KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
10.3 Kiududega tugevda<strong>tud</strong> komposiidid<br />
Kõige tähtsamad on just kiududega tugevda<strong>tud</strong> komposiidid. Nende efektiivsuse iseloomustamiseks<br />
kasutatakse eritugevuse ja erimooduli mõistet, mis on vastavalt tõmbetugevuse suhe tihedusse ja<br />
elastsusmooduli suhe tihedusse.<br />
10.3.1 Kiudude pikkuse, orientatsiooni ja kontsentratsiooni mõju<br />
Kiududega tugevda<strong>tud</strong> komposiitide mehaanilised omadused sõltuvad mitte ainult kiudude<br />
omadustest, vaid ka rakenda<strong>tud</strong> jõu keskkonnalt kiududele ülekandumise astmest. S<strong>ee</strong> omakorda<br />
sõltub sideme tugevusest keskkonna ja kiudude vahel, aga ka kiudude pikkusest. Nagu näha joonisel<br />
10-2 toodud maatriksi deformatsiooni pildist tõmbejõu rakendamisel, ei kandu jõud maatriksilt kiule<br />
üle kiu otstes.<br />
Kiudude pikkuse iseloomustamiseks kasutatakse nn kriitilise pikkuse l kr mõistet, mis sõltub kiudude<br />
diam<strong>ee</strong>trist d, kiudude tõmbetugevusest σ t ja kiu ning keskkonna vahelise sideme tugevusest τ:<br />
σ ⋅d<br />
l = t<br />
kr 2 τ<br />
Tavaliselt l kr = 20 – 150 d. Kui l >> l kr , nimetatakse kiudusid pikaks (pidevaks), vastasel juhul<br />
lühikeseks (katkendlikuks).<br />
Kiud suurendavad tugevust oluliselt siis, kui nad on pikad. Pikad kiud on tavaliselt orient<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong><br />
parall<strong>ee</strong>lselt. Sellisel juhul on komposiidi omadused piki kiudu tunduvalt erinevad (paremad) kui<br />
risti kiudu. Tõmbetugevus ja elastsusmoodul piki kiudu avalduvad valemitega:<br />
σ Σ = σkkVkk<br />
+ σkiudVkiud<br />
; E Σ = EkkVkk<br />
+ EkiudVkiud<br />
kus V on an<strong>tud</strong> komponendi ruumala osa.<br />
Pinge – deformatsiooni graafik sellisele komposiidile, kui tõmbejõud on suuna<strong>tud</strong> piki kiudu, on<br />
esita<strong>tud</strong> joonisel 10-4. Tea<strong>tud</strong> komposiitide korral võib tõmbetugevus piki kiudu olla kümneid kordi<br />
suurem kui risti kiudu.<br />
Lühikeste kiudude korral võib orientatsioon olla samuti parall<strong>ee</strong>lne, aga ka juhuslik. Joonisel 10-3<br />
on esita<strong>tud</strong> pikkade parall<strong>ee</strong>lsete kiududega komposiidi ehitus (a), lühikeste parall<strong>ee</strong>lsete kiududega<br />
(b) ja juhusliku kiudude jaotusega (c) komposiidi ehitus. Kui tahetakse valmistada homog<strong>ee</strong>nset<br />
komposiiti, mille omadused erinevates suundades on ühesugused, kasutatakse lühikeste kiudude<br />
juhuslikku jaotust.<br />
10.3.2 Kiudude materjalid<br />
Kiudude valmistamiseks kasutatakse suure tugevusega materjale. Väga tähtis on kiu läbimõõt. Mida<br />
väiksem s<strong>ee</strong> on, seda suurem on komposiidi tugevus. Teiselt poolt on väga p<strong>ee</strong>nikesi kiude raskem<br />
valmistada ja nad on kallimad.<br />
Jämeduse alusel jaotatakse kiud järgmiselt: udemed, kiud ja traat.<br />
Udemed on väga p<strong>ee</strong>nikesed monokristallid. Kuna nad on väikesed, siis on nad praktiliselt ilma<br />
dislokatsioonideta ja s<strong>ee</strong>tõ<strong>ttu</strong> väga tugevad – kõige tugevamad tun<strong>tud</strong> materjalidest. Siiski ei<br />
kasutata udemeid komposiitides väga laialdaselt, kuna nad on väga kallid ja nende sisseviimine<br />
maatriksisse on k<strong>ee</strong>ruline. Peamised udemete valmistamise materjalid on grafiit, SiC ja Al 2 O 3 . Neist<br />
suurim eritugevus on grafii<strong>tud</strong>emetel – 9,1 GPa.<br />
51