16.11.2014 Views

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

kus<br />

n – osakeste arv elementaarrakus;<br />

A – aatommass, g/mol;<br />

N A – Avogadro arv (6,023ּ1023 aatomit/mol;<br />

V el – elementaarraku ruumala.<br />

2.1.5 Polümorfism<br />

Mõned materjalid võivad sõltuvalt tingimustest omada mitut (tavaliselt kaht) erinevat kristallvõret.<br />

Seda nähtust nimetatakse polümorfismiks ja materjale erineva kristallvõrega – polümorfseteks<br />

teisenditeks. Lihtainete korral nimetatakse nähtust ka allotroopiaks.<br />

Näited:<br />

Süsiniku allotroopsed teisendid on grafiit ja t<strong>ee</strong>mant.<br />

Raua teisendid on α-Fe (ferriit, RTK võre), γ-Fe (austeniit, PTK võre) ja δ-Fe (RTK).<br />

Väävli teisendid on rombo<strong>ee</strong>drilise ja monokliinse võrega väävel.<br />

2.2 Kristallograafilised suunad ja tasapinnad<br />

2.2.1 Osakeste koordinaadid kuubilise võre elementaarrakus<br />

Kuubilise võre korral asetsevad koordinaatteljed x, y ja z üksteise suhtes 90 kraadise nurga all (joon<br />

2-7).<br />

Punktide koordinaatide määramiseks teljestikus kasutatakse pikkusühikuna võrekonstanti.<br />

Joonisel 2-7 on esita<strong>tud</strong> ka RTK võre elementaarraku osakeste koordinaadid, tsentri osakesel on<br />

n<strong>ee</strong>d ½, ½, ½.<br />

2.2.2 Kristallograafilised suunad<br />

Suuna määramiseks kristallvõres kasutatakse kristallograafilisi suunaindekseid. Suunaindeksid<br />

näitavad suuna vektori projektsioonide pikkusi telgedel, kusjuures pikkusühikuks on võrekonstant.<br />

Suunaindeksite määramine toimub järgmiselt:<br />

1) koordinaattelgede algpunk asetatakse suunavektori algpunkti;<br />

2) määratakse suunavektori lõikepunkt elementaarraku, mille üks tipp asub telgede algpunktis,<br />

tahuga. Seda punkti loetakse suunavektori lõpppunktiks;<br />

3) määratakse vektori projektsioonide pikkused telgedel, näiteks ½, 1 ja 1/3. N<strong>ee</strong>d pikkused on<br />

vektori lõpppunkti koordinaadid;<br />

4) teisendatakse projektsioonide pikkused väikseimateks täisarvudeks. An<strong>tud</strong> näite korral tuleb neid<br />

korrutada 6-ga, saame 3, 6 ja 2.<br />

5) saadud numbrid ongi suunaindeksid. Nad asetatakse nurksulgudesse (ilma komadega eraldamata),<br />

näites s<strong>ee</strong>ga [362].<br />

Kui suund on risti mõne teljega, siis vastav indeks on 0. Lihtsaimad suunad on s<strong>ee</strong>ga [100] (risti y ja<br />

z teljega ehk x telje suund), [010] (y telje suund) ja [001] (z telje suund). Nende vastassuunad on<br />

vastavalt [ 100]<br />

, [ 010<br />

] ja [ 001]<br />

. Lihtsamad suunad on v<strong>ee</strong>l [110] (risti z teljega) ja sellega<br />

ekvivalentsed suunad ning [111] ja sellega ekvivalentsed suunad.<br />

Ekvivalentsed suunad (erinevate indeksitega) on sellised, kus osakeste vahekaugused on võrdsed.<br />

8

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!