KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
samadel lainepikkustel, kus läbibki. S<strong>ee</strong>ga p<strong>ee</strong>geldunud valguses on värvus sama, kuid s<strong>ee</strong> ei ole<br />
alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega<br />
kui läbinud valgus, kuid mitte alati.<br />
12.5 Polüm<strong>ee</strong>ride ja komposiitide optilised omadused<br />
Polüm<strong>ee</strong>rides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne<br />
keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (p<strong>ee</strong>geldub<br />
ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 12-6).<br />
12.6 Optiliste omaduste kasutamine<br />
Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks<br />
valmistatakse igasuguseid valgustundlikke andureid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas<br />
infrapunasest kuni ultravioletse valguseni.<br />
Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikes<strong>ee</strong>lementide abil. Nad töötavad<br />
põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p – juhtivusega ja n – juhtivusega alade kokkupuutepiirkond)<br />
n<strong>ee</strong>ldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemise elektrivälja toimel liiguvad eri<br />
suundades ja tekitavad välisahelas pinge.<br />
Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid (rubiinlaser, pooljuhtlaserid) ja valgusdioodid,<br />
mida kasutatakse indikaatorites – neid võib teha väga väikeseid, valgustäpi suurusi.<br />
Väga palju kasutatakse optilisi kaableid, mida valmistatakse klaaskiududest. Neid vaatlesime<br />
punktis 8.5.<br />
13. MATERJALIDE SOOJUSLIKUD JA MAGNETILISED OMADUSED<br />
13.1 Soojuslikud omadused<br />
13.1.1 Soojusmahtuvus<br />
Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri<br />
1 kraadi võrra.<br />
Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui<br />
temperatuuri vahemik ΔT läheneb nullile:<br />
Q dQ<br />
C = lim =<br />
ΔT→0<br />
ΔT<br />
dT<br />
Tehakse vahet soojusmahtuvusel jääval ruumalal C v ja jääval rõhul C p .<br />
Soojusmahtuvus on seo<strong>tud</strong> kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. N<strong>ee</strong>d võnkumised<br />
toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on<br />
omavahel seo<strong>tud</strong> sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seo<strong>tud</strong> ja kristallis tekib<br />
lainetuse taoline nähtus. Võnk<strong>ee</strong>nergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvandi<strong>tud</strong>).<br />
Väikseim võnk<strong>ee</strong>nergia ühik kannab nimetust foonon.<br />
64
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language