KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

Sideme energia võib olla väga erinev ja seetõttu ka metallide sulamistemperatuurid väga erinevad
(vt tabel 1-11)
1.5.2 Sekundaarsed sidemed
Sekundaarseid sidemeid nimetatakse väga mitut moodi, näit füüsikalised sidemed, van der Waalsi
sidemed, molekulidevahelised sidemed jne. Nende sidemete tekkepõhjus on polaarsete molekulide
dipoolide (ka indutseeritud dipoolide) erimärgiliste otste kuloniline vastasmõju. Kui polaarses
molekulis elektropositiivsemaks aatomiks on vesinik, siis nimetatakse sidet vesiniksidemeks.
Sekundaarsed sidemed on 10 – 100 korda nõrgemad keemilistest sidemetest (vt tabel 1-11).
1.5.3 Molekul tahkes aines
Lähtudes molekuli definitsioonist (keemilise sidemega seotud aatomite grupp) tuleb tahke aine,
milles on peamine iooniline või metalliline side, kristalli käsitleda kui ühte suurt molekuli. Ainult
kovalentse sideme korral võivad esineda tõepoolest molekulid, millede vahel on nõrgad
sekundaarsed sidemed. Sellised väikeste molekulidega ained on toatemperatuuril gaasilises olekus
(H 2 , O 2 , N 2 ) või vedelas olekus (H 2 O, C 6 H 6 ). Suurte molekulidega on küll tahked, aga väga pehmed
ja madala sulamistemperatuuriga (parafiin, polümeerid).
2. KRISTALLIDE EHITUS
Vaatleme:
- kristallstruktuure;
- kristallograafilisi suundi ja tasapindu;
- polükristalseid ja monokristalseid aineid;
- kristallstruktuuri uurimise meetodeid.
2.1 Kristallide struktuur
2.1.1 Põhimõisted
- kristallid – tahked ained, kus osakesed paiknevad korrapäraselt väga suures osas (kaug-korrapära).
Kristalliseeruvad: kõik metallid, valdav osa keraamilisi materjale, suur osa orgaanilisi ühendeid ja
mõned polümeerid.
- kristallvõre – kujuteldav ruumiline võre, mille sõlmedes asuvad aine osakesed (aatomid, ioonid või
molekulid), mis on seotud lähimate naaberosakestega primaarsete või sekundaarsete sidemetega
(joon 2-1a).
- mittekristalsed (amorfsed) ained
- kristallstruktuur – kristallvõre ehitus, st kuidas osakesed paiknevad
- lihtsaimad kristallstruktuurid – neid moodustavad ühesugused osakesed. Sel juhul vaadeldakse
osakesi nagu ühesuguste mõõtmetega sfääre, mis puutuvad kokku lähimate naaberosakestega.
- elementaarrakk – väikseim kristallvõre osa, millel on kõik antud võre omadused ja mis kordub
perioodiliselt (joon 2-1b). Elementaarrakk omab 3 või 4 paari paralleelseid tahkusid ja tema
tippudes asuvad osakesed. Osakesed võivad asuda ka raku tahkudes ja sees.
5