raamatus

6 2^ 375 

/- /\t 

| 'r :=:,/l 

1967 

G. liEl.IDIN 

I 

|(0R0[. 

tflArllttDlil$ 

MA[A[$A$[B 

t|OIMINDID

cz'.1:. [. 

e2r 

S. GENDlN 

KORGE- 

KVALITEEDILISED 

MADALSAGEDUSvOrurruoro 

i -"'-t' 

e,i ": 

L- -. l.t_8,f'r, 

I 

KIRJASTUS (VA LG U S, 

TALLINN I96?

t4 

652 

G2l 

+: : 

.-, 2. | ,}.;it I , ;-. _- 

o tJ 

Originaali tiitel: 

f. C lenars 

BbICOKOKAIIECTBEHHbIE .TIloDHTEJIbCKIIE 

Y CIjJILiTEJIH HH3KON qACTOTbT 

Hsaarenbcruo (3neprxf,', MocKsa-JIeHsHryaa 1905 

EESSONA 

a., 1 it" t, o" tt'ttt' 

'1 .r rrr i it1na 

L,l:t,l,y^tr,99:J 

i 

Tolkinud vene keelest I. Tteihelder 

Kunstiliselt kujundanud L lrr.r 

Brosiiiir sisaldab praktilisi juhiseid mitmesuguse keerukusega 

mada Isa ged usv6imend ile ja akusliliste sristeemide ehituse, konstrueerimise 

ning reguleerimise kohl.a. tsitatakse mitmc Iamp- ja lransistor. 

v6imendi iiksikasialised ehituskirieldused. 

. 

Eestikeelset viljaannet on tiiiendatud rnitme v6imendi ehituskirjelousega. 

Teos on vajalik k6igile raadiohuvilistele, kes tegelevad madalsagedusvdimendile 

konslr!eerimise ja ehitamisega. 

Kaasajal pihendab iiha rohkenl inimesi oma vaba aja raadioamai6rismile. 

Kaugele minevikku on jiiinud aeg, mil raadioamatti6rid 

rhitasid oma konstruktsioone juhuslike vtilismaistc ehituskirjelduste 

iirgi esimestest kattejuhtuvatest detailidest, lootes saavutada erakordseid 

tulemusi. Keegi ei looda enan saavutada mingili raadioseadmelt 

hdid tulemusi detailide pimeda valiku abil. 

Meie raadioamatiitjride kisntuses on kaasaegnc mi6teapa.atuur, 

mis v6imaldab neil teadlikult heelestada ja reguleerida k6ige keerukamaid 

raadioaparaate. Neid teenindavad ALMAVO raadioklubid, kus 

nad v6ivad saada kogenud spetsialistidelt konsultatsiooni. 

Tohutu hulk tehnilist kirjandust. mis antakse velja meie maal, v6i- 

,naldab raadioamatddril loominguliselt IAheneda iga raadiotehnilise 

seadme konstrueerimisele. Sellest hoolimata tuntakse amat66ride hulgas, 

kes tegelevad korgekvaliteediliste v6imenditega. vajadusl raamatu 

j!relc, mis aitaks neid omalehtud konstruktsioonidc \'?iljat6dtamisel, 

chitamisel, reguleerimisel ja ekspluateerjmisel. 

Kresolevas raamatus antakse iksikasjalisi andmeid k6rgekvaliteediliste 

madalsagedusvbinrcndite konslrueerimise kohta, esitatakse kaalul- 

Iusi iihe v6i teise lillituse v6i akustilise sisteemi .Jalikuks, vaadeidakse 

tlupi]isi vjgu, mis esinevad amatiidride konstrukisioonides. Erilist 

tdhelepanu piihendatakse v6imendite mo'i,laa'i ja rcguleerimise kisimustele. 

Raamatu l6pposas luuakse miimesuguse keerllkusega v6imendile 

konslruktsioonide iiksikasjalised kirjeldilsed. 

3-4 5 

2t-66

VOIMENDITE KONSTRUEERIMINE 

Tehnilised n6uded 

Enne helisagedusvdimendi konstrueerimisele asumist tuleb formuleerida 

talle esitatavad tehnilised nouded. Nende hulka kuuluvad vdljundv6imsus 

antud mittelineaarmoonutuse puhul, tundlikkus sisendklemmidel 

sagedusel 1000 Hz, sagedusriba laius sageduskarakteristiku 

ctteantud ebaiihtluse puhul, omamiira tase, kdlaviirvingu reguleerimise 

ulatus, helitugevuse reguleerimise piirid ja iseloom (sujuv, 

astmeline, kompenseeritud jne.). 

Peale selle midratakse tavaliselt kindlaks v6imendi iilesanne ja 

tema sisendisse antavate signaalide allika tniip. Mitmckanalilistc ja 

stereoiooniliste v6imendite korral antakse tiiietldavalt ette maksimaaiselt 

lubatav iihe kanali signaalide sissetungimine teise kanalisse ja 

lubatav kanalite parameetrile ebaiihtlus. 

Spetsiaalsetele helisagedusv6imenditele, mis on meeratud heli taasesitamiseks 

(nditeks reverberatsiooniga v6imendusseadmed, ruumilise 

helieiektiga seadmed jne.), esitatakse tavaiiselt erin6udeid. 

Asudes vdimendit konstateerima, on tarvis 6igesti valida iema p6hiparameetrid, 

sest liiga madalate esitatavate nduete korral osutub v6imendi 

kvaliteet mitterahuldavaks, Iiiga k6rgete n6uetc korral aga 

kujuneb v6imendi 5igustamatult keerukaks ja kalliks. 

Helisagedusvdirnendid voib linglikult jagada nclja gruppi. Nende 

parameetrid on toodud tabelis l. 

Esimesse gruppi kuuluvad v6imerdid, mis on ette niihtud mdiibelkujunduses 

radiooladele ja raadiokombainidele, professionaalsetele 

magnetofonidele, korgekvaliteedilistele stereotoonilistele seadmetele jne. 

Selliseid v6imendeid kasutavad raadioamatiiiirid harva nende keerukusc 

ja k6rge hinna t6ttu. Pealegi ei ole kodustes tingimustes tavaliselt 

v6imalik realiseerida nende v6imendite korgekvaliteedilisj omadusi 

eluruumide akustiliste parameetrite tottu, samuti seet6ttu, et 

amatitdridel ei ole kasutada vastavate parameetritega helisagedussignaali 

allikaid (magnetlinti, heliplaate, hcliprid jne.). 

Teise grupi v6imendeid kasLrtatakse raadiovastuv6tjates, radioola-

lF- 

Helisagedusvdimendlte p6hiliscd elektrilised parame€tdd 

Parameeter 

Veljundv6imsus W 

Olekantav sagedusriba Hz 

' Mittelineaarmoonutus o/o: 

sageduslel kuni 200 Hz 

sagedustel ille 200 Hz 

Dinaamiline diapasoon dB 

K6lavirvingu reguleerimise 

ulatus k6rgetel helisagedustel, 

dB 

K6lavervingu reguleerimise 

llatus madalatel helisagedustei, 

dB 

Tundiikkus mV 

>10 

40... 

20 000 

I 

60 

&ry 

110 

5...10 

60... 

l2 000 

5 

3 

54 

16 

200 

des, raadiokombainides ja magnetoionides. Selliseid vdimendeid ehitavad 

kvalifitseeritud amat6iirid sageli. Seet6ttu on selle grupi v6imendeile 

p6iiratud elilist tehelepanu. 

Kolmanda grupi v6imendeid on mddratud Iauale asetatavatele vastuvotjatele, 

radiooladele, magnetooladele ia kantavatele magnetofonidele. 

Amat66.ipraktikas on sellised v6imendid kdige enam levinud ning 

neid kasutatakse enamikus endavalmistatud konstruktsioonides. 

L6puks, neljandasse gruppi kuuluvaid vOimendeid kasutatakse lih! 

sates raadiograftmofonides, magnetofonides, televiisorites ja harvemini 

veikesegabariidilistes v6rgust toidetavates raadiovastu\.6tjates. 

Iga grupi voimendid n6uavad vastavat akustilist sisteemi, mis lihf 

sates konslruklsioonides koosneb iihest v6i kahest valjuhedldajast. 

Keerukamates monoioonilistes v6imendites kasutatakse ruumilise heliefektiga 

akuslilist siisteemi, mis koosneb kolmest v6i rohkemast valju. 

htildajast, mis asuvad eri tasapindades. Slereoioonilise vbimendi juurde 

kuulub kaks identset akustilist sisteemi. 

Kantavate magnetofonide ja elektrigrammofonide valjuhieldajate 

valikul liihtutakse nii elektroakustilistest kui ka konstruktiivsetest 

n6uetest. 

Liihteandmeteks v6imendile esitatavate n6uete m6aramisel peavad 

olema helisagedusliku signaali allika parameetrid ja vbimendi asu- 

6 

2...4 

80... 

l0 000 

5 

3 

m 

Tabel I 

set vdimendustegurit suurendada veel nii mitrne detsibelli v6rra, kui 

palju v6imendus vAheneb tagasjsidestuse toimel. Kui v6imendil oa 

vastastakt,l6ppaste ja faasipit6rajas on kasutalud poolitatud koor. 

musega ldlilust, luleb ar\'estada. et sellise laasip6biaja roimenrius. 

tegur on alla iihe. Seet6ttu tuleb v6imendildist voimendustegurjt suu_ 

rendada veel 1,2...2 korda. 

Soltuvalt leitud iildisest v6imendustegurist valitakse eelv6imendi 

lampide tiiribid ja an, arvestades sealjuures, et v6imendusastme reaalne 

v6imendustegur on alati vaiksem lambi vdimendustegurist, mis arltakse 

lambi passis. Pdrast lampide arvu ja ltiiipide valikul asutakse vdimendi 

pdhim6ttesk€emi koostanisele. 

VOimendi konstruktiivne kujundus ja detailide paigutus 

Voimendi 

, 

.konslruktiivsel 

kujundamisel on larvis tcada eranditult 

r(orgr lormendrs kasutatavale sdlmede ja detailide modtmeid. pohjlisteks 

s6lmedeks, mis meeravad v6imendi konslruktsiooni, on vat.;undtoiletraiod, 

ia 

fiitri paispooi, eiektrohiiitkondensaatoria, helitugevu.e 

'lolavdrvingu.'egulaatorid. 

la 

Iiitirid ja rimberliilitid. sisend- ja- vallunlklemmid, 

pisliksvadised jne. Veelgi parcm on alusrada actaitiae paigu. 

lamist, kui need _k6ik 

s6imed ja detait'd, samuti valjuhiiildajai (iui 

nad asetatakse aparaadi ihisesse kasti) on juba olemas. 

L?ihtudes voimendi iilesandest (kantav voi statsionaarne, raadio- 

\astuv6tja voi ,kombaini voimendi jne.) fidiratakse tema konstruktiivne 

kujundus. Kri neiteks konstrueerjtakse kantavat \,6imendit, mis 

I,eab mahtuma koos valjuhealdajaga viiikesesse kohvrisse, siis on sobiv 

konslrukliivsel kujundamist aluslada valjuhEdldaia paigulamisest ia 

Iohvri mdotmele valikust. Ulejddnud Jerailide - paiguiami*f frliU 

arvestada raskuskeskme asukohta, sest vbimendi on k;ntav. Siit tuleneb 

vajadus paigutada detailid sijmmeetriliselt nende raskuse jdrgi, 

mis muidugi loob teatavaid kitsendavaid tingjmusj edasiste kon;tr;- 

tiivsete iahenduste valikul. 

K6ige sobivamaks 

. 

osutub sel juhul detailide paigutus, mis on n:iidatM.joonisel 

l. Siin on vatjuhaeldaja asetatud veidik6rgemale kohvri 

tsentrist. Sealjuures jeib kohvri alumiscs osas kiillalt ruumi v6imendi 

paigutamiseks. K6ige raskemad detailid - translormaatorid _ on 

sobiv paigutada siimmectriliselt alumistesse vabadesse nurkadesse. 

Pdrast seda on v6imendi enda konstruktsioon sisuliselt juba mdiratud. 

Teda voib paigutada vdikesele lassiile. Kuna voimendi on kantav ja 

peab olema ,v-oimalikult 

kerge, siis v6ib loobuda paispooli kasutamisest 

alaldi filtris, eriti vastastakti6ppastme puhul, mis on vehekrii_ 

tiline toitepinge pulsatsiooni suhtes. Eelv6imendi urtrn"t" to;t"t" uaii 

8 

sel juhul kasutada RC-liltreid suure 

mahtuvusega kondensaatorilega 

(120... 150 PF). Helitugevuse ja 

k6lavervingt| regulaatorid on soovitav 

paigutada voimalikult lahedale 

punklidelc, kus nad iihendatakse 

skeemjga. See voimaldab veltida 

varjestaiud iihendusjuhtmeid ja t6s' 

tab v6in)endi t6ii stabiilsust. K6jge 

sobivam on paigutada need regulaatorid 

nii, nagu on n:iidatud 

joonisel l. 

Joon. l. Detailide paigutus kantavas 

!6imendis 

P:irast sellist detailide paigutamist 

joonestatakse paksemale pabe. 

rile loomulikus suuruses k6ikide iassiil asuvate solmede ja detailide 

asukohad. Samuti loigataksc paberisse koik vajalikud avad ning loigatakse 

siis Sassii kontuut paberist velja. Paberist murtakse 

!ajalikes kohtades kokku ja kinnitatakse (naiteks kirj aklambritegal - 

Paberist valmistatakse samuti suuremate detailide m66tmetega risttahukad. 

Selliste paberist konstruktsioonide abil tijdtatakse velja v6i' 

nendi detailide loplik paigutus. ,Makettide kasutamisel on v6imalik 

\ajalikke korrektiive detailide paigutuses lebi viia veel enne tegeliku 

iassii valmistamist- 

Kui terve konstruktsioon on loplikult viimistletud, tehakse paberile 

!assii joonis Ioomulikus suutuses, mille jargi valmistatakse tegelik 

iassii. Selline meetod viildib pahandavaid eksitusi ning iimbertegemise 

vajadust ning hoiab kokku aega ja materjali. 

Konstrueerimisel tuleb alati silmas pidada, et kogu konst.uktsioon 

kujuncks kiillalt jaigaks, kuid sealjuures mitte 6igustamatult raskeks 

ja massiivseks. Viimane n6ue on eriti t:ihtis kantava ja portatiivse 

aparatuuri korral. Kui konstrueeritakse vastuvdtjasse sisseehitatavat 

v6imendit, tuleb kinni pidada j:irgmistest nduetest. V6imsad l6ppastmete 

lambid tuleb asctada voimalikult kaugemale detailidest, mille 

kuumenemine ei ole iubatav (niiteks r'6nkeringide elementidest, elektro' 

lriitkondensaatoritest jne.). V6imendi siseldlamp ja helitugevuse regulaator 

peavad olema asetatud v6imalikult kaugele toitetralost ia voolu' 

ringidest, mis kommuteerivad v6rgupinget. 

Toitetfaio ja vZiljundtraio tlrleb asetada nii, et nende magnetvaljad 

ei m6jutaks iiksteist. On vaja rakendada abin6usid pdiirdkondensaatorite 

bloki ja valjuhiiiildaja

Tiiipilised konstrueerimisvead 

:';1,5i.t' j::"jil 

"'ill":: ^"1 -:,i::,t0,;:i-;'; ;;;;';J'j;,;;;; 

;"rt::11,1 ::1,"^ :T::i j in.rr. 

a Jood a b sor rer r ;;";;;;;,,,iJ;::,' ::;, #' :fl: 

I'J.""',,',*:1: ::lf:'::j.:i1::'. *"' ";;;;'.i;",;;::;i':':ffJ:l, vOIM EN DUSASTM 

;i;ii,:;"..""1y11,...1,c_"1::lil"''uir",a,,,'r,,i",'ior'il;,1i"iTj,Lli. 

esiDevad 

Yr:T::j:1" 

sageti ih€taadscd !ead. pca- 

"i::*,:erimisel, 

iikult ei saada siis voi;nndili oodatud tulcmusj. 

fl voimendi 

ijit"::5:.:^lld,r. 

rJc; kvatireer ci (6tr,, ,nirre rema 

*j,lll"*;::L":::! va ia ser re. r r, u *oii ;;;;:;,' 

menlide tdJreziimid 

;;' ; ; 

ja ll lo'",:;" 

kuivdrd 

Ji:: 

rrr,"orr"a 

tatuile. 

",i'rri,.,,rl:.:'::;;r,:J":Jl: 

i,"j"",q:$iil"t"-:*1;rn:mltihiq#T",ili;t"""ilx 

;:t:' ;;:;1, 

#::'H JJ *"'Ti f 1 

#,ffi:,gu*#$ffi 

csmajerjckorras tenra vrijundastmt 

Joon. 2. Lihtne l6ppaste 

11*etfdffit,t$f ft*+tli'i:lil;ffi 

,Hl*: ;11:::: :i:l"Tl*" .*",:g riiiipirine viea seisneb seles, 

i":::'::T:,:":,"11:-se 

a;at ma,?arau- 

:::l' J:]l :l:"T":.:,:uu 

irvere. iegrcrir, uii';; ;;;;'.;;il;:rj""t;'J 

masti akustilise siisteemi montaaZll *r""*a 

"";. 

vigu. on ciektronlamprde "tliip.r*5. 

,YU:.i:9"_11:"'O 

ja rransistoridc 

t11""..,:ziimides. peab 

kasuta_ 

Tlf ,,,11hT-, 

ur,ti .ii,,i^';;;;;:'; ffi il:- 

I:""ji,,r:."i1^T:] j l$seadjsre 

maksimaarser t I ubatavate' pi ri;"i;, ;;- 

k;''#';;''r;;i;::'"Jl*"",i"ljli: 

lil:J:,,::,T:::1" -1ri1am,ne,:i, "r1 o[,.i"1,J",r,"i;i'j,1,;li]; ;X; 

I:jj]1,,1111 I1o:", 

n:n9" ..uai.r" 

"uu.r?uiir.f-,oJ"j"''u,i,","J,uii".iil 

:.1',i,,;:i,,:,,:1,,]*:l_ud reiiimide iitetaminc transist'or,;;i,'.,;';il"; 

sel juhul rikneda m6ne sekundiga. 

:::,,"i$i"ti:'^#iH,1i ?""x,,x::;., jJ"i:;:;'J" j:ix.:l:.:&T;:.;i,:: 

f; iJ'i:''::i:ii;""';:, il[TJ,,",.1,::,-:fi ru,:::f 'wnl.T:,li.xl 

l0 

\'oimendi parameetrid, nagu v6.gumiira tase ja l:ibilaskeriba iilemine 

rrirsagcrlIlsdlluvad sl\urel maaral setlest, kuidas on ieoslatud mon_ 

-On 

nl"tu. rrda monta aiireegleid ' rnida tuleb I"ada ja laiLa 

Uhetaktiline l6PPaste 

ET E TUIJPSKEEMID 

Uhetakiilist loppastet (joon. 2) rakendatakse lihlsaimates v6imen' 

dites, rnille moonutusvaba vdljundv6imsus on I ..2 W Selle skeemi 

pohilisteks eelisteks on minimaalne detailide arv ja \'iilja.eguleerimise 

lihtsus. Skeemi purtduseks on k6igepealt viiike kasutegur, sest lam:) 

l6ajtab A'klassi reiiinlis. Teiseks, kuna lambi anoodvool Iabib Yiiljund' 

trafo miihist, toimub selle siidamiku eelmagneetumine, mis n6uab 

suurema siidamiku kasutamist ning p6hjustab siidamiku kiillasiumisel 

tziiendavat mitielineaarmoonutust. 

Kvaliteetsetes transistorv6imendites iihetaktilisi l6ppastmeid ei kasu' 

lal3. misl6ttu jirgnevalt kdsitleme ainrtll lampidcga slccme. 

Skeem lambiga 6o3n. Kasutatakse lambi penloodosa. Detailide 

elektrilised suurused ja ninged Iambi elektroodidel on csitatud tabelis 2. 

Selle skeemi jiirgi ehitatud l5ppaste v6ib hakata genereerima lltrahelisagedusel 

(30...80 kHz), eriti juhul, kui astmes on kasutatud 

tugevat negatiivset tagasisidestrlst. St'da puudust saab k6rvaldada 

1...s-ko takisti liilita isega tililr\'6reringi j:irjestikku sidestuskon' 

densaatoriga. 

Lambi ieiseks iseirasuseks on tiiiirv6re ringis tcrmovoolu tekkimise 

vdimalus. Selle viiliimiseks ei tohi v6retakisti takistus olla ille 330 .

Uhetaktilise tdppastme pdhiandmed Tabel ? Suur t6us on saavutatud tiiiirvore l:ihendamisega kaioodile, seet6ttu 

aga v6ib lambi rllekiitmisel tekkida liiirv6reringis termovool. Nende 

Lambi 

,\42 c*, 

fiiip w c* 

tekkimist aitab valtida automaatseelpingestuse kasutamine, 

ko KQ pF o pF X"l"r 

Skeemi on v6imalik muuta ultralineaarseks, kui iihendada lambi 

I * 

6(D3n r,6i 330 

n, I ra \ariv6re primaarmahise valjav6ttega. Termovoolu veltimiseks on soovitav 

variv6re uhendada m:ihise veljav6ttega paralleelselt iihendatud 

I ao 

6nl I 

J roo i so tnol,rolo 

6n6C 

ttllt 

takisii (3,3 ka, I W) ja kondensaatorj (l ...5 t F, 160 V) kaudu. Veel 

5nl4n ?.s^l nrl 

2.0 I_I_Ieooiroo 

tt 

6nl4l 

I 470 I - I .- ztslzso!tz,s tarern on kasutada l0.. .30-pF eleiroliiiitkondensaalo.it (pingele 

I ,so I iou ztslzsole 

150...250 V), mille positiivne viiljaviik iihendatakse primaarmiihise 

!iiljav6ttega ja negatii!ne veljaviik varivorega. See kondensaator tuleb 

iassiist isoleerida. 

Tabelis 2 toodud reziimis tii6tav aste arendab v2iljundvdimsust 2 W, 

i13'T;"t1?:l"Tti;;:l"i 

rambi kiitte', anood- 

"n' ia e.iri variv.rekusjuures 

mittelineaarmoonutus on hariliku variandi korral keskmiselt 

50/0 ja ullralincaarlillituse korral 20[. 

Viljundtralo siidamik koostatakse plekkidest III-19, paki paksus 

***r***Nffim: 

28 mm, ohupilu 0,1 ...0,12 mm. Primaarmihisel on 2400 keerdu traadist 

fl3JI0,l5. Ultralineaarse skeemi korral tehakse viljavote 1900. 

keerust (lugedes lambi anoodiga iihendatud valjaviigust). Sekundaalmijhiscl 

on valjuhaaldaja 214,3 vdi 4f.4-l korral 66 keerdu lraadist 

[3"r] 0,8. Akustilise siisteemi v6ib koostada ka kahest valjuhdildajast 

(2f.q-3 ja 1fl'g). Sel juhul ihendatakse valjuhiieldaja 1f.(-9 sekundaarmiihise 

47- keerult lehtud v?jljavottega ning 2fA-3 mehise otstega. 

Automaatseelpinge takisti Ra v6i! kiilJaldaseelv6imenduse korral 

m**$$fifiry 

jilta kondensaatoriga Cr blokeerimata, sest sealjuures tekkiv negaliivne 

voolutagasisidestus vahendab mittelineaar- ja samuti Iineaarinoonutusr. 

Vastastakt-l6ppaste 

e5###1;$ffidfi1#t*ffi 

Vaslastaktliilifuses l6ppastmel (joon. 3) on mitmeid eeliseid iihe. 

taktilise ecs. Ta voimaldab saada suuremat veljundv6imsust viiksenrate 

mittelineaarmoonutuste juures ning on dkonoomsem. Selle puhul 

puudub ka trafo siidamiku eelmagneetimine. Nimetatud p6hjustel rakendatakse 

k6rgekvaliteedilistes madalsagedusv6ime[dites eranditult 

vastastaktliilitust. 

Ldppaste lampidega 6ogn (joon. 3, o). Kasutatakse lampide Fenloodosa. 

Liilituse detailide elektrilised suurused ia reiiimid on antud 

*il**'"',t";;"ff #5:$""Tf :':li,:*i15""'iritl,"'JtT;"iri; 

;:#ti n#ii[fdf;r'] 

labelis 3. Tillrvdreringis lermovoolu tekkimisest hoidumiseks pole socvilav 

kasutada v6reringis takisteid takistusega ile 330 kO. Samal 

ii"i':# *f*m X,l; 

pdhjusel tuleb villida piisivat eelpingestust. 

Veljundtrafo mehitakse plekkidest III-19 siidamikule, kusjuu.es 

piekipaki paksls on 28 mm. Ohupilu sridamikku ei jeeta. Primaai- 

t2 

t3

LJKg2 

Joon. 3. Vastastakt-l6ppaste: 

a - tavatine sk€ein: 6 _ ultralneaa.oe 

#ll::j :l j33,f iT-f::."g,raadist n3B v6i rr3.rr 0,r5 ja sekundaar- 

u:::lL 

-ot,;il#';.;:",;:::":"*l 

l]ir,*""'"1"r" i.:,ar.t ne",r o,a on 

#i,:Trij',",f "r il",:::.: 

so- 5o "/"i,,,- I ;'i;,".:":;"T,:"," 

.,il:. 

Iiillt", ::.],t^::,:rl - 1",":l b c:.nr. "1,,". ro' 

liililuse 

i"*".t';l,J 

reguleerimiset 

i;i.:il,"l 

teiaa o!iim)rr.et ilekandesuhet 

,,4"".1'1:9.:,u311,:."stastaktaslme maksimaaine v€.riundv6irnsus on 

j1*l: ,.;",r"0^ 3 W, kusluures 

l:Uleiiimis rnrtretineaarmoonutus 

dustab 5%. nroo. 

Selle 

"" 

v6imsuse 

! lltrrtcddr I rirJonu'ils nloo' 

amiseks peab signaalipinge 

asrme astme sisen.li< sisendis ^la_. r^ r, "uuuut---''" 

lopp. 

olema l0 V. 

