkel-, tsink-, vask-,<br />
hõbe- ja kuldpinnetes sõltuvalt voolutihedusest ja<br />
katmiskiirusest. Termopingete määramise metoodika<br />
mittehomogeensetes plaatides on arendatud<br />
kihilise struktuuri juhule.<br />
Säästva ehitamise uurimisgrupp (10) tegeleb<br />
raudbetooni ja puidu ning nendest valmistatud<br />
konstruktsioonide omaduste uurimisega, samuti<br />
kohalike ja tööstuslike soojustusmaterjalide omaduste<br />
võrdlemisega. Raudbetooniuuringuid on tehtud<br />
vanades hoonetes (nt laudad, tööstushooned)<br />
nii purustavate kui mittepurustavate meetoditega.<br />
Koostöös ehitusmaterjale tootvate ettevõtetega katsetatakse<br />
erinevaid ehitusmaterjale, nt poorbetooni<br />
ja teraskiudbetooni ja nende omadusi.<br />
Olulisel kohal on vanade ja rekonstrueeritud lautade<br />
sisekliima uuringud. Alustatud on hoone piirdekonstruktsioonide<br />
laboratoorsete uuringutega,<br />
mille eesmärgiks on leida optimaalse soojustamise<br />
võimalused. Piirdekonstruktsioonide soojusteh-
157<br />
niliste näitajate määramiseks on välja arendatud<br />
digitaalne katseseadmete komplekt, samuti on<br />
alustatud väliskatseid.<br />
Uueks suunaks on kujunenud kohalike looduslike<br />
ehitusmaterjalide kasutamisvõimaluste uurimine.<br />
Kohalike soojusisolatsioonimaterjalide (saepuru,<br />
turvas, pilliroo hake, linaluu, höövlilaast) omadusi<br />
võrreldakse tööstuslike materjalide (vahtpolüstüreen,<br />
klaasvill) vastavate näitajatega.<br />
Veemajanduse uurimisrühm (11) tegeleb aineringe<br />
ja leostumise uurimisega haritaval kuivendatud<br />
maal. Töötatakse välja meetmeid (nt seadedrenaaži<br />
kasutamine), mis vähendavad lämmastiku<br />
väljakannet mullast drenaaži kaudu. Uurimis- ja<br />
arendustöö temaatika on seotud ka eesvoolude<br />
isepuhastumisvõime ja kalade elupaiku mitmeke-<br />
sistavate tehniliste rajatistega ning maaparanduse<br />
käigus sirgestatud eesvoolude looduslähedasemaks<br />
muutmisega. Asulate reoveepuhastamise probleemidele<br />
otsitakse lahendusi muuhulgas energiavõsa<br />
kasvatamise abil.<br />
1) Hardi Tullus hardi.tullus@emu.ee<br />
2) Kalev Jõgiste kalev.jogiste@emu.ee<br />
3) Malle Mandre malle.mandre@emu.ee<br />
4) Andres Kiviste andres.kiviste@emu.ee<br />
5) Peeter Muiste peeter.muiste@emu.ee<br />
6) Harli Jürgenson harli.jyrgenson@emu.ee<br />
7) Natalja Liba natalja.liba@emu.ee<br />
8) Siim Maasikamäe siim.maasikamae@emu.ee<br />
9) Jakub Kõo jakub.koo@emu.ee<br />
10) Jaan Miljan jaan.miljan@emu.ee<br />
11) Toomas Tamm toomas.tamm@emu.ee<br />
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut<br />
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse<br />
instituut on ainus veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse<br />
ja toiduteaduse valdkonna akadeemilist<br />
õpet ja teadustööd integreeriv keskus Eestis.<br />
Instituudi töös on ääretult oluline, et kaasajastatud<br />
õppe- ja teadustöö reageeriks paindlikult tootja<br />
ja töötleja vajadustele. Instituudi osakondade ja<br />
töörühmade uurimistöö erinevates valdkondades<br />
katab pea kogu ahela farmist toidulauale.<br />
Instituudi koosseisu kuuluvad loomakliinik, apteek<br />
ja mükobakteriooside labor. Mükobakteriooside<br />
laboratoorium on Eesti Vabariigi referentlaboratoorium<br />
veiste tuberkuloosi diagnoosimise ning veiseja<br />
linnutuberkuliini kvaliteedikontrolli valdkonnas.<br />
Eesti riigi majandusseis ei luba lähiaastatel jätkata<br />
samas arengutempos. Veterinaarmeditsiini ja<br />
loomakasvatuse instituudi kompetentsi kuuluvate<br />
rakenduslike uurimissuundade maksumus on<br />
üldjuhul kordades suurem kui paljudes teistes teadusvaldkondades.<br />
Praeguseks on loodud kvaliteetne<br />
baas, mida peab hoidma, ei saa lubada endale<br />
inimressursside äravoolu. Optimaalsed lahendused<br />
tuleb leida just riiklike prioriteetsete uurimissuundade<br />
osas, kuna tehtavad otsused ei mõjuta mitte<br />
ainult instituudi jätkusuutliku teadustöö arengut<br />
maaülikoolis, vaid otseselt loomade ja inimeste<br />
tervist, Eesti elanike toidukvaliteeti ja -ohutust.<br />
Märja katsefarm<br />
Koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga<br />
(ETKÜ) ja Põllumajandusministeeriumi toetusel on<br />
valminud uus maaülikooli katsefarm Tartu-lähedasel<br />
ETKÜ-le kuuluval Märja kinnistul. Katselaudas<br />
peetakse 125 lüpsilehma, lisaks noorkari, eraldi<br />
ruumid on rajatud füsioloogilisteks katseteks ja<br />
embrüosiirdamiseks, kasutatakse võimalikult<br />
kaasaegseid farmitehnoloogiaid. Eesmärk oli ehitada<br />
ja käivitada uus katselaut polüfunktsionaalsena,<br />
kasutada rajatavat katsejaama maksimaalselt<br />
ka rakendusuuringuteks ning täiend- ja ümberõppeks.<br />
Katsefarmi olemasolu tugevdab vaieldamatult<br />
loomakasvatus- ja loomaarstiteadlaste, nõustajate<br />
ja farmerite vahelist koostööd, kiirendades<br />
teadustulemuste jõudmist tootmisse. Mitte vähem<br />
tähtis pole seejuures katsefarmi kujundamine elanikkonna<br />
teavitustöö keskuseks.<br />
Toiduteaduse ja –hügieeni osakond<br />
Loodud ja sisustatud on mikromeierei (1)(2), mida<br />
arendatakse koostöös Tervisliku Piima Biotehnoloogiate<br />
Arenduskeskusega (Piima TAK). Mikromeierei<br />
seadmed võimaldavad sooritada kõiki<br />
piimatöötlemise olulisi operatsioone (separeerimist,<br />
pastöriseerimist, fermenteerimist, kontsentreerimist,<br />
kuivatamist, ultra- ning nanofiltratsiooni<br />
jms), on tehnilistelt lahendustelt kaasaegsel tasemel,<br />
kasutavad üliväikeseid piimakoguseid (mõnest<br />
liitrist mõnekümne liitrini) ja vastavad tänapäeva<br />
hügieeninõuetele. Mikromeierei seadmeid saab ka-
158<br />
sutada uute tootmistehnoloogiliste põhimõtete ning<br />
väiketootjate jaoks sobilike piima ümbertöötlemise<br />
tehnoloogiate väljatöötamiseks, tootearenduse<br />
esmaste etappide ja tootmistehnoloogia alaste<br />
rakendusuuringute läbiviimiseks. Mikromeiereis<br />
toimub koostöös Piima TAKiga kõrge biokvaliteediga<br />
stabiilsete piimatoodete väljaarendamine<br />
probiootiliste laktobatsillide selektsiooni ja sobitamisega<br />
piimatoodete tehnoloogilisse protsessi.<br />
Koostöös Polli aiandusuuringute keskusega arendatakse<br />
välja toiduketialast kompetentsikeskust,<br />
mille ülesandeks on aiandus- ja piimandusalaste<br />
interdistsiplinaarsete uuringute käivitamine,<br />
tootearendusliku võrgustiku loomine ja ühiskompetentsi<br />
edendamine kahe toiduainete grupi (aiasaaduste<br />
ja piimasaaduste) vallas. Nähakse ette<br />
tihedat koostööd ettevõtjatega, kaasajastamaks<br />
töötlemise tehnoloogiaid ning juurutamaks ühisuuringute<br />
tulemusi õppetöös.<br />
Toiduhügieeni (3) alaste uuringute raames uuritakse:<br />
1) taimse ja loomse päritoluga funktsionaallisandite<br />
kasutamist liha- (k.a kala) ja piimatoodetes<br />
lämmastikku sisaldavate lisaainete asendamiseks;<br />
2) zoonootilisi haigusetekitajaid toidu tootmise<br />
ahelas ning toiduainete saastumise ja inimese<br />
nakatumise vältimist.<br />
Välja on selgitatud polüfenoolide kui potentsiaalsete<br />
antioksüdantide sisaldus reas taimedes<br />
– viinapuuväädid, aedrabarberi ja meditsiinilise<br />
rabarberi juur ja varred, humalakäbid, naistepuna,<br />
maavitsalised taimed nagu tomat, baklažaan,<br />
tšillipipar, tumedad marjad (mustsõstrad, erinevad<br />
mustikad, aroonia), astelpaju, jõhvika, pohla jt<br />
marjad, perekonna Vaccinium taimede varred ja lehed.<br />
Võrdlevalt on hinnatud ekstraktide antioksüdantsust.<br />
Tehtud on katseid väljavalitud taimsete<br />
ekstraktide lisamiseks liha- ja juustutoodetele.<br />
Selektiivse vedelikkromatograafia kasutamisega on<br />
välja töötatud uudne meetod erinevate lihasegude<br />
ja nisuterade polüküllastamata rasvhapete oksüdatsiooniastme<br />
määramiseks ning demonstreeritud<br />
taimsete segude olulist pidurdavat toimet liha<br />
oksüdatiivsele rääsumisele mehaaniliselt konditustatud<br />
liha (MDM) ja marineeritud liha näiteil.<br />
Loomkatsetega on näidatud, et aedrabarberi juure<br />
ekstrakt vähendab oluliselt etanoolist põhjustatud<br />
maksakahjustust. Mainitud tööd on aluseks<br />
tervisttugevdavate, nn funktsionaaltoitude saamise<br />
teaduslike põhimõtete ja konkreetsete funktsionaaltoitude<br />
väljatöötamisel.<br />
Väga oluliseks toiduhügieenialaseks uurimisvaldkonnaks<br />
on zoonootilised haigusetekitajad<br />
erinevat liiki toidutoormes, tootmiskeskkonnas ja<br />
toidus. Kõik toiduained sisaldavad vähemal või<br />
suuremal arvul mikroorganisme. Ebasoovitavate<br />
mikroobide kasv ja areng toiduainetes võib põhjustada<br />
nii majanduslikke probleeme (toiduainete<br />
riknemisest tulenev kahju) kui ka otsest ohtu<br />
tarbija tervisele toidutekkeliste infektsioonide ja<br />
intoksikatsioonide näol.<br />
Toiduhügieeni töörühm on aktiivselt tegelenud toidupatogeenide<br />
alase teadustööga. Kõige suuremat<br />
kompetentsi Eestis omatakse termofiilsete kampülobakterite<br />
teaduslikes uuringutes, kuid olulisel<br />
kohal on ka teised toidupatogeenid nagu Listeria<br />
monocytogenes, mis on üks olulisematest toiduga<br />
ülekanduvatest haigustekitajatest. Põhilised lahendamist<br />
vajavad probleemid seonduvad eeskätt<br />
toiduainetetööstuste tasandiga. Pikaajaliste uuringute<br />
tulemuste analüüsi alusel saab väita, et võrreldes<br />
eelnevate aastatega on Eesti toodete termofiilsete<br />
kampülobakteritega saastumise protsendid<br />
tunduvalt langenud. Probleeme esineb isoleeritud<br />
patogeenide tüvede antibiootikumidele tundlikkuse<br />
osas, mistõttu soovitatakse jätkata praegu kehtivate<br />
heade hügieenitavade rakendamist, pidada kinni<br />
raviskeemidest ning põhjendamatult antibiootikume<br />
farmi tasandil mitte kasutada.<br />
Alustatud on lihatehnoloogia ja tootearenduse<br />
labori (4) planeerimise ja arendusega.<br />
Söötmise osakond (5)<br />
Söötmise osakonna teadustöö põhiliseks ülesandeks<br />
on läbi viia põllumajandusloomade ja -lindude<br />
söötade, söötmise, toitumise ning ainevahetuse<br />
alaseid uuringud. Selle raames uuritakse uute ja<br />
Eestis kasutusel olevate söötade keemilist koostist,<br />
omastamist loomade poolt ja mõju toodangu<br />
kvaliteedile. Selgitatakse erinevate söötmis- ja<br />
pidamisstrateegiate mõju lehmade tervisele ning<br />
piima kvaliteedile lehmade vabapidamisega piimafarmides.<br />
Tegeletakse piima keemilist koostist ja<br />
laapumist mõjuvate tegurite kindlakstegemisega,<br />
samuti otsitakse piima laapumist, tervist, heaolu<br />
jne peegeldavaid biomarkereid piimas. Samuti disainitakse<br />
söötmise kaudu ja tervislikkuse eesmärgil<br />
piima ja liha, kasutades spetsiaalseid söötasid<br />
ja söödaratsioone.<br />
Söötmisosakonna juurde kuulub kaks laborit.<br />
Esimene neist on söötade ja ainevahetuse labor,<br />
mille üheks eesmärgiks on maailmas tunnustatud<br />
metoodikate järgi määrata vajamineva bioloogilise<br />
materjali keemilist koostist. Teiseks eesmärgiks on
159<br />
pakkuda teenustööd tootmisfarmidele, eeskätt just<br />
söötade kvaliteeti hindamise ja nende keemilise<br />
koostise määramise ning toiteväärtuse arvutamise<br />
osas.<br />
Sigimisbioloogia osakond (6)<br />
Lehmade sigivust vähendavateks olulisemateks<br />
faktoriteks on piimatoodangule suunatud geneetilise<br />
valikuga kaasnevad muutused lehmade<br />
ainevahetuses, innatunnuste nõrgenemine ning<br />
terviseprobleemid ja haigused. Intensiivsetes<br />
pidamistingimustes peetavatel piimalehmadel<br />
esineb väga sageli munasarjade funktsioonihäireid.<br />
Uuringud (7) näitasid, et ainult 31% uuritud<br />
loomadest ei esinenud munasarjade funktsiooni<br />
häireid. Munasarjahäirete esinemissagedus sõltus<br />
looma tõust ja aretusväärtusest. Häiretel oli<br />
negatiivne mõju lehmade tiinestumisele, suurenes<br />
embrüonaalse suremuse risk ning vähenes innatsükli<br />
sünkroniseerimise efektiivsus. Munasarjahäire<br />
tüüp (anovulatsioon, luteolüütilise vastuse<br />
puudumine) oli seotud piimatoodangu ja piima<br />
koostisega. Piimatoodangu, piimakomponentide ja<br />
munasarjade funktsioonihäirete vaheliste seoste<br />
leidmisel võib olla suur praktiline väärtus, võimaldades<br />
rutiinselt määratavate piimakomponentide<br />
sisalduse abil prognoosida munasarjahäirete esinemissagedust<br />
ja tüüpe.<br />
Seoses farmide suurenemisega langeb farmitöötajatele<br />
suurem koormus, mistõttu jääb järjest<br />
vähem aega indlevate lehmade avastamiseks. Inna<br />
avastamise efektiivsuse suurendamiseks on maailmas<br />
välja töötatud looma aktiivsuse mõõtmisel põhinev<br />
inna avastamise tehnoloogia. Seni puuduvad<br />
andmed selle tehnoloogia täpsuse ja tundlikkuse<br />
kohta. Seetõttu kavandati uuring, kus võttes appi<br />
osakonnas väljatöötatud piima progesteroonisisalduse<br />
määramise meetodit (kasutusel ka Norra Loomaarstiteaduste<br />
Kõrgkoolis ja Cornelli Ülikoolis),<br />
saab täpselt määrata reproduktsioonitsükli faasi,<br />
inna aega, tiinestumist ja tiinuse katkemist. Kõrvutades<br />
lehmade aktiivsusandmeid progesterooniandmetega,<br />
tehakse kindlaks aktiivsusmõõtmisel<br />
põhinevate tehnoloogiate tundlikkus ja täpsus<br />
inna avastamisel, samuti tegurid, mis mõjutavad<br />
aktiivsuse määramisel põhineva inna avastamise<br />
meetodi tundlikkust ja täpsust, näiteks kas kõrgema<br />
piimatoodanguga lehmadel on inna avastamise<br />
tundlikkus ja spetsiifilisus parem, võrreldes<br />
madalama toodanguga lehmadega, või kuidas<br />
mõjutab lonkamine inna avastamise tundlikkust ja<br />
spetsiifilisust. Selgitatakse optimaalne ajavahemik<br />
kõrgenenud aktiivsuse algusest seemendamiseni,<br />
saavutamaks maksimaalset tiinestumist. Töötatakse<br />
välja lehmade aktiivsuse määramise kasutamise<br />
strateegia indlevate loomade leidmiseks, seemendusaja<br />
valikuks ja munasarjafunktsiooni iseloomustamiseks.<br />
Sigimise biotehnoloogia valdkonnas toimub<br />
uurimistöö suguselekteeritud sperma rakendusvõimaluste<br />
laiendamise ja innatsükli reguleerimise,<br />
in vitro e katseklaasiembrüote tootmise ja loomade<br />
kloonimise alal. Uurimistöö tulemusena on juba<br />
kindlaks tehtud põhilised tegurid, mis määravad<br />
suguselekteeritud sperma kasutamise efektiivsust<br />
mullikatel. Suguselekteeritud sperma kasutamine<br />
annab häid tulemusi spontaanse innaga mullikate<br />
esmakordsel seemendamisel, kui farmi üldine<br />
sigimisseisund on hea. Sünkroniseeritud innaga<br />
mullikaid tuleks suguselekteeritud spermaga seemendada<br />
vastavalt innatunnuste ilmnemisele, sest<br />
fikseeritud ajal seemendamine on tiinestust silmas<br />
pidades 10–15% vähem efektiivne. Suguselekteeritud<br />
sperma kasutamisel saadakse 90% lehmvasikaid.<br />
Seetõttu on surnultsündide arv suguselekteeritud<br />
sperma kasutamisel väiksem, võrreldes<br />
tavaspermaga – lehmikute sünnikaal on võrreldes<br />
pullvasikatega väiksem ja sünnitus kulgeb kergemini.<br />
Lehmade seemendamisel suguselekteeritud<br />
spermaga on maailmas seni tulemused olnud<br />
tagasihoidlikud – tiinestumine on vaid 20–25%.<br />
Katseklaasis viljastatud ja kloonembrüote kasvatamist<br />
viiakse läbi eesmärgiga saada kloonimise<br />
kaasabil geneetiliselt muudetud lehmi, mis oma<br />
piimaga toodaksid ravivalke, näiteks suhkruhaigetele<br />
vajalikku insuliini või sigimatuse ravis vajalikku<br />
folliikuleid stimuleerivat hormooni.<br />
Kalakasvatuse osakond (8)<br />
Kalakasvatuse osakonna teadus- ja õppetöö katab<br />
kogu vesiviljeluse valdkonna arendamise vajadusi<br />
Eestis alates süvauuringutest molekulaargeneetika<br />
ja kalade haiguste alal kuni rakendusuuringuteni,<br />
mis on vajalikud uute kalakasvanduste rajamiseks<br />
ja ELi tõukefondide toetuse taotlemise nõustamiseni.<br />
Intensiivne kalakasvatus põhineb tänapäeval<br />
suletud veekasutusega või osalise veepuhastusega<br />
kalakasvatusrajatistel. Kalakasvatuse osakonnas<br />
on uurimise all bioloogilised, hüdrokeemilised ja<br />
haiguste probleemid, mis tekivad neis tingimustes.<br />
Kalakasvatuse intensiivistumine ja tihe asustuskalade<br />
sissevedu erinevate maade kalakasvandustest,<br />
samuti Eesti-sisesed ümberpaigutused,<br />
toovad kaasa haiguste leviku ohu suurenemise.<br />
Kalakasvatuse osakonnas uuritakse kalatervise<br />
probleeme erinevates kasvatustingimustes. Uuritud<br />
on ka inimesele ohtliku parasiidi laiussi levikut<br />
Eestis veekogude ja kalaliikide kaupa.
