SA Tartu Ãlikooli Kliinikumi funktsionaalse arengukava I etapp
SA Tartu Ãlikooli Kliinikumi funktsionaalse arengukava I etapp
SA Tartu Ãlikooli Kliinikumi funktsionaalse arengukava I etapp
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>SA</strong> TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM<br />
FUNKTSIONAALSE ARENGUKAVA<br />
I ETAPP<br />
<strong>Tartu</strong> 2003
Sisukord<br />
1. Sissejuhatus .........................................................................................................3<br />
1.1. <strong>Kliinikumi</strong> roll eesti meditsiinis ..................................................................3<br />
1.2. Praegune olukord .........................................................................................3<br />
1.3. Varasemad arendusprojektid ....................................................................... 3<br />
1.4. Käesolevaks ajaks tehtud eeltööd ................................................................5<br />
1.5. 2003 aastal teostatavad eeltööd ...................................................................5<br />
2. Arengukava eesmärk ...........................................................................................7<br />
3. <strong>Kliinikumi</strong> vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed ......................................8<br />
3.1. Üldandmed ...................................................................................................8<br />
3.2. Rahvastikunäitajad .......................................................................................8<br />
4. <strong>Kliinikumi</strong>s osutatavate tervishoiuteenuste analüüs .........................................11<br />
4.1. Ambulatoorne töö ......................................................................................11<br />
4.2. Statsionaarne töö ........................................................................................12<br />
5. Planeeritavad ambulatoorsete külastuste ja voodite vajadus erialade kaupa .....15<br />
5.1. Aktiivravi ...................................................................................................15<br />
5.2. Hooldusravi ................................................................................................16<br />
6. Tervishoiu töötajate vajadus <strong>Kliinikumi</strong>s .........................................................18<br />
7. <strong>Kliinikumi</strong> <strong>arengukava</strong> järkude kirjeldus ..........................................................19<br />
LI<strong>SA</strong>D:<br />
1 abc <strong>Kliinikumi</strong> hooned aastatel 2003, 2007 ja 2015<br />
2 Arengukavade koostamisel osalejad<br />
3 <strong>Kliinikumi</strong> patsientide vood<br />
4 Lõuna-Eesti elanikkonna sooline ja vanuseline struktuur<br />
5 Kliinikud ja teenistused <strong>Kliinikumi</strong>s<br />
6 <strong>Kliinikumi</strong> tegevusaruanne 2002 aasta tegevuse kohta<br />
7 Teenusevajaduse prognoos aastani 2007<br />
8 abc <strong>Kliinikumi</strong> jaotus <strong>funktsionaalse</strong>teks valdkondadeks aastatel 2003, 2007 ja<br />
2015<br />
2
Sissejuhatus<br />
1.1 <strong>Kliinikumi</strong> roll Eesti meditsiinis<br />
Sihtasutus <strong>Tartu</strong> Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) on <strong>Tartu</strong> Ülikooli arstiteaduskonna<br />
õppe-ja kliinilise uurimistöö baas, mille ülesandeks on kõrgtasemelise meditsiiniteenuste<br />
osutamine ning kliiniline õppe- ja teadustegevus kõikidel Eestis praktiseeritavatel<br />
meditsiinierialadel. <strong>Kliinikumi</strong>ga on seotud enamus eesti arstiteadlastest ning siin viiakse läbi<br />
konkurentsitult suurem osa Eestis toimuvast kliinilisest teadus- ja arendustööst. Seega ei ole<br />
Kliinikum pelgalt üks piirkondlikest haiglatest – ainsa Eesti ülikoolihaiglana on <strong>Kliinikumi</strong><br />
positsioon objektiivsetel põhjustel unikaalne ning lause “Kliinikum on eesti meditsiini<br />
lipulaev” tähendabki eelkõige kohustust tagada arstiabi areng ja jätkusuutlikkus kogu Eesti<br />
Vabariigis.<br />
Oluline on ka regionaalpoliitiline aspekt, sest kindlasti oli/on Kliinikum osa sellest<br />
tasakaalustavast jõust Eesti kui terviku arengus, milleks ajalooliselt oli <strong>Tartu</strong> koos oma<br />
Ülikooliga ning mille kaasaegseteks komponentideks näiteks on Ülikool, Kliinikum, Haridusja<br />
teadusministeerium, Riigikohus ja vangla. Tänapäeval on Kliinikum ka üks suuremaid<br />
tööandjaid Lõuna-Eestis.<br />
1.2 Praegune olukord<br />
Kliinikum tema praeguses vormis (st Sihtasutus <strong>Tartu</strong> Ülikooli Kliinikum) asutati 1998. aastal<br />
Eesti Vabariigi, <strong>Tartu</strong> Ülikooli ja <strong>Tartu</strong> linna poolt, kui ühendati <strong>Tartu</strong> erinevates piirkondades<br />
asuvad, kokku 1450 voodikohaga, haiglad. Praegu paiknebki Kliinikum <strong>Tartu</strong>s hajutatult ning<br />
raviteenuseid osutatakse kaheteistkümnes erinevas hoones (vt lisa 8a), millest mõned on<br />
lootusetult ajale jalgu jäänud, st ei ole kohaldatavad kaasaja haiglatele esitatavatele nõuetele<br />
(sotsiaalministri 17.02.2002 määrus nr 18 “Haigla liikide nõuded”). Samuti on selline olukord<br />
ebasoodus logistiliselt, majanduslikult ning kindlasti ka teaduslikust/hariduslikust aspektist,<br />
sest häiritud on erialadevaheline kommunikatsioon. Vajadus struktuur kaasajastada ning<br />
hoonestus kompaktsemaks muuta on seega ilmne.<br />
1.3 Varasemad arendusprojektid<br />
Alates 1998. aastast on <strong>Kliinikumi</strong> arendamise eesmärgil teostatud järgnevad projektid:<br />
<strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong> tasuvuse eeluuring (SOLVE Consulting Managementberatung<br />
GMBH, 1999)<br />
Kinnitatud <strong>Kliinikumi</strong> nõukogu poolt 10.03.1999<br />
Dokumentatsioon:<br />
o Final Report. Pre-Feasibility Study for <strong>Tartu</strong> University Hospital. April 15 th, 1999<br />
(SOLVE Consulting Managementberatung GMBH, 1999);<br />
o <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong> haiglate eeluuring. Lõpparuanne (lühendatud variant;<br />
SOLVE Consulting Managementberatung GMBH, 1999)<br />
Kokkuvõte:<br />
anti hinnang Lõuna-Eesti tervishoiusüsteemile ning käsitleti süvendatult <strong>Kliinikumi</strong><br />
hoonete, meditsiinivarustuse, investeeringute prioriteetsuse, detsentraliseeritusest<br />
tingitud diagnostika- ja ravivahendite ebaefektiivse kasutamise ning teenuste<br />
dubleerimise olukorda;<br />
prognoositi <strong>Kliinikumi</strong> voodikohtade tegelikku tulevikuvajadust;<br />
anti soovitused <strong>Kliinikumi</strong> lähiaja struktuurimuutuste suhtes;<br />
töötati välja parameetrid tulevase töökoormuse (tegevuste) teenuste profiili osas;<br />
3
õhutati maakonnahaiglatega koostöö printsiipe (kvaliteedikontroll, patsientide<br />
üleviimine, voodikohtade reserv, inimressursside arendamine, informatsiooni<br />
vahetamise vormid ja struktuurid);<br />
esitati <strong>Kliinikumi</strong> <strong>funktsionaalse</strong>ks, ehituslikuks ja tehniliseks uuendamiseks kolm<br />
põhilist ja kaks lisavarianti ning ligikaudsed investeerimiskulude kalkulatsioonid;<br />
soovitati <strong>Kliinikumi</strong> arendamise parim teostatav variant nimetusega 1A, st sisuliselt nn<br />
green field projekt, mille koosseisus uusehitus (71935 m 2 , 1280 voodit, 56 m 2 /voodi)<br />
ning vanad hooned L. Puusepa 1a ja Raja 31. Uusehituse maksumuseks hinnati 1,9<br />
miljard krooni (sh ehituse ja sisustuse maksumus).<br />
<strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong> tasuvusuuring (Scandinavian Care Consultants ja Sweco<br />
International AB)<br />
Kinnitatud <strong>Kliinikumi</strong> nõukogu poolt 17.10.2001<br />
Dokumentatsioon:<br />
o <strong>Tartu</strong> University Hospital. Feasibility Study. Final Report. September 19, 2001<br />
o <strong>Tartu</strong> University Hospital. Feasibility Study. Final Report –Appendices. September 19,<br />
2001<br />
o <strong>Tartu</strong> University Hospital. Drawings. September 19, 2001<br />
o <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong> teostatavusuuring. Tegevuskokkuvõte. 19. september 2001<br />
Kokkuvõte:<br />
Sisuliselt on tegemist nn green field projektiga, mille kohaselt koondatakse kogu aktiivravi<br />
uusehitusse arvestusliku üldpinnaga 60 000 m 2 , millele lisandub ~7000 m 2 nn õpetuspinda.<br />
Hoonekompleksi planeeriti 420 aktiivravi voodit ning 37 nn tehnilist voodit (intensiivravi), mis<br />
kataks vajaduse eeldusel, et keskmine voodihõive on 90% ning keskmine ravikestus 4 päeva.<br />
Uusehituse hinnanguline maksumus on ligikaudu 1,435 miljardit krooni (sellest hoone 960<br />
miljonit ning aparatuur jms 475 miljonit krooni). Lisaks kuuluks <strong>Kliinikumi</strong> struktuuri veel<br />
~230 voodikohta renoveeritavas Maarjamõisa haigla peahoones (neist 200 hooldusraviks ning<br />
30 akuutpsühhiaatriaks); renoveerimise maksumuseks 80-175 miljonit krooni. Uue haigla<br />
avamisel jätkuks meditsiiniline tegevus <strong>Kliinikumi</strong> vanadest hoonetest vaid praeguses<br />
Maarjamõisa haigla peahoones ja praeguses Maarjamõisa Polikliinikus (L. Puusepa 1a).<br />
Probleemseteks aspektideks on selle projekti juures (1) finantseerimine, sest projekt eeldab<br />
uusehituse valmimist ühes etapis; (2) meditsiiniliste teenuste tagamine nn üleminekuperioodil<br />
– aktiivravivoodite arvu vähendamine on küll ratsionaalne strateegia, kuid ülalkirjeldatud<br />
ulatuses pole see mitmetel objektiivsetel põhjustel lähiaastatel võimalik (vt lõik 5).<br />
Seetõttu kohustas <strong>Kliinikumi</strong> nõukogu 2002. aastal juhatust tegelema alternatiividega.<br />
Käesolevas <strong>arengukava</strong>s (koostajad vt lisa 2) planeeritakse samuti olulises mahus uusehitust.<br />
Ka siin on eesmärgiks kogu aktiivravi koondamine ühte kompaktsesse süsteemi, kuid selle<br />
teostus kavandatakse etapiviisiliselt. Seetõttu muutuvad oluliselt realistlikumaks potentsiaalsed<br />
finantseerimisskeemid, samuti võimaldab kogu projekti pikem ajatelg paindlikumat<br />
reageerimist meditsiini üldise arengu käigus toimuvatele muutustele. Esimeses järgus<br />
koondatakse ~2/3 aktiivravivooditest (sh kõik kirurgilised erialad) kompleksi, mille moodustab<br />
praegune Maarjamõisa haigla peahoone (L. Puusepa 8) koos kavandatava uusehitusega.<br />
Meditsiiniline tegevus jätkuks hoonetes N. Lunini 6 (lastekliinik, hematoloogiaonkoloogiakliinik),<br />
Raja 31 (psühhiaatriakliinik, nahakliinik), J. Kuperjanovi 1/3 (kõrvakliinik,<br />
silmakliinik), L. Puusepa 6 (sisekliinik), Riia 167 (tuberkuloosi ning nakkusosakonnad,<br />
hooldusravi), L. Puusepa 1a (polikliinik) ning L. Puusepa 2 (õppetöö ja administratsioon).<br />
Edasine aktiivravi koondumine toimub järgnevates <strong>etapp</strong>ides (vt lõik 7 ja lisad 1b ja 1c).<br />
4
Kui projekti kogumaksumuseks kujuneks ligikaudu miljard krooni, siis esimene järk tähendab<br />
ligikaudu 440 miljonilist investeeringut – sellest 340 miljonit ehituseks (L. Puusepa 8 koos<br />
juurdeehitusega, 20 000 m 2 ) ja ligikaudu 100 miljonit aparatuurile ning sisseseadele. Kliinikum<br />
saab 200 kaasaegsetele nõuetele vastavat voodikohta.<br />
Arengukava põhimõtted on heaks kiidetud <strong>Kliinikumi</strong> nõukogu poolt 29.04.2003.<br />
1.4 Käesolevaks ajaks teostatud eeltööd<br />
1.4.1 Kinnistute L. Puusepa 2, 4, 6 ja L. Puusepa 8 geodeetiliste tööde aruanne<br />
(detailplaneeringu geodeetiline alusplaan; AS K&H Geodeesiabüroo, märts 2002):<br />
kokku mõõdistati L. Puusepa 2, 4, 6, 8 maa-ala ca 11 ha, uuriti 11 sidekaevu, 180<br />
kanalisatsioonikaevu, 40 restkaevu, 51 soojakaevu, 32 veekaevu, 13 drenaazikaevu,<br />
5 hapnikukaevu.<br />
Töö tulemusena esitati <strong>Kliinikumi</strong>le paberkandjal:<br />
a. M 1:500 maa-ala plaan, mis kooskõlastatud AS Eesti Gaasi, AS-i <strong>Tartu</strong><br />
Veevärk, Televõrguga;<br />
b. Maa-aluste tehnovõrkude skeem koos kaevude tehniliste andmetega.<br />
1.4.2 L. Puusepa 8 hoone põhikonstruktsioonide ülevaatus ja tehnilise seisukorra<br />
hindamine (AS <strong>Tartu</strong> Projekt, oktoober 2002): juba 1977.a ja 1984.a<br />
detailplaneeringutes olid ette nähtud võimalused L. Puusepa 8 haiglakorpustele<br />
juurdeehituste tegemisteks. Ka kõik hilisemad detailplaneeringud ei muuda<br />
esialgset ideed juurdeehitusteks (va Nooruse-, Sanatooriumi-, Ravila tänavate ning<br />
Viljandi mnt vahelise maa-ala detailplaneering ning uue ravikompleksi<br />
eskiisprojekt). Konkreetsemalt käsitleti antud töös kõikide L. Puusepa 8 korpuste<br />
põhikonstruktsioonide olukorda. Samuti analüüsiti võimalust C korpusele ühe<br />
korruse lisamiseks ja B korpuse soklikorruse muutmiseks maapealseks korruseks.<br />
Olemasolevad korpused on suhteliselt heas seisukorras. Põhikonstruktsioonidest<br />
vajavad tugevdamist A korpuse trepikoda ja D korpuse nurgapost, viimane neist<br />
töödest on tänaseks lõpetatud. Ülejäänud põhikonstruktsioonid on heas seisus. C<br />
korpusele ühe korruse lisamisel tuleb arvestada, et kommunikatsioonid tuleb<br />
ühendada olemasolevatega ja osaliselt vanad torustikud olemasolevas korpuses<br />
välja vahetada. Ventilatsioonisüsteemid tuleb ümber ehitada või ehitada<br />
pealeehitatava korruse tarvis autonoomsed ventilatsioonisüsteemid koos vana osa<br />
süsteemide ümberehitamisega. Ehituse ajaks tuleb allolevatel korrustel töö peatada.<br />
Kokkuvõtteks: käesolevas <strong>arengukava</strong>s planeeritud juurde- ja pealeehitused on<br />
tehniliselt võimalikud ning <strong>funktsionaalse</strong>lt õigustatud.<br />
1.5. 2003. aastal teostatavad eeltööd<br />
1.5.1 Planeeringuala L. Puusepa 2, 4, 6, ja L. Puusepa 8 detailplaneering;<br />
1.5.2 Keskkonnamõjude hindamine;<br />
1.5.3 L. Puusepa 2, 4, 6, 8 maa-ala geoloogiline uuring;<br />
1.5.4 <strong>Kliinikumi</strong> hoonete täpsustav inventariseerimine;<br />
1.5.5 Valgustatuse koefitsiendi määramine: tuvastatakse olemasoleva valgustatuse tase<br />
ning hinnatakse valgustatus pärast varjutatava hoone ehitamist (L. Puusepa<br />
tänavaga paralleelselt asuv juurdeehitus). Nimetatud hinnangust saab juhinduda<br />
edasise planeerimise käigus planeeritava hoone korruselisuse, laiuse ja muude<br />
valgustustingimusi mõjutatavate parameetrite suhtes;<br />
5
1.5.6 L. Puusepa 8 uusehituste arhitektuurne plaanilahendus (M 1:500);<br />
1.5.7 Hinnanguline ehitusmaksumuse määramine.<br />
6
2. Eesmärk<br />
Käesoleva <strong>arengukava</strong> eesmärgiks on:<br />
<strong>Kliinikumi</strong> vastutuspiirkonna statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi vajaduste<br />
prognoosimine aastani 2015 ning vastava ruumivajaduste määratlemine;<br />
kompaktse aktiivravikompleksi kontseptsiooni väljatöötamine koos uusehituse ja nn<br />
vanade hoonete <strong>funktsionaalse</strong> sidumisega;<br />
<strong>Kliinikumi</strong> vastutuspiirkonna hooldusravivajaduste prognoosimine aastani 2015 ning<br />