Loppaste lampidega 6nln (joon. 3, a ja tabel 3) Nende lampidega 

"r.taitaktaslme 

veljundv6imsus on kuni 6 W ning mitlelineaarmoonu' 

',i. t".t.i."tr 5go Liilitus lddlab iihev6rra hesti nii A' kui ka B-klassi 

ilfitlurt"ziirni.. samuti vahepealsetes teiiimides A'klassi korral orl 

.oovitav rakendadautomaalset, B-klassi korral aga piisivat eelpinges' 

iu.t. p':.iuu eelpinge allikas peab olema hasti blokeeritud' milleks 

tui"t t"ta teljundisse ihendada kondensaator mahiuvusega 50 ' 

200 PF 

trlitlelineaarmoonutuse !ehendamiseks on otstarbekas vastastakt' 

?,sie tiidle rakendada ultralineaarliilituses, mille skeem on n;ridatud 

ioonirel a, D. Sel juhul on mitleiineaarmoonutus viiljundv6imsusel 5 W 

toieest 0,2...l.50,6 Liilituse tiliirpinge peab aga olema l'5 korda 

.uui"m, mida iuleb silmas pidada eelv6imend u sa stmcte arvutamisel 

Hariliku lillitusvariandi korral mAhitakse viiljundtraio plekkidest 

[l-lb koostatud sildamikule. kusjuures plekipaki paksus on 32 mm 

Primaafmiihisel on l00O+10b0 keerdu lraadisI n3"rl0,l2 ja sekundaarmahisel 

40 keerdu traadist n3JI0,8. Antud keerdude arvude suhe 

rastab koormustakistusele 3,5 Q. 

Ultralineaarliililuse vZiljurdtrafo miihis tuleb valmistada vaheldurnisi 

paiknevatest sektsioonidest. Siidamik koostatakse plekkidest III-28, 

lusjuures plekipaki paksus on 40 mm. Primaarmahise kumbki mehisepool 

koosneb 1200 keerust (traat n3tl0,2), veljav6ttega 500. keerult' 

sekundaarmdhis aga 120 keerust (lraat n3I0,8) Sekundaarmihis 

iaotatakse kolme sektsiooni, millest ?i6rmisiel on kummalgi 30 keerdu 

ia keskmisel 60 keerdu Selleli sektsioonilt tehakse vijljavotted iga 

i5 kccru tagant. Sektsioonide asetus poolialusel selgub jooniselt 4 (on 

n:jidatud iiks pool mihiste ristloikest). 

Sekundaarmihise valjav6tted voimaldavad voimendiga ihendada 

mitmesuguse takistusegakustilisi siisteeme ning samuti saada erineraid 

pingeid nii negatiivseks kui ka positiivseks tagasisidestamjseks 

Vastastakt-l6ppastme tiiiipandmed 

Lambi 

tnffp w ,. €l 

KQ 

6(D3n 

6nln, 

6n6n 

6nr4n 

l4 

3 

6 

8 

330 

330 

330 

KQ 

c*lRo 

pFla 

ck 

pF' 

6,8 50 

100 

100 

ua u", uk 

240 

240 

245 

150 

250 

Tabel 3 

t2 

1t,2 

l0 

Joon. 4. .Iliihisesekisioonide asetus viiljundtrafo poolialusel

7 

Tavalise liilituse korral on |oimendi sageduskarakierisiik sirge 

60...12000 Hz piirides. Ultralineaarhilituse 

ia sektsioonmalhistcia 

kasutamisel 

::ifjunllrafg 

aga saadakse rih ant, \,6imendus piirkonnis 

40...30000 Hz. 

L6ppaste lanrpidega 6IIl4II (joon. 3 ja label 3) voib arendada kuni 

8-W v:iljundv6imsust mittclineaarmoonutusega n1ittc iiie 50/6. Forssee, 

rilrd ldbolukorra5, (. o anoodpinqel 2,5 V. roib ',ollunOro,m*u. r_,iatuda 

l5... l7 vatjni mijtelincaarnroonulL\, ga gg0. L.rmprJe Cnl4n 

suure lollu .l6u

Vastastaktasle transisloridega \ aib olla \ ii ijun(itra ioga \a)i 

ilma sellela (joon. 5). (urnmalgi neist on cnra cclised ja puu 

Traioga iiilitus Ioib B-klassi reZiimis anda rnoollrlusraba nimivdimsuse 

koilcktoripjngel, nljs nloodustab 0,9 lransistorj passis n;ida_ 

iud nimipingest. Trafota lilliiusc korral aga saadaksc s;ma v6imsus 

kaks korda k6rgemal toiiepingcl. Esimesc skeerni jrrgi ehitatucl l6pp_ 

aste tuleb sobitada trafo sekundaarm6hisc keerdtrdc- arvu muutmile 

lerl.\a.ljuhdil(lajarnga trafota I6ppJ.l( aqd poto koormuslaki.luce sI|hrcs 

r{rnlrr,ne ja l('nr;,qa !oib rjhcndadr rikskdit miljisc \ aljuhjaldrjalr' 

agregaadi. Traio kasutamisel on vdimendi sagctluskarakteristik line_ 

,1l,i" riT]l suhleli\ell v6ikcslcc fiiride.. sesl \.itjundlrafo primaar_ 

manrsc \'rikcsc indrrkli,vsrr.- tbll langeb karJkleri.lik madalamalcl 

sagcdustel tuncluvalt. Trafota liililus aga arenrlab ilh ast \,6imendust 

+ 

k6ige madalalltalcst sageduslcst (kuj iinult kondcnsaatorid aslmele 

\'ahei. ja eriti valjuhzi6ldaja ringis on killlalt suurc mahtuvusega) kuni 

lransistori tiiiibiga nriiiratud pii.sageduseni. Viljunrltrafoga 

(in 

sfeenis 

.oovrl3v siilnmeelriJisl" ja In,,o ulustela lLjiirti gule saamjscks 

xa\ tada \ahFlrafoga faasiDoJrirJjtl; lralo aga pultj stab tiicn,litvat 

saqedusmoonLllucl. Trafota skeernic .aab laa.jpriJraJi valmisLada kahel 

rnncvate juhtivussiisteemjdega \;jikesev6imsuseljs;l lransistoril; sel 

jtrlru l pole sidc5llrskond, nsadtorci{J \iil. 

Nende skcemide analr.iils niiit.b_ ct trafoga Yastastakt-l6ppastme 

kasutamine on 6igustatud siis, krri on !aja saada n1aksimaalset vdljund_ 

v6imsust madala loiiepinge korrill ning on lllbatlrd teatar, lineaarnAiteks 

on aLltoraadio v6imendi 

rnoonutus. Sellise juhLr tiiiipiliseks 

vziljundv6irrsusega 2,5 W, kui sctla ioideiaksc l2-V pingega akupata- 

lrafota loppvoimendi ning 

reist- V6rgutoite korral on scrovitavehilada 

valmista{ialaldi pingele 20.. .40 V. Seda skeerni on otstarbekas kasukui 

v.iljund\'dimslrs cj pea olema 

tada ka kanlalates nragneioionidcs, 

iile I W. 

\ 

N 

tr 

E 

.9 

; 

,1 kijrlr:rud .r.,, nririr \6im..rdj,e 

- ,Juon,i',p,1.i. 

vat .i. drrk.e \;tjundrraro 

pJckkid,sl lll-tC sildamikul paki peksu,,.g11 24 rrrrrr. primaarmdnrsel 

peab olcmr 2 r 150 kccrd lrar(lisl nl"rl 0.,11 S, I,undadrm.;his 

keritakse iraadist ll3"[ 0,65 kuni poolialuse t:jitumiscui; .""1,rrr., oi 

soovjtav t€ha v?iljavolted iga 10. . . li keerU tagani. 

.-: 

:r 

Fa asipiitiramisaste 

FaasipdJrajaks nimctatakse astrl, nille vdljLrndist saadakse kals 

suuruselt v6rdset. kuid 180. v6rra faasis nihulalud pinget. Solluvalt 

iaasipd6raja skcelrjst \.di!ad tt,ma riljundpinged ri""apingat".i 

"lf,, 

t8

suuremad v6i viiiksemad, s. t. faasipdiiraja v6jmendustegur v6ib ol 

iihest suurem voi veiksem. 

i,,n.loinced saadakse lakistilelt Rr ja Rr ning juhilakse sidestus- 

Oks lihtne iaasipddraja 

]i",.ruiorir" Ca ja Ca kaudu vastastaktastmesse Pole raske neha. 

skeem on toodud joonisel 6. Liiiitus 

jirgmiseit. Lambi vasakpoolse trioodi ,-"-",k""n, 

tiiiirvoreie suunatud signaal 

kujulab endast erikujulist katoodj';rgijal. millel. lisaks 

mendatakse ja rakendatakse selle trioodi anoodilt vastastaktlstme 

i""rii."f"' 

ka lood koorm!sele 

_ on ka anoodringi's' 

-koormrrstakistus 

lambi tiiiJv6rele. Samaaegselt juhitakse 

,in, f.iooai anood- ja kaloodringis voolab-iiks ja- sama. vool'^siis 

signaai kond"n"uutori C. 

l1ll1,!i f: l" R' f.lrqi parempoorse rrioodi v6rete. pinsejasaja irab veljundpingete identsuse takistuste R, ja Ra vordsus. Opti 

tused valiiakse et pinge 

aisete tulemuste saamiseks on soovilav anoodtakistus R2 moodus- 

_sellis.elt. 

parempoolse t.i."ai i,il;r""Oi"f tri 

neks sisendpingega. 

,i"1ri *, takisiist - suurema takistusega piisitakistist ja vdiksema 

,.tdpsell.vdrdseks Siis saadaksegi 

tdoodi_ anoodiit vasakpoolsc trtood: 

iuli.tr-"gn 

vallundping"Cu" 

reguleerilavasI lakistist, mill€de summaarne lakistus olcks 

ui.dn;, 

vastasfaasiline pinge. l0... l5?o skeemil miirgitud anoodtakistusest suurem' 

Et voimendi reguleerirnisel oleks v6imalik 

jundpingeid 

vdl 

tdpselt tasakaalustada, 

Skeemi puuduseks on esiteks see, et nagu igal katoodjiirgijal' on 

iehakse iakisti reguleeri 

Kondensaalori Ca peab _mahtuvus 

olema 0.1 ...2.0 

sellegi Iiilituse v6imendustegur alla ihe Jerelikult tuleb voimendis 

,'agedustel UF. el mada 

ei tekiks v.ljundpjngele ennL.vusr 

ta.uiada lltaastet, mistottu selle skeemi p6hieelis - iiks lamp kahe 

ega taiendaval f 

n ihet 

asemel - ei pij:ise m6jule. Teiseks, kahe koormustakistuse olcmasolu 

Kirjeldatud iaasipddra.jal on suur 

mittelineaarmoonutused. 

1ill1,_:1": uo voimendustcgur (lambi 

J: 6Ht n puh-u_i 30) ja viisa uair.J."a iin*,r- -ning 

lottLl td6tab lamp tegelikult madalal anoodpingel (anoodi ja katoodi 

rahcline pinge on toitepingest palju madalam), mistottu k6rgemate 

.a;ljundpingetega kaasneb rnittelineaarmoonutus. Seet6ttu on selle 

See liilitus taotut iarti f_" _J"iri'"""iil 

pingel ( 150...200 V). 

skccmi kasutamine 6igustatud k6rge toitepinge puhul (260...300 V) 

. Tejn€ faasipddraja skeem 

ning juhul, kui faasipiiiiraia ja l6ppastme vahel on teiendav eelaste. 

ainult iih€ irioodiga on kuiLrlalud ioonisel 

7. Siin on koormustakistus jaotatud faasipiiiiraja skeemid on joonisel 8. Iseehitatavates 

'Iransistoridega 

kahcki ;;;krl-k*- 

,uures uks on lijlilatr_rd Iambi anoodriIlgi. leine "drd,"-k, konsiruktsioonides kasutatakse k6ige sagedamini skeemi laasip6tiramisl.afoga 

(joon. 8, o), sest see v6imaldab astmeid hesti sobitada Soltu- 

aga kaloodringi. 

Sisendsignaal antakse lambi tiiirv6rele. \.irdsed ia i , = i;.i;;";;;r:; 

ralt I6ppastmes kasutatavate transistoride tiipidest tuleb faasipitdrajas 

kasutada lransistore nl3. -. nl6 v6i n201. 

Joonisel 8 olevatel skeemidel moodustavad takistid Rr ja Rr transistoride 

baasiringis pingejagaja, mis stabiliseerib nende t6iipunkir' 

P2 JJk (56h)+ uov 

Takisti Rr takistust on vdimendi reguleerimisel k6ige parem meiirata 

c, ca o,l 

minimaalse lineaarmoonutuse jargi. Takisti R3 emitteridngis, kui ta on 

al 

'-\ 

Joon. 7. 

kondensaatoriga sildamata, p6hjustab negatiivse voolutagasisidestuse' 

Poolitatud koornulaasiptiijramisaste 

mis samuti stabiliseerib transistoride t66punkti. Laiatibalistes madal- 

\ sega 

sagedusv6imendites on siiski parem see takisti blokeerida suuremahtuvuselise 

kondcnsaatoriga. 

6Hfi 

(6Hn) 

Faasipij6ramisttafo l/r andmed s6ltuvad vastastakt-loppastme 

parameetritest ja kasutatavatest iransistoridest. Kui faasipiidramisastmes 

on transistor n13 ja B-klassi vliljundastmes transistorid n201, 

siis v6ib siidamiku koostada plekkidest III-9, paki paksusega 16 mm 

Primaarm2ihisel peab sel puhul olema 1300 keerdu traadist n3'r10,10 

o\ 

ja sekundaarmehisel 2X165 keerdu ttaadist n3I 0,15- Siidamikku jae- 

{akse 0,08... 1,0 mm suurune 6hupilu. 

- Joonisel 8, b oleva skeemi jergi on otslarbekas ehitada faasipiiiiraja 

250v 

traiota vastaslakt-l6ppastmele, mille skeem on joonisel 5, b Selle liililuse 

v6ljundis saadakse v6rdsed vastasfaasilised pinged kahe eri juhitavusega 

(n-p-n ja p-r-p) transistoride iihendamisel jiirjestikku Liilitus 

20 

21

ld 

s 

e 

\ 

s 

\l 

ii,itlrb l.gflikLrll loolitalud koormusega ja on seega analoogilinc 

|nrilifrj:irgijulaa, 

s l tena v6jmendustegur on alla ilhe Kuna m6lcmat 

f.ilrsislori liibib iiks ja sama vool, siis on viljundpinged Iioormrrsiijliislilf 

',ar(lsusc korral t:ipselt iihesuLrrused. Selline iaasipiicirantisr.t. 

idittab B-klassile izihedases reiiimis ja temas v6ib tekkida mitte. 

iir)frlrrnoo utus. Erincvalt teistest transistorliilitustest tekib siii moo- 

DlllIs ljtic lugeva, vaid just n6rga signaaJi korral. .Uoonutust saab 

kaf\':ri{1:r(l;r iransislori lodpunkti nihutamisega ,4-klassi reZiirni poole. 

SliLa,rridel nridatLrd takistused on orienteerivad ning neid tuleL 

\0inrfrrdi viiljarcgulccrimisel t:jpsustada. 

Eelvoimendusaste 

L el\'0i rend rrsaslme iliesandcks on arendada vdimallkult suurt pingr, 

\airlcndust ilrna lineaar- ja mittelineaarmoonutustekilamaia- Samuti 

ri lohi signaaiile Iisanduda k6rvalisi komponenie (v6rgunrilra, kahir(ll. 

\'iirnirti nimetatud asjaolu kujunebki milmeasimclistcs r.6imen, 

(lirfs piirvoinlendust miiiiravaks teguriks. 

s- 

..y 

.! 

;g 

.q i 

-r 

o- 

,3 

i If lisrgedus\'6imendite sagedusala ulatub 40 hertsist l6 kilohertsini. 

srll(s piifkonnas pole sagcdusmoonutusela eelv6imenduse saavutamin. 

l:rnrp\6inrendiga kuigi raske. Transistorv6imendite korral on olukord 

In{-rnL \ arra kccrukam. 

l:rl\'aimendites pohjustavad madalate sagedusle mittekiillaldast voir 

fndxmist sidestuskondensaatorite viike mahtuvus ja jdrgrnise aslm{ 

\ iiilir sisendtakislus. Lineaarmoonutust k6rgemate helisagcduste piiriionnlrs 

lekilavad suured montaa;imahtuvused, suured koormustakisht- 

\(rl nrng parasiiltagasisidestused montaaZi ja toiteringide kaudu. LIh1, 

lls,' \'dirncnduse tagamiseks erinevatel sagedustel tuleb astme koorrrNLrkislus 

valida sellise minimaalse vaertusega, mille puhul astc 

iLIrtraLr r cr'l \'ajaliku v6imenduse. Lineaarmoonutuse vdltimiseks madalali 

l sagcduslel ei tohi j;jrgmise astme v6retakisti takistus olla 

:,11r 220 kQ. Scda takisiust ei tule ka valida iile I MO, viilja a.vatud 

iltllI(1, kui asie saab automaatset eelpinget vorevoolu arvel (sellisi ecl, 

J)it)gcstalnisrnoodust rakendatakse ainult mikrofoniv6imendusaslmctcs). 

Sirltsluskondensaatorile mahtuvus peab olema 0,05...0,1pF. Samuti 

ort srr;vilav cclvdimendusastmed, millesse ei kuulu k6lavarvingrt regulrr;rtoIirl, 

hdivata negatiivse voolulagasisidestusega (s. t. :jra jdtia 

l'rloo(liakistcid sildavad kondensaatorid), sest see v:jhcndab nii line- 

;rirt kLri ka miltelincaarmoonutust. 

\Iirrtlfrnc mbningaid konkreetseid eelv6imendusastmele skeeme. Joorrrsrl 

I nriidalud aste iddtab lambiga 6Hlfl i6i 6H2IL Asle saab auto, 

rr)irrtscl relpinget katoodtakisiilt, mis on kondensaatoriga blokeerimaia. 

23.

c, 

0,1 

R1 

qtl 

6fltn (aflzn) 

Cr 40 Pa Qtk Qg[y 

+lry 

(+7t) 

&47k (0,1) 

ct4l 

Joon.9. Eelvdt mcnd usas te 

on oeale koormustakisti Rg veel takisti Rr' mis koos kon- 

Cr'moodustavad lahtisidestusfittri See filter hoiab :jra 

i.'rl",li*l kahjulikud sidestused ia vihendab vahelduvvoolu-vor- 

.r. f

Selles skeemis on automaa[seelpinge takisti blokeeritud 

liiritkondensaatoriga O, sest vastasel juh;l tekkiv tagasisidestus 

:-al(s,lslJne ..vojmend 

ustegurit. Takisti &r j" kond"n;u;il;;-; 

ravao Kotavarvrngu reguleerimisahela. potentsionreetriga 

Ra saab 

k6rgemate sageduste v6imendust. Voimendi lii uri uoirn"ni 

sagedusalas 60...10000 Hz, mis on v,iiksernagabariidilist" 

"."naut 

;;;; 

televisioonivastuvoljate vdimendite jaoks kiillaljane. 

Aunt z.b-vatise vdljundv6imsusega madalsagedusrdimendite 

aueerimisei v6ib pingev6imendusastmena t6iile rikendada samuti I 

6Oln pentoodsiisteemi (joon. 12). Selle suur v6imendus tubab 

dis 

v6i 

kasutada kolavirvingu 

'vuse 

regulaatorit vdi kompenseeritud 

regutaatorit vajaliku tundlikkuse seilimisel. 

t2 nAidatud 

^-j3ni""] 

skeemiga madalsagedus.eelasrmes vdib 

o.|,ur penloodosa asemel kasutada ka pentoodi 0Xln. Voirnendi 

rueerimisel on soovitav sellele lambiie 

Astme v6imendustegur voib ulatqda .iie "tt" 100. "dh; "*i;;-;;lt;;; 

-. Transistorv6imendite eeiastmetes t6dtavad hesti igasugused v 

lii.:Y::g: transistorid (n13, nt4, nrs, nr6 jt.). oi.,;-i;"; 

13. Transistoridega eelvdimendusaslmed: 

sistoritiiiibi valikul tuleb l2jhtuda 

- 

astme 

lakislussidesluses;, 

lubatavast omanrira - traiosidesluses 

hina) tasemest ja 1 

vajalikust v6imendustegurist.,rr{adalsaeedlrsvi 

esrmese astme p6hintiitajaks on vdike omakahin. (oige viiksema 

naga. transistoriks peetakse trliipi nl3b. Kuid ununir.ti .Oitrl 

rrrrrisesiihte v6i teisc tiiiipi' lgal iuhul luleb madalsagedusv6iija 

eriti selle esimese astme transistorid valida minimaalse kahi- 

miratase pigemini transistori eksenrptarist ja lema liilitusskeemist 

'oo j:irgi. 

Onrakahina taseme otsene m6otmine pole spetsiaalsele vahenditeta 

aimxlik. seeDarast on soovitav transistore selekteerida kaudse nii- 

+2t0v ja - kollektori vastuvoolu jirgi. Mida veiksem on kollektori vastu' 

ool. scda vdiksem on tavaliselt ka transislori 

'Iakisti-kondensaatorsidesluses 

qmakahin. 

transistoreelastme skeem on joonisel 

3.4. Takistid Rr ja R2 moodustavad pingejagaja transistori baasirin- 

Sce pingejagaja koos emitteriringi lilitatud takistiga R3, mis on 

sildamata, tagavad rahuldava termokompensatsiooni- 

Sisendastmetele jergnevates pingev6im€ndusastmetes v6ib mittelineaarvihendamiseks 

iihendada takkti Rr ihe otsa mitte toiteal' 

lika toiinuspoolusega, vaid transislori kollektoriga. Sellises Iiililuses on 

sisendtakistus m6nevdlra viiksem. Astme talitlusreiiim regulecrit.rksc 

vilja takistuse Rr muutmisega, kusjuures kriteeriumiks on 

mtksimaaine moonutusvaba v6imsus. Sidestuskondensaatorid Cr ja C. 

peavad olema kiillalt suure mahtuvusega (10...30 pF) ja nende toiipinge 

ei tohi olla madalam toitepingesl On soovitav, et sidestuskondensaatorite 

lekkevool oleks v6imalikult veike. Montaazil tuleb arvestada 

elektroliiiitkondensaatorite polaarsust. Kui ei olda tiiesti kindel 

m6ne kondeusaatori liilitamise polaarsuses, tuleb esialgu see elektroliiiitkondensaator 

asendada paberkondensaatoriga (niiiteks tnnp MbM), 

Joon. 12. Lambi 6elfl pentoodosa ga eelvdimcndusaste 

'26

KgSkrLrnr"..,r"''t, 

mille mahtû\,us,on 0,1 ...0,5 pF, ja juhtida vdimendisse sig.laalgi 

raatorist 1000-Hz signaal. perast seda kui kojgi astmete r;iiim; 

loplikult vrlja reguleeritud, mearatakse tampvoltmeetriga p 

asenduskondensaatorite otstel ja joodetakse siis kohale iuure 

vusega elektroliiiitkondensaatorid. 

Takisti,kondensaatorsidestuses astme v6imendus s6ltub ir 

\ 6imendustegurist ja on S...30 vahel. 

Trafosidestuses eelv6imendusastme skeem on joonisel 13, ,. 

skeemi pdhiliseks erinevuseks eelmisega vdrreldes on >ce, et 

kooimustakistuseks on jergmise astme sisendtakistus, 

tult kollektoriringi. Seilise skeemi jdrgi ehitatud astet kasuta 

sageli fransistorvastuv6tjates suure v6imenduse saamiseks. Kuid 

voimendus saavutatakse sagedusmoonutuse arvej, mida tekitab 

lustrafo. Trafosidestuses aste v6imendab ih aselt sisnaali 

alates I00 herlsist kuni 5 kilohertsini_ 

Sidesfustrafo andmed s6ltuvad skcemisi, v6imcndi oista.best 

konstruktsioonjst ning juirgmise astme parameetritest. Seepdrast ei 

tata siinkohal jsegi mitte orienteerivaid andmeid. Koigil j;htudel 

see^tralo olema pinget nadaldav ja omama rilekandeiegurit I :5 

i:20. 

Mikrotoniaste 

Iseehitatavates magnetofonides on vdimendi esimene aste 

arveslatud mitle ainult helipeade pinge voirnendami:eks, vaid ka 

roloni killgerihendarniseks. Sellisele astmele esilataks eriii suuri 

deid omakahina taseme ja mik.ofoniefekti puudumise suhtes. 

Lambiga mikrofoniv6imendis ei tohi tekkida kahjulikke si 

kiitteringi kaudu. Seeperast toidetakse esrmese astme lambi ki 

kas alalisvooluga, mida saadakse head filtrit omavrst ises"isvast 

dist, v6i siis toitetrafo eraldi mahisest. Mikrofoniefekti viltin 

luleb esimese astme lamp, eriti kui selleks on pentood, tingimata 

tiseerida, s. t. paigaldada mitte otse aassiile, vaid spelsiaialsele 

toestusele. 

MiLroioniaslmete jaoks on velja lriiilaiud sp, isiaalne vdikese 

teguriga mehaaniiiselt stabiilne lamp _ pentood 0X32fJ. 

Jergnevalt kjrjeldatakse mitmesuguseid mikroi 

skeeme, 

Lambi 6H2fI 

. 

iihe trioodiga skeem (joon. 14, a) on vega le\ 

ja seda kasutati enne spetsiaalse pentoodi 6X32fl ilmumit nit 

ehitatud kui ka seerjaviisiliseltoodetud magnetofonides_ 

Trioodi v6r.el tekib eelpinge v6revoolu arvel; see eelpil1g 

moodLrs on viikese sisendsignaali puhul teiesti lubatav. 

ct +0,0 

1z 

0,82 

6X32ll > 

6H2n n, .7r 

q4 97' + 25te 

R30,t5 

c,0.1 

I 

6Xlll 

qo a71 

-250 | 

Joon. 14. Mikrofoniaste: 

a - t.ioodisa 6H2[; t - Pen 

toodisa 6)Kln, . - Penioodiga 

6X32IIr d - transistoriga 

eclpingestamine katoodtakisti abil pole mikrofoniastmes soovitav kiitteringist 

sel puhul sissetungiva suutema v6rgumiira t6ttu Vorgumiira 

erahoidmisel on mAerav t;ihtsus astme oigel montaazii. Lambipesa 

keskkontaht ja L kontakt (lambi sisemine varje) tuleb iihendada 

lassiiga liihikese j?imeda juhtme abil iihes punktis takistiga Rr. M6ni' 

kord osutub vajalikuks otsida !assiiga iihendamise koht katseliselt 

minimaalse v6rgumii.a j?irgi. Lamp peab olema kindlasti varjestus" 

Cg 

n,22*

lopsis (lambipesa tniip n,rln-9-3 vdi n,rlK-g-3). Lambipesairise 

Sassii vahel peab olema kindel elektriline kontakt. 