160<br />
Osakond püüab aidata kalakasvatajaid nõuannete<br />
ja rakendusuuringutega.<br />
Kalakasvatuse abil suurendatakse looduslike vete<br />
kalavarusid. Kalakasvatuse osakonna geneetikalaboratooriumis<br />
jälgitakse kasvatatud lõhe ja eriforelli<br />
asustamisega loodud asurkondade geneetilist<br />
struktuuri ja hinnatakse asustamise edukust ja<br />
selle mõju looduslikule mitmekesisusele.<br />
Vähikasvatuse tehnoloogia on kõikjal veel väljaarendamise<br />
järgus. Kalakasvatuse osakond tegeleb<br />
vähikasvatuse ja Eesti vähivarude kaitse ja majandamise<br />
alaste uuringutega. Kõige suuremat ohtu<br />
vähikasvatuse arengule kujutab endast vähikatk,<br />
mis tapab peaaegu kõik vähid. Praegu hea vähikatku<br />
diagnoosimise meetod puudub. Osakond<br />
tegeleb katku diagnoosimise molekulaarbioloogilise<br />
metoodika täiustamise ja Eesti laborites juurutamisega<br />
ning tema looduses edasikandumise ja<br />
säilimise uuringutega.<br />
Looma tervise ja keskkonna osakond (9)<br />
Looma tervise ja keskkonna osakonnas keskendutakse<br />
loomade heaolu ja tervise uuringutes<br />
lehmade heaolu ja tervisekontrolli automatiseerimise<br />
problemaatikale, eesmärgiks luua piimakarja<br />
integraalne automaatne järelevalvesüsteem.<br />
Heaolu- ja tervisekontrolli ülesandeks on koguda<br />
lehmade heaolu ja tervist iseloomustavaid näitajaid<br />
ning väljastada teavet konkreetsete loomade<br />
seisundi kohta. Füsioloogiliste näitajate kogumiskohtadeks<br />
on selvesõlmed (jõusöödajagaja, lüpsiplats,<br />
lüpsirobot jne), mida lehmad vabapidamisel<br />
korrapäraselt külastavad. Kui looma füsioloogilised<br />
näitajad erinevad oluliselt matemaatiliste mudelitega<br />
kirjeldatutest, eraldatakse probleemne lehm<br />
veterinaarseks läbivaatuseks.<br />
Jalahaigused on raske ja pikaajalise ravitavuse<br />
tõttu lehmade karjast väljalangemise oluliseks<br />
põhjuseks, seetõttu on nende varasel avastamisel<br />
suur majanduslik tähtsus. Koostöös soomlastega<br />
on välja töötatud neljal kaalul põhinev süsteem,<br />
mis võimaldab automaatselt analüüsida lüpsirobotit<br />
külastavate lehmade jalakoormusi. Selle järgi,<br />
kuidas lehm lüpsil seistes jäsemeid koormab, saab<br />
määrata, kas mõni jalgadest on valulik, ja alustada<br />
jalahaiguse ravi enne, kui jalahaigus on liiga<br />
kaugele arenenud. Lisaks saab nende kaaludega<br />
jalalöökide jaotust ja tammumismustrit analüüsides<br />
koguda infot lüpsimugavuse ja udara tervise<br />
kohta. Lehm reageerib rahutu käitumisega enamasti<br />
siis, kui udar on valulik või lüps on mõnel<br />
muul põhjusel ebameeldiv.<br />
Lüpsiplatsiga vabapidamislautades uuritakse jalaseisundi<br />
hindamise võimalusi kõnnimustri alusel.<br />
Selleks valmistatakse lehmade liikumisteele asetatav<br />
andurite maatriksiga varustatud ülekäigumatt, mis<br />
võimaldab registreerida matist üle kõndivate lehmade<br />
sammudest põhjustatud surve parameetreid ja<br />
jalaasendit ning videokujutisi. Mõõtesüsteemidega<br />
registreeritakse tervete ja erineva lonkeastme ning<br />
diagnoosiga lehmade kõnnimustrid, andmed töödeldakse<br />
spetsiaalsete tarkvarapakettide abil.<br />
Keskkonna- ja toodanguparameetrite uuringutest<br />
on selgunud, et nende näitajate pidev seire võimaldab<br />
koguda olulist informatsiooni lehmade heaolu<br />
ja karja seisundi kohta. Näitajate võrdlemisel<br />
haiguste andmebaasiga on välja selgitatud põhilised<br />
haiguste riskitegurid lõas- ja vabapidamisega<br />
piimakarjalautades ning töötatud välja esmased<br />
riskitegurite toimeastakud.<br />
Lehmade heaolu-uuringute tähtsa osa moodustavad<br />
üldise liigiomase käitumise ja tervise<br />
vaheliste seoste selgitamine, eriti vabapidamisel.<br />
Jälgitakse lüpsilehmade kohanemiskäitumist<br />
lõaspidamiselt vabapidamisele üleminekul ehk kui<br />
kiiresti taastub loomadel stressivaba enesetunnet<br />
kirjeldav normaalne käitumine. Need uuringud<br />
integreerivad ka toodangu ja haiguste panoraami<br />
muutumist üleminekul ühelt pidamissüsteemilt<br />
teisele.<br />
Looma tervise ja keskkonna osakonna juurde on<br />
asutatud Loomade heaolu uurimiskeskus (9)<br />
(10), mis on vabatahtlik loomade heaolu temaatikaga<br />
tegelev õppejõudude, teadlaste, üliõpilaste ja<br />
spetsialistide ühendus.<br />
Uurimiskeskuse tegevuse eesmärgid on:<br />
1) loomade heaolu edendamine, populariseerimine<br />
ning seostamine majandusliku ja muu tegevusega;<br />
2) teadus- ja nõustamistegevus loomade heaolu<br />
ning sellega seotud valdkondades;<br />
3) loomade heaolu ja sellega seotud valdkondade<br />
alase ainese kogumine, talletamine, kataloogimine,<br />
eksponeerimine, avaldamine;<br />
4) sidemete ja koostöö arendamine asjast huvitatud<br />
isikute, asutuste ja organisatsioonidega.<br />
Füsioloogiaalase teadustöö üheks suunaks on<br />
sporthobuste skeletilihaste molekulaarse ehituse<br />
uurimine eesmärgiga prognoosida hobuste sobivust<br />
kiirus-, jõu- ja vastupidavustreeninguks.<br />
Samuti on eesmärgiks ülemäärase treeningu prognoosimiseks<br />
sobivate markerite leidmine. Uuringuid<br />
on alustatud ahhal-tekiini tõuga, mis on maa-
161<br />
ilma vanim kuumavereline ja üks vastupidavaim<br />
hobusetõug maailmas. Uuringutega pannakse<br />
alus loomade molekulaartasandil lihasuuringutele<br />
Eestis, mis on oluline nii sporthobuste treenimise,<br />
lihashaiguste ja -vigastuste ravi kui ka toiduteaduse<br />
seisukohalt (liha kvaliteet ja omadused).<br />
Teiseks oluliseks suunaks on kliinilise veterinaarmeditsiiniga<br />
seotud uuringud oma loomulikus<br />
keskkonnas spontaanselt haigestunud loomadega.<br />
Ühiseks nimetajaks on looma vastusreaktsiooni<br />
hindamine (kasutades ägeda põletikufaasi proteiine<br />
ja kliinilist diagnostikat) erinevatele mõjudele<br />
nagu haigused, sh nakkushaigused, pidamistingimused,<br />
kliiniliste haiguste ravi jne. Põletikuvastus<br />
on organismi peamine kaitsemehhanism ja aktiveerub<br />
paljude erinevate tegurite toimel (keskkonnast<br />
tulenevad mõjurid, nt mikroobid või loomast lähtuvad<br />
mõjurid, nt stressireaktsioon). Põletikuvastuse<br />
täpne mõõtmine nn akuutse faasi proteiinide abil<br />
võimaldab looma reaktsiooni täpsemalt hinnata<br />
ja seda informatsiooni saab kasutada teaduslikes<br />
uuringutes.<br />
Teraapia osakond (11)<br />
Kliinilise meditsiini põhiliseks uurimisobjektiks<br />
on eeskätt produktiivloomad, eriti piimalehmad,<br />
kelle emaka-, udara- ja jäsemehaigusi uuritakse.<br />
Töötatakse välja mitte ainult uusi ravimeetmeid,<br />
vaid antakse ka terviseprobleemide vältimise<br />
soovitusi, pakkudes karjatervise analüüsi ning<br />
karjatervise programme, konsulteerides tootjaid ja<br />
loomaarste nende meetmete efektiivse ja optimaalse<br />
rakendamise osas.<br />
Teiseks oluliseks liigiks uurimistöös on hobune.<br />
Hobuste populatsioon Eestis on viimaste aastate<br />
jooksul püsinud kuue tuhande ringis. Vaatamata<br />
suhteliselt väiksele arvukusele on hobusel<br />
traditsiooniliselt suurt tähtsus nii ratsaspordis,<br />
hipoteraapia komponendina inimestele, füsioteraapias<br />
kui ka lihtsalt atraktiivse lemmikloomana.<br />
Kuna hobune on kallis, seda eriti sporthobune,<br />
siis hobusekasvataja on huvitatud, et märad hästi<br />
tiinestuksid. Samas on teada, et küllalt suur arv<br />
günekoloogiliselt terveks tunnistatud märadest on<br />
probleemsed, kes õigeaegse seemendamise või paaritamise<br />
korral ei tiinestu. Uurimistöö aitab välja<br />
selgitada madala tiinestumise põhjusi ning töötada<br />
välja optimaalne märade seemendusmetoodika,<br />
leida vastust küsimusele, millised süvaseemenduse<br />
võtted ja seemendusdoosid on optimaalsemad,<br />
tagamaks märade head tiinestumist ja võimaldaks<br />
efektiivselt kasutada sügavkülmutatud täkuspermat<br />
mistahes maailma hobusekasvandusest ning<br />
väärtuslikult täkult.<br />
EMÜ loomakliiniku ja Märja katsefarmi näol on<br />
loodud kaasaegsed üksused loomkatsete läbiviimiseks.<br />
Erinevate osakondade laboratooriumid suudavad<br />
pakkuda tugiteenust ning kokku moodustub<br />
keskkond, mis pakub huvi koostööks erinevates<br />
teadussuundades (ravimiuuringud, biotehnoloogia,<br />
jms kontrollitud katsed põllumajandusloomadega).<br />
Morfoloogia osakond (12)<br />
Loomade normaalmorfoloogia ja patoanatoomia<br />
alaste rakendusuuringute eesmärgid:<br />
1) korrastada, ühtlustada ja arendada emakeelset<br />
normaal- ja patoloogilise morfoloogia oskussõnavara<br />
koostöös riiklike institutsioonide ja erialaliitudega;<br />
2) sigimisega seotud võrdlevanatoomilised uuringud<br />
(kodu- ja ulukloomad);<br />
3) nakkushaigustega seotud patoanatoomilised<br />
uuringud;<br />
4) rakkude, kudede ja elundite ultrastrukturaalsed<br />
uuringud;<br />
5) veterinaarmeditsiini ajaloouuringud.<br />
Nakkushaiguste osakond<br />
Nakkushaiguste osakond arendab teaduslikku<br />
uurimistööd peamiselt sigade ja veiste nakkushaiguste<br />
valdkonnas (13). Viimaste aastate uurimistöö<br />
tulemusena on selgitatud veiste nakkava<br />
rinotrahheiidi ja viirusdiarröa epidemioloogiat ja<br />
rakendatud tõrjeprogramme nimetatud haiguste<br />
tekitajatest vabanemiseks nakatunud karjades. Sigade<br />
haigustest on põhjalikult uuritud tsirkoviroosi,<br />
mükoplasmoosi ja enteropaatia epidemioloogiat<br />
ning tegeletud nimetatud haiguste tõrje küsimustega.<br />
Arendatud on molekulaarseid uurimismeetodeid<br />
nakkushaiguste diagnoosimiseks.<br />
Parasitoloogia (14) valdkonnas on arendatud viimastel<br />
aastate uurimistööd algloomtõvede suunal.<br />
Selgitatud on senini Eestis tuvastamata olnud<br />
haiguste nagu neosporoos ja krüptosporidioos<br />
epidemioloogiat ning töötatud välja soovitused loomapidajatele<br />
tõrje korraldamiseks. Samal ajal on<br />
tegeletud ka muude parasiitide tõrje optimeerimise<br />
temaatikaga veise- ja seakasvatuses.<br />
Loomageneetika ja tõuaretuse osakond (15)<br />
Loomageneetika ja tõuaretuse osakonna uurimistööd<br />
on seotud põllumajandusloomade aretuse ja<br />
põllumajandusloomade geneetiliste ressursside<br />
säilitamisega.<br />
1) Uuritakse piima laapumisomaduste parandamise<br />
suunas tehtava aretustöö mõju eesti holsteini
162<br />
ja eesti punast tõugu mullikate ja lehmade sigivusele<br />
ning piima somaatiliste rakkude arvule.<br />
2) Hinnatakse erinevaid molekulaargeneetilisi markereid<br />
kasutades Eesti põllumajandusloomade<br />
geneetilist mitmekesisust, tõugude unikaalsust,<br />
sugulust ja diferentseerumisastet teistest Eesti ja<br />
Põhja-Euroopa tõugudest.<br />
3) Analüüsitakse uuendkarja aretusväärtust, poegimise<br />
ja piimatootmise sesoonsust traditsioonilise<br />
lõaspidamisega farmides ja uutes vabapidamisega<br />
külmlautades.<br />
4) Uuritakse võimalusi lehmikute seemendus- ja<br />
poegimissesooni reguleerimiseks, et suurendada<br />
piimatootmist ja -varumist talvekuudel.<br />
Uuringute tulemuste rakendamisel saab:<br />
1) Suurendada uuendkarja valiku intensiivsust,<br />
millega kaasneb piimakarjade toodanguvõime<br />
kiirem suurenemine.<br />
2) Seemendus-poegimissessiooni reguleerimisega<br />
suurendada kõrgema kokkuostuhinnaga sesoonil<br />
toodetava piima kogust ja lehmade produktiivsust<br />
aastas, vähendada piimatootmise sesoonsust.<br />
3) Parandada toorpiima koostist aretuslike võtetega<br />
nii, et saadud piim oleks sobiv lisaväärtusega<br />
piimatoodete valmistamiseks, eelkõige juustu<br />
tootmiseks.<br />
4) Aretusmeetmete täiustamise ja uurimistöö põhjal<br />
antavate soovituste rakendamisel aretajate ja<br />
loomaomanike poolt suurendada Eesti loomakasvatajate<br />
konkurentsivõimet regioonis ja tootmise<br />
kasumlikkust.<br />
5) Kohalike ohustatud tõugude säilitamise printsiipide<br />
ja -meetmete täiustamise ja genofondi<br />
uurimise tulemuste kasutamisega aidata kaasa<br />
Eesti kohalike tõugude säilimisele.<br />
Lisaks pakutakse aretusorganisatsioonidele ja<br />
loomaomanikele loomade geneetilise identifitseerumise<br />
ja vanemluse tuvastamise teenust,<br />
molekulaargeneetiliselt diagnoositakse põllumajandusloomadel<br />
esinevaid geneetilisi defekte,<br />
genotüpiseeritakse veiseid aretajale huvipakkuvate<br />
tunnuste osas (nt piimavalkude pärilikud tüübid).<br />
1) http://www.emu.ee/356229)<br />
2) Väino Poikalainen vaino.poikalainene@emu.ee<br />
3) Mati Roasto mati.roasto@emu.ee<br />
4) Lembit Lepasalu lembit.lepasalu@emu.ee<br />
5) Olav Kärt olav.kart@emu.ee<br />
6) Ülle Jaakma ylle.jaakma@emu.ee<br />
7) Andres Valdmann andres.valdmann@emu.ee<br />
8) Tiit Paaver tiit.paaver@emu.ee<br />
9) http://lhu.emu.ee/<br />
10) Andres Aland andres.aland@emu.ee<br />
11) Andžela Lehtla andžela.lehtla@emu.ee<br />
12) Tõnu Järveots tonu.jarveots@emu.ee<br />
13) Arvo Viltrop arvo.viltrop@emu.ee<br />
14) Toivo Järvis toivo.jarvis@emu.ee<br />
15) Haldja Viinalass haldja.viinalass@emu.ee<br />
Tehnikainstituut<br />
Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis õpetatakse<br />
tehnika ja tehnoloogia valdkonda kuuluvaid õppeaineid.<br />
Üliõpilastel on võimalik valida energeetika,<br />
tootmistehnika ja ergonoomika õppesuuna vahel.<br />
Õppe- ja teadustöö katab kahte vastutusvaldkonda:<br />
biotehnilised süsteemid ja energeetika. Instituut<br />
teeb aktiivset koostööd Tartu Ülikooli, Tallinna<br />
Tehnikaülikooli, Läti Põllumajandusülikooli ja<br />
Leedu Põllumajandusülikooli vastavate osakondadega.<br />
Bioenergeetika (1)<br />
Tahke biokütuse töötlemise tehnoloogiad<br />
Kultuurenergiataimede kujul kasutatav biomass<br />
on oma bioloogilise eripära tõttu briketeerimiseks<br />
keeruline materjal. Uurimistöö tulemusena on saadud<br />
ülevaade põllumajanduses briketeerimiseks<br />
kasutust leidvate materjalide briketi moodustumi-<br />
se iseärasused. Briketi kuju ja omadusi mõjutavad<br />
oluliselt järgmised tegurid:<br />
1) briketeerimisseadme eripära (kolb- ja kruvipress);<br />
2) pressitava materjali liik (erinevate teraviljade<br />
põhk, luhahein, puulehed, kurgipealsed jm);<br />
3) pressitava materjali fraktsioon;<br />
4) pressitava materjali niiskus;<br />
5) briketi jahtumisrežiim stabilisaatoris (briketi<br />
jahtumisel muutuvad selle mehaanilised omadused<br />
oluliselt).<br />
Eelkatsete käigus valmistatud briketimaterjali erinevate<br />
osade tiheduste ja tootlikkuse vahel oli suur<br />
erinevus. Põhjuste selgitamiseks tuleks katsetöid<br />
jätkata. Luhahein ning kartong vajavad ettepeenestamist.<br />
Korrektse briketi moodustasid nisupõhk,<br />
rukkipõhk ning kartong, rahuldava rukkipõhk<br />
koos luhaheinaga, rukkipõhk koos puulehtedega
163<br />
ja kurgipealsed, briketti ei tekkinud rapsipõhu<br />
