P.Luikmel. Eesti majandusareng - euro.eesti.ee
P.Luikmel. Eesti majandusareng - euro.eesti.ee
P.Luikmel. Eesti majandusareng - euro.eesti.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Eesti</strong> Pank<br />
Bank of Estonia<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>majandusareng</strong>:<br />
t<strong>ee</strong>l <strong>euro</strong>alasse<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong><br />
<strong>Eesti</strong> Pank<br />
21. aprill 2010
Käsitletavad t<strong>ee</strong>mad<br />
• Ebakindlust on palju nii meil kui mujal<br />
• Kiired muutused on aidanud kriisiga toime tulla<br />
• Üleminek <strong>euro</strong>le: oluliseks saab valmisolek<br />
jätkata senist majanduspoliitikat jätkusuutlikult.<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
2
MAAILMAMAJANDUS ON<br />
HAKANUD TAASTUMA, KUID<br />
PIKK TEE ON VEEL KÄIA<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
3
Euroopa majandus toibub, ebakindlus<br />
suur<br />
Majanduse kriisi<strong>ee</strong>lse taseme saavutamine võtab aastaid<br />
0,08<br />
0,06<br />
0,04<br />
0,02<br />
0<br />
‐0,02<br />
‐0,04<br />
‐0,06<br />
‐0,08<br />
‐0,1<br />
‐0,12<br />
I<br />
2007<br />
<strong>Eesti</strong> 11 suurima ekspordituru kaalutud keskmine SKP kasv<br />
II III IV I<br />
2008<br />
II III IV I<br />
2009<br />
II III IV I<br />
2010<br />
II III IV I<br />
2011<br />
Pessimistlik Optimistlik Keskmine<br />
Allikas: Consensus Economics, consensus forecast<br />
II III IV<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
4
Riigid toetasid majandust fiskaalm<strong>ee</strong>tmete<br />
abil<br />
Valitsemissektori <strong>ee</strong>larve tasakaal, % SKPst (EK prognoos Nov’09)<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
5
Riikide võlakoormus on tõusnud<br />
(EK prognoos Nov’09, % SKPst)<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
6
Suur võlg toob kaasa suured intressikulud<br />
Valitsussektori intressikulud, % SKPst aastal 2011 (EK prognoos Nov’09)<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
7
EESTI MAJANDUS ON OLNUD<br />
PAINDLIK JA TAASTUB KRIISIST<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
8
<strong>Eesti</strong> majandus on väliskeskkonna<br />
paranemisest kasu saanud<br />
Indeks, 2006 jaanuar=100<br />
180<br />
160<br />
140<br />
120<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010<br />
Rootsi Soome <strong>Eesti</strong><br />
Allikas: Eurostat<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
9
Sügisprognoosi põhistsenaarium on<br />
kooskõlas senise arenguga<br />
10%<br />
0%<br />
-10%<br />
-20%<br />
I II III IV I II III IV I II III IV<br />
2007 2008 2009<br />
SKP kasv, <strong>Eesti</strong> Panga sügisprognoos 2009<br />
SKP kasv, <strong>Eesti</strong> Statistikaamet<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
10
Kindlustunne paraneb<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
11
V<strong>ee</strong>bruaris kasvas eksport 24%<br />
Lähiajal võime näha väga heitlike näitajaid, millest ei tohiks teha<br />
pikemaajalisi järeldusi<br />
14 000<br />
13 000<br />
12 000<br />
11 000<br />
10 000<br />
9 000<br />
8 000<br />
7 000<br />
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk<br />
Ekspordi kasv (a/a), parem sk<br />
50%<br />
40%<br />
30%<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
-10%<br />
-20%<br />
-30%<br />
-40%<br />
6 000<br />
2006 2007 2008 2009 2010<br />
-50%<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
12
Kasv tuleb esmalt kasutamata<br />
ressursside arvelt<br />
Allikas: Konjunktuuriinstituut<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
13
<strong>Eesti</strong> tööturg on läbi elanud valusaid<br />
muutusi<br />
25%<br />
Keskmise palga aastakasv<br />
Tööpuuduse määr<br />
20%<br />
15%<br />
10%<br />
5%<br />
0%<br />
-5%<br />
-10%<br />
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
14
Kuid olukord on hakanud stabilis<strong>ee</strong>ruma<br />
4 000<br />
3 500<br />
3 000<br />
2 500<br />
2 000<br />
1 500<br />
1 000<br />
500<br />
0<br />