Pentoodiga 6XlIl mikrofoniastme skeem on joonisel 14, r. 

mise skeemiga v6rreldes on selle astme vdimendus suurem, kuid 

ringist tungib vorgumiira tugevamini sisse. Seeperast on selle 

kitteniiti parem toita alalisvooluga. Alaldatud voolu filtris tuleb 

tada elekt.oliiiitkondensaatorit mahtuvusega 500...1000 t.[F 

12 V. Kui fiiter sisaldab paispooli v6i lakistit, tuleb sellel tekkiva 

gelangu kompenseerimiseks anda alaldisse loitetrafo erimihisest 

tavalt korgem pinge. Alalduselemendina voib kasutada mistahes 

seeriast A7 vdi seleensammast ABC. 

Lambi 6xln puhul voib kergesti tekkida mikrofoniefekt. 

ei tohi selle lambi pesa vahetult Sassiile kinnitada. Lihtsa 

saab kergesti valmistada I,5...2 mm paksusest kummilehest. Sel 

l6igatakse viilja rongas, mille siseldbimoot on v6rdne lambipesa 

mise vdljaulatuva osaga (18 mm pesa fl"rln-7-3 puhul) ja 

modt 40...50 mm- Sassiisse tehakse Desa iaoks ava 

30...35 mm. Pesa kinnitatakse kruvidega kummir6nga kilge ja 

koos rdngaga kontsentriliselt 5assiile. Sellise kinnituse puhul jaab 

Sassiist isoleerituks. Seeperast tuleb pesa maandada, miileks 

vaskpleki riba (laiusega 4...6 mm) murtakse l66tsana kokku ja 

tatakse iihe olsaga lambipesa kinnituskruvi alla ning teise otsaga 

Ialt lassii ki1ge. Lamp peab tingimata olema varjestustopsis. On 

vitav valida mikrofoniastme lamp mitme eksemplari hulgast 

maalse v6rgumira jergi. 

Mikrofoniaste !ambiga 6X32n (joon. 14, c) on sarnane 

skeemiga, Kui magnetofoni veljundv6imsus ja mehaaniiine vibra 

on suured, on soovitav lambi paneel amortiseerida iilalkirjeldatud 

sil. Kui lampi kasutatakse ka taasesitamisel, tuieb ta 

igal juhul. 

Iseehitatavates magnetofonides on otstarbekas valmistada 

miseks ja taasesitamiseks eraldi vdimendid. Eriti on see 

transistormagnetofonides. Sel juhul v6ib mikrofoniastme 

mikrofoni kesta, mis tunduvalt alandab miirataset ja avardab 

sagedus.iba k6rgemate sageduste alas, sest jeeb iira mikrofonikaab 

mahluvus. 

Niisuguse astme skeem on joonisel 14, d. Omamiirade taseme alandamiseks 

toidetakse transistori madala pingega (3...4,S V). 

lakisli takistus s6ltub mikrofoni ja transistori tffiibist nitg 

astme vdljareguieerimisei mitlelineaarmoonutuse puudumise jirgi. 

Mikroloniastme jaoks tuleb valida minimaalse omakahjnaga transistor 

30 

r-, vdirnendusaste moonutab leatud maeral kasulikku signaali Osa 

,i-moonutu.t".t on l.ingitud lambi (iransistori) tunnusjoone mitte' 

ljj,.."*rt ia Iiilitusest endast. Kuid nende moonutusle kdrval vdil)'""ai1n"nau'tuuu 

signaali spektris iekkida parasiitpinge komponendid' 

li,"r." mit tesoovitavale sidestuste kaudu krltteringist' anood- (kol' 

.)Dinge miitekillaldase fillreerimise voi lahtisidestamise t6ttu' 

f";ieiekti taeajirjel, k6rvaliste magnetveljade mojurniselampi- 

ja montaaUile. \raalleme neid p6hjusi iiksikasjalikumalt. 

i omamiira 

15. Vahe ld uv voolu-vdrgtr ' 

-ni,,rin 

tet t

i0 mV, iiletaks kiitteringist sisenev v6rgumiira kasulikLl signaaii 

sel ideaalsel juhul, kui katoodi ja kiitteniidj vaheline takistus ula 

kimnete megaoomideni. 

Seileks et korvaldada v6rgumiira sissetungimist kitteringist, 

killaldane kaotada eelnimetatud parasiitdioodi juhtivus. Scda 

teha kiitteniidile eelpingest k6rgema positiivse potentsiaali 

Uks selliseid skeeme on joonisel 16. Siin pole lambi kiittering 

ihenduses. Positiivne potentsiaal antakse kiitteniidile pingejaga 

spetsiaalse balanssecrimispotentsiomeetri R6 kaudu. Selle 

meetd liugkontakt seatakse asendisse, mispuhul v6rgumiira on 

maalne. Mikrofoniaslme jaoks ei piisa alati seilest moodusest. 

tuleb lambi kitteniiti toita alalisvooluga. 

V6imendis, milles veljundaste saab eelpinget 

loriga blokeeritud katoodtakistilt, v6ib spetsiaalse pingejagaja 

anda eelastme kiitteniidile positiivse potentsiaali vAijundastme 

dilt. Sel juhul iihendataksesimese lambi kiitteniit 

tentsiomeetri kaudu vdljundastme lambi katoodiga. 

Anoodtoitering v6ib samuti olla v6rgumiira allikaks (kui 

pole kiillalt histi iiltreeritud) ja p6hjustad astmete vahcl 

tagasisidestust, mis tekitab genereerimist heli- v6i 

Nende n:ihtuste vastu v6itlemiseks on ainuli iiks v6imalus - iga 

Iahtisidestamine. Mitmeastmelistes vomendites tuleb iea astet 

eraldi ,RC-filtri kaudu, kusjuures astmete filtertakistid liilitatakse j 

jeslikku. Lahtisidcstusiiltrites kasutalakse suure mahtuvusega 

liiitkondensaatoreid (40...150 pF), mis peavad olema 

kogu anoodpingele (250...350 V). Filtertakistite takistuseks 

takse 5...50 kQ, kusjuures esimese astme poole takistused jiirkgult 

suurenevad. 

Itlikrofoniefekt tekib sageli suure vdimendusteguriga Iampidel ( 

liselt pentoodidel), mis ltiiiiavad vdr'mendi esimestes astmetes. 

32 

Joon. i6. Vorgumiira 

seerimise skeem 

on lambi elektroodide (eriti tiiirv6re) mehaaniline vibtatmitle 

tagoja.iet lalnbi €-nood-voolus. lekib lugev va.hclduvkomlovilratsioonisagedtrsel. 

Mikrofoniefekt avaldub selles, et- k6ne 

rnuusikaga kaasneb iseloomulik Teatud juhtudel' 

-.kui 

astnri ja valjuh?iiildaja vahel esineb akustiline voi mehaaniline 

iia".t,,., nurlaut rr.'ikrofoniefekt pisiva genereerimisenahelisagedrls.l 

""-ni,Lrnrnni' lektr rastu vditlemiseks tulcb esimese aslme lamp kin- 

.i,:,da.a.',i1. ?rnorti'cetilulI vdi asetada lantbile massiivne pliikapsel 

,,,'.,',,,,,ar1, lambi mehaanilise omavbnkumise sageduse madalamaks' 

i'r.r. r,,, t;,,nendi sassii mehaanilise vibratsiooni viihendamine. mili"1.,',ocn"totoni 

eleklrimoolor v6i valjuh,ieldaja kinnitatakse sassii 

kiil,1' frnrrni- voi viltseibide kiudu Samuti tuleb meelcs pidada. et 

ka r:ht riiiipi lampide hulgas on eksemplarc, mjllel mikrofonieiekt on 

viiiksclll 

Magnetilised ja elektrilised sidestused saab viia miinimumini ratsionaalsc 

rnontaazi ja spetsiaalsete abin6udega. Toitelralo magnetvilja 

nt6ju saab viihendada trafo paigutamisega teraskesta v6i tema eraldarrrisega 

vdimendist t€rasplaadiga. K6ige n6rgemad puistevaljad on 

tintsiid.nrikuga (immargusiel voi ovaalsetel) trafodel 

loiictraiq ia viljundtrafo omavahelise sidestuse vtltimiseks tuleb 

nad prigaldada tsrnq!9ises-!_y9r4alikult eernale ja nii, et nende sida- 

|nikud oleksid vastastikku risti. Samal p6hjusel ei v6i ka v6imendi 

esi nllst aslet p-dili-tada toitetraf o I ehcdusse. 

Kaik nlaldeldu kdib ka magnetoioni elektrimootori kohta, mis tuleb 

eraldada v6imendi montaazist ja lampidest terasvarjega. 

Siaalilised sidestused tekivad elektrostaatilise helisagedusvelja 

kaud!, ille allikateks on valjundastme lamp ja v:jljundtrafo. See veli 

vdib pohjustada parasiitset tagasisidestust ja seega genereerimist nii 

hclisagedustel kui ka ult.ahelisagedustel. Et sellist sidestust ei tekiks, 

pcab Iambi anoodi veljundlrafoga iihendav juhe olema v6imalikull 

liihikc ja varjestatud. Ka on soovitav v.iljundtrafo iimbritseda alumiinilrm' 

v6i terasvarjega v6i siis kinnitada see vdimendi Sassii kiilgsclna 

le. 

Vastastikused sidestrrsed montaaiis tekivad eri voolutingide .iuhtmelc 

vahel. Koige ohtlikilmad on parasiitsidestused eri astmeie v6reja 

anr)odringide vahel, mis vihendavad v6imendust ning pohjustavad 

sagfriusmoonutust v6i genereerimist. Seepiirast tuleb piiiida maksimaalsclt 

ecmaldada alood.ingide juhtmed ja detailid v6reringide omaacsi. 

V6reringide pikad juhtmed, mis l:ihevad helitugevuse ja kolavarvingu 

regulaatorite v6i mislahes imberliilitite juurde, peavad olema 

varjcstatud, kusjuures varjestussukkadel maandatakse (ihendalakse 

sassiiga) ainult lambipoolne ots, mis ihendatakse iihte punkti muude 

3 C C.ndin

vastava astmc lnaandatavale dctailidega- Varjcstussukka tuleb 

tada koik kolm pr)tcntsiomeetri kiilge min€\'at jrrhct. 

kestad tuleb ilhcDdada Sassiiga nende paigalduskohas. Et vi 

kittc- ja vo.gujrrhtmete poolt tckitata!ate v;ljadr moju, iuleb 

juhtmed kokku kcerutada ja sanruti ilmbrilscd:, varjestussukaga 

siis paigutada nad !assii pcale. 

V6imendi sisendring ja helitugevuse reguleerimine 

Voimendi siscndringiks loctakse tingiikull skcclni seda osa, 

iihcndab madalsagedussignaali allikat (hclipca, raadiov 

detektor, rnagnctoloni taascsit!rspea) csinlesc,rslure lambi 

Sisendringi lnontaaZi kvalitcc.list soliLrb vdimcn(li illdinc 

tase. Secp:irasl on raja iun(la ja trita scll0 skcerniosa monta 

n6!dcid 

Esimcse adalsagcdl1slanlbi v6rarirgi nlontaaTil ci tohi 

Sassiid Friinusj!hlnrena. Secga c'i lohi siscnrlpingc rllika negalii 

klcrnrnj iihcnd:r(la Srssiiga sellc klclnrni ssulohas, \.aid 

klcmmid iul(.b rlhcndada esinrcsc l.nrbjga (v-i hclitrrgcvuse poi 

lncririgs) kahc isolccritud juhtmc .bil, mis paikne\.ad iihises !ar 

sukas. Viimane p.eb samuti olcnra iassiist isolq'ritud polil!iniiiil 

aiidiollga vdi isolccrpaeiaga. Siscn,:r' nulljL:hc njng !arjestussukk 

maandada ainrll r'ihc,s punklis csir ese lanrbi pcsa juurcs. ja ni 

sclles putklis, kus ilhcndalaksc a.ssii!la lietoo(i- _il v6r'elakisiid. 

Klr' \'o m"rr,li .i.ndl orr rrrjr iihrncir'J ' rr'ir.r" .,Jnarli.:li 

(n:iiteks ra:rdiokolnbeinis), tulcb selleks kesLrtatlv iirnberliiliti il 

riiscda \arjcgr nins see kindlalt ireanda(la. Igr siilnaaliallika j 

mcd, sanruij 1i:rrr\arrclt \'6i potcnisiomeetiilt tulevacl juhtined 

olcma varjesliilLld, l.lusjuures varjesiussukad r.i iohi puutLrda 

cga ka ilmbeflillili !arje vastu. .luhimete varjcd tLrit'b ilhcndad. 

Iilliti varjcca viinrasL' sees ja cral

lispinge raadiovastuv6tja, televiisori vms. detekto.i v:iljundist. 

densaatori C2 puudumisel aga v6ivad resulaatori volli 

kaasneda raginad ja kahinad. Kondensaatoii Cr kasutamisei oeab 

v6reringis olema omaette takisti R, {joonisel ndidatud 

mille takisius peab olema 0,5 . . . 1.5-Me. 

See Iiilitus v6imaldab hesti reguteerida helitugevust, kuid tal on 

oluline puudus, mis on seotud heli tajumise isedrasustega. Inir 

k6rva sageduskarakteristik s6ltub helivaljusest. Nimelt vdh-eneb 

gevus€ vehendamisel madalate (alla I00 Hz) ja kdrgeie (iile 8000 

toonide valjus keskmistega v6rreldes palju kordi rohkent 

edasisel vrhendamisel pole madalad ja k6rged toonid enam rjldse 

d_avad, keskmiste sagedustega helid aga on veel kiillalt tugevad. T 

s6nadega, helitugevuse vihendamisel markab kuulaia 

tust, vaatamata sellele, et kogu v6imendustrakt ja akustiline osa 

koigi sagedustega helid edasi ilhetugevuselt. 

Selle puuduse kdrvaldamiseks viiakse helitugevuse regulaatori I 

tusse lisaelemente, mis muudavad v6imendi sageduskarakteristikut 

liseit, et helitugevuse vehendamisel vdheneks ka heiivaljus k6igil 

dustel iihtlaselt. On ilmnc, et selleks peab helitr:gevuse vdheida 

madalate ja kdrgete helide v6imendust kesksageduste suhtes 

dama. 

Ulalkirjeldatud .egulaatori skeemil puudub sagedusmoonutuse 

penseerimise v6ime, mistdttu seda v6ib kasutada ainuit lihlsates, 

kesevdimsuselistes v6imendites. 

. Kompenseeritud helitugevusregulaator (joon. 17, ,) tddtab jer 

selt. potenlsiomeetri 

.Kui 

,i1 liugkontakt on skeemi jergi 

asendii, suundLrb sisendsignJ'al t6;likult lambi tnitrvoreie i 

torite Cl ja C, mahtuvustakistuse v6ib nende suure mahtuvuse 

jiitta isegi k6ige madalamatel sagedustel arvesse t,6tmata). Kui 

dada helitugevust sedavdrd. et liugkontakt asr tsek" c,inrcsc vZil 

kohal. siis signaali komponendid sagpduscga ijlc 60 llz suunduvad 

Iiselt Iebi kondensaatori Ca. Mida kdrgem on signaali sagedus, 

v5iksem osa sellest jouab lambi v6relc. Seega helitugevuse vi 

misel sellise rcgulaatoriga ndrgcnevad korRele ja keskmiste sa 

tega signaalikomporendid hoopis suuremal m;ieral kui madaiate 

dustega komponendid. Kui prj

Sageli kasutatakse hllitusi, milles hclittrgcvust reguleeritaksc 

tiivse tagasisidcstuse muutmisega vdimcndi esimeses asimes (j 

17, f). Jooniscl 17, e csitatud skeemi saab kasrtada koigjl iuht 

riimati kirjeldatud skeemi aga ainult tingimusel, et t.ansistori koll 

tori ia Dolcntsiomeetri vahelise kondensaatori mahtuv s on kiil 

suur. 

Ka iransistorv6imendites saab tcatava cdLrga kasutada koiki iil 

kirjeldatud l(ompcnsatsiooniliilitusi, kuid ncndc iiksikosade cleklril 

suurused trleb valida katseliselt, arvcstades transistorskeemides 

vaid vSikesi takisiusi. 

I 

io.r3 

I 

Kdtavlirvin gu reguleerimine 

K6lavirvingu (1imb.i) reguieeriminc v6imendis l:ihcndab t 

sageduskaraklcrisliku muutmist. On kindlaks lehtud, et erincva sa 

dusspeklriga saadete kuulamisel luleb vaslavalt muuta voimcndi s, 

duskarakicrislikut. Neiteks sOnalisle saadetc ouhul on soovitav. 

sagedusal alurniscks piiriks oleks I00...200 Ilz, sagedustel 4000. 

6000 IIz tul0b aga sageduskarakterislikllt vcidi t6sta- Srimioonil 

muusika kr-ruiamiscl peab sageduskaraktcristik olcma peaaegu 1i 

kogu sagcdusalas, dZziss- ja estraadimuusika k6lab aga paremini, 

on esilc loodud nadalad (30...80 llz) ja arrmiscd korgcd (8000 

I2 000 II7) hcli.agedused. 

p1 

c 5: 

c! 

P3 

3.3 k 

p2 cl 

c2 a,l 

I 

Pr. A,33 

cat00 

ct,47e0 

'5 tci 

c540,0 

I 

Psl,o 

P/o 

0,1 

+ 220r' 

Va!1und 

ioon. rt. Kolavirving rt requlecriminc 

mnutmise lecl 

L,rrg' l, I ia rr.r,'l;rlrtcl hcltsrgJ"du"tcl: "dimendLrse 

o - hhtnc skccm; l, tnnpskcern 

Joon. 18. K6lav;irving'r regu 

mine v6imcnduse nr,r utmise t 

kdrgetel hclisagedustel: 

. Ja 6 -- tav.lis.d skccmidi 

negatiivscd tagasisid.stcsegi 

Sagrduskaraktcristiku soovikohaseks muutmisel(s lillitalakse lihrsarllalts:,e 

vdiir.ndilfssc iiks !di kaks, erili kvalitcct!;ctcsse \,6imenditrs:ic 

aga iscgi initu k6lavarvingu regulaaiorit, millcst igaiiks rcguiee, 

frr) sitgcduskarakicristikut kintilas sageduspiirlionnas. 

Lihisamad k6lav;irvilgu rcgulaatorid toimivird ainult k5rgcmale 

hclisagr:dus1c piiikonna:i (iile 5000 Ilz) ja sccjuufcs ainrli v6imendust 

vriht'nrlavalt. Scllistc rcgllilatoritc skecmid on jooniscl 18. 

j(;rks .skccmi(ioon. lti, .r ja ,) pohinevad anoodkoornuse Sunteeri 

rniscl kondensaalori rcaktiiviakisiuscga, iraks illcj;irnut (joon. lS, . 

j:r.l) regulee.ivad sagc(luska.akterislikut ncgatiivse tagasisidestuse 

piltgc Inruimise tcel. \/iirnascd kaks skccmi on cclistaiavamad, sest 

38 39

samaaegselt k6lavervingu .eguleerintisega vdheneb ka voimendi 

lineaarmoonutus. 

Joonisel 19, a toodud skeenl voimaldab eraldi vehendada 

dust k6rgetel ja madalatel helisagedustel. Kuid k6ige rohkem 

takse selliseid kolavervingu regulaatoreid, mis v6imaldavad 

korgete ja madalate helisagedrrste v6imendust tingliku 

(1000 Hz) suhtes teatav arv kordi nii vihendada kui ka 

Neist regulaatoritest k6ige levinuma skeem on joonisei 19, 6. 

skeemis pohineb k6iavirvilgu reguleerimine kondensaatorite 

lakistuste Sunteeriva toime kasutamisel. 

Takistusle ja mahluvusle sobiva valiku korral r'6ib sellise 

sega reguleerida korgete ja madalaie sageduste v6imendust kuni 20 

ulatuses. Kuna v6imenduse ndilisi iousu sagedusala edrmistel 

dustel on v6imalik saavutada vaid kesksaseduste v6imenduse v 

damise arvel, siis on takistused valitud selliseit, et juhul. kui 

milise karakteristikuga (B-tiinpi) potentsiomeetrite Iiugkontaktid 

keskasendis, v6rdub pinge reguleerimisliilituse veljundis koigil 

datavatel sagedustel umbes ilhe kiinlnendikuga sisendpingest. 

r6imenduskao komDenseerimiseks tuleb skeenri lilitada teiendav 

mendusaste. Kirjeldatav kblavirvingu regulaator on laialt 

ja seda v6ib soovitada pohilise skeemina mls- 

,^-::i:i;:.';.i Uoon 20) Selles' aulori poolt vsljat6iitaltid skeemis. on 

j.'"f''ll" 'o]" u" r rt" 'ngureg! la a loril Esimene (Rz) regLlleerib sagedus' 

" 

il',:d**l':','ff1,i3; " j19, ili,lli"^lf 1 ,.,iil ;J333 il; 

l'u''n 

"t"glirr'"t'a lormi\ad iikslei'esl sdltumatuli Poten lsiomeei rite 

iF'*h:i,:";;"il11.""r',*0";*:;l';:',"i'l"J 

;u;j;3, 

!latuses. 

.ienaali ta5et 

l0 dB rrlalrrs"' lcine ja kolmaq tb dB 

flt6 

Prt 

27 

P, Qr 

Joon. 20. KOlaviirvingu 

Y6imendile 

40 

c6 0,1 c7t00 

p6 ql 

reguleedmise skeem 

frr 

Pro a!7 

Joon. 21. K6lavirvingu teguleerinlise skeem transistor' 

v6imendiie 

See skeen on toodud neitena negatiivse ja positiivse tagasisidestuse 

kasutamisest k6iavervingu reguleerimisei. Raadiohuvilisi, kes soovivad 

skeemi rakendada, tuleb hoiatada, et positiivse tagasisidestuse t6ttu 

kaldub liilitus genereerima, kui ei rakendata spetsiaalseid stabiliseerivaid 

abin6usid. Et seda reguleerimisliilitust korralikult tdiile panna' 

on vaja helisagedusgeneraatorit, ostsillograafi koos Iisaseadisega, mis 

v6imaldab jelgida signaali faasi, ja Iamp-millivoltmeettit. 

Transistorv6imendites on lampv6imenditega v6rreldes tunduvalt 

raskem saavutada madalate ja k6rgcte helisageduste v6imenduse teineteisest 

s6ltumatut reguleerimist tjngituna sellest, et takistused on siin 

v:iikesed, mis omako.da n6uab suure mahtuvusega kondensaatorite 

kasutamist. Uks rahuldavalt tii6tav k6lavarvingu reguleerimise skeem 

lseseisvaks madalate ia korgete helide reguleerimiseks on joonisel 2l 

4t

Joon. 22. K6lavirvingu tilitid: 

a - Iihtsale v6tmendite; 6 _ taia ssgcdllsalaga vOlmcndile 

Lihtsates v6imendites v6ib kesitscmise h6lbustamiseks k6lar 

sujuva regulecrimise asemel kasutada astmelist reguleerimist 

Iiilitite abil. Siis vasrab iimberliliti igalp ascndilc teatud kindla ku 

sageouskarak{erislik. Kahcpositsioonilisel imbcrliilitamisei vastab 

positsioon k6nele ja teine muusikale, kolmeposilsiooniliscl iiks 

teine siimloonilisele muusikale ja kolmas dZ:issrnuusikale. 

Joonisel 22, a esiiatud skeem viihendab asendis

tilise siisteemi konstruktsiooni valikul on mderavaks.uumi kuju 

akustilised omadused, milles ta peab tdtitama hakkama. 

Akustilise agregaadiga, 

- 

milte valjuhdetdajate nimivoimsus ei 

3 v,atti (nagnetofonide ja raadiovastuv6tjate laua- ning kan 

mudcJitenamik), saab rahuldavalt varustada heliga ,nuia IZ...l 

ruutmeetrise pdrandapinnaga elutuba (meenutamc, etiiin pa" -p., rnO"lai 

mitte ainult lihtsalt kuuldavuse loomisl. vaid rn itrn".ugui r" 

mide heakvalitecdiljst taasesitamist). Ligiliihedaselt iuudrrkuj 

25...30-m2 p6randapinnaga .uumides vdib saada rahuldava helii 

lande vaid siis, kui valjuheeldajate nimiv6imsus on viihemalt 5 va 

sealjuures pcavad lauale asetatavalel akustilistcl agregaatidel 

eraldi k6rgsagedusvaljuhriildajad nii korpuse esikiiljel k;i ka kiil 

M66belkujunduses ehk nn. konsoolkonstruktsioonirle puhul on 

kasulada eraldi asetsevaid k6rgsagedusvaljuhddlclajaid. 

Suuremaid ruume ei saa viikeste v6i kantavate seadmete 

rahuldavalt heliga varustada. Sel juhut peab v6imendi moonutur 

rSljundvdimsus olema suurem kui iO vatti ning seadme valjuhe'ld 

asetsema v6imendist eraldi. peale selle ei tohi surrremates ruu., 

j?jtla, arveslamata heli neelavale ja peegeldavale pindade pa 

eDaunllust ning revcrberatsjooni mdju. Nii kujunebki suurcmale 

varustamisest helitaasesitusseadmetega iisna raske probleem, kui 

vitakse ruumi igas punktis saada heliiilekande head kuuldavust. 

Akustiliste siisteemide isevalmistamisel saab ka oskuslikult 

seade anda ndutavat helikvaliteeti vaid siis, kui on kasutatud 

materjale ja konstruktsioon on hoolikalt teosiatud. 