ning pilliroo puhul. Briketeerimise praktiliseks<br />
juurutamiseks tuleb eelnevalt lahendada järgmised<br />
tehnilised ning tehnoloogilised probleemid:<br />
1) põhurulli olukorra seire põllul;<br />
2) pressitava materjali eelkuivatus (vajadusel);<br />
3) tehnoloogilise protsessi sujuv käivitamine ja<br />
seiskamine;<br />
4) pressitava materjali peenestamisel tekkiva tolmu<br />
elimineerimine;<br />
5) pressitava materjali optimaalse peenestusastme<br />
tagamine;<br />
6) materjali etteande tagamine pressi (võlvistumise<br />
oht).<br />
Vaatamata tekkinud probleemidele katsetööde<br />
käigus, alluvad proovibriketeerimisel kasutatud<br />
rohtsed jt materjalid (nn biojäätmed) enamasti<br />
briketeerimisele ja on kasutatavad kütusena. Kõik<br />
kaasnevad tehnilised ja tehnoloogilised probleemid<br />
on lahendatavad.<br />
Taimeõli kasutamine mootorikütusena<br />
Rapsiõli omadused erinevad oluliselt diislikütuse<br />
omadustest. Rapsiõli on suurema tihedusega, kuid<br />
viskoossus on oluliselt suurem diislikütuse viskoossusest.<br />
Rapsiõli leektäpp on tunduvalt kõrgem<br />
diislikütuse omast. Ka on palju suuremad rapsiõli<br />
joodarv ja happearv ning hapnikusisaldus võrreldes<br />
diislikütuse vastavate näitajatega. Rapsiõli<br />
tsetaaniarv ja kütteväärtus jäävad madalamaks<br />
diislikütuse tsetaaniarvust ja kütteväärtusest.<br />
Diislikütuse omadustest oluliselt erinevate omaduste<br />
tõttu pole võimalik puhast rapsiõli pikemat<br />
aega kasutada kütusena fossiilset päritolu kütuse<br />
jaoks ehitatud mootoris ilma mootorit kahjustamata.<br />
Rapsiõli kasutamiseks kütusena tuleb mootor<br />
seadmestada rapsiõlikütuse kohaselt või tuleb<br />
kasutada rapsiõlimootoreid.<br />
Sisepõlemismootorite tulevikukütused on sünteetilised<br />
kütused (II põlvkonna kütused). Rapsiõli<br />
diiselmootori kütusena on üks võimalik alternatiiv<br />
naftast toodetud diislikütustele (I põlvkond). Seda<br />
enam, et sünteetilise diislikütuse hind on veel palju<br />
kõrgem biodiisli- või rapsiõlikütuse hinnast.<br />
Biogaasijaama investeeringu analüüs ja selle<br />
peamised mõjurid<br />
Oskuslikult valitud biogaasi tootmise meetodid<br />
võivad anda lisaks säästule looduses ja kulutustes<br />
muudele uuringutele ja vahenditele, mida peab<br />
rakendama tavapärasel orgaaniliste materjalide<br />
käitlemisel ja utiliseerimisel, ka arvestatava kasumi<br />
energia näol.<br />
Hinnates tulemusi 13%-lise diskontomääraga on<br />
tasuvusaeg 8 aastat. See on periood, mis ei ole<br />
investorile ahvatlev ja samuti muudab raskeks,<br />
kui mitte küsitavaks, laenude saamise pangast.<br />
Samuti on seejuures kasutatud silohinda (300<br />
kr/t), mille maksumus on ligilähedane omahinnale<br />
ja ei ole ilma energiakultuuri kasvatamise toetuseta<br />
või isegi koos sellega piisav, et äratada huvi silo<br />
tootmise vastu.<br />
Uurides muutusi investeeringu analüüsis elektrimüügitariifide<br />
väikese tõusu korral (0,25 kr/kWh),<br />
näeme olulisi muutusi tasuvusaja kahanemise<br />
näol (–2,5 aastat), mis muudaks projekti teostatavaks.<br />
Samas aga silohinna tõus (+50 kr/t) põhjustaks<br />
märgatavat tasuvusaja pikenemist. Ilmne on<br />
ka, et 4,7 mln kr toetust biogaasijaama kohta on<br />
äärmiselt vähe, moodustades ka kirjeldatud suhteliselt<br />
väikese biogaasijaama (400pealise lüpsikarjaga<br />
laudakompleksi juures töötav jaam võimsusega<br />
kuni 500 kW) koguinvesteeringust vaid 22,4%.<br />
Ka praegu on taastuvenergia müük tarbijale eraldi<br />
arvestatud ja seega ei ole probleemi selle arvestamiseks<br />
mistahes põhjendatud hinnaga. Seega on<br />
tasuvus sõltuv poliitikast ning muutustest energiaturu<br />
seadustes.<br />
Ka Eesti <strong>maaelu</strong> arengukava 2007–2013 bioenergia<br />
tootmise investeeringutoetuse meede 1.4.3 rakendamisest<br />
sõltub selle fondi kasutamise efektiivsus.<br />
Kui eesmärgiks on toetada võimalikult paljusid<br />
projekte, võib saada takistuseks nende projektide<br />
mitterakendumine majanduslikel põhjustel ja fond<br />
jääb kasutamata või ei kasutata selle vahendeid<br />
biogaasijaamade rajamiseks. Samas, kui toetada<br />
väiksema arvu biogaasijaamade rajamist, kuid<br />
seda ulatuses, mis oleks piisav investeeringu optimaalse<br />
tasuvusaja saavutamiseks, täidaksid need<br />
tehased oma eesmärki, lahendades nii keskkonnakui<br />
ka energiaprobleeme.<br />
Eestis on biogaasijaamad võimalikud ja tasuvad<br />
väikeste muudatuste korral seadusandluses,<br />
toetusskeemides ja energiamajanduse poliitikas.<br />
Minimaalselt piisav oleks antud situatsioonis hind<br />
1,5 kr/kWh.<br />
Masinaehitustehnoloogia<br />
Masinaehitustehnoloogia alateema, eelkõige põllumajanduslik<br />
masinaehitus, on osakonna viimase<br />
aja eelisarendatav teema. Teatavasti põhjustab<br />
vibratsioon materjali lõikamisel lõikuri kulumist,<br />
vähendab pingi mehhanismide kestust, kutsub<br />
esile töötlemistäpsuse vähenemise ja halvendab<br />
toote pinna kvaliteeti. Võnkumiste intensiivsuse
164<br />
ja taseme alandamine tehnoloogilises süsteemis<br />
on lahendatav parameetrite dünaamilise sünteesi<br />
meetodite alusel. Üks lõikuri arendamise suundadest<br />
on kõrgendatud püsivusega elastosumbuvate<br />
instrumentide arendamine, mil on elastsed<br />
ja reguleeritavad elemendid, kuid mille väliskuju<br />
ei erine tuntud instrumentidest. 2008. a alustati<br />
laastueraldusprotsessi dünaamilise modelleerimisega<br />
materjalide lõiketöötlemisel. Selle protsessi<br />
tundmine annab võimaluse kontrollida lõiketöötluse<br />
põhilisi kvaliteedinäitajaid, töötlemise täpsust ja<br />
pinnakaredust. Samuti alustati kermiste uurimist<br />
ülikiireks viimistlevaks lõiketöötlemiseks pikkade<br />
võllide töötlemisel. Teema on multidistsiplinaarne,<br />
sisaldades endas materjaliteaduse, põllumajandusliku<br />
masinaehituse ning süsteemiteooria elemente.<br />
Masinate korrashoid<br />
2008. a jätkati andmete kogumist traktori-masinapargi<br />
korrashoiukulude kohta erinevates põllumajandusettevõtetes<br />
(Adavere, Aravete, Estonia,<br />
Krootuse, Laatre Piim, Pajusi ATF, Sadala, Torma,<br />
Väätsa) ja kogutud andmete töötlemist ning analüüsi.<br />
Töö eesmärk oli kogu traktoripargi korrashoiu<br />
(diagnostika, tehnohooldus ja remont) probleemide<br />
väljaselgitamine ja tegelike kulude seis organisatsiooniliste<br />
ning tehniliste asjaolude taustal tüüpilises<br />
põllumajandusettevõttes.<br />
Traktori kulud jagunevad EMÜ tehnikainstituudis<br />
tehtud uuringute põhjal järgmiselt:<br />
tööjõukulu<br />
diiselkütte kulu<br />
traktori varuosad<br />
traktori remondikulud<br />
KOKKU:<br />
2007. a andmete järgi kulus traktorite korrashoiule<br />
keskmiselt 20 418 kr ühe traktori kohta.<br />
Arvutuslik kütusekulu aastal 2007 ühe ha kohta<br />
oli 95 l. 100 kr tarbitud kütuse koguse kohta<br />
lisandub 43 kr korrashoiukulu.<br />
Arvestuslikult on ühe hektari haritava maa kohta<br />
traktorite korrashoiukulu 314 kr.<br />
Kombainide korrashoiule kulus 2007. a 89 967 kr<br />
kombaini kohta.<br />
Andmetest lähtuvalt kulus ettevõttes kombainidel<br />
kütust keskmiselt ligi 14 l/ha. 100 kr tarbitud kütuse<br />
koguse kohta lisandub 86 kr korrashoiukulu.<br />
Arvestuslikult oli kombainide korrashoiukulu 93<br />
kr hektari haritava maa kohta.<br />
1<br />
Jüri Olt jyri.olt@emu.ee<br />
29%<br />
55%<br />
10%<br />
6%<br />
100%<br />
10.3. Eesti Maaviljeluse Instituudis ja Jõgeva<br />
Sordiaretuse Instituudis tehtavast uurimistööst<br />
Avatud turumajanduse tingimustes konkurentsis<br />
püsimiseks on Eestisse imporditud suures koguses<br />
uusimat tehnoloogiat, masinaid, seadmeid, aga<br />
ka toiduaineid, senisest saagikamaid ja kvaliteetsemaid<br />
kultuurtaimede liike ja sorte, loomatõuge<br />
ning teavet, kuidas neid kasvatada ja kasutada.<br />
Meie toidulaud on kiiresti rikastunud uute toitudega,<br />
põldudel kasvavad välismaised sordid,<br />
lautades on kõrge produktiivsusega loomatõud<br />
ning põldudel liiguvad järjest võimsamad masinad.<br />
Kahjuks on sellel kõigel ka oma negatiivne<br />
külg. Sissetoodud toiduained on säilivuse ning<br />
hea välimuse tagamiseks täis säilitusaineid ning<br />
taimekaitsevahendite jääke, toitainete vahekord ei<br />
vasta Eesti inimese bioloogilistele vajadustele, välismaised<br />
sordid ja tõud kohanevad halvasti meie<br />
looduslike tingimustega, koos uute liikide ja sorti-<br />
dega on imporditud uusi ohtlikke haigusetekitajaid<br />
ja kahjureid, sissetoodud tehnika ei vasta sageli<br />
meie mullastikulisele ja majanduslikule eripärale,<br />
imporditud teabe otsene rakendamine on kaasa<br />
toonud ootamatuid majanduslikke tagasilööke jpm.<br />
Selleks, e neid negatiivseid ilminguid t minimeerida,<br />
aidata kaasa põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse<br />
tagamisele ja kodumaiste traditsiooniliste<br />
toiduainete domineerimisele vähemalt<br />
siseturul, on oluline, et põllumajandustootmine<br />
baseeruks kodumaistel teadusuuringutel. Eesti<br />
Maaviljeluse Instituudis toimub teadus- ja arendustöö<br />
viies olulises valdkonnas:<br />
• taimekasvatus (põllundus, rohumaaviljelus, taimekaitse,<br />
seemnekasvatus);<br />
• toidu- ja söödakvaliteet ja ohutus;<br />
• taimede tervendamine, haigusresistentsuse ja
165<br />
majanduslike omaduste parandamine;<br />
• geneetiliste ressursside säilitamine in vitro;<br />
• põllumajanduses kasutatavate uudsete tehnoloogiliste<br />
lahenduste analüüs ja arendus.<br />
Uurimistöö tulemuslikkuse ja praktikas rakendatavuse<br />
tagab tihe koostöö põllumeeste ja neid<br />
esindavate organisatsioonidega, mis seisneb teabe<br />
aktiivses vahetamises läbi otseste kontaktide,<br />
ühiste arendusprojektide ja ürituste. Süvenev<br />
rahvusvaheline koostöö loob aluse uurimistulemuste<br />
kvaliteedi pidevaks tõusuks. Kahepoolsed<br />
koostöölepingud on sõlmitud 18 Eesti põllumeeste<br />
organisatsiooniga, 4 Eesti ülikooliga ning 9 välismaise<br />
teadusasutusega. Osaletakse mitmete<br />
rahvusvaheliste teadusvõrgustike ja klastrite töös<br />
(EK toiduklastris FOOD-CLUSTER INITIATIVE,<br />
Kesk- ja Ida-Euroopa väetamisalases võrgustikus<br />
MOEL, Euroopa kartuli geneetiliste ressursside<br />
alases koostöövõrgustikus ECP/GR Gen Res CT95-<br />
34/45, Euroopa geneetiliste ressursside kogumise,<br />
säilitamise ja arendamisega tegelevate asutuste<br />
koostööprogrammis ECPGR, Põhjamaade Geenipanga<br />
ja Baltimaade geenipankade vahelises koostööprogrammis,<br />
rahvusvahelises kartuli lehemädaniku<br />
uurimisalases koostöövõrgustikus GILB<br />
ja Euroopa kartuli lehemädaniku uurimise alases<br />
koostöövõrgustikus EUCABLIGHT). Instituut on<br />
Euroopa Toiduohutusameti ekspertasutus ning EL<br />
7. raamprogrammi projekti FLAVOURE (6 riiki ja<br />
10 teadusasutust) ja AGRONOMY RESEARCH (3<br />
riiki ja 6 teadusasutust) võrgustike koordinaator.<br />
Rakendusuuringute põhirõhk oli tera- ja kaunviljade,<br />
õlikultuuride ning kartuli kvaliteeti ja ohutust<br />
ning tasuvust mõjutavate faktorite uurimisel.<br />
Uurimistöö toimus viies suunas:<br />
1. Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride<br />
toidu- ja söödakvaliteedi parandamise võimaluste<br />
selgitamine, rakendades majanduslikult<br />
efektiivseid ning keskkonnasäästlikke agrotehnoloogilisi<br />
meetmeid (1). Eestis kasvatatavate<br />
tera- ja kaunviljade üheks suuremaks probleemiks<br />
on saagi ja kvaliteedi kõikumine, mida võimendavad<br />
sagedased ebasoodsad ilmastikutingimused<br />
kasvu- ja koristusperioodil. Ilmastikust tingitud<br />
riske on võimalik teatud määral vähendada, optimeerides<br />
teised taimede kasvu mõjutavad tegurid<br />
(näit kasutatava agrotehnoloogiaga). Projekti raames<br />
läbi viidud uuringud on näidanud, et talinisu<br />
tasakaalustatud väetamine võimaldab suurendada<br />
saagikust keskm 15–20%. Uuringutes kasutatud<br />
meetmete rakendamine annaks Eesti ulatuses<br />
talinisu kogutoodangu kasvu 24,6 kuni 32,8 tuh<br />
t ning kasumi suurenemist 36–52 mln kr. Rapsil<br />
tagaks see kasvatajatele 100–125 mln kr aastas<br />
täiendavat kasumit ning liblikõieliste kultuuride ja<br />
õlilina kasvatamisel 22–25 mln kr aastas.<br />
2. Maheviljeluse eri viiside ja tavaviljeluse mõju<br />
võrdlemine mulla viljakusele ja elustikule ning<br />
põllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile (1).<br />
Mahetoit ja selle tootmine on muutumas Eestis<br />
järjest populaarsemaks. Üha enam põllumehi<br />
pöörab selja sünteetilistel kemikaalidel baseeruvale<br />
tavatootmisele. Teave, kuidas mahedalt<br />
majandada, saadakse tavaliselt nõustajate vahendusel<br />
välismaistest kirjandusallikatest. Erinevate<br />
pedoklimaatiliste tingimuste tõttu on taolise info<br />
ülevõtmine riskantne, samas on Eestis mahetootmise<br />
alast teadusinfot minimaalselt. Kas ja millisel<br />
määral toimub mahekülvikorras maa väljakurnamine,<br />
kuivõrd aitab maheviljelus kaasa mullaviljakuse<br />
säilitamisele, kuidas muuta mahetootmine<br />
majanduslikult tasuvamaks, kuivõrd täisväärtuslik<br />
on mahedana kasvatatud taimne saadus Nendele<br />
küsimustele peaks vastuse andma käesolev<br />
uurimus.<br />
3. Toidukartuli kaubandusliku kvaliteedi ja<br />
toiteväärtuse muutused ning seda mõjutavad<br />
tegurid (2). Tarbija soovib osta poest kvaliteetset,<br />
defektideta ja tervet kartulit. Uuringu eesmärgiks<br />
on agrotehnoloogia täiustamise kaudu suurendada<br />
toidu- ja seemnekartuli kvaliteeti ning nõuetele<br />
vastavate mugulate osakaalu saagis (mugulasaagi<br />
fraktsioonilist ühtlikkust, kvaliteeti ja säilivust,<br />
nakatumist harilikku ja mustkärna). Esialgsed<br />
tulemused on lootustandvad ning väljatöötatud<br />
võtete rakendamine kartulikasvatuses peaks võimaldama<br />
suurendada selle kasumlikkust 290–462<br />
mln kr võrra.<br />
4. Eesti teravilja kvaliteeti ja ohutust mõjutavad<br />
hallitusseened ja nende negatiivse mõju<br />
vähendamine (3). Eestis, kus sademete hulk<br />
ületab aurumise, on hallitusseente levik väga ulatuslik.<br />
Nende toimel väheneb teravilja saagikus ja<br />
kvaliteet ning nende elutegevuse käigus toodetavad<br />
ülimürgised mükotoksiinid võivad inimestel ja loomadel<br />
põhjustada mürgitust ja allergiat. Eriti suur<br />
on probleem niisketel aastatel nagu 2008, mil meie<br />
eksperthinnangul oli toiduvilja kvaliteedile vastavat<br />
vilja nisust, rukkist, odrast vaid 20–25%, kaerast<br />
0%. Uurimise käigus väljatöötatud võtete rakendamisel<br />
ja ohupunktide likvideerimisel on võimalik<br />
hallitusseentest tekitatud kahju (aastas 200–270<br />
mln kr) teraviljakasvatusele vähendada 30–50%<br />
võrra (60–135 mln kr võrra).
