KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
12.4.2 Valguse p<strong>ee</strong>geldumine<br />
Pinna p<strong>ee</strong>geldumisvõime (p<strong>ee</strong>geldumistegur) R avaldub:<br />
I<br />
R = R<br />
ja IR<br />
= I0<br />
⋅ R<br />
I0<br />
kus I 0 ja I R on pealelangeva ja p<strong>ee</strong>geldunud valguse intensiivsused.<br />
Kui valgus langeb õhukeskkonnast läbipaistva materjali pinnale risti, siis on p<strong>ee</strong>geldumistegur<br />
seo<strong>tud</strong> murdumisnäitajaga n järgmise võrrandiga:<br />
2<br />
⎛ n −1⎞<br />
R = ⎜ ⎟<br />
⎝ n + 1 ⎠<br />
Mida suurem on n, seda suurem on ka R.<br />
12.4.3 Valguse n<strong>ee</strong>ldumine ja läbiminek<br />
Läbipaistvas materjalis mitten<strong>ee</strong>ldunud (läbi läinud) valguse intensiivsus I avaldub võrrandiga:<br />
−α⋅l<br />
I<br />
I = I<br />
0<br />
0 ⋅ e =<br />
α⋅l<br />
e<br />
Mida väiksemad on α ja l, seda rohkem valgust läbib materjali.<br />
Vaatleme lõpuks, kui palju langenud valgusest läbib materjali, kui esinevad n<strong>ee</strong>ldumine ja<br />
p<strong>ee</strong>geldumine (joon 12-5).<br />
Materjalile langeb valgus intensiivsusega I 0<br />
Esimeselt pinnalt p<strong>ee</strong>geldub: RI 0<br />
Materjali siseneb: I 0 – RI 0 = (1 – R)I 0<br />
Materjali läbib:<br />
(1 – R)I 0·e -αl<br />
Teiselt pinnalt p<strong>ee</strong>geldub: R(1 – R)I 0·e -αl<br />
Materjalist väljub:<br />
−αl<br />
−αl<br />
−αl<br />
2 −αl<br />
(1 − R)I0 ⋅e<br />
− R(1 − R)I0<br />
⋅ e = (1 − R)I0<br />
⋅ e (1 − R) = (1 − R) I0<br />
⋅ e<br />
12.4.4 Materjali värvus<br />
Valguse n<strong>ee</strong>ldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 12-7 on<br />
toodud p<strong>ee</strong>geldunud, n<strong>ee</strong>ldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige<br />
rohkem n<strong>ee</strong>ldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranž. Viimased annavadki kokku<br />
rohelise värvuse. Kui materjal n<strong>ee</strong>lab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks<br />
ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne t<strong>ee</strong>mant ja safiir (Al 2 O 3 ).<br />
Dielektrikutes tekib n<strong>ee</strong>ldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid,<br />
mis tekitavad luba<strong>tud</strong> energiaga nivoosid k<strong>ee</strong>lutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr 3+ ioone, siis<br />
omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 12-8 on toodud rubiini n<strong>ee</strong>ldumisspekter.<br />
Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt<br />
ergasta<strong>tud</strong> elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise<br />
klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone (vt p 8.5).<br />
Materjali värvus langeva valguse poolsel küljel on määra<strong>tud</strong> p<strong>ee</strong>geldumisteguri sõltuvusega<br />
lainepikkusest. Näiteks joonisel 12-7 toodud roheliselt klaasilt p<strong>ee</strong>geldub valgus kõige rohkem<br />
63