KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber L.KKL ...

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA 

Loa registreerimisnumber 

L.KKL.HA-171420 

Loa taotluse registreerimisnumber 30.03.2007 nr 1272 

Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) 

171420 

registrinumber 

1. Käitaja andmed 1.1. Ärinimi/Nimi Hinnu Seafarm OÜ 

1.2. Registrikood/Isikukood 10091802 

1.3. Aadress Allika küla, 74601 Kuusalu vald, Harjumaa 

telefon/faks 609 7454 / 609 7455 

e-post 

hinnuseafarm@hot.ee 

2. Käitise andmed 2.1. Käitise nimetus Hinnu seafarm 

2.2. Käitise aadress Allika küla, 74601 Kuusalu vald, Harjumaa 

2.3. Kontaktisik: nimi, Kalmer Märtson, juhataja 

ametikoht 

telefon/faks 609 7454 / 609 7455 

e-post 

hinnuseafarm@hot.ee 

2.4. Territoriaalkood1 ja L- 

EST2 koordinaadid 

EHAK: 352 

PL: X=6592649 IP: Y=580853 

3. Tegevusala 3.1. Põhitegevusala nimetus 01461 - Seakasvatus 

ja kood3 

3.2. Muude tegevusalade 

nimetused ja koodid3 

10111 – Liha töötlemine ja säilitamine, k.a 

tapamajade tegevus. 

3.3. Tegevus- või 

alltegevusvaldkond 

(-valdkonnad), millele on 

antud kompleksluba 

Keskkonnakompleksluba on antud sigade 

intensiivkasvatuseks käitises kohtade arvuga 

rohkem kui 2000 seale (kehamassiga üle 30 

kg) või 750 emisele. 

4. Loa andja 

andmed 

3.4. Kätises ülesseatud 

tootmisvõimsus 

3.5. Käitise lubatud tööaeg 8760 tundi aastas 

Käitises on 240 kohta emistele koos 

põrsastega, 460 kohta tiinetele emistele ja 

emistele, 400 kohta emikutele, 280 kohta 

emistele ja kultidele, 3520 kohta 

võõrdepõrsastele ja 3780 kohta nuumikutele. 

Käitises aastane tootmismaht on 16274 

nuumikut aastas. 

4.1. Asutuse nimi 

Keskkonnaministeerium Harjumaa 

keskkonnateenistus 

4.2. Registrikood 70001231 

4.3. Aadress Viljandi mnt 16, Tallinn 

4.4. Loa koostanud ametnik: 

nimi, ametinimetus 

Kerli Rästa / Keskkonnateabe ja -korralduse 

peaspetsialist 

telefon/faks 67 44 809 / 67 44 801 

e-post 

kerli.rasta@keskkonnaamet.ee

PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA JA HEITE VÄLTIMISEKS VÕI VÄHENDAMISEKS KAVANDATAV TEHNIKA 

Tabel 1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale 

(edaspidi PVT). 

PVT allikas ja valitud PVT nimetus: 

Tootmisetapid Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, 

tehnoloogia ja seadmete nimetused 

Juhtimine 

Pidamine 

Farmis töötab 36 töötajat. Käitise keskkonnaalase tegevuse 

eest vastutab ettevõtte juhataja. Konkreetsete keskkonnaga 

seotud tegevuste eest vastutavad vastava ala töötajad. 

Kirjalik koolituskava puudub. Koolitusi viiakse läbi 

vastavalt vajadusele ja nõuetele (nt litsentsi või tunnistuse 

uuendamiseks või seadme opereerimiseks) 

Farmis peetakse pidevat arvestust karja suuruse üle 

(registreeritakse kõik surmad-sünnid, surmade põhjused), 

samuti registreeritakse liha toodang. Sööda tarbimise ja 

juurdekasvu üle peetkase arvestust kuiselt. Selle järgi 

määratakse ka söödaväärindus. 

Farmis on tulekahju ennetamiseks kehtestatud üldised 

tuleohutuseeskirjad, mis sisalduvad ka kõigis 

tööohutusjuhendites. Farmis sees on suitsetamine keelatud 

ning nähtavatele kohtadele on paigaldatud pulberkustutid. 

OÜ Hinnu Seafarmis võib keskkonnareaostus tekkida 

sõnnikumahutite lekkimise korral. Koostatud on 

tegutsemise plaan keskkonnareaostuse tekkimise korral. 

Farmis on kokku 18 lauta. Neist viis poegimislauta on äsja 

rekonstrueeritud ning nendesse on paigaldatud läga 

kogumiseks vannid ja äravoolutorud ning osaliselt 

restpõrand. 

Kasutusel oleva KKJS, 

tehnoloogia ja seadmete 

erikulude ja heite näitajad 

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite 

näitajad 

- Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav 

koolituskava olemasolu 

- Arvestuse pidamine karja üle, samuti päevase 

juurdekasvu, suremuse ja säädaväärinduse üle 

tootmistulemuste parendamise eesmärgil. 

- Kirjalik plaan tulekahju ennetamiseks ja 

tulekahju korral tegutsemiseks, mis on nähtavas 

kohas ja kättesaadav kõigile töötajatele. 

- Kirjalik plaan, kus on meeted reostuse tekkimise 

korral tegutsemiseks ning mis on nähtavas kohas 

ja kättesaadav kõigile töötajatele. 

- Lautade sage puhastamine ning tugevad 

vaheseinad. 

Lauda ventilatsioonisüsteemil on temperatuuri ja 

niiskuse kombineeritud kontrollsüsteem. 

Vastavusmärge 

Ei ole asjakohane, 

kuna koolitused 

toimuvad 

ametialastest nõuetest 

lähtuvalt. Seadmete 

opereerimiseks 

vajamineva koolituse 

viib läbi reeglina 

seadme tarnija. 

Vastab 

Vastab 

Vastab 

Vastab 

2

Tootmisetapid 

Sõnniku ja läga 

kogumine ja 

hoidmine 

Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, 


Ventilatsioonisüsteem on kõigis lautades sama, põhineb 

tasarõhul ning on automaatselt juhitav iga lauda 

temperatuuri järgi. 

Kõikides lautades on kasutusel osaliselt restpõrandad ning 

läga eemaldamiseks skreeperid (v.a poegimislautades ja 

rekonstrueeritavates lautades, kus kasutatakse lägavanne). 

Läga eemaldamine toimub kord päevas. 

Söötmissüsteemid põhinevad kuivsööda ja vee 

kombineerimisel ning töötavad automaatselt vastavalt 

sigade vajadustele. Kasutusel on TURBOMAT 

söödaautomaadid ja nippel- ja nivoojootjad (tiinete emiste 

lautades). 

Kütmiseks kasutatakse elektrilist põrandakütet 

poegimislautades ja võõrdepõrsaste lautades. 

Poegimislautades on põrsaste soojendamiseks kasutusel ka 

soojenduslambid. 

Farmis tekkivaks aastaseks läga koguseks on 14 600 m 3 . 

Tekkiva läga hoidmiseks on kasutusel neli 2002. aastal 

ehitatud betoonmahutit kogumahuga 16340 m 3 , millest 

kasutatav maht on 14706 m 3 . Lisaks on farmi territooriumil 

veel kaks vanemat mahutit kogumahuga 4200 m 3 (ei ole 

kasutuses) ning läga vahemahutid kogumahuga 128 m 3 . 

Mahutid võimaldavad säilitada vähemalt aastase tekkiva 

läga koguse. Hoidlad on kaetud hekselpõhuga. 

Läga laotatakse põldudele vegetatsiooniperioodil, 

arvestamata taimede kasvuperioodi. Laotamiseks 

kasutatakse avatud lõhega injektorlaoturit. Tegemist on 

läga viimisega otse mulda. Farmil on koostatud läga 

laotamise plaan ja sõlmitud lepingud maaomanikega läga 

laotamiseks. 





näitajad 

Söötmissüsteem kombineerib sööda ja vee. 

Sõnnikusüsteem – osaliselt restpõrandaga, V- 

kujuline lägakanal, madal läga süvend, sage 

lägast tühjendamine. 

- Läga laotamisel kasutada lohisvoolik või otse 

mulda viivat süsteemi. Samuti peab läga 

laotamiseks olema piisavalt põllumaad või 

sõlmitud lepingud maaomanikega. Koostatud 

peab olema läga laotamise plaan. 

Sööt ja vesi, Farmis on kasutusel seitse erinevat söödasegu, mida - Etapiline söötmine, vastavalt kaalule ja Vastab 


Vastab 

3

Tootmisetapid 







näitajad 


ravimid ja muud 

abimaterjalid 

kasutatakse vastavalt sigade kaalule ja tootlikkusele. 

tootlikkusele. 

Võõrdepõrsaste söötmine. Kasutatakse sisseostetud 

prestarterit põrsastele. Lisaks kasutatakse põrsaste 

meelitussõõta. 

16,5-19,0% proteiini, 0,5- 

0,6% fosforit. 

Võõrdepõrsaste söötmine (19-21% proteiini, 

0,75-0,85% fosforit) 

Vastab 

Põrsaste söötmine. Kasutatakse sisseostetud täissööta 

põrsastele. 

17,3-19,1% proteiini, 0,52- 

0,64% fosforit 

Põrsaste söötmine ( 17,5-19,5% proteiini, 0,6- 

0,7% fosforit) 

Vastab 

Kesikute söötmine. Kasutatakse sisseostetud täissööta. 15,5% proteiini, 0,56-0,59% 

fosforit 

Nuumikute söötmine. Kasutatakse sisseostetud täissööta 13,3% proteiini, 0,53-0,56% 

fosforit 

Keskute söötmine ( 15-17% proteiini, 0,45- 


Nuumikute söötmine (14-15% proteiini, 0,38- 


Proteiini % osas 

vastab kuid ei vasta 

fosfori sisalduse osas. 