Materjalid akustiliste slsteemide ehitamiseks 

. .-lga akustilise agregaadi veltimatuteks osadeks on ko.pus (kast) 

heli.peegeldav k6lalaud ((akustilire kilp>), millele rnontueritat se vlil 

heeldajad. Kummagi osatehtsus helikvtliteedi seisulohalt on suur, 

iust madalamate helisagedusle osas. Kasti ja kolalauda uOiU 

mitmetest puiduliikidest. Metallist vdi plastmassidest trstia "rfrni, 

vasir 

kdrgekvalitcedilise heliilekande n6uetele. Ka iga puiduliik p.l; "i 

Agregaadi kasti valmislamiseks kdlbab mitmJkihifi* fiimirA ,,* ";j; 

paksusega I0...12 mm. Ohemast vineerist kast osutub liiga ok6l 

vaks) (ilmnevad _ mitmesugused omahelid), m;s nouaU iai..al""i 

vahendeid heli summutamiseks. Liiga paBs vrneer muudab korDus 

asjatult massiivseks Lauiimaterjal pole korpusc !almislamiseks 

sobrv paratamalute rohkete pragude ning konstruklsiooni vi 

mehaanilise tugevuse piirast. Kasti valmistamiseks sobib ainuli 

hiv-anud I'ineer, mis hiljem ei lombu kokku ega kdverdu ja m 

seet6ttu ei teki pilusid 

Akustiliste siisteemide valmistamise iseirasused 

1r.^l.,i olulisLnr on kOlalarra malerjali valik Kui raadiovasluv6tjate 

," i)ni7""f" magnelo[onide prrhul kasutatakse selleks vineeri' siis 

'"1.J*uu,',""a'r'tt" konsoolkonslruktl voi edrmisel 

i,',i,,r rovalistest minni- vdi kuuselaudadest Te;sed puiduliigid on 

'r,li.o.t,vatite"ditiste 

kolalaudadc valmislarniseks vdhem sobivad v6i 

'^lii 

*rt"tt iildse kolbtikud (nritcks kask ja lamm) Lauamaterjal peab 

lin" ti,.tua"lt saagimist olema v:iga hoolikalt kuivatatud K6lalaud 

iiilnitakre tokkrr vajalikust arvust Iiisludest. 

Nrmutirt .l malefjalidc kdrval kasulatakse korgekvaliteedilisle 

akustilislc silsteemide valmistamisel heli neelavaid ja summutavaid 

ralerialc KoiAc oda\ama ja kdltesaadavama hcli neelava materialina 

vaib,ooritada \ilti. ilrmmulava materjalina 2...3 mm paksrrsl lehtkrrmmit. 

Valmis kasti !eliseks ldiitlerrriseks kasutatakse vaerispuitu (piihkli, 

karjala kase, punase puu vineeri), drapeelinguna nn. (raadiokangast) 

v6i tavaljst voimalikult h6reda faktuuriga villast riiet Tihedad riide" 

sordid selleks otstarbeks ei sobi 

Akustiliste siisteenide valmistamjne pole keerukas, kuid vajab e?jr' 

mist tapsust. Kjjrustades ja hoolimatult valmistatud sisteem ci hakka 

andma heakvaliteedilist heli. 

Kast on k6ige parem valmistada nel.iast iseseisvast kilbist, mis on 

velja saetud l0 mm paksusest aviovineerisl ning on iihendatud omavahel 

tappjdega. Kasutada tuleb head tisleriliimi. Kui liim on j6udnud 

kuivada, kinnitatakse liimi ja naelte abil esikiilje sisepinnale kaks vettikaalset 

liistu, mille kilge kruvitikse hiljem kdlalaud koos valjuhdildajatega. 

Need liistud kaetakse kogu pinna ulatuses 1...2 millimeet 

paksuse kummiga. Kolalaud liibub siis tihedalt vastu liiste ning ei saa 

soovimalult v6nkuma hakata. 

Seejdrel valmistatakse kasti sisem66tmetele vastav k6lalaud, nril' 

lesse saetakse valjuhijeldajate avad ning puuritakse kinnituskruvide 

augud. Valjuhiildajate jaoks tehtud avade servad silutakse hoolikalt 

liivapaberiga ning kaetakse bakeliitlakiga, et veltida I6ikepinnalt eralcuvate 

puiduosakeste v6imalikku laDgemist valjuhaeldaia magnetpilusse. 

Kolalaua kokkuliimimise eel luleb liistud hoolikalt teileteisega sobi- 

I

tada, Kui k6ik liistud on sobiialud, kaetakse nende liitepinnad ti 

v6i ka_seiinliimiga ning surutakse tulevane k6lalaud tisieripingis 

vahendiga (kahe-kolme metallklambriga) tugcvasti kokku. K"ola 

peab soojas kohas kuivama kaks kuni kolm d6pdcva. 

P:irast k6lalaua kuivamist toddeldakse selle kumbagi kiilge h, 

liga, kuni plaat omandab iih ase paksuse (2...2,5 cm). Seej 

puhastatakse hdoveldatud pinnad liivapaberiga ning kaetakse 

Spooniga, paigutades seile kiud tingimata kolalaua iiistudo 

risti. Vastasel korral voib kolalaud hiljem pragunecla v6i isegi iagu 

Pdrast seda, kui 

, 

vineeriga kaetud kolalaud on l6pljkult kuiv 

kaetakse sec eest iluriitlega. T:iiesti lubamatu on riiet liimida kolal 

esikiiljele. Vaijaloigatud rjidctiikk tuleb Iahtiselt asetada k6ialaua 

kiilje vasiu, pddrata selle iiks serv ille kdlalaua :iiire ning I(inr 

tagakiiljele, kasutades selleks tisleriliimi. perast liimi tji;likku 

vamrst venitaiakse riie ilhflaselt k6lalauale ja liimitakse 

samuti k6lalaua tagakiiljele Sclleks et riie lijbuks liirnitavas 

laua vasiu, v6ib kasutada vajkesi, nn. kinganaelu, mis pirast liimi 

vamist eemaldatakse. Sanal viisi' Jiimitakse kin[i ka riidc i]leji 

kaks serva. Enne k6ialaua l6plikku slssemcnteenmist akustilissc 

gaati loigatakse riide lijgne osa :irz 

I(ui drapeeringuks kasutati villast 

pritsida sellele veidi puhast vett, mille 

tbmbub ning pinguii j:iib. 

voi pnolvillast riiet, s irs 

tagairrjel kangas pisut 

Ennc k6lalauale kinnitamisl tuieb iga valjuhazildaja pa 

marlist kotti. Selleks asetatakse valjuh;i:ildaja marljtiikil; ja 

servad magnetsisteemi 

::ll: 

taga kokku Liignc rnarti fOig'rtrf.." 

jdrel era. 

Valjuhiiiildajate valimine, paigutamine ja faseerimine 

Kui akustiline slisteem koosneb ihest valjuhidldajasl, sils 

selle valik keeruljne. Ainus, millele on .nouitru Ut"l'"pzrnu-lunii 

on valjuhdeldaja v6nkeslistecmi rcsonantsisagedus. Tav;liscit' 

!aljuhnAldajaid lootev tehas iga iiksikeksempiari omrsagedr"" 

raiJri.h:i.gj_ale v6i v:jhemalt pakendile. paljusid iihte ji- sama 

valjuhieldajaid toodetakse kahe crineva resonantsjsagedusega. 

valjuhialdajaga akustilise siisteemi jaoks tulcb alati leida 

l esonantsisagedusega eksemplar. 

. ..Akustilistes 

srlsteemides, mis koosncvad kahest iihetiiilbilisest vali 

hrialdajast, tuleb kasutada erineva resonantsisrg"d"."g; ;;;;.;;;1 

Kui valitud tiiipi valjuh:i:jldajaid valmistataksc uirrlt ifr" ."".n!ri 

sageduscga, siis v6ib sellele vaafamata nende irulgast leid, 

"k;"m;l; 

46 

.,,^.pconanlsisag'dused 

crin'vad {eincleisest 20 30 Hz vdrra' sesl 

plrrtamatult teatav mehaanilist resonanisi mSdravale 

*il;;;;t 

-1, p''lil'i.,irrr,rrio meetrite hajumrnc 

vbnkesiisleem; resorlanlsisagcduse miiramiseks tuleb 

"1';:;;;J"'hcri5agedusg(neraalori 

vSljundisse 50 1Oo-oomise 

*: 

,Y";l-;; ii liilir;da rd,ibili voflkcpooliga lamovolimecler' Jdrg' 

200'herlsisel sascdusel selline pingc' mistll.Ll,' 

;;:;:"';"""razrorisr 

::i;ii 

,,.ou.tft". '"r rnnaks hdlp:a'ti loelara hilbc ln,iteks 100 mV) 

f"'iil'.';;;;." a(sla'' t v;hcndams gencraatori tzgeLlusr' kuni pirse 

]:" ]i;r;;; 't ,inrn.l.l Inakci'naalvi;rlrrs' ja hakkab taas kahancma 

vollmcetri mob.tePiirkonda scl puhtrl iimber nilijada) 

;i;;';ii;l'",.t 

i,,."ar", puhJl vonke0oolil lekib maksimaalne pinqe 6ng; uu1luiru,,,llr' 

t"'"',"'t'saqedusek' Alootetulemus ldlcb k;riulada valjrr- 

";f'" 

h:i.jlclaja korPtrselc 

Akrslilises siisteentis on soovitav kasuiada valjuheiildajaid' mille 

-.,,""1,,'.";"rrr."4 

.rin. vad vihcmall 30 40 Hr v6rra V6imalus' 

t .r"i |l||.0 v;lj,r vali,la v2ljuhe,i'dajad laille -esonanlsiko!er.olcks 

i011". Xui f.rO.gtug.dusvaljuhedldajatena kasutatakse tavalisi veikese' 

uulluit;:atauiula (n:iiteks lfA-9'voi lfA-18)' tuleb nendest 

"i'r.,,."1i.i 

uriiJo .,t."rnptrtla, mille resonantsisagedus oleks voimalikult korge' 

Erinevale valjuhdeldajale valimisel konsooltiiiipi akustilisle siistecmidc 

jaoks luleb madalsagedusvaljuhdildajateks valida v6imalikult 

tamcda rcsonantsikoveraga ja madala resonantsisagedusega eksedp_ 

Iarid, k6rgsagcdusvaijuha:ildajateks aga v6imalikult k6rge resonantsi- 

"ng"du.,-gu innbid- Korgek\aliteedilistes akustilistcs siisteemides kasutrint." 

ko.gsog"cl.'.valjuhdeldajatena tavaliseit valjuhieldajaid BfA 

voi fl.un"-kiirgaja;d aK naP" 

(Lri siisteem koosneb mitmesi valjuhd:ildajast, siis peavad necd 

omavahcl tingimata olema fasecrilud. See t:ihendab seda et iihise 

kiirgarrrisironciiga valjuhezjldajaiel peavad membraanid iihel ja samal 

helliel liikuma Jr.o. 

"uunr.. Seda v6ib saavutada ainuit valjuheiildajate 

6ige elektrilise ihendusviisi puhul. Valjuhii?ildajate 6igeks, siinlaasscks 

ilhendamiseks iuleb ioimjda j:irgmisclt. Uhele fasectitavatest 

Yaijuhiiildajatcst antakse helisagedusgeneraatorist signaal sagedusega 

200-r:50 Fiz ja sellise ampliiuudiga, mis vastaks 5 .. 100/o-le nimivaljundvoimsusest. 

Seejiirel, kuulates tekkivat heli, |llitatakse riiijbiti 

esirrcsc valjuhddldajaga tcine. Kui helitugevus sel puhul miirgatavalt 

suurcncb, siis osutuvad valjuhaaldajad iihendatuks 6iges faasis Kui 

hr'itu(.vu- kahaneb, Iuleb leise valjuhdSldaja lolaarsust muula 

Sanal viisil jetkates ilhendaiakse kahele omavahel laseeritud valju' 

hseldajale juurde kolmas ja koik iilejaenud. 

Efal(!i tuleb peatuda valjuhrdldajate paigutamise viisidel akusti' 

liscs agregaadis. Kojgepealt tuleb mitmest valj!hSSldajast koos[evas

akustilises sisteemis maksimaalselt n6rgendada nende omavahe 

16j.1; S,:",'9r.: on tdidetud valjuhnntdajaie r.ontu" t"e pui gut;"uii"i 

ristta.hukakujulise tagant avatud kasti puhul. Xrri konsirut-tiivJei 

m-'lu.deJ ka.a,liilu:FI akustilise agregaadi kasr kujutt i;i;;;;t 

vdi.kui valjuhiildajad on paiguiatrid omavahel nurga ".i"; 

all, tuteb r 

:,iljr!"qld.r."d eraldada kasti kogu kdrguses n ... O'.n, put.r.e 

rist vaheseinaga. mis siigavuiell iiletaks suurima raljuh6d 

l5bim66du I0...I5% v6rra. Vaheseina kummalegi trrit;ete tut'eU iii 

vildikiht. 

*,"1," l"n,'"*'iil'lu,lil,H 

kesksagedus- ";',T;j:lT"#:r,,;iifl:1l"HilTjji:i 

1a kOrgsagedusvaljuhSaldajasi, siis tLrleb meeics 

er maoalsagectusvajjuhdeldajale hcli on reeglina vdimsam ning 

suunatud kui lorgsaged usva lj uh a.:i ld aja te h;li. li"rks .lff"i"-"""fi" 

vao la peegetduvad elutubades leiduvatelt pehmetelt esemetell madal 

sageduslikud heliv6nkumised vdhem. Niiviisi v6ibki rn"d"1;a;Jus;; 

h_:ieldajaid paigutada agregaadi alumisse ossa vahetutt ti oirn 

lihedusse (konsooltriipi akustilistes agregaatides). Sealjuures 

h".'j .."|rn' igas osas rahuldavatt 

l"::_"t,j:1"J 

nhflascks j; knll 

lntensiivseks.. MadalsagedusvaIjuh5eldajate madalat puit n"rniJ-" 

g.:l:t.::l,1."'l ka,ebameetdiv_ 

"tdogierekr), mis itmnel madalatc j 

kud,e_helide reprodutseerimisel (suir trumm, kontrabass). 

--, ôrgsagedusvaljuheeldajate grupi iaoks on nduded 

K6rgematel sagedustel on heli teravalt suunatud, pehmed 

(vaibad, pehme m66bel, kardinad) summutavad seda suurel 

ning igasugused iihilaselt siledad pinnad, mille helineeldumistesur 

!'art

k6rvale. K6laiaua formaat oir vaijuhealdajate lfA-5 ja 2fA-3 

l:2 ning !aljuh:jildajate lf,4-9 pLlhul l:3,5. Televiisorites 

takse ovaalsed valjuhdiildajad lfA-g sageli vertikaalselt 

kdrvale. Magnetoionides mddravad valjuheildajate asukoha 

konstrLrktiivsed isedrasused. 

Kolmest v6i neljast valjuhAildajast koosnevad akustilised 

Vaadeldavad silsleemid on leidnud avara leviku laiatarbeiise iilesand 

iddstuslikes ja amattidrseadmetcs. Nendes kasutatakse kahte 

valJuheAldajaid - Iaiaribalisi ja korgsageduslikke. Niisuguseid 

tecme tuleb soovitada ka raadioharrastajatcle, sest nendega sa 

takse teiesti rahuldav helikvaliteet srrhtelisclt vAikcsic kulntuste i 

lihtsa konstrul(tsiooni juures. 

Kla.sikalinc al.u.liline agr.gaar, mi\ nn at!e.latud 4 \aliselc imi- 

!6imsuselc, sisaldab kahte k6rvuti ilhiscle k6lalauale paieutaiud val 

h.itildejat 2lA-3 ja kahte kasti killgscintele monteeritud valjuha:ildajat 

lfA'9 (lf4-iB). l(6rgsagedusvaljuhiiildajate jaoks pole kolalauad 

n6utavad. 

KL:na lairibavaljuhedldajad 2fA-3 kiirgavad korgemaid helisid 

hesti, jag neb soovitatava akustilise siisteemi heli iisna rahuldaval 

terves ruumis, kui selle p6randa m66tmed ei iilcta 14...18 m,. 

Ligikaudu 5-valise veljundvdimsusega v6imendite jaoks 

soo\ilada kahe valjuhdzildaja 2lA-3 asendamist iihe valjuh:ieldajaga 

5fA-14, mis leatavasti on varustatr.rd vaikese tiiendava rurporiga ja 

seel6ttu reprodutseerib hcli avaras sagedusalas. Selle valjuhedldaja 

jaoks tulcb kblalaud valmistada paksemast (\,:ihemalt 10...l2,mm) 

vineerist. Kdrgsagedusvaljuhi)ldajateks voivad jaida lfA-9 (lf A-tB). 

Viiest valjuhe?ildaiast koosnev akustiline siist€em. Seda lauale ase, 

tatavana kujundatud seadist loidab kaheribaline helisagedusv6imendi. 

Pohiline madalsagedusvaljuhAildaja 5fA-14 ja kesksagedusvaljuha:iidaja 

2f[-3 on lilitalud madalsageduskanali v:iljundisse, mille 

v6imsus on 5 W. Esimene nendest ilhendatakse vdljudtralo sekundaarm:ihisega 

vahelult, teihe aga t0-pF mahtuvusega kondensaatori kaudu 

(see olgu tingimata pabe.dielektrikuga ). Sel viisil vdheneb teise valjuh;idldaja 

mehaaniJise resonantsi m6ju agregaadi summaarsele sageduska.akteristikule. 

Ulejaenud kolm on kdrgsagedusvaijuheeldajad BfA. Need on liilitatud 

vastava v6imenduskanali viljundisse, mille v6jmsus on 1,5 vatti. 

Aiirmisel juhul v6ib kasutada ka valjuhaaldajaid !fA-9, kLrigi see pole 

erifi soovitav. 

Madalsageduskanali valjuhndldajad ja ilks korgsageduskanali valjuh2illdaja 

paigutatakse Iiistudest kokkuiiimitud k6lalauale. Vineer k6lalaua 

materjaliks pole siin sobiv. Ulejainud kaht k6rgsagedusvaljuheeldajat 

voib paigutaCa kahc'l erjneval viisil. 

@ 

@ 

v--:-:---------^-l 

| - /'\ 

;r\ 

t i I 

;.\ t i I 

@) 

Joon. 23. Lauale asetatava I klassi vastuvdtja kasti 

konstrukfsioon: 

a - k0-eslscdu"valjuh;aldaja karbl c kiis: 6 - !JljuhS;r. 

dajaie ra.sut!s dpr.sladi ka lis 

Esimesel juhul kinnitataksc nad spetsiaalsc prismakujulisc karbi 

villiskiiljele, nagu on kujutatud joonisel 23, a I{arbid kinnitatakse liini 

','6i kfll\'ide abil akusiilise agregaadi kii]gseinte sisekiilgedele. Kastile 

lehakse vastavad avad ja need drapeeritakse riidega vdi kaelal

dajaid. Niisuguste akustiliste siisteemide valmistamist voib 

ainult k6rge kvaiifikatsiooniga .aadioamatiidridele, kelledel on va 

likud vahendid seadme ehitamiseks ja regulcerimiseks. Sanal ajal 

ainuiiksi sellised akustilised agregaadid suutelised taasesitam; 

loomulikuna. Kogenud raadioharrastajate hulgas on huvi taoliste 

ruktsioonide vasiu iisna suur. Seepiirast toomegi allpool , 

mii,tibeikujunduses akustiliste agregaatide detailse kirjelduse. 

veikesem66tmeline lauakujuline akustilinc sisteem on 

kasutamiseks koos kantava magnetofoniga, poolprofessionaalse 

vastuv6tjaga, eiektrigrarnmofoniga v6i televiisoriga. Koige 

sisaldab iga nimetatud aparaat oma madalsagedusvdimendit la a 

tilist siisteemi, kuid nende hetikvaliteet osutub akustilise siisteemi 

keste m66tmete ja iihtsuse t6ttu enamasti mitterahuldavaks. 

ajal suudaksid need aparaadid heli taasesitada mArksa a!, 

sagcdusribas. 

Selleks voib soovitad autori poolt vriljatddtatud akustilisi siist 

mis on kujundatud v:iikese ajakirjade lauana. See v6tab toas 

ruumi ning omab heid akustilisi neitajaid. Seadmesse on monteeri 

universaalne helitugevuse ja k6lavarvingu regulaatoritega v6imendi nir 

valjuhr:ildajad. Sel puhul ei kasuiala olemasoleva raadiovasluvoti 

televiisori vm. madalsagedusvdimendit ega akustilist siisteemi 

madalsagedussignaal antakse iihenduskaabli kaudu akustilise sijst 

universaalse v6imendi sisendisse. akustiline siisteem 

kolmest valjuhd2ildajasi 2f,4-3 ja kahest iseseisvast valjuherildajast 

8f.4. Airmisel juhul v6ib viimased asendada vatjuhirildajatega I fh,g 

( rfa-18). 

(Laua! valisvaade on toodud joonisel 24, a. Selte 

on niiv6rd lihtne, et ei vaja erilisi seletusi. 

Vaijuhealdajad 2lA-3 on monteerilud kuuseDuidust klotsidest 1i 

52 

@ 

Joon. 24. Akuslilise agregaadi viliskuju 

(d) ning sisevaede (r) 

iud kolalauale. K6lalaua ja temasse tehtavate avade asetus selgub 

iooniseit. Kdik valjuhdeldajad ihendatakse rddbiti ja samas taasis. 

Korpus valmistatakse lo-mm aviovineerist ja kaetakse viiljast 

pihkli- voi karjala kase vineeriga. Laua jalad on treitud. Need v6ib 

rarustada keermega agregaadi alusplaadi sisse kinnitamiseks v6i valrnistada 

sobiv alusraam. 

T6iilerakendamisel ihendalakse seadis toitev6rku, (laualet asetalakse 

signaaliallikas (magnetofon, vastuv6tja vm.) ning iihendatakse 

(laua, vSimendi vastuv6tja, magnetofoni vms. veljundiga. Mittettjiitamisel 

voib seadet kasutada ajakirjade jms. panipaigana. 

Selles kasutatava v6imendi iiksikasialine kirieldus on toodud 

lehekilgedel 68. . . 74. 

Teine veikesem66tmeline akustiline sfisteem koosneb kahest-identsest 

agregaadist, mis teineieisest m6nev6rra eemale paigutatuna v6imaldalad 

heliga varustada v6rdlemisi suuri (50...70-m') ruume. Kummagi 

irgregaadi sagedusala on avar ning nimiv6imsus 7,5 W. Agregaadid on 

arvesiatud koguv6imsusele JS W, kuid taluvad iile koormumata 20- 

vatist keskmist ja 25-vatist tippv6imsust. Kuivord molemad agregaadid 

on teiesti identsed, toome siinkohal ainult iihe agregaadi iiksikasjalise 

kirjelduse. Pealegi voib kuqi S-vatise viljundv6imsusega y6imendi 

korral kasutada ainult iihl agregaati. 

Akustiline siisteem koosneb kahest lairibavaljuheiildajast 4fA-l ja 

kahest k6rgsagedusvaljuheeldajast lfA.9. Neist esimesed on paigutatud 

frontaalselt iihisele k6lalauale, mis on samaaegselt kasti esiknljeks. 

I(aks korgsagedusvaljuhaeldajat on omaetle k6lalaudadel 

asetatud kasti kummalegi kiilgseinale. Eesmine k6lalaud on liimitu.i 

muusikariistade valmislamiseks kasutatavast (eirmisel juhul - tava' 

Iisest) kuusepuidust klotsidest ja kiilgmised lauad Io-millimeetrisest 

vineerist. Kasti iildvaade on joonisel 25, a; k6lalaua m66tmed ning 

avade asendid on toodud joonisel 25, r. 

Kasti kokkumonteerimisel tuleb kinni pidada lk.45 toodud juhistest. 

Ilesmiste ja kiilgmiste k6lalaudade paigaldamise eel tuleb kasti sise' 

pinnale (krllgedelt, nlalt ja alt) liimi abil kinnitada 2...3 mm paksuno 

vilt. Kfflgseinte nendes kohtades, kuhu paigutatakse k6rgsagedusvaljuhaaldajad, 

lehakse vildisse vastavate k6lalaudade suurused avad. 

Valjuhaaldajatega llA-9 kolalauad kinnitatakse puidukruvidega, kusjuures 

k6lalaua ja agregaadi kasti kilgseina vahele asetatakse I ... 

2 mm paksusest kummist l6igatud sobiva kujuga ribad. 

Pdhivaljuhiieldajad iihendatakse r66biti ja samas taasis, k6rgsagedusvaljuheAldajad 

aga 4-mikrofaradise mahtuvusega paberkondensaatori 

kaudu. Molemad akustilised agregaadid Iiilitalakse slereofoonilise 

v6imendi (vt. jooir. 48) valjundisse.

l'-a 

K/ 

Joon 25. Akustilisc agrcga 

konstruktsioon: 

a kast; b k6l:r li ud 

Akustiline sisteem rKarikakarr on autori poolt Yiilj 

l0-vatise vdimsusega laiaribaline sisteem, mis ei sisalda 

madalsagedusvaljuhenldajaid. Korgekvaliteedilistc akustiliste 

teemide valmistamine hrid madalsagedusvalj hialdajaid kasu 

pakub raadjoamatdtjridele erilisl huvi, sest heid madalsagedusva 

heiildajaid on raste hankida. 

Siistcem (Karikakar> koosneb 8 v6i l2 valjuhnnldajast lfA-g 

annab moonutusvaba vOimsust vaslavall 6 \oi IU v:rlti. Taasesita 

sagedusala holmab 60 . . . l2 000 hcrtsi vahemikku. Konstruktsiooni 

m6te on siin selles, et iga kasutatav valjuharldaja on laiaribaline, 

rahuldavalt reprodutseerib helisid sagedusalas 80 . . . l2 000 hcrtsi. 

waljuhiiiildajad kannavad mergitust madalamaid sagedusi kill 

kuid 5... l0 dB vdna ndrgemini kui keskmisi sagedusi. Kui mitu 

ljst valjuhiiZildajat paigutada teatava raadiuscga ringina massi 

k6lalauale ning kasutada akustilist kambrit (kinnist kasti), 

kujuneks resonants sageduscl umbes 40 Hz, siis k6ikide val 

jatc ilhine reprodutseeritavate sageduste piirkond nihkub 

kambri resonantsisagedusele lihemale- Valjuhaeldaiate 

suure arvu Duhul iaotuvad nende iddividuaalsed 

iisna laiale sageduspiirkonnale, mille tulemusena siistecmi 

sageduskarakteristik piirkonnas 45... 60 kuni,12000.. . 14000 

osutub ilsnagi iihtlaseks. Siisteemiildv6imsus on maieralud 

valjuhii;ildajate nimiv6imsuste summaga. 

Kujgi kirjeldatav akustiline sisteem kiirgab korgemaid helisid suu" 

rralLrlt, hoivab see siiski isna laia fronti' 

Sellise akustilise siisteemi kasti ia k6lalaua mo6tmed on toodud 

iuonisel 26. Kolalaud valmistatakse kokkuliimitud mzinni- v6i kurrs(' 

ilotsrdest, kast - l0. .. l2 millimeetrisest vineerist. Kasti sisepinrralc 

tiimitakse 2...3 mm paksune vilt. P6hja kilgc kinnitatakse puidukrrvide 

vdi Iiimi abil neli tihikest ialga. Agregaal paigutatakse toa 

1urka. Seadet voib toita mistahes 6.-.10'vatise vbimsusega Iairibav6imendist. 