selleks ruumivajaduste määratlemine.<br />
7
3. <strong>Kliinikumi</strong> vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed<br />
3.1 Üldandmed<br />
Kliinikum osutab raviteenust peamiselt ~ 350 000 elanikuga Lõuna–Eesti piirkonnale (vt lõik<br />
1.2) ja arvestatavas mahus Ida- ja Lääne-Virumaale ning Pärnumaale (vt lisa 3). Ida-Virumaa<br />
on <strong>Kliinikumi</strong>le kasvava osatähtsusega partner. Praegu teenindab Kliinikum seda, ligikaudu<br />
178 000 elanikuga, piirkonda kolmanda etapi raviteenuste osas ligikaudu 50% ulatuses ning<br />
tulevikuks kavandame <strong>Kliinikumi</strong> osa olulist suurenemist – sellise prognoosi ratsionaalsust<br />
kinnitab ka viimaste aastate dünaamika (vt lõik 4 ja lisa 6).<br />
Teatud erialadel (laste kardiokirurgia, vaskulaarkirurgia, organsiirdamised, luuüdi siirdamine)<br />
on Kliinikum ainus raviteenuse osutaja kogu Eestis. Vastavalt Eesti haiglavõrgu <strong>arengukava</strong>le<br />
ning <strong>Kliinikumi</strong> tasuvusuuringule jaguneks üldhaigla tasandil meditsiiniteenuste osutamine nii<br />
nagu näidatud tabelis 1.<br />
Tabel 1.<br />
Üldhaigla tasandil raviteenuste osutajad Lõuna-Eestis (Eesti haiglate <strong>arengukava</strong>, 2002;<br />
<strong>Kliinikumi</strong> tasuvusuuring, 2001)<br />
Haigla Vastutuspiirkonna suurus Kommentaar<br />
Kliinikum ~ 210 000 <strong>Tartu</strong> ja Jõgeva maakonnad;<br />
Põlva maakond osaliselt<br />
(~2/3)*<br />
Viljandi haigla ~ 60 000<br />
Lõuna-Eesti haigla ~ 60 000 Võru maakond; Põlva<br />
maakond osaliselt (~ 1/3)*<br />
Valga haigla ~ 35 000<br />
* <strong>Kliinikumi</strong> tasuvusuuringu läbiviimisel väljendasid Põlva maakonna tervishoiuametnikud seisukohta, et<br />
Põlvamaa elanikkonna jaoks domineerib tõmbekeskusena selgesti <strong>Tartu</strong> ning meditsiiniteenuse osutajana vastavalt<br />
<strong>Tartu</strong> Ülikooli Kliinikum (seda seisukohta kinnitab ka viimaste aastate praktika). Alternatiivsed<br />
vastutuspiirkondade suurused oleksid seega <strong>Kliinikumi</strong>le 220 000 ning Lõuna-Eesti haigla jaoks 50 000 inimest.<br />
Piirkondliku haigla tasandil meditsiiniteenuste osutamine (nn kolmanda etapi ravi) jaotub<br />
haiglavõrgu <strong>arengukava</strong> järgi <strong>Kliinikumi</strong> ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahel. Kahepoolsete<br />
arutelude tulemusena võiks umbes 40% kolmanda etapi ravist toimuda <strong>Kliinikumi</strong>s ja 60%<br />
Regionaalhaiglas. Nagu eespool märgitud, on Kliinikum seejuures teatud erialadel (n laste<br />
kardiokirurgia, organtransplantatsioon, luuüdisiirdamine) ainus raviteenuse osutaja Eestis.<br />
3.2 Rahvastikunäitajad<br />
Lõuna-Eesti piirkonda, mille tõmbekeskuseks on <strong>Tartu</strong>, kuuluvad Jõgeva, Põlva, <strong>Tartu</strong>, Valga,<br />
Viljandi ja Võru maakonnad. Piirkonnas elab ligikaudu 350 000 inimest.<br />
Tabelis 2 on esitatud nimetatud maakondade elanike ligikaudsed arvud 2000. aasta<br />
rahvaloenduse andmetel; täpsemad andmed koos elanikkonna vanuselise ja soolise struktuuriga<br />
on esitatud joonisel 1 ja lisas 4.<br />
Tabelis 3 on kirjeldatud Lõuna-Eesti elanike arvu prognoos aastani 2030. Vastavalt sellele võib<br />
järgmise paarikümne aasta jooksul toimuda elanike arvu oluline vähenemine vanemate<br />
inimeste arvel. Tabelis 3 esitatud arvud on tuletatud eeldusel, et summaarne sündimuskordaja<br />
8
aastatel 2001 kuni 2005 on 1,5 ning seejärel 1,6 (tegelik sündimuskordaja aastal 2001 oli aga<br />
1,34) – seetõttu võib tegelik vähenemine olla isegi suurem.<br />
Kuigi sisemigratsioon Lõuna-Eestis soosib <strong>Tartu</strong>t, võib kogu Lõuna-Eesti seisukohalt oletada<br />
pigem negatiivset rändesaldot (tegemist on spekulatsiooniga, sest ametlik statistika on selles<br />
osas ebatäielik).<br />
Eelnev viitab selgesti regionaalpoliitiliste abinõude vajadusele ning <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong><br />
arendamine oleks kahtlemata üks sellistest.<br />
Tabel 2<br />
Lõuna-Eesti maakondade ja Ida-Virumaa rahvastik (rahvaloendus 2000, Statistikaamet)<br />
Maakond<br />
Elanike arv*<br />
<strong>Tartu</strong> 149 100<br />
Jõgeva 38 100<br />
Põlva 32 300<br />
Valga 35 500<br />
Viljandi 57 500<br />
Võru 39 500<br />
Ida-Virumaa 177 500<br />
*Arvud ümardatud sajani<br />
80000<br />
70000<br />
60000<br />
inimeste arv<br />
50000<br />
40000<br />
30000<br />
20000<br />
10000<br />
0<br />
0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+<br />
vanuserühmad<br />
Joonis 1. Lõuna-Eesti elanikkonna vanuseline struktuur (rahvaloendus 2000, Statistikaamet)<br />
9
Tabel 3<br />
Lõuna-Eesti rahvaarvu prognoos aastani 2030 (arvud tuhandetes; <strong>Kliinikumi</strong> tasuvusuuring,<br />
2001)<br />
Vanus (a) Sugu 2000 2015 2030<br />
0-14 M 37 30 28<br />
N 35 29 27<br />
15-24 M 28 24 20<br />
N 28 23 19<br />
25-39 M 39 39 34<br />
N 39 38 33<br />
40-54 M 32 37 38<br />
N 35 38 37<br />
55-64 M 18 19 21<br />
N 23 22 23<br />
65+ M 19 14 12<br />
N 39 23 18<br />
Kokku 372 336 310<br />
10
4. <strong>Kliinikumi</strong>s osutatavate tervishoiuteenuste analüüs<br />
<strong>Kliinikumi</strong> koosseisu kuulub 17 erialakliinikut, 7 meditsiinilist teenistust ning 12<br />
mittemeditsiinilist teenistust (vt lisa 5). Tervishoiuteenuseid osutatakse kõikidel eriarstiabi<br />
erialadel väljaarvatud esmatasandi arstiabi.<br />
Ambulatoorsed vastuvõtud<br />
600000<br />
500000<br />
400000<br />
136 155<br />
142 901<br />
124 868<br />
120 023<br />
123 484<br />
300000<br />
200000<br />
370 002<br />
358 189<br />
361 936<br />
361 032<br />
365 487<br />
100000<br />
0<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
Arstivastuvõtud<br />
Joonis 2. Ambulatoorsete vastuvõttude arv 1998-2002<br />
4.1 Ambulatoorne töö<br />
Hambaarstivastuvõtud<br />
Viimase viie aasta jooksul on täheldatav arstivastuvõttude mõningane vähenemine (-3%; vt<br />
joonis 2) – eelkõige on see toimunud hambaarstivastuvõttude arvelt (-12%); eriarstide<br />
vastuvõttude arv on viimase viie aasta jooksul muutunud vähe (-1%; üldine langustendents nii<br />
hambaarsti- kui ka eriarstivastuvõttude arvus on täheldatav kogu Eestis).<br />
Päevastasionaari töö 1998 - 2002<br />
10000<br />
9000<br />
8000<br />
7000<br />
6000<br />
5000<br />
4000<br />
3000<br />
2000<br />
1000<br />
0<br />
9 309<br />
8 778<br />
7 525<br />
7 205<br />
5 369<br />
5 050 5 2175 159<br />
4 467<br />
2 656<br />
70 58 69 75 79<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
voodeid<br />
haigeid<br />
operatsioone<br />
Joonis 3. Päevastatsionaar<br />
Märkimisväärselt on aga <strong>Kliinikumi</strong>s suurenenud päevastatsionaaris ravitud patsientide arv –<br />
aastatel 1998 - 2002 oli kasv ligikaudu 60%, kusjuures päevastatsionaaris tehtud<br />
11
operatsioonide arv on nimetatud ajavahemikus rohkem kui kolmekordistunud (vt joonis 3).<br />
Tulemustega võib igati rahul olla, samas väärib selline raviviis oma ökonoomsuse tõttu<br />
kindlasti edasiarendamist. Kuna suurema osa sellistest patsientidest moodustab praegu kohalik<br />
elanikkond (vt joonis 4), on oluline reserv teenusemahu laiendamiseks olemas patsientide<br />
hotelli rajamise näol – patsientide hotelliga seotud kulude katmise süsteemi olemasolu korral<br />
(st hotellipäevade finantseerimisel Haigekassa poolt) suureneks päevastatsionaari sobivate<br />
patsientide arv kaugemate piirkondade arvel.<br />
Päevastatsionaari ravijuhud<br />
haigekassa osakondade lõikes 2002.a.<br />
Eesti<br />
Haigekassa,<br />
muud osakonnad<br />
kokku<br />
18%<br />
Omavalitsused,<br />
ise maksjad<br />
8%<br />
Eesti<br />
Haigekassa,<br />
Kagu osakond<br />
12%<br />
Eesti<br />
Haigekassa,<br />
<strong>Tartu</strong> osakond<br />
62%<br />
Joonis 4. Päevastatsionaari ravijuhud haigekassa osakondade lõikes 2002.a<br />
4.2 Statsionaarne töö<br />
Iseloomulik on hospitaliseerimiste vähenemine (viimase viie aasta jooksul on statsionaarsete<br />
haigete arv vähenenud 12%; vt joonis 5), mis osaliselt on põhjustatud ebapiisavast<br />
lepingumahust Haigekassaga. Samas on patsientide üldarv jäänud üsna stabiilseks, seda<br />
ambulatoorselt (eeskätt päevastatsionaaris) ravitud patsientide hulga suurenemise tõttu ning<br />
pigem on hospitaliseerimiste languse olulisemaks põhjuseks ökonoomsemate raviviiside<br />
kasutuselevõtt.<br />
Letaalsuse näitaja oli 2002. aastal 1,98 ning viimase viie aasta jooksul selles osas olulisi<br />
muutusi ei ole.<br />
Ravitud haiged statsionaaris<br />
50000<br />
40000<br />
42 484 41 157 41 961<br />
39 232<br />
37 294<br />
30000<br />
20000<br />
10000<br />
0<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
Joonis 5. Hospitaliseerimiste arv 1998-2002<br />
12
Voodihõivele on olnud iseloomulik U kujuline dünaamika (vt joonis 6) – ebaefektiivseimad<br />
olid aastad 1999 ja 2000, viimastel aastatel on aga toimunud oluline paranemine ning praegu<br />
on see näitaja ~80% (aastal 2001 oli voodihõive <strong>Kliinikumi</strong>s ~76,5%, Eestis keskmiselt<br />
68,4%). Ligikaudu 80%-line voodihõive on <strong>Kliinikumi</strong>-taolise aktiivravihaigla jaoks ka<br />
optimaalne, sest nii on tagatud erakorraliste haigete hospitaliseerimine.<br />
Voodihõive<br />
100.0<br />
90.0<br />
80.0<br />
70.0<br />
60.0<br />
50.0<br />
40.0<br />
30.0<br />
20.0<br />
10.0<br />
0.0<br />
79.7<br />
80.35<br />
76.53<br />
72.1 69.8<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
Joonis 6. Voodihõive 1998-2002<br />
Keskmine ravikestvus (vt joonis 7): Statistikaameti andmetel on keskmine ravikestvus<br />
<strong>Kliinikumi</strong>s olnud viimastel aastatel Eesti madalaim (nt 2001. aastal <strong>Kliinikumi</strong>s 7,5 päeva,<br />
kogu Eestis keskmine 8,7). 2002. aastaks vähenes keskmine ravikestus <strong>Kliinikumi</strong>s 7,1 päevani<br />
(vt joonis 7), kusjuures see näitaja sisaldab ka andmeid kopsutuberkuloosi, psühhiaatria ning<br />
pikaravi osakondadest. Nimetatud erialade arvutustest väljajätmisel saame 2002. aasta<br />
keskmiseks ravikestuseks <strong>Kliinikumi</strong>s 6,0 päeva (kirurgilistel erialadel 5,7 päeva). Paralleelselt<br />
keskmise ravikestuse vähenemisega on vähenenud ka aktiivravivoodikohtade arv – ligikaudu<br />
450 voodi võrra viimase 5 aasta jooksul ning on saavutanud praeguseks stabiilse taseme,<br />
milleks on ligikaudu 950 aktiivravivoodit.<br />
Keskmine ravikestvus<br />
10<br />
9<br />
8<br />
7<br />
6<br />
5<br />
4<br />
3<br />
2<br />
1<br />
0<br />
8.3<br />
7.9<br />
7.5<br />
7.3<br />
7.1<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
Joonis 7. Keskmine ravi kestus <strong>Kliinikumi</strong>s<br />
13
<strong>Kliinikumi</strong> leping Haigekassaga on kolme aasta jooksul suurenenud rahalises mahus ligikaudu<br />
26%. Piirkondade osakaal on seejuures püsinud küllaltki stabiilsena, oluline lepingumahu<br />
suurenemine (44%) on aga toimunud Ida-Virumaal. Selline ulatuslik muutus on tingitud nii<br />
majanduslikest ja regionaalpoliitilistest faktoritest sealses piirkonnas kui ka <strong>Kliinikumi</strong><br />
aktiivsest tegevusest kohapeal – alates 2002.a algusest osutavad <strong>Kliinikumi</strong> arstid<br />
ambulatoorseid ja päevakirurgilisi raviteenuseid kolme eriala osas (vaskulaarkirurgia,<br />
oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia) piirkonnas kohapeal. Üldise tendentsina võib välja tuua<br />
<strong>Kliinikumi</strong> vastutuspiirkonna mõõdukat kuid järjekindlat suurenemist.<br />
Tervishoiuteenuste detailsem analüüs on esitatud lisas 6.<br />
14
5. Planeeritavad ambulatoorsete külastuste ja voodite vajadus erialade<br />
kaupa<br />
5.1 Aktiivravi<br />
Teenusevajaduse prognoos aastaks 2007 on saadud viimase 5 aasta suundumuste (vt lõik 4 ja<br />
lisa 6) ekstrapoleerimisel ning esitatud lisas 7. Kliinikute ja erialade lõikes esitatakse järgmised<br />
andmed: hospitaliseeritud haigete arv ühe aasta kohta, keskmine ravikestvus, vastav<br />
voodipäevade arv aastas. Samuti on antud prognoosid päevastatsionaari tegevusest ning<br />
ambulatoorsete visiitide arvust. Nimetatud andmed on seostatud vastavate hoonetega (vt tabeli<br />
esimene tulp) nii, nagu kliinikud ja erialad hakkavad paiknema pärast <strong>arengukava</strong> I etapi<br />
realiseerimist (vt allpool <strong>arengukava</strong> <strong>etapp</strong>ide kirjeldus).<br />
Eeldusel, et keskmine voodihõive on 80%, on erialade lõikes tuletatud ka vajalik voodikohtade<br />
arv vastavalt valemile:<br />
VOODITE VAJADUS = (N h x ALOS) / (365 x BO)<br />
N h - hospitaliseerimiste arv aastas<br />
ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus<br />
BO (bed occupancy) - voodihõive (vt lisa 6)<br />
Aktiivravivoodite koguarvuks saadakse nii ~980, mis arvestades demograafilistest põhjustest<br />
tingitud vajaduse mõningast vähenemist aastaks 2015 (vt allpool), on kooskõlas Eesti haiglate<br />
<strong>arengukava</strong>ga (2002). Võrreldes varasema <strong>Kliinikumi</strong> tasuvusuuringuga (2001) ilmneb aga<br />
oluliselt suurem nn mittepsühhiaatriliste ja mittetuberkuloossete aktiivravivoodite vajadus –<br />
840 vs 450. Põhjuseks on oluliselt karmimad eeldused <strong>Kliinikumi</strong> tasuvusuuringus, kus<br />
keskmiseks voodihõiveks eeldati 90% ning keskmiseks ravikestvuseks 4 päeva.<br />
Peame siiski realistlikumaks lähtuda prognoosides mõnevõrra madalamast, st ~ 80%<br />
protsendilisest keskmisest voodihõivest, sest nagu eelnevalt diskuteeritud (vt lõik 4.2), on<br />
selline näitaja optimaalne tagamaks nii plaaniliste kui ka erakorraliste haigete ravi. Samuti<br />
eeldame mõnevõrra pikemat keskmist ravikestvust. Nimelt on <strong>Kliinikumi</strong>s ainult akuutraviga<br />
tegelevate erialakliinikute arvestuses keskmiseks ravikestvuseks praegu ~6 päeva (vt lõik 4.2)<br />
ning reservid selle näitaja oluliseks vähendamiseks lähemas tulevikus puuduvad. Vastavalt<br />
sellele ei saa prognoosida tulevikuks ka olulist voodikohtade arvu langust võrreldes tänase<br />
olukorraga. Eeldusel, et keskmine voodihõive on 80% ning keskmine ravikestvus 6 päeva,<br />
saame ka nn rootsi metoodikat kasutades (st prognoos Stockholmi baasandmete ehk nn<br />
benchmark’ide alusel) mittepsühhiaatriliste ja mittetuberkuloossete akuutvoodikohtade<br />
vajaduseks 824. Seega annab erinevate metoodikate kasutamine sarnase tulemuse, mis<br />
omakorda suurendab oluliselt tõenäosust, et prognoos on adekvaatne.<br />
Aastaks 2015 prognoosime siiski aktiivravi voodikohtade üldist vähenemist seoses<br />
populatsiooni vähenemisega (vt 3.2); samuti on võimalik, et selleks ajaks rakendub patsientide<br />
hotelliga seotud kulude katmise süsteem, mis samuti vähendab aktiivravivoodite vajadust<br />
päevastatsionaari osakaalu suurenemise arvelt. Vabanevat ressurssi saab seejuures kasutada<br />
hooldusraviks, mille vajadus eeldatavasti suureneb (vt allpool).<br />
15
5.2 Hooldusravi<br />
Järgnev hinnang pärineb varasemast <strong>Kliinikumi</strong> tasuvusuuringust (2001) ning viitab Lõuna-<br />
