KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonisel on näida<strong>tud</strong> ka, millised 5A rühma elemendid käituvad doonorina IVA rühma<br />
pooljuhtmaterjalides.<br />
Doonorlisandi (an<strong>tud</strong> juhul fosfori) kontsentratsiooni tähistatakse N d . Kui peaaegu kõik<br />
doonorlisandi aatomid on ionis<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong>, siis:<br />
n ≈ Nd >> p ;<br />
σ ≈ σn<br />
= n ⋅μn<br />
⋅ e<br />
(11.6)<br />
Lisandjuhtivuse piirkonnas on elektronide kontsentratsioon püsiv ja juhtivuse temperatuursõltuvuse<br />
määrab liikuvuse sõltuvus temperatuurist. Ka pooljuhtides laengukandjate liikuvus temperatuuri<br />
tõusul väheneb, kuna hajutamine suureneb.<br />
Kui viia Si kristalli IIIA rühma elemendi (näiteks boori B) aatom, siis ei jätku ühte sidemesse ühte<br />
elektroni (joon 11-14). Elektroni puudumine sidemes on aga auk. N<strong>ee</strong>d augud võivad kergesti saada<br />
vabaks, kui nad saavad juurde energia E a . Vastav tsoonidiagramm on toodud joonisel 11-15.<br />
Diagrammilt on näha, et boori aatom tekitab luba<strong>tud</strong>, kuid tühja energianivoo k<strong>ee</strong>lutsoonis kaugusel<br />
E a valentstsooni laest. Sinna võib energia E a juurdesaamisel minna elektron valentstsoonist ja s<strong>ee</strong>ga<br />
tekib vaba auk. Selliseid lisandeid nimetatakse elektronide aktseptoriteks. Elektroni ülemineku tõ<strong>ttu</strong><br />
tekib aktseptori nivool liikumatu negatiivse laenguga ioon (boori ioon). Kui peaaegu kõik<br />
aktseptorlisandi aatomid on ionis<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong>, siis:<br />
p ≈ Na >> n , kus N a – aktseptorlisandi kontsentratsioon<br />
σ ≈ σp<br />
= p ⋅μp<br />
⋅ e<br />
(11.7)<br />
11.7 Dielektrikud<br />
Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polaris<strong>ee</strong>rumine välises<br />
elektriväljas. Polarisatsioon – s<strong>ee</strong> on laengute nihkumine dielektriku s<strong>ee</strong>s nii, et tekib sisemine<br />
elektriväli, mis on suuna<strong>tud</strong> vastupidi välisele väljale.<br />
Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub<br />
Q<br />
C = (11.8)<br />
U<br />
kus Q on laeng kondensaatori plaadil.<br />
Kui kondensaatori plaatide vahel on dielektrik, avaldub mahtuvus valemiga:<br />
S<br />
C = ε ⋅<br />
(11.9)<br />
l<br />
kus S – plaadi (ja dielektriku) pindala;<br />
l – dielektriku paksus;<br />
ε – võrdetegur, mida nimetatakse dielektriliseks läbitavuseks.<br />
Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus.<br />
Kasutatakse ka suhtelise dielektrilise läbitavuse mõistet ε r :<br />
ε C<br />
ε r = = ,<br />
ε0<br />
C0<br />
kus C 0 – kondensaatori mahtuvus, kui plaatide vahel on tühjus (vaakum);<br />
ε 0 – vaakumi dielektriline läbitavus (8,85·10 -12 F/m)<br />
59