,\gregaadi kokkumonteerimisel 

rLrleb j:ilgida valjtrhiiildaja te iasee 

rinrist. Neid \oib iihen,lada jerjes' 

tik-r66bitiste gruppidena, milleks 

p(ab valjuhdeldajaid olema paarisrr\ 

vdi, mis veelgi Patem, mingi 

Ilcljaga jagunev arv (8, l2)- Kasurrrtava 

voimendi valjundtakistus 

/0\ 

pcab olema sobitatud srlsleemi ko 

g takistusega. 

Joon. 26. Akustilinc sisteem 

{Karikakarr 

Akustiline siisteem (Lehvik, on ehitatud samai pdhirndttcl kui eel 

rnine ja nimetus tulcneb valjuhaaldajatc lehvikutaolisest asetusest- 

Seile siisteemi m66tmed on marksa v:iiksemad kui eelkirjeldatul' 

kuid valmistamine on mdnev6t.a keerukam. (Lehvib koosneb kaheksast 

valjuhaeldajast lfA-g, mis on paigulatud vastavalt joonisele 27' 

Samas or toodud ka kasti pohimootmed. 

Kasti seinad ning ilemine ja alumine kilg on valmistatud 8 ' 

l0 millimeetri paksusest vineerist, kuna esikilg (kolalaud) on kooslalud 

kaheksast iihesugusest osast (m66tmed ja konstruktsioon samal 

joonisel). 

K6lalaua iga iiksik osa saetakse viilia menni- v6i kuusepuidust 

liistudest kokkuliimitud lauast (vt. lk. 45), mis omakorda iihendatakse 

liimi abil niiviisi, et saadakse terviklik k6lalaud Muidugi 

nduab see t66 erilist hoolikust. See-eest kujuneb helikvaliteet palju 

paremaks kui tavalise vineerist k6lalaua kasutamisel' 

Kasti jalad treitakse puidust; nende kinnitusviis ei oma t:ihtsust 

Mittetiititamiset voib selline akustiline siisteem taita lauakese 

iilesannet. 

55

Joon. 27. Akustiline siisteem (Lehvik, 

kasutatav riie ja kasti ka evineer peavad 

"obil;l""rtntrU. 

Lehviktiiiipi akustiline sisteem on m6eldud toa nurka 

sek:r seltest ka tema ebatavatin" 

ruumis, mille porandapind on kuni 35rnr, 

"dlirt;;.-sJlu;;i^;rJ#; 

ig"ti ,"t'riiru"ii"-" 

20-vatise 

,.Laiaribaline vdimsusega atustitine slste"i-risalaal 

laijuheeldajat. Ta on iisna keeruka konstruktsioonigu 

seda iu .""t6tt-u 

ehitamiseks soovitada vaid kvalifitseerit;; - :;;io;i 

1,".1"-*, :1. kaheribaline madalsagedusv6imend aya ning avaia 

ribaga helisagedussignaati alik;d. v"rt"*r ;i,t ri'-l?a""J 

l::f.,, t::n, pakutavad voimalused r"uti""".iniJu'nin'! ""lr-i 

tehtLrd kulutused ei oigusta n"ur"gi-uri;;.;"."ji" 

"nnu"t_ 

:_q::gii.d] diinaamikapiirkonna praktitise"ks lr."rr.i*r,, 

ruutmeetrise 

iO .." ail 

pindalaga ruumi. 

Akustilise agregaadi iildvaadet, 

selle mddlmeid ja valjuheSldaja{e par. 

gutusviisi kujutab joonis ,ttl 

2g. Akustilise 

si.isleemi kooslisse kuulub kaks v6im_ 

sat madalsagedusvaljuhri6ldajat I 0f!_5 

(aSrmisel juhul 6fA-l-pp3 vastuvotjasl 

(Riga- 10,), kaks kesksagedusval_ 

juherldajat 2f,4-3, kotm k6rsiasedus, 

valjuhiiSldajat tf/l-18 ning kaks eratdi 

Joon. 28. Akustiline sisteem 

Jairibav6imendile 

56 

Ecspool on kirjeldatud, kuidas helisagedusgeneraatorit kasutades 

saab valjuheildajaid oigesti faseerida. Jirjestikiihenduses valjuhaaldajate 

puhul on seda meetodit tiilikam rakendada, sest valjuheeldajate rlkshaaval 

ju!rde- v6i araihendamise asemel tuleks neid hakata tihistama. 

Sel puhul saadav erinevus helitugevuses pole suur ning valjuhe6lda- 

Jaid kuulmise jergi 6igesti faseerida on raske. Sel puhul tuleb valjuhialdajad 

faseerida alalisvooluallika abil, kasulades selleks nditeks 

taskulambipatareid. Patarei ihendamise hetkel juhtmetega, mis iihent*a 

O 

asctsevat kdrgsagedusvaljuhaeldajat BfA-1. Madalsagedusvaljuh:iel-. 

dajad ihendatakse yahetult madalsagedlskanali vrljundisse, kesksage- 

JrrsvaljuhS6ldajad - samasse, kuid 5...l0-mikrofaradise mahtuvusega 

kondensaatori kaudu, et nende valjuhieldajate resonantsisagedused 

jii5ksid reprodutseeritavast sagedusribast velja. Korgsagedusvatju. 

htlnldajad lfA-I8 ja eraldi asetsevad valjuhiiiitdajad BfA-l 

uhcndatakse k6rgsageduskanali vastavate veljunditega. 

Voimendiie jaotussagedus langeb 7000 hertsi l;ihedusse. Madal. 

sageduskanal peab olema varustatud madalatel ja korgeiel sagedustel 

toimivate k6lavervingu regulaatoritega, kuna kolmanda regulaatori 

ilosannet v6ib teita korgsageduskanali v6imenduse reguleerimise 

fr)lentsiomeeter. 

Agregaadi k6lalatd on Iiimitud muusikariistade valmistamiseks 

kasutatava kuusepuidu liistudest. Tavaiise kuuse kasutamine k6lalaua 

rrraterjalina on vehem soovitav, teised puiduliigid aga selleks otstarhcks 

sootuks k6lbmatud. Valjuhnnldajad 2fA-3 kjnnitatakse spetsiaalsr:te 

8-mm vineerist kiilukujuliste vahekarpide abil, mis paigutataksr 

l(dlalaua suhtes 25...35'nurga all. Nende valjuheeldajate jaoks saeiakse 

k6lalauasse vastava suu.usega augud. Valjuh6?ildajate lf,{-18 

paigutusviis selgub jooniselt. Eraldi asetsevad valjuhealdajad BfA-l 

rnonteeritakse vaikestesse iseseisvatesse kaslikestesse, mille mootmed 

ja konstruktsioon erilist tehtsust ei oma. Nende valjuh6Aldajate asetusviis 

ruumis valitakse k6rgete helide k6ige iihtlasema jagunemise ja 

alade puudumise jirgi. 

Kogu seadis peab olema vega hoolikalt valmistatld, et agregaadi 

t60tamisel poleks m?irgata selle osade vibreerimist. Kasti iilemine ia 

alumine plaat ning krilgseinad kaelakse seesl tiimimisc teel vildisa. 

Akustilise agregaadi kontrollimine ja reguleerimine 

Kui v6imendi on tiiieiikult reguleerilud ja selle pa.ameet.id vjidud 

nduetele vastavateks, asutakse reguleerima akustilist agregaati, s. o. 

hontrollitakse k6ikide valjuhdiildajate faseeritust ning leitakse ja korvaldatakse 

vibratsjoonide pohjustajad.

I 

I 

davad valjuheeldajaid voimendi veljundtrafo sckundaarmijhisega, t 

vad 6igestj faseeritud valjuhdildajate v6nkepoolid h bima ;hej 

samas suunas (selles v6ib veenduda s6rmega kcrgel puudutamisel). 

m6ne valjuhdildaja v6nkepool halbis vales suunas, tuteb selle iihen 

juhtmed omavahel vahetada. 

(6rvaihelide ja vibratsiooni ilmnemisel antaksc v6jntcndi 

sellisc amplituudiga signaal, mille puhul ak stiiine agregaat 

nimiv6imsusel. Seejirel, siilitades signaali tasclte koo.nrLrsil 

muudctakse aegiaselt gcneraalori sagedust piirkt,rrnas 30.. .4b 

kuni I5... I8 kitohertsini ning kuulataksc tehelepanelikrrlt 

rep.odutseeritavat heli. Vibratsiooni ilntnemisel *ingi 

Iakatakse generaatori sagedLlst mlutmast ning korialdaiakse "og"d,i.u 

p6hjus. Agregaat tuleb niiviisi hootikalt ilc kontrollida kuni 

seerrtava sagcrlusala lllemise piirini. 

I(ui siisteemi kasti .akustiljse. 

on pnigutat!.j ain lt vrljuhrildaj 

siis v5ib r,.ibrcerimise p6hjuseks olla r6nkcpoolide 

puulun1ine valjuhdrldaja -vastu mcmbraanihoidjat (vdi 

ennast) Selle viiltimiseks piisab nendc juhtmete m6ningasest p 

tarnisest. 

Kui p6randalc asetatav konsooltiipi akustiline agregaat on val 

tatud peenikcstcl jalgadel seisvana, siis maksimaalv6imsuse 

madalatcl ca.g( 

iu 

d!:rel (30. . . 80 IIz) v

luleb lampide teatud kogusest valida kaks staatilises reiiimis 

(v6i viiga liihedaste) anoodvooludega eksemplari. Seda saab teha 

spetsiaalse lampide mo6teseadmetega v6i siis oma v6imendis, 

des anoodringi iihendatud milliampermeetrit. 

Lampide m6ningat ebasimmeetrilisust di.inaamilises re;iimis 

korvaldada eelpinge reguleerimisega. Selleks asendatakse iihe 

automaateelpingetakisti (katoodtakisti) ajutiselt potentsiomeetriga. 

Faasipiidramisliilituse viiljundpingetebasiimmeetria k5rval 

tavaliselt selle astme hoolikama reguleerimisega. Muuhulgas 

mefkida, et faasiptidraja v5ib ka olla l6ppastme mittepiisava vllj 

voimsuse p6hjustajaks. See ilmneb juhul, kui faasip66raia 

moonutusvaba veljundpinge pole loppastme lampide vilja 

pnsav. 

Libilaskeriba avardamine 

Labilaskerib avardamine on tarvilik juhut, kui lilituse 

piirkonnas on tekkinud tegeliku sageduskarakteristiku margatav 

valekaldumine tarvilikust. Ka v6ib ilmneda, et selliseid 

tuste piirkondi on mitu ja igaiihe jaoks nendest tuleb kasutada 

suguseid sagedusriba korrigeerimise meetodeid. 

Esmajirjekorras kontrollitakse l6ppastet; selleks antakse 

torist sobiv signaal l6pplambi tiirv6rele ning valjundpinge 

sega erinevatel sagedustel mdiratakse astme sageduskarakteristik. 

l6ppasie on vastastaktliilituses, siis tuleb signaal juhtida lampide 

dele eralduskondensaatorite kaudu generaatori siimmeetrilisest vel 

dist. Tiiendavat trafot selleks otstarbeks kasutada ei tohi. 

karakteristiku midramisel tuleb ostsitlograafiga pidevalt j 

pingek6vera kuju veljundis. Sagedusi, mille puhul k6vera kuju 

tused iiletavad Iubatud veertuse, ei saa lugeda libilaskeribasse 

luvateks. 

Kui selgub, et l6ppastme lebilaskeriba osutub madalamate 

sageduste osas piiratuks v6i kui nendel sagedustel ilmneb liiga 

rmittelineaa.moonutus, siis on viljundtrafo primaarmdhise 

liiga veike. Seda puudust saab korvaldada muidugi ainult trafo rjmber 

ehitamisega, kusjuures tuleb kasutada suurema ristl6ikesa 

ning suurendada 30..,5090 v6rra kummagi mdhise keerdude 

seilitades endise iiiekandeteguri. Vastastakttrafo primaarmiihise 

tiivsus vOib osutuda mittekiillaldaseks ka juhul, kui trafo sijdamikus 

.ohupilu. 

Ldppastme l6bilaskeriba ahenemise p6hjuseks korgematc 

duste osas voib olla vSljundtrafo suur puisteinduktiivsus 

s6ltuv parasiitne tagasisidestus. 

Puistevalja ulatust v6i selle mdju saab viihendada seadise konstruklsiooni 

muutmise ja tfafo iimbermehkimise teel (sektsioonmdhis, 

toroidsidamiku kasutamine jne.). Parasii(sidestust saab k6rvaldada 

\,6imendi ratsionaalsema montaaZi ja detailide sobiva varjestamise 

ieel. 

Faasipiidrajas lavaliselt sagedusmoonutusi ei teki. Sellegi poolest 

on tulus meerata ka selle sageduskarakte.istik. Kui faasipii6raja lebilaskeriba 

osutubki liiga kitsaks, siis tuleb hoolikalt kontrollida k6ikide 

sidestuskondensaatorite nimiv:i6rtuste 6igsust ja !eenduda, et mon' 

taaZis pole tehtud vigu. 

Takisti-kondensaatorsidestuses eelv6imendusastmete v6imenduse 

\':ihenentist madalamate helisageduste piirkonnas pohiustab eranditult 

sidestuskondensaatorite veike mahtuvus ning see k6.valdatakse nende 

,sendamise teel suurematega. V6imenduse vahenemine k6.gematel 

helisagedustei k6rvaldatakse montaaZi parasiitmahtuvuste vehendamisega 

ja sagedusest s6ltuva vastusidestusega. Suure takistuseganoodkoormustakistite 

puhul v6ib neid vShendada kuni 47...82 kilo-oomini 

lrioodide korral ja kuni 120. .. 150 kilo-oomini pentoodide korral. 

Magnetofonide salvestus- ja taasesitusv6imendite sageduskarakteristik 

soltub salvestus- ja taasesituspeade parameetritest ning seda 

korrigeeritakse spetsiaalsete vooluahelatega. 

V6imendi lebilaskeriba tervikuna s6ltub kdlavdrvingu reguleerimise 

ahelate parameetritest. Mergime siinkohal, et kui v6imendis on iksnes 

kdrgete helisageduste regulaator, siis vdib see pohjustada v6imenduse 

vehenemist korgetel sagedustel juhul, kui tema takistus on liiga veiket 

Sel puhul sildab kolavervingu regulaatori ahela kondensaator ka suurimaks 

reguleeritud takistuse puhul koormust ning vehendab v6imendust 

k6rgematel sagedustel. Kui sellise regulaatori iihenduste lahtijootmisel 

v6imendi sageduskarakterisiik avardub, siis osutub tarvilikuks 

tembriregulaatorina kasutada suurema (kuni 0,47...1,0 MQ) takislusega 

potentsiomeetrit. K6lavarvingu regulaatorite puhul, mis on asetatud 

vastusidestusahelasse, see abin6u tulemusi ei anna Niisugusel 

juhul tuleb v:ihendada selle kondensaatori mahtuvust, mille kaudu 

r6etakse vaslusidestuspinget, kuigi sellega regL,leerimispiirkond pisut 

v:iheneb. 

I Autor kisiileb siin olukorda, mis v6ib tekkida anoodkoormusega 

r66biti lilitatud jerjestikusest reguleeritavast takistist (potentsiomeetrist) 

ja kondensaatorist koosneva lihtsaimatiiipi kdlavirvingu regulaatori 

puhul. - Idl&.

KOlav?irvingu reguleerimise piirkonna avardamine 

K6lavdrvingu reguleerimise piirkonda saab avardada, kui 

viisil muuta reguleerimt'sahelatesse kuuluvate takistite ja kondcnsaa 

torite nimisuurusi. Sealjuures tuleb arvestada jirgmist. Kui kolavir 

vingu regulaator on koostatud lihtsaima skeemi kohaselt ja on mc 

!6imenduse vihendamiseks sagedusaia eermistel sagedustel, siis 

kiill rcgulaatori m6ju intensiivsust muuta, kuid samaaegselt muutub ka 

pijrsagedus, millest alates regulaatori m6ju on m:irgatav. 

helisageduslel toimiva k6lavirvinguregulaato.i kondensaatori mihtu_ 

vuse suurendamisega kaasneb v6imenduse v:ihenemine kdrgetel sage. 

dustel ja piirsageduse samaaegne nihkumine madaiamate sagealuste 

suunas. Kui madalatel sagedustcl toimiva k6lavirvinguregulaatori 

ahelana kasutatakse v6imendi astmete vahelise sidestuskondens-aatoriea 

jirjestikku lilitatud kodensaatorit, millega rdiibiti on regulecritiv 

takisli, siis sclle lisakondensaatori mahtuvuse v6henJarnine loob kaas.r 

v6imenduse v5henemise madalalel sagedustel ja piirsageduse sama_ 

aegse nihkumise kdrgemate sageduste suunas. 

Jergnevalt vaatleme samast seisukohast veel tiiiipskeemi j:irgi koostatud 

k6lav,rvingu regulaatoreid (joon. 19, ,), mis voimal;av;d korgeimate 

ning madalaimale helisagcdust€ alas eraldi nii suurendada klli 

vdhendada v6imendust, V6imcnduse vehenemise mdiira, s. o. reguleerimise 

siigavust korgemalel sagedustel saab sLrurendada kondensaatori 

G mahtuvuse muutmisega (kuni 0,02 mikroiaradini IamDskeemides 

ia kuni t ...2 mikrofaradini transistorskeemides). Vdimenduse surrrenemise 

miiijra k6rgematel sagedustel saab suurendada kondensaa_ 

tori C6 mahtuvuse suurendamisega kuni 150...2S0 pikofaradini lanoskecmides 

ja kuni 4700... 5100 pikofaradini lransisloiskncmides. &ladalatel 

helisagedustel toimiva k6lavirvingu regulaato.i reguleerimissiigavust 

saab suurendada lakistite Rr ja R5 takisluse v6hcndamise teel. 

Regulaatorite toimimispiirkondade piirsagedust la nende omavahelist 

mbju saab muuta takisti Rz takistuse muulmise leel. 

K6la!airvingu regulaatorite puhul, mis toimivad,vastusidestuse 

tugevuse muu{mise p6him6ttel, saab reguleerimispiirkonda muuta 

tagasisidestusahcla parameetrite muutmise teel. Selleks puhuks ei saa 

anda konkrcetseid soovilusi, sest vaslusidcstusahclatcs kasutaiavatc 

kolavdrvingu regulaatorite jaoks on isna palju viga erinevaid liililus_ 

sxeeme. 

Vorgumfira ja omakahina vahendamine 

V6.gumiifa ia omakahina vdhendamiseks tuleb esmalt avastada selle 

h:iire allikas. milleks tavaliselt on vdimendi esimene aste. Selles veendumiseks 

piisab esimese lambi eemaldamisest vdimendist v6i, juh!l 

kui esimeses astmes tddtab pool kaksiktrioodist, selle anoodi iihendamisest 

Sassiiga 150 . . . 2s0-mikrofarad ise mahtuvusega elektroliiitkondensaatori 

abil. Hairemira kaduminc niisugusel juhul viitabki scllele, 

et miraallikaks on esimene aste. 

J:jrgnevalt tuleb selgilada v6.gumiira tekkimise pohjused. Seda 

tuleb alustada Iambi kiitte lahtiiihendamisest: kumbki vastav juhe eraldatakse 

lambipesa kiiljest ning nendc asemele joodetakse kaks Inhikest 

traati, mis ajutiselt ihendatakse kahekordse Iiiliti kaudu toitctrafo 

vastava kittemAhisega. V6imendi veljundisse iihendatakse miirataseme 

m6dteriist. Kiite Iiilitatakse sissc ja oodatakse, kuni kontrollitava astme 

lambi katood j6uab kiilaldaselt kuumt'neda, ning jalgides rnddteriista 

oeitu, katl(estalakse esimese lambi kute. Kui sellele jergncval hetk3l 

rniiratase jSrsult v:iheneb normini, siis on haireallikaks esimese lambi 

kiitteahel. Sel puhul tuleb katsetada jiirgmisi abin6usid: 

iihendada esimese lambi kitteniit toitctrafo iseseisva miihisega, 

kasutades speisiaalset pingejagajat -' kunstliku n'..illprnkti tekitamist 

potentsiomeetri abil; 

vaiida esimesse astmesse spetsiaalne lanrp, mille omaniiratase oleks 

minimaalne; 

vahendada csrmese astnre lambi kiittcpinget ii,3 voldili t.{i volCini: 

viia esimese astme lambi kiite iilc alalisvoolule. 

Teiseks tdeniioliseks miiraallikaks v6ib olla csiinese lambi anoodi 

ja variv6re toiteahel. Sel juhul saab vSrgurniirasi vabaneda anoodtoiteallika 

varustamisega tdiendava RC-liltriga, mis koosneb 30...50-kilooomise 

takistusega takistist ja 150 . . . 250-mikrofaradisc nrahtuvusega 

elektroliiitkondensa atorist- 

Tunduvalt raskem on vbidelda Sassiis esrnevatest Llitvooludest pdhjustatud 

v6rgumiiraga. Niisuguscl juhul tulcb esmalt korrastada esimese 

astme sisendahela montaaz: hoolikalt kontrollida, et kusagi! 

poleks nende ahclate nulljuhtmena kasutatud Eassiid. Kahc v6i enama 

maanduspunkti leidmisel sisendahelas tulcb need likvidecrida. Kui see 

abin6u ei anna tulemusi, tuieb Sassii uitvooludest taiclikult vabastada, 

milleks monteeritakse esmajrrjekorras iimber k6ikide Iampide kiittejuht 

mestik, teostades selle -kahe iseseisva mittemaandatud juhtmega. Kui 

sellestki abinoust pole tulu, osutub vajalikuks Sassii t:iielikult vabas' 

tada sellega ihendatud vooluahelatest. Sel puhul tuleb lassii alla paigaldada 

spetsiaalne , milleks on tukk isolaatoritele kinnitatud 

jamedat vasl(- v6i hobetatud vasktraati, mille kiilge iihendatakse 

koik liilituse (maandatavad, punktid.

Maanduslalt iihendatakse iassiiga ainLllt iihes kohas vdima 

kaugel esimcsest lambist. Esimese asime vdreeravoolutakisti ja 

maateelpingetakisti maandalavad otsad tuleb iihendada kokku ja 

sell maandada maanduslalile vdi iassiile, valides kat 

scljselt v6rgumiira ladalaima taseme jdrgi r6imendi veljundi-s. 

Vdimendi tundlikkuse suurendamine 

Voimendi tundlikkusc srrurendamine voib larvilikuks osutuda pdrast 

tema k6ikide parameclrite normidcsse vijmist (v6ljundvoiDlsuse suulendamisf, 

miltoiineaarmoonutus{c viihendamist, libilaskeriba avardamist 

jne.). Tundlikkuse surrrcndamiseks v6ib kasutada mitneid treetodeid. 

Lihtsaimaks v6irnallls( ks on vastusidestusr: k6rvaldanrinc rihes 

eelv6imendusastnlcs kiito()cltakisti sildarnise teel suur|] mshlllvuscga 

kondensaaioriga (kui sce algskccmis puudus); see sllurendab vaimcn 

dust 1,5...2,5 kortk. Uhttaklilise l6ppasimc'puhul s.e nll:ctod ei sobi, 

sest siis 16ib lnittelincrarmoonut!ls m2irgatavali su .cnfda. Teiesti 

lubamatil on niiviisi tointida ka iihega Iaasipddraja kahest trioodist 

(kui selles kasuiatakse kahte trioodi sisaldavat liilitust). 

Teine, vehem elektiivnc nleetod on aslme anoodkoormuslekisti takistuse 

suurendamine I,5...2 korda. Sae on v6imalik ilksnes siis, kui 

Iambi anoodpinge !;ih{'nfrlrine ei kutsu {.sile mittelineaarnloonutust. Kui 

\'6imendis on mitu eelv6imendusastet. siis on otstarbekaim suurendada 

anoodkoormust iihcaegselt k6igi astmete lampidel. Sealjuufes tuleb 

muuta ka !6re-eeJpingel, ct talitluspunkt jiiiiks lambi tunnusjoonc sirgosa 

keskele. Anoodkoormustakistuse lunduval suurendanlieel tuleb kontrollida, 

et see ci p6bjustaks !6imendusc vihenemisl liargeimatcl iilckantavatcl 

saged stcl ning It k6iav;irvingu reguleer;mine poleks hiiritud. 

l(ui sagedusest s6lt v vaslusidcslus hdivab lervft v6imcndit, siis 

saab tundlikkust 16s1a vast sidcslusc na,rgendamisega. Vastusideahelasse 

iulcb sclleks lisada jarjcstikunc takisti, mjlie takistus valitakse 

katseliscll. 

Palju ha.vcmini voib lfkkida vajadus vrhendada r6iilrndi tundlikkust. 

Sel puhul piisab eclkirjcldalule vasiupidisell toimimiscsi; s. o. 

aihes vdi milmes aslntcs voolrrvastusidestuse rakendamisesi. sildavate 

kondensaatorilc erntaldamiscst aulonaaleelpingeslLrsahelatest, eelvdi- 

Inendusastrnctc snoodk{x)rnlLlslakisiite takis{use vdhendamiscst jne. 

ftlONINCAID JUHISEID KOMBINEERITUD RAADIOSEADMETE 

KONSTRUEERIIITISEKS 

Lauale asetatavate radioolade ehitamisel kohtab raadioamat66r 

trvaliselt ebameeldivat nAhtust, mis avaldub v6imendi . 

s. o. endacrgutamises. Seda teheldatakse helitugevuse suurendamisel 

tcatud piirini ja just see ei luba tegelikult kasutadagi voimendi nimi- 

\,6'msust. Ndhtus seletub asjaoluga, et suure helitugevuse puhul hakkavad 

radioola kasti seinad heliv6nkumise taktis vibreerima. Sce v6n- 

Jiumine kandub heliplaadiseadisele ja selle kaudu helipea teravikule. 

iiui nende v6ngete laas iihtib tc.aviku sundv6nkumisega, siis tekib 

positiivne tagasisideslus, mis viibki v6imcIldi endaergutamiseni. 