Kuna Hinnu Seafarm 

ostab valmissöödad 

söödatehasest ei ole 

fosforisisalduse 

muutmine söötades 

otseselt käitise 

pädevuses. 










pädevuses. 

4

Tootmisetapid 







näitajad 


Tiinete emiste söötmine. Sööt ostetakse sisse. Lisaks 

kasutatakse täiendsööta. 

14,7% proteiini, 0,55% 

fosforit 

Tiinete emiste söötmine (13-15% proteiini, 0,43- 

0,51% fosforit. 










pädevuses. 

Imetavate emiste söötmine. Sööt ostetakse sisse. Lisaks 

kasutatakse täiendsööta. 

16,5% proteiini, 0,57-0,65% 

fosforit 

Imetavate emiste söötmine (16-17% proteiini, 

0,57-0,65% fosforit). 

Vastab 

Vee tarbimist erinevate kasutusalade lõikes ei mõõdeta. 

Seoses lautade remondiga ja sellega seotud pesemisvee 

kulu vähenemisele on vähenenud veetarbimine 17% võrra. 

Lautade pesuks kasutatakse survepesureid. 

- Veetarbimine peab olema minimaale, kuid sigade 

veevajadusest lähtuvalt piisav. Lautade pesuks 

kasutada survepesureid. 

Vastab 

Diiselkütuse 

hoidmine ja 

tankimine 

Reovesi 

Jäätmed 

Ravimite väljakirjutamine ja kasutamine toimub 

veterinaararsti poolt. 

Farmi territooriumil on diiselkütuse hoidmiseks renditud 

AS-ilt Eksar-Transoil 4 m 3 -ne vaheseinaga metallmahuti 

(2x2m 3 ), mille hoolduse, kontrolli ja täitmise eest vastutab 

AS Eksar-Transoil. Tankimiseks on mahuti kõrval kaks 

tankurit. Tankurid ja mahuti asuvad kõvakattega platsil. 

Käitises tekib olmereovesi ja tapamaja reovesi. Tekkiv 

reovesi suunatakse ülepumpamiskaevu ning sealt 

pumbatakse Kuusalu valla reoveepuhastisse. 

Segaolmejäätmed kogutakse käitise territooriumil 

asuvatesse prügikonteineritesse ja antakse üle 

- Kasutada vastavalt veterinaararsti ettekirjutusele. Vastab 

- Peab vastama Vabariigi Valitsuse 16.05.2001a 

määruses nr 172 toodud veekaitsenõuetele. 

- Olmereovesi ja tapamajast kogutavat reovett ei 

tohi segada läga hulka, vaid tuleb juhtida 

reoveepuhastussüsteemi. 

- Sega-olmajäätmed anda üle jäätmeluba omavale 

ettevõttele. Teravad ja torkivad jäätmed anda üle 

Vastab 

Vastab 

Vastab 

5

Tootmisetapid 

Õhk 

Energia 

Müra 



jäätmekäitlusettevõttele. Teravad ja torkivad jäätmed 

valatakse kipsi ja antakse üle olmejäätmetena. 

Loomsed jäätmed kogutakse spetsiaalsetesse 

konteineritesse , kus need desinfitseeritakse ning 

saadetakse Loomsete Jäätmete Käitlemise tehasesse. 

Erimeetmeid ammoniaagi emissiooni vähendamiseks 

käitises ei rakendata. Sööda proteiinisisaldus vastab PVT-le 

, fosforisisaldus on kohati kõrgem. Lägamahutite pind on 

kaetud. Läga laotatakse põldudele vegetatsiooniperioodil, 

arvestamata taimede kasvuperioodi. Laotamiseks 

kasutatakse avatud lõhedega injektorlaoturit. 

Haisu vältimiseks kasutatakse läga laotamisel otse mulda 

viimise süsteemi. Vedelsõnnikuhoidlad on kaetud 

hekselpõhuga. 

Suurimad energiatarbijad farmis on lägapumbad ja 

soojenduslambid. Lisaks tarbivad oluliselt energiat söödaja 

lägatransportöörid, tapamaja seadmed, ventilatsioon, 

põrandaküte ning sisevalgustus. Farmis on kasutusel 

kaasaegsed sööda- ja lägatransportöörid, samuti on 

paigaldatud tasarõhul põhinev ventilatsioonisüsteem. 

Lautade aknad on vahetatud. Eraldi elektriarvesteid farmis 

pole, mõõdetakse vaid kogu tarbimist. 

Müraallikateks on ventilaatorid. Erimeetmeid müra 

vähendamiseks ei kasutata, kuna müra suhtes kaebusi pole 

olnud. 





näitajad 

vastavat luba omavale ettevõttele. 

- Surnud loomad tuleb kokku koguda spetsiaalses, 

selleks ette nähtud kohas ning saata loomsete 

jäätmete käitlemisjaama (kõrge riskiastmega 

loomsed jäätmed). Madala riskiastmega jäätmed 

tuleb kokku koguda spetsiaalses, selleks ette 

nähtud kohas ning anda üle vastavat luba 

omavale jäätmekäitlejale. 

- Sööda proteiinisisalduse, ehitiste, igapäevaste 

tegevuste ja puhtuse pidev jälgimine ammoniaagi 

emissiooni vähendamiseks. Kasutada osaliselt 

restidega põrandaid. Oluline on läga sage 

eemaldamine. Lägahoidlad peavad olema 

kaetud.Läga tuleb laotada selleks ettenähtud ajal, 

arvestades taimede kasvuperioodi. Läga 

laotamisel kasutada lohisvooliksüstteme või 

injektorlaoturit 

- Vedelsõnnikuhoidlate katmine. Läga laotamisel 

kasutada lohisvoolik või otse mulda viimise 

süsteeme. 

- Kasutada vähese energiatarbega 

ventilatsioonisüsteemi. Samuti on oluline alutade 

piisav soojustamine, vältimaks liigseid 

soojakadusid ning hoidmaks ventilatsiooni 

kontrolli all. 


Vastab 

Vastab, v.a fosfori 

sisalduse osas. 

Vastab 

Vastab 

- Arvestada naabrite ja töötajatega. Vastab 

6

Tabel 2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks 

Valitud PVT nimetus: 

Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendammise 

investeeringud 

Läga laotamine põldudele 

Vedelsõnniku laotamisel ei tohi alates 10.oktoober 2007. a kasutada 

paisklaotust, kuna paisklaotustehnika kasutamise korral on ammoniaagi 

lendumine kõige suurem ja sellega kaasneb intensiivne lõhnaainete 

emissioon. Vajadusel soetada lisaks olemasolevale avatud lõhedega 

injektorlaoturile parimale võimalikule tehnikale vastav laotussüsteem. 

Diiselkütuse hoidmine 

Diiselkütuse mahutite ruumi põranda renoveerimine tagamaks, et 

mahutite lekke korral ei valguks diiselkütus keskkonda. 

PVT rakendamise tähtaeg 

Paisklaotuse kasutamine kuni 

30.10.2007 

Täidetud 

01.juuli 2008 

Kõnealused diiselkütuse mahutid 

on kasutuselt kõrvaldatud. 

Tabel 3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

PVT 

vastavusmärge 

Võimaluse korral 

andmed meetme 

tasuvuse kohta 

Söötade segamine toimub täpselt etteantud retseptide järgi. Suletud söödasüsteemid vastab - Pidev 

Toorme säästlik kasutamine Söödaautomaadid võimaldavad söötasid doseerida vastavalt eri 

sigade vajadusele. 

ja söödaautomaadid 

Kemikaalide säästlik kasutamine Kemikaalide kasutamine vastavalt juhenditele - vastab - Pidev 

Abimaterjalide säästlik kasutamine - - - - - 

Pooltoodete säästlik kasutamine - - - - - 

Vee säästlik kasutamine 

Välisõhusaaste vältimine või 

vähendamine 

Võimalike lekete varajane avastamine. Veekulu näitajate pidev Suletud jootmisliinid vastab - Pidev 

jälgimine 

Hoida laudad ja inventar puhtad - vastab - Pidev 

Meetme 

rakendamise 

tähtaeg 

7

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

Energia ja kütuse kasutamise 

vähendamine 

Energia ja kütuse raiskamist vältida seadmete õigeaegse 

hooldamise ja remondi kaudu. 

PVT 

vastavusmärge 

Võimaluse korral 

andmed meetme 

tasuvuse kohta 

- vastab - Pidev 

Energia ja kütuse tõhus kasutamine - - - - - 

Jäätmetekke vältimine - - - - - 

Jäätmetekke minimeerimine - - - - - 

Jäätmete taaskasutamine - - - - - 

Jäätmete kõrvaldamine - - - - - 

Reovee tekke vähendamine Lautade pesuks kasutada survepesu. - vastab - Pidev 

Pinnase kaitse 

Vedelsõnniku koostise määramine üldlämmastiku ja üldfosfori 

osas. 

Pidada arvestust sõnnikukäitluse üle. Tagada 

vedelsõnnikuhoidlate korrashoid. Pidada veetarbimise arvestust. 

Meetme 

rakendamise 

tähtaeg 

- - - Enne laotusperioodi 

algust 

- - - Pidev 

Pinna ja põhjavee kaitse 

Lõhna, müra ja vibratsiooni 

vältimine või vähendamine 

Kaug ja piiriülese saastuse 

minimeerimine 

Muud asjakohased meetmed 

Vedelsõnniku laotamine põldudele peab toimuma selleks ette 

nähtud ajal ja viisil, mil taimedele on see kõige paremini 

omastatav, et vähendada reostuse ohtu. Laotamine peab toimuma 

vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud vedelsõnniku 

laotamise plaanile (Vabariigi Valitsuse 28.08.2001.a määrus nr 

288 “Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning 

siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste 

kasutamise ja hoidmise nõuded” § 12). 

