KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Pronksid on palju tugevamad ja elastsed, korrosioonikindlamad.<br />
Eriti tugev on berülliumpronks (1,9% Be) – tõmbetugevus > 1100 MPa (terasest tugevam).<br />
S<strong>ee</strong>juures väga suure elektrijuhtivusega, kulumiskindlusega ja külmalt töödeldavusega. Kasutatakse<br />
näiteks elektrit juhtivate vedrude valmistamiseks.<br />
Pronkside suur tugevus on tingi<strong>tud</strong> lisandite pretsipitaatide (väljasadenenud kogumid) tekkest.<br />
Tähtsad on v<strong>ee</strong>l Cu sulamid nikliga, näit konstantaan – suure takistusega. Kasutatakse reostaatide<br />
valmistamiseks ja termopaarides (Cu – konstantaan termopaar).<br />
7.3 Alumiinium ja tema sulamid<br />
Al on väga väikese tihedusega (kerge) metall – ρ = 2,7 g/cm 3 (terasel 7,9). Ta on hea elektri- ja<br />
soojusjuhtivusega (halvem kui Cu), suure soojusmahtuvusega väga pehme metall (tõmbetugevus 50<br />
MPa). Ta on aktiivne metall, oksüd<strong>ee</strong>rub intensiivselt õhu käes juba toatemperatuuril, kuid tekkiv<br />
Al 2 O 3 on väga tihe ja kaitseb edasise oksüd<strong>ee</strong>rumise <strong>ee</strong>st. Oksiidikihi paksust saab suurendada<br />
elektrolüüsi t<strong>ee</strong>l, kus Al on anoodiks ja oksüd<strong>ee</strong>rub. Sellist Al nimetatakse anod<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong><br />
alumiiniumiks (veidi kollaka värvusega) ja teda kasutatakse küllalt palju ehitusmaterjalina. Kuna<br />
väga plastiline, siis saab valmistada väga õhukest kilet – fooliumi. Omab TTK võret. Tema<br />
kasutamist piirab suhteliselt madal sulamistemperatuur – 660 o C.<br />
Al mehaanilist tugevust saab suurendada külmtöötlemisega ja sulamite kasutamisega. Sulamid<br />
sisaldavad peamiselt Cu, aga ka Mg, Si, Mn, Zn, Cr.<br />
Al sulamite tugevus saavutatakse pretsipitaatide tekitamisega. Pretsipitaadid on väikesed uue<br />
väljasadeneva faasi alged tahkes lahuses.<br />
Vaatleme faasidiagrammi Al – Cu (joon 7-3). Väikestal Cu kontsentratsioonidel tekib tahke lahus α,<br />
suurematel kontsentratsioonidel α ja Θ mehaaniline segu (Θ – ühend CuAl 2 ). Sulamit, mis sisaldab<br />
Cu umbes 4% kuumutatakse temperatuuril T 1 (tekib α) ja jahutatakse siis temperatuurini T 2 , kus<br />
hoitakse tea<strong>tud</strong> aeg. Tekkivad Θ-faasi osakesed annavad suure tugevuse, kuna ühendis on Cu ja Al<br />
vaheline kaugus väiksem, kui Al vaheline kaugus metallis. S<strong>ee</strong> tekitab Θ-faasi osakestes<br />
kokkutõmbejõu. S<strong>ee</strong>juures on oluline temperatuuril T 2 hoidmise aeg. Joonisel 7-4 on näida<strong>tud</strong>, et<br />
suurim tugevus tekib kindla suurusega pretsipitaatide tekkimisel.<br />
Cu lisamine Al-le 0,12% suurendab tema tõmbetugevust ligi 2 korda (90 MPa). Selliseid Al<br />
sulameid kasutatakse väga laialdaselt toidunõudena, kemikaalide säilitusanumatena,<br />
soojusvahetajatena, reflektoritena.<br />
Eriti tugevad on kaks Al sulamit:<br />
1) Al + 4,4% Cu + 1,5% Mg + 0,6% Mn – tõmbetugevus 470 MPa<br />
2) Al + 1,6% Cu + 2,5% Mg + 5,6% Zn + 0,23% Cr – tõmbetugevus 570 MPa.<br />
Neid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses.<br />
Väljatöötamisel on uued Al ja Li sulamid, mis on tugevad ja töötavad hästi ülimadalatel<br />
temperatuuridel. Kasutusalad: kosmosetehnika, krüotehnika. Kallid, kuna nõuavad eritehnoloogiaid<br />
Li suure k<strong>ee</strong>milise aktiivsuse tõ<strong>ttu</strong>.<br />
30