Kuivdrd mehaanilise v6nkumise faas s6ltub seda edasiandva mate.- 

jali omadustest ja v6nkesagedusest, pole raske niha, et materjali muutumatute 

omaduste puhul esineb reproduiseeriiava sagcdusspektri mingil 

sagedusel alati positiivne iaas, mis viibki v6imendi vaitimatult 

endaergutamiseni. K6rgema sagedusega v6nkumine sumbub kasti 

fllaterjalis rohkem. Seeparast on endaergutamise seisukohalt just mada- 

I.rmad hclisagedused koige ohilikumad. 

Eeltoodust selguvad ka vdimalused selle nihtusega v6itlemisc'ks. 

Esiteks tuleb ndrgendada mehaanilis-akustilist sidestust helipea 

teraviku ja seadme kasti vahel; teiseks tuleb piirata voimendi 

poolt taasesitatava helisagedusriba madalamate sageduste v6imendust. 

Nimetatud n6uetest esimese rahuldaniseks tuleb heliplaadiseadis 

radioola korpuse kiilge kinnitada

kaudu, mis l6ikaks Ara sageduspiirkonna madalale sagedusle osa 

90... 120 Hz. 

Parimaks lahenduseks iuleb lugeda voimendi liilituse 

teise hetitugevusregulaatoriga spelsiaalselt helipea jaoks. mis 

tugevuse suutendamisel suhteliselt viihendab madalaimate 

v6imendust. 

Peale selle on tulus helipea ja vdinendi vahele asetada veel 

iimberliilitatav iilter, mis l6ikaks tavaliste (78 p/min) heliplaatide 

tamisel sagedusalast velja sagedused iile 6000 Hz. See k6rvaldab 

iilekandest vanadele plaatidele iseloomuliku kahina. Sealjuures 

meenutada, et k6ik nimetatud taiendavad seadised iihendatakse 

mendi sisendringi: sceperast tuleb a.vestada nende ahelale 

iildisi noudeid, et heiremiirade nivoo ei suureneks. 

Magnetoolade valmistamisel tuleb hZiiremiirade valtimiseks 

tada samalaadseid tegureid- Ka tuleb hoolitseda selle eest, et 

toloni mootor (mootor;d) ja toitejuhtmed ei asetseks v6imendi 

astme lambi v6i selle vooluahelate vahetus leheduses. 

monteeritud magnetoola puhul otl koige parem v6imendi 

isoteerida magneiofoni magnetilistest ja elektrostaatilistest viiJj 

terasest varjega. Teisest kiiljest on tarvis kaitsta helip:iid ja 

nettinti valjuheiildaja magnetvaija m6ju cest Kdige parem on 

lada magnetoolades ja magnetofonidespetsiaalseid t6ngaku 

magnetiga vaijuhiiiildajaid, millel magnetvelja hajumus on v6rd 

tihine. Selliseid valjuhiiildajaid toodetakse k6rvuti tavalistega 

nende elektrilistes andmetes edEevusi pole (lf!,-19, 2fA'19 jt.) 

L6puks tuleb sobiva varjestamisega ning toroidsiidamikuga 

trafo kasutamisega k6rvaldada v6imerdi v6i vastuvdtja toitettafo 

tev:ilja m6ju helipeale. 

Raadiokombainide, s. o. mitmeid erinevaid raadiotehnilisi 

sisaldavate seadmete konstrueerimisel, mis enamasti omavad 

madalsagedusv6imendit, kehtivad samuli eeltoodud mirkused Kui 

diokombaini koosseisus on ka televiisor, siis tuleb lisaks nendele 

iada vega tugeva elektrostaatilise valja olemasolu sagedusel 15625 

(ielevisioonikujutise realaotussagedusel), mida kiirgavad k6ik rea 

tusbloki ja k6rgepingealaldi detailid. Kuigi see sagedus asub 

depiirkonna piiri lihedal ja sageli osutub nradalsagedusv6imendi 

ilekantavast sagedusalast veljas olevaks, on nende veljade mojLl 

mendile viga miitgatav ning enamasti tekitab seadme 

sellel sagedusel, mille tulemusena ilmub lubamatu moonutus ka 

sagedustel. 

Hiiirete selle liigiga v6itlemiseks tuleb vdimendi varustada iihe 

mitme filtriga, mis ahendavad lebilaskeriba 14000 hertsini, ning 

tada nii madatsagedus'6imendi kui ka leleviisori k6ikide 

gedusega v6nkumist kiirgavate detailide (realaoluse veljundtraio, gene_ 

raatorlambi, korgepingeahelate ja kineskoobi kolvi) eleklrostaatitist 

varjestamist. 

Viga oluline on raadiokombainide konstrueerimisel irastada valiu_ 

hrrjldajale magnelite mOju kineskoobile, sesl vastasel korral voib liotus 

kujutise vastavas servas osutuda k6verdunuks. Magnetahelate moju 

vehcndamiseks tuleb kasutada valjuhealdajaid, mille magnetv:ilja hajulnus 

on viiike, paigutada need kineskoobjst eemale v6i kasutada 

nende vahel terasest varjet. 

Otstarbekas on raadiokombain varustada kommutaatoriga - liililiga, 

mis v6imaldaks liilitada k6ikide seadmete toidet vaheldur.voolur6rgust 

ning seadmcie madalsagedusvdljundeid iihise madalsagedus, 

vdimendi sisendisse. Kommutaator peab olema k6ikidest v6imalikest 

hiireallikatest ja -v:iljadest laitmatult 1'arjestatud. Kommutaatorisse 

sttubuvad ja sellest viljuvad iihendusjuhtmed peavad samuti olema 

varjestatud ning voimalikult Iiihikesed, sest pikad juhtmed tekitavad 

sageduskarakterjstiku k6rgemale helisageduste osas margatava , 

erjti k6rgeoomiliste kommuteeiiavate signaaliahelate puhul. 

Kommutaatori need osad, mis teostavad vaslavalt toiteahelate nins 

signaaliahclale iimberliilitamisi. pcavad olema varjetega eraldatud, et 

vrltida vahelduwoolust tingiiud hdi.ete tungimist v6imendi sisendahelasse. 

Kuna raadiokombaini akustiiine siisteem on tavaliselt v6imsam kui 

5 W siis tuleb erilist tiihelepanu piidrata heliplaadiseadiselastsele kinnitamiseJe, 

et valtida mehaanilis-akustilistagasisidestumist. 

Miniatuursete solmede ja detailide ilmumisega, mis vdimaldavad 

konstrueerida vdikesem66tmelisi magnetoione, vastuv6tjaid ja elektrigrammofone, 

on vbimsad ja suured raadiokombainid oma senise m6tte 

kaotanud. Kaasajal on otstarbekam raadiokonlbaini kuuluv iga aparaat 

valmistada autonoomsena ja konstruktiivselt terviklikuna. Neist isas 

olgu omaetie lihtne madalsagedusv6imendi, mis suudaks anda mooiulusvaba 

v2iljundv6imslst 1...2 vatti. Taoliste aparaatide Deamiseks 

\'Sartuseks peaks olema kompaklsus ja head elektrilised parameetrid 

kuni madalsagedusv6imendi sisendini. Kodus peab olema kasutusel k6rgekvaliteediline 

akustiline agregaat ning hea lairiba-helisagedusvdimendi, 

mille sisendisse oleks holpus kiiresti ja lihtsalt iihendada magnetofoni, 

vastuvdtja, grammoioni helipead jm. 

Selline seadmestik peaks raadjoamatttdrjpraktikast rasked ja kohmakad 

raadiokombainid tajesti velja t6rjuma, kuivbrd see, sdilitadesr 

tijielikult iga i.iksiku aparaadi head elektroakustilised omadused statsionaanel 

kasutamisel, Iubab vastavalt tarviduseie neid kasutada ka 

autonoomselt. 

Konstruktiivselt lahendusett voib selline sriadmesiik olla kujundatud

Joon. 29. Raadiokombaini konstruktsiooni variant 

n5iteks iihe poolega kirjutuslaua kujuliselt, mille kiilgmises kapis asctseks 

akustiline siisteem; Iaual v6iks paikneda tcleviisor, magnctofon 

v6i grammofon ning iilcmist sahtli-osa kasutatikse .aadiovastuvdtja 

paigutamiseks. 

Niisuguse seadmestiku v6imalik konstruktsioonivariant on kuiutatud 

joonisel 29. 

MADALSAC ED USVO IMEN D I KONSTRUEERIMISE NAIDE 

Omandanud k:iesolcva raamatu eelmisles osades esitat!d mate.jali, 

v6ib raadiohuviline valmistada iihe voi teise v6imendi, koostada selle 

lahterskeemi, valida lampide v6i transistoride tiiiibid ja arvu, joones, 

tada t,iieliku p6himotteskeemi ning valida akustilise agregaadi tiiiibi 

ja konstruktsiooni. Jergnevalt luuakse III gruppi kuuluvate parameetritega 

v6imendi kon

siscndi tundiikkus sagedrrsel 1000 I'lz vdhenall 0,2 V (gramrrlofonivdjmcndite 

standardnc sisendtundlikkus); 

rntjratase 60 dB; 

kdla loontulruuduse siililamiscks rristahes hclitugevLrse puhll tulch 

kasulada kompcnsccritud helitugcvusregulaatorit; 

k6lavrrvingu regulaatorid peavad toimima sujuvalt ja olcma iseseisvad 

madalate ning k6rgcte helisageduslc jaoks; 

akusliline sristccm peab olcma laiaribaline ning \':iikcsem66lnleline, 

sest sec on n6eldud v:jheldase ioa jaoks. 

Kaht esim(.st parameetril saab rahuldada ainult ultralincaarliilittses 

vastastakt-l6ppaste. Samas Iubab tar\.ilik viiike viiljundvdimsus 

kasulada vijikesev6imsuselisi l6pplampe. 

On iimne, et esiialud n6uelelc vasia\,a l6ppaslme saab lioostada 

kahe Iambi 6O3n baasil 

Valitud sageduspiirkonna rcaliscerimiseks on vajalil( suurc induktiivsusega 

!rimaann:ihist omav viiljundtralo, nrillc puisleindLiktiivsus 

oleks \'rike ja primaarm,ihise poolcd olcksid voimalikuli idcnlsed (et 

saavulada v:jil(cst rniitelinca armoonutusl) . Sobivaimaks tulcb pidada 

sektsioonidena keritud miihistega trafot. 

Vdimendi ecldatava tundlikkuse alusel lceme ligikaudsc arvutuse. 

Kumnraski larnbis 6O3fl on i6pp-pcntoodile lisal

I 

h 

g 

\ 

ssr 

? ? 

ss 

+-:- i 

\ 

V6imendi akustiline sfisteem ja konstruktiivne kujundus 

Akustilise siistcemi valikul tuleb liihtuda voimendi 4-vatiscst 

liljundv6imsusest. Moonutuse v6ltimiseks hetkelise iilekoormuse kor.- 

ral peab silsteem olema arvestatud 5...6-vatisele nimiv6imsusele. 

Kuna konstruktiivselt pcab akustiline agregaat olema veikeste m66tnrclega, 

tulcb rakendada vahendeid, mis lubaksid veikese ruumala 

juurcs kiillalt eiektiivselt taasesitada madalaid helisagedusi. Meie 

olukorras osulub k6ige vastuv6etavamaks lauakujuline konstruktsioon 

(vt. joon. 24). mis koosneb kolmest rii

! 

\ 

i- 

? 

s 

Joon. 33- V6irlcndi-sageduskaraktcristikud 

k6laviirvinguregulaatoriie erinevate asenditc 

prhul 

R 

.j' ":i .:-ru 

.i\..-., 

nrijhisel on 820 keerdu traadist n3,'l 0.35. Lampide 6O3n kiltenlihisel 

rn 25 kceidu traadist ll3JI 1,25 ning lampide 6('ln kilttcm:ihisel 

25 kccrdu traadist IISI 0,44. Veljundtralo andmed, sellc nt2jhise ning 

kokkrrr]ronteerimise viis on toodud lchckilljol 15. Sobivainl viljav6te 

!:iljundlralo sekundaarmShiscst Ieilaksc maksimaalsc trloonutusvaba 

!'iiljundvdimsuse j:jrgi. Vajadusel vijhendada v6imencli iundlikkust 

luuaksc l.iendav vaslusidcstusahel v:iljundiraio sekundaarm:ihisest csi- 

.ncsc aslne larnbi katoodile reguleerjtava takisti Rro kaudu ning selle 

lakist!rsc muutniscga valitakse v6imendi iundlikkus. 

Joouisel 33 on esitatud vdimendi tcrviklik sagcduskarakteristik 

maksimaalse helit gcvuse ja k6lav:irvingu regulaatoriic' crjnevate 

asend ilc puhul. 

= 

t= '. 5+', :',S-q 

s-."--".- 

liG 

- 

,.r -s 

a?- i.. .. B 

;a 

MADALSAGEDUSVOIMENDITE KONSTRUKTSIOONE 

ISEE H ITAMI SEKS 

Sildliilituses l6ppastmega vdimendi I 

\rdimendi r':ilju ndvdimsus on 7 vat1i, kusju res mittclincaarmoonutus 

on I % iimber. Sageduskarakteristil(u ebailhtlus sagedusala; 

20...20000 I'lz on alla I dB. Voimendi tundlil

selle saab ehitada p6hiliselt valmjsdetaiiidest. Ka voimendi ve 

leerimine ei valmista erilisi raskusi. puudusena vaib nimetada 

suurt energiatarvet - vdrgust larbitav v6jmsus on ,_t". IZO i. 

Voimcndi pohim6tteskeem 

- . on joonisel 34. V6jmendatav 

juhjtakse 

sisn 

potentsiomeetrj Rr kaLrdu Iambi Et1 (6H2n) ;;s 

trioodi tiiiirv6rele, mis td6tab pjngev6imendina. Sama lambi 

loolne lnood on tciseks pingevdimen d usart mcks. Selle irioodi at 

Rz abil 

]:ll]l:.u.,: 1,Ii." 

vdrete nesariivne tasasisidesluspinge. 

takisii takist!se muufmisega saab vdlja reguleerlda vOlmcnii 

tava lundlikkuse. peale selle tckib nl6lentas Dinscv6imen.lr, 

voolulagasisideslus selle tottLr, et katoodtakistid 

"p"1" .iii"t",i 

densaatoritega. V6imendatud signaal juhitakse trona"n.uutori Cn t"rJu 

k6lavirvingu reguleerimise lulitusse. potentsiomeeter 

R" on etie 

1i:a_]9]rn"i0"* reguteerjmiseks kairgcnlate sageduste alas ja pot 

sromeeter R|l madalamate sageduste atas. 

Jrrgmine aste Iambiga 

. 

EL, (6H2.n) on iheaegselt pingevoimendiks 

ja craldajaks. .faaside 

Faaside eraldamine - r'"'j 

mele - i 

faasipddrajaie - ai-grir"i;' normaalse liidreZiimi "lit' 

f*#r"i.. i"lirtfd 

";i- 

Rrs ja Rrs on seile astrre koorm ustakislid, n,, *f p.g"t"f.l.ti. irf,i.l 

1rl. R17 tekib parempoolse lrioodi jaoks vajalik "" 

tiinrpinge. mis iuhitakse 

vorele kondensaaiori Cro kaudrr. Selles astmes tekib samuli necatjivne.lagasisidesius, 

sest takisti Rr6 pole kondensaatorig. 

Selle-aslme vastandfaasis vjljrndsignaalid "iii;iu;.'- 

.;,,f,itul.J k*J"nruuto_ 

flle Lrr Ja Cr2 kaudu lambi Elr (6H2n) {riiirv6redcle. See aslc koosneb 

kahesl tavalises liilituses iaasip6Jrajast Takisijd Rzr. Cr,. nr" 

R26 on faasipti6rajale 

," 

koormusrakisiid. Rzt ja Rtg frrriptOruluf" ul.'",- 

lakistid ning Rzz ja Rzz automaatset eelpinget tekitavaj katoodtakistid. 

Ldppastme moodustavad kaks sildliilituses kaksiktrioodi Eaa ia 

El5 (6H5C). Silla lihtsustatud skeem on kujutatud ;ooni."i :S.Gf f j[ 

76 

'ull 

.', I utl 

niihtub, et silla iihte diagonaali on ihendatud anoodtoite allikas ja 

teise valjuhdeldaja. Tasakaalustatud silla korral on punktide A ja B 

potentsiaalid omavahel vdrdsed ning valjuh:ieldaja v6nkcpooli vool 

tati. Kul trioodide !6.edele rakcndatakse signaalipinged, mille 

"l 

polaarsused mingi hetke kohta on joonisel naidatud nooltega, siis 

punkti A potentsiaal touseb ja punkti B potentsiaal langeb Seega silla 

iasakaal kaob ja valjuhiiSldajat liibib signaalivool Signaaiipinge 

polaa.suse muutunisel muutub ka voolu suund viljaheildaja vonkepoolis. 

Sildliilituse puhul alaliskomponent koormustakistit ei liibi ja voi' 

mendi sageduskarakteristik on peaacgu lineaarne Sildliilituses.komp"n."".ruid 

paarisharmoonilised ja osaliselt ka v6rgumira Silla tri- 

Lodid on tijitie rakendatud A-klassi reziimis' mille puhul mittelineaarmoonutrs 

on v:iike. Parema sageduskarakteristiku saamiseks on faasi' 

p6iiramisastmed sidestatud silla trioodidega galvaaniliselt (s' o - 

otseselt, ilma kondensaatorita). Veljundtralo puudumine voimaldab 

veelgi parandada sageduskarakteristikut, etiti piirsagedtlstel- 

Takistil Rrs tekib silla alumiste (skcemt 

j5rgi, trioDdlde jaoks rajalik eclpinge 

Viinendiue 

Sellena luleb kasu{ada klaasglasuuriga 

kactud traattakistit tdimsusega l5 W 

I 

Joon. 36. Viiljundtrafo skeem 

- valjuh;;ldaiasse 

lalluhaalda..lasse 

Vdinend,ise 

Suurelakistusliku (300 Q) akustilise agregaadi puudumisel voib 

€dukalt kasutada ka tavalisi, veikese takistusega kvaliteetseid valjuhaeldajaid, 

mis liilitatakse v:iljundisse lihtsa autotrafo kaudu Kui 

niiteks kasutatakse kaht jzirjestikku ihendatud valjuhieldajat 5fA-10' 

5f.[-14 voi 4fA-1, siis on kootmustakistus I oomi Sel puhul on 

vdijundtralo andmed jergmised (joon. 36). Siidamik koostatakse plek' 

kidest VIUJi 6 (sobib naiteks televiisori

'Ieiscks jsf\almistertavaks dctaiiiks on 5,oomine lakisli 

hoi.}J zira (lioo(ljde R30. mis 

lSbiidijgi Voimendi sisscliililamisel. 

tamiscks 

S.ff"r,,"1Ini" 

tLrirl) nrrhl{i.la 0.5 lr.clrit eleklrjplijdj ,pi."",, fr*,fl 

lakistile 

Zr'r,i."L 

BC-:. 

J(oik-iilrj;irir:Lrd dciailirl saab hankida liuLrplusesl. I_ampide 

traioks Ir1 

kiitte- 

sobib leieviisori

-83 

a (' 

R 

(t 

s 

+ j\ 

SF 

s 

"E 

E 

G 

f 

i 

juhtida signaalid vdimendi neljalt sisendilt, mis on ette nihtud heli' 

pea, raadiovastuv6tja, magnetoioni ja translatsiooniliiri kiilgeihenda' 

miseks. Mikrofon on alaliselt iihendatud lambi ELr tiiiirv6rele 

Koormustakistuse iimberli.iliti OL2 vdljundtrafo sekundaarringis 

voimaldab sobitada voimendi valjundtakistust mistahes koormusega 

pii.konnas 2.. . 14 Q 2-oomiste astmete kaupa. 

VSimendi tdotamisel ilma koormuseta (valjuhaaldajad on v'ilja 

lilitatud) v6ib viiljundtraios tekkida Inbilijdk. Selle veltimiseks liili' 

tub valjuh2i?ildajate pistiku valjav6tmisel automaatselt valjundisse 

traattakisti R.u uoirn.uteg, 5 .10 W. Blokeerimiskontaktiga viiljundpukside 

puudumisel v6ib v6ilhendi sisse liiiitada ainult siis, kui valjuheeldajad 

or kiilge iihendatud. 

Alaldis kasutatakse dioode A7X. Silla igasse 6lga iihendatakse 

juirjestikku kolm dioodi, seega kokku l2 tiikki lga dioodiga tuleb 

iooiiti ilhendada takisti takistusega 100 k0 ja v6imsusega I W Kui 

germaaniumdioodide A7X asemel kasuiada r:inidjoode 4203 voi 

[204, on vnla igasse 6lga iihenda.la 2 dioodi (kokku 8 ik) Alaldi 

silumisiiltri elekirollliltkondensaatorite tdiipinge peab olema v:ihe' 

malt 350 V. 

Toitetrafo siidainik koostatakse plekkidest [I28, kusjuures plekipaki 

paksus on 40 nlm ja plekid laotakse ilekattega. Primaarmahisel 

Ln 820 keerdu traadist n3B 0,36, anoodmehisel 1200 keerdu traadist 

n3B 0,18, lambi El1 kiittemihisel a-a 20 keerdu traadist n3B 0,44' 

larlibi EL2 kiiitemiihisel ,-b 26 keerdu traadist nOJI 0,44 ja iileieenud 

lampide kijitemehisel samuti 26 keerdu traadist n3JI 0,8 mm, kus' 

jLlures mehise keskelt tehakse vdljav6te. Mikrofoniastme kitter'nahise 

veiksema keerdude arvu tottu on selle astme lambi ki'ittepinge normaalsest 

madalam, nimelt 5,0...5,5 V, sest sel puhul on v6rgumtlra 

vaiksem. Samal eesmiirgil iihendatakse kahe esimese astme kffttemahistega 

tasakaalustuspotentsiomeetrid Rre ja R6, millele rakenda' 

takse pingejagaja Rro-Rrz kaudu veike positiiYle pinge. 

Vdljundtrafo miihitakse samasugusele sfidamikule kui toitetratogi 

Miihiste paigutus poolialusel on naidatud joonisel 38. Koig€peall mehitakse 

poolialusele osa sekundaarm?ihisest (30 keerdu IISB 1,0); selle 

peale primaarmiihise iiks 619 (700+500 keerdu fl38 0,2), siis edasi 

sekundaarm:ihist (15+15+15+15 keerdu), seejatel primaarmahise 

teine 619 (500+700 keerdu fl3B 0,2) ja lopuks viimased 30 keerdu 

sekundaarmihisest. Seega on primaarmehisel kokku 2400 keerdu ja 

sekundaarmihisel 120 keerdu. Eri mehiseosad tuleb iiksteisest isolee' 

rida trafopaberi 3-4 kihiga. K6ik miihised tuleb kerida iihes suunas 

Sektsioonide 6ige ihendamine on ndidatud p6him6tteskeemil, kus' 

mdhiste otsad on tahistatud samade numbritega kui mahiste paigutuse 

joonisel. 

t 

6 C Ceodin

I 

I 

6 

5 

J 

2 

t5 

Joon. 38. Vdljundtrafo 

hise iihe poole l6ige 

Alaldi iiltri paispoolina v6ib kasutada mistahes 

v6i televiisori paispooli, mille miihise nimivool on vdhemalt 80 InA. 

Helitugevuse rcguiaatorina kaslttatav potentsiomeeter ja samuti 

varvingll reguleerimise potentsiomeeter peavad olema logaritmil 

takistusmuutusega (tehis B). 

Tdtjliigi ja koormustakistuse iimbcrliilitid v6ivad olla iikskoik mil. 

lise konsl.uktsiooniga. Td6liigi iimberliilitil peab olema kaks 5-posit. 

sioonilist sektsiooni ja koormustakistuse iimberliilitil kaks ll-positsioonilist 

sektsiooti. 

Sassii konslntktsioorl ja v6irnendi liiline kujundus sdltlvad lema 

o r------------l 

o 

l"l 

o-o 

Joor. 39. Detailide paigutus statsionaarse vdimendi !assiil 

kasutusotstarbest. Neiteks v6imendi kasutamisel raadiokombainis v6i 

radioolas vbib osutuda otstarbekaks paigaldada l6ppaste koos alal' 

diga eraldi Sassiile. Kui vdimendi ehitatakse omaette konstruktsioonina, 

on soovitav paigutada detailid ja lambid Sassiil vastavalt joo' 

nisel 39 nAidatud plaanile. V6imendi paigutatakse plekk-kesta, mille 

kiilgseintes on pilud v6i augud soojuse eematejuhtimiseks. Kest on 

soovitav ile vervida nihoemailiga ja varustada kandesangaga. 

Voimendi kasutamise holbustamiseks vdib helitugevuse ja k6laveruingu 

nuppude alla joonestada skaaiad jaotustega 0..'10. T6itliigiliiliti 

juurde on samuti soovitav kanda vastavad pealdised (6Mikrofon>, 

(Grammofonr, (Magnetofon), , ) 

Koormustakistuse liiliti iuurde tuteb merkida igale positsioonile vas' 

tav koormustakistuse viifirtus (2, 4, 6, 8, 10' 12 ja 14 O). 

