Elustamine kliinilisest surmast - Perearstikeskus.ee
Elustamine kliinilisest surmast - Perearstikeskus.ee
Elustamine kliinilisest surmast - Perearstikeskus.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
21/09/2006<br />
Arstiteaduskonna 4. kursuse üliõpilastele<br />
<strong>Elustamine</strong> <strong>kliinilisest</strong> <strong>surmast</strong>.<br />
Võõrkeha hingamist<strong>ee</strong>des.<br />
I. Taaselustamine <strong>kliinilisest</strong> <strong>surmast</strong><br />
Joel Starkopf<br />
TÜ Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik<br />
http://www.kliinikum.<strong>ee</strong>/aikliinik/<br />
1<br />
2<br />
Surma põhjused<br />
• Südame veresoonkonna haigused<br />
• Vähktõbi<br />
• Õnnetusjuhtumid<br />
Alla 40 aastased surevad õnnetusjuhtumite tõttu<br />
sagedamini kui kõigi teiste haiguste tõttu kokku.<br />
Üle 40 aastastel sagedaseim surma põhjus südamehaigused<br />
(ish<strong>ee</strong>miatõbi, sellest tingitud eluohtlikud rütmihäired, mis<br />
viivad südame äkksurmale).<br />
Äkksurm<br />
Südame äkksurm e. kardiaalne äkksurm – ootamatu, mitt<strong>ee</strong>eldatud<br />
surm suhteliselt hea tervisliku seisundi foonil,<br />
millele <strong>ee</strong>lneva 24 tunni jooksul on esinenud<br />
südamekaebused (valu rinnus, õhupuudus, minestus).<br />
Haiglaväline äkksurm – äkksurm, mis on tekkinud<br />
väljaspool haiglat.<br />
3<br />
4<br />
Elu<br />
Suremine<br />
Kõige üldisemaks <strong>ee</strong>lduseks on koerakkude pidev<br />
ainevahetus, mille käigus vabaneb eluks vajalik<br />
energia.<br />
Ainevahetusprotsesside toimumiseks vajavad kõik<br />
rakud toiteaineid ja hapnikku. Organismi O 2 varudest<br />
piisab vaid 3…5 minutiks. Kui koerakkude O 2<br />
varustatus ei taastu, lakkab nende tegevus varsti<br />
täielikult ja inimene sureb.<br />
Ei ole momentaalne sündmus, vaid järk-järguline protsess,<br />
mis vältab teatud aja.<br />
Surma arengus eristatakse kolme staadiumi<br />
– Agoonia<br />
– Kliiniline surm (taaspöörduvad muutused)<br />
– Bioloogiline surm (taaspöördumatud muutused)<br />
5<br />
6<br />
J. Starkopf TÜ Anestesioloogia ja<br />
intensiivravi kliinik 1
21/09/2006<br />
Agoonia on vahetu surma<strong>ee</strong>lne staadium, mille puhul<br />
elutähtsate organite talitlus v<strong>ee</strong>l jätkub, kuid on väga tugevasti<br />
häiritud ega suuda kindlustada elu säilitamiseks vajalikke<br />
tingimusi.<br />
– Teadvus puudub<br />
– Vererõhk pole mõõdetav<br />
– Arteritel pole tunda pulssi<br />
Kliiniline surm on pöörduv vereringe, hingamise ja<br />
kesknärvisüst<strong>ee</strong>mi talitluse lakkamine, mille maksimaalne<br />
kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei<br />
saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm.<br />
Kliinilise surma tunnused:<br />
- Teadvuse kadu<br />
- Pulsi puudumine magistraalarteritel<br />
- Hingamise muutumine düskordin<strong>ee</strong>rituks, lakkamine<br />
- Nahavärvuse muutus<br />
- Silma pupillide laienemine<br />
Kliinilise surma kestus 3…5 minutit<br />
