16.11.2014 Views

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

12.4.2 Valguse p<strong>ee</strong>geldumine<br />

Pinna p<strong>ee</strong>geldumisvõime (p<strong>ee</strong>geldumistegur) R avaldub:<br />

I<br />

R = R<br />

ja IR<br />

= I0<br />

⋅ R<br />

I0<br />

kus I 0 ja I R on pealelangeva ja p<strong>ee</strong>geldunud valguse intensiivsused.<br />

Kui valgus langeb õhukeskkonnast läbipaistva materjali pinnale risti, siis on p<strong>ee</strong>geldumistegur<br />

seo<strong>tud</strong> murdumisnäitajaga n järgmise võrrandiga:<br />

2<br />

⎛ n −1⎞<br />

R = ⎜ ⎟<br />

⎝ n + 1 ⎠<br />

Mida suurem on n, seda suurem on ka R.<br />

12.4.3 Valguse n<strong>ee</strong>ldumine ja läbiminek<br />

Läbipaistvas materjalis mitten<strong>ee</strong>ldunud (läbi läinud) valguse intensiivsus I avaldub võrrandiga:<br />

−α⋅l<br />

I<br />

I = I<br />

0<br />

0 ⋅ e =<br />

α⋅l<br />

e<br />

Mida väiksemad on α ja l, seda rohkem valgust läbib materjali.<br />

Vaatleme lõpuks, kui palju langenud valgusest läbib materjali, kui esinevad n<strong>ee</strong>ldumine ja<br />

p<strong>ee</strong>geldumine (joon 12-5).<br />

Materjalile langeb valgus intensiivsusega I 0<br />

Esimeselt pinnalt p<strong>ee</strong>geldub: RI 0<br />

Materjali siseneb: I 0 – RI 0 = (1 – R)I 0<br />

Materjali läbib:<br />

(1 – R)I 0·e -αl<br />

Teiselt pinnalt p<strong>ee</strong>geldub: R(1 – R)I 0·e -αl<br />

Materjalist väljub:<br />

−αl<br />

−αl<br />

−αl<br />

2 −αl<br />

(1 − R)I0 ⋅e<br />

− R(1 − R)I0<br />

⋅ e = (1 − R)I0<br />

⋅ e (1 − R) = (1 − R) I0<br />

⋅ e<br />

12.4.4 Materjali värvus<br />

Valguse n<strong>ee</strong>ldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 12-7 on<br />

toodud p<strong>ee</strong>geldunud, n<strong>ee</strong>ldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige<br />

rohkem n<strong>ee</strong>ldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranž. Viimased annavadki kokku<br />

rohelise värvuse. Kui materjal n<strong>ee</strong>lab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks<br />

ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne t<strong>ee</strong>mant ja safiir (Al 2 O 3 ).<br />

Dielektrikutes tekib n<strong>ee</strong>ldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid,<br />

mis tekitavad luba<strong>tud</strong> energiaga nivoosid k<strong>ee</strong>lutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr 3+ ioone, siis<br />

omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 12-8 on toodud rubiini n<strong>ee</strong>ldumisspekter.<br />

Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt<br />

ergasta<strong>tud</strong> elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise<br />

klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone (vt p 8.5).<br />

Materjali värvus langeva valguse poolsel küljel on määra<strong>tud</strong> p<strong>ee</strong>geldumisteguri sõltuvusega<br />

lainepikkusest. Näiteks joonisel 12-7 toodud roheliselt klaasilt p<strong>ee</strong>geldub valgus kõige rohkem<br />

63

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!