- - - Pidev 

Vedelsõnniku laotamisega kaasnevate lõhnahäiringute 

- - - Laotusperioodil 

vähendamiseks vältida vedelsõnniku laotamist nädalavahetustel 

ning pühade ajal. 

- - - - - 

Haisulevimise vähendamiseks ja maastikupildi ilmestamiseks 

rajada farmi lõunapoolsesse ning idapoolsesse külge okas- ja 

lehtpuu reast koosnev kaitsehekk 

- - - 30. detsember 2009 

8

TOORME, ABIMATERJALIDE POOLTOODETE VÕI KEMIKAALIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE 

Tabel 1. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine 

KN 

kaubakood 

nimetus 

säilitamisviis1 , mahuti 

tüüp 

nr plaanil või 

kaardil 

maksimaalne 

üheaegselt hoitav 

kogus, t või m3 


või 

tehnoloogiaprotsess 

kogus 

kokku, t/a või 

m3/a 

jääb 

tootesse, 

% 

erikulu, t, m3, 

kWh või muud 

tooteühiku 

kohta 

Toore 

4401301000 Saepuru Lautade otstes olevad Kaart 1-3 pos S 8-9 m 3 allapanu 440 m 3 - - 

kuurid 

2309909900 Nuumsigade sööt Metallpunker Kaart 1-3 pos S 108 t söötmine 1874,35 t - - 

2309909900 Kesikute sööt Metallpunker Kaart 1-3 pos S 74 t söötmine 1452,25 t - - 

2309909900 Startersööt Metallpunker Kaart 1-3 pos S 24 t söötmine 1107,44 t - - 

2309909900 Prestartersööt 25-50 kg plastikkotid Kaart 1-3 pos 3 24 t söötmine 287,54 t - - 

2309909900 Põrsaste meelitussööt 25-50 kg plastikkotid Kaart 1-3 pos 3 0,2 t söötmine 1,3 t - - 

2309909900 Tiinete emiste sööt Metallpunker Kaart 1-3 pos S 24 t söötmine 827,33 t - - 

2309909900 Imetavate emiste sööt Metallpunker Kaart 1-3 pos S 23 t söötmine 389,09 t - - 

2309909900 Söödalisand emistele 25-50 kg plastikkotid Kaart 1-3 pos 3 0,4 t söötmine 2,6 t - - 

2309909900 Sööda hapestaja 30 l kanister Kaart 1-3 pos 3 2-3 kanistrit söötmine 0,1 t - - 

Abimaterjalid 

380840 Desoaine Lukustatav laoruum Kaart 1-3 pos 4 Väikesed kogused Tapamaja pesu ja 0,12 m 3 - - 

desinfitseerimine 

3402202000 Aluseline pesuaine Lukustatav laoruum Kaart 1-3 pos 4 Väikesed kogused Tapamaja seadmete 0,02 t - - 

9

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine 

KN 

kaubakood 

nimetus 

säilitamisviis1 , mahuti 

tüüp 


kaardil 

maksimaalne 

üheaegselt hoitav 

kogus, t või m3 


või 


puhastamine (rasva 

eemaldamine) 

3402209000 Happeline pesuaine Lukustatav laoruum Kaart 1-3 pos 4 Väikesed kogused Tapamaja seadmete 

puhastamine (rasva 

eemaldamine) 

380840 Desoaine Lukustatav laoruum Kaart 1-3 pos 4 Väikesed kogused Lautade aedikute ja 0,04 t - - 

põrandate 


- - 

3402209000 Pesuaine Lukustatav laoruum Kaart 1-3 pos 4 Väikesed kogused Lautade aedikute ja 

põrandate leotuseks 

380840 Desoaine Lukustatav laoruum Kaart 1-3 pos 4 Väikesed kogused Lautade aedikute ja 0,575 t - - 

põrandate 


380840 Ravimid Spetsiaalne lukustatav Kaart 1-3 pos 4 Väikesed kogused Loomade raviks - - - 

ruum 

3002300000 Veterinaarmeditsiinis Spetsiaalne lukustatav Kaart 1-3 pos 4 Väikesed kogused Loomade 

- - - 

kasutatavad vaksiinid ruum 

vaktsineerimiseks 

2804400000 Hapnik Tarnepudelitses Kaart 1-3 pos 4 0,04 m 3 Rümpadelt harjaste 0,12 m 3 

põletamine 

Pooltooted 

Pooltooteid ei kasutata 

kogus 

erikulu, t, m3, 

kWh või muud 

tooteühiku 

kohta 

- - 

1 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või 

siseruumis. 

10

Tabel 2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore, abimaterjal või 

pooltoode 

KN nimetus 

kaubakood 

Toore 

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine 

säilitamisviis, 

mahuti 

tüüp 

nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Ohtlikke aineid sisaldavat tooret ei kasutata 

Abimaterjalid 

2710194136 diiselkütus 4 m 3 -ne kahe 

sektsiooniga 

mahuti 

Kaart 1- 

3 pos 2 

2711129700 propaan 21 kg 

balloonides 

eraldi 

lukustavas 

hoones 

Pooltooted 

Ohtlikke aineid sisaldavaid pooltooteid ei ole 

Kaart 1- 

3 pos 4 

maksimaalne 

üheaegselt 

hoitav kogus, 

t või m3 

3 m 3 Kaubiku, 

veoautode, 

traktorite 

kütus 

0,042 t Metalli 

gaasilõikus, 

rümpadelt 

harjaste 

põletamine 

kogus, 

t/a või 

m3/a 

erikulu, t, 

m3, kWh 

või muu 

tooteühik 

u kohta 

nimetus 

CAS, 

EINECS 

või 

ELINCS 

nr1 

tootmisprotsess 

ohukategooria 

R- 

lause2 

S- 

lause2 

28,316 - diiselkütus 68334-30-5 Kahjulik R40 S36/37 - 

m 3 

0,336 t - propaan 74-98-6 Tuleohtlik R12 S2-9- 

16 

1CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Kemikaalide Teabekeskuse veebilehel http://www.ktk.ee/ ja Euroopa Kemikaalide Büroo (European 

Chemicals Bureau) veebilehel http://ecb.jrc.it/. 

sisaldus 

toormes, abi 

materjalis, 

pooltootes, 

% 

2Riski-(R-) ja ohutuslaused (S-) on kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruses nr 122 “Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja 

märgistamise nõuded ning kord” . 

- 

11

Tabel 3. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine 

Toode Ohtlik aine Säilitamine 

KN 

CAS, EINECS ohu- 

sisaldus säilitamisviis, 

nimetus nimetus 

R-lause S-lause 

kaubakood 

või ELINCS nr kategooria 

tootes, % mahuti tüüp 

Ohtlikke aineid sisladavaid tooteid ei ole 

nr plaanil 

või kaardil 

maksimaalne kogus, 

t või m3 

Tabel 4. Kemikaale ja tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed 

Mahuti 

tüüp maht kasutusele 

võtmise 

kuupäev, 

mahuti 

eluiga 

kaugus 

puurkaevudest 

Diiselkütuse 

mahuti 

2x 2 

m3 

Mahutis 

sisalduva 

kemikaali, 

toorme 

nimetus 

Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus 

Kontrollimise 

sagedus, 

viimase 

kontrollimise 

kuupäev 

2009 aastal Diiselkütus Visuaalselt 

pidevalt 

andmed 

tehnilise 

järelevalve 

kohta 

andmed 

hoolduse 

kohta 

- Vastavalt 

vajadusele 

Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus 

(asendiplaan sobivas mõõtkavas) 

Nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Kaart 1-3 

pos 2 

kaugus 

reovee 

äravoolutorustikust 

kaugus 

veekogudest 

Kaitsemeetmed 

välisõhk vesi pinnas pinna- ja 

põhjavesi 

- 300 m 80 m - Mahuti asub kõvakattega 

platsil. 

12

VEEVÕTT JA VEEHEIDE 

Tabel 1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 

Ei ole asjakohane, kuna veevõttu pinnaveehaardest ei toimu. 

Tabel 2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 

2.2.1. Veehaarde nimetus Hinnu seafarm 

2.2.2. Põhjaveekihtide kood 2 O-Cm 

2.2.3. Puurkaevude grupi kood 3 18 

2.2.4. Geograafilised koordinaadid X=580712 Y=6592639 

2.2.5. Puurkaevu passi number 4 3679 

2.2.6. Puurkaevu katastri number 5 929 

2.2.7. Lubatud veevõtt (m 3 ) 

Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas 

Sekundis 6 

38200 8900 8900 8900 8900 105 - 

Tabel 3. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa 

Toimingu nimetus 

Nõude kirjeldus 

3.1. Veearvestuse pidamine Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee 

kogused kuude lõikes. Sagedus peab olema selline, et veekasutuse aruandlus oleks usaldusväärne. 

3.2. Vee kvaliteedi kontrollimine Üks kord aastas võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale veeproovid puurkaevu proovivõtu kraanist üldkeemilise koostise, üld- ja 

kahevalentse raua määramiseks. [Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 6.mai 2002 määrus nr. 30 (RTL,2002,56,833)]. Kõik analüüsid 

teostada akrediteeritud laborites. 

3.3. Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjavee taseme staatilist mõõtmist teostada üks kord aastas. 

13

Tabel 4. Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused (võib olla erinevate aastate lõikes) väljalaskmete ja 

saasteainete kaupa (jrk nr) 1 

Vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikele 3 toimub ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee kanalisatsiooni juhtimine vee-ettevõtja ja 

kliendi vahelise lepingu alusel, ning kuna käitis suunab oma olmereoveed OÜ-u Kuusalu Soojus kanalisatsioonisüsteemi, peab käitaja täitma OÜ-u 

Kuusalu Soojus poolt reoveele saastenäitajate osas sätestatud nõudeid. Käitajal tuleb tagada, et ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees ei ületata 

keskkonnaministri 16. oktoobri 2003.a määrusega nr 75 “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta” sätestatud ohtlike 

ainete piirväärtusi. 