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 5253/1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16<br />
100 000<br />
87 500<br />
75 000<br />
62 500<br />
50 000<br />
37 500<br />
25 000<br />
12 500<br />
0<br />
2009,<br />
v<strong>ee</strong>bruar<br />
märts aprill mai Juuni Juuli August September Oktoober Novermber Detsember 2010,<br />
Jaanuar<br />
Registr<strong>ee</strong>ritud töötud kokku (ps)<br />
Nädala jooksul registr<strong>ee</strong>ritud uued töötud<br />
V<strong>ee</strong>bruar Märts Aprill<br />
Nädala jooksul registr<strong>ee</strong>ritud koondatud<br />
Tööpakkumised<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Töötukassa<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
15
Energia ja toidu hindade heitlikkus mõjutab<br />
inflatsiooni näitajat<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
-5<br />
-10<br />
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010<br />
<strong>Eesti</strong> THI a/a<br />
Toit, alkohol, tubakas<br />
Energia ja kütus<br />
Alusinflatsioon<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
16
Sisenõudlusest tingitud hinnasurve on<br />
jätkuvalt väike<br />
Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)<br />
Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)<br />
30%<br />
25%<br />
20%<br />
15%<br />
10%<br />
5%<br />
0%<br />
-5%<br />
-10%<br />
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10<br />
12%<br />
10%<br />
8%<br />
6%<br />
4%<br />
2%<br />
0%<br />
-2%<br />
-4%<br />
Allikad: 2004-2009 <strong>Eesti</strong> Statistikaamet; 2010- <strong>Eesti</strong> Panga sügisprognoos<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
17
Kohalik laenuturg oodatust passiivsem<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Pank<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
18
RANGE EELARVEPOLIITIKA ON<br />
AIDANUD USALDUSVÄÄRSUST<br />
TAASTADA<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
19
<strong>Eesti</strong>s on 2009.a <strong>ee</strong>larvepositsiooni parandatud<br />
ca20 mld EEK ehk 9% SKPst<br />
1: kulude kokkuhoid<br />
• Tegevuskulud<br />
• Pensionitõusu ohjamine<br />
• KOVde laenuvõtmise piiramine<br />
• Muudatused töölepinguseaduses ja ravikindlustusseaduses<br />
2: mittemaksulised tulud<br />
• Dividendid<br />
• Maa müük<br />
• Varade müük<br />
3: maksumuudatused<br />
• Käibemaks 18%->20%, aktsiiside tõstmine (2009.a kogumõju 0,6%<br />
SKPst)<br />
• Töötuskindlustuse määr 0,9%->4,2% (2009.a mõju 0,5% SKPst)<br />
Maksukoormuse tõus 2008–2009 32%->36%<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
20
Finantsturgude usaldus <strong>Eesti</strong><br />
majanduse vastu on kasvanud<br />
10%<br />
9%<br />
8%<br />
7%<br />
6%<br />
5%<br />
4%<br />
3%<br />
2%<br />
1%<br />
0%<br />
1‐kuu EUR‐EEK forward pr<strong>ee</strong>mia<br />
6‐kuu EUR‐EEK forward pr<strong>ee</strong>mia<br />
Allikas: Reuters<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
21
Maksukoormus on oluliselt suurenenud<br />
Maksukoormus<br />
%SKPst<br />
37%<br />
36%<br />
35%<br />
34%<br />
33%<br />
32%<br />
31%<br />
30%<br />
29%<br />
28%<br />
27%<br />
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*<br />
Kaudsed maksud Sotsiaalkindlustus maksed Otsesed maksud Maksukoormus<br />
16%<br />
14%<br />
12%<br />
10%<br />
8%<br />
6%<br />
4%<br />
2%<br />
0%<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
22
Kriisiaegsetest stiimulitest on raske loobuda<br />
• Valitsuse <strong>ee</strong>smärk tasakaalustada <strong>ee</strong>larve hiljemalt<br />
2013 aastaks on igati mõistlik<br />
• Tänu ajutistele m<strong>ee</strong>tmetele ei ole defitsiidist “välja<br />
kasvamine” lihtne<br />
• Eelarvepositsiooni on <strong>ee</strong>listatum edaspidi<br />
parandada kulude kontrolli, mitte maksude tõstmise<br />
abil<br />
• Maksustruktuuri osas võib ilmselt samuti oodata<br />
edasisi nihkeid<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
23
EUROTSOONI TÄIEÕIGUSLIK<br />
LIIKMELISUS<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
24
Majandus- ja rahaliit (EMU) on<br />
Euroopa Liidu lahutamatu osa<br />
