KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Suurem osa n<strong>ee</strong>ldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergasta<strong>tud</strong> elektronid lähevad<br />
tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama<br />
lainepikkusega (joon 12-2 b). S<strong>ee</strong> on samaväärne valguse p<strong>ee</strong>geldumisega. Metallid (eriti lihvi<strong>tud</strong> ja<br />
pol<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> pinnaga) p<strong>ee</strong>geldavad umbes 90 – 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse<br />
energiast eraldub soojusena. Selle tõ<strong>ttu</strong> on p<strong>ee</strong>geldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga<br />
(pikema lainepikkusega).<br />
Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge<br />
valgusega. Mõnede metallide p<strong>ee</strong>geldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõ<strong>ttu</strong> nad on<br />
kollase värvusega (kuld) või punakas-oranži värvusega (vask).<br />
12.4 Mittemetallide optilised omadused<br />
Kui läbipaistvale materjalile langeb valgus, toimub peale p<strong>ee</strong>geldumise ja n<strong>ee</strong>ldumise ka<br />
murdumine ja läbiminek.<br />
12.4.1 Valguse murdumine<br />
Kui footon siseneb läbipaistvasse materjali, kaotab ta osa oma energiast, tema kiirus väheneb ja ta<br />
kaldub kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirust v materjalis iseloomustab<br />
murdumisnäitaja n:<br />
c<br />
n =<br />
v<br />
Vaakumi n = 1, klaasi n = 1,5 – 1,9.<br />
Valguse kiirus materjalis avaldub samasuguse võrrandiga nagu vaakumis:<br />
1<br />
v =<br />
ε ⋅μ<br />
kus ε ja μ on materjali dielektriline läbitavus ja magnetiline läbitavus.<br />
Murdumisnäitaja avaldub:<br />
c ε ⋅μ<br />
n = = = εr<br />
⋅μr<br />
v ε0<br />
⋅μ0<br />
kus ε r ja μ r on suhtelised läbitavused.<br />
Mittemagnetmaterjalide korral μ r ≈ 1 ja n ≅ εr<br />
Kahe keskkonna murdumisnäitajad n ja n’ on seo<strong>tud</strong> Snelli võrrandiga:<br />
n sin Φ<br />
= r<br />
n' sin Φi<br />
kus Φ r – murdumisnurk;<br />
Φ i – langemisnurk.<br />
Vastav sk<strong>ee</strong>m on toodud joonisel 12-3.<br />
Kui valguskiir läheb suurema murdumisnäitajaga keskkonnast väiksema murdumisnäitajaga<br />
keskkonda, siis võib toimuda valguse täielik sisep<strong>ee</strong>geldumine (joon 12-4). Kiire 1 murdumisnurk<br />
on 90 o , sellele vastavat langemisnurka Φ c nimetatakse sisep<strong>ee</strong>geldumise kriitiliseks nurgaks. Kui<br />
langemisnurk Φ 2 > Φ c , toimub täielik sisep<strong>ee</strong>geldumine (kiir 2).<br />
62