7<br />
8<br />
Bioloogiline surm on pöördumatu seisund, mille puhul<br />
elutähtsate organite rakkude ainevahetus on täielikult lakanud,<br />
nende kahjustus on niivõrd ulatuslik, et organismi elustamine<br />
ei ole enam võimalik.<br />
Kindlad surma tunnused:<br />
- koolnukangestus<br />
- koolnulaigud<br />
- kehatemperatuuri langus ümbritseva keskkonna<br />
temperatuurini<br />
Äkksurm<br />
Esmane hingamisseiskus<br />
• Hingamist<strong>ee</strong>de sulgus<br />
– teadvuseta haige<br />
– võõrkeha<br />
– vigastused<br />
– n<strong>ee</strong>lu-, kõri piirkonna põletikulised<br />
haigused<br />
• Uppumine<br />
• Elektritrauma<br />
• Hingamislihaste nõrkus<br />
– närvisüst<strong>ee</strong>mi haigused<br />
– ravimite üledoosid<br />
Esialgu, mõne minuti jooksul südametegevus<br />
(pulss) säilib.<br />
Esmane südameseiskus<br />
• Südame rütmihäired<br />
– vatsakeste fibrillatsioon<br />
– pulsita elektriline aktiivsus e.<br />
ebaefektiivne süstol<br />
– asüstoolia<br />
• Müokardi infarkt<br />
• Hüpotermia<br />
• Elektritrauma<br />
• Hüpovol<strong>ee</strong>mia, ringleva vere mahu<br />
absoluutne või suhteline langus<br />
Agonaalsed hingetõmbed püsivad kuni 5 minuti<br />
jooksul südameseiskuse järgselt.<br />
9<br />
Kiire, efektiivse tegevusega (vabad<br />
hingamist<strong>ee</strong>d!) on võimalik südameseiskust ära<br />
hoida.<br />
Kuni 4/5 juhtudest põhjuseks vatsakeste<br />
fibrillatsioon - defibrillatsioon ülioluline!<br />
10<br />
Taaselustamine<br />
Ajalugu<br />
Piibel kunstlik hingamine<br />
1744 Tossach – esimene arstiteaduslik publikatsioon<br />
1878 Boehm et al – lahtine südamemassaaz<br />
1950 P. Safar suust-suhu hingamine<br />
1960 Kuwenhouven et al – kinnine südamemassaaž, kaasaegne ABC<br />
kontseptsioon<br />
1966 esimene taaselustamise konverents<br />
1970.. esimesed algoritmid, AHA<br />
1992 American Heart Association ja European Resusctiation Council ühised<br />
seisukohad<br />
2000 The first international guidelines conference on CPR and ECC<br />
Circulation 2000, Vol 102, No 8, August 22<br />
2005 European Resuscitation Council (ERC) Guidelines for Resuscitation 2005.<br />
Resuscitation (2005) 67S1, S1—S189<br />
11<br />
Kliiniline surm<br />
Vereringe seiskus<br />
- Pulsi puudumine<br />
- Teadvusetus<br />
- Nahavärvuse muutused<br />
- Agonaalne hingamine, hiljem hingamise lakkamine<br />
- Arefleksia. Pupillide laienemine (ei ole absoluutne sümptom)<br />
12<br />
J. Starkopf TÜ Anestesioloogia ja<br />
intensiivravi kliinik 2
21/09/2006<br />
Kliiniline surm<br />
Tunnistaja juuresolekul:<br />
- Pulsid magistraalarteritel puuduvad, haav lakkab veritsemast<br />
- Teadvuse kaotus (rahutus, sihitu rabelemine, krambihoog)<br />
- Hingamine agonaalne (ETCO 2 ↓↓)<br />
- EKG-l võib elektriline aktiivsus säilida (VF, EMD)<br />
Äkksurm tunnistaja juuresolekuta:<br />
- Pulsid puuduvad<br />
- Haige teadvuseta, lõtv passiivne asend<br />
- Nahavärvus muutunud, laibasarnane välimus<br />
- Hingamine seiskunud või agonaalne<br />