haiglate ja hooldekodude patsientide/residentide talitlusliku seisundi uurimusele nn RAI-<br />
Eesti<br />
instrumendi (resident assessment instrument) abil. Uuring viidi läbi 2001. aasta mais<br />
<strong>Kliinikumi</strong> tasuvusuuringu raames. Ühe nädala jooksul määrati kokku 1710 hooldekodus,<br />
pikaraviasutuses või vaimse tervise asutuses viibiva inimese funktsionaalne seisund.<br />
Talitluslikult selgus füüsiliste funktsioonide sõltuvuse väga madal määr: 80% hoolealustest<br />
olid söömisel iseseisvad, 70% suutsid iseseisvalt voodist toolile istuma tõusta ja sama suur<br />
hulk oli neid, kes suutsid urineerimist kontrollida; 10% vajas tualeti kasutamisel vaid<br />
minimaalset abi.<br />
Rootsi kogemusele toetudes järeldas konsultant (Scandinavian Care), et enamik Eestis pikaravi<br />
asutustes viibijatest ei oleks Rootsis õendushoolduskeskustes – nende hooldus oleks enamikel<br />
juhtudel toimunud kodus.<br />
Samal viisil hinnati ka 1444 mittepsühhiaatriahaigla patsienti. Keskmine asutuses viibimise<br />
pikkus vastuvõtust hinnangu andmiseni oli 15 päeva. Ainult 10% patsientidest oli haiglas üle<br />
30 päeva. Ilmnes, et 10–15% kogu voodipäevadest on “mittevajalikud” voodi kinnihoidmise<br />
päevad. Enamik patsiente tuli kodust ja enamik kavatses koju tagasi minna, kuid mõningase<br />
sotsiaalabi (koduse abi) lisandumisega.<br />
Kokkuvõttes järeldati, et 80-85% Eesti pikaraviasutuste patsientidest ei ole meditsiiniliselt<br />
sõltuvad või on seda minimaalselt. Enamik vajab vaid sotsiaalhooldust. Selliseid patsiente<br />
tuleks hooldada nende kodudes, kui seda võimaldaksid elamistingimused ja<br />
hooldusprogrammid.<br />
Lõuna-Eesti vajadust pikaravi järele hinnati kahel viisil: (1) Stockholmi baasandmetega<br />
võrdlemise teel ja (2) eespool kirjeldatud patsientide/residentide talitlusliku seisundi hinnangu<br />
põhjal:<br />
1) võrdlemine Stockholmi baasandmetega: hospitaliseerimine pikaravivooditesse moodustab<br />
Stockholmis 13% hospitaliseerimiste arvust II ja III etapi ravi vooditesse. Keskmine ravi<br />
kestvus on ligikaudu 30 päeva pikaravi puhul versus 4 päeva II ja III etapi ravi korral<br />
mittevanuritel.<br />
Kuna II ja III etapi hospitaliseerimiste prognoositud number Lõuna-Eestis on ligikaudu 46 500<br />
hospitaliseerimist aastas (vt lisa 4 ja <strong>Tartu</strong> University Hospital Feasibility Study), oleks<br />
pikaravi hospitaliseerimiste arv aastas ligikaudu 6500. 35 päevase keskmise ravikestuse korral<br />
tähendab see 212 000 voodipäeva aastas, mis omakorda 90%-lise keskmise voodihõive korral<br />
tähendab vajadust 650-ks mittepsühhiaatriliseks pikaravivoodiks Lõuna-Eestis.<br />
2) hooldusravivoodite vajadus Lõuna-Eesti haiglate patsientide ja hooldekodude<br />
residentide talitusliku seisundi uuringu alusel: nagu eespool kirjeldatud, hõlmas uuring<br />
1710 hooldekodude residenti (st valdava enamuse Lõuna-Eesti hooldekodude residentidest).<br />
Neist ligikaudu 40% olid peamiselt psühhiaatriliste probleemidega patsiendid. Ülejäänud<br />
ligikaudu 60% olid pikaravi või hooldust vajavad inimesed, kellest omakorda 70-80% olid<br />
toitumise, liikumise, tualeti kasutamise aspektidest suhteliselt heas <strong>funktsionaalse</strong>s seisundis.<br />
Need ligikaudu 600 inimest nn meditsiinilist pikaravi seetõttu ei vajaks. Toodud arvud viitavad<br />
ligikaudu 425 pikaravi voodi vajadusele.<br />
Lisaks võib pikaravipatsientideks lugeda ligikaudu 10% uuringus osalenud Lõuna-Eesti<br />
haiglate 1444 mittepsühhiaatrilisest patsiendist – seega vajadus veel ligikaudu 150-ks pikaravi<br />
voodiks.<br />
16
Seega andsid mõlemad hindamisviisid sarnase tulemuse ja osutasid vajadusele kasutada<br />
Lõuna-Eestis veidi üle 600 voodi. Vastavalt erinevate maakondade elanike arvule võib need<br />
voodikohad jagada nagu näidatud tabelis 8.<br />
Tabel 8<br />
Hooldusravivoodite vajadus Lõuna-Eesti maakondades<br />
<strong>Tartu</strong>- Jõgeva- Põlva- Valga- Viljandi Võru- Kokku<br />
maa maa maa maa -maa maa<br />
Elanikke* 150 000 38 000 32 000 36 000 58 000 40 000 354 000<br />
Voodikohti 250 65 55 60 100 70 600<br />
* rahvaloendus 2000, Statistikaamet<br />
<strong>Tartu</strong> maakonnas osutatakse hooldusravi lisaks <strong>Tartu</strong>le ka Rõngus ja Võnnus, kuid kuna<br />
enamik (ligikaudu 70%) <strong>Tartu</strong>maa eakatest inimestest elab <strong>Tartu</strong>s, peaks ka enamus<br />
hooldusravi ressurssidest paiknema siin. Lähemateks aastateks planeerime <strong>Kliinikumi</strong> 75<br />
hooldusravi voodit (hakkavad paiknema Riia 167 hoones), kuid tulevikus tõenäoliselt vajadus<br />
selliste voodikohtade järele oluliselt suureneb – aastaks 2015 planeerime seetõttu <strong>Kliinikumi</strong><br />
155 hooldusravi ja geriaatrilist voodit, nii nagu see on kavandatud ka haiglate <strong>arengukava</strong>s.<br />
17
6. Tervishoiutöötajate vajadus <strong>Kliinikumi</strong>s<br />
Andmed <strong>Kliinikumi</strong> personali viimase kolme aasta dünaamikast on esitatud lisas 6.<br />
Uue struktuuri tekkimise korral avaldab tegevuse koondamine kompaktsemasse hoonestusse<br />
mõju ka personalivajadusele, eriti ööpäevaringselt töötavate teenistuste osas, mis praeguse<br />
killustatuse tõttu töötavad dubleeritult (erakorraline meditsiin, intensiivravi,<br />
operatsiooniteenistus jms).<br />
Vajadus arstide järele võib veidi väheneda, seda eriti anestesioloogide osas. Vajaduse<br />
vähenemist võib hinnata kuni 10%-le anestesioloogide puhul ning muude erialade korral<br />
ligikaudu 5%-le. Ka õdede vajadus akuutravi osas võib väheneda 5-10% ulatuses, hooldajate<br />
puhul aga vajaduse vähenemist ei prognoosita. Samuti on vajalik õenduspersonali kompetentsi<br />
tõstmine ning mitmete spetsialiseeritud õenduserialade arendamine (anestesioloogiaõed,<br />
pikaraviõed jms).<br />
Tervishoiutöötajate vajaduse ja koolitustellimuse planeerimise prognoos langeb kokku<br />
tendentsidega, mis on esitatud “ Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002 ” erialade <strong>arengukava</strong>de<br />
lisades 12, 13.<br />
18
7. Arengukava järkude kirjeldus<br />
I järk (2004 – 2007) (vt lisa 8a)<br />
Eesmärgiks on nn kirurgiliste erialade (sh ka intensiivravi, erakorraline meditsiin, neuroloogia<br />
ja neurokirurgia, günekoloogia ja sünnitusabi) koondamine kompaktsesse struktuuri, mille<br />
moodustavad praegune Maarjamõisa haigla peahoone (L. Puusepa 8) koos sellega seonduvate<br />
uusehitustega (kogupinnaga 20 000 m 2 ). Uutesse korpustesse tulevad naistekliinik, närvikliinik<br />
ja hematoloogia-onkoloogia kliiniku kirurgia osakond. Samuti tehakse siia uue<br />
operatsioonibloki esimene järk ning intensiivravioskonna esimene järk. Nn vanadest hoonetest<br />
jätkub meditsiiniline tegevus hoonetes L. Puusepa 6, N. Lunini 6, J. Kuperjanovi 1/3,<br />
Vallikraavi 10, Raja 31, Riia 167 ning L. Puusepa 1a. Ambulatoorne eriarstiabi toimub<br />
peamiselt L. Puusepa 1a-s, kuid osalt ka uues ravikompleksis. L. Puusepa 2-s hakkavad<br />
paiknema õpperuumid ja administratsioon.<br />
I järgu maksumuseks on planeeritud ~440 miljonit EEK (340 miljonit ehituseks ning 100<br />
miljonit aparatuurile ja sisseseadele). Tuginetud on “ Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002”<br />
prognoositud üldpinnastandardile ja ehitusmaksumusele (AK Hinvest), lisa 9, milles<br />
<strong>Kliinikumi</strong>le ehitatava akuutpinna ehitushind on prognoositud 17 000 kr/m 2 .<br />
II järk ( 2007-2009) (vt lisa 8b)<br />
Eesmärgiks on:<br />
1) rajada kaasaegne kiiritusravi keskus ning tuua esimeses järgus loodud uude kompleksi<br />
kokku seni killustatud kliinikud: st liituvad hematoloogia-onkoloogia kliiniku<br />
hematoloogia ja intensiivkemoteraapia osakond ning onko- ja radioteraapia osakond<br />
(hematoloogia-onkoloogia poolt vabastatud pinda N. Lunini 6-s saab lastekliinik<br />
kasutada neonatoloogia laiendamiseks);<br />
2) koondada ambulatoorne eriarstiabi ning päevastatsionaar L. Puusepa 1a-st vastava<br />
erialakliiniku juurde uude kompleksi.<br />
Selleks ehitatakse eelnevatega seonduv uus korpus kogupinnaga ~10 000 m 2 . Seejuures viiakse<br />
lõpule ka uue intensiivravi ja operatsioonibloki väljaehitus ning praeguse operatsioonibloki alt<br />
vabanevat pinda L. Puusepa 8 B korpuses kasutataksegi ambulatoorseks tegevuseks ning<br />
päevastatsionaariks. L. Puusepa 8-sse koondatakse ka meditsiinilised tugiteenused (ühendlabor,<br />
vereteenistus, radioloogiateenistus).<br />
Vanadest hoonetest peavad meditsiinilisse kasutusse jääma L. Puusepa 6 (sisekliinik), N.<br />
Lunini 6 (lastekliinik), Raja 31 (psühhiaatriakliinik ja nahakliinik), Riia 167 (nakkushaiguste<br />
osakond, tuberkuloosiosakond, statsionaarse taastusravi, järelravi ja hooldusravi osakonnad)<br />
ning L. Puusepa 1a (perearstid, taastusravi, stomatoloogiakliinik – tuuakse üle ka praegu<br />
Raekoja plats 6 hoones toimuv ambulatoorne tegevus). II järgus tuleb luua ka ühendus<br />
lastekliiniku (N. Lunini 6) ja uusehituse kompleksi vahel.<br />
III järk (2011-2015) (vt lisa 8c)<br />
Eesmärgiks on uusehituse näol <strong>funktsionaalse</strong>lt ja füüsiliselt siduda eelmistes järkudes loodud<br />
ravikompleksiga ka lastekliinik (N. Lunini 6-st), sisekliinik (L. Puusepa 6-st), kõrvakliinik ja<br />
silmakliinik (mõlemad J. Kuperjanovi 1/3-st). Vastavalt nende erialade voodikohtade<br />
vajadusele ja ambulatoorsele tegevusele (vt lisa 7) on selleks vajalik uusehitus kogupinnaga<br />
~ 20 000-25 000 m 2 .<br />
19
Vanadest hoonetest peab meditsiiniline tegevus jätkuma Raja 31 (psühhiaatriakliinik ja<br />
nahahaiguste kliinik), Riia 167 (nakkushaiguste osakond, tuberkuloosiosakond, statsionaarse<br />
taastusravi, järelravi ja hooldusravi osakonnad) ja L. Puusepa 1a (hambapolikliinik ja<br />
perearstid). L. Puusepa 2 ja 6 leiavad kasutamist administratiiv- ja õppehoonetena, N. Lunini 6<br />
pansionaadi ja patsientide hotellina.<br />
Selle järgu lõpuleviimisel tekib Maarjamõisa piirkonda kompaktne meditsiinilinnak – uus<br />
<strong>Tartu</strong> Ülikooli Kliinikum.<br />
20
Lisa 1a<br />
KLIINIKUTE PAIKNEMINE HOONETES 2003. A<br />
Lossi 36<br />
Naistekliinik<br />
54 voodit<br />
J. Kuperjanovi 1/3<br />
Silmakliinik 10 voodit<br />
Kõrvakliinik 22 voodit<br />
V<br />
Oru 3<br />
Ühendlabor<br />
Rendipinnad<br />
õ<br />
Vallikraavi 7/9/10<br />
Hematoloogiaonkoloogia<br />
kliinik<br />
44 voodit<br />
Lina 4<br />
Sisekliiniku<br />
nakkushaiguste<br />
osakond<br />
8 voodit<br />
Raekoja plats 6<br />
Stomatoloogiakliiniku<br />
suu- ja hambahaiguste,<br />
lastestomatoloogia ja<br />
suukirurgia osakonnad<br />
Lina 6<br />
Spordimeditsiinija<br />
taastusravi<br />
kliiniku taastusravi<br />
osakond<br />
10 voodit<br />
Ilmatsalu 46<br />
Lastekliiniku<br />
laste ja<br />
noorukite<br />
arendus-ja<br />
taastusravi<br />
keskus<br />
Lina 8<br />
Hematoloogiaonkoloogia<br />
kliiniku<br />
radioteraapia<br />
osakond<br />
10 voodit<br />
L. Puusepa 1a<br />
Amb. eriarstiabi,<br />
perearstid,<br />
Administratiivsed<br />
teenistused<br />
L. Puusepa 2<br />
Närvikliinik<br />
55 voodit<br />
Anest.-intensiivravi<br />
kliinik 8 voodit<br />
L. Puusepa 6<br />
Sisekliinik<br />
50 voodit<br />
L. Puusepa 8<br />
Kardioloogiakliinik 75 voodit<br />
Kopsukliinik 22 voodit<br />
Anestesioloogia- ja intensiivravi kliinik 39 voodit<br />
Kardiovaskulaar-torakaalkirurgia kliinik 60 voodit<br />
Kirurgiakliinik 95 voodit<br />
Stomatoloogiakliinik 10 voodit<br />
Traumatoloogia- ja oprtopeedia kliinik 70 voodit<br />
Sisekliiniku nefroloogia osakond 16 voodit<br />
N. Lunini 6<br />
Lastekliinik 70 voodit<br />
Hematoloogia-onkoloogia<br />
kliiniku hematoloogia osakond 18<br />
voodit<br />
Anestesioloogia- ja intensiivravi<br />
kliiniku lasteintensiivravi<br />
osakond 9 voodit<br />
Riia 167<br />
Kopsukliiniku kopsutuberkuloosi<br />
osakond 32 voodit<br />
Spordimeditsiini- ja taastusravi<br />
kliiniku hooldusosakond<br />
36 voodit,<br />
järelravi osakond 20 voodit<br />
Raja 31<br />
Psühhiaatriakliinik 91<br />
voodit<br />
Nahahaiguste kliinik<br />
32 voodit<br />
21
Lisa 1b<br />
KLIINIKUTE PAIKNEMINE HOONETES 2007.A<br />
Vallikraavi 7/9/10<br />
Hematoloogia-onkoloogia kliiniku onkoradioteraapia<br />
osakond 30 voodit<br />
J. Kuperjanovi 1/3<br />
Silmakliinik 10 voodit<br />
Kõrvakliinik 22 voodit<br />
Raekoja plats 6<br />
Stomatoloogiakliiniku<br />
suu- ja hambahaiguste,<br />
lastestomatoloogia ja<br />
suukirurgia osakonnad<br />
L. Puusepa 1a<br />
Amb. eriarstiabi,<br />
perearstid,<br />
Administratiivsed<br />
teenistused<br />
L. Puusepa 2<br />
Administratiivsed<br />
üksused, õppetöö<br />
L. Puusepa 6<br />
Sisekliinik 50 voodit<br />
L. Puusepa 8<br />
Kardioloogiakliinik 85 voodit<br />
Kopsukliinik 25 voodit<br />
Anestesioloogia- ja intensiivravi kliinik 39 voodit<br />
Kardiovaskulaar-torakaalkirurgia kliinik 65 voodit<br />
Kirurgiakliinik 105 voodit<br />
Stomatoloogiakliinik 10 voodit<br />
Traumatoloogia- ja oprtopeedia kliinik 70 voodit<br />
Sisekliiniku nefroloogia ja hemodialüüsi osakond 15 voodit<br />
Hematoloogia-onkoloogia kliiniku onkokirurgia osakond 25 voodit<br />
Närvikliinik 55 voodit<br />
Naistekliinik 54 voodit<br />
e<br />
2<br />
0<br />
N. Lunini 6<br />
Lastekliinik 72 voodit<br />
Hematoloogia-<br />
kliiniku<br />
onkoloogia<br />
hematoloogia osakond<br />
19 voodit<br />
Riia 167<br />
Kopsukliiniku kopsutuberkuloosi<br />
osakond 38 voodit<br />
Spordimeditsiini- ja taastusravi<br />
kliiniku taastusravi ja järelravi<br />
osakond 30 voodit,<br />
hooldusraviosakond 75 voodit<br />
Sisekliiniku nakkushaiguste<br />
osakond 18 voodit<br />
Raja 31<br />
Psühhiaatriakliinik<br />
98 voodit<br />
Nahahaiguste kliinik<br />
32 voodit<br />
22
Lisa 1c<br />
KLIINIKUTE PAIKNEMINE HOONETES 2015. A<br />
L.Puusepa 1a<br />
Perearstid<br />
Spordimeditsiini- ja<br />
taastusravi kliiniku<br />
ambulatoorse taastusravi<br />
osakond<br />
Stomatoloogiakliiniku<br />
ambulatoorne hambaravi<br />
L.Puusepa 2<br />
Administratiivsed<br />
üksused<br />
Õpperuumid<br />
Arhiivid<br />
N.Lunini 6<br />
Patsientide hotell<br />
L.Puusepa 6<br />
L.Puusepa 2<br />
Administratiivsed üksused<br />
Administratiivsed Õpperuumid üksused<br />
Õpperuumid<br />
Arhiivid<br />
L.Puusepa 8 ja uus hoonete kompleks<br />
Kardioloogiakliinik<br />
Närvikliinik<br />
Kopsukliinik<br />
Lastekliinik<br />
Anestesioloogia- ja intensiivravi kliinik<br />
Naistekliinik<br />
Kardiovaskulaar-torakaalkirurgia kliinik<br />
Hematoloogia-onkoloogia kliinik<br />
Kirurgiakliinik<br />
Stomatoloogiakliinik<br />
Traumatoloogia- ja oprtopeedia kliinik<br />
Sisekliinik<br />
Riia 167<br />
Kopsukliiniku tuberkuloosi osakond<br />
Sisekliiniku nakkushaiguste osakond<br />
Spordimeditsiini- ja taastusravi<br />
kliiniku taastus/järelravi/hooldusravi<br />
osakonnad<br />
Raja 31<br />
Psühhiaatriakliinik<br />
Nahahaiguste kliinik<br />
23
Lisa 2<br />
ARENGUKAVA KOOSTAMISEL O<strong>SA</strong>LESID<br />