Reovett tekib aastas ca 2000 m 3 . 

Tabel 5. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 

Ei ole asjakohane. 

Tabel 6. Saasteainete seire nõuded 1 

Saasteainete seirenõudeid ei määrata. 

Tabel 7. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded 

Ei ole asjakohane, kuna käitis ei suuna heitvett suublasse. 

14

Tabel 8. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile või veekogule või suublale 

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 

8.1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veekaitsenõuete täitmine puurkaevu kaitsetsoonis 

tagamaks põhjaveekihi juhuslikku reostamist kaevu kaudu. 

Pidev 

8.2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Reoveepumpla rekonstrueerimine Vastava vajaduse tekkimisel 

Reoveepumpla katta pealt kinni 31.12.2009 

8.3. Ohtlike ainete heite vähendamise meetmete kava - - 

8.4. Nõutav reoveepuhastusviis - - 

8.5. Heitvee immutamise nõuded - - 

8.6. Sademevee käitluse nõuete täitmise meetmed - - 

8.7. Reoveesette käitluse nõuete täitmise meetmed - - 

8.8. Reoainete laotamise tingimused väetusainetena kasutamise korral Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt 

- 

kinnitatud vedelsõnniku laotamisplaanile ja selle tingimustele. 

8.9. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja 

likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) Koheselt vastava olukorra tekkimisel 

loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku 

omavalitsust, Keskkonnaametit ja -inspektsiooni 

8.10. Parim võimalik tehnika 1 - - 

8.11. Muud asjakohased meetmed - - 

1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemas 

Tabel 9. Teabe vee erikasutusloa andjale esitamise nõuded 

Vt. peatükki “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus” 

Tabel 10. Äkkheide vette 

Käitise tegevusega ei kaasne äkkheidet vette. 

15

JÄÄTMEHOOLDUS 

Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused 

Jäätmeliik 1 1 Tekkivad jäätmekogused 

Käideldavad jäätmekogused, t/a 

Koodinumber 

(tonni põhitoodangu kohta 2 ), t/ Kogumine, sealhulgas Vedu 

Taaskasutamine 

a 

sorteerimine 

Toimingu kood 3 Kogus 

Loomsete kudede jäätmed 02 01 02 - - - - - - 

Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja 18 02 02* - - - - - - 

kõrvaldama erinõuete kohaselt 

Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud 15 01 10* - - - - - - 

pakendid 

Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, 

15 02 02* - - - - - - 

puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal 

nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 

Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid 18 02 97 - - - - - - 

Kütteõli ja diislikütus 13 07 01* - - - - - - 

Pliiakud 16 06 01* - - - - - - 

Muud patareid ja akud 16 06 05 - - - - - - 

Muud lahustid ja lahustisegud 14 06 03* - - - - - - 

Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat 20 01 21* - - - - - - 

sisaldavad jäätmed 

Leelispatareid (välja arvatud koodinumbriga 16 06 16 06 04 - - - - - - 

03 nimetatud patareid) 

Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed 20 02 01 

Paber ja kartong 20 01 01 

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist 

alajaotise koodnumbrit. 

2 Juhul kui seda saab arvutada. 

3 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud». 

Keskkonnakompleksloaga tekkivaid jäätmekoguseid ei limiteerita. Kõik aastas tekkivad jäätmekogused näidata ära jäätmealase tegevuse aasta-aruandes. 

16

Tabel 2. Tekkivate ja käideldavate jäätmete piirkogused, mida võib viia keskkonda 

Ei ole asjakohane, kuna käitis ei tegele jäätmete keskkonda viimisega. Tekkivad tavajäätmed anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele ja ohtlikud 

jäätmed anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Vedelsõnniku laotamine põldudele peab toimuma selleks ette nähtud 

ajal ja viisil, mil taimedele on see kõige paremini omastatav, et vähendada reostuse ohtu. Laotamine peab toimuma vastavalt Keskkonnaameti poolt 

kinnitatud vedelsõnniku laotamise plaanile (Vabariigi Valitsuse 28.08.2001.a määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning 

siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded” § 12). Vedelsõnnikut tekib aastas ca 14600 tonni. 

Pidada arvestust tekkiva ja laotatava sõnniku koguste üle. 

Tabel 3. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 

Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida nendest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning 

vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004.a määrusega nr 39 “Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord” kehtestatud korrale märgistama 

ohtlikud jäätmed enne üleandmist jäätmekäitlejale. 

Eraldi tuleb koguda järgmiseid jäätmeliike: 

− Paber ja kartong (20 01 01 ); 

− Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) (15 01); 

− Ohtlikud jäätmed; 

− Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01); 

− Prügi (segaolmejäätmed ) (20 03 01). 

Tegevuses tekkinud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta pidada regulaarset arvestust. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb arvestust 

pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruandes 

näidata ära kõik tekkivad jäätmed s.h segaolmejäätmed, paber ning papp jne. Käitises tuleb pidada arvestust tekkiva vedelsõnniku ning põllule 

laotatava vedelsõnniku koguste üle. 

17

Tabel 4. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade 

järelhooldus 

Ei ole asjakohane. Käitise tegevuse alustamisega ja lõpetamisega seotud küsimusi käsitletakse loa peatükis “Tegevushälbed”. 

Tabel 5. Keskkonnaseirenõuded 

Jäätmekäitlusega seotud keskkonnaseirenõudeid ei määrata. 

Tabel 6. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed 

Ohutusmeetmeid ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmeid käsitletakse peatükis “Õnnetuste vältimine”. 

Tabel 7. Jäätmete kõrvaldamiskoht(-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks 

Ei ole asjakohane, kuna käitis ei tegele jäätmeveoga. 

Tabel 8. Jäätmete ladustamine1 kalendriaasta jooksul 

Ei ole asjakohane, kuna käitises ei toimu jäätmete ladustamist. 

18

KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINE 

Tabel 1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa 

EKN 

kauba-kood 

nimetus 

Väävli 

sisaldus, 

% 

Tuhasisaldus, 

% 

Kasutatav kütus 

alumine 

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 erikulu, t, 

kütteväärtus, kokku Tootmisprotsessis 

kütmiseks ja trans- 

või muud 

ruumide Sise- 

muu m 3 , kWh 

MJ/kg või 

gaasi 

olmevee pordiks tooteühiku 

korral 

soojendamiseks 

kohta 

MJ/Nm 3 

kokku omatarve 

Energia tootmine, MWh/a 

Elekter 

Soojus ja aur 

Tahke kütus 

- - - - - - - - - - - - - - - - - 

Gaasikütus 

- - - - - - - - - - - - - - - - - 

Vedelkütus 

2710194136 Diiselkütus 0,035 0,01 - 28,4m 3 - - 28,4 m 3 - - - - - - - - 

müük 

Tabel 2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa 

Tootmisetapid või 

kasutusalad 

Kasutusalad: 

müük kokku omatarve 

Energia tarbimine, MWh/a 

elekter, MWh/a soojus, MWh/a aur, MWh/a 

kokku omatoodang muu 

tarnija 

erikulu, MWh 

tooteühiku kohta 

kokku omatoodang 

muu tarnija erikulu, MWh 

tooteühiku kohta 

kokku omatoodang muu 

tarnija 

Tootmistegevus * 1641,1 1641,1 - - - - - - - - 

* Tootmisprotsessides kuluva elektrienergia hulga kohta eraldi arvestust ei peete. Elektrienergia kulu arvestamise aluseks on alajaamas paiknev 

peamõõtja. 

19

VÄLISÕHU SAASTAMINE 

Tabel 1. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud (õ) aastased heitkogused: 

Saasteaine 

CAS /EINECS/ ELINCS nr nimetus heitkogus, tonni/a (täpsus 0,000) 

1 2 3 

7664-41-7 Ammoniaak 12,505 

74-82-4 Metaan 80,730 

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,05 

7783-06-4 Vesiniksulfiid 4,460 

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid 20,710 

Kütuse aastakulu liikide kaupa : Käitises põletusseadmeid ei ole 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa : lahusteid käitise tegevuses ei kasutata 

Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis on saadud tunni 

aja keskmise mõõtmise tulemusena. 

Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused: 

Saasteallikas 

Saasteaine 

nimetus nr plaanil või kaardil CAS /EINECS/ ELINCS nr nimetus hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,000) 

1 2 3 4 5 

Poegimislauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,003 

Kaart 1-3 pos 1 

ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,002 

Poegimislauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,003 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,002 

Poegimislauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,003 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,002 

Poegimislauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,003 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,002 

20

Saasteallikas 

Saasteaine 


1 2 3 4 5 

Poegimislauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,003 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,002 

Poegimislauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,003 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,002 

Vabade emiste lauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,006 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,006 


7664-41-7 Ammoniaak 0,006 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,006 


7664-41-7 Ammoniaak 0,006 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,006 

Nooremiste lauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,007 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,012 

Seemenduslauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,013 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,013 

Võõrpõrsaste lauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,000 

Kaart 1-3 pos 12, V-1 

ventilatsioon nr 1 

74-82-4 Metaan 0,015 


7664-41-7 Ammoniaak 0,000 



74-82-4 Metaan 0,014 


7664-41-7 Ammoniaak 0,001 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,032 


7664-41-7 Ammoniaak 0,001 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,032 


