KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
KYP0040 MATERJALITEADUSE ÃLDALUSED - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kristalliitide mehaaniline segu (α + β). Ainult tahked faasid esinevad allpool solidusjoont.<br />
Likvidusjoone ja solidusjoone vahel on kaks piirkonda, kus esinevad koos vedelik L ja üks tahke<br />
lahus. Ka siin esineb eutektiline punkt E, millele vastab eutektiline koostis (61,9% Sn) ja eutektiline<br />
temperatuur (183 o C).<br />
Joonisel 6-10 on näida<strong>tud</strong> ka, kuidas muutub sulami C 4 jahtumise käigus vedeliku ja tahkete faaside<br />
koostis ning sulami mikrostruktuur. Eutektilisel temperatuuril saavutab vedelik eutektilise koostise<br />
(61,9% Sn), kristallid α aga koostise 18,3% Sn. Sel temperatuuril toimub eutektiline reaktsioon<br />
L → α + β ja tekib kristallide eutektiline struktuur. Kristallide edasisel jahtumisel muutub nii α kui<br />
ka β koostis mööda lahustuvuse jooni.<br />
Joonisel 6-11 on näida<strong>tud</strong> sulami C 2 jahtumine. Siin tekivad jahtumisel algul ainult α kristallid.<br />
Edasisel jahtumisel allpool lahustumisjoont sadenevad α kristallide s<strong>ee</strong>s välja väikesed β kristallid.<br />
Kahefaasilistes piirkondades on rakendatav kangi r<strong>ee</strong>gel. Näit piirkonnas, kus esinevad α ja L:<br />
mα<br />
BD<br />
=<br />
mL<br />
AB<br />
Tahkeid lahuseid võib tekkida sulamis ka rohkem kui 2. Näiteks sulamis Cu – Zn tekib 6 tahket<br />
lahust (joon 6-12). Sellel diagrammil esinevad peritektilised punktid, millele vastavad peritektilised<br />
koostised ja peritektilised temperatuurid, kus toimuvad peritektilised reaktsioonid (joon 6-15). Cu –<br />
Zn diagrammil esinevad 5 peritektilist punkti (leia n<strong>ee</strong>d!).<br />
6.4 K<strong>ee</strong>milise ühendi tekkimine sulamis<br />
Tahkes olekus võib metallide vahel tekkida k<strong>ee</strong>miline ühend (intermetalne ühend). S<strong>ee</strong>juures võib<br />
s<strong>ee</strong> k<strong>ee</strong>miline ühend ja komponendid seguneda erinevalt.<br />
6.4.1 K<strong>ee</strong>miline ühend ja komponendid moodustavad mehaanilise segu<br />
Vastav faasidiagramm on esita<strong>tud</strong> joonisel 6-13. Diagrammi võib käsitleda koosnevana kahest osast,<br />
mis mõlemad on lihtsa eutektikumiga sulami diagrammid: ühe diagrammi komponentideks on aine<br />
A ja ühend AB, teise diagrammi komponentideks ühend AB ja aine B.<br />
Diagrammil on kaks eutektikumi E 1 ja E 2 . Jahtumisel toimuvad eutektilistel temperatuuridel T E1 ja<br />
T E2 eutektilised reaktsioonid:<br />
T E1 :<br />
T E2 :<br />
L → A + AB<br />
L → AB + B<br />
6.4.2 K<strong>ee</strong>miline ühend moodustab komponentidega tahked lahused<br />
Vastav diagramm on esita<strong>tud</strong> joonisel 6-14 sulamile Mg – Pb. K<strong>ee</strong>milise ühendi valem on Mg 2 Pb ja<br />
ta sisaldab 81% Pb. S<strong>ee</strong> ühend lahustub osaliselt Mg-s ja tekib tahke lahus α. Ühend lahustub ka<br />
vähesel määral Pb-s, siis tekib tahke lahus β. Teistes piirkondades esinevad faasid on näida<strong>tud</strong><br />
diagrammil.<br />
Diagrammil on jällegi kaks eutektikumi, kus toimuvad jahtumisel reaktsioonid<br />
L → α + Mg 2 Pb<br />
L → Mg 2 Pb + β<br />
25