- Pupillid laiad ei reag<strong>ee</strong>ri valgusele<br />
Taaselustamine <strong>kliinilisest</strong> <strong>surmast</strong><br />
BLS<br />
Basic Life Support<br />
Esmased elustamisvõtted e. elustamise ABC<br />
ALS<br />
Advanced Life Support<br />
Spetsiaalsed elustamisvõtted<br />
European Resuscitation Council (ERC) Guidelines for Resuscitation 2005. Resuscitation<br />
(2005) 67S1, S1—S189<br />
http://www.erc.edu/<br />
13<br />
14<br />
Esmased elustamisvõtted täiskasvanul.<br />
BLS algoritm.<br />
Kui oled üksi ja elustad täiskasvanut:<br />
1. Kindlusta abistaja ja kannatanu ohutus<br />
2. Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel<br />
3.a. Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega:<br />
• Kutsu või saada abi järele<br />
• Hinda korduvalt üldseisundit<br />
3.b. Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta:<br />
• Hüüa appi<br />
• Pööra kannatanu seliliasendisse ja ava hingamist<strong>ee</strong>d<br />
4. Hinda normaalse hingamise olemasolu:<br />
• Vaata, kas rindkere liigub<br />
• Kuula, kas kostub hingamiskahinat<br />
• Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool<br />
• Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui järeldad et<br />
hingamine puudub<br />
5.a. Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt):<br />
• Aseta kannatanu püsivasse külgasendisse<br />
• Saada kedagi abi järele.Kui oled üksi, võid jätta kannatanu ja<br />
minna ise abi kutsuma<br />
• Pidevalt kontrolli normaalse hingamise olemasolu kannatanul<br />
15<br />
16<br />
Püsiv küliliasend<br />
• Kannatanu peab olema sellises küliliasendis, mis tagab<br />
vedeliku äravoolu ülemistest hingamist<strong>ee</strong>dest<br />
• Küliliasend peab olema püsiv<br />
• Väldi survet rindkerele, mis takistab hingamist<br />
• Jälgi ja hinda ülemiste hingamist<strong>ee</strong>de läbitavust<br />
• Ole valmis pöörama kannatanut tagasi seliliasendisse<br />
(arvestada võimaliku kaelatraumaga)<br />
• Küliliasend ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi<br />
17<br />
18<br />
J. Starkopf TÜ Anestesioloogia ja<br />
intensiivravi kliinik 3
21/09/2006<br />
5.b. Kui kannatanu ei hinga normaalselt:<br />
• Kutsu kiiresti abi, vajadusel selleks kannatanu juurest<br />
lahkudes, helista 112, ja alusta kaudse südamemassaažiga<br />
30 kompressiooni 100 x minutis<br />
19<br />
20<br />
6.a. Kombin<strong>ee</strong>ri suust-suhu hingamist ja kaudset südamemassaaži<br />
6.b. Taaselustamine tehes ainult südamemassaaži:<br />
• 30 rindkere kompressiooni järgselt ava uuesti hingamist<strong>ee</strong>d<br />
• Hinga sisse ja haara kannatanu suu herm<strong>ee</strong>tiliselt oma suuga<br />
• Puhu aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul nii, et<br />
näed rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul<br />
• Hinga uuesti sisse ja korda kunstlikku hingamist. S<strong>ee</strong>järel aseta viivitamatult<br />
oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse positsiooni ja soorita 30<br />
