16.11.2014 Views

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Joonisel on näida<strong>tud</strong> ka, millised 5A rühma elemendid käituvad doonorina IVA rühma<br />

pooljuhtmaterjalides.<br />

Doonorlisandi (an<strong>tud</strong> juhul fosfori) kontsentratsiooni tähistatakse N d . Kui peaaegu kõik<br />

doonorlisandi aatomid on ionis<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong>, siis:<br />

n ≈ Nd >> p ;<br />

σ ≈ σn<br />

= n ⋅μn<br />

⋅ e<br />

(11.6)<br />

Lisandjuhtivuse piirkonnas on elektronide kontsentratsioon püsiv ja juhtivuse temperatuursõltuvuse<br />

määrab liikuvuse sõltuvus temperatuurist. Ka pooljuhtides laengukandjate liikuvus temperatuuri<br />

tõusul väheneb, kuna hajutamine suureneb.<br />

Kui viia Si kristalli IIIA rühma elemendi (näiteks boori B) aatom, siis ei jätku ühte sidemesse ühte<br />

elektroni (joon 11-14). Elektroni puudumine sidemes on aga auk. N<strong>ee</strong>d augud võivad kergesti saada<br />

vabaks, kui nad saavad juurde energia E a . Vastav tsoonidiagramm on toodud joonisel 11-15.<br />

Diagrammilt on näha, et boori aatom tekitab luba<strong>tud</strong>, kuid tühja energianivoo k<strong>ee</strong>lutsoonis kaugusel<br />

E a valentstsooni laest. Sinna võib energia E a juurdesaamisel minna elektron valentstsoonist ja s<strong>ee</strong>ga<br />

tekib vaba auk. Selliseid lisandeid nimetatakse elektronide aktseptoriteks. Elektroni ülemineku tõ<strong>ttu</strong><br />

tekib aktseptori nivool liikumatu negatiivse laenguga ioon (boori ioon). Kui peaaegu kõik<br />

aktseptorlisandi aatomid on ionis<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong>, siis:<br />

p ≈ Na >> n , kus N a – aktseptorlisandi kontsentratsioon<br />

σ ≈ σp<br />

= p ⋅μp<br />

⋅ e<br />

(11.7)<br />

11.7 Dielektrikud<br />

Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polaris<strong>ee</strong>rumine välises<br />

elektriväljas. Polarisatsioon – s<strong>ee</strong> on laengute nihkumine dielektriku s<strong>ee</strong>s nii, et tekib sisemine<br />

elektriväli, mis on suuna<strong>tud</strong> vastupidi välisele väljale.<br />

Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub<br />

Q<br />

C = (11.8)<br />

U<br />

kus Q on laeng kondensaatori plaadil.<br />

Kui kondensaatori plaatide vahel on dielektrik, avaldub mahtuvus valemiga:<br />

S<br />

C = ε ⋅<br />

(11.9)<br />

l<br />

kus S – plaadi (ja dielektriku) pindala;<br />

l – dielektriku paksus;<br />

ε – võrdetegur, mida nimetatakse dielektriliseks läbitavuseks.<br />

Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus.<br />

Kasutatakse ka suhtelise dielektrilise läbitavuse mõistet ε r :<br />

ε C<br />

ε r = = ,<br />

ε0<br />

C0<br />

kus C 0 – kondensaatori mahtuvus, kui plaatide vahel on tühjus (vaakum);<br />

ε 0 – vaakumi dielektriline läbitavus (8,85·10 -12 F/m)<br />

59

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!