KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
8.7.3 Tsement<br />
Kõige tavalisem on portland-tsement. Savi ja lubjakivi segatakse ja jahvatatakse. S<strong>ee</strong>järel<br />
kuumutatakse pöördahjus temperatuuril 1400 o C. Eraldub kristallvesi. Tekkiv klinker jahvatatakse<br />
suure p<strong>ee</strong>nestusastmeni ja lisatakse veidi kipsi. Kundas lisatakse lähteainetele ka põlevkivituhka.<br />
Tsemendi peamised koostisosad on Ca-silikaadid, näit Ca 2 SiO 4 (2CaO·SiO 2 ). Kivistumisel seob<br />
uuesti kristallv<strong>ee</strong> ja tekib kristalne struktuur:<br />
2CaO<br />
⋅ SiO2 + xH2O<br />
= 2CaO ⋅SiO2<br />
⋅ xH2O<br />
Mördi valmistamisel lisatakse tavaliselt liiva (täiteaine) ja lupja või savi (plastifikaator).<br />
8.7.4 Erikeraamika<br />
Erikeraamika hulka võib lugeda näiteks piesokeraamika. Piesoelektriline efekt seisneb selles, et<br />
materjal polaris<strong>ee</strong>rub mehaanilise surve toimel. Sellised omadused on näiteks kvartsi<br />
monokristallidel. Nimetatakse piesokvatrsiks. Saab valmistada väga püsiva sagedusega<br />
resonaatoreid (kvartskellad).<br />
Erikeraamikaks võib lugeda ka kuullaagrite kuulide valmistamiseks kasutatavaid materjale. Praegu<br />
on selleks räninitriid Si 3 N 4 . Sellised kuullaagrid, kus saaled on terasest ja kuulid räninitriidist<br />
(hübriidsed laagrid), töötavad suurematel pöörlemiskiirustel, omavad väiksemat müra ja vibratsiooni.<br />
9. POLÜMEERMATERJALID<br />
9.1 Sissejuhatus<br />
Looduslikke polüm<strong>ee</strong>re on kasuta<strong>tud</strong> juba väga ammu. Nendeks on mitmed loomsed ja taimsed<br />
polüm<strong>ee</strong>rid: puuvill, vill, puit, kautšuk, nahk, siid jt. Eelmisel sajandil hakati polüm<strong>ee</strong>re sünt<strong>ee</strong>sima<br />
ja nüüd tuntakse juba väga-väga palju sünt<strong>ee</strong>tilisi polüm<strong>ee</strong>re. Nende kasutamine on väga laialdane<br />
kahel põhjusel: 1)nende tootmine on suhteliselt odav; 2)nende omadusi saab vari<strong>ee</strong>rida väga laiades<br />
piirides. Paljudes kohtades, kus varem kasutati puitu või metalli, kasutatakse nüüd polüm<strong>ee</strong>re.<br />
9.2 Polüm<strong>ee</strong>ride struktuur<br />
Polüm<strong>ee</strong>ride molekulid on pikad ahelad, mis koosnevad palju kordi korduvatest lülidest. Tähtsamate<br />
polüm<strong>ee</strong>ride molekulide lülide struktuur on toodud joonisel 9-1.<br />
Molekulide kuju. Pole mingit alust oletada, et molekulide ahelad on sirged. Näiteks süsinikahelates<br />
on süsiniku aatomite vahelised üksiksidemed nurga 109 0 all. S<strong>ee</strong>juures saavad üksiksidemed<br />
pöörelda oma telje ümber. S<strong>ee</strong>ga võivad süsiniku aatomid asetseda mistahes punktis koonuse serval,<br />
nagu kujuta<strong>tud</strong> joonisel 9-2. S<strong>ee</strong> loob palju võimalusi ahelate paindumiseks. Summaarselt võib<br />
polüm<strong>ee</strong>ri molekuli kujutada ette nii, nagu joonisel 9-3. Molekuli mõõtmed (r) on s<strong>ee</strong>ga tunduvalt<br />
väiksemad, kui molekuli tegelik pikkus. Selline molekulide kuju ja molekulide omavaheline<br />
läbipõimumine tingib mitmed polüm<strong>ee</strong>ride unikaalsed omadused, nagu näiteks suhteliselt suur<br />
elastsus ja painduvus. Polüm<strong>ee</strong>rid, mille ahelates on kaksiksidemed, on tunduvalt jäigemad<br />
(kaksiksidemed ei saa pöörelda).<br />
43
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language