7664-41-7 Ammoniaak 0,001 


ventilatsioon 

74-82-4 Metaan 0,032 

Nuumlauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,011 



74-82-4 Metaan 0,023 

Nuumlauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,008 



74-82-4 Metaan 0,015 

21

Saasteallikas 

Saasteaine 


1 2 3 4 5 

Nuumlauda 

7664-41-7 Ammoniaak 0,011 



74-82-4 Metaan 0,023 

Nuumlauda 


Nuumlauda 


Nuumlauda 



ventilatsioon 

Vedelsõnnikuhoidla 







Kaart 1-3 pos II 

Kaart 1-3 pos III 

Kaart 1-3 pos IV 

7664-41-7 Ammoniaak 0,008 

74-82-4 Metaan 0,015 

7664-41-7 Ammoniaak 0,011 

74-82-4 Metaan 0,023 

7664-41-7 Ammoniaak 0,008 

74-82-4 Metaan 0,015 

7664-41-7 Ammoniaak 0,002 

74-82-4 Metaan 0,002 


7664-41-7 Ammoniaak 0,068 

74-82-4 Metaan 0,536 



7664-41-7 Ammoniaak 0,068 

74-82-4 Metaan 0,536 



7664-41-7 Ammoniaak 0,068 

74-82-4 Metaan 0,536 


22

Saasteallikas 

Saasteaine 


1 2 3 4 5 

Vedelsõnnikuhoidla Kaart 1-3 pos V 


7664-41-7 Ammoniaak 0,068 

74-82-4 Metaan 0,536 


Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa : Käitises põletusseadmeid ei ole 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa : Lahusteid käitise tegevuses ei kasutata 

Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedus: 

Paigaldatud püüdeseadmed 

Osakond, tsehh, 

tehnoloogiaseade 

puhastusaste, % 

nimetus, tüüp arv 

projekt tegelik 

saasteallika nr plaanil või kaardil 

efektiivsuse kontrolli sagedus 

1 2 3 4 5 6 7 

Püüdeseadmed puuduvad 

Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, 

tegevuskava koostamise ja muud eritingimused 

Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused protsesside või ventilatsiooni 

parameetrite muutumisel ning uute seadmete kasutusele võtmise korral. 

23

Tabel 2. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed 

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine 

EMTAKi 

kood 

tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed 

nimetus, tüüp 

arv 

töötundide 

arv aastas 

nimetus, 

tüüp 

arv 

puhastusaste, % 

projekt 

tegelik 

efektiivsuskontrolli 

sagedus 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus 

aasta keskmine Saasteallika 

heitkogus nr plaanil 

väljuvate gaaside või kaardil 

mahuühiku kohta, 

mg/Nm 3 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 

Poegimislautade 

7664-41-7 Ammoniaak 1* 

01461 ventilatsioon 

Kaart 1-3 

12 8760 - - - - - 

74-82-4 Metaan 0,5* 

pos 1-6 

01461 

01461 

Vabade emiste 

lautade 

ventilatsioon 

Nooremiste 

lauda 

ventilatsioon 

6 8760 - - - - - 

2 8760 - - - - - 

7664-41-7 Ammoniaak 1,5* Kaart 1-3 

74-82-4 Metaan 1,5* 

pos 7-9 

7664-41-7 Ammoniaak 0,5 Kaart 1-3 

74-82-4 Metaan 1 

pos 10 

01461 

01461 

01461 

01461 

Seemenduslauda 

ventilatsioon 

Võõrpõrsaste 

lauda 

ventilatsioon 


lauda 

ventilatsioon 


lauda 

ventilatsioon 

3 8760 - - - - - 

3 8760 - - - - - 

2 8760 - - - - - 

4 8760 - - - - - 

7664-41-7 Ammoniaak 1 Kaart 1-3 

74-82-4 Metaan 1 

pos 11 


74-82-4 Metaan 1,8 

pos 12, V-1 


74-82-4 Metaan 1,9 

pos 12, V-2 


74-82-4 Metaan 4 

pos 13 

24

01461 

01461 

01461 

01461 

01461 


lautade 

ventilatsioon 

Nuumlautade 

ventilatsioon nr 

1 

Nuumlautade 

ventilatsioon nr 

2 

Vabade emiste 

lautade 

ventilatsioon 

Vedelsõnnikuhoidlad 

8 8760 - - - - - 

12 8760 - - - - - 

6 8760 - - - - - 

1 8760 - - - - - 

1 8760 - - - - - 

* mg/Nm 3 esitatud ühe lauda/hoidla kohta. 

** tegemist on organiseerimata allikatega, kus mahtkiirus on tuletuslik. 

7664-41-7 Ammoniaak 0,07* Kaart 1-3 

74-82-4 Metaan 4* 

pos 14, 18 

7664-41-7 Ammoniaak 0,4* 

74-82-4 Metaan 0,6* 

7664-41-7 Ammoniaak 0,7* 

74-82-4 Metaan 0,6* 

Kaart 1-3 

pos 15, V-3; 

pos 16, V-5; 

pos 17, V-7. 

Kaart 1-3 

pos 15, V-4; 

pos 16, V-6; 

pos 17, V-8. 

7664-41-7 Ammoniaak 1 Kaart 1-3 

74-82-4 Metaan 1 

pos 19 

7664-41-7 Ammoniaak -** 

7783-06-4 Vesiniksulfiid -** 

74-82-4 Metaan -** 

10024-97-2 Dilämmastikoksiid -** 

Kaart 1-3 

pos II-V 

25

Tabel 3. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate 

saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa 

Tegevusala, 

tehnoloogia-protsess, 

seade 

Saasteallikas 

Väljuvate gaaside 

parameetrid 

Välisõhku eralduv saasteaine 

koordinaadid ava väljumiskõrgus 

H, kiirus Vt, 

maht- 

temperatuur 

T, EINECS/ nimetus 

CAS/ 

heitkogus 

EMTAKi 

nr plaanil 

nimetus 

nimetus 

läbimõõt 

kood 

või kaardil 

idapikkulaius 

/s ºC ELINCS nr 

põhja- 

D, m m m 3 maksimaalne 

hetkeline, g/s tonni/a 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 

Kaart 1-3 Poegimislaut, 

01461 Seakasvatus 

pos 1 ventilatsioon 6592725 580754 0,6 5 2,2 20 7664-41-7 Ammoniaak 0,003 0,098 

74-82-4 Metaan 0,002 0,180 









Kaart 1-3 

pos 2 

Kaart 1-3 

pos 3 

Kaart 1-3 

pos 4 

Kaart 1-3 

pos 5 

Kaart 1-3 

pos 6 

Kaart 1-3 

pos 7 

Kaart 1-3 

pos 8 

Kaart 1-3 

pos 9 

Poegimislaut, 

ventilatsioon 6592722 580762 0,6 5 2,2 20 7664-41-7 Ammoniaak 0,003 0,098 

74-82-4 Metaan 0,002 0,180 

Poegimislaut, 


74-82-4 Metaan 0,002 0,180 

Poegimislaut, 


74-82-4 Metaan 0,002 0,180 

Poegimislaut, 


74-82-4 Metaan 0,002 0,180 

Poegimislaut, 


74-82-4 Metaan 0,002 0,180 

Vabade emiste 

6592679 580772 0,6 5 2,2 20 

lauda vent. 

Vabade emiste 

6592672 580782 0,6 5 2,2 20 

lauda vent. 

Vabade emiste 

6592669 580788 0,6 5 2,2 20 

lauda vent. 

7664-41-7 Ammoniaak 0,006 0,213 

74-82-4 Metaan 0,006 0,210 

7664-41-7 Ammoniaak 0,006 0,213 

74-82-4 Metaan 0,006 0,210 

7664-41-7 Ammoniaak 0,006 0,213 

74-82-4 Metaan 0,006 0,210 

26














Kaart 1-3 

pos 10 

Kaart 1-3 

pos 11 

Kaart 1-3 

pos 12, V-1 

Kaart 1-3 

pos 12, V-2 

Kaart 1-3 

pos 13 

Kaart 1-3 

pos 14 

Kaart 1-3 

pos 18 

Kaart 1-3 

pos 15, V-3 

Kaart 1-3 

pos 15, V-4 

Kaart 1-3 

pos 16, V-5 

Kaart 1-3 

pos 16, V-6 

Kaart 1-3 

pos 17, V-7 

Kaart 1-3 

pos 17, V-8 

Nooremiste 

lauda vent. 

Seemenduslau 

da vent. 


lauda vent. 


lauda vent. 


lauda vent. 


lauda vent. 


lauda vent. 

6592669 580815 0,6 5 3,9 20 

6592636 580807 0,8 7 5,45 20 

6592612 580838 0,8 7 7,65 20 

6592631 580847 0,8 7 5,45 20 

6592712 580821 0,5 5 3,2 20 

6592701 580846 0,6 7 2,2 20 

6592698 580852 0,6 7 3,2 20 

7664-41-7 Ammoniaak 0,007 0,225 

74-82-4 Metaan 0,012 0,400 

7664-41-7 Ammoniaak 0,013 0,426 

74-82-4 Metaan 0,013 0,420 

7664-41-7 Ammoniaak 0,000 0,010 

74-82-4 Metaan 0,015 0,438 

7664-41-7 Ammoniaak 0,000 0,009 

74-82-4 Metaan 0,014 0,437 

7664-41-7 Ammoniaak 0,001 0,021 

74-82-4 Metaan 0,032 1,060 

7664-41-7 Ammoniaak 0,001 0,021 

74-82-4 Metaan 0,032 1,060 

7664-41-7 Ammoniaak 0,001 0,021 

74-82-4 Metaan 0,032 1,060 

Nuumlauda 

ventilatsioon 6592656 580931 0,8 7,6 7,65 20 7664-41-7 Ammoniaak 0,011 0,708 

74-82-4 Metaan 0,023 1,512 

Nuumlauda 


74-82-4 Metaan 0,015 1,008 

Nuumlauda 


74-82-4 Metaan 0,023 1,512 

Nuumlauda 


74-82-4 Metaan 0,015 1,008 

Nuumlauda 


74-82-4 Metaan 0,023 1,512 

Nuumlauda 


74-82-4 Metaan 0,015 1,008 

27






Tabel 4. Äkkheide 

Kaart 1-3 

pos 19 

Kaart 1-3 

pos II 

Kaart 1-3 

pos III 

Kaart 1-3 

pos IV 

Kaart 1-3 

pos V 

Vabade emiste 

6592657 580757 0,6 5 2,2 20 

lauda vent. 