SOLVE Consulting Managementberatung GMBH (Austria) ja Scandinavian Care Consultants<br />
AB ja SWECO International AB (Rootsi) ekspertide poolt koostatud <strong>Kliinikumi</strong> <strong>arengukava</strong>de<br />
valmimisele aitasid kaasa töögrupid kõikidest kliinikutest ja teenistustest.<br />
I. <strong>Kliinikumi</strong> kliinikute ja teenistuste arendusgrupid, 23. jaanuar 2001.<br />
A. <strong>Kliinikumi</strong> juhatus<br />
Jaanus Pikani juhatuse esimees kuni veebruar 2002.a.<br />
Urmas Siigur juhatuse esimees alates veebruar 2002.a.<br />
Raul Talvik ülemarst, juhatuse liige<br />
Mart Einasto juhatuse liige<br />
Malle Keis juhatuse liige<br />
Jaano Uibo juhatuse liige<br />
B. Kirurgiadivisjon<br />
Anestesioloogia-intensiivravi kliinik<br />
Joel Starkopf kliiniku juhataja<br />
Ago Kõrgvee kliiniku direktor<br />
Jüri Samarütel dotsent<br />
Meeli Solnik kliiniku ülemõde<br />
Silver Sarapuu üldintensiivravi osakonna juhataja<br />
Andrs Sell anestesioloogiaosakonna juhataja<br />
Aino Tõniste onkoanestesioloogia osakonna juhataja<br />
Illimar Sults neuroanestesioloogia osakonna juhataja<br />
Tuuli Metsvaht lasteintensiivravi osakonna juhataja<br />
Jüri Vahtramäe pulmonoloogilise anestesioloogia osakonna juhataja<br />
Tiiu Duglas günekoloogilise anesteesia osakonna juhataja<br />
Aleksander Sipria mvanemassistent<br />
Hematoloogia-onkoloogia kliinik<br />
Hele Everaus kliiniku juhataja, professor<br />
Peeter Padrik direktor<br />
Viia Viirsalu ülemõde<br />
Marju Hein hematoloogia osakonna juhataja<br />
Ain Kaare intensiivkemoterapia osakonna juhataja<br />
Andrus Arak I kirurgia osakonna juhataja<br />
Inge Vaasna II kirurgia osakonna juhataja<br />
Margit-Maie Marjamägi radioteraapia osakonna juhataja<br />
Kardiovaskulaar-torakaalkirurgia kliinik<br />
Andres Pulges kliiniku juhataja, dotsent.<br />
Anita Priks kliiniku ülemõde<br />
Sandor Subo torakaalkirurgia osakonna juhataja<br />
Enn Rebane vaskulaarkirurgia osakonna juhataja<br />
Mati Ress kardiokirurgia osakonna juhataja<br />
Sirje Hint vaskulaarkirurgia osakonna vanemõde<br />
24
Pille Org torakaalkirurgia vanem õde<br />
Anu Isküll kliiniku sekretär<br />
Jüri Lieberg vaskulaarkirurg<br />
Toomas Aro kardiokirurg<br />
Kirurgiakliinik<br />
Ants Peetsalu kliiniku juhataja, professor<br />
Karina Lõhmus kliiniku ülemõde<br />
Urmas Lepner üldkirurgia ja plastilise kirurgia osakonna juhataja, dotsent<br />
Toomas Väli abdominaalkirurgia osakonna juhataja, dotsent<br />
Gennadi Timberg uroloogia osakonna juhataja<br />
Karin Varik lastekirurgia osakonna juhataja<br />
Toomas Tikk ambulatoorse kirurgia osakonna juhataja<br />
Ülle Kirsimägi majandusspetsialist<br />
Kaia Linkberg kliiniku sekretär<br />
Kõrvakliinik<br />
Mart Kull kliiniku juhataja, professor<br />
Marika Tamm kliiniku ülemõde<br />
Raivo Ani kirurgia osakonna juhataja<br />
Katrin Kruustük kuulmis-kõnestamiskeskuse juhataja kt.<br />
Naistekliinik<br />
Helle Karro kliiniku juhataja, professor<br />
Aivar Ehrenberg direktor<br />
Kersti Jüriado kliiniku ülemõde<br />
Ursula Klaar naistenõuandla juhataja<br />
Ülle Kadastik günekoloogia osakonna juhataja<br />
Fred Kirss sünnitusosakonna juhataja<br />
Pille Soplepmann arstide esindaja<br />
Närvikliinik<br />
Toomas Asser kliiniku juhataja, professor<br />
Jaan Eelmäe direktor, neurokirurgia osakonna juhataja<br />
Riina Tiido ülemõde<br />
Merike Lüüs neuroloogia osakonna juhataja<br />
Sulev Haldre neurokirurg<br />
Silmakliinik<br />
Pait Teesalu kliiniku juhataja.<br />
Reet Kuiv statsionaarse osakonna juhataja<br />
Imbi Kuus ambulatoorse osakonna juhataja<br />
Triin Karusaar ülemõde<br />
Stomatoloogia kliinik<br />
Edvitar Leibur kliiniku juhataja, professor<br />
Taavo Seedre direktor, dotsent<br />
Ene Kuldmets ülemõde<br />
Mare Saag dotsent<br />
Rita Nõmmela lasteosakonna juhataja , dotsent<br />
25
Olev Salum dotsent<br />
Aili Tuhkanen suukirurgia osakonna juhataja<br />
Peeter Müürsepp näo-lõualuukirurgia osakonna juhataja<br />
Jan Orn suu ja hambahaiguste os.juh.<br />
Traumatoloogia-ortopeedia kliinik<br />
Tiit Haviko kliiniku juhataja, professor<br />
Aivar Pintsaar direktor<br />
Marika Kõiv ülemõde<br />
Toomas Tein traumatoloogia osakonna juhataja<br />
Aare Märtson ortopeedia osakonna juhataja<br />
Merike Šeffer ambulatoorse osakonna juhataja<br />
C. Sisedivisjon<br />
Kardioloogiaklinik<br />
R. Teesalu kliiniku juhataja<br />
M. Uusküla kliiniku direktor<br />
Ü. Soopõld erakorralise kardioloogia osakonna juhataja<br />
R. Kolk kardioloogia I osakonna juhataja<br />
M. Viigimaa kardioloogia II osakonna juhataja<br />
K. Karu kliinilise füsioloogia osakonna juhataja<br />
S. Noodla ambulatoorse osakonna juhataja<br />
R. Paju arst-õppejõud<br />
M. Meus ülemõde<br />
Kopsukliinik<br />
Alan Altraja kliiniku juhataja<br />
Kaljo Mitt kliiniku direktor<br />
Sulev Meriste pulmonoloogia osakonna juhataja<br />
Rain Jõgi vastuvõtu- ja diagnostika osakonna juhataja<br />
Manfred Danilovits kopsutuberkuloosi osakonna juhataja<br />
Kersti Viitkarm ülemõde<br />
Marget Savisaar arst-õppejõud<br />
Kai Vink<br />
Lastekliinik<br />
Tiina Talvik lastekliiniku juhataja, professor<br />
Iisi Saame direktor<br />
Ülle Pant ülemõde<br />
Anne Ormisson neonatoloogiaosakonna juhataja<br />
Heli Grünberg üldpediaatriosakonna juhataja<br />
Siiri Torm ägedate infektsioonide osakonna juhataja<br />
Maire Vasar allergiahaiguste keskuse juhataja<br />
Tiina Stelmach taastusravi keskuse juhataja<br />
Anu Sööt neuroloogia- ja neurorehabilitatsioonikeskuse juhataja<br />
Marje Kleemann vastuvõtuosakonna juhataja<br />
Marika Kirss ambulatoorse osakonna juhataja<br />
Margit Närska <strong>Tartu</strong> Arstide Liidu usaldusisik<br />
Jaana Retpap Lastekliiniku Keskastmetöötajate Kutseliidu usaldusisik<br />
26
Oivi Uibon arst- õppejõud<br />
Heili Varendi arst-õppejõud<br />
Anneli Beilmann arst-õppejõud<br />
Aare Toon majandusjuhataja<br />
Nahahaiguste kliinik<br />
Helgi Silm kliiniku juhataja, professor<br />
Sirje Kaur ambulatoorse osakonna juhataja<br />
Maire Karelson statsionaarse osakonna juhataja<br />
Tiiu Kõrran ülemõde<br />
Psühhiaatriakliinik<br />
Veiko Vasar kliiniku juhataja, professor<br />
Reet Tohvre kliiniku ülemõde<br />
Peeter Jaanson I akuutosakonna juhataja<br />
Jelena Müürsepp II akuutosakonna juhataja<br />
Tiina Agan depressiivsete, neurootiliste ja sõltuvushäirete osakonna juhataja<br />
Jakov Slik osakonnajuhataja<br />
Inna Lindre osakonnajuhataja<br />
Leila Tähnas vanemõde<br />
Seila Solovjova vanemõde<br />
Svea Äro vanemõde<br />
Kersti Kalda vanemõde<br />
Moonika Soots vanemõde kt.<br />
Anu Aluoja kliiniline psühholoog<br />
Enna Ester arst-õppejõud<br />
Sisekliinik<br />
Margus Lember sisekliiniku juhataja, professor<br />
Toomas Kutsar sisekliiniku direktor<br />
Riina Salupere gastroenteroloogia osakonna juhataja, dotsent<br />
Riina Kallikorm reumatoloogia osakonna juhataja, dotsent<br />
Ene Anijalg sisehaiguste osakonna juhataja<br />
Ingrid Kull ambulatoorse osakonna juhataja<br />
Toomas Podar endokrinoloogia osakonna juhataja<br />
Matti Maimets nakkushaiguste osakonna juhataja dotsent<br />
Eino Sinimäe nefroloogia osakonna juhataja<br />
Agu Tamm laborimeditsiini, professor<br />
Siivi Nummert sisekliiniku ülemõde<br />
Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik<br />
Jaak Maaroos kliiniku juhataja<br />
Rein Kuik kliiniku direktor<br />
Külli Uibo kliiniku ülemõde<br />
Maire Audova ambulatoorse osakonna juhataja<br />
Viive Utso statsionaarse osakonna juhataja<br />
Sirje Vaasa järelravi osakonna juhataja<br />
Margus Mustimets liikumisravi spetsialist<br />
Aet Lukmann arst-õppejõud<br />
Inge Rääsk sekretär<br />
27
Aleksandra Tsopatalo ambulatoorse osakonna vanemõde<br />
D. Meditsiinilised teenistused<br />
Radioloogiateenistus<br />
Margus Ulst radioloogiateenistuse direktor<br />
Heldi Vatman ülemõde<br />
Toomas Hermlin angiograafia osakonna juhataja<br />
Vladimir Järv radioloog<br />
Triin Kasesalu radioloogiaõde<br />
Meelis Leht radioloog<br />
Mare Lintrop maarjavälja radioloogia osakonna juhataja<br />
Rein Raudsepp radioloog<br />
Vello Sõgel maarjamõisa radioloogia osakonna juhataja<br />
Sulev Ulp kesklinna radioloogia osakonna juhataja<br />
Kai Ulst isotoopdiagnostika osakonna juhataja<br />
Patoloogiateenistus<br />
Andres Kulla patologiateenistuse direktor<br />
Piret Mängel ülemlaborant<br />
Helgi Saar Toome patoloogia osakonnajuhataja<br />
Küllike Mugra Toome osakonna patoloog<br />
Liina Kiho Maarjamõisa osakonna patoloog<br />
Tiina Kirss Toome osakonna histoloogialaborant<br />
Ühendapteek<br />
Irja Uiboleht ühendapteegi direktor<br />
Malle Määrmann maarjamõisa osakonna juhataja<br />
Mari Kand haruapteekide osakonna juhataja<br />
Silvia Zirel ostujuht<br />
Siiri Suviste proviisor<br />
Virge Avestik proviisor<br />
Eva Kuusik proviisor<br />
Külliki Haav proviisor<br />
Verekeskus<br />
Helve König verekeskuse direktor<br />
Katrin Freiberg ülemõde<br />
Malle Kala kvaliteedijuht<br />
Ülle Kuusik labori osakonna juhataja<br />
Ühendlabor<br />
Anu Tamm ühendlabori direktor<br />
Paul Naaber Kliinilise mikrobioloogia osakonna juhataja<br />
Katrin Reimand Kliinilise keemia osakonna juhtaja<br />
Agnes Ivanov Kliinilise keemia osakonna spetsialist, kvaliteedijuht<br />
Tiit Salum Hematoloogia osakonna juhtaja<br />
Ain Rähni Hematoloogia osakonna arst<br />
Rain Lehtme Endokrinoloogiahaigla osakonna juhataja<br />
Karel Tomberg Lastekliiniku osakonna arst<br />
28
Piret Laik ülemlaborant<br />
Klienditeeninduse teenistus<br />
Kai Ird klienditeenistuse direktor<br />
Monika Kroon vastutav klienditeenindaja<br />
Sirje Saag klienditeenindaja<br />
Operatsiooniteenistus<br />
Toomas Ellervee operatsiooniteenistuse direktor<br />
Andres Sell üldanestesioloogiaosakonna juhataja<br />
Tiiu Koemets operatsiooniteenistuse ülemõde<br />
Silvia Parts sterilisatsiooniosakonna vanemõde<br />
Andrus Arak hematoloogia-onkoloogiakliinik<br />
Jüri Lieberg kardiovaskulaarkirurgia kliinik<br />
Reet Kuiv silmakliinik<br />
Peeter Müürsepp stomatoloogiakliinik<br />
Aivar Pintsaar traumatoloogia-ortopeedia kliinik<br />
E. Mittemeditsiinilised teenistused<br />
Tehnikateenistus<br />
Tõnu Kirsberg tehnikateenistuse direktor<br />
Andres Tuvike ehitusjuht<br />
Urmas Vahi ehitusspetsialist<br />
Rein Kaaver meditsiinitehnika osakonnajuhataja<br />
Andrus Aavik meditsiinitehnika insener<br />
Peeter Vaino meditsiinitehnika insener<br />
Tiit Alumaa tehnosüsteemide osakonnajuhataja<br />
Krista Poom vanemdispetšer<br />
Majandusteenistus<br />
Gunnar Oolo majandusteenistuse direktor<br />
Aare Toon majandusjuhataja<br />
Mati Pärn majandusjuhataja<br />
Anu Kottise majandusjuhataja<br />
Sirje Soini majandusjuhataja<br />
Elfe Urm puhastusteenuste osakonna juhataja<br />
Tiina Teder jäätmespetsialist<br />
Informaatikateenistus<br />
Erkki Leego informaatikateenistuse direktor<br />
Madis Piibar arendusosakonna juhataja<br />
Leino Laks infotehnoloogia osakonna juhataja<br />
Raul Vatsa klienditoe osakonna juhataja<br />
Keiu Saarniit meditsiiniinfo keskuse juhataja<br />
Toitlustusteenistus<br />
Mare-Sirje Võsu toitlustusteenistuse direktori kt.<br />
Liidia Kiisk toitlustusteenistuse dieetarst<br />
Külli Mitt toitlustusteenistuse dieetarst<br />
29
Kristiina Palumäe TL tsentraalköögi arvestaja<br />
Marika Paju TL tsentraalköögi arvestaja<br />
Küllike Leppind TL kommertstoitlustuse arvestaja-laohoidja<br />
Elgi-Sirje Lõhmus TL kommertstoitlustuse kokk<br />
Edda Vähi TL tsentraalköögi kokk<br />
30
II. <strong>Kliinikumi</strong> arendusgrupid koostöös Scandinavian Care Consultants AB (Rootsi)<br />
ekspertidega<br />
Working Parties<br />
CLIENT REPRESENTATIVE<br />
STEERING COMMITTEE<br />
PROJECT MANAGER<br />
(Scandinavian Care)<br />
1. Anesthesiology and intensive care<br />
Raul Talvik<br />
Göran Hellers<br />
2. Hematology and oncology<br />
Hele Everaus<br />
Ulf Ljungblad<br />
19. Emergency Room<br />
Ago Kõrgvee<br />
Patrik Söderqvist<br />
32. IT<br />
Erkki Leego<br />
PO Juhlin<br />
3. Cardiology<br />
Rein Teesalu<br />
Ulf Ljungblad<br />
4. Cardiovascular and thoracic surgery<br />
Andres Pulges<br />
Göran Hellers<br />
20. Wards (Bed-pool)<br />
Tiina Freimann<br />
Patrik Söderqvist<br />
33. Analysis and marketing<br />
Maivi Kets<br />
PO Juhlin<br />
5. Surgery<br />
Ants Peetsalu<br />
Göran Hellers<br />
6. Pulmonology<br />
Alan Altraja<br />
Ulf Ljungblad<br />
21. Education<br />
Toomas Asser<br />
Göran Hellers<br />
34. Administrative service<br />
Gunnar Oolo<br />
PO Juhlin<br />
7. Otorhinolaryngology<br />
Mart Kull<br />
Göran Hellers<br />
8. Pediatrics<br />
Tiina Talvik<br />
Ulf Ljungblad<br />
22. Research<br />
Hele Everaus<br />
Göran Hellers<br />
35. Finance and accounting<br />
Maret Tark<br />
PO Juhlin<br />
9. Dermatology<br />
Helgi Silm<br />
Ulf Ljungblad<br />
10. Obstetrics and gynecology<br />
Helle Karro<br />
Ulf Ljungblad<br />
23. Organ transplantation<br />
Toomas Väli<br />
Göran Hellers<br />
36. Technical administration<br />
Tõnu Kirsberg<br />
Patrik Söderqvist<br />
11. Neurology<br />
Toomas Asser<br />
Ulf Ljungblad<br />
12. Psychiatry<br />
Veiko Vasar<br />
Ulf Ljungblad<br />
24. Long-term care and rehabilitation<br />
(7 directors, 4 chief-nurses)<br />
Rein Kuik<br />
Ulf Ljungblad<br />
37. Catering<br />
Mare-Sirje Võsu<br />
Patrik Söderqvist<br />
13. Ophthalmology<br />
Pait Teesalu<br />
Göran Hellers<br />
14. Internal diseases<br />
Margus Lember<br />
Ulf Ljungblad<br />
25. Surgery service<br />
Toomas Ellervee<br />
Göran Hellers<br />
NON-MEDICAL SERVICES<br />
15. Sport medicine and rehabilitation<br />
Jaak Maaroos<br />
Göran Hellers<br />
16. Stomatology<br />
Edvitar Leibur<br />
Ulf Ljungblad<br />
26. Pathology service<br />
Andres Kulla<br />
Patrik Söderqvist<br />
17. Traumatology and orthopaedics<br />
Tiit Haviko<br />
Göran Hellers<br />
18. Policlinic<br />
Heidi-Ingrid Maaroos<br />
Patrik Söderqvist<br />
27. Radiology service<br />
Margus Ulst<br />
Patrik Söderqvist<br />
CLINICS<br />
28. Blood centre<br />
Helve König<br />
Patrik Söderqvist<br />
29. Pharmacy<br />
Irja Uiboleht<br />
Patrik Söderqvist<br />
30. Laboratory<br />
Anu Tamm<br />
Patrik Söderqvist<br />
31. Customer service<br />
Kai Ird<br />
Patrik Söderqvist<br />
SPECIAL PURPOSE GROUPS<br />
AND<br />
MEDICAL SERVICES<br />
31
III. L. Puusepa tn 8 hoonele uusehituse kavandamise projekti algatamine<br />
<strong>Kliinikumi</strong> Juhatuse 23.aprilli 2002 otsusega nr 114:<br />
1. Algatati L. Puusepa tn 8 asuva hoone rekonstrueerimise projekt;<br />
2. Kinnitati projekti algataja poolne juhtrühm koosseisus:<br />
Raul Talvik, Malle Keis, Tiina Freimann;<br />
3. Kinnitati projektirühma liikmed alljärgnevas koosseisus:<br />
3.1. Anestesioloogia ja intensiivravi alal<br />
Esimees: Ago Kõrgvee<br />
Liikmed: Joel Starkopf, Silver Sarapuu, Meeli Solnik, Jüri Vahtramäe, Illimar Sults, Signe<br />