Mikrofoniefekti drahoidmiseks tuleb mikrofoniastme lamp kinni' 

lada iassiile kummiamortisaatori abil (vt. lk. 30). V6imendi montecrimisel 

tuleb tingimata maandada esimese ja teise lambi pesad, mil' 

leks nende kinnituskfuvide alla asetatakse kontaktlibled ja ihendatakse 

need tiihikeste kiudjuhtmete abil aassiiga, Lambid ELt ia EL2 

peavad olema varjestustopsides. Ka muude detailide ning juhtmete 

varjete Sassiiga iihendamisel tuleb kinni pidada eespool toodud n6uetest 

V6imendi viiljareguleerimine on v6rdlemisi lihtne. Kojgepealt ko[t' 

roilitakse alaldit, selle filtrit ja kiitteringe. Siis liilitatakse velja mik' 

rofoqiaste ja reguleeritakse vatja faasipdiiraja. Selleks seataksc 

potentsiomeetri Rsr liugkontakt seisu, milles lambi EL3 parempoolse 

lrioodi vore on maandatud. Tagasisidestuse reguleerimise potentsiomeetri 

R:+ takistus keeratakse maksimaalseks. Seejiirel rakendatakse 

helisagedusgeleraatorist lambi El3 vasakpoolse trioodi v6rele sig' 

naal sigedusega 200. .. 1000 Hz. Signaal valitakse selline, et lambi EL4 

(ilemine skeemil) tiiiirvore ja Sassii vahele iihendatud Iampvoltmeeter 

niitaks 3 V. Seejirel, j:ittes potentsiomeetrid endisesse seisu, 

ihendatakse lampvoltmeetri otsik Iambi ELr tiiirv6relt iimber Els 

tiirlrv6rele ja potentsiomeetri Rrr v6lli aeglaselt pii6rates viiakse ka 

selle lambi vdrepinge 3 voldile. Siis m66detakse uuesti pinget lambi 

ELa vorel ja kui see on muutunud, tuleb muuta heligeneraatori pinget 

selliselt, et pinge sellel v6rel oleks t5pselt 3 V. Piirast seda regulecritakse 

rllalkirjetdatud viisil uuesti lambi Ets vorele pinge 3 V' Neid 

operatsioone tehakse seni, kuni molema valjundlambi v6rel on rlte' 

suguno pinge. Lopuks fikseeritakse potentsiomeetri Rsr v6ll vilia' 

reguleeritud seisu (kaetakse paksu nitrovijrviga)' 

Helitugevuse ja k6lav2irvingu regulaatorite titd kontfollimiseks 

seatakse ;ad keskseisu, vahelduvvoolu'lampvoltmeeter iihendatakse 

lambi E\ vasakpoolse trioodi tiiiirv6rele ia lambi EL2 sisendisse juhitakse 

1000-Hz signaal. Signaali tugevus valitakse niisugune, et volt' 

83

meeter n;ilaks 0,1 ...0,2 V. Seej6rel. mitie puudutades polentsiomeet_ 

reid, rakendatakse v6imendi sisendisse (El, tiiiirv6rele) 1000 Hz 

asemel signaal sageduscga 60...80 Hz. Niiiid peab madalate sageduste 

regulaaiori Rr{ nupu pddramisel Iihcst edrmisest scisust teisc 

pinge Ianbi El3 iiiiirvorcl muutunra surrtcs pijridcs (0,02...0,04 vol- 

(list kuni 0,4...0,8 voldini) K6rgcte sagcdusle r.gulaatori Rrs nupu 

lroriramisel ci tohi voltnreeir.i niiit muutuda. 

Kui madalale sageduste regulaalor on korras, scatakse potenlsiomecter 

Rra seisu, mille puhrrl lanpvoltmcetcl Ddiiab 0.1...0,2 V. Niiid 

iuhilakse \,oimendi sisendisse signaal sagcdusega l; ..8 kllz ja seilise 

tuge!Ltsega, ct lan1p!ollmeelri njit oleks endisclt 0,1 ...0.2 \r. 

Kdrgcte sagedusie regulaalori nupu podrarniscl pt'ab lampvoltmeetri 

l]:jit mutliuma suurtes piirides, kuid nadalate sag|duste regulaatori 

I]upu p.j6ramine ei lohi n6itu n]uu1a. Krii \'6imendi fesuleerimisel sel- 

;t.h. rt kolavdrrirrqr. r.grrlrrlorid .i l1;i,r I:i nagLr kirielrlalud, lrrleb 

hoolikalt konirollida Vasiavale ahelalc monlaaii ja k6.\,aldada \ig:r 

V6rg!rnLlra tascnte rcguleerimiselis ijhendataksc valjuhdiildajaicga 

ro.ibili t!ndlili vollneeler, larrtbi EL, r'6re maandatakse ja helilugc, 

!rise ning kiilaviirvingu regulaalorilega kceraiaksc \'6imendus maksirnaalseks- 

Ntitid scatakse folentsiolrlcetri R23 liugkon{akt seisu, rnillc: 

voltmeetri ltiit on rrlinimaalne. Oigcsii tnonfeefitLrd ja reguleeritlrd 

\'6imendi korral ci iohi jzidkpjnge olla rilc I0 nV. Kui !6rgumiira on 

lugevam roi kui lninimaalnc miirarriroo saavrrialakse potcntsiomeelri 

;iiirmises seisus, tLrleb kontrollida ntonlaa;i ja rahetada Iamp EL,. 

Voimendi tundlikkus rcguleeriiakse viilja polcntsiomeetriga R.;r 

Sellel(s aDlakse v6imendi sisendissc (lanrbi El1 liliirvorelc) signaal 

sagedusega 1000 IIz ja pingega 0,1 ...0,2 \r (vastavalt soovita\'alc 

{undlikkusclc). Heliiugevusc regulaator seatakse ntaksimaalsele v6inrrlduselc 

vastavassc scisu ja 16dbili valjuhd;jldaJatega iihendatakse 

loltnleeie.. Seejdrcl regulceritakse tagasisidesiust Rg., abil selliselt, ct 

xdljundpirgc l/, oleks s6ltuvalt valjuhS?ildajatc takistrlsest R!/, j:jrgmtn 

c: 

Uo- VP,R";,: t/ I0R,,1, 

Nditeks koormustakistuse Rrt-2 Q korral l)eab i0.\ntrse \'aljundv6inl 

suse saamiseks vdljirndpingc olcma 

U,: V l0 ' 2-4'5 \j 

Pirast seda Iikseeritakse potenlsiomeetri R3r ascud satr ltt nilro 

Ia kiga. 

Koigc 0puks hilitataksc sisse mikroloniaste ja ilma mikrofoni 

84 

1rn-a 

3,i59 

,!oon. 40 Vaijrhirldajaic iihendanlise variandid 

sisendrsse ullerrdainala regulccritak\c loicnlsiomeetriga R1o vofgumira 

nlinimaalseks. 

Kui voimendit kasuiatakse rniinrc ruunri fadiolitscerimiseks (11:ii' 

t€ks koolis), siis iuleb valjuhri:ildajatcst mooduslada grupid sclliselt, 

et ildiue koornlustakisius olelis 2... l4 oomi piirides Joonisel 40 on 

rrdidatud n6ned valjuhi:ildajatc ilhcndalrisc variandid lgal juhul 

peab voimendi juures olema riks konifolll'aljuhizildaja Valjuh:i51dajaie 

juhimcte talikul tuleb ar\iestada, et n;iieks 2'oomise koormus' 

takistuse korral lebib liinijuhirneid 2...3-anrPrine vool ja sel puhul 

peab nende ristl6ige olema 1,5...2,0 lnm?. 

Kahe kanaliga v6irnend i 

2r.l 3 

Kirjeldataval helisagcdusvoiurendil, nille kvaliieedinditajad rahul' 

davad amatd6ri kdikvoimalikkc n6udcid, on seitse Iampi, killlalt kec' 

rukas skeem, kolm irafot ja hulk hinnalisi detaile. Koigi elcktrilistc 

parameetrite rcaliseerilniseks vajab 1x keerukat ja kallist akustilist 

siisteemi. Seet6ttu v6ib sellise voinrcndi ehiiamist soovitada ainult 

&5

aadiohuvilisele, kes soovib saada eriti k6rgekvaliteedilist helisage. 

dusseadet, hoolimata kulutustest. Vbimendi ehitamisele v6ib asuda 

vaid raadioharrastaja, kes on juba valmistanud lihtsamaid konstruktsloone. 

V6imendi valjundv6imsus on umbes 20 W mittelineaarmoonutusega 

umbes lV0, ilekantav sagedusriba on 30...16000 Hz. 

Madalate helisageduste l6ppastmes on kasutatud paralleelset 

vastastaktliilitust, kus viljundlambid ELa ja ELs on alalisvoolu suhtes 

liilitatud jiirjestikku, vahelduwoolu suhtes aga paralleelselt. Sellise 

astme tddtamjse p6him6te selgub aseskeemilt (joon. 4l), millelt on 

niiha, et m6lemad lambid ja toiteallikad moodustavad siimmeettilise 

sildliilituse. Uhte silla diagonaali on liilitatud koormusiakistus. Seetdttu 

anoodvoolu alaliskomponent voolab liibi silla 6lgade ega hargne 

tema diagonaali, s. t. koormusesse. P6himotteliselt ei oleks rlldse tarvis 

maandada koormuse keskpunkii, maandamine on aga siiski teostatud 

puht-koflstruktiivsetel kaalutlrstel. Nimclt on tarvis, nagu tavalisel 

vastastaktastmel, anda lampide v6rele vastaslaasilised pinged. 

Selle liilituse eelisteks tavalise vastastaktliilitusega skeemiga v6rreldes 

on esiteks asjaolu, et lampide paralleeliihenduse korral (vaheiduv. 

voolu suhtes) kujuneb astme iildine siseiakistus neli korda viikse. 

maks kui tavalise vastastaktliilituse puhul. Teiseks, alaliskomponendi 

puudumine koormuse ahelas hoiab iira Iampide anoodpinge vahenemise 

ning v6imaldab saada moonutamala signaali ka vaga suurte 

pingeamplituudide korral (loomulikult lampidc tunnusjoonte sirgjoonelise 

tii6piirkonna ulatLrses). L6puks, kuna koofmus on lilitatud 

lampide katoodide vahele, tii6tab vSljundaste katoodjargija reziimis . 

ning on seega h6ivatud tugeva negatiivse tagasisidestusega, mis tunduvalt 

vehendab mittelineaarmoonutust. Peale selle vdimaldab katoodjArgijale 

omane madal veljundtakistus 

moonutamata iile kanda k6ige madalamaid 

sagedusi suhteliselt vdikesc induk. 

iiivsusega sobitustrafo korral ning laiendada 

reprod utseeritavate sagedusle al:t 

i 

k6rgete sageduste suunas, 

Paralleeisel vastastaktliilitusel on nagu 

igal teiselgi iiilitusel ka puudusi. 

Uheks neist on vajadus kasutada veijundastme 

lampide toiteks kaht eraldi alal- 

dit ja veel kolmandat v6imendi rilejiiiinud lampide toiteks. Teine puu' 

dus seisneb selles, et valjundastme normaalseks td6ks on taryilik 

astme tiiirpinge suurusega 50. .80 V. Need puudused ei ole aga eriti 

olulised. Kuigi iihe asemel on tarvis valmistada kolm alaldit, ei muutu 

nende skeem ja konstruktsioon oluliselt keerukamaks See on seletatav 

madalate n6uetega siimmeetrilise liilituse toitepinge filtreerimise kvaliteedi 

suhtes. nlis v6imaldavad kasutada lihtsat poolperioodalaldit 

iihest kondensaatorist koosneva filtriga Eelv6imendusastmete alaldi 

voib olla teostaiud ilksk6ik millise skeemi jiirgi, sest tema koormusvool 

on tiihine. 

Lahterskeemilt ljoon. 42) on niha, et v6imendi koosneb neljast 

iseseisvast blokist. Esimene neist, mida tinglikult v6ib nimetada eelv6imendiks, 

kujutab endast standardset helisagedusvoimendit' 

Teises blokis on paralleelne vastastaktliilituses loppaste koos 

oma alaldifega, kolmandas blokis - standardne madalsagedusv6i' 

mendi, mida kasuiatakse kolgemate helisagcduste kanalina, ja nel' 

jandas blokis tavaline alaldi seadme iiiej:idnud v6imendusastmete 

ioiteks. 

Sellise niiilisc'lt keeruka konslruktiivse lahenduse juures on vdi' 

nrendi ehitamine ja reguleerimine lihtne, sest iga blokki v6ib valmis 

ehiiada ja haalestada eraldi. 

Eelvdimendina Uoon. 43) on kasutatud joonisel 3l kujutatud skee' 

miga konstruktsiooni. Kui selle voimendi v:iljundtrafo sekundaar' 

mdhised iimber mehkida, siis on temalt v6jmalik saada kfillaldase suu' 

I 

t(,D 

,G,6\ 

.C'U 

L-- 

_l 

ffi,* 

i 

I 

M5 

L 

I 

t\ 

alr!Jc. 

L__-- 

J 

86 

nSitend 

Joon. 41. Paralleelse vastas, 

takf i6ppaslme aseskeem 

Joon.42. Kahe kanaliga v6imendi lahterskeem: 

i- eelvoimcndi:2 - I6p;voimendi koos al3ldrtesa: J - 

i,"rr'Je'Jli;i; i-;;.ii voi;i;dii { - lorteblokk 

I'drsclr 

E7

P, 

0,82 

R3 

0.J9 

c,0,/ 

Jbcnl 

'4 tPi '1it 

t/2 6$n 

b 4t6 

t4 6fiJtC 

Trs 

1/z ttr|oJn ,et!, 

y2 t16,. 

6p3n I 

y? 

H 

H 

vh, 8t!- | 

(tr!-.18) 

ry 

vh68t!-l 

(tu-18) 

vh/Bu-l 

(ta-8) 

&s 0,51 

G: 

ro 

Joon. 43. Kahe kanaliga vdirnendi pOhim6tteskeem 

7 G, Cendin

usega moonutamata viljundpinget paralleelse vastastakt 

viiljatiiiirimiseks. 

Faasipdiiraja, eelv6imendusastmed, helitugevuse ja kolavirvingq 

regulaatorid jeivad muudatusteta. Ainus erinevus v6imendis seisneb 

selles, et osa signaalist hargneb k6rgete sageduste regulaatorist kd.- 

gete helisageduste kanalisse. 

Kuna minimaalse mittelineaarmocnuiuse tagamiseks on oluline veljufldastme 

lampide tiirpinge eriti tepne siimmeetria, siis on trafo i 

Tr2 sekundaarmdhistele liilitatud reguleerimispotentsiomeetrid Rs. ja i: 

Rss. 

madalate helissgeduste lappastmes kasutatakse lampe 6n3lC, 

mispuhul moonutusteta veljundv6imsus on 25 W. Kli piirduda ' 

veljundv6imsusega 15 W, v6ib kasutada lampe ofFC, kui aga {' 

piisah l0 W viiljundv6imsusest, sobivad lambid 6nl4n. KOigil neil i 

erijuhtudel vdijundastme skeem ja sobitus-autotraio ei muulu, kuid J 

v6imendi reguleerimise juures on vaja valida mAhise optimaalsed l 

veljavotted veljundlampide katoodide ilhendamiseks. Samuti on vaja..; 

validatrafolr2sekundaarm6histeloptimaalsedvaljavotted. 

Ldppastme toitealaldites kasutatakse sildliilituses seleenventiile 

ABC-80-260. Nende asemel v6ib kasutada ka dioode A7X sildlilituses, 

mis ei muuda v6imendi omadusi. 

Erilist tahelepanu tuleb pit6rata asjaolule, et nende alaldite filtrite 

kondensaatorid ei ole iihendatud vdimendi Sassiiga ning nad 

tuleb kinnitada Sassii kiilge isoleerseibide abil, samuti tuleb olla ettevaatlik 

voimendi reguleerimisel. 

K6rgete helisageduste vOlmendi orr teostatud kahe lambiga 6@311. 

Nende lampide pentoodsisteeme kasutatakse vastastakt-l6ppastmes, 

trioodsiisteeme aga €elv6imendina ia iaasipoitrajana- 

Selle kanali moonutusteta valjundvoimsus on ligikaudu 4 W ja reProdutseeritav 

sagedusiiba 5000 ... 20000 Hz. Veljundastmes on kasutatud 

ultralineaarlrilitust ning aste on hoivatud negatiivse tagasisidestusega 

voolu jnrgi, mille tulemusena nimiv;ljundvbimsuse puhul on 

mittelineaarmoonutus ainult 0,6.,. 0,90/0. 

V6imendi sisendis on et{e nehtud nivooregulaator (potentsiomeeter 

Rrz), miile iilesanneteidab madalate helisageduste kanali k6lavarvingu 

regulaator. Teiendavaks kdlavdrvingu regulaatoriks, mis 

toimib sagedustel 10000...14000 Hz, on potentsiomeeter Ra. Vajadus 

t6iendava regulaato.i jnrgi tekib televisiooni helisaadete v6i sagedusmoduleeritud 

ultra!iihilainesaadete v6imendamisel. Potentsiomeeter 

Rr on vajalik v6imendi esialgsel reguleerimisel madalsagedusliku 

ja k6rgsagedusliku kanali v6imsust ettenehtud vahekorra saavutamiseks. 

V6lmendi toiteosa koosneb toitetraflsiormaalorist, anoodtoite ahelate 

90 

tillritest ja balansspotentsiomeeiritest k6igi lampide kiitteahelales, 

mis on ette nihtud v6rgumrira vihendamiseks. 

Eelvoimendi astmete toiteks miiiiratud alaldis kasutatakse sildhllilust 

dioodidega A7X. Alaldil on fl-kujuline paispooliga filter. Kondensaatorid 

C3c, C36, Csr, Cst, Csz ja Ca3 on kahekordsed elektrolirltkondensaatorid 

mahtuvusega 150+30 pF ja tdopingega 350 voi 300 V. 

Kuna kirjcidatud v6imendi on m6eldud kvalifitseeritud raadioamalodridele, 

siis ei ole siinkohal antud tema konstruktiivseid andmeid, 

Sassii eskiisi jne. Koiki neid kiisimusi v6ib amatddr ise lahendada vaslavait 

oma v6imalustele, eesm6rkidele ia maitsele. 

Joon. 44. V6imendi viliskuiutduse variant 

Kui v6imendit kavatsetakse kasutada iseseisva seadmena, siis 

tuleks ta kujundada eraldiseisva korstruktsioonina. Nditena on joonisel 

44 toodud autori poolt kasutatud v;iliskujunduse varianl. Teistel 

juhtudel v6ib v6imendi Luuluda raadiokombaini v6i akuslilise sisteemi 

koosseisu. 

V6imendi ehitamisel tuleb p6drata erilist tahelepanu sisendahelate 

montaazile, et v6jmalikult vahendada v6rgumffra. Samuti tuleb sil. 

mas pidada vajadust vaitida vorgutrafostingitud €lektromagnetilisi 

hairepingeid, samuli valjundlampidest ja sobitustrafost tingitud elektrostaatilisi 

h:jirepingeid. Seda voib saavutada v6imendi s5lflede ja 

lampide ratsionaalse paigutusega ning tarbe korral magnetiliste ja 

elektrostaatiliste varjete abil. 

Vdimendl veljareguleerimist alustatakse montaaZi 6igslrse kontrollimisega. 

Seejirel kontrollitakse ilma lampideta k6igi alaldite i66d ja 

kittepinge olemasolu k6igis lambipesades. Pirast seda asetatakse 

rnadalate helisageduste kanali l6ppastme lambid pesadesse ja h5dlestatakse 

l6ppaste. Selleks Iiilitatakse i:irjestikku m6lema lambi 

anoodringidesse milliampermeetrid m66tepiirkonnaga I00.,.200 !nA, 

ihendatakse lahti trafo 7'r primaarmehise otsad ning ihendatakse 

9t 

I 

t I I 

I 

I

primaarm:ihise iihe sektsiooniga helisagedusgeneraatori 

veljund. Valjuhtildajad ihendalakse sobitustrafo lr3 mistahes simhieldajaga 

(Vfu voi Vhrl lilitatakse ostsillograaf ja lampvoltmeeter. 

m€€trilistele veljav6telele. Paralleelselt ihe 

Potentsiomeetrid Ror ja R$ seatakse ascndisse, mille puhul veliundlampide 

tiirv6redel puudub signaal. 

PArast voimendi sisselilitamist kontrollitakse milliampermeetrite 

neite: kummagi lambi 6n3lc normaalne aooodvool peab signaalita 

olukorras olema 70...75 mA. Kui vool erineb sellest vdertusesttuleb 

muuta takistite Ror ia Rsr takistusi. Erilist tehelepanu tuleb 

p66rata m6lema lambi signaalita olukorra voolude vSrdsusele. 

Seejirel kontrollitakse nende Iampide variv6revoole signaalita olu' 

korras. Setleks tuleb milliampermeetrid liilitada iefjestikku yariv6reringidesse 

- Iambipesade ja takistite 4uo ja Ros vahele. Normaalne 

vool peab olema piirides 6...8 mA. Kui vool erineb sellest viartusest 

tuleb muuta takistite ,Rlo ja Rsl takistusi. Perast seda peab uuesti 

kontrollima ja vajaduse korral reguleerima lampide anoodvoole ning 

siis j6lle kontrollima variv6revoole. On voimalik, et sellist reguleerimist 

tuleb korrata 4...5 korda, kuni lampide anoodvoolud ja varivdrevoolud 

jSiivad iilalmainitud piiridessc ja on v6rdsed m6lemal 

lambil. 

Pirast seda asulakse astme dinaamilisele reguleerimiscle. jattes 

milliampermeetlid lampide anood.ingidesse. Selleks juhitakse lllitusse' 

helisagedusgeneraatorist sellise suurusega pinge sagedusega 1000 Hz, 

el ltalo Tr2 sekundaarmihiseirmistel valjavotetel oleks iassii suhtes 

pinge 75...100 V. Siis hakatakse keerama potentsiomeetril Rsr, 

jilgides iheaegselt veljundpinge k6vera kuju ostsillograafi ekraanil. 

Siinusjoone moonutuste tekkimisel vihendatakse potentsiomeetrilt Rsr 

v6€tavat signaali, keerates teda vastassuunas kuni moonutuste taieliku 

kadumiseni. Pirasl seda korratakse sama potentsiomeelriga Rss. Kui 

m6lemad potentsiomeetrid on asendites, mis vastavad maksimaalsele 

moonutusteta signaalile, m66detakse vahelduvpinge valjuheeldajatel, 

margitakse iiles, millistele sekundaarmiihise vAljavotetelc vastab see 

pinge ja parast seda (eelnevalt v6imendit velja liilitades) lilitatakse 

valjuhaeldajad teisele valjund-autotrafo veljavotete paarile. 

Sellisel viisil milrataksc maksimaalne moonutusteta veljundpirige 

k6igil valjav6tetel ja valitakse nende hulgast valjavotted, mille puhul 

moonutusteta pinge on maksimaalne. Valjuhdildajad l!litatakse valitud 

veljavotetele ja edaspidise haelestamise keigus ei muudeta enam 

leitud optimaalset iilekandetegurit. 

Reguleerimise jargmiseks etapiks on minimaalse mittelineaarmoonutuse 

saavutamine. Selleks lulitatakse paralleelselt ostsillograafiga 

ia lampyoltmeetriga mittelineaarmoonutuse m66teseade ning parast 

I 

tema kalibreerimist sagedusel 1000 Hz hakatakse keerama potentsiomeetrit 

Rs,r pinge suurendamise suunas l6pplambil. Kui sealjuures 

mittelineaarmoonutus viheneb, keeratakse polentsiomeet.it edasi kuni 

moonutuse miinimumi saavutamiseni. Kui aga potentsiomeetri keeramisel 

moonutused suurenevad, tuleb jetta polentsiomeeter Ra esialgsesse 

asendisse ja hakata keerama potentsiomeetrit RE6 kuni mini. 

maalsete moonutuste saavutamiseni. Kui minimaalsed moonutused on 

saavutalud, siis balansseeritakse veelkordselt hoolikalt m6Steseade ja 

m6odetakse miltelineaarmoonutustegurit. Kui see iil€tab I%, tuleb 

m6lemad potentsiomeetrid keerata 5... 10" vorra tagasi signaali 

vihendamise suunas ja uuesti reguleerida neid moonutuste miinimumi 

jergi eelkirjeldatud viisil. Sellist reguleerimist jdtkatakse kuni mittelineaarmoonutustegur 

viiheneb l%-ni. Tuleb mArkida, et sellise resul' 

taadini v6ib j6uda ainult juhul, kui helisagedusgeneraatori veljundsignaali 

mittelineaarmoonutustegur on alla l%. Vastasel korral on 

moonutus voimendi viljundil sellest viirtusest suurem igasuguse 

viljundv6imsuse korral. Seepirast luleb enne v6imendi reguleerimist 

kontrollida helisagedusgeneraalori mitteiineaarmoonutustegutit. 

Kui mittelineaarmoonutus voimendi viiljundis on viidud I%-ni, 

tuleb kontrollida valjundv6imsust. Summaafne vdimsus v6imendi vel' 

jundis peab olema vehemalt 20 W. Selle vdimsuse korral ei tohi kum' 

magi lambi anoodvool iletada 80 mA ja variv6revool l0 mA. Suuremate 

voolude korral tuleb uuesti muuta auiomaatse eelpinge takislite 

ja variv6reahelate takistite lakislusi. Kui on saavutatud ilalmainitud 

veertused, vOib loppvoimendi reguleerimise lugeda I6petatuks. Vastasel 

korral tuleb selgitada astme mitterahuldava t66 p6hjus. K6ige 

sagedamini on selleks lampide katoodide mittesimmeetriline ihenda' 

mine veljundtrafo mehisega v6i mittekillaldane keerdude arv mehise 

osas, mis on lilitatud lampide katoodidele. On v6imalikud ka monlaaZivead 

vdi lanrpide halb kvaliteet 

Tuleb kontrollida ka loppastme vdrgumira taset. Selleks lahutatakse 

helisagedusgeneraator trafo Ir2 primaarmdhisest ja m66detakse 

v6rgumrlra pinget valjuhealdajatel, mis peab olema 2000...3000 

korda viiksem nimiveljundpingest. Kui v6rgumiira on palju suulem, 

luleks proovida uhe l6ppastme alaldi anoodmihise otste imbervahetamist. 

Parast ldppastme reguleerimist asetatakse ka teised v6imendi 

lambid pesadesse ja reguleeritakse velja ilejaanud osa voimendisl. 

Kuna see etapp ei erine tavaliste v6imendite hielestamisest, siis sellel 

siinkohal ei peatuta. Tuleb ainult silmas pidada, et korgete helisage" 

duste kanali hdilestamisel reguleeritakse potentsiomeetri (13 abil selline 

pinge tema veljundile, et olukorras, kus madalate sageduste kanali 

voimsus sagedusel 1000 Hz on '15 W maksimaalse ribalaiuse korral, 

t

oleks k6rgete sageduste kanali veljundvoimsus sagedusel 7000 Hz 

3 W v6imendi muutumatu sisendpinge korral. 

Akustlllse siisteeml vallk sellele v6imendile soltub amat66ri indivi' 

duaalsetest ndudmist€st ja v6imalustest. Voib soovitada kahekimnevatist 

laiaribalist akustilist srlsteemi (vt. lk 56). Sel juhul tuleb 

moonutuste veltimiseks vdimendi maksimaalseks veljundvoimsuseks 

vdtta 12...15 W ja reguleerida v6imendi tundlikkus sellise v6imsuse 

jargi sagedusel 1000 Hz. Muidugi vSib kasutada ka iga teist akustilist 

sisteemi, kuid igal iuhul tuleb rangelt juhinduda varem antud 

juhistest ja soovitustest. 

Vdlmendis kasutatavad tralod ja paispoolid on jargmiste andmetega. 

Trato T4 Sidamiku keskmise samba ristloige on 4...6 cm'. 