Vedelsõnniku 

hoidla 

Vedelsõnniku 

hoidla 

Vedelsõnniku 

hoidla 

Vedelsõnniku 

hoidla 

6592776 580859 35 3,5 1 20 

6592761 580894 35 3,5 1 20 

6592744 580930 35 3,5 1 20 

6592727 580967 35 3,5 1 20 

7664-41-7 Ammoniaak 0,002 0,066 

74-82-4 Metaan 0,002 0,060 

7664-41-7 Ammoniaak 0,068 2,257 

7783-06-4 Vesiniksulfiid 0,036 1,115 

74-82-4 Metaan 0,536 17,861 

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,004 0,013 

7664-41-7 Ammoniaak 0,068 2,257 


74-82-4 Metaan 0,536 17,861 


7664-41-7 Ammoniaak 0,068 2,257 


74-82-4 Metaan 0,536 17,861 


7664-41-7 Ammoniaak 0,068 2,257 


74-82-4 Metaan 0,536 17,861 


Saasteallikas 

nimetus 

nr plaanil 

või kaardil 

Äkkheite 

põhjus 

Äkkheite kestus 

Välisõhku eralduv saasteaine 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus 

äkkheite kogus 

väljuvate gaaside mahuühiku kohta maksimaalne 

maksimaalne hetkeline, mg/Nm³ hetkeline, g/s 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 

Tehnoloogiline äkkheide 

Tehnoloogilist äkkheidet ei esine 

Avariiline äkkheide 

Avariilist äkkheidet ei esine 

tonni/a 

28

Tabel 5. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused 

Põletusseade Kasutatav kütus Välisõhku eralduv saasteaine 

katlatüüp 

nominaalsoojusvõimsus 

sissetundide 

töö- 

arv 

nimetus 

antava kütusekoguse 

põhjal, aastas 

arv 

MWth 

väävlisisaldus, 

tonni/ 

aastas, 

% tuh m 3 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus 

heitkogus 

väljuvate gaaside 

mahuühiku kohta, 

mg/Nm 3 

piirväärtus 

aasta 

keskmine 

maksimaalne 

tonni/a 

hetkeline, g/ 

s 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 

Ei ole asjakohane, kuna käitises ei ei ole põletusseadmeid 

Saasteallika 


kaardil 

Tabel 6. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused 

Ei ole asjakohane, kuna käitises ei kasutata lahusteid või lahusteid sisaldavaid valmistisi. 

29

Tabel 7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire 

Saasteaine 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS 

nr 

nimetus 

Saasteallikas 

nimetus 

nr plaanil 

või 

kaardil 

Seire 

sagedus 

Määramis-meetod 

(mõõtmis või 

arvutus-meetod) 

Mõõtepunkti asukoht 

nr plaanil 

või kaardil koordinaadid 

Kasutatavad mõõteriistad 

ja seadmed 

Proovi 

analüüsi 

teostav labor 

Välisõhu kvaliteedi 

seirejaama asukoht 

koordinaadid 

aadress idapikkus 

põhjalaius 

idapikkulaius 

tüüp sagedus 

põhja- 

nimetus, kalibreerimis- 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 

7783-06-4 Vesiniksulfiid 

7664-41-7 Ammoniaak 

Seakasvatus - 

Mõõtmismeetod. 

Välisõhu kvaliteedi 

seire teostamisel 

lähtuda 

Üks kord 

keskkonnaministri 

aastas. 

22. septembri 2004.a 

Mõõtmised 

määrusest nr 120. 

teostada 

Lähima elumaja kinnistu 

Koos 

suvel 

piiril 

seiretulemustega 

sõnniku 

esitada 

segamisel 

vastavushinnang 

mahutites 

kehtestatud välisõhu 

saastatuse taseme 

piir- ja 

sihtväärtustele. 

Vastavalt 

akrediteeritud Vastavalt 

laboris akrediteeritud 

kasutatavatele laboris nõutud 

mõõteriistadele sagedusele 

ja seadmetele. 

Tulenevalt mõõtmistulemustest otsutame, kas välisõhu kvaliteedi seiret on vajalik teostada ka järgnevatele aastatel 

Antud saasteaine 

määramisel 

akrediteeritud 

analüüsimeetodit 

kasutavas 

laboratooriumis 

- - - 

30

VIBRATSIOON NING VÄLISÕHUS LEVIV LÕHN JA MÜRA 

Tabel 1. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks 

Lõhna allikas 

Nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Laudad Kaart 1-3 

pos 1-19 

Vedelsõnnikuhoidla Kaart 1-3 

pos II-V 

1 Juhul, kui võimalik määrata. 

Lõhnaaine või 

ainete segu1 

Ammoniaak, 

väävelvesinik 

Ammoniaak, 

väävelvesinik 

Kasutatud 

määramismeetodid 

Määramise 

teostaja 

Määramise tulemused (lõhna 

esinemissagedus ja tugevus) 

Lõhna vähendamise 

tegevuskava olemasolu 

või vajaduse põhjendus 

- - - - - 

- - - Vedelsõnnikuhoidlad on 

kaetud 

Meetmed lõhna 

vähendamiseks ja 

meetmete rakendamise 

tähtaeg 

- 

Tabel 2. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra 

Vibratsiooni allikas, müra allikas Nr plaanil või kaardil Müra leviala kategooria väljaspool 

tootmisterritooriumi 

Päevane tase (07.00-23.00) Öine tase (23.00-07.00) 

Vibratsioon 

Vibratsiooniallikaid ei ole 

Müra 

Tehnoloogilste seadmete poolt 

tekitatud müra ettevõtte 

välisterritooriumil 

Tööstusettevõtte müra piirtase tööstusalal ehk 

IV kategooria (Sotsiaalministri 04. märtsi 

2002.a määrus nr 42) 

70 dB 60 dB 

31

OMASEIRE 

Tabel 1. Veesaaste omaseire 

Saasteallikas 

Väljalaskme 

ühiskanalisatsioon asukoht 

Veekogu, 

Mõõtepunkti Saasteaine 

nimetus Nr kood nimi katastrikood Nr koordina CAS, nimetus 

plaanil 

plaanil adid EINECS 

või 

või 

või 

kaardil 

kaardil 

ELINCS nr 

Veesaaste omaseiret käitisele ei määrata, kuna käitis ei suuna heitvett suublasse 

1Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti 2001. a määrusele nr 44 „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud“. 

Seire 

sagedus 

Lubatud 

määramismeetod 

(mõõtmismeetod) 

Kasutatavad 

mõõteriistad ja seadmed 

Nimetus, sagedus 

tüüp 

Analüüsi 

tegev 

labor 

Tabel 2. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll 

Seade Hooldus Kontroll 

nimetus, tüüp, võimsus 

Tehnoloogiaseadmed 

tegevuse 

nimetus 

sagedus mõõdetav näitaja mõõtmise sagedus mõõteseade 

nimetus, tüüp töörežiim (kestus) kalibreerimissagedus 

Ventilatsioon ja küte kontroll Üks kord Puhtus, lauda Kord nädalas Digitaalne termomeeter - - 

nädalas temperatuur 

Kuivsöödaliin kontroll Üks kord Puhtus, keti pingsus Kord nädalas - - - 

nädalas 

Jootmisliin kontroll Üks kord Puhtus, vee surve, Kord nädalas Manomeeter - - 

nädalas töökord 

Külmutusseadmed kontroll Üks kord kuus Lekete puudumine, Kord kvartalis Digitaalne termomeeter - - 

puhtus, temperatuur 

(pidevalt) 

Survepesurid kontroll Igal kasutamisel Lekete puudumine Igal kasutamisel - - - 

Soojapuhurid kontroll Igal kasutamisel Töökorras olek Igal kasutamisel - - - 

32

Seade Hooldus Kontroll 

nimetus, tüüp, võimsus tegevuse sagedus mõõdetav näitaja mõõtmise sagedus mõõteseade 

nimetus 

nimetus, tüüp töörežiim (kestus) kalibreerimissagedus 

Transpordivahendid kontroll Igal väljasõidul Ülevaatuse 

teostamine 

Kord aastas - - - 

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed 

- - - - - - - - 

Veeja reovee puhastusseadmed 

- - - - - - - - 

Jäätmekäitlusseadmed 

Lägaskreeperid kontroll Kord nädalas Keti pingsus Kord nädalas - - - 

Lägapumbad kontroll Kord nädalas Lekete puudumine Kord nädalas - - - 

Lägamahutid kontroll Kord nädalas Lekete puudumine Kord nädalas - - - 

Lägalaotusseasdmed kontroll Igal väljasõidul Töökorras olek Igal väljasõidul - - - 

33

Tabel 3. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine 

Tootmise seire Toodangu ja sööda tarbimise jälgimine ning registreerimine Pidev 

Jäätmetekke seire Tekkivate jäätmekoguste üle arvestuse pidamine Pidev 

Jäätmekäitluskoha seire - - 

Heitetekke seire - - 

Heite keskkonnamõju seire - - 

Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire - - 

Müraja vibratsiooni seire - - 

Lõhna seire - - 

Muud asjakohased meetmed - - 

34

ÕNNETUSTE VÄLTIMINE 

Tootmisetapp, 


Võimaliku õnnetuse 

ohu kirjeldus 

Õnnetuste vältimiseks kehtestatud kord ja juhised tegutsemiseks 

(lühikirjeldus) 

Loomade pidamine Tulekahju Ohu korral tuleb teavitada tegevjuhti ja vajadusel helistada 

päästeametile. Lautade elektrisüsteem on nõuetekohaselt 

rekonstrueeritud ning varustatud rikkevoolu kaitsmega. Farmi 

sisekorraeeskirjadega on lautades suitsetamine keelatud. Tulekahju 

korral tegutsemiseks on ette nähtud üldised tuleohutusjuhendid ning 

farmis on nähtavatele kohtadele paigaldatud tulekustutsvahendid 

Loomade söötmine ja 

sõnniku koristamine 

Seadmete rikked 

Masinate rikk ajal teostatakse vajalikke töid käsitsi. Põhimõtteliselt 

võivad häired esineda kõigi seadmete töös. Nende esinemise 

tõenäosust vähendatakse läbi seadmete õigeaegse hoolduse ja pideva 

kontrolli 

Loomade pidamine Elektrikatkestus Elektriseadmed on nõuetekohaselt rekonstrueeritud. 