• <strong>Eesti</strong> on piiratud õigusega EMU liige juba alates 2004.<br />
aastast, mil ühinesime Euroopa Liiduga<br />
• Selleks, et saada EMU täieõiguslikuks liikmeks, tuleb<br />
meil täita mitmed majanduslikud ja õiguslikud<br />
krit<strong>ee</strong>riumid:<br />
– Välja töötada riigi majandus- ja <strong>ee</strong>larvepoliitiline<br />
programm ja olla suuteline seda rakendama (VV<br />
konvergentsiprogramm)<br />
– Tagada õiguslik ühilduvus ELga<br />
– Täita kõik Maastrichti krit<strong>ee</strong>riumid ja seda<br />
jätkusuutlikult<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
25
Euro on <strong>Eesti</strong> jaoks majandust toetav<br />
tegur<br />
• Väikeriigi jaoks tähendab valuutapiirkonnaga liitumine ka<br />
majandusliku julgeoleku ja rahvusvahelise usaldusväärsuse<br />
kasvu<br />
• Võrreldes krooniga on <strong>euro</strong>alal:<br />
• Risk järsuks intressitõusuks igal juhul väiksem<br />
• Hindade võrreldavus välisturuga igal juhul suurem<br />
• Tehingukulud igal juhul väiksemad<br />
• Liitudes <strong>euro</strong>piirkonnaga saaks <strong>Eesti</strong> maailma ühe<br />
mõjukama majanduspiirkonna osaks koos võimalusega<br />
mõjutada majanduspoliitilisi otsuseid<br />
• Seotud kursi tõttu järgib kroon juba praegu <strong>euro</strong> väärtust ja<br />
selle muutusi<br />
• Liitumist toetab <strong>Eesti</strong> majanduse tihe integr<strong>ee</strong>ritus juba<br />
praegu <strong>euro</strong>alaga<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
26
Maastrichti krit<strong>ee</strong>riumid I<br />
• Euroalaga ühinemise <strong>ee</strong>lduseks on s<strong>ee</strong>, et <strong>Eesti</strong> täidab<br />
edukalt Maastrichti lepinguga sätestatud <strong>euro</strong><br />
kasutuselevõtu krit<strong>ee</strong>riumid<br />
• Krit<strong>ee</strong>riumide <strong>ee</strong>smärgiks on tagada <strong>euro</strong>ala majanduse<br />
tasakaalustatud areng ning s<strong>ee</strong>läbi kindlustada Euroopa<br />
rahaliidu sujuv toimimine ja stabiilse hinnataseme säilimine<br />
• Krit<strong>ee</strong>riumide täitmist hindavad Euroopa Komisjon ja<br />
Euroopa Keskpank, koostades iga kahe aasta järel<br />
regulaarsed lähenemisaruanded<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
27
Maastrichti krit<strong>ee</strong>riumid II<br />
• Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema<br />
vahetuskursimehhanismis ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi<br />
ERM IIga ettenähtud normaalsetes kõikumispiirangutes ilma tõsiste<br />
pingeteta. Omal algatusel ei või liikmesriik ERM II-s valitud keskkurssi<br />
muuta<br />
• Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi 12 kuu keskmisena ületada<br />
rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi<br />
saavutanud liikmesriigi keskmist<br />
• Intressimäärad. Rahvusvaluutas emit<strong>ee</strong>ritud vähemalt 10-aastaste riigi<br />
võlakirjade intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra<br />
kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi<br />
keskmist<br />
• Riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Valitsussektori <strong>ee</strong>larve puudujääk ei<br />
ületa 3% SKPst. Valitsussektori võlg ei ületa 60% SKPst<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
28
<strong>Eesti</strong> täitis novembris 2009<br />
inflatsioonikrit<strong>ee</strong>riumi<br />
12%<br />
10%<br />
8%<br />
6%<br />
4%<br />
2%<br />
1.8%<br />
-0.6%<br />
0%<br />
2008 2009 2010<br />
-2%<br />
Inflatsioon <strong>Eesti</strong>s (12 kuu libisev keskmine; EP sügisprognoos)<br />
Maastrichti inflatsioonikrit<strong>ee</strong>riumi lähendnäitaja<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
29
Eelarvedefitsiit jäi krit<strong>ee</strong>riumi piiresse<br />
(1,7% SKPst), samas on oluline jätkusuutlikus<br />
4<br />
3<br />
2<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>ee</strong>larvetasakaal<br />
MA krit<strong>ee</strong>rium<br />
1<br />
0<br />
-1<br />
-2<br />
-3<br />
-4<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
2009<br />
2010*<br />
2011*<br />
2012*<br />
2013*<br />