Järv, Tuuli Metsvaht, Tiina Kilg, Andres Sell, Svetlana Paderina, Üllar Soopõld<br />
3.2. Kirurgiliste erialade alal<br />
Esimees: Urmo Kööbi<br />
Liikmed: Toomas Ellervee, Toomas<br />
Tikk, Andres Sell, Aivar Pintsaar, Mati Ress, Peeter<br />
Padrik, Aivar E hrenberg, Jaan<br />
Eelmäe, Mart Kull, Pait Teesalu, Karina Lõhmus, Vivika<br />
Adamson, Tiiu Koemets,<br />
Marika Kõiv<br />
32
Lisa 3<br />
Lisa 3<br />
<strong>Kliinikumi</strong> patsientide<br />
vood <strong>Kliinikumi</strong> patsientide vood<br />
1=<strong>Tartu</strong><br />
1=<strong>Tartu</strong><br />
2=Jõgeva, Võru, Viljandi, Valga, Põlva 2=Jõgeva, Võru, Viljandi, Valga, P õlva<br />
3=Lääne-Viru, Ida-Viru 3=Lääne-Viru, Ida-Viru<br />
4=Narva, Pärnu, Harju, Hii uma, Läänemaa, Rapla,<br />
Saarema, Järva<br />
4=Narva, Pärnu, Harju, Hiiuma, Läänemaa, Rapla, Saarema,<br />
Järva<br />
5=Tallinn 5=Tallinn<br />
ALOS (average lenght of stay) = keskmine ravikestus<br />
Eriala Visiidid Kokku Eriala Hospitaliseerimised Voodipäevi ALOS Kokku<br />
1 2 3 4 5 1 2 3 4 5<br />
Kardioloogia 60% 26% 8% 6% 1% 13 828 Kardioloogia 56% 25% 7% 9% 3% 22 680 7,92 2 862<br />
Sünnitusabi Sünnitusabi 51% 30% 10% 7% 1% 8 200 4,92 1 666<br />
Dermatoveneroloogia 78% 13% 3% 3% 2% 24 528 Dermatoveneroloogia 59% 26% 8% 7% 1% 9 692 11,34 855<br />
Endokrinoloogia 46% 28% 13% 12% 1% 14 579 Endokrinoloogia 32% 28% 20% 18% 1% 7 701 9,37 822<br />
Otorinolarüngoloogia 55% 26% 8% 8% 2% 19 165 Otorinolarüngoloogia 28% 30% 17% 20% 4% 5 881 2,29 2 568<br />
Oftalmoloogia 60% 29% 5% 4% 1% 19 652 Oftalmoloogia 35% 53% 6% 5% 0% 4 558 2,78 1 639<br />
Gastroenteroloogia 59% 26% 10% 5% 1% 3 133 Gastroenteroloogia 46% 33% 11% 7% 2% 6 378 8,17 781<br />
Üldkirurgia 64% 23% 7% 5% 1% 17 131 Üldkirurgia 51% 30% 10% 7% 1% 31 986 7,20 4 444<br />
Günekoloogia 78% 12% 5% 4% 2% 58 692 Günekoloogia 66% 23% 6% 3% 2% 7 440 2,83 2 633<br />
Käekirurgia Käekirurgia<br />
Hematoloogia 39% 44% 8% 8% 1% 4 777 Hematoloogia 29% 44% 11% 13% 3% 8 406 5,49 1 531<br />
Intensiivravi 100% 0% 0% 0% 0% Intensiivravi 35% 42% 10% 10% 2% 13 236 17,74 746<br />
Nakkushaigused 81% 11% 2% 4% 1% 5 530 Nakkushaigused 73% 18% 4% 5% 0% 4 162 8,86 470<br />
Sisehaigused Sisehaigused 85% 7% 3% 3% 2% 3 947 10,41 379<br />
Näo- ja<br />
Näo- ja<br />
lõualuukirurgia 48% 39% 7% 4% 2% 2 172 lõualuukirurgia 39% 47% 7% 5% 3% 3 914 5,06 774<br />
Nefroloogia 57% 32% 4% 6% 1% 1 737 Nefroloogia 34% 36% 9% 16% 4% 5 289 10,11 523<br />
Neurokirurgia 37% 40% 16% 6% 1% 2 689 Neurokirurgia 25% 42% 21% 9% 2% 9 242 7,29 1 268<br />
Neuroloogia 45% 34% 11% 9% 1% 14 613 Neuroloogia 33% 35% 15% 14% 2% 9 129 6,63 1 376<br />
Onkoloogia 39% 48% 7% 5% 1% 23 875 Onkoloogia 36% 51% 7% 5% 0% 19 535 7,73 2 528
Ortopeediline<br />
kirurgia 84% 10% 2% 2% 2% 45 856<br />
Ortopeediline<br />
kirurgia 48% 34% 8% 7% 2% 17 733 8,83 2 008<br />
Pediaatria 85% 10% 2% 2% 0% 12 950 Pediaatri a 78% 14% 5% 2% 1% 26 801 5,70 4 705<br />
Lastekirurgia 50% 39 % 6% 4% 1% Lastekirurgia 47% 37% 7% 7% 2% 6 337 4,34 1 459<br />
Pulmonoloogia 70% 22% 5% 3% 1% 8 761 Pulmonoloogia 59% 26% 8% 7% 1% 9 800 9,47 1 035<br />
Reumatoloogi a 56 % 29% 8% 6% 1% 3 362 Reumatoloogi a 33 % 39% 15% 11% 2% 4 363 8,52 512<br />
Torakaalkirurgia 25% 34% 12% 21% 8% 399 Torakaalkirurgia 18% 27% 11% 27% 17% 3 507 7,69 456<br />
Uroloogia 50% 32% 7% 9% 1% 5 783 Uroloogia 44% 38% 8% 8% 2% 6 709 7,62 880<br />
Kokku 303 212 Kokku 256 626 6,51 39 430<br />
34
Lisa 4<br />
Lõuna-Eesti elanikkonna sooline ja vanuseline struktuur seisuga 01.01.2000<br />
(<strong>Kliinikumi</strong> tasuvusuuring, 2001)<br />
SUGU KOKKU<br />
VANUSERÜHMAD<br />
0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+<br />
Eestis<br />
kokku<br />
Linnades<br />
Maal<br />
Lõuna-<br />
Eesti<br />
Linnades<br />
Maal<br />
JÕGEVA<br />
Linnades<br />
Maal<br />
PÕLVA<br />
Linnades<br />
Maal<br />
M 669 583 132 485 106 778 156 100 137 274 68 738 68 208<br />
N 769 614 126 181 103 968 152 349 155 040 91 710 140 366<br />
M 453 013 86 079 71 682 106 522 94 672 46 810 47 248<br />
N 541 779 82 058 71 260 108 752 114 939 67 072 97 698<br />
M 216 570<br />
46 406 35 096 49 578 42 602 21 928 20 960<br />
N 227 835<br />
44 123 32 708 43 597 40 101 24 638 42 668<br />
M 173 196<br />
37 061 27 818 39 460 32 179 17 692 18 986<br />
N 197 862<br />
35 205 27 732 38 658 34 861 22 667 38 739<br />
M 91 315 19 383 14 553 21 465 16 576 9 241 10 097<br />
N 110 576<br />
18 440 15 356 22 709 20 445 13 052 20 574<br />
M 81 881 17 678 13 265 17 995 15 603 8 451 8 889<br />
N 87 286 16 765 12 376 15 949 14 416 9 615 18 165<br />
M 19 235 4 245 3 146 4 208 3 627 2 001 2 008<br />
N 21 757 4 212 3 012 4 193 3 808 2 455 4 077<br />
M 5 964 1 380 945 1 188 1 173 619 659<br />
N 7 457 1 368 946 1 508 1 426 902 1 307<br />
M 13 271 2 865 2 201 3 020 2 454 1 382 1 349<br />
N 14 300 2 844 2 066 2 685 2 382 1 553 2 770<br />
M 16 822 3 518 2 656 3 641 3 374 1 692 1 941<br />
N 18 450 3 378 2 522 3 593 3 152 1 956 3 849<br />
M 4 733 1 023 842 1 033 1 031 402 402<br />
N 5 489 976 770 1 287 1 166 529 761<br />
M 12 089 2 495 1 814 2 608 2 343 1 290 1 539<br />
35
TARTU<br />
Linnades<br />
Maal<br />
VALGA<br />
Linnades<br />
Maal<br />
VILJANDI<br />
Linnades<br />
Maal<br />
VÕRU<br />
Linnades<br />
Maal<br />
Lisa 5<br />
N 12 961 2 402 1 752 2 306 1 986 1 427 3 088<br />
M 70 257 14 901 11 225 17 232 12 577 6 886 7 436<br />
N 81 655 13 913 11 900 16 844 14 529 9 432 15 037<br />
M 49 798 10 540 7 815 12 699 8 536 4 835 5 373<br />
N 59 656 9 851 8 669 12 667 10 617 7 013 10 839<br />
M 20 459 4 361 3 410 4 533 4 041 2 051 2 063<br />
N 21 999 4 062 3 231 4 177 3 912 2 419 4 198<br />
M 17 780 3 804 2 694 3 859 3 408 1 972 2 043<br />
N 20 590 3 673 2 736 3 708 3 667 2 484 4 322<br />
M 9 609 1 964 1 488 2 085 1 872 1 098 1 102<br />
N 11 954 1 953 1 594 2 226 2 287 1 465 2 429<br />
M 8 171 1 840 1 206 1 774 1 536 874 941<br />
N 8 636 1 720 1 142 1 482 1 380 1 019 1 893<br />
M 29 166 6 353 4 904 6 188 5 492 3 039 3 190<br />
N 32 767 5 980 4 506 6 013 5 893 3 808 6 567<br />
M 13 486 2 802 2 193 2 806 2 604 1 454 1 627<br />
N 16 345 2 721 2 118 3 050 3 128 2 018 3 310<br />
M 15 680 3 551 2 711 3 382 2 888 1 585 1 563<br />
N 16 422 3 259 2 388 2 963 2 765 1 790 3 257<br />
M 19 936 4 240 3 193 4 332 3 701 2 102 2 368<br />
N 22 643 4 049 3 056 4 307 3 812 2 532 4 887<br />
M 7 725 1 674 1 270 1 654 1 360 833 934<br />
N 9 675 1 571 1 259 1 971 1 821 1 125 1 928<br />
M 12 211 2 566 1 923 2 678 2 341 1 269 1 434<br />
N 12 968 2 478 1 797 2 336 1 991<br />
1 407 2 959<br />
36
<strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong> kliinikud ja teenistused<br />
Anestesioloogia ja intensiivr avi<br />
kliinik<br />
Hematoloog ia-onkoloogia<br />
kliinik<br />
Operatsiooniteenistus<br />
Informaa tikateenis tus<br />
Kardioloogiakliinik Kardiovaskulaar ja torakaal<br />
kirurgia<br />
kliinik<br />
Radioloogiateen istus<br />
Analüüsi ja marketingi<br />
teenistus<br />
Kirurgiakliinik<br />
Kopsukliinik<br />
Patoloogiateenistus<br />
Infektsiooko ntrolli teenistus<br />
Kõrvakliinik<br />
Lastekliinik<br />
Verekeskus<br />
Medinfo Keskus<br />
Nahahaigustekliinik<br />
Naistekliinik<br />
Ühendapteek<br />
Majandus teenist us<br />
Närvikliinik<br />
Psühhiaatriakliinik<br />
Ühendlabor<br />
Ökonoomikateenistus<br />
Silmakliinik<br />
Sisekliinik<br />
Klienditeenistus<br />
Raamatupidam isteenitus<br />
Spordimeditsiiini ja taastusravi kliinik<br />
Stomatoloogiakliinik<br />
Kantseleiteenistus<br />
Traumatoloogia ja ortopeedia<br />
kliinik<br />
KLIINIKUD<br />
MEDITSIIN<br />
ILISED<br />
TEENISTUSED<br />
Sisekontr olliteenis tus<br />
Personal iteenist us<br />
Tehnika teenist us<br />
Toitlustusteenistus<br />
MITTEMEDITSIINILISED<br />
TEENISTUSED<br />
37
Lisa 6<br />
Sihtasutus <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong> tegevusaruanne 2002 aasta tegevuse kohta<br />
Sihtasutus <strong>Tartu</strong> Ülikooli Kliinikum on tervishoiuasutus, mis osutab statsionaarset ja<br />
ambulatoorset arstiabi ja sellega seonduvaid tervishoiuteenuseid kõigile Eesti<br />
Vabariigi elanikele. <strong>Kliinikumi</strong> eesmärgiks on kõrgetasemelise arstiabi osutamine,<br />
arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ja –järgse õppe andmine ning<br />
meditsiinialane teadustöö.<br />
<strong>Kliinikumi</strong> koosseisu kuulub 17 erialakliinikut, 8 meditsiinilist teenistust ja 13<br />
mittemeditsiinilist teenistust. Tervishoiuteenuseid osutatakse kõikidel eriarstiabi<br />
erialadel va. esmatasandi arstiabi.<br />
<strong>Kliinikumi</strong> tegevusaruanne on koostatud kliinikute ja meditsiiniliste teenistuste töö<br />
kohta 01.01.2002 – 31.12.2002.a.<br />
Personal seisuga 31.12.2002.a.<br />
Täidetud Täidetud Täidetud Füüsilisi<br />
ametikohti ametikohti ametikohti isikuid<br />
2000 2001 2002 2000<br />
Füüsilisi<br />
isikuid<br />
2001<br />
Füüsilisi<br />
isikuid<br />
2002<br />
Kliinikum kokku 3040,44 2946,06 2811,83 3299 3207 3126<br />
Arstid 472,65 469,20 443,58 601 593 560<br />
Õenduspersonal 1086,65 1048,20 998,9 1098 1060 1046<br />
Hoolduspersonal 739,50 722,46 663,05 810 801 768<br />
Halduspersonal 115,50 117,00 125,75 118 124 130<br />
Tervishoidu 246,59 258,00 228,75 279 287 256<br />
teenindav personal<br />
Majanduspersonal 379,55 331,20 351,8 393 342 366<br />
sealhulgas:<br />
Kliinikutes kokku 2073,44 2036,06 1904,08 2296 2250 2181<br />
Arstid 387,20 383,60 364,88 506 493 475<br />
Õenduspersonal 877,90 845,00 807,65 886 851 850<br />
Hoolduspersonal 649,25 633,71 581,3 717 708 682<br />
Halduspersonal 1,00 0,00 0,00 1 0 0<br />
Tervishoidu 158,09 172,75 149 186 197 172<br />
teenindav personal<br />
Majanduspersonal 1,00 1,25 1 2<br />
Meditsiinilistes 449,95 442,55 419,7 468 471 438<br />
teenistustes<br />
Arstid 83,45 82,6 75,7 93 97 82<br />
Õenduspersonal 208,75 203,2 191,25 212 209 196<br />
Hoolduspersonal 90,25 88,75 81,75 93 93 86<br />
38
Halduspersonal 13,00 14,00 23,5 13 15<br />
Tervishoidu 54,50 54,00 47,5 57 57<br />
teenindav personal<br />
24<br />
50<br />
Mittemeditsiinilist 517,05 467,45 488,05 535 486 507<br />
es teenistustes<br />
Arstid 2,00 3,00 3,00 2 3 3<br />
Õenduspersonal<br />
Hoolduspersonal<br />
Halduspersonal<br />
Tervishoidu<br />
teenindav personal<br />
0,00<br />
0,00<br />
101,50<br />
34,00<br />
0,00<br />
0,00<br />
103,00<br />
31,25<br />
0,00<br />
0,00<br />
102,25<br />
32,25<br />
104<br />
36<br />
0<br />
0<br />
109<br />
33<br />
0<br />
0<br />
106<br />
34<br />
Majanduspersonal 379,55 330,20 350,55 393 341 364<br />
Arst-õppejõududest töötab <strong>Kliinikumi</strong>s 33 meditsiini doktorit, 42 meditsiini<br />
kandidaati, 1 bioloogia doktor, 1 bioloogia kandidaat ning 8 magistrit.<br />
Arst-õppejõududest oli: 2000.a. 2001.a. 2002.a.<br />
kõrgema kategooriaga arste 187 / 31% 206 / 35% kategooriad ei ole<br />
I kategooriaga 222 / 37% 214 / 36 % enam riiklikult<br />
II kategooriaga 128 / 21% 120 / 20 % sätestatud!<br />
Õenduspersonalist oli: 2001.a. 2002.a.<br />
I kvalifikatsiooniastmega 643 / 61% 616 / 59%<br />
II kvalifikatsiooniastmega 375 / 35% 430 / 41%<br />
Õenduspersonali kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid muutusid 2001.a<br />
Võrreldes 2001.a. lõpuga on <strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s vähenenud 134,23<br />
täidetud ametikohta, sealhulgas 25,62 arsti ametikohta.<br />
Ambulatoorne töö <strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s<br />
39
Ambulatoorset tööd iseloomustab kõikides kliinikutes arstivastuvõtud st. patsiendi<br />
pöördumine eriarsti ja hambaarsti juurde. Vastuvõtuna arvestatakse pöördumine, mis<br />
on tehtud seoses haigestumisega või profülaktilisel eesmärgil.<br />
<strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s oli arstivastuvõttude arv 488 971.<br />
Eriarsti vastvõtte 365 487 ja vastuvõtte hambaarstidele (stomatoloogi, ortodondi<br />
ja hambaproteesi arsti juurde) 123 484.<br />
Ambulatoorsed vastuvõtud<br />
600000<br />
500000<br />
400000<br />
136 155<br />
142 901<br />
124 868<br />
120 023<br />
123 484<br />
300000<br />
200000<br />
370 002<br />
358 189<br />
361 936<br />
361 032<br />
365 487<br />
100000<br />
0<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
Arstivastuvõtud<br />
Hambaarstivastuvõtud<br />
Eelneva aruandeperioodiga (2001.a.) võrreldes on vastuvõttude arv tõusnud 1,6%:<br />
eriarstide vastuvõtud 1,2% ja hambaarstivastuvõtud ligikaudu 2,9%.<br />
Viimase viie aastaga on kogu vastuvõttude arv langenud 3% (17 186), seda suuremas<br />
osas hambaarstide vastuvõttude arvelt: eriarstide vastuvõtud langenud 1% (4 515) ja<br />
hambaarstide vastuvõtud 12% (12 671).<br />
Eriarsti konsultatsioonile sooviv patsient saab vaid perearsti saatekirjaga<br />
konsultatsioonile pöörduda (va. erand-erialad) ja see on üheks reguleerivaks faktoriks<br />
arstivastuvõttude juures.<br />
Eestis on viimastel aastatel arsti vastuvõttude arv nii eriarstiabi kui ka hambaravi osas<br />
langustendentsiga.<br />
Esmaseid külastusi oli 49,8 % eriarstikülastustest ja 26,5 % hambaarstikülastustest.<br />
Lastekülastuste (lapsed kuni 14 eluaastat kaasaarvatud) osatähtsus eriarstide juures oli<br />
17% ja hambaarstide juures 33%.<br />
Lastekülastuste osatähtsus on loomulikult suurim lastekliinikus – 88%, kuid ka<br />
kirurgia-, kõrva- ning stomatoloogia kliinikutes langeb 1/4 külastustest laste arvele.<br />
Lisaks arstikülastustele oli <strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s 1 783 logopeedi ja 1 692<br />
psühholoogi konsultatsiooni ning 27 851 kooliarsti visiiti.<br />
Logopeedide ja psühholoogide konsultatsioonide arv on langenud viimaste aastaga<br />
peaaegu poole võrra.<br />
27 851 kooliarstivisiidist oli ravivisiite 20 347 ja profülaktilisi visiite 7 504.<br />
40
Kooliarstide vastuvõttude arv tõusis 862 võrra.<br />
Naistekliiniku naistenõuandla jälgimisel on suur osa <strong>Tartu</strong> linna ja maakonna<br />
rasedaid. 2002.a. aasta jooksul võeti arvele 1 258 rasedat ning aasta lõpul jäi<br />
jälgimisele 537 naist.<br />
Ambulatoorselt tehti 7 340 operatsiooni (2001.a. – 7 360), sagedamini naha- ja<br />
nahaaluskoel, nina-kõrva-kurgu haiguste ning hambahaiguste puhul.<br />
Ambulatoorsetest ravijuhtudest 77% on tehtud Eesti Haigekassa <strong>Tartu</strong> osakonna<br />
teenindus-piirkonnast, 9% Eesti Haigekassa Kagu osakonnast ning 9% muudest<br />
haigekassa piirkondadest.<br />
Ambulatoorsed ravijuhud haigekassa osakondade lõikes<br />
2002.a.<br />
Eesti Haigekassa,<br />
muud osakonnad<br />
kokku<br />
9%<br />
Omavalitsused,<br />
LKF, ise maksjad<br />
5%<br />
Eesti Haigekassa,<br />
Kagu osakond<br />
9%<br />
Eesti Haigek assa,<br />
<strong>Tartu</strong> osakond<br />
77%<br />
Päevastatsionaari töö <strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s<br />
Oluliseks ambulatoorse töö vormiks on päevaravi.<br />
Päevastatsionaari tööga tegelevad kliinikumis kümme kliinikut.<br />