Primaarmihisel on 900+300+300+900 keerdu traadist n3fl 0,15' 

sekundaarmehisel 60 keerdu traadist llSJI 0,8. Optimaalseks sidestamiseks 

vatjuhiiSldajatega tuleb sellele m?ihisele teha 2...3 vdljav6tet 

ja reguleerimisel valida neist sobivaim. Trafo siidamik tuleb valmis' 

tada iksteisest oksiidikihiga v6i veelgi parem,dhukese lakikihiga isoleeritud 

trafoplekkidest, mille paksuseks on 0,2 v6i eirmisel juhul 

0,35 mm. Sidamik tuleb kokku laduda ilekattega. Siidamiku kinnitamiseks 

on soovitav kasutada messingpolte ja kindlasti tuleb nad 

iimbrits€da paberist isoleertorudega, mutrite alla aga panna tekstoliidist 

v6i papist seibid. Veelgi parem on valmistada trafo siidamik 

De.malloist. 

L 

A 

L 

A 

L 

A 

L 

A 

--=- 

---6- 

-----

\n,t6 f2n0 bnrs f|tltr -gy 

f4fln 

f6ni 

.loon. 46. Otsesidestrses transistorv6imendi 

skeem 

Voimendi lilituses on mitu tagasisidestusahelat. P6hiline neist on 

i000/6-line negatiivne alalisvoolu,tagasisidestus tebi takisti Rs. Mitte- 

Iinaaarnloonutuse vihendamiseks rakendatakse negatiivset vahelduvvoolu-tagasisidesiust 

tugevusega l2 dB. Selle tagasisidest!se pinge 

antakse takistilt Rs samuti transistori 11 emitterile. Peale nende on 

v6imerdis vcei positiivse tagasisidestuse ahel takisti Rro n:iol. See 

lagasisidestus ci saa tekitada genereerimist, sest viimase nelja tran, 

sistori pingev6imendustegur on l. Takisti Rro on ihtlasi teise astme 

koormusiakistiks. See koormustakisti peaks tavalises liilituses olelna 

rlhendatud toiteallika

l0:{ 

E 

moodustab koos vastava veljundtransistoriga vaga suure sisendtakistusega 

liittransistori. 

Vastastakt-loppastmes kasutatakse transistore fI60] (Is ja Is) 

jiirjestikliilituses. Nimetatud transistoride asemel v6ib kasutada ka 

transisto.e n20l ... n203. 

LOppastme madala valjundtakistuse t6ttu saab koormuse iihendada 

voimendiga ilma sobitus" (veljund-) trafota. Valjuhealdajale 

antakse signaal kondensaatori Czo kaudu, mille mahtuvus peaks olema 

vSimalikult suur. Kui selle kondensaatori mahtuvus on 2000 pF, 

siis l

T 

Pfi 9,1,? 

i 

0.05 ELt60tll 

6 

9ij 

c-H' 

.l 

6fl2n 

l1. 

4I 

b 

4i 

1trgk 

Fzz 

f!4 6t7141t1 

J+.X 

MoN 

n 

atefco l)s 

noDa 

I 

o o o 

cisf pJo,z2 

6H2fl r 

p,'0.J9 

o,o5 tl"6otn 

pzo qt6 

- Dc- +?60v 

c,s 

u.0 

t 4- 

Joon. 48. Stereoioonilise v6irnendi p6hitn6tteskeem

-- 

rcgulecrimise srigavus l5 dB. llelitugcvuse rcguleeriminc on ;agedusesl 

sdltuv. Kri signaali vdhendada sagedusel 1000 Ilz 40 (lB vorrr, 

siis signaali nivoo sagedusel 60 Hz langeb 24 dB v6rra, sageduscl 

8000 Hz - 32 dB vofra, mis v3stab normaalsc kuulnisc v6rdscte 

helitugevusie k6verale- Tundlikkust sisendil \,6ib hdiilestantise kiiigus 

reguleerida piirides 100...250 mV. 

\roimendi pohimotteskeem on jooniscl 48. !t6lcrna kanali sisendahelad 

koosnevad kompensceritud hclilugevr.rse regulaatoritcst ja neid 

kommuteeritakse nupp-iimbefliiliti Ol1 abil. Scllc iirllbcrliiliti abil on 

v6imalik m6lemat kanalit sisse liilitada craldi v6i koos, s. i. krsutada 

vOimendii kas stereoloonilisc v6i kahe kanaliga tno otootlilisc vdimendina, 

\'di siis iihe 20-vatise nronoloonilisc r6inrcndina. lilliladcs 

m6lemad kanalid paralleelselt. 

Es'meses v6imcndusastmes on kasutalud lanrbi 0Olll palrtood 

si.isteemi ja teises tcma lrioodsistcerni. Astmete vahclc on lrllj'Latrr,l 

tuiipskeemi j:jrgi koostatud kdlav:if\-ingu rcgulaatorid {\i. joon 19, b) 

Faasipod.ajas kasutaiakse lampi 0ll2n jooniscl 0 toodLrd skcemi 

kohaselt. Loppaste on ehitatud jooniscl 3, b toodud skccmi jirgi 

Seega on kerge ndha, et kogu vainrendi on koostatud ti:ijpastnctcst, 

mille skqemc on pohjalikult vaadeldud eclmistes pcatiikkick:s 

Vbimeudi tcinc kanal on tdiesti analoogilinc csimcsega. l\liilcma 

kanali helitugeluse ja k6lavdrvingu reg laatorcid kccralakse ilhistc 

nuppudc abii, nagu see on vajalik stercoioonilisc vdincndi ti;iiks. Se(: 

t6ttu on v6imendi konstruktsioonis kasutatud kahckordseid. irhisc 

v6)liga regulaatoreid. 

Ainus ihine detail m6iemas kanalis on stereobalansi rcgulaatoa 

takisti Rr7. Kanalite balansseerimine toimub stereobalansi regulaatori 

nupu keeramisega; sel puhul vbimendustegur iihel kanalil sutreneb ja 

ieisel kanrlil veheneb. 

Selleks et oleks vdimalik kasutada v6imendit koos mitmesuguste 

akustiliste silsteemidega, on vdljundtraIode sekrrndaarrn:ihiscd scktsioneeritud. 

V6imendiga on v6imalik sobitada koornrusi, rnil[. inrpedants 

on piirides 1,5 kuni l2 oomi. Vailjundtralo konstruktiivscd ja rnihkimisandmed 

on toodud joonisel 4 ja vasta{al kohal tekstis. 

Voimendi antud konstruktsiooni puhul komnLrtecrilakse kdjki 

viljundtraio sekundaarmdhise vAljavotteid ll,positsioonilise universaalse 

imberliiliti (nyM) abil. Kui amat6ijr pcab i'iljundtralode miihkimisel 

tepselt kinni sektsioonide ja v2iljav6tete eitcndhtud paigutuscsi 

ja monteerib iimberliiliti vastavalt pohim6tteskccmil antud numerat, 

sioonilc, siis v6imendite vdljundtakistused ilmberliiliti nupu rihcst 

ddrmisest asendist teise keeramisel suurenerad jirjest. 

Voimendit toidetakse l

_F 

7r?n??; 

ffi 

ffi 

{t+Y(t 

ffi-X 

m \u 

ivJ 

-: 

c

orl raske vaiiida iihe kanali m6ju leisele suure v6jnrsuse (srurie anood' 

voolu ampljluudjde) korral. 

Vdinlendit vcib kujundad, lauale aselataya konslruktsioonina. 

Nziitlik detailide paiguius vdimendi iassiii on ioodud joonisel 49.ja 

alaldi Sassjil joonisel 50. 

Voimendid on sooviia., valmistada trikkrrontaa;i menetlusel, el 

saavulada m6lcnra kanali paramect.ite suurt idenisusi, sest sel 

puhul on k6rvaldatud montaaiimahtuvusie ebaiihtlus ja juhLrslikud 

parasiitsidestused. Mu'dugi voib moniaa;i teostada ka tavalisel viisil. 

Joonisel 5l on toodud vdimendi trrikkplaadi joonis montaaii 

poolsclt killjelt ja joonisel 52 detailidepoolselt kiiljelt. Trilkitud montaaZplaaiide 

valmistamise tehnoloogia on ka kodustes tingin1ustes 

kullaltki lihinc. Folgeerjtud getjnaksi tiikile kantakse vasetatud poolele 

kopeerpabcri abil skeemi joonis. Siis vijrvitaksc morltaai,ijuhtmetele 

vastavad alad nitrovdrviga ilie joonise 5l kohaselt. Perasi v,jrvi kuivn" 

rnist asetatakse plaat 2...3 turlniks raudkloriidi FeCle Iahusessc, mida 

tuleb perioodillselt segada. 

Pairast seda, kui koik vasekihi verviga kaimata kohad on valja 

sodvitatud, pestakse plaati puhtas kuumas vecs, kuivaiatakse ja pestaksc 

va.v maha nitrolahusiiga vdi atsetooniga. 

L6puks puuritakse plaadisse koik vajalikud augud ja kohtadessckuhu 

tuleb jootr iihendusjuhtmcd, asetalakse ja nceditakse kinni ioruneedid. 

Vdimendi loppastmele k6rval asuvad vriljundiralod. Koik regulaa' 

torid asuvad eraldi plekiribal, mis on kinnitalud v6imcndi esiplaadi 

tulge. 

Koik detailid, mis kuuluvad k6lavairvingu regulaatoriie ja kompenseeritud 

heliiugcvuse reguleerimise ahelatessc, on samuti monteeritud 

v:ijkescle iriikkplaadiie. mis on ndidalud joonisel 53 ting mis 

kinnitatakse polcntsiomeelrjte kdrvale. 

Joonisel 54 on loodud riks v6imalikesf vitimendi viliskuj.rnduse 

vadanlidest. Selle !ariandi puhul on viiimendi monteeritud vSikcsesse 

vineeriga kaetud puitkasti k6rgusega 190, siigavusega 250 ja pikirtlscga 

560 mm. Kasii esiplaadile on kinnitatud kaks valjuhiSldajat 2fA-3 

(iiks kummagi kanali jaoks). 

Neid valjuhe:ildajaid kasutatakse konlrollimisc oisiarbel kanaliie 

heelestamisel ja slereobalansj v:iljaregulccrimisei kuulmise j5rgi, 

samuti sjis, kLri v6imendit kasutatakse v:iikese \':jljundv6imsusega 

reziimis (miite iile 2 W kanali kohta). 

w!rc 

I 

oES\\ 

OE 

Suurema vrljundv6imsusc korral liilitatakse nced valjuhiiiildajad 

v2ilja ja voimendi koormusena kasuiatakse kaht iihesugust eraldiseisvat 

akustilisi silsteemi nimiv6imsusega kumbki l0 W. Selliste sisteemidena 

v6ib sooiitada agrcgaate, mis koosnelad kahest valjuhli5lr06

Joon. 56- Sumrrrii detariid' 

I - n]ikroooorscst l\unrmist v(,i 

tesnDoroloonisl .ibN. 2 .lu 

.loorl 51 V0imendi v;liskuiundus 

dajast 4fA-l ja Laliest \aljuh..ldajasl II-n.l 

eespool p6hjalikult kirjeldatud. 

Sellist agregaati on 

Ch v6imalikud ka tcised akusliiistc siistecmide variandid, neiteks 

vertikaalsed sambakujuli;ed agrcgaadid, mis sisaldavad kolm vaiju 

hinldajat 4l'r:l-l v6i kaks eltjptilist vatjuh;j:jldajat Sfn-t4. 

Kui toa mootmed v6imaldavad sinna mahutada viiikest slereofoo 

nilist konsoolseadei, siis v6ib amaiijirrjle soovilada joonisel b5 niida 

lud konstrtktsiooni. 

V6imcndi on sel juhul paigulaiud kasti leshossa. Tema jassiilt 

on monteeriiud lihtne to6stuslikest detailidcst valmistatud sagcdus. 

moduleeritud ultralihjlainesaadete vastuv6ija polaardctektoriga, mis 

vdjmalclab vaslu v6tta stercoloonilisi saateid. Sclle vastuvr-rtjaga voib 

kuulata ka lirvalisi monofoonili,.i saateid ultralrlhilainel 

Joor. 55. Stereofooni. 

lise seadmc vilis, 

kujundus 

Vaimrndrst vasakul ja paremal asuvad iihesugused akustilisco 

karnbrid. Kurnmaski kambris asub kaks valjuhaildajat 4f,4-l ja kaks 

raljuhji;ldajat Bf-n. Kui viimaseid ei ole vdimalik saada. siis !oib 

kasutada valjuhiiiilda.jaid lfA'18 ( I fA-9). 

Kasti iilaosas. ilcstdsletavatc kaante all, on stereofooniline elektrigrammolon 

ja heliplaatide hoidmise lahter. Autori poolt !almistatud 

konstruktsioonis on scllcsse lahtrisse paigutatud stereolooniline mag 

BctoIon. 

Sellise konstruktsiooni puhul tuleb kasutada erikonstruktsioonr 

elektrigramnroIoni siislcemi eriti kinnitanliseks, scst suure 

v;ljundvdimsuse korral, kui 30 . . .60'Hz sageduspiirkonnas esincb 

tous, kaldub silsteem regenereerimisele akustilise tagasisidestuse t6ttu 

Peale standardsetc vcdrude, mis asuvad clektrigrammoioni plaa_ 

dil. tuleb clcktrigrannnoloni kinnitamiseks kasuiada spetsiaaiset kahcosalist 

sunmutil, mis koosneb kahest iihesuguscst, mikropoorsest kum_ 

rnist v6i k;isnporoloonist valmistatud ribast Ribade n16lemale kiiljele 

(alla ja iiles) on liimiga AK-20 kleebitud I nm paksusest duralum'ioiumist 

raamid (joon. 56). 

Uks neist Iibadcst kinnitatakse jiigalt seadnre kasti kulge' mille 

sisse on l6igatud ava elektrigrammofoni plaadi jaoks, teise riba ktllge 

tinnitatakse clcl(trigrammofoni plaadil asuvad vedrud. M6lema riba 

rahcle piki ilnberm66tu asetatakse 10... l6 pehmet iiihikest vedru. 

Selline clcktrigrammoloni kinnitamise siistecm on kill keerukas. 

tuid vOimaldab vriltida tagasisidestust seadme kasti ja helipea vahel 

isegi t5-W vlljundv6imsuse puhul. 

Seadme akuslilinc ruum on vineervaheseintega jaotatud kaheks 

akustiliscks kambriks (vasakuls ja paremaks), mis ei ole omavahel 

ilrendatLrd. Kummagi kanali valjuheeldajate k6lalaud on kokku liimitud 

luuscpuu liisiudest. nagu varem kirjeldatud. 

r0e

Seadmc tepseid m66tmeid siin ei tooda, sest iildise paigutuse pohi_ 

:m6tted selguvad kirjeldusest ja joonistest, m6dt ed s6ltuvad asa 

zmal66ri poolt kasutatavate solmede gabariilidest, toa mootmelest 

ja amatoiiri maitsest. Stereoelekti saavutamiseks on aga vajalik, e{ 

parcmpoolse ja vasakpoolse kanali valjuhiildajate vahekaug s oleks 

\ ahemalt 1.25 m. 

K6ik voimendis kasutatavad detailid on l6iistuslikult toodetavad. 

vilja arvalud vdljundtrafod ja toitetrafod. Takistitc ja kondensaalo_ 

rite nominaalid v6ivad €rineda skeemil niiidatuist kuni i20%, kuid 

vastavad detaiiid mdlemas kanalis peavad tingimata olema v6rdsed_ 

Sce trihendab, et skeemil niidatud takisti takistus 100 kO voib olla ka 

82,91 v6i Ll0 kQ, kuid teiesti lubamatu on kasutada iihes kanalis 

taliistit 9l kQ, teises - t00 ke. 

Alaldi filtris kasutatakse kaheko.dseid clektroliiiitkondensaato_ 

rcid 2X40 pF nimipingega 300 V, kuid voib kasutada ka teistsusu_ 

.eid kondensaa toreid. 

V6ljundtrafode andmed on toodud tehekiitjel 15. Toitet.afo siida, 

mik valmistatakse tratoplekkidest III-40, si.idamiku paksus on 50 rnm. 

V6rgumahisel on 304 keerdu traadist ngB 0,74 ja 222 keerdu traadist 

fl38 0,51. Kummalgi anooditoitemdhisel on 710 keerdu lraadist nOB 

0,23.,,0,27. I(ummagi kanali eelv6imendusastmete lampide kiittemi_ 

hisel on l6 keerdu iraadist ngB 0.44 ja lopplampide kitrtemShisel 

16 keerdu traadist nOB 1,0. 

Alaldites vbib kasutada standa.dseid sildlilituses seleenventiil€ 

ABC-80-260 v6i koostada sildlilitused germaaniumdioodidest (reit. 

I7X). 

Umbetliilitina I)11 on kasutatud nuppiimberhllitil televiisorist 

, samuti vSib kasutada mingit teist rlmberlijlitit. 

Tingimata tuleb ette neha indikaatorlamp seadme sisselrilitatud 

olukorra signaliseerimiseks, sest voimendi vdga madala v6rgumIra 

tottu vdib jaida markamatuks, et v6imendi on sisse liilitatud. 

Kuna m6lemad kanalid on taiesti ekvivalentsed, siis on alljargne_ i 

valt kirjeldatud ainult iihe kanali velja.eguleerimist. 

K6igepealt tuleb triikkplaadil asuv faasipd6raja tasakaalustamise 

potenisiomeeter (R2s) keerata seisu, kus ta liugkontakt orl maandatud, 

ja negatiivse tagasisidestuse polentsiomeeter R3, maksimaalse takis_ 

tusega seisu. 

Perast alaldi korrasoleku kontrollimist lilitatakse kanali vfliun_ 

disse vaJjuhdildajad. Helilugevuse ja kolavdrvingu regulaalorid -kee 

ratakse keskseisu, lambi Ets (6[Il4fl) t0irv6rele iihendatakse lamp_ 

vollmeeter ja ostsillograaf ning lambi EL, (6H2n) vasakpoolse trioodi 

(skeemi jefgi) vdrele antakse helisagedusgeneraatorist I000-Hz signaal. 

Signaali lugevus valitakse selline, et lambi Els v6rel tekiks 

110 

U 

pinge 5 V. Sel puhul peab siinuskdver ostsillograafi ekraanil olenra 

tiiiesti moonutusleta. Perast seda, jettes regulaatorid endisse seisu, 

ihendatakse ostsillograal ia voltmeeler lambi ELt vdrele ja ettevaatlikult 

keeratcs iaasip66raja lasakaalustamise potentsiomeetrit (Rrs) 

viiakse pinge selle iambi v6rel samuti 5 V-ni. 

Siis kontrollitakse uuesti pinget Iambi El3 v6rel. Kui see pinge 

veidi muutus. niiiteks vehenes 4,5 voldini, siis suurendatakse helisagedusgeneraatori 

signaali, kuni pinge lambi EL3 v6rel uuesti v6rdul) 

5 voldiga, ning reguleeritakse tasakaalustuspotentsiomeetri abil ping.' 

lambi ELy v6rel uuesti 5 voldini. Scda operatsiooni korratakse mitu 

lorda, kuni ri6lerna vdliuodlambi v6redel on v6rdsed pinged Lubatav 

pingete erinevus on 0,05 V. 

He:ilestamise jiirgmjseks etapiks on minimaalse v6rgumiira taseme 

riljareguleerimine. Selleks keeratakse he!itugevuse ja koiav:irvingu 

rcgulaatorid maksimaalsele v6imendusele vastavasse seisu, stereoba_ 

lansi .egulaator keskseisu, sisendklemmid lihistatakse ning paral' 

teelselt valjuhieldajatega ihendatakse Iampvoltmeeter. 

Lr:litades voltmectrit imber jerjest tundlikunatele moolepiirkondadele, 

m6odetaksc v6rgumira pinget. V6rgumira viihendamiseks keeratakse 

kiittepinge lasakaalustamise potentsiomeeirit (Ras), kuni voltmeetri 

nait muullb minimaalseks. Kui miinimum esineb iihes potent' 

siomeetri i6rmises seisus vbi kui jeakpinge iletab 5 mV, tuieb vilja 

vahetada lamp 6(I).ln. 

Pirast minimaalse mirapinge viljareguleetimist seatakse vdij 

mendi iundlikkus nominaalseks. Selleks antakse v6imendi sisendklemmidele 

helisagedusgeneraatorist 150 millivoldi suurune pinge sagedusega 

I000 Hz ning keeratakse tagasisidestuse poientsiomeetrit R3r, kuni 

pinge voimendi viiljundil sisseliilitatud valjuhiieidajate puhul vastab 

nimivAljundv6imsusele. Kui agregaadis on kaks valjuh6iildajat 

4fA-l ja kaks valjuh.aldajat lfA-9, siis on see pinge 4,2 V. 

Kanali hiiiilestamise viimaseks etapiks on vdimendi sageduskarakterisiikutc 

iilesvdtnine. Neid tuleb iles v6tta vihemalt kolm Esi- 

Joon. 57. Vdimendi sageduskarakteristikud: 

, - lai sa{edusriba maksima.l' 

se helit setusc korral:2 - kii' 

sas sasedusriba maksimaalse helittrsevuse 

korral:, - lai sagc' 

dusiiba ninimaals. heliluacvuse 

d8 uv/us 

ln 

,t0 

u 

-t0 

'20 

2. 

) 

llt

mene peab vastama laiale sagedusribale maksimaalse helitugevuse 

korral, teine kitsale sagedusribale samasuguse helitugevuse korrat ja 

kolmas laiale sagedusribale minimaalse helitugevuse korral. 

Keskmised sageduskarakteristikud nende juhtude kohtion toodud joonisel 

57. 

Kui faktilised karakteristikud erinevad joonisel 57 tooclutest, tuleb 

leida ja k6rvaldada vea p6hjus voi eksitus montaaZil. Kdige sageda. 

mad on vead helitugevuse kompensatsiooni ja kolav6rvingu ahel-lates. 

Scllega l6peb ihe kanali esialgne hidlestamine. 

L6puks kontrollitakse stereobalansi regulaatori todd. Regulaatori 

keeramisel iihest dArmisest seisust teise peab ihe kanali v6'imendus 

vihenema ja teise kanali v6imendusuurenema 30 ... S0o/o vdrra. eegu, 

laatori liugkontakti seis, mille puhut m6lema kanali v6imendused 

on v6rdsed, margistatakse nullseisuna 

.o; 

* i'e 

.o.D:t..f) 

t- L- rL. 

-g 

\\q 

i i;l 

5-+ id 

q mSEFRR F 

: e: 6.s q 8iXX7 E 

!Y X Xonan "oo 

il s ls f; 3;;;; :' 

(.,r (:) (.N s ARiRR o 

XXX 

OOQ 

X 

N 

Q' 

Nni 

b6 6i5-! 

V )1X$v< 

R k'Rrr-9€ ; -: 

X X\QYoq n5 

a ::"îv,s'= R 

i.i 3.i&*s-o 

'; 

o o' 5

= 

EI 

5.9 

:z tr6 

E 

E 

z 

i€3 \\R3333;;3 

xX iitiXXXXXo6,,( 

33 64S33333i:tAj 

dorY\a^r 

oo saooocoJ;-o 

-s6q -Q;€ 6-Q ;P 6€;e aa f, ;e d€ 

+t +l +t +t +t +r +t +r +t +t +t tl 

oo 

c.i od 

6i@-djo.j-j- 

I 

L.rc{6{a)(.)r+o 

ooooc! 

-; j-- 

1H 3+E +t +l .lt { +t +t +t +t +t +t +t +t 

o) o) or c{ oo 

.!t I 

:=;6 A l> 

I 

6.6 ;6666tsF4tocmid 

Akustiliste silslcemide valiku p6himotted 

Materjalid akustiliste sisteemide ehitamiseks 

Akustiliste siisteemidc valmistamise iseerasused 

Valjuhnaldaja valimine, paigutamine ia faseerimine 

Akustilised siisteemid \'6imsusega kuni 5 W 

Akustilised srlsteemid v6imsusega 5. . .25 W . 

Akustilise agregaadi kontrollimine ja reguleerimine 

VOimendi parameetrite n6ueteie vastavaks muutmine 

Mittelineaarmoonutuse vdhendamrrr{r 

L6bilaskeriba avardaminP 1 

K6lavervingu reguleerimise piirkonna avatdamine 

V6rgumira ja omakahina vahendamine 

V6imendi tundlikkuse suurendamine 

Itl6ningaid juhiseid kolnbineeritud raadioseadmete konstrueerimiseks 

3 

5 

5 

7 

8 

t0 

ll 

ll 

I3 

l8 

28 

3l 

34 

38 

42 

42 

44 

45 

46 

49 

58 

59 

60 

62 

63 

6{ 

65 

I I7

Madalsagedusv6imendi konstrueerimise neide 

V6imendi param€etrid ja lahterskeem 

Pohimotteskeemi kooslamine 

V6imendi akustiline sisteem ja korstruktiivne kujundus. 

Madalsagedusv6imendite konstruktsioone iseehjtamiseks . 

Sildliilituses I6ppastmega v6imendi 

Universaalne vdimendl 

Kahe kanaliga voimendi 

Otsesidestuses transistorvdimendi 

Trafode lransislorvdinrcndi 

Slereolooniline vdimendi 

L i s a. Valjuheildajate p6hiandmeid 

6a 

68 

71 

74 

79 

97 -- 

99 

113 

{-eda8! re{!arafi CeMesoB{q. BbICOKOKATIECTBEHHbIE'.IIOEIrTEtb- 

{KHE ycHJIIITEJILI HI,I3KOn t{AcTOTtrI. Ha scroqc(or caHKe. oobir- 

JteHs. T Apy. li3aaterbcrBo lBarryc'. TannnE, rl'Dnyc(oe uocce, 10. 

Toimetaj. L. Abo- (unstiline toimct.ji R. rungla. rchniline loitrrctaja 

I. Vahlre. Korrekforid A. Kalbere ja H. Kull' . 

Laduda .r,ud t5. VII 1966. lrnkkida 1n'ud 3r.'l 1967. pabef 

54\84, I.i6. TrIkipoognaid 7,5. TingirnkipoognJid 6.r. Arv.stuspoogneid 

7.16. Trnk'arv 10000. Tellimise nr ;3C0. Hans Heidemrnni nlmeline truRr' 

koda, Tarttr, Ulikooli l7ll9. I 

Trikipaber nr. 2 - Kohlla Paberlvabrik 

Hind :9 kop 

3-4-5

raamatus

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?