166<br />
5. Mullaharimise intensiivsuse mõju vedelsõnnikuga<br />
väetatud põllukultuuride saagile ja<br />
kvaliteedile ning mulla seisundile (4). Loomakasvatusettevõtete<br />
suurenemise ning pidamistehnoloogiate<br />
täiustamise tulemusena tekib üha<br />
enam vedelsõnnikut, mis võib valel käitlemisel<br />
kujuneda ohuks keskkonnale. Õigel kasutamisel<br />
on tegu väärtusliku orgaanilise väetisega, millega<br />
on võimalik parandada mulla viljakust. Senised<br />
uurimistulemused ei anna aga selgeid soovitusi,<br />
millal, millistele kultuuridele ja kuidas vedelsõnnikut<br />
erineva mullaharimise tehnoloogia rakendamisel<br />
anda. 2008. a seisuga viljeldi ligi pool teraviljast<br />
minimeeritud või otsekülvi tehnoloogiliselt.<br />
Võrreldes tavatehnoloogilise tootmisega säästab<br />
uus tehnoloogia mootorikütust 50–60%. Eestimaal<br />
tervikuna annab see rahalist säästu 8–9 mln kr,<br />
millele lisandub 2–3 mln ulatuses ajalist säästu.<br />
Vedelsõnniku kasutamine võimaldab vähendada<br />
mineraalse lämmastikväetise ostmiseks tehtavaid<br />
kulutusi 25–30% võrra ehk ligi 15 mln kr.<br />
Rohumaaviljeluse ja sellega seotud piimakarjakasvatuse<br />
vallas toimus töö kahes suunas:<br />
1. Rohusöötade kvalitatiivsete muutuste dünaamika<br />
selgitamine (5). Rohu vananedes suureneb<br />
pinnaühikult kogutava rohu mass, kuid väheneb<br />
selle väärtus loomasöödana, mistõttu ülekasvanud<br />
rohusööda kasutamisel halvenevad tootmistulemused.<br />
Näiteks toob sööda energiatiheduse vähenemine<br />
11 MJ/kg-lt 9 MJ/kg-le kaasa söömuse vähenemise<br />
ca 20%. Ratsiooni tasakaalustamiseks tuleb<br />
kulutusi teha, mistõttu lehma päevane söödaratsioon<br />
maksab tootjatel keskmiselt 6 kr enam kui<br />
teaduslikul uurimistööl põhineva söödatootmise<br />
korral. Kuna söödad moodustavad tootmiskuludest<br />
ca 50%, võib käesoleva projekti kasumlikkus<br />
vabariigi piimakarja suurust arvestades ületada<br />
103 mln kr. Uurimise teeb eriti oluliseks asjaolu,<br />
et rohusööda kvaliteet sõltub muude tegurite kõrval<br />
suurel määral ilmastikutingimustest ning õige<br />
niitmisaja tabamine on võimalik vaid teadusuuringute<br />
kaudu.<br />
2. Sööda seose uurimine lüpsilehmade heaolu ja<br />
karjast väljamineku eaga (6). Uuringusse on kaasatud<br />
8 põhikarja vabapidamisega lüpsilauta üle<br />
Eesti. Uuringu vajadus tuleneb asjaolust, et keskm<br />
on meil piimalehmade laktatsiooni ajaks vaid 2,5<br />
aastat ning see väheneb jätkuvalt. Suuresti on see<br />
tingitud söötade madalast kvaliteedist. Kuna lehmade<br />
üleskasvatamiseks tehakse palju kulutusi,<br />
siis on kasulik, kui loomad püsiksid karjas võimalikult<br />
pikka aega. Lehmade karjast väljamineku<br />
ea pikendamine kasvõi poole aasta võrra annaks<br />
vabariigi tasandil kokkuhoidu enam kui 400 mln<br />
kr aastas.<br />
Sordiaretuse raames viidi rakenduslikku uurimist<br />
läbi kahel teemal:<br />
1. Ida-kitseherne ja valge mesika säilitusaretus<br />
(7). Ida-kitsehernes on liblikõielistest heintaimedest<br />
kõige pikema kasutuskestusega liik, mis kvaliteetse<br />
loomasööda ja bioenergia saamise kõrval aitab<br />
efektiivselt parandada mulla seisundit, vähendades<br />
sh mineraalväetiste kasutamise vajadust. Pikk<br />
kasutuskestus muudab tema kasvatamise odavaks,<br />
mistõttu nõudlus selle liigi ja sordi seemnete järgi<br />
on suurenemas kogu maailmas. Sama rolli täidab<br />
ka valge mesikas, mille kasutamine haljasväetisena<br />
on laialdaselt levimas. Töö eesmärgiks on nimetatud<br />
liikide ja sortide sordikirjelduses esitatud<br />
omaduste ning tunnuste püsimise tagamine läbi<br />
säilitusaretuse ja algseemne kasvatamise. Arvestades<br />
ida-kitseherne seemnekasvatusega seotud<br />
kulusid ja tulusid, annab seemne kasvatamine<br />
kasumit ligikaudu mln kr aastas.<br />
2. Taimebiotehnoloogia meetodite uurimine<br />
kartuli ja aiakultuuride sordiaretuse ning seemne<br />
ja istikukasvatuse algmaterjali ohtlikest<br />
taimehaigustest tervendamisel ja tervendatud<br />
meristeemkloonide haiguskindluse suurendamisel<br />
(8). Viirushaigused on kultuurtaimedel<br />
laialt levinud. Nende toimel võib taimede saagikus<br />
väheneda kuni 80% ning olulisel määral halveneda<br />
toodangu kvaliteet. Kui seen- ja bakterhaigusi on<br />
võimalik tõrjuda kemikaalidega, siis viirusi saab<br />
elimineerida ainult tervendatud taimede kasvatamisega.<br />
Antud projekti eesmärgiks ongi tegelemine<br />
nimetatud probleemiga: tervendada viirushaigustest<br />
ja valida parimate majanduslike omadustega<br />
haiguskindlamad meristeemkloonid ning paljundada<br />
neid kartuli ja aiakultuuride sordiaretusele,<br />
seemnekasvatusele ning istikute tootmisele.<br />
Põllu- ja rohumaade tasuvuse suurendamise<br />
meetmed (9). Eesti paikneb maaviljeluseks sobiva<br />
piirkonna põhjapiiri lähedal, mistõttu ei ole võimalik<br />
saada nii suuri saake kui lõunapoolsetes<br />
piirkondades. Selleks et tagada meie põllumajanduse<br />
konkurentsivõime, on vajalik optimeerida<br />
põllumajandustootmine ja leida võimalusi tootmise<br />
tasuvuse suurendamiseks. Projekti raames selgitatakse<br />
optimaalset külvipinna struktuuri, erinevate<br />
väetiste ning nende annuste kasutamist ning erinevate<br />
põllumajandusettevõtete tasuvuse kujunemist,<br />
olenevalt ettevõtte suurusest, asukohast jt<br />
faktoritest. Selle läbiviimine võimaldab suurendada<br />
taimekasvatusliku tootmise kasumit kuni 10 mln<br />
kr võrra aastas.
167<br />
Teaduselt tootmisele (10). Eesti põllumajanduslike<br />
väiketootjate (85% kõigist tootjatest) majanduslik<br />
olukord on vaatamata toetustele keeruline.<br />
Mitmete prognooside alusel ei ole nad reeglina<br />
jätkusuutlikud. Väiketootmise kokkutõmbumisega<br />
väheneb toodangu mitmekesisus, halveneb maapiirkondade<br />
sotsiaalne seisund ning poodides hakkab<br />
üha enam domineerima välismaine toidukaup.<br />
Uuringu eesmärgiks on hinnata põllumajandusliku<br />
väiketootmise olukorda Lääne- ja Raplamaal, leida<br />
väljavalitud seireettevõtetel majandamiseks kõige<br />
efektiivsemad ja ökonoomsemad lahendused ning<br />
saadud praktiliste näidete varal propageerida teaduslikel<br />
analüüsidel põhinevat tootmist.<br />
Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi<br />
kogumine ja säilitamine aastateks 2007–2013<br />
(8). Põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss<br />
in vitro hõlmab põllu- ja aiakultuuride sorte, aretusmaterjali,<br />
rahvaaretisi, liike ja vorme. Töö on<br />
kooskõlas “Säästva arengu seaduse” § 9 lõikega<br />
2 ning toetab Komisjoni teatises KOM (2006) 216<br />
seatud “Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peata-<br />
mine 2010. aastaks ja pärast seda. Säästvad ökosüsteemi<br />
teenused inimeste hüvanguks” eesmärkide<br />
täitmist. Kollektsioonide säilikuid kasutatakse<br />
sordiaretuses, teadus- ja õppetöös. EVIKAs in vitro<br />
säilitamisel olev taimne materjal on hea võimalus<br />
keskkonnasõbraliku ettevõtluse arendamiseks<br />
maapiirkondades, tööhõive suurendamiseks ning<br />
tervisliku toidulaua mitmekesistamiseks.<br />
Täpsemat infot uurimistulemuste kohta on võimalik<br />
leida EMVI kodulehelt aadressil www.eria.ee<br />
(1) Malle Järvan malle.jarvan@eria.ee<br />
(2) Edvin Nugis edvin.nugis@eria.ee<br />
(3) Heino Lõiveke heino.loiveke@eria.ee<br />
(4) Peeter Viil peeter.viil@eria.ee<br />
(5) Uno Tamm uno.tamm@eria.ee<br />
(6) Paul Lättemäe paul.lattemae@eria.ee<br />
(7) Heli Meripõld heli.meripold@eria.ee<br />
(8) Katrin Kotkas k.kotkas@evika.org<br />
(9) Valdek Loko valdek.loko@eria.ee<br />
(10) Rein Lillak rein.lillak@eria.ee<br />
Jõgeva Sordiaretuse Instituut<br />
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi põhiülesanded on<br />
põllumajanduskultuuride uute sortide aretamine,<br />
sortide säilitusaretuse tagamine, sortide viljelemise<br />
agrotehnika väljatöötamine ning täiustamine, kõrgpaljundus-<br />
ja sertifitseeritud seemnete müügiks<br />
tootmine ja turustamine, sortide ja väärtuslike aretiste<br />
säilitamine geenipangas, taimekasvatuslikud<br />
alus- ja rakendusuuringud uute teadmiste saamiseks,<br />
arendustegevus ja innovatsioon uute teadmiste<br />
rakendamiseks, uurimistöö tulemuste publitseerimine,<br />
nõuandetegevuse ja koolituse korraldamine<br />
oma pädevuse piires. Korraldatakse põllukultuuride<br />
sortide registreerimiskatseid, katseid soovitatud<br />
sordilehe koostamiseks ning efektiivsuskatseid<br />
taimekaitsevahendite registreerimiseks.<br />
Instituudi tulemusliku töö aluseks on pikaajaliste<br />
traditsioonide ja kogemustega jätkusuutlike uurimisrühmade<br />
ja kaasaegse infrastruktuuri olemasolu.<br />
Selle baasil luuakse intensiivse rahvusvahelise<br />
ja kodumaise teadustöö tulemusena Eesti põllumajandussektori<br />
arenguks vajalikke sorte, uusi<br />
tooteid ja teadmisi ning täiendatakse rahvusvahelisi<br />
teadusvõrgustikke Eesti alase teabega. Teaduskoostöö<br />
on uute ideede, teadmiste ja koostöösidemete<br />
aluseks.<br />
Sordiaretuse eesmärgiks on Eesti klimaatilis-mullastikulistele<br />
tingimustele sobivate stabiilse saagiga,<br />
ebasobivatele ilmastikutingimustele ning taimekahjustajatele<br />
vastupidavate uute teraviljade, õlikultuuride,<br />
kõrreliste ning liblikõieliste heintaimede,<br />
kartuli ja köögiviljade sortide aretamine ning sordilehes<br />
olevate sortide sordiehtsuse säilimise tagamine.<br />
Lisaks põllumajandussektori konkurentsivõimet<br />
tagavate sortide aretamisele on oluliseks rolliks sordiaretusliku<br />
kompetentsi tagamine seemnekasvatuseks<br />
ning objektiivse hinnangu andmiseks teistes<br />
riikides aretatud sortide sobivusele Eesti looduslikesse<br />
ja tootmistingimustesse. 88 aasta jooksul on<br />
Jõgeval aretatud 285 sorti. Eesti sordilehes <strong>2009</strong><br />
on 71 sorti. Kõik Eesti sordilehes olevad sordid on<br />
lülitatud ELi ühisesse sordilehte, mis tagab nende<br />
turustamise võimaluse kõigis ELi liikmesriikides.<br />
Teraviljasordid on levinud Soomes, talirüpsi sordid<br />
Rootsis ja Soomes, heintaimede sordid Leedus,<br />
Soomes, Rootsis, Norras ja Venemaal, kartulisordid<br />
Lätis ja Leedus, köögiviljasordid Soomes ja Lätis.<br />
Aastatel 2003–2008 on Eesti Sordilehte võetud 14<br />
uut sorti: odrad ´Viire´ (2007), ´Leeni´ (2007), suvinisu<br />
´Mooni´ (2007), talirüps ´Largo´ (2005) (aretatud<br />
koostöös rootsi aretusfirmaga Swalöf-Weibull AB),<br />
tetraploidne karjamaa-raihein ´Raite´ (2003), itaalia
168<br />
raihein ´Talvike´ (2003), punane aruhein ´Herbert´<br />
(2004), kartulid ´Maret´ (2003) ja ´Reet´ (2007),<br />
aedhernes ´Erme´ (2003), aeduba ´Lemmik´ (2006),<br />
tomatid ´Maike´ (2003), ´Valve´ (2003) ja ´Malle F1´<br />
(2005). <strong>2009</strong>. a on riiklikes registreerimis- ja majanduskatsetes<br />