Päevastatsionaari voodeid oli 2002a. avatud 79, mis viimaste aastate jooksul ei ole<br />
oluliselt muutunud.<br />
<strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong> päevastatsionaaris ravitud haigete arv oli 8 778<br />
(2001.a. – 7 525), mis tõusis võrreldes 2001. aastaga 1 253 haige võrra e. 17%.<br />
Samuti operatsioonide arvu tõus 7 205-lt 9 309-ni (29%) on oluline töö efektiivsuse<br />
näitaja.<br />
Lisaks operatsioonidele tehakse päevastatsionaari haigetele hemodialüüse ning muid<br />
patsiendi jälgimist vajavaid uuringuid ja protseduure.<br />
41
Päevastasionaari töö 1998 - 2002<br />
10000<br />
9000<br />
8000<br />
7000<br />
6000<br />
5000<br />
4000<br />
3000<br />
2000<br />
1000<br />
0<br />
9 309<br />
8 778<br />
7 525<br />
7 205<br />
5 369<br />
5 050 5 217 5 159<br />
4 467<br />
2 656<br />
70 58 69 75 79<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
voodeid<br />
haigeid<br />
operatsioone<br />
Päevastatsionaarne ravivorm on eelistatult soodsam kohaliku piirkonna elanikele,<br />
mida näitab ka ravijuhtude haigekassa järgne päritolu: 62% oli Eesti Haigekassa <strong>Tartu</strong><br />
osakonna teeninduspiirkonnast, 12% Eesti Haigekassa Kagu osakonna piirkonnast,<br />
18% muudest piirkondadest.<br />
Päevastatsionaari ravijuhud<br />
haigekassa osakondade lõikes 2002.a.<br />
Eesti Haigekassa,<br />
muud osakonnad<br />
kokku<br />
18%<br />
Omavalitsused, ise<br />
maksjad<br />
8%<br />
Eesti Haigekassa,<br />
Kagu osakond<br />
12%<br />
Eesti Haigekassa,<br />
<strong>Tartu</strong> osakond<br />
62%<br />
Statsionaarne töö <strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s<br />
31. detsembri 2002.a. seisuga oli <strong>Kliinikumi</strong>s 895 (2001.a. – 938) ravivoodit.<br />
Aasta keskmine voodite arv 906 (2001a. – 1 053).<br />
Akuutravi keskmine voodite arv oli 754 (2001.a. – 853), kopsutuberkuloosi<br />
voodeid 35 (2001.a. - 37), psühhiaatria voodeid 105 (124) ning taastus-, järel- ja<br />
hooldusravi voodeid 47 (38).<br />
42
Aasta jooksul vähenes keskmine voodite arv 147 voodi võrra e. 14 %, viimasel viiel<br />
aastal on vähenenud voodite arv 33 % võrra.<br />
Kliinikutele on optimaalne ravikindlustusrahade ja muude vahenditega<br />
tagatud voodifondi suurus, mida põhjendatud vajadusel muudetakse.<br />
1400<br />
1200<br />
1000<br />
800<br />
600<br />
400<br />
200<br />
Aasta keskmine voodite arv<br />
1 354 1 360<br />
1 286<br />
1 053<br />
906<br />
0<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
<strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong> statsionaarsetes osakondades raviti 2002.a. 37 294<br />
haiget (antud number kajastab kogu väljakirjutatud sh. ka surnud isikute arvu).<br />
Keskmiselt ravitud haigeid (sh. erialakliinikute ja osakondade vahelise liikumisega)<br />
oli 43 575.<br />
2002.a. ravitud haigete arv on viimase kaheksa aasta madalaim. Viimase viie aastaga<br />
on ravitud haigete arv langenud 12%, kõrgeim oli ravitute arv 1998.a. – 42 484.<br />
2001. aastaga võrreldes vähenes ravitute arv 1 938 e. 5%.<br />
Statsionaarsel ravil viibivate haigete vähenemine on seotud üheltpoolt haigekassaga<br />
sõlmitud ebapiisava lepingumahu ning ka raviasutuse sisese töö ümberkorralduse<br />
tagajärg (tulemus). Paljudel juhtudel tehakse uuringud ja protseduurid ambulatoorselt<br />
või päevastatsionaaris.<br />
Erakorraliselt ravitud haigete osakaal oli 71%, 2001a. – 62,2%.<br />
43
Ravitud haiged statsionaaris<br />
50000<br />
40000<br />
42 484 41 157 41 961<br />
39 232<br />
37 294<br />
30000<br />
20000<br />
10000<br />
0<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
Kliinikutes ravitud haigetest 17 % olid lapsed.<br />
Vanuserühmade järgi oli laste jaotuvus järgmine:<br />
Vanusrühmad<br />
alla 1 aasta 1 - 4 a. 5 - 9 a. 10 - 14 a. Kokku<br />
29% 26% 20% 25% 100%<br />
Sagedasemad laste haiglaravil viibimise põhjused olid hingamiselundite ja<br />
närvisüsteemi haigused, sünniperioodis tekkinud haiguslikud<br />
seisundid,<br />
kaasasündinud väärarendid ning nakkushaigused.<br />
Sagedasemad haigused haiglaravil<br />
Lapsed<br />
Muud<br />
25%<br />
Hingamiselundite<br />
haigused<br />
15%<br />
Seedeelundite<br />
haigused<br />
6%<br />
Psüühika- ja<br />
käitumishäired<br />
7%<br />
Vigastused<br />
8%<br />
Nakkus- ja<br />
parasiithaigused<br />
9%<br />
Kaasasündinud<br />
väärarendid<br />
9%<br />
Närvisüsteemihaigus<br />
ed<br />
10%<br />
Sünnitusperioodis<br />
tekkivad seisundid<br />
11%<br />
Täiskasvanud (alates 15 eluaastast) moodustasid haiglaravil 83% ravitutest.<br />
Vanuserühmiti oli haigete jagunemine järgmine:<br />
44
Vanusrühmad<br />
15-24 a 25-34 a 35-44 a 45-54 a 55-64 a 65-74 a 75 ja üle kokku<br />
13% 14% 12% 14% 16% 18% 12% 100%<br />
Sagedasemad põhjused haiglaraviks olid vereringeelundite haigused, kasvajad,<br />
seedeelundite haigused, rasedus ja sünnitus, hingamiselundite- ja lihasluukonna<br />
haigused.<br />
Sagedasemad põhjused haiglaravil<br />
Täiskasvanud<br />
Kuse- ja suguelundite<br />
haigused<br />
5%<br />
Muud<br />
25%<br />
Vigastused<br />
6%<br />
Lihasluukonna<br />
haigused<br />
7%<br />
Hingamiselundite<br />
haigused<br />
8%<br />
Vereringeelundite<br />
haigused<br />
15%<br />
Rasedus ja sünnitus<br />
10%<br />
Kasvajad<br />
14%<br />
Seedeelundite<br />
haigused<br />
10%<br />
1 164 (2001.a. - 1 370) patsienti suunati ravi jätkamiseks teistesse raviasutustesse.<br />
Statsionaarsel ravil suri 737 (2001.a. – 696) haiget. Letaalsuse näitaja oli 1,98 %, mis<br />
ei ole muutunud oluliselt viimaste aastatega. 25 haiget suri 24 tunni jooksul peale<br />
hospitaliseerimist, neist 18-l oli surma põhjuseks müokardiinfarkt.<br />
737-st haiglas surnud patsiendist lahati patanatoomiliselt 228 koolnut ja<br />
kohtumeditsiinilises korras 81 koolnut. Lahangute üldiseks osakaaluks oli <strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong><br />
Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s 41,9%, patoanatoomiliste lahangute osakaal 34,8%.<br />
Jättes välja Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku pikaravi osakonna 154 surmajuhtu,<br />
kus surmapõhjus oli selge ja seetõttu lahangut ei teostatud, on patoanatoomiliste<br />
lahangute osakaal 39,1%.<br />
Voodipäevade arv – 265 592 on <strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s viimasel viiel aastal<br />
püsivalt langenud ligikaudu 128 264 voodipäeva e. 33% võrra. Viimase aastaga<br />
langes 28 467 voodipäeva e. 10% võrra.<br />
<strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s oli 2002.a. keskmine ravikestvus 7,1 päeva, mis on<br />
viimase aastaga vähenenud 0,4 päeva.<br />
45
Akuutraviga tegelevates erialakliinikutes (va. kopsutuberkuloos, psühhiaatria ja<br />
pikaravi) oli keskmine ravikestvus 6,0 päeva.<br />
Kirurgilistes kliinikutes ravikestvus 5,7 päeva.<br />
Haiglaravi lühenemine on püsivalt olnud väikese langusega, 1995. aastast 10,8<br />
päevalt 7,1 –le.<br />
Lühim ravikestvus oli kõrvakliinikus 1,9, silmakliinikus 2,3, naistekliinikus 3,3 ,<br />
anestesioloogia-intensiivravi kliinikus 4,3 ja stomatoloogiakliinikus 4,6 päeva.<br />
Kõige pikem ravikestvus oli vastavalt osakonna profiilist tulenevalt spordimeditsiinija<br />
taastusravi kliinikus 25 päeva, mis mõjutab oluliselt ka <strong>Kliinikumi</strong> keskmist.<br />
Keskmine ravikestvus<br />
10<br />
9<br />
8<br />
7<br />
6<br />
5<br />
4<br />
3<br />
2<br />
1<br />
0<br />
8.3<br />
7.9<br />
7.5<br />
7.3<br />
7.1<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
Ravikestvus <strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s on viimastel aastatel olnud Eesti<br />
madalaim (Statistikaameti andmetel).<br />
Kogu vabariigis on viimastel aastatel ravivoodite arv vähenenud. Intensiivistunud on<br />
ravivoodite kasutamine, tõusnud voodihõive ja vähenenud keskmine ravikesvus.<br />
Ravivoodite kasutamist iseloomustab voodihõive (ravivoodi aasta jooksul kasutusel<br />
olnud päevade osatähtsus aasta päevade arvust), mis oli 80%. Voodihõive on viimase<br />
aastaga tõusnud 4%, mis näitab voodite kasutamise ja kogu töö paremat planeerimist<br />
kliinikutes.<br />
46
Voodihõive<br />
100.0<br />
90.0<br />
80.0<br />
79.7<br />
72.1<br />
69.8<br />
76.53<br />
80.35<br />
70.0<br />
60.0<br />
50.0<br />
40.0<br />
30.0<br />
20.0<br />
10.0<br />
0.0<br />
1998 1999 2000 2001 2002<br />
Voodikoormus e. päevade arv aastas, mille jooksul ravivoodit kasutati<br />
oli 293 päeva.<br />
Kirurgiline tegevus <strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s<br />
<strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s on kümme kirurgilise profiiliga kliinikut, nende poolt<br />
teostatud operatsioonide arv oli statsionaaris 17 013, neist 2 011 operatsiooni lastel.<br />
2001.a. oli operatsioone 17 248 ja 2000 .a. 18 417.<br />
Opereeritute arv statsionaaris oli 14 552 ning kirurgiline<br />
aktiivsus kirurgilistes<br />
kliinikutes 73,5%.<br />
Operatsioonijärgseid tüsistusi statsionaaris oli 185 ning tüsistuste protsent 1,3.<br />
Operatsioonijärgselt suri 120 haiget ning operatsioonijärgne letaalsus oli 0, 8%.<br />
Statsionaaris teostatud operatsioonidest 47% olid erakorralised ja 53% plaanilised.<br />
Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 63% , teisel päeval 29%<br />
ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 8%.<br />
Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 57% , teisel pä eval 22%<br />
ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 21%<br />
Päevastatsionaaris tehti 7 340 ja ambulatoorselt 9 309 lõikust.<br />
Kõikidest <strong>Kliinikumi</strong>s tehtud operatsioonidest 50% (2001.a. - 54%) tehti statsionaaris,<br />
28% (2001.a. – 23%) päevastatsionaaris<br />
ning 22% ambulatoorselt.<br />
47
Operatsioonide jaotuvus <strong>Kliinikumi</strong>s 2002.a.<br />
Ambulatoorsed opd<br />
22%<br />
Statsi onaari op-d<br />
50%<br />
Päevastatsionaari<br />
op-d<br />
28%<br />
Kirurgiline t öö 1998 - 2002<br />
20000<br />
18000<br />
16000<br />
14000<br />
12000<br />
10000<br />
8000<br />
6000<br />
4000<br />
2000<br />
0<br />
1998 1999 2000<br />
2001 2002<br />
Statsionaari op-d<br />
Päevasta tsionaari op-d<br />
Ambulato orsed op-d<br />
Viimase aastaga suurenes kirurgilise töö maht 6%, seda eelkõige päevastatsionaari<br />
operatsioonide arvu tõusust. 2001. aastaga võrreldes tõusis päevastatsionaarsete<br />
operatsioonide osa 29% ja 2000 aastaga võrreldes 80%.<br />
<strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong> statsionaarides ravitakse haigeid kõigist<br />
Eestimaa<br />
piirkondadest.<br />
2002.a. oli 62% haigetest Eesti Haigekassa <strong>Tartu</strong> osakonna teeninduspiirkonnast,<br />
Eesti Haigekassa Kagu osakonna haigeid oli 15% ja muudest haigekassa<br />
piirkondadest 18% .<br />
48
Ravijuhud haigekassa osakondade lõkes 2002.a.<br />
Ees ti Haigekassa,<br />
muud osakonnad<br />
kokku<br />
18%<br />
Omavalitsu sed, LKF,<br />
ise maksja d<br />
5%<br />
Eesti Haigekassa,<br />
Kagu osakond<br />
15%<br />
Eesti Haigekassa,<br />
<strong>Tartu</strong> osakond<br />
62%<br />
Terviseuuringute ja raviteenuste müügilepingud<br />
Kliinikum on lepingulistes suhetes kõigi haigekassa piirkondlike osakondadega,<br />
suurimaks partneriks on mõistagi <strong>Tartu</strong> osakond, moodustades 61,3% lepingute<br />
üldmahust.<br />
Lepingumahu jaotus haigekassa piirkondlike<br />
osakondade lõikes 2002<br />
Rakvere<br />
5.0%<br />
Harju<br />
3.9%<br />
Pärnu<br />
2.9%<br />
Lääne<br />
1.0%<br />
Ida-Viru<br />
8.7%<br />
Kagu<br />
17.2%<br />
<strong>Tartu</strong><br />
61. 3%<br />
Kolme aasta jooksul on kliinikumi leping suurenenud rahalises mahus 26% võrra.<br />
Piirkondade osakaal on seejuures püsinud küllaltki stabiilsena, erandina tuleb märkida<br />
Ida-Virumaad, kus lepingumahu suurenemine on olnud 44%. Selline ulatuslik<br />
lepingumahu muutus on tingitud nii majandusliku ja regionaalpoliitilise olukorra<br />
muutustest sealses piirkonnas kui kliinikumi aktiivsest tegevusest kohapeal – alates<br />
2002.a. algusest osutavad meie arstid ambulatoorseid ja päevakirurgilisi raviteenuseid<br />
kolme eriala (vaskulaarkirurgia, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia) osas Narvas,<br />
tagamaks patsientidele kõrgekvaliteedilise ravi kodukohale võimalikult lähedal.<br />
49
Terviseuuringute ja raviteenuste leping Eesti<br />
Haigekassaga - rahalised mahud (milj kr)<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
410. 3<br />
434.2<br />
443.0<br />
462.7<br />
484.8<br />
518.4<br />
Leping aasta<br />
algul<br />
Leping aasta<br />
lõpul<br />
Ravitüüpide lõikes moodustab 96,3% haigekassa lepingu rahalisest mahust eriarstiabi,<br />
s.h. 24,1% ambulatoorsed (s.h. päevastatsionaarsed) teenused. Kolme aastaga on<br />
toimunud oluline muutus ambulatoorsete teenuste kasuks ja seda nii teraapilistel<br />
erialadel, kus võimalikult palju uuringuid püütakse teha ambulatoorselt kui<br />
kirurgilistel erialadel, kus on märgatavalt suurenenud päevakirurgia osakaal.<br />
Võrdluseks - 2000.aastal moodustasid ambulatoorsed teenused lepingu üldmahust<br />
vaid 18, 7%.<br />
Erinevate raviteenuste tüüpide osakaal 2002<br />
hooldusravi<br />
hambaravi<br />
0.2%<br />
2.7%<br />
ennetus<br />
0.8%<br />
ambulatoorne<br />
24.1%<br />
statsionaarne<br />
72.2%<br />
Lisaks haigekassa poolt tasutavatele teenustele oleme alates 2001.aasta suvest<br />
tegelenud aktiivselt tasuliste teenuste süsteemi juurutamisega. Kui 2001.aastal<br />
alustasime tasuliste teenuste osutamise pilootprojektiga üksikutel erialadel, siis<br />
2002.aasta lõpuks pakkusid<br />
seda võimalust juba kõik kliinikud.<br />
Tasuliste teenuste kogumaht oli 2002.a. 14,4 milj kr.<br />
Suurima osakaalu tasulistest teenustest moodustasid oodatult hambaravi teenused<br />
(10,4 milj kr) , kuid 2002.a. teostati ka 6033 tasulist eriarsti konsultatsiooni ning 332<br />
tasulist operatsiooni (s.h. 287 päevakirurgias)<br />
Kolmanda<br />
suurema grupi kliinikumi raviteenuste müügist moodustavad<br />
kindlustusfirmad. Alates<br />
2001.a suvest (tingituna “Liikluskindlustuse seaduse”<br />
jõustumisest) toimub tihe koostöö Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja liikluskindlustust<br />
pakkuvate<br />
erafirmadega – 2002.a. osutasime liiklusõnnetustes kannatanutele<br />
raviteenuseid 4,9 milj kr ulatuses.<br />
50
A <strong>Tartu</strong> Ülikooli Kliinikum<br />
Põhinäitajad ja tervishoiuindikaatorid 1999 - 2002.a.<br />
Põhinäitajad ja indikaatorid 1999<br />
2000 2001 2002<br />
I. Statsionaari töö<br />
Voodite arv perioodi lõpus st<br />
31.detsember 1 389 1 230 938 895<br />
Keskmine voodite arv aastas 1 360 1 286 1 053 906<br />
Hospitaliseeritute arv 40 960 41 971 39 236 37 276<br />
sh. lapsi 7 797 7 585 6 957 6 261<br />
Ravitud haigete arv 41 157 41 961 39 232 37 294<br />
sh. väljakirjutatute arv 39 173 39 770 37 166 35 393<br />
sh. teise raviasutusse üleviidud 1 227 1 422 1 370 1 164<br />
sh. surnud 757 769 696 737<br />
