16.11.2014 Views

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Suurem osa n<strong>ee</strong>ldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergasta<strong>tud</strong> elektronid lähevad<br />

tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama<br />

lainepikkusega (joon 12-2 b). S<strong>ee</strong> on samaväärne valguse p<strong>ee</strong>geldumisega. Metallid (eriti lihvi<strong>tud</strong> ja<br />

pol<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> pinnaga) p<strong>ee</strong>geldavad umbes 90 – 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse<br />

energiast eraldub soojusena. Selle tõ<strong>ttu</strong> on p<strong>ee</strong>geldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga<br />

(pikema lainepikkusega).<br />

Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge<br />

valgusega. Mõnede metallide p<strong>ee</strong>geldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõ<strong>ttu</strong> nad on<br />

kollase värvusega (kuld) või punakas-oranži värvusega (vask).<br />

12.4 Mittemetallide optilised omadused<br />

Kui läbipaistvale materjalile langeb valgus, toimub peale p<strong>ee</strong>geldumise ja n<strong>ee</strong>ldumise ka<br />

murdumine ja läbiminek.<br />

12.4.1 Valguse murdumine<br />

Kui footon siseneb läbipaistvasse materjali, kaotab ta osa oma energiast, tema kiirus väheneb ja ta<br />

kaldub kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirust v materjalis iseloomustab<br />

murdumisnäitaja n:<br />

c<br />

n =<br />

v<br />

Vaakumi n = 1, klaasi n = 1,5 – 1,9.<br />

Valguse kiirus materjalis avaldub samasuguse võrrandiga nagu vaakumis:<br />

1<br />

v =<br />

ε ⋅μ<br />

kus ε ja μ on materjali dielektriline läbitavus ja magnetiline läbitavus.<br />

Murdumisnäitaja avaldub:<br />

c ε ⋅μ<br />

n = = = εr<br />

⋅μr<br />

v ε0<br />

⋅μ0<br />

kus ε r ja μ r on suhtelised läbitavused.<br />

Mittemagnetmaterjalide korral μ r ≈ 1 ja n ≅ εr<br />

Kahe keskkonna murdumisnäitajad n ja n’ on seo<strong>tud</strong> Snelli võrrandiga:<br />

n sin Φ<br />

= r<br />

n' sin Φi<br />

kus Φ r – murdumisnurk;<br />

Φ i – langemisnurk.<br />

Vastav sk<strong>ee</strong>m on toodud joonisel 12-3.<br />

Kui valguskiir läheb suurema murdumisnäitajaga keskkonnast väiksema murdumisnäitajaga<br />

keskkonda, siis võib toimuda valguse täielik sisep<strong>ee</strong>geldumine (joon 12-4). Kiire 1 murdumisnurk<br />

on 90 o , sellele vastavat langemisnurka Φ c nimetatakse sisep<strong>ee</strong>geldumise kriitiliseks nurgaks. Kui<br />

langemisnurk Φ 2 > Φ c , toimub täielik sisep<strong>ee</strong>geldumine (kiir 2).<br />

62

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!