kolm uut sorti. Lisaks enda aretatud<br />
sortidele esindab instituut Eestis 8 välisfirmades<br />
aretatud teraviljade sorti.<br />
Vaatamata tihedale konkurentsile on säilitatud<br />
Jõgeva sortide juhtpositsioon Eesti seemnekasvatuses.<br />
Viimastel aastatel on järjest suurenenud<br />
nõudlus kodumaiste seemnete, eelkõige heinaseemne<br />
ja köögiviljade seemne järele. Laienenud<br />
on Eesti sortide levik välisriikides, eelkõige Balti- ja<br />
Põhjamaades, see suurendab nõudlust eliitseemnete<br />
järele ja tingib nende kasvatamise mahtude<br />
suurendamise.<br />
Sordiaretusega seonduvad rakendusuuringud on<br />
suunatud uutele sortidele sobiliku agrotehnika ja<br />
sordiresistentsust arvestavate taimekaitsestrateegiate<br />
väljatöötamisele ning tootearendusele.<br />
Teraviljade sordiaretus (1)<br />
Odra sordiaretuse eesmärgiks on saagikama,<br />
seisu- ja haiguskindlama ning parema terakvaliteediga<br />
õlle-, toidu- ja söödaodra aretusmaterjali<br />
loomine ning paremate aretiste väljaselgitamine<br />
eeskätt Eesti turu vajadustest lähtudes.<br />
Esimest aastat olid sordilehel uued odrasordid<br />
‘Viire’ ja ‘Leeni’. 2008. a kasvatati ‘Viiret’ 18 ha<br />
ja ‘Leenit’ 80 ha. Odrasort ‘Viire’ on hilisepoolne,<br />
seisukindel, kõrge terasaagi, suure mahumassi ja<br />
keskmise terasuurusega. Taimed on veidi pikemad<br />
kui standardsordil ‘Anni’, taimehaigustesse<br />
nakatub vähe. Sort ‘Leeni’ kuulub hilisepoolsete<br />
otrade hulka. Ta on suuresaagiline, suure mahumassi<br />
ja suure teraga. Taimehaigustesse nakatub<br />
vähesel määral. Sordilehe sortide katses olid ’Viire’<br />
ja ’Leeni’ kõige saagikamate sortide hulgas. Odra<br />
sordiaretuse raames korraldati 26 katset 4030<br />
aretusliini ja sordiga üldpinnal 6,7 ha. Uue aretusmaterjali<br />
saamiseks loodi ristamistega 100 uut<br />
kombinatsiooni. Põhivõrdluse 18 aretisest ületasid<br />
viis aretist usutavalt standardsordi ‘Anni’ saagikust,<br />
paistes samal ajal silma hea seisukindluse,<br />
suure tera ja mahumassiga ning hea haiguskindlusega.<br />
Kaera sordiaretuse (2) eesmärk on kultuuri saagipotentsiaali<br />
tõstmine, seisu- ja haiguskindluse<br />
ning tera kvaliteedi parandamine. Aretusprogrammi<br />
raames korraldati 24 katset 2650 aretise<br />
ja sordiga üldpinnal 4,0 ha. Ristati 45 uut kombinatsiooni.<br />
Põhi- ja eelvõrdluse aretised olid saagikuselt,<br />
agronoomilistelt ja kvaliteediomadustelt<br />
valdavalt standardsort ’Villu’ tasemel.<br />
ELi programmi AGRI GEN RES 870/2004 raames<br />
läbiviidava projekti “Kaera geneetiliste ressursside<br />
kvaliteet toiduks kasutamisel” eesmärgiks on mitmekesistada<br />
sordiaretuse lähtematerjali ning leida<br />
erinevatest Euroopa riikidest pärineva 350 kaerasordi<br />
ja -vormi seast perspektiivset lähtematerjali<br />
kaera sordiaretuseks. Hariliku sõkalteralise kaera<br />
kõrval on katsematerjali hulgas ka paljasteralise ja<br />
lühikõrrelise kaera sorte ning metsikuid kaeraliike.<br />
Suvinisu sordiaretuse (3) eesmärgiks on lühema<br />
kasvuajaga, kõrge proteiinisisaldusega, heade küpsetusomadustega,<br />
saagikate ning haigus- ja seisukindlate<br />
ilmastiku ja kasvuolude suhtes stabiilsete<br />
omadustega sortide aretamine. Esimest aastat oli<br />
sordilehel koos Boreali aretuskeskusega (Soome)<br />
aretatud saagikas, suure teraga, kõrge proteiinisisaldusega<br />
ja kõrge ning stabiilse langemisarvuga<br />
sort ‘Mooni’. Uut sorti kasvatati Eesti seemnepõldudel<br />
73 hektaril. Aretusprogrammi raames<br />
korraldati 21 katset üldpinnal 4,5 ha. Ristati 99<br />
uut kombinatsiooni. Põhivõrdluskatse 25 aretisest<br />
ületasid viis usutavalt standardsordi ’Vinjett’ saagikust,<br />
paistes silma ka hea seisukindluse ja keskmise<br />
pikkusega kasvuajaga.<br />
Koos TTÜ Geenitehnoloogia Instituudiga jätkuvad<br />
resistentsusgeneetika alased uuringud markeraretuse<br />
arendamiseks ja sortide ning aretiste identifitseerimiseks<br />
geneetilise ja morfoloogilise analüüsi<br />
abil. Sordiaretusprotsessi täpsemaks, kontrollitavamaks<br />
ja suunatavamaks muutmiseks rakendatakse<br />
molekulaarbioloogilisi meetodeid, selleks<br />
on Jõgeva SAI biotehnoloogia laboris rakendatud<br />
topelthaploidide meetod suvinisu aretustöö kiirendamiseks.<br />
Talinisu aretuse (4) eesmärkideks on talve-, haigus-<br />
ja lamandumiskindlate, heade jahvatus-küpsetusomadustega<br />
toidunisu ja kõrgesaagiliste söödanisu<br />
sortide aretamine. Pööratakse tähelepanu ka<br />
mahepõllumajanduslikesse tingimustesse sobivate<br />
ja aastate lõikes stabiilsemate omadustega sortide<br />
ja väljaselgitamisele. Aretusprogrammi raames<br />
korraldati 21 katset üldpinnal 3 ha. 2008. a ilmastikutingimused<br />
soodustasid suure saagi kujunemist,<br />
mitmed genotüübid ületasid saagitaseme 11 t/ha.<br />
Seejuures oli aretusmaterjali hulgas mitmeid genotüüpe,<br />
mis ületasid saagikuselt oluliselt standardsorte.<br />
Koostöös Leedu Põllumajanduse Instituudiga<br />
on valitud kaks aretist <strong>2009</strong>. a sügisel riiklike<br />
registreerimiskatsete alustamiseks.
169<br />
Talirukki sordiaretuse (5) eesmärgiks on stabiilse<br />
ja kõrge saagikusega talve- ja seisusortide ning<br />
haiguskindlate ja kõrge ning stabiilse bioloogilise<br />
väärtusega sortide aretamine. Jätkus töö lühikõrreliste,<br />
talvekindlate ja saagikate sortide aretamisel.<br />
Säilitusaretuse eesmärgiks on olemasolevate<br />
Eesti sortide majanduslike ja bioloogiliste omaduste<br />
säilitamine ja parandamine. Oluliseks tööks on<br />
teadaolevalt vanima tootmises oleva teraviljasordi,<br />
talirukis ’Sangaste’ säilitusaretuse tagamine.<br />
Talirüpsi sordiaretuse (6) eesmärgiks on aretada<br />
kohalikes mullastik-klimaatilistes tingimustes<br />
kasvatamiseks sobivaid suuresaagilisi kõrge õlisisaldusega<br />
sorte, mis sobivad tööstusele kõrgekvaliteediliseks<br />
tooraineks erinevate õlide tootmisel.<br />
Jõgeval ja Kuusikul korraldatud saagikatses 96<br />
aretisega valiti aretuse jätkamiseks 58 talvekindlamat<br />
ja saagikamat aretist. Täpsustati talirüpsi kasvatamise<br />
majanduslikult ökonoomset agrotehnikat.<br />
Otstarbekamaks on osutunud külvisenorm 5 kg/<br />
ha, kasvuregulaatori kasutamine annab saagilisa<br />
300–500 kg/ha, ühekordne kevadise lämmastikväetise<br />
optimaalne norm on 60 kg/ha. Suuremad<br />
lämmastikuannused on otstarbekas anda kasvuaja<br />
jooksul jaotatult.<br />
Heintaimede sordiaretuse (7) eesmärkideks on<br />
aretada saagikaid, parema kvaliteediga, hea talveja<br />
haiguskindlusega, mitmesuguse kasutusotstarbega<br />
heintaimesorte ning Jõgeval aretatud heintaimesortide<br />
omaduste säilitamine ja parandamine<br />
koos algseemnekasvatusega. Selgitatakse sortide<br />
kasutamisvõimalusi ja seemnekasvatuse agrotehnikat.<br />
2008. a alustati lamba aruheina ‘Vea’ ja hulgalehise<br />
lupiini sordi ‘Lupi’ registreerimiskatseid.<br />
Lamba aruheina sort ‘Vea’ on aretatud loodusest<br />
kogutud seemneproovist dekoratiivsetel eesmärkidel<br />
ja sobib muru rajamiseks kergetel muldadel,<br />
sh poolvarjulises kasvukohas. Hulgalehise lupiini<br />
sort ‘Lupi’ on aretatud korduvate valikutega Jõgeva<br />
ümbruse looduslikelt kasvukohtadelt kogutud<br />
seemneproovist. Aretustöö oli suunatud saagirohkusele<br />
ja taimmaterjali ühtlikkusele. Sort ‘Lupi’<br />
sobib kasutamiseks haljasväetiskultuurina. Lupiini<br />
haljasmassi väetusväärtust loetakse võrdseks<br />
veisesõnnikuga.<br />
Kartuli sordiaretuse (8) eesmärgiks on aretada<br />
Eesti oludele sobivaid keskvalmivaid ja hilisepoolseid<br />
taimehaigustele ja -kahjuritele vastupidavaid<br />
mehaaniliseks viljelemiseks sobivaid kõrge saagi ja<br />
kvaliteediga toidu- ja tööstuskartulisorte. Kaasajal<br />
on aretuse põhieesmärgiks kvaliteet ning sobivus<br />
tööstuslikuks töötlemiseks (mugula välimus,<br />
kulinaarsed omadused, koorimisjäägid, toortumenemine<br />
jne). Suunaks on nende omaduste ühendamine<br />
haiguskindlusega, eelkõige lehemädaniku- ja<br />
nematoodikindlusega. Aretusprogrammi raames<br />
korraldati 8 katset 3305 sordi või aretisega, katsete<br />
üldpind 3,4 ha. Kasvuhoone 23 000 seemiktaimest<br />
valiti aretuse jätkamiseks 3326 ilusama välimusega<br />
saagikamat aretist. Koostöös Priekuli Sordiaretuse<br />
Instituudiga (Läti) selgitati Jõgeva kartulisortide<br />
sobivust tärklisetööstuse tooraine tootmiseks<br />
maheviljeluse tingimustes. Tulenevalt mahetärklise<br />
järjest suuremast nõudlusest Euroopas on Lätis<br />
Alojes paiknev Lykeby Stärkelseni tärklisetehas<br />
võtnud mahetärklise tootmise oma edasise arengu<br />
põhisuunaks. Esialgsed katsetustulemused<br />
näitavad sordi ’Maret’ head sobivust mahetärklise<br />
tootmiseks, eelkõige tema suhteliselt hea lehemädanikukindluse,<br />
suure saagi ja suhteliselt kõrge<br />
tärklisesisalduse tõttu. <strong>2009</strong>. a alustatakse Lätis<br />
sordi ’Maret’ seemnekasvatust maheviljeluse tarbeks.<br />
Põllumajanduslike rakendusuuringute programmi<br />
teema „Tera- ja kaunviljade ning õlikultuurde mahepõllumajanduse<br />
tarbeks sobivate sortide valik,<br />
aretus, seemnekasvatus ja agrotehnika ning nende<br />
kultuuride maheviljeluse tulemuste võrdlemine<br />
tavapõllumajandusega“ raames katsetatakse Eesti<br />
sordilehe sorte mahetingimustes. Võrdluskatsete<br />
eesmärgiks on välja selgitada sortide eelised ja puudused<br />
mahetingimustes ning anda tootjatele sellekohast<br />
teavet. Mahe- ja tavatootmise erinevuste<br />
väljaselgitamiseks võrreldakse sortide agronoomilisi<br />
ja kvaliteedi omadusi erinevates tootmistingimustes<br />
kasvatamisel. Selgitatakse välja leivaviljade tera<br />
kvaliteedi erinevused tava- ja mahetingimustes.<br />
Mahetootmise varustamiseks selle tootmisviisi<br />
spetsiifilistele nõudmistele hästi vastavate sortidega<br />
on vajalik spetsiaalse suunitlusega sordiaretus<br />
mahetootmises väärtustatavatele tunnustele.<br />
Maheviljeluses kasvatatavad sordid peavad olema<br />
võimelised andma head ja stabiilset saaki ka mõõduka<br />
mullaviljakuse korral ning suutma umbrohte<br />
alla suruda. Selleks sobivad kiire algarenguga,<br />
maad hästi katva lehestiku ja pikema kõrrega<br />
sordid. Suurem osa kaasaegseid teraviljasorte on<br />
lühikese kõrre ja püstiste lehtedega, mis ei võimalda<br />
neil umbrohtudega edukalt konkureerida.<br />
Mahepõllumajanduses on sortide hea ja pikaajaline<br />
haiguskindlus suurema tähtsusega kui tavatootmises,<br />
eelkõige seemnega edasikantavate taimehaiguste<br />
suhtes. Mahetingimustes korraldatud katsete<br />
tulemusena valiti välja üks odra ja kaks kaera<br />
perspektiivset aretist, mis planeeritakse 2010. a<br />
esitada registreerimiskatsetesse kui maheviljelusse<br />
sobivad sordid.