Voodipäevade arv 359 970 328 394 294 059 265 592<br />
Voodihõive 72,1 69,8 76,5 80,4<br />
Kesmine ravikestvus 7,9 7,3 7,5 7, 1<br />
sh akuutraviga kliinikutes 6,1 6,3 6,0<br />
Letaalsus 1,7 1,7 1,8 2,0<br />
Lahangute arv 263 312 300 309,0<br />
Lahangute % 34,7 40,6 43,0 41,9<br />
II. Ambulatoorne töö<br />
Ambulatoorsete vastuvõttude arv<br />
kokku 501 090 486 804 481 055 488 971<br />
sh. laste vastuvõtud 106 676 107 309 92 746 101 938<br />
sh. esmased vastuvõtud 203 402 195 303 213 534<br />
sh. eriarsti vastuvõtud 358 189 361 936 361 032 365 487<br />
sh. hambaarsti vastuvõtud 142 901 124 868 120 023 123 484<br />
51
Kooliarsti vastuvõtud 19 792 23 870 26 989 27 851<br />
Logopeedi konsultatsioonid * 4 063 3 385 1 783<br />
Psühholoogi konsultatsioonid * 2 637 2 137 1 692<br />
III. Päevastatsionaari töö<br />
Päevastatsionaaris ravitud haigete arv 5 050 5 217 7 525 8 778<br />
Päevastatsionaari voodite arv 58 69 75<br />
79<br />
IV. Kirurgiline töö<br />
Operatsioonide arv statsionaaris 17 427 18 417 17 248 17 013<br />
Opereeritute arv statsionaaris 14 884 15 656 14 842 14 552<br />
Kirurgiline aktiivsus statsionaaris % 75,3 78,3 79,6 73,5<br />
Operatsiooni järgsete tüsistuste arv<br />
statsionaaris 254 182<br />
190 185<br />
Operatsiooni järgsete tüsistuste % 1,0 1,2 1,3 1,3<br />
Operatsiooni järgeselt suri 151 112 118 120<br />
Operatsiooni järgne letaalsuse % 1,0 0,7 0,8 0,8<br />
Operatsioonide arv päevastatsionaaris 4 467 5 159 7 205 7 340<br />
Operatsioonide arv ambulatoorselt 6 631 6 509 7 360 9 309<br />
V. Uuringud ja protseduurid<br />
Funktsionaaldiagnostilised uuringud 63 704 56 580 62 819 77 274<br />
sh.vereringeelundite uuringud 33 233 28 753 35 006 28 024<br />
sh.hingamiselundite uuringud 14 686 6 740 6 372 9 812<br />
sh.närvisüsteemi uuringud<br />
4 389 5 146 4 395 4 336<br />
sh.muud (silma, kuulmise ...) 11 396 15 941 17 046 35 102<br />
Radioisotoopdiagnostilised uuringud 2 377 1 906 2 218 1 706<br />
52
Ultrahelidiagnostilised uuringud 62 964 59 577 61 885 62 953<br />
sh.vereringeelundite uuringud 9 098 9 106 7 952 8 291<br />
sh.kõhukoopaelundite uuringud 20 934 21 665 25 613 25 938<br />
sh.naissuguelundite uuringud 13 798 11 562 10 495 10 951<br />
sh.rinnanäärmete uuringud 938 861 803 1 125<br />
sh.kilpnäärme uuringud 6 037 4 553 4 495 3 443<br />
sh.lihasluukonna uuringud 1 536 1 210 1 039 703<br />
sh.aju uuringud 942 821 970 970<br />
sh.perifeersete veresoonte<br />
doplerograafia 2 218 2 829 3 255 3 075<br />
sh.luudensiotmeetria 3 164 2 331 2 375 2 413<br />
Endoskoopilised uuringud 10 306 7 846 7 513 7 688<br />
Röntgenuuringute arv kokku 100 590 114 695 111 726 113 489<br />
sh.kontrastainetega uuringud 5 390 5 498 8 174 8 146<br />
sh. angiograafiad 1 750 2 369 2 744 2 734<br />
Mammograafiad 7 984 9 214 11 302 14 333<br />
Kompuutertomograafiad 10 631 10 490 12 838 15 246<br />
Tuumamagnetresonants-tomograafiad 0 2 503 1 579 3 128<br />
Laboratoorsed uuringud kokku 1 305 073 1 296 662 1 308 104 1 152 453<br />
Histoloogilised uuringud (elupuhused) 26 540 21 712 23 464 21 107<br />
Tsütoloogiad (elupuhused) 32 378 42 333 34 397 35 314<br />
Lahangud (sh ka teistele raviasutustele) 288 291 281 275<br />
Lahangu histoloogiad 4 257 5 693 5 422 5 103<br />
Taastusravi protseduurid 209 689 206 756 158 578 129 050<br />
Baroteraapiad<br />
Hemodialüüsid<br />
1 363 1 097 1 493 1 332<br />
1 545 1 494 1 884 2 060<br />
Logopeedilise ravi protseduurid 19 220 15 886 13 837 9 825<br />
VI. Personal (täidetud ametikohad)<br />
Arstid (täidetud ametikohad) 505, 79<br />
472,65<br />
469,20 443,58<br />
Õenduspersonal 1 277, 92 1 086,65 1 048,20 998,90<br />
53
Hoolduspersonal 846,92 739,50 722,46 663,05<br />
Halduspersonal * 115,50 117,00 125,75<br />
Tervsihoidu teenindav personal * 246,59 258,00 228,75<br />
Majanduspersonal * 379,55 331,20 351,8<br />
* antud aastal mõõtmiskriteeriumid puudusid<br />
<strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli Kliinikum<br />
Arstivastuvõtud 2002.a.<br />
Kliinik Arstivastuvõtud<br />
sh. lapsed sh. esmased vastuvõtud<br />
Kliinikum kokku 488 971 101 938 213 534<br />
sh. eriarsti külastused 365 487 61 855 180 837<br />
sh. hambaarsti<br />
külastused 123 484 40 083 32 697<br />
Anestesioloogia- ja<br />
intensiivravi kliinik 11 624 1 003 11 335<br />
Hematoloogia-onkoloogia<br />
kliinik 28 917 612 8 049<br />
Kardioloogiakliinik 10 779 29 6 471<br />
Kardiovaskulaar- ja<br />
torakaalkirurgia kliinik 6 171 386 3 293<br />
Kirurgiakliinik 17 008 4 739 8 315<br />
Kopsukliinik 12 260 68<br />
3 932<br />
Kõrvakliinik 17 406 4 160 13 183<br />
Lastekliinik 40 819 36 091 26 635<br />
Nahahaiguste kliinik 27 280 2 618<br />
15 403<br />
Naistekliinik 59 831 95 19 495<br />
54
Närvikliinik 8 577 40<br />
5 404<br />
Psühhiaatriakliinik 24 863 1 420<br />
1 756<br />
Silmakliinik 17 384 1 459 11 267<br />
Sisekliinik 30 342 1 113 14 549<br />
Spordimeditsiini- ja<br />
taastusravi kliinik 5 640 99 5 352<br />
Stomatoloogia kliinik 125 271 40 310 33 975<br />
Traumatoloogia- ja<br />
ortopeedia kliinik 44 799 7 696<br />
25 120<br />
<strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli Kliinikum<br />
Päevastatsionaaris ravitud haiged 2002.a.<br />
Kliinik<br />
Voodite<br />
arv<br />
Ravitud<br />
haigete arv Operatsioone<br />
Kliinikum kokku 79 8 778 9 309<br />
Kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik 0 126<br />
128<br />
Kirurgiakliinik<br />
9 974 785<br />
Kõrvakliinik 14 2 831 5 101<br />
Nahahaiguste kliinik 15 171<br />
0<br />
Naistekliinik 11 2 116<br />
1 611<br />
Närvikliinik 4 604 212<br />
Silmakliinik 8 934 937<br />
Sisekliinik 14 499 0<br />
Traumatoloogia- ja ortopeedia kliinik 4 523 535<br />
55
Õppe-, arendus- ja teadustöö <strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli <strong>Kliinikumi</strong>s<br />
<strong>SA</strong> <strong>Tartu</strong> Ülikooli Kliinikum on tervishoiasutusena baasiks <strong>Tartu</strong> Ülikooli õppe-,<br />
arendus ja teadustööle. Koostöös <strong>Tartu</strong> Ülikooli arstiteaduskonnaga osutatakse<br />
arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelset väljaõpet ja diplomijärgset<br />
täiendõpet, siin toimub ka meditsiinialane teadustöö.<br />
Õppe-, arendus- ja teadustöö (arstidel ja õdedel) 2002.a.<br />
Publikatsioonid<br />
2002 aastal valmis kliinikumis töötavate arstide ja arst-õppejõudude poolt 4 (2001.a. –<br />
13) monograafiat, 97 (2001.a. – 96) teaduslikku artiklit rahvusvahelise levikuga<br />
väljaannetes ja 44 artiklit Eesti Arstis ning 82 muud teaduslikku artiklit. Esitati 229<br />
konverentsi teesi ning lisaks avaldati veel 45 muud publikatsiooni.<br />
Teadusüritused<br />
<strong>Kliinikumi</strong> spetsialistid esinesid 157 (2001.a. 158) rahvusvahelisel teadusüritusel ja<br />
219 (2001.a. – 271) Eestis toimunud teadusüritusel.<br />
Korraldati 16 rahvusvahelist teadusüritust ja 56 teadusüritust Eestis.<br />
8 spetsialisti osalesid rahvusvaheliste teaduskonverentside korralduskomiteedes.<br />
Kliinilised ravimiuuringud<br />
Aastalõpu seisuga oli kliinikumis käimasolevaid ravimuuringuid 21 (2001.a. – 24)<br />
ning aasta jooksul alustati 17 uut ravimuuringut.<br />
Teadusgrandid<br />
2002.a. lõpetati 23 teadusgranti ja uues aruande perioodis jätkub töö 37 (2001.a. – 51)<br />
teadusgrandiga.<br />
Arst-õppejõudude, õenduspersonali ja hooldustöötajate täiendused<br />
2002.a. said riigisisest ja rahvusvahelist koolitust 806 arsti, mis moodustab 144%<br />
arstkonnast, õdedest osales koolitusel 1066 õendustöötajat e. 102% ning 173 e. 22%<br />
hooldustöötajat (paljud arstid ja õed osalesid aasta jooksul mitmetel koolitustel) .<br />
Kliinikute poolt korraldati 213 erinevat koolitus- ja täienduskursust ning viidi läbi<br />
mitmeid marketingialaseid üritusi erinevates maakondades.<br />
Arst-õppejõudude osalus õppetöös<br />
Diplomieelse õppetööga oli 2002.a. seotud 240 ja diplomijärgse õppetööga 315 arst-<br />
Aruandeaasta jooksul koostati ja uuendati erinevaid erialaseid õppematerjale ning anti<br />
õppejõudu.<br />
välja ka juhendmaterjale patsientidele.<br />
56
<strong>Kliinikumi</strong>s kasutuselolevad ravijuhised ning rakendatud uued ravidiagnostikameetodid<br />
ja<br />
Kliiniku tes oli 2002.a. kasutusel 84 ravijuhist ning aruande aastal töötati välja või<br />
uuendati 18 ravijuhist. Lisaks oli 230 ravitöötati<br />
välja veel 18 juhist.<br />
ja tööjuhist kasutusel verekeskusel ning<br />
Ravi- ja diagnostikatöös võeti kasutusele terve hulk uusi ravi ja diagnostika<br />
meetodeid: esmakordselt kliinikumis läbiviidud meetodeid oli 47 ja esmakordselt<br />
Eestis läbiviidud meetodeid 23.<br />
57
Lisa 7<br />
Teenusevajaduse prognoos <strong>Kliinikumi</strong>s aastani<br />
2007<br />
Hoone<br />
asukoht<br />
Kliinik/osakond/eriala<br />
Statsion<br />
aar<br />
Hospital<br />
. haiged<br />
keskm<br />
ine<br />
ravike<br />
stvus<br />
Päevastatsiona<br />
ar<br />
voodipäevad<br />
voodid Haiged<br />
vood<br />
id<br />
Ambulatoorne<br />
eriarstiabi<br />
Visiite<br />
Kliinikum<br />
kokku 43 770 7,0 305 436 1 052 8 860 64 376 950<br />
Puusepa 8<br />
Anest.-intensiivravi kliinik 2 670 4,5 11 310 39 11 150<br />
Üldintensiivravi 550 5,5 3 025 10<br />
Neuroanestesioloogia 420 5,5 2 310 8<br />
Pulmonol.anestesioloogia 250 11,1 2 775 10<br />
Günekol.anestesioloogia 950 1,0 950 3<br />
Onkoanestesioloogia os. 500 4,5 2 250 8<br />
Erakorralise meditsiini osakond 12 000<br />
Hematoloogia-onkoloogia kliinik 1 350 5,4 7 290 25 10 000<br />
Kirurgilise onkoloogia osakond 1 350 5,4 7 290 25 10 000<br />
Kardioloogiakliinik 3 950 6,5 25 675 85<br />
Kardioloogia 3 000 6,2 18 600 64<br />
Erakorraline kardioloogia 950 6,7 6 365 22<br />
Kardiovaskulaar- ja<br />
torakaalkirurgia kliinik 2 010 9,5 19 110 65<br />
Kardiokirurgia 660 11,0 7 260 25<br />
Torakaalkirurgia 300 8,0 2 400 8<br />
Vaskulaarkirurgia 1 050 9,0 9 450 32 150<br />
Kirurgiakliinik 5 350 5,2 30 655 105 990 9<br />
Üldkirurgia (üldkirurgia ja<br />
abdom.kirurgia) 3 000 6,0 18 000 62 600<br />
Lastekirurgia 1 300 4,0 5 200 18 150<br />
Uroloogia ja neerusiirdamine 1 050 7,1 7 455 26 240<br />
Kopsukliinik 900 8,2 7 380 25 8 500<br />
Pulmonoloogia 900 8,2 7 380 25 9 000<br />
Naistekliinik 4 500 3,1 15 750 54 2 120 11 60 000<br />
Günekoloogia 1 500 3,3 4 950 17 60<br />
Sünnitusabi, sünnituseelne os. 3 000 3,6 10 800 37 2 060<br />
Närvikliinik 2 475 6,5 15 953 55 625 4 8 900<br />
Neuroloogia 1 125 6,5 7 313 25 400 4 500<br />
Neurokirurgia 1 350 6,4 8 640 30 225 4 400<br />
Sisehaigustekliinik 450 10,0 4 500 15 410 10<br />
58
Nefroloogia-dialüüs 450 10,0 4 500 15 410<br />
Stomatoloogia kliinik 580 5,0 2 900 10<br />
Näo-lõualuukirurgia 580 5,0 2 900 10<br />
Traumatoloogia- ja ortopeedia<br />
kliinik 2 450 8,5 20 440 70 550 4 45 900<br />
Traumatoloogia 1 600 8,1 12 960 44 2 400<br />
Ortopeedia 850 8,8 7 480 26 2 500<br />
Traumapunkt 41 000<br />
Puusepa 6 Sisehaigustekliinik 2 130 7,4 14 694 50 315 4<br />
Endokrinoloogia 500 6,5 3 250 11 0<br />
Gastroenteroloogia 700 6,7 4 690 16 260<br />
Reumatoloogia 550 6,2 3 410 12 30<br />
Sisehaigused 380 8,8 3 344 11 25<br />
Lunini 6 Lastekliinik 3 820 5,4 20 902 72 41 000<br />
Neonatoloogia 720 9,1 6 552 22<br />
Üldpediaatria 800 5,0 4 000 14<br />
Neuroloogia (laste) 1 000 4,5 4 500 15<br />
Ägedad infektsioonid 1 300 4,5 5 850 20<br />
Hematoloogia-onkoloogia kliinik 1 100 5,0 5 500 19 6 100<br />
Hematoloogia ja<br />
inten.kemoteraapia 1 100 5,0 5 500 19 6 100<br />
Anest.-intensiivravi kliinik 265 10 2 518 9<br />
Lasteintensiivravi 265 9,5 2 518 9<br />
Kuperjanovi<br />
1 Kõrvakliinik 3 250 2,0 6 550 22 2 850 14 13 500<br />
Kirurgia osakond 3 000 1,9 5 700 20 2 850 13 500<br />
Kuulmise ja kõnestamise osakond 250 3,4 850 3<br />
Silmakliinik 1 000 3 2 800 10 1 000 8 17 500<br />
Silmahaigused 1 000 2,8 2 800 10 1 000 10 000<br />
Vallikraavi 7 Hematoloogia-onkoloogia kliinik 1 000 9 8 800 30 13 000<br />
Onko- ja radioteraapia 1 000 8,8 8 800 30 13 000<br />
Raja 31 Nahahaiguste kliinik 850 11 9 350 32 27 500<br />
Naha. Ja suguhaigused 850 11,0 9 350 32<br />
Psühhiaatriakliinik 1 865 15,4 28 735 98 25 000<br />
Akuutpsühhiaatria 800 15,2 12 160 42<br />
Psühhiaatria 750 15,8 11 850 41<br />
Lastepsühhiaatria 315 15,0 4 725 16<br />
Riia 167 Kopsukliinik 280 40 11 200 38 4 000<br />
Kopsutuberkuloos 280 40,0 11 200 38 4 000<br />
Spordimeditsiini- ja taastusravi<br />
kliinik 1 125 31,0 30 625 105 0<br />
Taastusravi ja järelravi 500 17,5 8 750 30<br />
Hooldusravi 625 35,0 21 875 75<br />
59
Sisehaigustekliinik 400 7 2 800 18<br />
Nakkushaigused 400 7,0 2 800 18<br />
Puusepa 1a Ambulatoorne eriarstiabi 84 900<br />
Ambulatoorne taastusravi 6 000<br />
Kuulmise ja kõnestamise amb. 4 200<br />
Valukliinik 500<br />
Kardioloogia 11 000<br />
Kardiokirurgia 1 800<br />
Vaskulaarkirurgia 4 100<br />
Torakaalkirurgia 500<br />
üldkirurgia 6 500<br />
lastekirurgia 5 100<br />
uroloogia 6 000<br />
endokrinoloogia 12 500<br />
gastroenteroloogia 2 900<br />
nakkushaigused 7 000<br />
nefroloogia 1 600<br />
reumatoloogia 4 300<br />
sisehaigused 1 400<br />
näo-lõualuukirurgia 2 000<br />
silmahaigusd 7 500<br />
Raekoja<br />
plats 6 Ambulatoorne hambaravi Hambaravi<br />
120 000<br />
60
Lisa 8a<br />
KLIINIKUMI JAOTUS FUNKTSIONAALSETEKS VALDKONDADEKS<br />
AASTAL 2003<br />
Kood<br />
Funktsionaalse valdkonna ja<br />
osakonna või struktuuriüksuse<br />
nimetus<br />
Asukoht<br />
1.00 DIAGNOSTIKA JA RAVI<br />
1.01 Erakorraline meditsiin L. Puusepa 8 , N. Lunini 6, Lossi 36,<br />
Raja 31, J. Kuperjanovi 1/3<br />
1.02 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt L. Puusepa 1A, 2, 8, N. Lunini 6, Riia<br />
167, Raja 31, Lossi 36, Vallikraavi<br />
7/9,10, J. Kuperjanovi 1/3, Raekoja<br />
plats 6, Ilmatsalu 46<br />
1.03 Funktsionaalne diagnostika Kõikides <strong>Kliinikumi</strong> hoonetes<br />
1.04 Endoskoopia L. Puusepa 1A, 6, 8, N.Lunini 6, J.<br />
Kuperjanovi 1/3, Lossi 36, Vallikraavi<br />
10<br />
1.05 Laboratoorium L. Puusepa 1A, 8, Oru 3, N. Lunini 6,<br />
Vallikraavi 7/9, 10, Lossi 36<br />
1.06 Patoloogia Ravila 19, Vallikraavi 7/9,10, Riia 167<br />
1.07 Operatsiooniblokk L. Puusepa 1A, 2, 8, Lossi 36,<br />
Vallikraavi 10, Kuperjanovi 1/3,<br />
1.08 Sünnitusblokk Lossi 36<br />
1.09 Radiodiagnostika ja – ravi L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, Vallikraavi 7/9,<br />
10, Raekoja plats 6, Riia 167, N.<br />
Lunini 6<br />
1.09 Taastusravi L. Puusepa 1A, 8, N. Lunini 6, Lina 6,<br />
Ilmatsalu 46<br />
1.10 Päevaravi ja päevakirurgia L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, J. Kuperjanovi<br />
1/3<br />
2.00 PALATIO<strong>SA</strong>KONNAD<br />
2.01 Dermatoveneroloogia Raja 31<br />
2.02 Endokrinoloogia L. Puusepa 6<br />
2.03 Gastroenteroloogia L. Puusepa 6<br />
2.04 Hematoloogia N. Lunini 6<br />
2.05 Infektsioonhaigused Lina 4<br />
2.06 Intensiivravi L. Puusepa 2, 8, N. Lunini 6, Lossi 36,<br />
Vallikraavi 10<br />
2.07 Kardioloogia L. Puusepa 8<br />
