16.11.2014 Views

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

8.1.1 Materjalid üldvalemiga AX<br />

Selliste materjalide korral on katioonide ja anioonide arv võrdne ning sõltuvalt raadiuste suhtest on<br />

võimalikud 3 kristallvõret:<br />

1) K<strong>ee</strong>dusoola (NaCl) võre (joon 8-2).<br />

Siin moodustavad suuremad ioonid – anioonid – TTK võre. Anioonide vahelistes okta<strong>ee</strong>drilistes<br />

tühimikes asuvad väiksemad katioonid. Kuna katioonide ja anioonide raadiuste suhe on vahemikus<br />

0,4 – 0,7, siis on koordinatsiooniarv 6, kuna rohkem anioone ühe katiooni vahetusse lähedusse ei<br />

mahu (vt ka joon 8-1)<br />

Peale NaCl omavad sellist struktuuri v<strong>ee</strong>l LiF, MgO, FeO.<br />

2) Ts<strong>ee</strong>siumkloriidi (CeCl) võre (joon 8-3).<br />

Siin on katioonide ja anioonide raadiused lähedased ning s<strong>ee</strong>tõ<strong>ttu</strong> on võimalik koordinatsiooniarv 8<br />

(vt ka joon 8-1). Kristallvõre ei ole RTK. Kui vaadata eraldi anioonide kristallvõret, siis s<strong>ee</strong><br />

moodustab lihtsa kuubilise võre ja anioonide vahelistes tühimikes asuvad katioonid. V<strong>ee</strong>l võib sellist<br />

võret kirjeldada kui kaht lihtsat kuubilist võret (ühe moodustavad anioonid, teise katioonid), mis on<br />

teineteise suhtes nihuta<strong>tud</strong> ½ kuubi diagonaali võrra.<br />

3) Sfaleriidi (üks ZnS modifikatsioon) võre (joon 8-4).<br />

Siin on katioonid tunduvalt väiksemad kui anioonid ja koordinatsiooni arv on ainult 4. Anioonid<br />

moodustavad jälle TTK võre ja katioonid asuvad anioonide vahelistes tetra<strong>ee</strong>drilistes tühimikes (vt<br />

ka joon 8-1). Võret võib kirjeldada ka nii, et ka katioonid moodustavad TTK võre, mis on nihuta<strong>tud</strong><br />

anioonide võre suhtes ¼ kuubi diagonaali võrra.<br />

Sfaleriidi struktuur on väga iseloomulik pooljuhtidele. Sellist struktuuri omab v<strong>ee</strong>l SiC.<br />

8.1.2 Materjalid üldvalemiga A m X n ja A m B n X p<br />

Siin on erinevat tüüpi materjale. Näiteks A m X n hulgas võivad olla AX 2 , A 2 X, AX 3 , A 3 X, A 2 X 3 ,<br />

A 3 X 2 tüüpi jne.<br />

AX 2 tüüpi materjali näiteks on CaF 2 . Tema struktuur on tegelikult sarnane CeCl struktuuriga (joon<br />

8-5). Seal moodustavad fluori ioonid lihtsa kuubilise võre. Poolte kuupide tsentrites asuvad Ca<br />

ioonid, pooltel ei ole tsentris midagi. N<strong>ee</strong>d ei ole vakantsid – seal ei peagi midagi olema, kuna Ca<br />

ioone on poole vähem kui F ioone.<br />

A 2 X 3 tüüpi materjali näiteks on Al 2 O 3 .<br />

V<strong>ee</strong>l k<strong>ee</strong>rulisemad on A m B n X p tüüpi materjalid, mis sisaldavad kahte katiooni – A ja B – ning ühte<br />

aniooni X.<br />

Näiteks BaTiO 3 (baariumtitanaat), mis sisaldab Ba 2+ , Ti 4+ ja O 2- ioone (joon 8-6). Ba ioonid<br />

moodustavad lihtsa kuubilise võre. Igal tahu keskel on üks O ioon ja kuubi tsentris asub Ti ioon.<br />

Näib, nagu oleks elementaarrakus 8 Ba iooni, 6 O iooni ja ainult üks Ti ioon. Tegelikult kuulub<br />

elementaarrakku igast Ba ioonist 1/8, s<strong>ee</strong>ga ka ainult üks ioon. Igast O ioonist kuulub<br />

elementaarrakku pool, s<strong>ee</strong>ga tegelikult 3 iooni. Ioonide suhe tuleb 1:1:3, nagu näitab ka k<strong>ee</strong>miline<br />

valem. Kuna Ba ja O ioonid on peaaegu ühesuurused, siis võib sellist võret käsitleda kui TTK võret,<br />

36

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!