järgnevat kompressiooni<br />
• Jätka südamemassaaži ja suust-suhu hingamist vahekorras 30:2<br />
• Kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust-suhu<br />
hingamist, võib rakendada ainult rindkere kompressioone<br />
• Kompressioonide sagedus on 100 korda minutis<br />
• Katkesta südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab<br />
normaalselt hingama. Muudel juhtudel taga katkematu<br />
südamemassaaž.<br />
• Katkesta tegevus olukorra olemasolu hindamiseks ainult juhul, kui<br />
kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätka pidevalt<br />
elustamist.<br />
Juhul, kui abiandjaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži<br />
tegijat vahetada iga 1…2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii<br />
kiiresti, kui võimalik, minimaalse viivitusega.<br />
21<br />
22<br />
7. Elustamist jätkata kuni:<br />
• Saabub kvalifits<strong>ee</strong>ritud abi ja võtab tegevuse üle<br />
• Kannatanul taastub normaalne hingamine<br />
• Abiandjana väsib ja ei ole võimeline edasi tegutsema<br />
Esmased taaselustamisvõtted täiskasvanul<br />
Teadvuseta?<br />
Hüüa appi<br />
Ava hingamist<strong>ee</strong>d<br />
KANNATANU EI HINGA NORMAALSELT?<br />
Helista 112<br />
30 rindkere kompressiooni<br />
23<br />
2 suust-suhu hingamist<br />
30 rindkere kompressiooni<br />
24<br />
J. Starkopf TÜ Anestesioloogia ja<br />
intensiivravi kliinik 4
21/09/2006<br />
Kaudne südamemassaaž<br />
Kaudne südamemassaaž<br />
• Südamemassaaži mehhaanika<br />
– süda kui pump<br />
– rindkere kui pump<br />
• Kuni kolmandik normaalsest SMM-st; diastoolne rõhk madal<br />
• Adrenaliin tõstab diastoolset rõhku aordis, β-mim<strong>ee</strong>tiline<br />
toime südamele<br />
• Otsene arteriaalse rõhu monitooring<br />
• Pulsi palpatsioon reiearteril<br />
• Südamemassaaži taasalustamisel peab abistaja oma käed vähimagi<br />
viivituseta asetama “rindkere keskele”<br />
• Kompressioonide sagedus 100 korda minutis<br />
• Kompressiooni sügavus 4…5 cm<br />
• Rindkerel tuleb lasta vabalt ja täielikult sirustuda<br />
• Kompressiooni ja dekompressiooni ajad peavad olema võrdsed<br />
• Kompressioonide sagedus 100 x minutis<br />
• Kompressioonid/ventilatsioon 30:2<br />
• Intubatsiooni järgselt tegevus ei pea olema sünkronis<strong>ee</strong>ritud<br />
25<br />
26<br />
Hingamist<strong>ee</strong>d<br />
Hingamine<br />
• Trahhea intubatsioon<br />
– auskultatsioon, visuaalne kontroll<br />
– ETCO 2 ?<br />
– Fiks<strong>ee</strong>rimine!<br />
– Minimaalne südamemassaaži katkestamine!<br />
• Kas on teostatav ilma ravimiteta (relaksandita)?<br />
Reflekside olemasolu intubatsioonil (kõrirefleks) on prognostilise<br />
tähendusega, sest sõltub südameseiskuse pikkusest.<br />
• Alternatiivsed m<strong>ee</strong>todid: kõrimask, combitube, orofarüngeaalsed<br />
maskid<br />
• Ravimeid (adrenaliin) võib manustada intratrahheaalset<br />
• Hingamistsükli kestvus 1 sekund<br />
• Vältida forss<strong>ee</strong>ritud, järsku sissehingamist<br />
• Hapniku lisa nii kiiresti kui võimalik!<br />