Elektrikatkestuse puhuks on farmis 120 kW diiselgeneraator, mis 

suudab katta farmi hädapärase energiatarbe. Elektrikatkestuse korral 

avab ventilatsioonisüsteem automaatselt kõik siibrid, samuti on 

avatud kõik lauda aknad. Vajadusel toimub loomade söötmine ja 

jootmine siis käsitsi. 

Sõnniku koristamine Lägamahuti purunemine Riski vähendamiseks on ehitatud neli mahutit. Lekke korral on 

võimalik kiiresti vedelsõnnik lekkivast mahutist ümber pumbata. 

Kokku mahutavad mahutid vähemalt 12 kuu läga. 

Käitise üldine tegevus Tööõnnetus Õnnetuste vältimiseks toimub töötajate instrueerimine ning on 

kehtestatud tööohutusjuhendid erinevatel ametikohtadel töötavatele 

inimestele. Farmis on kehtestatud tööohutusjuhendite nimekiri. 

Võõraste isikute viibimine farmi territooriumil ilma loata on keelatud 

Käitise üldine tegevus Veekatkestus Võib juhtuda pumba rikke korral. Seda juhtub keskmiselt paar korda 

aastas ning pumba vahetamiseks kulub maksimaalselt tund, mille 

jooksul ei juhtu farmis midagi halba. 

Sõnniku koristamine Laotaja ületäitmine Kuna laadimine toimub betoonalusega platsil kust läga valgub tagasi 

pumplasse, siis pole ohtu, et mahavalgunud läga jõuaks pinnasesse. 

Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste 

ülevaatamise sagedus ja 

viimase ülevaatuse kuupäev 

Farmi juhataja 

Farmi juhataja - 





Farmi juhatja - 

Kustuteid kontrollitakse 

vastavalt nendel määratud 

kuupäeval 

35

TEGEVUSHÄLBED 

Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede 

Puhastustööd 

Loomade pidamine 

Puhastustöid teostatakse võimalusel ku loomad on laudast väljas (loomade ümber 

viimine ühest laudast teise, vooru vahetamine) ja kasutatakse loomi võimalikult 

mittehäirivaid puhastusvõtteid. Lautade pesu toimub vastavalt lauda tüübile. 

Tööd tootmisseadmete rikete korral 

Söötmine 

Elektrikatkestuset tuleneva kahju ennetamiseks on farmis olemas 120 kW 

diiselgeneraator, mis katab katkestuse korral farmi hädavajaliku energiatarbe. 

Söötmiseks vajalike masinate rikke korral toimub söötmine käsitsi. 

Tööd puhastusseadmete rikete korral 

Sõnniku koristamine 

Lägatransportööride sisse- ja väljalülitamine toimub manuaalselt, mistõttu on rikkeid 

võimalik koheselt avastada. Transportööride purunemise korral keskkonnale ohtu ei 

teki, kuna kõik lägakanalid mahutavad 4-5 päeva sõnniku. Selle ajaga on võimalik 

transportöörid parandada või kulunud osad välja vahetada. 

Läga mahutavate pumbakaevude rikke korral on võimalus needd ümberpumbata või 

mahutada farmi territooriumil olevatele vanematele mahutitele. 

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine - - 

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine - - 

Muud tööd - - 

36

KESKKONNMÕJU VÄLTIMINE VÕI VÄHENDAMINE KÄITISE SULGEMISE KORRAL JA JÄRELHOOLDE MEETMED 

Käitise sulgemise korral kõrvaldada käitisest kõik ohtlikud ained ja materjalid ja anda need üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale 

ettevõttele. Käitise sulgemise vajaduse tekkimisel esitada detailne sulgemiskava. 

37

KOMPLEKSLOA NÕUETE AJUTISED ERANDID 

Ajutise erandi sisu ja põhjendus 

Ajutisi erandeid ei ole. 

Ajutise erandi kehtimise tähtaeg 

algus 

lõpp 

38

KOMPLEKSLOA ANDMISE OTSUSTAMISE AJAL ESITATUD KIRJALIKE ETTEPANEKUTE JA SEISUKOHTADE ARVESTAMINE 

NING OTSUSE PÕHJENDAMINE 

Jrk nr Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge 

Arvestamata jätmise 

põhjendus 

1 Kuusalu Vallavalitsus Haisulevimise vähendamiseks ja maastikupildi ilmestamiseks rajada farmi 

lõunapoolsesse ning idapoolsesse külge okas- ja lehtpuu reast koosnev 

kaitsehekk. Istutamisel kasutada kuuse- ja lehtpuuistikuid. 

Arvestatud - 

39

LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE ESITAMISE VIIS, SAGEDUS JA ULATUS 

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus 

Saasteainete heitkoguste inventuur Paberkandjal ühes eksemplaris Üks kord viie aasta jooksul Vastavalt välisõhu kaitse seaduse § 89 lg 1 

punktile 5 teostada saasteainete ja 

heitkoguste ja saasteallikate parameetrite 

täpsustavad andmed, mis saadud otseste 

mõõtmiste ja/või kontrollarvutuste abil. 

Välisõhku eralduvate saasteainete 

arvutused 

Välisõhu saastamisega seotud 

tegevuse aasta-aruanne 

Paberkandjal ühes eksemplaris 

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 

2006.a määruse nr 76 “Välisõhu 

saastamisega seotud tegevusest aru andmise 

kord ja vorm” nõuetele. 

Enne tootmise või tehnoloogia 

muudatuste kavandamist, mis 

suurendavad saasteainete heitkoguseid üle 

saasteloaga lubatud piiri või halvendavad 

oluliselt nende hajumistingimusi. 

Aruandeaastale järgneva aasta 

31.jaanuariks. 

Oluliste muudatustega seotud saasteallikatest 

välisõhku eralduvate saasteainete 

heitkogused ning saasteainete 

hajuvusarvutuste tulemused. 

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 

2006.a määruse nr 76 “Välisõhu 

saastamisega seotud tegevusest aru andmise 

kord ja vorm” nõuetele. 

Andmed saastetasu rakendamiseks 

saasteainete viimisel välisõhku 

Paberkandjal 1 eksemplaris vastavalt 

keskkonnatasude seaduse (RTI, 2005, 67, 

512 ) nõuetele. 

Võetava vee arvestus Paberkandjal ühes eksemplaris ja 

soovitavalt ka elektrooniliselt 

Keskkonnatasude seaduse alusel ühtsete 

keskkonnatasude arvutamise vormi kohaselt 

Võetava vee kvaliteedi kontroll 

Vee erikasutuse tasu arvutus. 

Analüüside tulemuste koopiad esitada 

paberkandjal. 

Vee erikasutuse arvestused esitada 

keskkonnatasude seaduse (RT I 2005, 

67,512)alusel ühtsetel keskkonnatasude 

arvutamise vormidel. Tähtajaks tasumata 

vee erikasutuse tasu summalt tuleb maksta 

viivist iga tasumistähtaega ületava ööpäeva 

kohta 

Üks kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 

10. kuupäevaks 

Üks kord kvartalis kvartalijärgse kuu 10. 

kuupäevaks 

Üks kord aastas koos veekasutuse 

aastaaruandega. 

Üks kord kvartalis kvartalijärgse kuu 10. 

kuupäevaks 

Saastemaksuga maksustatavate saasteainete 

kohta 

Andmed veevõtu kohta esitada kuude kaupa 

Vastavalt veevõtu ja veeheite peatüki 

tabelile 3 nõuetele. 

Vee erikasutuse kohta. 

40

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus 

Veekasutuse aasta-aruanne 

Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruanne 

Loaga määratud meetmete 

rakendamise tulemused 

Esitatada vormikohane veekasutuse aastaaruanne 

vastavalt Keskkonnamnistri 

17.01.2007.a määrusele nr 9 “Veekasutuse 

aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja 

aruande esitamise kord” (RTL 2007,6,108) 

Paberkandjal kahes eksemplaris ja 

elektrooniliselt vastavalt Keskkonnaministri 

23.detsembri 2004.a. määruse nr 138 

“Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete 

ulatus ja aruande esitamise kord” (RTL 

Araunde perioodile järgneva aasta 1. 

veebruariks. 

Aruandlusaastale järgneva aasta 20. 

jaanuariks 

Keskkonnamnistri 17.01.2007.a määrusele nr 

9 “Veekasutuse aruande vorm, esitatavate 

andmete ulatus ja aruande esitamise kord” 

(RTL 2007,6,108) 

Vastavalt Keskkonnaministri 23.detsembri 

2004.a. määruse nr 138 (RTL 2005, 3, 11) 

nõuetele. 

2005, 3, 11) nõuetele 

Paberkandjal ühes eksemplaris Igal aastal 01. märtsiks Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise igaaastase 

ülevaatuse teostamiseks (kasutatud 

toorme ja abimaterjalide kulu, andmed 

veekasutuse kohta, andmed meetemete 

rakendamise kohta). 

41

KOMPLEKSLOA NÕUETE IGA-AASTASE ÜLEVAATUSE TULEMUSED 

Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud 

nõuded 

Ülevaatus toimus 

04.august 2009 

Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku 

keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete täitmist, andmete 

tähtaegset esitamist ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust. 

