16.11.2014 Views

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Magn<strong>ee</strong>timiskõveralt saab leida magnetilise läbitavuse μ. Väikestele väljatugevustele vastab<br />

esialgne magnetiline läbitavus μ i . Erinevad magn<strong>ee</strong>timiskõverad ja neile vastavad μ sõltuvused H-st<br />

on toodud joonisel 13-6.<br />

Välise magnetvälja perioodilisel muutmisel tekib nn hüster<strong>ee</strong>sisilmus (joon 13-8). Hüster<strong>ee</strong>sisilmust<br />

iseloomustavad param<strong>ee</strong>trid on küllastusinduktsioon B s , jääkinduktsioon B r ja koertsitiivjõud H c .<br />

Ferrimagn<strong>ee</strong>tikud erinevad ferromagn<strong>ee</strong>tikutest selle poolest, et neis on osa spinne orient<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong><br />

vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad (joon 13-9c). Neid nimetatakse<br />

ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit Fe 3 O 4 . Nende μ ja B s on veidi väiksemad kui<br />

ferromagn<strong>ee</strong>tikutel.<br />

Magnetilised omadused (näiteks μ) sõltuvad temperatuurist. Ülalpool tea<strong>tud</strong> temperatuuri (Curie<br />

temp) ferromagnetilised omadused kaovad, kuna dom<strong>ee</strong>nide struktuur kaob.<br />

13.2.2 Magnetmaterjalid<br />

Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid)<br />

on ferrimagn<strong>ee</strong>tikud.<br />

Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on<br />

hüster<strong>ee</strong>sisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüster<strong>ee</strong>sisilmus on kitsas (joon 13-10a), neil on<br />

suur μ ja väike H c . Magnetiliselt kõvadel (joon 13-10b) on väiksem μ, aga suur H c .<br />

Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud<br />

jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõ<strong>ttu</strong>, siis <strong>ee</strong>listatakse suurema<br />

eritakistusega materjale.<br />

Kasutatakse järgmisi materjale:<br />

1) Ülipuhas raud – tal on ülisuur μ: μ max = 1430000 H/m. Väikese ρ tõ<strong>ttu</strong> kasutatakse ainult püsiva<br />

magnetvoo juhina.<br />

2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isol<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong><br />

lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist.<br />

3) Permalloidid – Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad.<br />

4) Ferriidid – kõrgsageduslikud materjalid, kuna suur eritakistus.<br />

Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste<br />

mäluelementide valmistamiseks.<br />

Kasutatakse järgmisi materjale:<br />

1) leg<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> ja karasta<strong>tud</strong> terased;<br />

2) magnetiliselt kõvad sulamid (näit alniko Fe – Al – Ni – Co);<br />

3) magnetiliselt kõvad ferriidid.<br />

Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutise B·H<br />

maksimumiga. S<strong>ee</strong> on leitav hüster<strong>ee</strong>sisilmuse neljandast sektorist (joon 13-11)<br />

Suurima energiaga on alniko, SmCo 5 ja eriti mõned ferriidid (Nd 2 Fe 14 B).<br />

67

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!