• Mask abiandja kaitseks<br />
• ETCO 2<br />
• <strong>Elustamine</strong> tehes ainult südamemassaaži: primaarse<br />
südameseiskuse järgselt ei ole kunstlik hingamine esimese<br />
6…12 minuti jooksul obligatoorne; agonaalne hingamine<br />
27<br />
28<br />
Diagnoos<br />
II. Hingamist<strong>ee</strong>de sulgus võõrkehaga<br />
• Söömine / lapsed<br />
• Kannatanu haarab käega kõrist<br />
• Osaline hingamist<strong>ee</strong>de sulgus:<br />
– kannatanu rahutu, köhib; heliline sissehingamine. Tsüanoos.<br />
• Täielik hingamist<strong>ee</strong>de sulgus<br />
– kannatanu ei suuda kõneleda, hingata, köhida<br />
– kaotab kiiresti teadvuse<br />
29<br />
30<br />
J. Starkopf TÜ Anestesioloogia ja<br />
intensiivravi kliinik 5
21/09/2006<br />
Raske hingamist<strong>ee</strong>de<br />
obstruktsioon<br />
(köhimine ebaefektiivne)<br />
Teadvuseta<br />
Alusta<br />
taaselustamist<br />
30:2<br />
Hinda olukorra tõsidust<br />
Teadvusel<br />
5 lööki seljale<br />
5 x Heimlich´i<br />
võte<br />
Kerge hingamist<strong>ee</strong>de<br />
obstruktsioon<br />
(köhimine efektiivne)<br />
Sunni kannatanut<br />
jätkuvalt köhima<br />
Hinda köhimise<br />
efektiivsust kuni<br />
võõrkeha <strong>ee</strong>maldub<br />
Tegutsemine<br />
• Kui kannatanu hingab, soodusta köhimist, kuid mitte midagi<br />
rohkemat<br />
• Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb<br />
– Kuni viis lööki seljale, abaluude vahele<br />
– Kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku<br />
tõmmet/vajutust ülakõhu piirkonda<br />
– Kui olukord halveneb, uuesti viis lööki ja vajadusel viis<br />
vajutust/tõmmet ülakõhule<br />
31<br />
32<br />
Tegutsemine<br />
• Kui kannatanu kaotab teadvuse:<br />
– Aseta kannatanu selili põrandale<br />
– Kutsu kiiresti kiirabi<br />
– Alusta taaselustamisega (30 rindkere kompressioon : 2<br />
ventilatsiooni, punkt 5.b. BLS – algoritmis).<br />
Võõrkeha?<br />
Kas te saate rääkida?<br />
Hingata?<br />
Sümptomid: heliline<br />
vs. helitu hingamine?<br />
Viis lööki seljale,<br />
5 korda Heimlich’i võte.<br />
Vajadusel korda.<br />
Kui haige muutub<br />
nõrgaks/kaotab<br />
teadvuse, põrandale<br />
pikali<br />
Helista 112<br />
33<br />
Alusta taaselustamist<br />
34<br />
1. Laps liikumatu / teadvuseta? 2. Ava hingamist<strong>ee</strong>d.<br />
Hingamine puudub?<br />
5. 5 tõuget rindkerele 6. Eemalda nähtav võõrkeha suust<br />
Jätka, kombin<strong>ee</strong>rides südame<br />
massaaži ja kunstlikku hingamist.<br />
3. Ürita ventil<strong>ee</strong>rida. Kui s<strong>ee</strong><br />
ebaõnnestub, muuda pea<br />
asendit, ürita uuesti.<br />
4. 5 lööki seljale<br />
35<br />
7. Ürita uuest ventil<strong>ee</strong>rida<br />
Kui oled üksi, tegutse kuni 1 minut<br />
hingamist<strong>ee</strong>de vabastamiseks. Kui<br />
selle aja vältel ei õnnestu, siis mine<br />
abi kutsuma.<br />
36<br />
J. Starkopf TÜ Anestesioloogia ja<br />
intensiivravi kliinik 6
21/09/2006<br />
Spetsiaalsed elustamisvõtted.<br />
ALS algoritm.<br />
37 38<br />