<strong>17</strong>0<br />
Teema „Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi<br />
täiustamine“ (10) eesmärgiks on<br />
Internetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http://<br />
taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendamine<br />
informatsiooniga taimekahjustajate bioloogia,<br />
taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sortide<br />
haiguskindluse kohta ning uute veebipõhiste<br />
lahenduste väljatöötamine täiendavate taimekahjustajate<br />
tõrjesoovituste edastamiseks põllumeestele.<br />
Internetipõhise nõuandesüsteemi eesmärgiks<br />
on anda teavet majanduslikult ja bioloogiliselt<br />
optimaalsete taimekaitsevahendite normide valikuks<br />
lähtuvalt konkreetsetest põllu- ja ilmastikutingimustest.<br />
Teema täitmise raames tegeletakse<br />
taimehaiguste ja umbrohtude tõrjega teraviljadel,<br />
valgemädaniku tõrjega rapsil ning kartuli-lehemädaniku<br />
tõrjega.<br />
Uute veebirakendustena käivitati 2008. a uus,<br />
interaktiivne rapsi valgemädaniku tõrje mudel, mis<br />
võimaldab kohest tõrjevajaduse arvutamist. Kartulikasvatajate<br />
hulgas on leidnud hea vastuvõtu ja<br />
intensiivse kasutamise kartuli-lehemädaniku leviku<br />
ja tõrjesoovituste edastamiseks välja töötatud ja<br />
rakendatud Internetimoodul, mille kaudu edastati<br />
kasvuperioodil informatsiooni lehemädaniku levikust,<br />
esimese pritsimise ajastamisest, järgnevate<br />
pritsimiste vahelistest intervallidest ning sobivaima<br />
fungitsiidi valikust.<br />
Teema „Agrometeoroloogiliste prognooside ja<br />
kokkuvõtete koostamine“ (11) eesmärgiks on<br />
agrometeoroloogilise seire jätkamine ja seniste<br />
vaatlusridade pikendamine pikaajaliste agrokliima<br />
trendide väljaselgitamiseks. Koostati agrometeoroloogilisi<br />
ülevaateid ja eksperthinnanguid jooksva<br />
aasta võrdlusena pikema aastate perioodiga. Anti<br />
hinnang 2008. a ilmale taimekasvatuse seisukohalt<br />
nii Jõgeval kui kogu vabariigis. Igakuiselt<br />
avaldati agrometeoroloogilisi ülevaateid Internetis<br />
ning ajakirjanduses. Aasta jooksul ilmus trükis 21<br />
artiklit ning koostati 8 stendiettekannet.<br />
Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi<br />
kogumine ja säilitamine (12)<br />
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi geenipanga eesmärgiks<br />
on põllukultuuride geneetilise ressursi<br />
säilitamine ning sellealase koostöö ja informatsiooni<br />
levitamisega seotud tegevuste koordineerimine<br />
Eestis. Instituudi geenipangas on pikaajalisel ex<br />
situ säilitamisel 57 taimeliigi 1990 säilikut. Kollektsioonide<br />
säilitamise kõrval on olulised säilikute<br />
detailne kirjeldamine ja dokumenteerimine, nende<br />
seisundi süsteemne kontrollimine ja uuendamine.<br />
Geneetiliste ressursside säilitamise alase rahvusvahelise<br />
koostöö raames osaletakse Põhjamaade<br />
Geenipanga ja Baltimaade geneetiliste ressursside<br />
töögruppide töös, rahvusvaheliste organisatsioonide<br />
(ECPGR, Bioversity International, jt.) koostöös<br />
ning Euroopa Liidu geneetiliste ressursside komisjoni<br />
töös. 2008. a keskenduti Euroopa geenipankade<br />
integreeritud süsteemi AEGIS raames teistes<br />
geenipankades säilitatavate Eesti päritolu säilikute<br />
autentsuse määramisele.<br />
Geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks on väga<br />
olulised liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede<br />
looduslike kasvukohtade kaardistamine ja looduslikest<br />
populatsioonidest säilikute kogumine.<br />
Sellealase töö raames korraldati ekspeditsioonid<br />
Ruhnu saarele ja Hiiumaale, eelnevatel aastatel<br />
Kihnust ja Manijalt kogutud säilikud puhastati ja<br />
hoiustati geenipangas ning korraldati põldkatsed<br />
Saaremaa ja Läti ekspeditsioonidelt kogutud kõrreliste<br />
ja liblikõieliste heintaimede paljundamiseks ja<br />
uurimiseks.<br />
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi tööd iseloomustavad<br />
tihedad sidemed põllumajanduspraktika ja -tootmisega,<br />
mis on aluseks usaldusväärsusele põllumeeste<br />
ja aiapidajate hulgas. Arvukad Eesti põllumajandusele<br />
suunatud publikatsioonid, rohke osavõtuga<br />
põllu- ja infopäevad ning seminarid, tootmiskatsete<br />
korraldamine ning põllumajanduspraktikute<br />
nõustamine tihendavad sidemeid põllumajandussektoriga.<br />
Instituudi tegevus tootearenduse alal<br />
on aluseks tihedatele sidemetele töötleva tööstuse<br />
ja ettevõtetega. Erilist rõhku paneme töö tulemuslikkusele<br />
ja teadustöö tulemuste rakendatavusele<br />
ning efektiivsele teadustoodangu ja -tulemuste levitamisele.<br />
Teadustöö tarbijateks on Eesti põllumajandustootjad<br />
ja -töötlejad, ametnikud ja kontrollasutused<br />
ning rahvusvaheline teadusüldsus. Töö<br />
tulemuslikkuse hindamise ja uute uurimissuundade<br />
algatamise aluseks on pidev tagasiside teadustoodangu<br />
tarbijatelt. Koostöö põllumajandustootjatega<br />
ning uute, taimsel toormel baseeruvate toodete<br />
arendamine toob juurde uusi koostööpartnereid<br />
ning täiendavaid investeeringuid erasektorist.<br />
(1) Ülle Tamm ylle.tamm@jpbi.ee<br />
(2) Ilmar Tamm ilmar.tamm@jpbi.ee<br />
(3) Anne Ingver anne.ingver@jpbi.ee<br />
(4) Reine Koppel reine.koppel@jpbi.ee<br />
(5) Ilme Tupits ilme.tupits@jpbi.ee<br />
(6) Lea Narits lea.narits@jpbi.ee<br />
(7) Ants Bender ants.bender@jpbi.ee<br />
(8) Aide Tsahkna aide.tsahkna@jpbi.ee<br />
(9) Ilmar Tamm ilmar.tamm@jpbi.ee<br />
(10) Mati Koppel (mati.koppel@jpbi.ee)<br />
(11) Laine Keppart laine.keppart@jpbi.ee<br />
(12) Külli Annamaa kylli.annamaa@jpbi.ee
<strong>17</strong>1<br />
10.4. Põllu- ja maamajanduslik<br />
nõuandetegevus ning teabelevi<br />
Hanna Kreen<br />
Nõudlust nõuande järele mõjutavad kaks peamist<br />
muutust: esiteks esmase toodangu mitmekesistumine,<br />
toomaks rohkem sissetulekut alternatiivallikatest;<br />
teiseks farmide suurenemine, millega<br />
seoses muutuvad olulisteks valdkondadeks<br />
juhtimine, turundus, finantsjuhtimine, logistika,<br />
inimressursside juhtimine, jäätmekäitlus. Paljude<br />
talunike jaoks on see täiesti uus, sest nad on<br />
olnud keskendunud vaid tootmisele iseenesest,<br />
mitte niivõrd oma farmi juhtimisele. Et sektor<br />
oleks konkurentsivõimeline, on oluline arendada<br />
innovatsioonijuhtimist ja kohanemisvõimet. Seega<br />
on nõuandesüsteemi ülesanne lisaks oskusteabe ja<br />
informatsiooni pakkumisele toetada ka turutrendidega<br />
sobiva mõtteviisi arengut sektoris.<br />
Nõuandevajadus põllumajandussektoris tõenäoliselt<br />
suureneb nii meil nagu ka kogu Euroopas<br />
– seda kinnitavad ka uuringute andmed. Eelkõige<br />
tajuvad tootjad nõustamisvajadust toetustaotluste<br />
ning nendega seonduvate äriplaanide koostamisel,<br />
mis moodustab ligikaudu poole kogu nõuandevajaduse<br />
mahust. Traditsiooniliste tootmissuundade<br />
viljelejate hulgas (teravili, piim, liha) on erialase<br />
tootmisinfo ja tootmistehnoloogilise alase nõuande,<br />
sh nõuetele vastavuse osas vajadus mõnevõrra<br />
suurem. Mittetraditsiooniliste valdkondade viljelejad<br />
vajavad samuti erialast nõu, sh alternatiivtehnoloogiate<br />
juurutamise alast, kuid nende jaoks<br />
on olulised nõustamisvaldkonnad ka turundus,<br />
hinnainfo ja ühistegevus.<br />
Selge piiri tõmbamine, mis on informatsioon või<br />
teave ja mis on nõuanne, on sisuliselt võimatu.<br />
Iga nõuanne sisaldab alati informatsiooni ja iga<br />
teabepäringu taga on sisuliselt mingi nõu saamise<br />
vajadus. Seega tuleks infolevi ja nõustamist<br />
käsitleda koos ja ka nõuandesüsteem pakub neid<br />
integreeritult.<br />
Nõuandesüsteemi heaks funktsioneerimiseks on<br />
oluline planeerida ning korrigeerida tegevusi tagasiside<br />
ja erinevate uuringute tulemusena kogutud<br />
andmete analüüse arvestades. Tegevuste juures<br />
tuleb arvestada ka nõuandesüsteemi partnerite<br />
vajadustega ning jätkusuutlikkuse saavutamiseks<br />
süsteemselt välja koolitada ja rakendada uusi<br />
konsulente.<br />
Riik esitab nõuandesüsteemile järgmised ootused:<br />
usaldusväärne, kliendisõbralik ja kõikidele kättesaadav<br />
nõuanne<br />
võimalikult terviklik ja üleriigiline nõuandesüsteem,<br />
mis lähtub riigi ja tootjate huvidest ning<br />
millelt saab tellida kvaliteetset teenust<br />
tootjate huvidest lähtuvate nõuandetoodete turupõhine<br />
pakkumine<br />
riigi poolt võetud kohustuste täitmine nõuetele<br />
vastavuse (cross complience) ning töötervishoiu ja<br />
tööohutuse alase nõuande edastamiseks<br />
nõuandesüsteemi jätkusuutlikkus ja areng (uute<br />
konsulentide haaramine, koolitus ja praktika)<br />
mitmekülgne, arenguvajadustele vastav finantseerimine<br />
Konsulendid ja nõuandekeskused<br />
Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi<br />
areng on taasiseseisvumise järgsel ajal läbi teinud<br />
pika ja keerulise tee. Nõuandesüsteemi kujunemisel<br />
on olnud määrav roll Põllumajandusministeeriumil.<br />
Nõuandesüsteemi arengu analüüsist<br />
selgub, et Eesti kui väikeriigi nõuande- ja teabelevisüsteem<br />
on sõltunud nii poliitiliste suundumuste<br />
kui otsustustasandi isikute arusaamadest. Viimastel<br />
aastatel on nõuandesüsteemi areng saanud<br />
võimalikuks tänu suhtevõrgustike sihipärasele<br />
arendamisele tihedas eesmärgipärases koostöös.<br />
Kasutatud on võimalust nõuandekeskuste väljakujundamiseks,<br />
materiaaltehnilise baasi täiustamiseks<br />
ning konkreetsete ja eesmärgipäraste nõustamistegevuste<br />
käivitamiseks.<br />
Eesti nõuandesüsteem on detsentraliseeritud. Igas<br />
maakonnas on tunnustatud nõuandekeskused,<br />
kokku 15. Keskused tegutsevad oma maakonnas<br />
nii nõuande- kui teabekeskusena. Igal keskusel on<br />
kutsetunnistusega konsulendid vähemalt taimekasvatuse,<br />
loomakasvatuse ja finantsmajanduse<br />
valdkondades. Oma tegevuses arvestavad nõuandekeskused<br />
maakonna vajadusi ja eripära. Konsulent<br />
ja nõuandekeskus austavad oma klienti,<br />
hoiavad saladuses klienti puudutava informat-
<strong>17</strong>2<br />
siooni ega kasuta seda nõusolekuta. Konsulent<br />
ega nõuandekeskus ei sõlmi kliendiga lepinguid<br />
valdkondades, kus ta pole suuteline kindlustama<br />
asjatundlikku nõuannet.<br />
Põllumajandusnõuande süsteemi toimimise<br />
tagamiseks, sh riigipoolsete meetmetega seotud<br />
teabe edastamise ja kvaliteetse nõuande kättesaadavuse<br />
tagamiseks on nimetatud koordineeriv<br />
keskus, juriidilise nimega Eesti Põllumajandus-<br />
Kaubanduskoda. Keskus koostab tegevuskavasid<br />
ja koolitusplaane, analüüsib konsulentide tööd,<br />
rakendab lihtsustatud nõustamise süsteemi, korraldab<br />
konsulentidele alustasu maksmist, juurutab<br />
mentorlussüsteemi ja korraldab portaali www.<br />
pikk.ee tööd. Samuti tegeletakse nõustamistoodete<br />
arenduse ja reklaamiga nõuandesüsteemile, otsitakse<br />
võimalusi koostööks teiste organisatsioonidega,<br />
uusi konsulente jne. 2008. a jooksul valmis<br />
nõuetete vastavusele pühendatud veebiosa www.<br />
pikk.ee/nouetelevastavus .<br />
Konsulent on spetsialist, kes tegeleb nõuandetegevusega<br />
<strong>maaelu</strong> arengu ja/või põllumajanduse<br />
valdkonnas. Ta nõustab üksikkliente, gruppe,<br />
organisatsioone, huvirühmi, kogukondi <strong>maaelu</strong><br />
arenguga seotud valdkonnas üldisematel või spetsialiseeritud<br />
küsimustes. Ehkki nõustajalt oodatakse<br />
enamasti konkreetset nõuannet tootmis- või<br />
majandustegevuse korraldamisel, on sellest veelgi<br />
olulisem võimalus asjatundjaga ettevõtte asju arutada<br />
ja nõu pidada.<br />
Joonis 1. Kehtiva kutsetunnistusega<br />
konsulentide valdkonnad<br />
13%<br />
Seisuga 1. apr <strong>2009</strong> oli kehtiva atesteerimis- või<br />
kutsetunnistusega 164 konsulenti. Konsulentidele<br />
antakse kvalifikatsioon kahel tasemel, IV tasemega<br />
konsulente on 128, V tasemega 36. Kutsestandardi<br />
kohaselt peab konsulendil olema lisaks<br />
kutse- või kõrgharidusele ka vähemalt 3aastane<br />
erialane kogemus. Konsulentide töö vastutusrikkust<br />
näitab elukogemus – 68% konsulentidest on<br />
vanuses 41-60 eluaastat. Eesti Maaülikoolis on<br />
eriala omandanud 81% kutse saanud konsulentidest,<br />
14% erinevates kutsekoolides. Keskmiselt<br />
osaleb üks konsulent aasta jooksul täiendkoolitustel<br />
või tegeleb enesetäiendusega 79 tunni ulatuses.<br />
2008/<strong>2009</strong> toimus suuremahuline konsulentide<br />
koolitamine nõuetele vastavuse valdkonnas.<br />
Kolmandikul konsulentidest moodustab nõustamistegevus<br />
vähemalt poole tema töisest tegevusest<br />
ja kolmandikul suurema osa või enamuse tööajast<br />
(30%). Enamus nõustajatest oleks valmis rohkem<br />
nõustamisele panustama, selleks loodetakse kas<br />
stabiilsust nõuandesüsteemis või klientide/tellimuste<br />
suurenemist.<br />
Nõuande- ja teabeleviteenused ning koolitus- ja<br />
teavitustegevused<br />
Nõuandekeskuste klientuur on igal pool küllaltki<br />
varieeruv. Pakutavast teenuste valikust kasutatakse<br />
kõige enam võimalust saada korraga nii infot<br />
kui nõustamist toetuste kohta. Järgnevad tootmist<br />
ja turgu ning raamatupidamist ja seadusandlust<br />
puudutavad päringud. Sealjuures on infonõudlus<br />
läbi aasta üsnagi ühtlane, suurenedes hüppeliselt<br />
toetuste taotluste esitamise perioodil (2007 nov<br />
kuni 2008 veebr ning mai 2008).<br />
2007. a vastasid teabekeskused kokku 27 002 ja<br />
2008. a 25 802 infopäringule. Kõik nõuandekeskused<br />
saavad võrdselt baasfinantseerimist teabelevi<br />
ja tagasiside korraldamiseks.<br />
14%<br />
37%<br />
26%<br />
5%<br />
5%<br />
Allikas: EPKK Koordineeriv Nõuandekeskus (Nõuandekeskus)
<strong>17</strong>3<br />
Joonis 2. Nõuandekeskustele tehtud päringud<br />
4500<br />
4000<br />
3500<br />
3000<br />
Päringute arv<br />
2500<br />
2000<br />
1500<br />
1000<br />
500<br />
0<br />
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember<br />
2007 1807 2000 2274 2424 41<strong>17</strong> 2441 1909 1830 1549 2112 2226 2313<br />
2008 2728 1941 2320 2131 3926 2274 1392 1581 2029 1587 1847 2046<br />
Allikas: Nõuandekeskus<br />
Päringute vähenemine võib tähendada, et järjest<br />
enam on ümbritsevast teadlikke tootjaid ning ka<br />
seda, et need tootjad, kes enne esitasid ühekordseid<br />
küsimusi, on nüüdseks saanud nõuandesüsteemi<br />
klientideks.<br />
Perioodil 2005-2007 pakkus nõuandetoetuse raames<br />
nõustamisteenust kokku 68 konsulenti. 2008.<br />
a sõlmis toetatavaid nõustamislepinguid 58 konsulenti,<br />