Allikas: Konvergentsiprogramm 2010<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
30
<strong>Eesti</strong>l valitsussektori võlg 7,2% SKPst –<br />
krit<strong>ee</strong>riumi väärtus 60% SKPst<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
<strong>Eesti</strong> valitsussektori võlg<br />
riigivõla krit<strong>ee</strong>riumi kontrollväärtus<br />
20<br />
10<br />
0<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013*<br />
Allikas: Konvergentsiprogramm 2010<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
31
Intressikrit<strong>ee</strong>riumi mõõtmiseks puudub <strong>Eesti</strong>l<br />
õige instrument …<br />
• Intressikrit<strong>ee</strong>riumi peamiseks sihiks on anda hinnang<br />
riigiga seotud süst<strong>ee</strong>msele riskile ehk kui riskantne on<br />
turuhinnangute kohaselt invest<strong>ee</strong>rida riiki<br />
• Krit<strong>ee</strong>riumi järgi ei tohi riigi pikaajaline intressimäär<br />
ületada kolme parema hinnastabiilsusega liikmesriigi<br />
keskmist intressimäära rohkem kui 2%<br />
• Pikaajaline kroonilaenude intressimäär on <strong>Eesti</strong>s olnud<br />
suhteliselt madal, kuid kuna <strong>Eesti</strong>l puuduvad valitsuse<br />
pikaajalised kroonivääringus võlakirjad, puudub ka<br />
otseselt võrreldav intressinäitaja<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
32
Eurole ülemineku otsustusprotsess<br />
• 28. jaanuaril võttis valitsus vastu uuendatud konvergentsiprogrammi<br />
• 26. märtsil avaldas statistikaamet 2009. aasta valitsussektori võla ja<br />
defitsiidi numbrid<br />
• Märtsis-aprillis viivad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank läbi<br />
korralise hindamise, et selgitada <strong>Eesti</strong> valmidust <strong>euro</strong>alaga liitumiseks<br />
• Mais avalikustatakse hindamise tulemusena valminud<br />
konvergentsiraport<br />
• 8. juunil koguneb Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN)<br />
ning arutab Euroopa Komisjoni ja EKP hinnangute alusel <strong>Eesti</strong><br />
vastavust <strong>euro</strong>krit<strong>ee</strong>riumidele. Samuti konsult<strong>ee</strong>ritakse Euroopa<br />
Parlamendiga<br />
• 18. juunil arutab Euroopa Ülemkogu <strong>Eesti</strong> sobivust <strong>euro</strong>alale<br />
• 13. juulil kogunev Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN)<br />
peaks <strong>ee</strong>lnevate etappide positiivse läbimise korral kinnitama lõplikult<br />
<strong>Eesti</strong> liitumise <strong>euro</strong>alaga ja vahetuskursi alates 01.01.2011<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
33
Euro suhtes tasub olla realistlik<br />
• Euro suurendab keskkonna usaldusväärsust<br />
• Euro puhul kaovad valuutavahetustehingute<br />
kulud ja s<strong>ee</strong> lihtsustab eksportööride elu<br />
• Loodetavasti tugevdab <strong>euro</strong> konkurentsi, sh<br />
kõige problemaatilisematel aladel<br />
– NB! Ettevõtte tasandil võib s<strong>ee</strong> olla paljudele<br />
ebam<strong>ee</strong>ldiv<br />
• Kuid – <strong>euro</strong> ei t<strong>ee</strong> meie <strong>ee</strong>st ära vajalikke<br />
otsuseid:<br />
– Eelarvepoliitikat<br />
– Õigeid äriotsuseid<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
34
ÜLEMINEK EUROLE –<br />
PRAKTILISED ASPEKTID<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
35
Eurole üleminek toimub järsu üleminekuna<br />
• Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu üleminekuna, st<br />
üleminekuperioodi ei ole<br />
• Alates €-päevast kahenädalane sularaha parall<strong>ee</strong>lkäibe periood<br />
‣ Maksta saab nii kroonides kui ka <strong>euro</strong>des,<br />
vahetusraha üldjuhul <strong>euro</strong>des<br />
‣ Pärast parall<strong>ee</strong>lkäibe perioodi on <strong>euro</strong><br />
ainsaks seaduslikuks maksevahendiks<br />
<strong>Eesti</strong>s<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
36
Hoiused säilitavad oma väärtuse<br />
samasugusena nagu nad olid kroonides<br />
• Kroonid vahetatakse <strong>euro</strong>deks <strong>Eesti</strong> Panga ametliku keskkursiga.<br />
Kuigi ametlikult otsustab üleminekukursi juulis kogunev ECOFIN, ei ole<br />