Vereringeseiskuse vormid<br />
Vereringeseiskuse vormid<br />
1. Vatsakeste fibrillatsioon<br />
2. Ebaefektiivne süstol, elektromehhaaniline dissonants (EMD)<br />
3. Asüstoolia<br />
4. [Totaalne a/v blokaad (Adams-Stokes-Morgan’i hood)]<br />
1. Vatsakeste fibrillatsioon (VT/VF)<br />
– pulsita ventrikulaarne tahhükardia<br />
– kõrgelaineline fibrillatsioon<br />
– madalalaineline fibrillatsioon<br />
– vahelduva amplituudiga, torsade de pointes<br />
39<br />
40<br />
Vereringeseiskuse vormid<br />
Vereringeseiskuse vormid<br />
2. Ebaefektiivne süstol, elektromehhaaniline dissonants<br />
(EMD)<br />
3. Asüstoolia<br />
VT /VF Ebaefektiivne süstol Asüstoolia<br />
41<br />
42<br />
J. Starkopf TÜ Anestesioloogia ja<br />
intensiivravi kliinik 7
21/09/2006<br />
Vereringeseiskuse vormid<br />
Spetsiaalsed elustamisvõtted<br />
ALS algoritm<br />
4. (AV täielik blokaad, Adams-Stokes-Morgan’i hood)<br />
Defibrill<strong>ee</strong>ritav / mittedefibrill<strong>ee</strong>ritav rütm?<br />
• VT/VF<br />
• EMD, asüstoolia, AV blokaad<br />
43<br />
44<br />
TEADVUSETA?<br />
ALS algoritm<br />
Ava ülemised hingamist<strong>ee</strong>d<br />
Hinda elutunnuste olemasolu<br />
Kutsu spets. abi<br />
Defibrill<strong>ee</strong>ritav rütm (VT/VF)<br />
CPR 30:2<br />
Kuni defibrillaator/monitor on ühendatud<br />
• Prekordiaalne löök -<br />
professionaalne abiandja, äkksurm tunnistaja<br />
juuresolekul, kui defibrillaator ei ole koheselt kättesaadav<br />
Südame rütm ?<br />
• Defibrillaator? VF/VT olemasolu kontroll<br />
Defibrill<strong>ee</strong>ritav<br />
VF/VT<br />
1 Elektrišokk<br />
150 - 360 J bifaasiline<br />
või<br />
360 J monofaasiline<br />
Kohe taasalusta<br />
CPR 30:2<br />
2 minutit<br />
Elustamise ajal:<br />
• Korrig<strong>ee</strong>ri taaspöörduvad surma<br />
põhjused*<br />
• Kontrolli elektroodide asetust ja<br />
kontakti<br />
• Raja ja kindlusta:<br />
• V<strong>ee</strong>nit<strong>ee</strong><br />
• Avatud hingamist<strong>ee</strong>d, O 2-lisa<br />
• Trahhea intubatsiooni järgselt jätka<br />
pideva südamemassaažiga<br />
• Manusta adrenaliini iga 3…5 minuti<br />
tagant<br />
• Amiodaroon, atropiin, magn<strong>ee</strong>sium<br />
vastavalt vajadusele<br />
Mittedefibrill<strong>ee</strong>ritav<br />
Asüstoolia/EMD<br />
Kohe taasalusta<br />
CPR 30:2<br />
2 minutit<br />
DEFIBRILLATSIOON<br />
(150…200 J bifaasiline , 360 J monofaasiline)<br />
• Kohe taasalusta südamemassaaži ja hingamist, 30:2<br />
• 2 min möödudes kontrolli rütmi, VF püsimisel<br />
DEFIBRILLATSIOON<br />
(150…360 J bifaasiline , 360 J monofaasiline)<br />
• Kohe taasalusta südamemassaaži ja hingamist, 30:2<br />
• 2 min möödudes kontrolli rütmi, VF püsimisel<br />
• Adrenaliin 1mg i/v<br />
Taaspöörduvad surma põhjused<br />
Hüpoksia<br />
Pingeline õhkrind<br />
Hüpovol<strong>ee</strong>mia<br />
Südame tamponaad<br />
Hüpo/hüperkali<strong>ee</strong>mia Mürgistused<br />
Hüpotermia<br />
Kopsuarteri trombemboolia<br />
45<br />
DEFIBRILLATSIOON<br />
• VF püsimisel pärast kolmandat elektrišokki:<br />