lihtsustatud ehk kliendile tasuta nõuande<br />
skeemis osales 44 konsulenti, lepingu alustasu<br />
saamiseks sõlmis 27 konsulenti.<br />
Tabel 1. Nõuandeteenistuse potentsiaalsete ja statistikas kajastuvate klientide arv, 2008<br />
Maakond<br />
Haritav maa ha<br />
Loom-ühikuid<br />
Ühtse pindala-<br />
Nõuandetoetuse<br />
Tasuta nõuande<br />
toetuse saajate arv*<br />
taotluste arv*<br />
klientide arv**<br />
Harju<br />
55 730<br />
4 158<br />
906<br />
25<br />
55<br />
Hiiu<br />
12 000<br />
1 041<br />
396<br />
3<br />
45<br />
Ida-Viru<br />
26 600<br />
1 915<br />
620<br />
39<br />
48<br />
Jõgeva<br />
65 900<br />
7 836<br />
1 1<strong>17</strong><br />
70<br />
79<br />
Järva<br />
76 200<br />
8 980<br />
774<br />
61<br />
163<br />
Lääne<br />
39 000<br />
3 253<br />
822<br />
66<br />
40<br />
Lääne-Viru<br />
99 700<br />
9 736<br />
1 168<br />
52<br />
75<br />
Põlva<br />
46 430<br />
4 135<br />
1 256<br />
46<br />
164<br />
Pärnu<br />
76 730<br />
7 022<br />
1 652<br />
103<br />
188<br />
Rapla<br />
58 490<br />
5 911<br />
1 147<br />
93<br />
104<br />
Saare<br />
43 490<br />
4 816<br />
1 283<br />
64<br />
147<br />
Tartu<br />
76 970<br />
4 523<br />
1 438<br />
63<br />
86<br />
Valga<br />
40 090<br />
3 285<br />
1 159<br />
42<br />
85<br />
Viljandi<br />
77 280<br />
5 690<br />
1 274<br />
84<br />
135<br />
Võru<br />
46 900<br />
3 533<br />
2 026<br />
88<br />
52<br />
Kokku<br />
841 510<br />
75 834<br />
<strong>17</strong> 038<br />
899<br />
1 466<br />
Allikas: Nõuandekeskus<br />
* PRIA, 2008 ** EPKK, 2008 aruanded
<strong>17</strong>4<br />
Nõuandetoetust taotleti 899 korda, nõuandeteenusele<br />
kulutati 9,86 mln kr, kasutati ära kogu<br />
eelarveaastaks planeeritud 7 mln kr. Enim taotlusi<br />
esitati Pärnumaal, järgnesid Rapla- ja Võrumaa.<br />
Üle 75% projektidest olid esitatud FIEde poolt.<br />
Võrreldes eelmiste aastatega on märgatavalt suurenenud<br />
majandusvaldkonna nõuandeteenuse maht.<br />
Nõuandeteenust osutati 62% finantsmajanduse,<br />
<strong>17</strong>% ettevõtte majandamise, 11% taimekasvatuse<br />
ning 5% loomakasvatusalaseks nõuandeks. Aastast<br />
2008 ei toetata enam vesiviljeluse alast nõuannet,<br />
samas toetatakse toetuste saamiseks vajalike<br />
äriplaanide jmt koostamist.<br />
Joonis 3. Nõuandeteenuse osutamise intensiivsus (tundides)<br />
5 000<br />
4 500<br />
4 000<br />
3 500<br />
3 000<br />
2 500<br />
2 000<br />
1 500<br />
1 000<br />
500<br />
0<br />
2007<br />
2008<br />
Allikas: Nõuandekeskus<br />
<strong>2009</strong>. a alguses läbiviidud uuringu kohaselt eelistab<br />
74% tootjatest osta nõuannet täpselt vastavalt<br />
oma vajadustele ja maksta iga nõuande või infoteenuse<br />
eest eraldi – tootja tahab olla peremees,<br />
ise otsustada ja kontrollida oma investeeringuid.<br />
Mõnevõrra suurem valmisolek maksta koostöölepingu<br />
tasu ja saada selle eest teatud arv nõustamistunde<br />
on nõuandetoetust varem kasutanute ja<br />
veisekasvatajate/piimatootjate hulgas ehk nende<br />
inimeste poolt, kes olid varasemalt sõlminud<br />
pikaajalisi suhteid nõustajaga ja kel oli tekkinud<br />
suurem usaldus. PRIA andmebaasis nõuandetoetuse<br />
kasutamise kohta on 11% tootjatest esitanud<br />
aasta jooksul rohkem kui ühe taotluse. Ühe taotluse<br />
esitanud tootjate hulgas oli neid, kes kasutasid<br />
teenust konkreetse nõu saamiseks kui ka selliseid<br />
taotluseid, kus aasta jooksul vaadati, mida parasjagu<br />
tarvis on.<br />
Koolitus- ja teavitustegevuse olukorda hinnanud<br />
uuringust selgus, et enamasti korraldavad põllumajandussektoris<br />
teavitus- ja koolitustegevusi<br />
erinevad liidud ning olulisemate korraldajate hulka<br />
põllumeeste liitude kõrval kuuluvad veel Eesti Mesinike<br />
Liit ja Eesti Aiaklubi. Õppe-, teadus- ja koolitusasutuste<br />
kanda on 25% tegevustest. Toidusektoris<br />
kuulub ülekaalukas 80% koolitustest õppe- ja<br />
koolitusasutustele. Metsandussektoris korraldavad<br />
uuringu tulemuste põhjal 43% koolitustest õppeja<br />
koolitusasutused, 42% koolitustest jääb erinevate<br />
ühenduste ja erametsaorganisatsioonide kanda.<br />
Põllumajandussektoris on oodatud lisaks loomaja<br />
taimekasvatusalastele koolitustele mahekoolitused,<br />
juhtimine, tootearendus, seadusemuutused<br />
jpm teemad. Toidusektoris oodatakse koolitusi<br />
uute tehnoloogiate ja tootearenduse teemadel,<br />
samuti toidu kvaliteedi, hügieeni ja ohutuse,<br />
turunduse ja müügi teemadel. Metsandussektoris<br />
nimetati vajalike teemade hulgas ära metsakasvatust<br />
ja hooldamist, keskkonnaväärtuseid metsas,<br />
tootmistehnoloogiaid, metsakõrvalkasutuse võimalusi,<br />
pärandkultuuri jpm.<br />
Eesti <strong>maaelu</strong> arengukava koolitus- ja teavitustegevuste<br />
meetme raames on võimalik taotleda toetust<br />
kas üleriigiliste või maakondlike tegevuste korraldamiseks.<br />
Kokku võeti vastu <strong>17</strong>0 taotlust kogusummas<br />
20,7 mln kr. Tegevuste lõikes suurimat
<strong>17</strong>5<br />
summat taotleti ühe- kuni viiepäevase koolituse<br />
korraldamiseks. Toetust määrati kogu eelarve, 10<br />
mln kr ulatuses.<br />
Kokkuvõttes kasutavad suuremal või vähemal<br />
määral erinevatest allikatest pärit nõuannet ja<br />
informatsiooni kõik tootjad, sh nõuannet tuttavatelt,<br />
agroäridelt või nõuannet, mille puhul toetust<br />
ei küsita või ei saa.<br />
Aktiivselt tegutsevate nõustajate arv on hinnanguliselt<br />
vähemalt neli korda väiksem, kui oleks vaja<br />
kogu sihtgrupi vajaduste rahuldamiseks.<br />
• Olemasolevatest konsulentidest rohkem kui pooled<br />
ei tegutse.<br />
• Tegutsevatest nõustajatest on üle poole vanemad<br />
kui 50 a.<br />
• Tegutsevad konsulendid on suuresti hõivatud investeeringutaotluste,<br />
projektide ja laenutaotluste<br />
äriplaanide koostamisega.<br />
• Uute konsulentide leidmine ja koolitamine on<br />
pikaajaline protsess, mis võtab aastaid.<br />
• Nõuandesüsteemis olevatest inimestest ei piisa<br />
samaaegselt olemasoleva süsteemi käigushoidmiseks<br />
ja arendustegevuste teostamiseks.<br />
Nõuandesüsteemi korraldamisel tuleb jätkuvalt<br />
intensiivselt tegeleda konsulentide järelekasvu ja<br />
koolitamisega. Konsulentide kaasamine nõuandekeskuste<br />
juurde tagab nõuande parema kättesaadavuse<br />
ja kompetentsi koondumise. Et enamik<br />
põllumajandustootjaid on valmis nõuandeteenuse<br />
eest tasuma ca 500 kr aastas, tuleb jätkuvalt arendada<br />
tooteid, mis võimaldaksid nõuande ühtlast<br />
kättesaadavust ja kvaliteeti.
<strong>17</strong>6<br />
LISA 1<br />
<strong>2009</strong>. a avatavad LEADER kohalike tegevusgruppide strateegia meetmed<br />
ARENDUSKODA<br />
www.arenduskoda.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Tapa, Ambla, Kadrina, Vihula ja Kuusalu vald ning Loksa linn<br />
Meede 1.1. Kohaliku elukeskkonna arendamise investeeringutoetus (kood 321)<br />
Meede 1.2. Seltsitegevuse, spordi ja kultuuripärandi väärtustamine läbi omaalgatusliku tegevuse (koodid<br />
322, 341)<br />
Meede 1.3. Erinevate elanikegruppide kaasamise toetus (koodid 313, 321, 322, 341)<br />
Meede 1.4. Piirkonna maine kujundamise toetus (koodid 313, 322, 323, 331, 341)<br />
Meede 2.1. Ettevõtluse arendamise toetus (koodid 312, 313, 331)<br />
Meede 2.2. Ajaloo- ja kultuuripärandi väärtustamise toetud (koodid 311, 312, 313, 323)<br />
Meede 2.3. Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine (kood 341)<br />
Jõgevamaa Koostöökogu<br />
www.jogevakoostookoda.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Pajusi, Puurmanni, Põltsamaa, Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Pala, Saare,<br />
Kasepää ja Torma vald ning Mustvee linn<br />
Meede 1. Aktiivne kogukond (koodid 321, 322, 421)<br />
• tegevusprogramm 1 - kogukonna arengukavade koostamise toetamine;<br />
• tegevusprogramm 2 - kogukonnateenuste arendamine;<br />
• tegevusprogramm 3 - multifunktsionaalsete kogukonnakeskuste arendamine;<br />
• tegevusprogramm 4 - tegevuspiirkondade vahelise koostöö arendamine.<br />
Meede 2. Olla, tulla, jääda (koodid 321, 322, 323, 421)<br />
• tegevusprogramm 1 - toetatakse ajaloopärandi ja traditsioonide uurimist;<br />
• tegevusprogramm 2 - tegevuspiirkonna sotsiaalse infrastruktuuri objektide loomise ja taastamise<br />
toetamine;<br />
• tegevusprogramm 3 - kaugtöö eelduste ja võimaluste loomise ja arendamise toetamine;<br />
• tegevusprogramm 4 - traditsioonilise oskusteabe kogumise, säilitamise ja rakendamise toetamine;<br />
• tegevusprogramm 5 - paikkonna atraktiivsuse säilitamine ja suurendamine.<br />
Meede 3. Aktiivne ettevõtlus (311, 312, 313, 323, 421)<br />
• tegevusprogramm 1 - ühisturunduse arendamise toetamine;<br />
• tegevusprogramm 2 - tegevusvaldkondade potentsiaali ja arengute hindamise toetamine;<br />
• tegevusprogramm 3 - ettevõtete vahelise ühistegevuse toetamine;<br />
• tegevusprogramm 4 - traditsioonilise oskusteabe säilitamise ja rakendamise toetamine tootearenduses;<br />
• tegevusprogramm 5 - tootearenduse toetamine<br />
• tegevusprogramm 6 - ettevõtlusparkide ja –kobarate loomise toetamine;<br />
• tegevusprogramm 7 - investeeringud toote ja ettevõte(te) arendusse;<br />
• tegevusprogramm 8 - “Päästikprojektide” toetamine.
<strong>17</strong>7<br />
Järva Arengu Partnerid<br />
www.jap.org.ee/<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Järva-Jaani, Albu ja Kõue vald<br />
Meede 1.1. Elukeskkonna arengule suunatud teavitus, koolitus- ja arendustegevuse toetus (kood 322)<br />
Meede 1.2. Elukeskkonna parendamise toetus (koodid 321, 322)<br />
Meede 2.1. Kogukonna koostöö- ja arendustegevuse toetus (koodid 322, 341)<br />
Meede 2.2. Kogukonna sotsiaalse infrastruktuuri jätkusuutlikkuse toetus (kood 322)<br />
Meede 3.1. Ettevõtlikkuse ja ettevõtete arendustegevuse, koostöö ning teavitustegevuse toetus (koodid 312,<br />
322, 331)<br />
Meede 3.2. Tootearendusele või konkurentsivõime suurendamisele suunatud investeeringute ja soetuste<br />
toetus (koodid 312, 322)<br />
Meede 4.1. Turismialase kommunikatsiooni, arendustegevuse ja koostöö toetus (koodid 313, 322, 331)<br />
Meede 4.2. Turismiinfrastruktuuri arendamise toetus (kood 313)<br />
Hiidlaste Koostöökogu<br />
www.kogu.hiiumaa.ee/<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Kõrgessaare, Pühalepa, Emmaste ja Käina vald ning Kärdla linn<br />
Meede 1. Ühistegevuse toetamine (koodid 322, 421)<br />
Meede 2. Koolitusel osalemise toetus (koodid 111, 331)<br />
Meede 3. Ettevõtja väiketoetus (koodid 312, 121)<br />
Meede 4. Projektide ettevalmistamise toetus (kood 123, 322)<br />
Meede 5. Kohaturunduse toetus (kood 313)<br />
Meede 6. Elukeskkonna investeeringud (kood 322)<br />
Kirderanniku Koostöökogu<br />
www.kirderannik.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Kohtla, Toila, Vaivara ja Jõhvi vald ning Narva-Jõesuu linn<br />
Meede 1. Põhiteenuste meede (koodid 111, 322, 341)<br />
Meede 2. Uuenduslike lahenduste meede (kood 322)<br />
Meede 3. Turunduse ja rahvusvahelistumise meede (koodid 313, 322)<br />
Meede 4. Sotsiaalse sidususe meede (kood 312, 313, 322, 323)<br />
Lõuna-Järvamaa Koostöökogu<br />
www.koostookogu.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Türi, Imavere ja Väätsa vald<br />
Meede 1. Piirkonna identiteet ja jätkusuutlikkus (kood 322)<br />
Meede 2. Elukeskkond ja kogukonnateenused (koodid 321, 322)<br />
Meede 3. Ettevõtluste mitmekesistamine (kood 311, 312, 322)<br />
Meede 4. Turismiteenuste arendamine (kood 313)
<strong>17</strong>8<br />
Lääne- Harju Koostöökogu<br />
www.vomentaga.ee<br />
Tegevuspiirkond: Nissi, Kernu, Padise ja Vasalemma vald<br />
Meede 1. Piirkonna ettevalmistamine (kood 322)<br />
• tegevus 2 - investeeringuprojektide ettevalmistamine.<br />
Meede 2. Ühisürituste ja seltsitegevuse arendamine (kood 322)<br />
• tegevus 1 - laste- ja noorsooürituste toetamine;<br />
• tegevus 2 - sädeinimeste programm;<br />
• tegevus 3 - seltsitegevuse programm;<br />
• tegevus 5 - messi- ja konverentsitoetus.<br />
Meede 3. Kohalike teenuste arendamine (kood 322, 331)<br />
• tegevus 1 - lastehoiu arendamine;<br />
• tegevus 2 - kohalike teenuste arendamine;<br />
• tegevus 3 - piirkonna tööjõukvaliteedi tõstmine.<br />
Meede 4. Piirkondliku turismi arendamine (kood 313, 331)<br />
• tegevus 1 - turismiteenindajate koolitamine;<br />
• tegevus 2 - kohaliku külastuskeskkonna arendamine;<br />
• tegevus 3 - piirkonna ja organisatsiooni tutvustamine.<br />
Meede 5. Jäätmekäitlus ja heakorrastus (kood 322)<br />
• tegevus 1 - heakorratalgute toetamine;<br />
• tegevus 2 - jäätmekogumise parendamine;<br />
• tegevus 3 - haljastamine ja heakorrastamine.<br />
Kodukant Läänemaa<br />
www.kklm.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Hanila, Kullamaa, Lihula, Martna, Noarootsi, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla ja Vormsi<br />
Meede 1. Korrastatud ja turvaline elukeskkond (koodid 321, 322, 341)<br />
• alameede 1.1. - asulatele ja vaatamisväärsustele lisaväärtuse andmine, sealhulgas ühistegevuse<br />
kaudu;<br />
• alameede 1.2. - esmavajalike teenuste kättesaadavuse parandamine;<br />
• alameede 1.3. - turvalise elukeskkonna kujundamine;<br />
• alameede 1.4. - kättesaadav nõuanne ja tugitegevused elukeskkonna korrastamisel ja turvalisemaks<br />
muutmisel.<br />
Meede 2. Huvitegevuse, vabahariduse ja elukestva õppe edendamine (koodid 321, 322, 341)<br />
• alameede 2.1. - huvitegevuse arendamine ja huvitegevuse juhendajate ettevalmistamine;<br />
• alameede 2.2. - huvitegevuse tegevuskeskuste arendamine;<br />
• alameede 2.3. - huvitegevuse, vabahariduse ja elukestva õppe võimaluste kättesaadavuse tagamine.<br />
Meede 3. Paikkondlike kultuuritraditsioonide jätkamine (koodid 313, 323, 322)<br />
• alameede 3.1. - teavitus ja õpitegevus;<br />
• alameede 3.2. - pärandkultuuri parem kasutamine ja integreerimine piirkonna majandusega;<br />
• alameede 3.3. - koostöö pärandkultuuri paremaks kasutamiseks ja kokkulepete saavutamiseks.<br />
Meede 4. Inimesed ja ettevõtluskeskkond (koodid 311, 312, 313, 322, 331, 341)<br />
• alameede 4.1. - ühtse turundussüsteemi kujundamine Kodukant Läänemaa tegevuspiirkonnas;<br />
• alameede 4.2. - ettevõtete elujõu ja suutlikkuse arendamine;<br />
• alameede 4.3. - ettevõtluse tugisüsteemi arendamine;<br />
• alameede 4.4. - kogukondade säilitamine, arendamine ja elujõu suurendamine.<br />
Meede 5. Noored ja tulevik Läänemaal (koodid 321, 322, 341)<br />
• alameede 5.1. - noortele vajalike teenuste arendamine;<br />
• alameede 5.2. - noorte sidumine Kodukant Läänemaa tegevuspiirkonnaga.
