KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Magn<strong>ee</strong>timiskõveralt saab leida magnetilise läbitavuse μ. Väikestele väljatugevustele vastab<br />
esialgne magnetiline läbitavus μ i . Erinevad magn<strong>ee</strong>timiskõverad ja neile vastavad μ sõltuvused H-st<br />
on toodud joonisel 13-6.<br />
Välise magnetvälja perioodilisel muutmisel tekib nn hüster<strong>ee</strong>sisilmus (joon 13-8). Hüster<strong>ee</strong>sisilmust<br />
iseloomustavad param<strong>ee</strong>trid on küllastusinduktsioon B s , jääkinduktsioon B r ja koertsitiivjõud H c .<br />
Ferrimagn<strong>ee</strong>tikud erinevad ferromagn<strong>ee</strong>tikutest selle poolest, et neis on osa spinne orient<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong><br />
vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad (joon 13-9c). Neid nimetatakse<br />
ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit Fe 3 O 4 . Nende μ ja B s on veidi väiksemad kui<br />
ferromagn<strong>ee</strong>tikutel.<br />
Magnetilised omadused (näiteks μ) sõltuvad temperatuurist. Ülalpool tea<strong>tud</strong> temperatuuri (Curie<br />
temp) ferromagnetilised omadused kaovad, kuna dom<strong>ee</strong>nide struktuur kaob.<br />
13.2.2 Magnetmaterjalid<br />
Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid)<br />
on ferrimagn<strong>ee</strong>tikud.<br />
Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on<br />
hüster<strong>ee</strong>sisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüster<strong>ee</strong>sisilmus on kitsas (joon 13-10a), neil on<br />
suur μ ja väike H c . Magnetiliselt kõvadel (joon 13-10b) on väiksem μ, aga suur H c .<br />
Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud<br />
jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõ<strong>ttu</strong>, siis <strong>ee</strong>listatakse suurema<br />
eritakistusega materjale.<br />
Kasutatakse järgmisi materjale:<br />
1) Ülipuhas raud – tal on ülisuur μ: μ max = 1430000 H/m. Väikese ρ tõ<strong>ttu</strong> kasutatakse ainult püsiva<br />
magnetvoo juhina.<br />
2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isol<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong><br />
lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist.<br />
3) Permalloidid – Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad.<br />
4) Ferriidid – kõrgsageduslikud materjalid, kuna suur eritakistus.<br />
Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste<br />
mäluelementide valmistamiseks.<br />
Kasutatakse järgmisi materjale:<br />
1) leg<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> ja karasta<strong>tud</strong> terased;<br />
2) magnetiliselt kõvad sulamid (näit alniko Fe – Al – Ni – Co);<br />
3) magnetiliselt kõvad ferriidid.<br />
Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutise B·H<br />
maksimumiga. S<strong>ee</strong> on leitav hüster<strong>ee</strong>sisilmuse neljandast sektorist (joon 13-11)<br />
Suurima energiaga on alniko, SmCo 5 ja eriti mõned ferriidid (Nd 2 Fe 14 B).<br />
67