16.11.2014 Views

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

KYP0040 MATERJALITEADUSE ÜLDALUSED - tud.ttu.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

kristalliitide mehaaniline segu (α + β). Ainult tahked faasid esinevad allpool solidusjoont.<br />

Likvidusjoone ja solidusjoone vahel on kaks piirkonda, kus esinevad koos vedelik L ja üks tahke<br />

lahus. Ka siin esineb eutektiline punkt E, millele vastab eutektiline koostis (61,9% Sn) ja eutektiline<br />

temperatuur (183 o C).<br />

Joonisel 6-10 on näida<strong>tud</strong> ka, kuidas muutub sulami C 4 jahtumise käigus vedeliku ja tahkete faaside<br />

koostis ning sulami mikrostruktuur. Eutektilisel temperatuuril saavutab vedelik eutektilise koostise<br />

(61,9% Sn), kristallid α aga koostise 18,3% Sn. Sel temperatuuril toimub eutektiline reaktsioon<br />

L → α + β ja tekib kristallide eutektiline struktuur. Kristallide edasisel jahtumisel muutub nii α kui<br />

ka β koostis mööda lahustuvuse jooni.<br />

Joonisel 6-11 on näida<strong>tud</strong> sulami C 2 jahtumine. Siin tekivad jahtumisel algul ainult α kristallid.<br />

Edasisel jahtumisel allpool lahustumisjoont sadenevad α kristallide s<strong>ee</strong>s välja väikesed β kristallid.<br />

Kahefaasilistes piirkondades on rakendatav kangi r<strong>ee</strong>gel. Näit piirkonnas, kus esinevad α ja L:<br />

mα<br />

BD<br />

=<br />

mL<br />

AB<br />

Tahkeid lahuseid võib tekkida sulamis ka rohkem kui 2. Näiteks sulamis Cu – Zn tekib 6 tahket<br />

lahust (joon 6-12). Sellel diagrammil esinevad peritektilised punktid, millele vastavad peritektilised<br />

koostised ja peritektilised temperatuurid, kus toimuvad peritektilised reaktsioonid (joon 6-15). Cu –<br />

Zn diagrammil esinevad 5 peritektilist punkti (leia n<strong>ee</strong>d!).<br />

6.4 K<strong>ee</strong>milise ühendi tekkimine sulamis<br />

Tahkes olekus võib metallide vahel tekkida k<strong>ee</strong>miline ühend (intermetalne ühend). S<strong>ee</strong>juures võib<br />

s<strong>ee</strong> k<strong>ee</strong>miline ühend ja komponendid seguneda erinevalt.<br />

6.4.1 K<strong>ee</strong>miline ühend ja komponendid moodustavad mehaanilise segu<br />

Vastav faasidiagramm on esita<strong>tud</strong> joonisel 6-13. Diagrammi võib käsitleda koosnevana kahest osast,<br />

mis mõlemad on lihtsa eutektikumiga sulami diagrammid: ühe diagrammi komponentideks on aine<br />

A ja ühend AB, teise diagrammi komponentideks ühend AB ja aine B.<br />

Diagrammil on kaks eutektikumi E 1 ja E 2 . Jahtumisel toimuvad eutektilistel temperatuuridel T E1 ja<br />

T E2 eutektilised reaktsioonid:<br />

T E1 :<br />

T E2 :<br />

L → A + AB<br />

L → AB + B<br />

6.4.2 K<strong>ee</strong>miline ühend moodustab komponentidega tahked lahused<br />

Vastav diagramm on esita<strong>tud</strong> joonisel 6-14 sulamile Mg – Pb. K<strong>ee</strong>milise ühendi valem on Mg 2 Pb ja<br />

ta sisaldab 81% Pb. S<strong>ee</strong> ühend lahustub osaliselt Mg-s ja tekib tahke lahus α. Ühend lahustub ka<br />

vähesel määral Pb-s, siis tekib tahke lahus β. Teistes piirkondades esinevad faasid on näida<strong>tud</strong><br />

diagrammil.<br />

Diagrammil on jällegi kaks eutektikumi, kus toimuvad jahtumisel reaktsioonid<br />

L → α + Mg 2 Pb<br />

L → Mg 2 Pb + β<br />

25

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!