ekspertide kinnitusel mingit põhjust arvata, et üleminekukurss erineb<br />
praegusest fiks<strong>ee</strong>ritud kursist 1 EUR=15,6466 EEK.<br />
• €-päeval vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused<br />
automaatselt ja t<strong>ee</strong>nustasuta <strong>euro</strong>deks. Kõik pangakontodel olevad<br />
summad säilitavad oma väärtuse <strong>euro</strong>des täpselt samasugusena, nagu<br />
nad olid kroonides.<br />
• Pangad vahetavad kuu aega enne ja kuus kuud pärast<br />
üleminekupäeva kroone <strong>euro</strong>deks ametliku keskkursiga ja<br />
t<strong>ee</strong>nustasuta kõigis sularaha t<strong>ee</strong>nust pakkuvates pangakontorites<br />
s<strong>ee</strong>järel vahetatakse v<strong>ee</strong>l kuus kuud piiratud kontorivõrguga. Pärast<br />
seda organis<strong>ee</strong>rib <strong>Eesti</strong> Pank kroonide vahetuse <strong>euro</strong>deks keskkursiga<br />
ja t<strong>ee</strong>nustasuta tähtajatult.<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
37
Rahavahetus toimub mitme kanali<br />
kaudu<br />
• Euro sularaha lastakse ringlusse 3 põhilise kanali<br />
kaudu:<br />
– pangakontorid,<br />
– sularaha-automaadid (ATM)<br />
– jaekaubandus<br />
• Sularahaautomaatides asendatakse kroonid<br />
<strong>euro</strong>dega hiljemalt 48 tunni jooksul<br />
• Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt<br />
pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
38
Kaardimaksed, pangat<strong>ee</strong>nused ja<br />
arveldused<br />
• Arvetel üleminekuperioodi ei ole:<br />
– Krooni kontoraha konvert<strong>ee</strong>ritakse automaatselt, üheaegselt ning täies<br />
ulatuses<br />
– Kõik tehingud, mis on teostatud alates €-päevast, kajastatakse<br />
<strong>euro</strong>des<br />
– ettesaadetud ja lepingulised maksed konvert<strong>ee</strong>rib iga pank enne<br />
teostamist ise<br />
– Kliendi jaoks ei muutu midagi peale arveldusühiku<br />
• Kaardimaksed muutuvad <strong>euro</strong>põhisteks alates €-päevast<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
39
Suurim väljakutse on uue vääringuga<br />
harjumine<br />
• Kauba ja t<strong>ee</strong>nuse hinna avaldamine kahes vääringus<br />
- Alates 1. juulist 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on<br />
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii<br />
kroonides kui ka <strong>euro</strong>des, et aidata tarbijatel harjuda<br />
uue vääringuga<br />
• “Aus hinnastamine”<br />
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine<br />
vähemalt ühe <strong>euro</strong>sendi täpsusega<br />
• Hinnavõrdluste teostamine<br />
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne<br />
ja pärast <strong>euro</strong> kasutusevõttu, et omandada ülevaade<br />
<strong>euro</strong> kasutuselevõtuga seonduvatest<br />
hinnamuudatustest<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
40
Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada<br />
• Euro tulek is<strong>ee</strong>nesest hüppelist hinnatõusu kaasa ei too<br />
– Raha ühik hinnataset ei määra<br />
– Euro loob strat<strong>ee</strong>giliselt tausta väiksemaks<br />
hinnatõusuks<br />
– Euroriikide kogemus: ühekordne mõju 0,1-0,3%<br />
• Hinnatõusu täheldati restoranides ja kohvikutes, juuksuris<br />
jm kohalikule turule mõeldud t<strong>ee</strong>nuste pakkumises<br />
– Seotud ka tavapärase hindade korrig<strong>ee</strong>rimisega, mis<br />
kajastab ka varasemate muutuste edasilükkamist<br />
• Samas peab olema realistlik: kui <strong>euro</strong> tulek toetab<br />
majanduskonjunktuuri, siis on tugevam hinnatõususurve<br />
loogiline ja selle ohjes hoidmine tavapärane tegevus<br />
P<strong>ee</strong>ter <strong>Luikmel</strong> kevad 2010<br />
41
<strong>Eesti</strong> Pank<br />
Bank of Estonia<br />
Tänan!<br />
www.<strong><strong>ee</strong>sti</strong>pank.<strong>ee</strong><br />
info@<strong><strong>ee</strong>sti</strong>pank.<strong>ee</strong><br />
<strong>Eesti</strong> <strong>euro</strong>le ülemineku plaan:<br />
www.<strong><strong>ee</strong>sti</strong>pank.<strong>ee</strong>/pub/et/EL/ELiit
Change language