Amiodaroon 300 mg i/v<br />
(150…360 J bifaasiline , 360 J monofaasiline)<br />
46<br />
Defibrill<strong>ee</strong>ritav rütm (VT/VF)<br />
• Esmane priorit<strong>ee</strong>t on võimalikult kiire defibrillatsioon –selle<br />
teostamiseks võib kõik teised tegevused (hingamist<strong>ee</strong>de<br />
avamine, kunstlik hingamine, jne.) edasi lükata<br />
• Defibrillatsioon + südamemassaaž<br />
• Ventilatsioon maski ja Ambu-kotiga vs. trahhea intubatsioon:<br />
sõltuvalt kogemusest!<br />
• Ravimid:<br />
• Manustamist<strong>ee</strong><br />
• Adrenaliin 1 mg pro dosi<br />
• Amiodaroon 300 mg (+ 150 mg)<br />
• Lidokaiin 1…1,5 mg/kg kui amiodaroon ei ole kättesaadav<br />
• MgSO 4<br />
47<br />
48<br />
J. Starkopf TÜ Anestesioloogia ja<br />
intensiivravi kliinik 8
21/09/2006<br />
Mittedefibrill<strong>ee</strong>ritav rütm.<br />
Ebaefektiivne süstol, asüstoolia<br />
Mittedefibrill<strong>ee</strong>ritav rütm<br />
Ebaefektiivne süstol, asüstoolia<br />
Vereringeseiskuse potensiaalsed, reversiibelsed põhjused,<br />
4 H-d ja 4 T-d<br />
4 H<br />
4 T<br />
• Hypoxia<br />
• Tension pneumothorax<br />
• Hypovolaemia<br />
• Tamponade (cardiac)<br />
• Hyper/hypokalaemia • Thromboembolic and<br />
Hypocalcaemia, acidaemia mechanical obstruction (e.g.<br />
• Hypothermia<br />
pulmonary embolism)<br />
• Toxic or therapeutic<br />
substances in overdose<br />
• Kohe südamemassaaž ja hingamine, 30:2<br />
• Trahhea intubatsioon<br />
• V<strong>ee</strong>nit<strong>ee</strong><br />
• Adrenaliin 1 mg i.v.; iga 3…5 minuti tagant<br />
• Südamemassaaž, ventilatsioon 100 % O 2 -ga<br />
• Vasopressorid (dopamiin, noradrenaliin) perfuusoriga<br />
• Atropiin 3 mg i.v., kui bradükardia (< 60 lööki/min)<br />
• Naatriumbikarbonaat 1 mEq/kg<br />
VÕIMALIKUD<br />
PÕHJUSED?<br />
(RAVI)<br />
49<br />
• Bradükardia korral kardiostimulatsiooni võimalus<br />
50<br />
Ebaefektiivne süstol, asüstoolia<br />
Totaalne a/v blokaad<br />
VÕIMALIKUD PÕHJUSED<br />
RAVI<br />
Hüpovol<strong>ee</strong>mia<br />
infusioon<br />
Hüpoksia ventilatsioon, O 2<br />
Hüpotermia<br />
kehaväline vereringe<br />
Südame tamponaad<br />
perikardiotsent<strong>ee</strong>s<br />
Pingeline õhkrind<br />
dekompressioon<br />
Kopsuarteri trombemboolia trombolüüs<br />
Ravimmürgistus<br />
hemosorptsioon, antidoodid<br />
Hüperkali<strong>ee</strong>mia<br />
naatriumbikarbonaat<br />
Atsidoos<br />
naatriumbikarbonaat<br />
Südameinfarkt<br />
reperfusioonravi<br />
51<br />
• Kas esineb teaduvusekaotuse hoogusid?<br />
• Vererõhk on normaalne või kõrge, mitte madal!<br />
• Prekordiaalne löök<br />
• Atropiin on minimaalse kiirendava toimega, efekti omavad<br />
adrenomim<strong>ee</strong>tikumid:<br />
– Isoproterenool e. isadriin<br />
– Salbutamool e. alupent<br />
– Adrenaliin<br />
• Ajutine kardiostimulatsioon:<br />
– Transösofageaalne<br />
– Transkutaane<br />
– Transvenoosne<br />
• Püsikardiostimulatsioon<br />
52<br />
J. Starkopf TÜ Anestesioloogia ja<br />
intensiivravi kliinik 9
Change language