2.08 Kardiovaskulaarkirurgia L. Puusepa 8<br />
2.09 Lastekirurgia L. Puusepa 8<br />
2.10 Nefroloogia L. Puusepa 8<br />
2.11 Neurokirurgia L. Puusepa 2<br />
2.12 Neuroloogia L. Puusepa 2<br />
2.13 Oftalmoloogia J. Kuperjanovi 1/3<br />
61
2.14 Onkoloogia Vallikraavi 10<br />
2.15 Ortopeedia L. Puusepa 8<br />
2.16 Otorinolarüngoloogia J. Kuperjanovi 1/3<br />
2.17 Pediaatria N. Lunini 6<br />
2.18 Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia L. Puusepa 8<br />
2.19 Psühhiaatria Raja 31<br />
2.20 Pulmonoloogia L. Puusepa 6<br />
2.21 Reumatoloogia L. Puusepa 8<br />
2.22 Sisehaigused L. Puusepa 8<br />
2.23 Sünnitusabi ja günekoloogia Lossi 36<br />
2.24 Taastusravi Riia 167<br />
2.25 Torakaalkirurgia L. Puusepa 8<br />
2.26 Uroloogia L. Puusepa 8<br />
2.27 Üldkirurgia L. Puusepa 8<br />
2.28 Hooldusravi Riia 167<br />
2.29 Näo-lõualuu kirurgia L. Puusepa 8<br />
3.00 HALDUS<br />
3.01 Haigla juhtimine ja haldamine L. Puusepa 1 A<br />
3.02 Arhiiv L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, N. Lunini 6,<br />
Riia 167, Raja 31, J. Kuperjanovi 1/3,<br />
Raekoja plats 6, Lossi 36, Vallikraavi<br />
7/9,10<br />
3.03 Infotehnoloogia L. Puusepa 1A , 2, 8,<br />
N. Lunini 6, J. Kuperjanovi 1/3, Lossi<br />
36,<br />
3.04 Raamatukogu L. Puusepa 8<br />
3.05 Meditsiinistatistika L. Puusepa 1A, 8, Riia 167, Raja 31,<br />
Lossi 36<br />
4.00 ÜLDKASUTATAVAD JA<br />
PERSONALIRUUMID<br />
4.01 Üldkasutatavad ruumid Kõikides hoonetes<br />
4.02 Hingeabi ja sotsiaalabi Riia 167, N. Lunini 6, L. Puusepa 8,<br />
Lossi 36, Raja 31<br />
4.03 Personali riietusruumid Hoonete soklikorrustel<br />
4.04 Personali toitlustus (tsentraalne<br />
toitlustusteenistus)<br />
5.00 ABITEENISTUS JA<br />
VARUSTUS<br />
L. Puusepa 1A,<br />
L. Puusepa 8<br />
5.01 Apteek L. Puusepa 8 soklikorrus, N. Lunini 6<br />
5.02 Haigla köögiblokk L. Puusepa 8<br />
5.03 Meditsiiniseadmete hooldus ja L. Puusepa 8<br />
remont<br />
5.04 Voodite ja voodivarustuse<br />
puhastus ja desinfektsioon<br />
L. Puusepa 8, Riia 167, Raja 31, N.<br />
Lunini 6, Lossi 36<br />
5.05 Sterilisatsioon L. Puusepa 2, 8, Kuperjanovi 1/3, Lossi<br />
62
36, N.Lunini 6, Vallikraavi 10, Raekoja<br />
plats 6<br />
5.06 Pesumaja ja pesulaod Pesulaod L. Puusepa 8, Raja 31, Riia<br />
167 hoonete soklikorrused<br />
5.07 Ladu ja varustus L. Puusepa 8<br />
5.08 Tehniline hooldus ja remont Hoonete soklikorrustel<br />
(ruumid ja kommunikatsioonid)<br />
5.09 Koristuskeskus L. Puusepa 1A, 8<br />
5.10 Transporditeenistuse ruumid L. Puusepa 8 lisahoone<br />
5.11 Jäätmekäitlus<br />
L. Puusepa 8<br />
Tervishoiu riskijäätmete<br />
kahjutustamise keskus<br />
N. Lunini 6 lisahoone<br />
6.00 TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS<br />
6.01 Teadustöö Kõikides hoonetes<br />
6.02 Kutseõppeasutuste õpilaste ja Kõikides hoonetes<br />
üliõpilaste praktika<br />
6.03 Personali täiendkoolitus Kõikides hoonetes<br />
6.04 Patsiendikoolitus Kõikides hoonetes<br />
7.00 MUU<br />
7.01 Kiirabibaasi ruumid -<br />
7.01 Teenused väljapoole L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, Oru 3, N. Lunini<br />
6, Vallikraavi 7/9, 10, Ravila 19, Lossi<br />
36, Riia 167, Raja 31, Raekoja plats 6,<br />
Ilmatsalu 46<br />
7.02 Teenused väljastpoolt Pesupesemine, L.Puusepa 1A hoone<br />
hooldus, haigete transportteenus,<br />
haljasalade hooldus, lumekoristus jms.<br />
7.03 Vereteenistus L. Puusepa 1A<br />
7.04 Haiglate pansion -<br />
63
Lisa 8b<br />
KLIINIKUMI JAOTUS FUNKTSIONAALSETEKS VALDKONDADEKS<br />
AASTAL 2007<br />
Kood<br />
Funktsionaalse valdkonna ja<br />
osakonna või struktuuriüksuse<br />
nimetus<br />
Asukoht<br />
1.00 DIAGNOSTIKA JA RAVI<br />
1.01 Erakorraline meditsiin L. Puusepa 8 uus hoone, Lunini 6,<br />
Raja 31, J. Kuperjanovi 1/3<br />
1.02 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt L. Puusepa 1A, L. Puusepa 8<br />
peahoone I korrus, N. Lunini 6,<br />
Raekoja plats 6, Raja 31, Riia 167, J.<br />
Kuperjanovi 1/3, Vallikraavi 10<br />
1.03 Funktsionaalne diagnostika L. Puusepa 1A, 6, 8 peahoone I<br />
korrus, N.Lunini 6, Riia 167, Raja<br />
31, Vallikraavi 7/9,10<br />
1.04 Endoskoopia L. Puusepa 1A, 6, 8 peahoone I<br />
korrus, N. Lunini 6,J. Kuperjanovi 1/3<br />
1.05 Laboratoorium L. Puusepa peahoone I korrus,<br />
N.Lunini 6<br />
1.06 Patoloogia Ravila 19, L. Puusepa 8 uus hoone<br />
1.07 Operatsiooniblokk L Puusepa 1A, L. Puusepa 8<br />
peahoone II korrus ja uue hoone III<br />
korrus, J. Kuperjanovi 1/3<br />
1.08 Sünnitusblokk L. Puusepa 8 uus hoone<br />
1.09 Radiodiagnostika ja – ravi L. Puusepa 1A, 6, L. Puusepa 8<br />
peahoone I korrus ja uus hoone,<br />
Vallikraavi 10, Riia 167, N. Lunini 6,<br />
Raekoja plats 6<br />
1.09 Taastusravi L. Puusepa 1A, 8, N. Lunini 6, Riia<br />
167<br />
1.10 Päevaravi ja päevakirurgia L. Puusepa 1A, 6, 8 peahoone II<br />
korrus (endine op. blokk) ja uus<br />
hoone, J. Kuperjanovi 1/3<br />
2.00 PALATIO<strong>SA</strong>KONNAD<br />
2.01 Dermatoveneroloogia Raja 31<br />
2.02 Endokrinoloogia L. Puusepa 6<br />
2.03 Gastroenteroloogia L. Puusepa 6<br />
2.04 Hematoloogia N. Lunini 6<br />
2.05 Infektsioonhaigused Riia 167<br />
2.06 Intensiivravi L. Puusepa 8 uus hoone, N. Lunini 6,<br />
Riia 167<br />
2.07 Kardioloogia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.08 Kardiovaskulaarkirurgia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.09 Lastekirurgia L. Puusepa 8 peahoone<br />
64
2.10 Nefroloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.11 Neurokirurgia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.12 Neuroloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.13 Oftalmoloogia J. Kuperjanovi 1/3<br />
2.14 Onkoloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.15 Ortopeedia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.16 Otorinolarüngoloogia J. Kuperjanovi 1/3<br />
2.17 Pediaatria N. Lunini 6<br />
2.18 Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.19 Psühhiaatria Raja 31<br />
2.20 Pulmonoloogia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.21 Reumatoloogia L. Puusepa 6<br />
2.22 Sisehaigused L. Puusepa 6<br />
2.23 Sünnitusabi ja günekoloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.24 Taastusravi Riia 167<br />
2.25 Torakaalkirurgia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.26 Uroloogia L. Puusepa 8<br />
2.27 Üldkirurgia L. Puusepa 8<br />
2.28 Hooldusravi Riia 167<br />
2.29 Näo-lõualuu kirurgia L. Puusepa 8<br />
3.00 HALDUS<br />
3.01 Haigla juhtimine ja haldamine L. Puusepa 2<br />
3.02 Arhiiv L. Puusepa 1A, 2, 6,<br />
L. Puusepa 8 uus hoone, Riia 167,<br />
Raja 31,Raekoja plats 6, N.Lunini 6,<br />
Ravila 19<br />
3.03 Infotehnoloogia L. Puusepa 1A , 8,<br />
L. Puusepa 8 uus hoone<br />
3.04 Raamatukogu L. Puusepa 8 peahoone<br />
3.05 Meditsiinistatistika L. Puusepa 2<br />
4.00 ÜLDKASUTATAVAD JA<br />
PERSONALIRUUMID<br />
4.01 Üldkasutatavad ruumid Kõikides hoonetes<br />
4.02 Hingeabi ja sotsiaalabi L. Puusepa 8 uus hoone, Riia 167,<br />
N.Lunini 6<br />
4.03 Personali riietusruumid Hoonete soklikorrustel<br />
4.04 Personali toitlustus (tsentraalne<br />
toitlustusteenistus)<br />
5.00 ABITEENISTUS JA VARUSTUS<br />
L. Puusepa 1A,<br />
L. Puusepa 8 peahoone<br />
5.01 Apteek L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
5.02 Haigla köögiblokk L. Puusepa 8 peahoone<br />
5.03 Meditsiiniseadmete hooldus ja L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
remont<br />
5.04 Voodite ja voodivarustuse puhastus<br />
ja desinfektsioon<br />
L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus,<br />
Riia 167, Raja 31, N. Lunini 6<br />
5.05 Sterilisatsioon L. Puusepa 1A, 8 uue hoone<br />
65
soklikorrus, J. Kuperjanovi 1/3<br />
5.06 Pesumaja ja pesulaod L. Puusepa 8 uue hoone, Raja 31, Riia<br />
167 hoonete soklikorrus<br />
5.07 Ladu ja varustus L. Puusepa uue hoone soklikorrus<br />
5.08 Tehniline hooldus ja remont (ruumid L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
ja kommunikatsioonid)<br />
5.09 Koristuskeskus L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
5.10 Transporditeenistuse ruumid L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
5.11 Jäätmekäitlus<br />
L. Puusepa 8 peahoone ja uue hoone<br />
soklikorrus<br />
N. Lunini 6<br />
Tervishoiu riskijäätmete<br />
kahjutustamise keskus<br />
6.00 TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS<br />
6.01 Teadustöö L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, N. Lunini 6,<br />
Riia 167, Raja 31, Vallikraavi 10,<br />
Ravila 19, Raekoja plats 6, J.<br />
Kuperjanovi 1/3<br />
6.02 Kutseõppeasutuste õpilaste ja<br />
üliõpilaste praktika<br />
L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, N.Lunini 6,<br />
Riia 167, Raja 31, Vallikraavi 7/9, 10,<br />
Ravila 19, Raekoja plats 6, J.<br />
Kuperjanovi 1/3<br />
6.03 Personali täiendkoolitus L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, N. Lunini 6,<br />
Riia 167, Raja 31, Vallikraavi 7/9, 10,<br />
Ravila 19, Raekoja plats 6, J.<br />
Kuperjanovi 1/3<br />
6.04 Patsiendikoolitus L. Puusepa 1 A, 2, 6, 8 , N. Lunini 6,<br />
Riia 167, Raja 31, Vallikraavi 7/9,10,<br />
Ravila 19, Raekoja plats 6<br />
J.Kuperjanovi 1/3<br />
7.00 MUU<br />
7.01 Kiirabibaasi ruumid -<br />
7.01 Teenused väljapoole L. Puusepa1A, 6, 8 peahoone, uus<br />
hoone, N.Lunini 6, Ravila 19, Riia<br />
167, Raja 31, Vallikraavi 7/9,10, J.<br />
Kuperjanovi 1/3, Raekoja plats 6<br />
7.02 Teenused väljastpoolt Pesupesemine, haigete transport,<br />
territooriumi korrashoid jms.<br />
7.03 Vereteenistus L. Puusepa 1A<br />
7.04 Haiglate pansion -<br />
66
Lisa 8c<br />
KLIINIKUMI JAOTUS FUNKTSIONAALSETEKS VALDKONDADEKS<br />
AASTAL 2015<br />
Kood<br />
Funktsionaalse valdkonna ja<br />
osakonna või struktuuriüksuse<br />
nimetus<br />
Asukoht<br />
1.00 DIAGNOSTIKA JA RAVI<br />
1.01 Erakorraline meditsiin L. Puusepa 8 uus hoone<br />
1.02 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt L. Puusepa 8 peahoone I korrus<br />
1.03 Funktsionaalne diagnostika L. Puusepa 8 peahoone I korrus<br />
1.04 Endoskoopia L. Puusepa 8 peahoone I korrus<br />
1.05 Laboratoorium L. Puusepa 8 peahoone I korrus<br />
1.06 Patoloogia Ravila 19, L. Puusepa 8 uus hoone<br />
1.07 Operatsiooniblokk L. Puusepa 8 uus hoone<br />
1.08 Sünnitusblokk L. Puusepa 8 uus hoone<br />
1.09 Radiodiagnostika ja – ravi L. Puusepa 8 peahoone I korrus ja uus<br />
hoone<br />
1.09 Taastusravi L. Puusepa 1A, 8, Riia 167<br />
1.10 Päevaravi ja päevakirurgia L. Puusepa 8 peahoone II korrus<br />
(endine op. blokk) ja uus hoone<br />
2.00 PALATIO<strong>SA</strong>KONNAD<br />
2.01 Dermatoveneroloogia Raja 31<br />
2.02 Endokrinoloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.03 Gastroenteroloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.04 Hematoloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.05 Infektsioonhaigused Riia 167<br />
2.06 Intensiivravi L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.07 Kardioloogia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.08 Kardiovaskulaarkirurgia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.09 Lastekirurgia L. Puusepa 8 eahoone<br />
2.10 Nefroloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.11 Neurokirurgia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.12 Neuroloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.13 Oftalmoloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.14 Onkoloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.15 Ortopeedia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.16 Otorinolarüngoloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.17 Pediaatria L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.18 Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.19 Psühhiaatria Raja 31<br />
2.20 Pulmonoloogia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.21 Reumatoloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.22 Sisehaigused L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.23 Sünnitusabi ja günekoloogia L. Puusepa 8 uus hoone<br />
2.24 Taastusravi Riia 167<br />
67
2.25 Torakaalkirurgia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.26 Uroloogia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.27 Üldkirurgia L. Puusepa 8 peahoone<br />
2.28 Hooldusravi Riia 167<br />
2.29 Näo-lõualuukirurgia L. Puusepa 8<br />
3.00 HALDUS<br />
3.01 Haigla juhtimine ja haldamine L. Puusepa 2<br />
3.02 Arhiiv L. Puusepa 1A, 2, 6,<br />
L. Puusepa 8 uus hoone<br />
3.03 Infotehnoloogia L. Puusepa 1A , 8,<br />
L. Puusepa 8 uus hoone<br />
3.04 Raamatukogu L. Puusepa 8 peahoone<br />
3.05 Meditsiinistatistika L. Puusepa 2<br />
4.00 ÜLDKASUTATAVAD JA<br />
PERSONALIRUUMID<br />
4.01 Üldkasutatavad ruumid Kõikides hoonetes<br />
4.02 Hingeabi ja sotsiaalabi L. Puusepa 8 uus hoone, Riia 167,<br />
Raja 31<br />
4.03 Personali riietusruumid Hoonete soklikorrustel<br />
4.04 Personali toitlustus (tsentraalne<br />
toitlustusteenistus)<br />
5.00 ABITEENISTUS JA VARUSTUS<br />
L. Puusepa 1A,<br />
L. Puusepa 8 peahoone<br />
5.01 Apteek L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
5.02 Haigla köögiblokk L. Puusepa 8 peahoone<br />
5.03 Meditsiiniseadmete hooldus ja L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
remont<br />
5.04 Voodite ja voodivarustuse puhastus L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
ja desinfektsioon<br />
5.05 Sterilisatsioon L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
5.06 Pesumaja ja pesulaod L. Puusepa 8 uue hoone ja Raja 31,<br />
Riia 167 hoonete soklikorrus<br />
5.07 Ladu ja varustus L. Puusepa uue hoone soklikorrus<br />
5.08 Tehniline hooldus ja remont (ruumid L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
ja kommunikatsioonid)<br />
5.09 Koristuskeskus L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
5.10 Transporditeenistuse ruumid L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus<br />
5.11 Jäätmekäitlus<br />
Tervishoiu riskijäätmete<br />
kahjutustamise keskus<br />
L. Puusepa 8 peahoone ja uue hoone<br />
soklikorrus<br />
N. Lunini 6<br />
6.00 TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS<br />
6.01 Teadustöö L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, Riia 167, Raja<br />
31, Ravila 19<br />
6.02 Kutseõppeasutuste õpilaste ja L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, Riia 167, Raja<br />
68
üliõpilaste praktika 31, Ravila 19<br />
6.03 Personali täiendkoolitus L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, Riia 167, Raja<br />
31, Ravila 19<br />
6.04 Patsiendikoolitus L. Puusepa 1 A, 8 peahoone ja uus<br />
hoone, Riia 167, Raja 31, Ravila 19<br />
7.00 MUU<br />
7.01 Kiirabibaasi ruumid -<br />
7.01 Teenused väljapoole L. Puusepa 8 peahoone, uus hoone,<br />
Riia 167, Raja 31, Ravila 19<br />
7.02 Teenused väljastpoolt Pesupesemine, haljasalade hooldus,<br />
haigete transporditeenus,<br />
lumekoristus jms.<br />
7.03 Vereteenistus L. Puusepa 8 uus hoone<br />
7.04 Haiglate pansion N. Lunini 6<br />
69