Käitise tegevuses ei esinenud 2008.aastal heite piirväärtuste ületamisi. Käitaja sõnul ei ole neile laekunud kohalikult elanikkonnalt 

lõhna kohta kaebusi. Aruanded ja saastetasude kalkulatsioonid on loa andjale õigeaegselt esitatud, v.a õhuaruanne ja loaga 

määratud meetmete rakendamise tulemused, mis esitati nõutust hiljem. Käitaja peab arvestust kasutatud vee, toorme ja 

abimaterjalide ning tekkivate jäätmekoguste ja reovee ning sõnniku hulga üle. Teostatakse tehnoloogiaseadmete ja sõnnikuhoidla 

hooldust ja kontrolli. Käitaja omab kinnitatud vedelsõnniku laotusplaani. Rekonstrueeritud on poegimislaut, võõrdepõrsastelaut ja 

emistele valminud uus laut. 

2008.aastal jäi käitajal teostamata: 

• Välisõhukvaliteedi seire mõõtmine tähelepandamatuse tõttu. Mõõtmised teostatakse 2009.aastal hiljemalt septembri 

lõpuks. 

• Põhjavee taseme staatiline mõõtmine tähelepandamatuse tõttu. Mõõtmine teostati kohe peale ülevaatust 10.08.2009.a. 

• Pinnase kaitse osas ei ole tehtud vedelsõnniku koostise määramist üldlämmastiku ja -fosfori osas, kuna 

tootmistehnoloogia ja toorained ei ole oluliselt muutunud. OTSUSTATI: Kuna käitaja teostas vedelsõnniku koostise 

määramist üldlämmastiku ja -fosfori osas viimati 2003.aastal, viia läbi uus määramine enne sügisest laotamisperioodi 

2009.a. 

Käitis tegeleb pidevalt heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning toorme ja energia säästliku kasutamise meetmete 

rakendamistega. Käitises ei kasutata enam paisklaoturit; lägahoidlad on pealt kaetud hekselpõhukihiga; lekkekindla piirdeta 

kütusehoidla ei ole enam kasutuses. 

OÜ-gu Hinnu Seafarm ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid: 

• Käitaja ei ole rajanud reservkaevu, kuna olemasolev pumpla on ümberehitatud ja toimib tõrgeteta ning võetava vee 

kogusest piisab käitise tööks. OTSUSTATI: Eemaldada loast vastav nõue. 

• Käitaja ei ole reoveepumplat rekonstrueerinud, kuna pumpla on lekkekindel ja töökorras, kuigi visuaalselt 

amortiseerunud. Kuna pumpla on pealt avatud, kaetakse pumpla õnnetuste vältimiseks. OTSUSTATI: Muuta loas antud 

Käitaja peab katma 

olemasoleva 

reoveepumpla hiljemalt 

31.12.2009. 

42

nõude tähtaeg "30.07.2008" asemel "vastava vajaduse tekkimisel" ning lisada nõue reoveepumpla katmise kohta. 

• Muutunud on diiselkütuse hoidmine. Senise lekkekindla mahutita hoidla asemel renditakse 4m 3 -st (2x2m 3 ) metallmahutit 

AS-lt Eksar-Transoil, mille hoolduse, kontrolli ja täitmise eest vastutab AS Eksar-Transoil. OTSUSTATI: Vastavalt 

muutunud olukorrale ajakohastada loa PVT tabeleid 1, 2 ja Toorme peatüki tabeleid 2, 4. 

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid: 

• Kuna loa Kütuse peatüki tabelis 1 nimetatud bensiini hoitakse autode bensiinipaakides, eemaldada bensiin antud tabelist. 

• 2008.aastal muutusid EMTAK-i koodid. Seoses sellega uuendati loa esilehel ja peatüki "Välisõhu saastamine" tabelites 2 

ja 3 olevate tegevusalade koode. 

• 2009.a veebruaris lõpetas tegevuse Harjumaa keskkonnateenistus. Teenistuse ülesanded võttis üle Keskkonnaamet. 

Seoses sellega muuta loa peatüki "Parima võimaliku tehnika ja ..." tabelis 3, peatüki "Veevõtt ja heitvee ning teiste vett 

saastavate ainete suublasse juhtimine" meetmete tabelis ja peatüki "Jäätmehooldus" tabelis 2 Harjumaa 

keskkonnateenistus sõnaga Keskkonnaamet. 

• 05.12.2008.a jõustus keskkonnaministri määrus nr 48 "Looma- ja linnuksavatusest välisõhku eralduvate saasteainete 

heitkoguste määramismeetodid". Vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §24 punktile 1 tuleb 

ümber arvutada Keskkonnaministeeriumi poolt üksikjuhtumitel aktsepteeritud põllumajanduslike saasteainete 

heitkoguste arvutamiseks kasutatavatel metoodikatel, mis ei kattu eelnimetatud määruses toodud metoodikatega, 

arvutatud ammoniaagi, metaani ja dilämmastikoksiidi heited. Uutel arvutustel saadud tulemuste põhjal on muudetud loa 

peatükki "Välisõhu saastamine". Teatud ilmastikutingimuste puhul võib vedelsõnnikuhoidlatest eralduva ammoniaagi 

konsentratsioon ületada tootmisterritooriumil kehtestatud ühe tunni keskmist piirväärtust. Saastuse kompleksse vältimise 

ja kontrollimise seaduse § 19 lg 5 alusel tuleb sea-, veise- ja linnukasvatusega tegelevatele käitistele heite piirväärtuste 

kehtestamisel arvesse võtta põllumajandusliku tootmise eripära. Lähtudes eelnevast ja arvestades asjaolu, et käitises on 

parim võimalik tehnika rakendatud ning territooriumi piiril on tagatud ammoniaagi piirväärtuse täitmine, on loa andja 

aksepteerinud ammoniaagi heitkoguste määramisel teatud ilmastikutingimuste korral ammoniaagile kehtestatud 

piirväärtuste ületamist. 

• Kuna N 2 O tekib anaeroobses keskkonnas, aga laudad on õhutatavad, eemaldati loast N 2 O teiste lautades tekkivate 

saasteainete hulgast. 

43

KOMPLEKSLOA VAIDLUSTAMINE JA KOMPLEKSLOA ANDMISE PÕHJENDUS 

Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide “Haldusmenetluse seaduses” kehtestatud vaidemenetluse 

korras või esitades kaebuse halduskohtusse “Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras. 

Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused): OÜ Hinnu Seafarm, reg.-kood 10091802, esitas keskkonnakompleksloa taotluse 

ning taotles keskkonnakompleksluba tulenevalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 7 lg 3 p 9 ja Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002 määruse nr 150 

§ 9 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et keskkonnakompleksluba on nõutud, kui käitaja tegevusvaldkonnaks on sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 

2000 seale (kehamassiga üle 30 kg) või 750 emisele. 

OÜ Hinnu Seafarm asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Allika külas. Hinnu seafarmis viljeletakse täistsüklilist seakasvatust, st. farmis sündinud põrsad nuumatakse 

üles lihasigadeks ning turustatakse. Kõrvalteenusena tegeletakse ka sigade tapmisega väiketapamajas ning liha töötlemise ja säilitamisega. Farmi juurde kuuluva 

väiketapamaja keskmiseks jõudluseks on ligikaudu 500 siga kuus (maksimaalne võimsus 700 siga kuus).Kompleksluba antakse tootmisvõimsusele 240 kohta emistele 

koos põrsastega, 460 kohta tiinetele emistele ja emistele, 400 kohta emikutele, 280 kohta emistele ja kultidele, 3520 kohta võõrdepõrsastele ja 3780 kohta nuumikutele. 

Kokku 8680 loomakohta. 

Esitatud taotlusmaterjalide põhjal vastab käitise tegevus kehtivatele keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Kuid teatud ilmastikutingimuste puhul võib OÜ-u 

Hinnu Seafarm territooriumil eralduva ammoniaagi ja väävelvesiniku konsentratsioon ületada tootmisterritooriumi piiril ammoniaagile ja väävelvesinikule kehtestatud 

ühe tunni keskmist piirväärtust. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 19 lg 5 alusel tuleb sea-, veise- ja linnukasvatusega tegelevatele käitistele 

heite piirväärtuste kehtestamisel arvesse võtta põllumajandusliku tootmise eripära. Lähtudes eelnevast ja arvestades asjaolu, et OÜ-s Hinnu Seafarm on parim võimalik 

tehnika rakendatud ning kuna farmile lähim elumaja paikneb ca 300 m kaugusel ja seal on tagatud ammoniaagi ja väävelvesiniku piirväärtuse täitmine, on loa andja 

aksepteerinud ammoniaagi ja väävelvesiniku lubatud heitkoguste määramisel teatud ilmastikutingimuste korral ammoniaagile ja väävelvesinikule kehtestatud 

piirväärtuste ületamist. Teatud tootmislõikudes on keskkonnasäästlikkuse ja hea keskkonnatava seisukohast vajalik rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid loas 

määratud ulatuses. Tuginedes keskkonnakompleksloa taotluses toodud informatsioonile märgime, et kompleksloa taotlust menetlusse võttes ei pidanud Harjumaa 

keskkonnateenistus vajalikuks algatada keskkonnamõju hindamist, kuna kompleksloa taotluses esitatud andmete alusel ei põhjusta käitise tegevus eeldatavalt olulist 

negatiivset keskkonnamõju. Samuti ei ole OÜ Hinnu Seafarm tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 ja 6 kohaselt olulise 

keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnakompleksloa andmisel on lähtutud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusest. 

Loa andja: Jaan Pikka, juhataja 08.01.2008 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) 

Loa vastu võtnud isik: Kalmer Märtson, juhataja 10.01.2008 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) 

44

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber L.KKL ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?