<strong>17</strong>9<br />
Meede 6. Looduskeskkonna ja kohalike loodusvarade parim kasutamine (koodid 312, 323, 322)<br />
• alameede 6.1. - süsteemne teavitustegevus looduskeskkonna ja kohalike loodusvarade paremaks<br />
kasutamiseks;<br />
• alameede 6.2. - loodusressursside mitmekesine ja säästlik kasutamine puhkemajanduse arendamisel<br />
ja kohalikus majanduses<br />
Meede 7. Merega seotud tegevused (koodid 312, 313, 322)<br />
Mulgimaa Arenduskoda<br />
www.mulgimaaarenduskoda.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Karksi, Paistu, Abja ja Halliste vald ning Mõisaküla linn<br />
Meede 1. Mikroettevõtluse toetamine (koodid 121, 123, 312)<br />
Meede 2. Külakeskkonna arendamine (koodid 322, 323)<br />
Meede 3. Mulgimaa omapära ja konkurentsivõime tugevdamine (koodid 311, 312, 313, 322)<br />
Nelja Valla Kogu<br />
www.4kogu.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Harku, Kiili, Saku ja Saue vald<br />
Meede 1. Kvaliteetse elukeskkonna loomine (kood 321)<br />
Meede 2. Alternatiivse ühistranspordi loomine (kood 321)<br />
Meede 3. Avaliku kasutusega jalgratta- ja puhkeplatside ja nende juurdepääsuks matka- ja jalgrattaradade<br />
projekteerimine ja ehitamine (kood 322)<br />
Meede 4. Ajaloo- ja kultuuriväärtuslike objektide renoveerimine ning vastavate ühendus - ja juurdepääsuteede<br />
kaardistamine ja rajamine (kood 323)<br />
PAIK<br />
www.pandivere.eu<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Väike-Maarja, Tamsalu, Laekvere ja Rakke vald<br />
Meede 1. Ettevõtlik Pandivere (koodid 311, 312)<br />
Meede 2. Innovatsioon ja oskuste omandamine on allikate allikas (kood 341)<br />
Meede 3. Küla kui allikas (koodid 321, 322)<br />
Meede 4. Pandivere Paetee kui turismiatraktsioon (kood 313)<br />
Meede 5. Pandivere Paeriik Allikate allikas (kood 322)<br />
Partnerid<br />
www.mtupartnerid.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Kunda linn, Viru-Nigula, Sõmeru, Haljala, Vinni ja Rakvere vald<br />
Meede 1. Teadmiste meede (koodid 111, 322, 331)<br />
Meede 2. Ühistegevuse toetamine (koodid 311, 322)<br />
Meede 3. Ettevõtjate toetamine (koodid 311, 313, 322)<br />
Meede 4. Elukeskkonna investeeringud (kood 322)
180<br />
Peipsi-Alutaguse Koostöökoda<br />
www.pakmty.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Avinurme, Tudulinna, Lohusuu, Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse vald<br />
Meede 1. Kogukondade aktiveerimine (koodid 321, 322, 341)<br />
Meede 2. Elukeskkonna parandamine ja hoidmine (koodid 311, 321, 322)<br />
Meede 3. Ettevõtlikkuse suurendamine ja ettevõtluse toetamine (koodid 111, 121, 123, 311, 312, 313,<br />
322, 331)<br />
Meede 4. Looduskeskkonna säilitamine ja säästlik kasutamine (koodid 313, 322, 323)<br />
Meede 5. Võrgustikud, andmebaasid ja koostöö (kood 322)<br />
Piiriveere Liider<br />
www.piiriveere.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe, Räpina, Orava ja Piirissaare vald<br />
Meede 1. Huvitegevuse võimaluste suurendamine (kood 322))<br />
Meede 2. Miljööväärtuste säilitamine ja loomine (kood 322)<br />
Meede 3. Teenuste pakkumise taseme tõstmine (koodid 322, 341)<br />
Meede 4. Turismi arendamine läbi pärimuskultuuri atraktiivse esitlemise (kood 322)<br />
Meede 5. Kohalikul ressursil põhineva taastuva energia laiem ja efektiivsem kasutamine (kood 322)<br />
Meede 6. Vähemarendatud kogukondade kaasamine (kood 322)<br />
Põlvamaa Partnerluskogu<br />
http://www.partnerluskogu.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Veriora vald<br />
Meede 1.1. Kohalike ressursside säästev rakendamine (koodid 321, 322, 323)<br />
Meede 1.2. Ettevõtlusaktiivsuse ergutamine (koodid 312, 331, 341)<br />
Meede 2.1. Kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna arendamine (kood 322)<br />
Meede 2.2. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine (koodid 312, 321)<br />
Meede 2.3. Kogukonna sotsiaalse kapitali tugevdamine (kood 341)<br />
Pärnu Lahe Partnerluskogu<br />
www.plp.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Häädemeeste, Tahkuranna, Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga ja Kihnu vald<br />
Meede 1. Koostöö, koolitus ja teavitustegevus (koodid 322, 341)<br />
Meede 2. Külade elukeskkonna uuendamine ja arendamine (koodid 321, 322)<br />
Meede 2a. Noorte kaasamine kogukonna elukeskkonna parandamisse (koodid 321, 322)<br />
Meede 3. Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine (koodid 321, 322)<br />
Meede 3a. Keskkonnasõbraliku turismialase ettevõtluse arendamine (koodid 313, 322)<br />
Raplamaa Partnerluskogu<br />
www.raplaleader.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Raikküla, Märjamaa, Rapla ja Vigala vald<br />
Meede 1.2. Mikroettevõtluse areng (noorte töö edendamine) (koodid 123, 321)<br />
Meede 3.1. Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine (kood 323)<br />
Meede 4.1 Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine (investeerimismeede) (kood 322)<br />
Meede 4.2. Külade omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse edendamine (kood 322)<br />
Meede 5.1. Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine (kood 322)
181<br />
Rohelise Jõemaa Koostöökogu<br />
www.joemaa.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Tori, Are, Surju, Halinga, Paikuse, Vändra, Kaisma,<br />
Järvakandi, Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu vald<br />
Meede 1. Ettevõtluse mitmekesistamine, konkurentsivõime tõstmine tootmises ja teeninduses / Nutikate<br />
asjade meede (koodid 313, 322)<br />
Meede 3. Loodus-ja kultuuriväärtuste arendamine ja parem eksponeerimine / Ilutegija meede (koodid<br />
322, 323)<br />
Meede 4.3. Elujõuline kogukond ja külakeskused / küla meede, alameede kogukonnateenused ja külakeskused<br />
/ külamaja alameede (koodid 321, 322)<br />
Meede 5. Organisatsiooni ja strateegia arendamine / Jõemaa meede (koodid 322, 341)<br />
Saarte Koostöökogu<br />
www.skk.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu,<br />
Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald<br />
Meede 1. Turutõrgete minimeerimine läbi ühistöö (koodid 123, 124, 133, 313, 322)<br />
• tegevus 1.1. - koostöö ja ühistegevuse toetamine;<br />
• tegevus 1.2. – „Kännu tagant lahti”.<br />
Meede 2. Uute turgude leidmine (koodid 313, 322, 331)<br />
• tegevus 2.1. - Saarte Koostöökogu tegevuspiirkonna bränd;<br />
• tegevus 2.2. - ühisturunduse toetus;<br />
• tegevus 2.3. - tegevusvaldkondade potentsiaali hindamine ja arengu planeerimine.<br />
Meede 3. Aktiivne ja haritud küla (kood 322)<br />
• tegevus 3.1. - küla arengukava koostamise toetamine;<br />
• tegevus 3.2. - kogukonna sisese ja kogukondade vahelise suhtlemise infrastruktuuri ja vajaliku<br />
tehnilise baasi loomise toetamine;<br />
• tegevus 3.3. - tegevuspiirkondade vahelise kogemuste vahetamise ja koostöö edendamise toetamine<br />
ja elukestva õppe võimaluste loomine ja tagamine külainimestele (rahvakooli printsiibil);<br />
• tegevus 3.4. - külakeskuste (platside) loomine ja kordategemine.<br />
Meede 4. Jäämine, tulemine, sulandumine (koodid 321, 322, 323)<br />
• tegevus 4.1. - ajaloopärandi ja traditsioonide uurimine;<br />
• tegevus 4.2. - küla või piirkonna sotsiaalse infrastruktuuri objektide loomine, taastamine;<br />
• edendamine;<br />
• tegevus 4.3. – kaugtööks eelduste ja võimaluste loomine;<br />
• tegevus 4.4. - traditsioonilise oskusteabe säilitamise ja rakendamise toetamine;<br />
• tegevus 4.5. – heakorra parandamine.<br />
Tartumaa Arendusselts<br />
www.tas.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Alatskivi, Haaslava, Kambja, Tartu, Laeva, Tähtvere, Puhja, Konguta,<br />
Nõo, Ülenurme, Luunja, Mäksa, Meeksi, Peipsiääre, Vara ja Võnnu vald<br />
Meede 1. Noorte meede - noorte suurema sidususe saavutamine kogukonnaga (koodid 321, 322)<br />
Meede 2. Kogukonna meede 1 - kogukondade jätkusuutlikkuse arendamine ja tugevdamine (koodid 321, 322)<br />
Meede 3. Kogukonna meede 2 - asukohapõhiste toodete ja teenuste arendamine (koodid 123, 124, 312,<br />
313, 321, 322)<br />
Meede 4. Ettevõtluse meede - väikeettevõtluse toetamine (koodid 123, 124, 312, 313, 322)<br />
Meede 5. Keskkonna meede - puhketegevuste mitmekesistamine ja majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse<br />
suurendamine (koodid 312, 313, 322)<br />
Meede 6. Võrgustike meede - võrgustike arendamine ning teadmiste ja kogemuste vahetus (kood 313,<br />
322, 421)
182<br />
Valgamaa Partnerluskogu<br />
www.valgaleader.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala,<br />
Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linn<br />
Meede 1. Valged Laigud (kood 322)<br />
Meede 2. Väärt elukeskkond - kogukonnaalgatused elukeskkonna parandamiseks (kood 322)<br />
• tegevus 1 - elukeskkonda parandavate kogukonnaprojektide rakendamine;<br />
• tegevus 2 - piirkonna mainet ja atraktiivsust tõstvate koostööprojektide rakendamine;<br />
• tegevus 3 – „Kogukonna hääl”.<br />
Meede 3. Külakukkur (koodid 322, 331)<br />
• tegevus 1 - kogukonna ettevõtluse koolitus, õppereisid ja äriplaanide nõustamine;<br />
• tegevus 2 - toetused kogukonnateenuste arendamiseks ja kogukonna ettevõtluse käivitamiseks.<br />
Meede 4. Noorte võimalused maal – tugisüsteem Valgamaa noortele (kood 322)<br />
• tegevus 1 - noorsootöö võrgustiku laiendamine, nõustamine, koolitamine, õppereiside korraldamine,<br />
noorteportaali loomine ja haldamine, noorsootöö strateegia koostamine;<br />
• tegevus 2 - noorte omaalgatuslike väikeprojektide rakendamine.<br />
Meede 5. Noor Valgamaa - laste ja noorte tegevusvõimaluste arendamine (kood 322)<br />
• tegevus 1 - kogukonna noorteprojektide rakendamine;<br />
• tegevus 2 - noortele suunatud koostööprojektide rakendamine.<br />
Meede 6. Äripartnerlus - edu ettevõtluses koostöö kaudu (koodid 121, 123, 124, 312, 313, 331)<br />
• tegevus 1 - ettevõtluse tugisüsteemi tugevdamine;<br />
• tegevus 2 - rahvusvahelised ühisturustusprojektid;<br />
• tegevus 3 - ettevõtete turustus- ja koolitusalase koostöö toetamine.<br />
Meede 7. Tugev tegija - investeeringutoetused mikroettevõtetele (koodid 112, 121, 123, 124, 312, 313)<br />
• tegevus 1 - alustava ettevõtte toetus;<br />
• tegevus 2 - investeeringutoetus tegutsevatele ettevõtetele;<br />
• tegevus 3 - investeeringute ettevalmistamise toetus.<br />
Virumaa Koostöökogu<br />
www.viko.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Sonda, Lüganuse, Maidla, Rägavere ja Aseri vald ning Püssi linn<br />
Meede 1. Piirkonna kompetentsi kasvatamine (koodid 322, 421)<br />
Meede 2. Investeerimismeede (koodid 312, 313, 322, 323)<br />
Meede 3. „Noored maale” (koodid 322, 421)<br />
Võrtsjärve Ühendus<br />
www.vortsjarveyhendus.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi, Tarvastu, Rannu,<br />
Rõngu ja Viiratsi vald ning Võhma linn<br />
Meede 1. Kogukondade tugevdamise ja arendamise toetus (koodid 311, 321, 322)<br />
Meede 2. Elukeskkonna mitmekesistamise ja parandamise toetus (koodid 321, 322)<br />
Meede 3. Turismi arendamine (koodid 311, 323, 321, 322, 341)<br />
Meede 4. Ettevõtluse arendamise toetus (koodid 311, 312, 322, 331)<br />
Meede 5. Piirkonna arengut tagavate infrastruktuuride tugivõrgustike arendamise toetus (koodid 321,<br />
322)<br />
Meede 6. Piirkonna konkurentsivõimet tugevdava arendustegevuse toetamine (koodid 322, 341)
183<br />
Võrumaa Partnerluskogu<br />
www.werro.ee/partner/<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu,<br />
Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vald<br />
Meede 1. Elukeskkonna parandamine<br />
• alameede - kohaliku kultuuripärandi säilitamine (kood 323)<br />
• alameede - külakogukondade algatusvõime toetamine elukeskkonna parandamisel (kood 322)<br />
Meede 2. Elanike oskuste ning piirkonna ressursside rakendamine ettevõtluses<br />
• alameede - maapiirkonna ettevõtluse ja tugiinfrastruktuuri arendamise toetus (koodid 123,<br />
321);<br />
• alameede - väiketootmisettevõtte toetus (koodid 123, 311, 312, 313)<br />
Meede 3. Noorte potentsiaali toetamine ning kaasamine kogukonda (kood 322)<br />
Ida-Harju Koostöökoda<br />
www.idaharju.ee<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose vald<br />
Ida-Harju Koostöökoda on 2008. a moodustatud uus LEADER tegevusgrupp, kes valmistab ette oma piirkonna<br />
kohaliku arengu strateegiat. Strateegia koostamisel lähtutakse kahest põhilisest tegevussuunast, need on<br />
elukeskkonna parandamine ning uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine, et tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet<br />
tootmises ja teeninduses.<br />
Põhja-Harju Koostöökogu<br />
www.leaderph.eu<br />
TEGEVUSPIIRKOND: Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald<br />
Põhja-Harju Koostöökogu on 2008. a moodustatud uus LEADER tegevusgrupp, kes valmistab ette oma piirkonna<br />
kohaliku arengu strateegiat. Strateegia väljatöötamise põhisuundadeks on piirkonna elukeskkonna<br />
parandamine; noortes hea mainega kodukandi tunde ärgitamine; laialdane kohalike teenuste arendamine ja<br />
meie piirkonna kui osa iidse Revalia kultuuri-, ajaloo- ja loodusväärtuste otstarbekas ja säästev kasutuselevõtt.<br />
Ülevaade LEADER projektitoetusmeetmete koodide seosest Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist<br />
(EAFRD) LEADER-meetme raames antavate toetustega.<br />
Meetmete koodid vastavalt Komisjoni määruse EÜ 1974/2006 II Lisa 7. osale:<br />
kood 111 kutseõppe- ja teavitamismeetmed (sh teadustulemuste ja uudsete tavade levitamine) põllumajandus-<br />
ja toidusektori ning metsandussektoriga seotud isikutele;<br />
kood 112 noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine;<br />
kood 121 põllumajandusettevõtete moderniseerimine;<br />
kood 123 põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine;<br />
kood 124 põllumajandus- ja toidusektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane<br />
koostöö;<br />
kood 133 tootjarühmade toetamine toidukvaliteedikavadega hõlmatud toodete edendamisel ja neist teavitamisel;<br />
kood 311 mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas;<br />
kood 312 mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus;<br />
kood 313 turismi soodustamine;<br />
kood 321 põhiteenused majandusele ja maaelanikkonnale;<br />
kood 322 külade uuendamine ja arendamine;<br />
kood 323 maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine;
184<br />
kood 331<br />
kood 341<br />
kood 421<br />
koolitus ja teavitamine 3. teljega hõlmatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele;<br />
oskuste omandamine ja elavdamine, et koostada kohaliku arengu strateegia ja seda arendada.<br />
koostööprojektide rakendamine<br />
LISA 2. Tunnustatud<br />
nõuandekeskused<br />
Maakond<br />
Harju<br />
Hiiu<br />
Ida-Viru<br />
Jõgeva<br />
Järva<br />
Lääne<br />
Lääne-Viru<br />
Põlva<br />
Pärnu<br />
Rapla<br />
Saare<br />
Tartu<br />
Valga<br />
Viljandi<br />
Võru<br />
Koordineeriv<br />
nõuandekeskus<br />
Kontaktandmed<br />
Saku, Aasa 1, tel 6042499, 6041104, www.hot.ee/htlnk<br />
Käina, Mäe 2, tel 4631191, 56473322, www.hiiuteave.ee<br />
Jõhvi, Rakvere 27, tel 3370527, www.ivtl.ee<br />
Jõgeva, Aia 2, tel 7721107, www.jogevatl.ee<br />
Jäneda, tel 33849725 ja Paide, Pärnu tn 56, tel 3850569 www.janeda.ee/apm<br />
Uuemõisa, Tehnika põik 2, tel 4729007, 56506109, www.hot.ee/hplnouanne<br />
Sõmeru vald, Roodevälja küla, Vahtra allee 8, tel 3255099, 55<strong>17</strong>871, www.virumaapml.ee<br />
Põlva, Jaama 83, tel 7992930, 7992928, 56474215, www.hot.ee/polvapl<br />
Pärnu, P.Kerese 4, tel 4430923, 4441961, www.nouanne.ee<br />
Rapla, Kuusiku tee 6, tel 4894342, 4855696, www.rny.ee<br />
Kuressaare, Kohtu 10, tel 4556145, www.hot.ee/stlteave<br />
Tartu, Jalaka 48, tel 7366955, www.tartufarmer.ee<br />
Valga, Lai 19, tel 766<strong>17</strong>54, 5145264, www.zone.ee/valgapl<br />
Viljandi, Vabaduse plats 4, tel 4333608, www.vpnu.ee<br />
Võru, Liiva 11, tel 7821669, 7824077, 56631990, www.taluliit.info<br />
Tartu, Tehase 16, tel 7308402, www.epkk.ee/1005
Change language